Riigieelarve täitmine 2011 (märts)

Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, märts 2011

Rahandusministeerium, 05. mai 2011

MAJANDUSARENGUD

Majandusarengu indikaatorid viitavad tõusutrendi jätkumisele

-35-30-25-20-15-10

-505

1015202530354045505560

I 2003

III I 2004

III I 2005

III I 2006

III I 2007

III I 2008

III I 2009

III I 2010

III 2011 jaan.

%, v.e.a.

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks

Ehitusmahuindeks Ettevõtete müügitulu Kaupade eksport

Toidu ja kütuse kallinemine jätkus märtsis. Märtsi hindadesse jõudis ka aasta alguses

toimunud tubakaaktsiisi tõstmine.

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon

Tööpuudus alaneb stabiilselt, hõive taas kasvamas

19,8

14,1

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III

tuhat

3

6

9

12

15

18

21%

Hõive muutus abs Välismaal töötavad (tuh in)Töötuse määr (parem skaala)

Riigieelarve täitmine

• Märtsis laekus riigieelarvesse tulusid 436,4 mln eurot ehk 7,7% eelarvest. Kolme kuuga kokku on laekunud 1,5 mld eurot ehk 26,7% planeeritust. • Eelmise aasta kolme kuuga võrreldes laekus tulusid 234,6 mln eurot ehk

18,2% enam.

• Märtsi kulude maht oli 553,2 miljonit eurot ehk 8,9% eelarvest. Kolme kuuga kokku on kulunud 1,5 mld eurot ehk 24,8% kavandatust.• Eelmise aasta kolme kuuga võrreldes oli kulude maht 197,1 mln eurot ehk

14,7% suurem.

• Kolme kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 13,6 mln euroga puudujäägis, mis on 37,5 mln eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (sh. märtsikuu puudujääk oli 116,8 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 26,7%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 951,2 miljonit eurot ehk 22,4% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta kolme esimese kuuga laekus

maksutulusid 7,5 miljonit eurot ehk 0,8% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 570 miljonit eurot ehk 39,2% planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta kolme kuuga laekus mittemaksulisi

tulusid 227,2 miljonit eurot ehk 66,3% enam.• Kõrge laekumise taga on toetused, mida on märtsi lõpuks

laekunud 501,7 mln (sh heitmekvootide müük 96,3 mln), kolme kuuga on kavandatust laekunud 45,9%.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim

Võrreldes 2010. aasta kolme kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 227,2 mln eurot rohkem:• Toetuseid 229 mln eurot rohkem sh heitmekvootide* müügitulu 96,3 mln eurot;• Muid tulusid 6,7 mln eurot rohkem;• Riigilõive 2,2 mln eurot rohkem;• Varade müügitulu 5,7 mln eurot vähem;• Varadelt saadavaid tulusid 2,5 mln eurot vähem (sh intressitulusid ca 5,6 mln eurot

vähem).

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

24,0 22,6

27,3

11,5 13,2 33,823,6 28,0 26,9 22,4 7,5 21,639,2 25,8 45,9 19,7 8,3 43,10

10

20

30

40

50

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Märtsi mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste laekumine

141,4 247,0 181,60

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 2010 2009

Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2009 2011‑

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Eelmise kuuga võrreldes on ca 50 mln euro võrra vähenenud toetuste laekumine.• Mõnevõrra on vähenenud ka kõikide teiste tulude va kaupade ja teenuste müügist

saadud tulu laekumine.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 24,8%

477,7 504,0 553,20

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Kolme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1,5 mld eurot, mis on 14,7% (197,1 mln eurot) enam kui eelneval aastal. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite väljamaksest (ca 140 mln eurot);• samuti on vähesel määral (23 mln eurot) suurenenud erinevad

sotsiaalkulud (põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi – 10,4 mln; eraldised Haigekassale ravikindlustuseks – 7,4 mln ja pensionikulu – 5 mln).

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest

Riigieelarve kulud allikate lõikes (3 kuud)

• Kolme kuuga on absoluutmahus tavapäraselt enim kulusid tehtud riigitulude arvel.• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel on kolme kuuga väljamakseid

tehtud 161,9 mln eurot (14,8% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 6,8% ehk 10,4 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

1 192,7 302,2 2,9 25,0 8,7

24,0 27,7

87,8

26,521,4

0102030405060708090100

0

200

400

600

800

1 000

1 200

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste väljamaksed suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

• Põllumajandusministeeriumi valitsemisala väljamaksed on seotud maaelu arengukava vahenditest tehtud 2010. aastal määratud maksetega, mis tavapäraselt makstakse välja aasta esimestel kuudel.

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 20).

* Siseministeerium (julgeolek), Kaitseministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium.

233,3 196,8 155,4 157,7 129,0 73,6 23,6

44,557,9

21,77,0 14,4 6,7 7,0

19,1

29,4

14,0

4,4

11,29,1

29,6

0

5

10

15

20

25

30

0

50

100

150

200

250

MKM PÕM HTM KKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes


738,1

107,2 89,5

20,9 4,4 5,7 3,7

92,857,5

0,3 7,3 1,1 0,0 0,0

12,6

53,7

0,4

35,1

25,8

0,8 0,00

10

20

30

40

50

60

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 16,4% aastaks planeeritust

• Kolme kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 159,3 mln eurot ehk 16,4% planeeritust (6 mln eurot enam kui eelmisel aastal samal perioodil), sh märtsis maksti välja 55,3 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on kolme kuuga tehtud väljamakseid 92,8 miljonit eurot ehk 12,6% planeeritust (15,2 miljonit euro võrra rohkem kui eelneval aastal), sh märtsis maksti välja 43 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kolme kuuga välja makstud 57,5 mln eurot ehk 53,7% planeeritust (3,2 mln eurot enam kui eelmisel aastal samal perioodil), sh märtsis maksti välja 8,7 mln eurot.

• Märtsi lõpu seisuga on 107 meetmest avatud 103 ja avamata veel 4 meedet.


Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,11 85,920

50

100

150

200


Tegevuskuludeks kasutati kolme esimese kuuga 224,1 mln eurot (0,4% ehk üks mln vähem kui eelneval aastal), sellest märtsis 86 mln eurot.• Personalikuludeks kasutati kolme esimese kuuga 129,9 mln eurot, mis on

eelmise aastaga võrreldes 1,6% rohkem (2,1 mln eurot). Sellest märtsis 47,8 mln eurot (8,5% eelarvest).

• Majandamiskuludeks kasutati kolme esimese kuuga 94,2 mln eurot, mis on 3,1 mln vähem kui eelneval aastal. Sellest märtsis 38,1 mln eurot (8,6% eelarvest).

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

78,857,3

118,4

0255075

100125150


Esimese kahe kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 254,6 mln euro ulatuses (ehk 43,4% eelarves planeeritust), sh märtsis 118,4 mln eurot. Võrreldes eelnevate aastatega on 2011. aasta I kvartali kulud 285,8% e 165 mln euro võrra suuremad kui 2010. aastal ja 373% e 186 mln euro võrra suuremad kui 2009. aastal. Nii suur kasv võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium kandis rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile üle ca 140 mln eurot 2010. aastal heitmekvoodi müügist saadud tulusid.• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused I kvartalis olid:

• Sotsiaalministeerium – tervishoiu infrastruktuuri arendamine (2,4 mln eurot);• Maanteeamet – E20 Tallinna-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ehitus (4,167 mln eurot);• Maanteeamet – E20 Tallinna-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus (2,086 mln eurot);• Sotsiaalministeerium – HIV/AIDSi ravimid (1,617 mln eurot).

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,8 343,80

100

200

300

400

500


Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Kolme kuuga on eraldisteks suunatud 23% eelarvest (1 044 mln eurot), mis on 3,1% (31,7 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil sh. märtsis kasutati 7,6% planeeritust.

• Kolme kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (+10,4 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (+7,4 mln) ja pensionikulude kasvust (+5 mln).

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid

• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad:

• pensionide kulude (väljamaksed 318,9 mln ehk 24,8% planeeritust, sh. märtsis 108,3 mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuse (väljamaksed 176 mln ehk 24,7% planeeritust, sh. märtsis 58

mln);• peretoetused kuludeks (väljamaksed 24,9 mln ehk 24,3% planeeritust, sh. märtsis 8,3 mln);• vanemahüvitis kuludeks (väljamaksed 43,7 mln ehk 25,7% planeeritust, sh. märtsis 14,5 mln);• puuetega inimeste toetused kuludeks (väljamaksed 13,1 mln ehk 26,7% planeeritust, sh. märtsis

4,4 mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (väljamaksed 19,9 mln ehk 24,7%

planeeritust, sh. märtsis 6,7 mln);• riigipoolseteks kanneteks kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed 11,9 mln ehk 15%

planeeritust, sh. märtsis 6 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 2,1 mln ehk 18,9% planeeritust, sh.

märtsis 0,7 mln);• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati kolme kuuga 610,5 mln eurot ehk 24,5% aastaks

planeeritust, mis on 23 mln eurot ehk 3,9% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. • Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta kolme kuuga suurenenud 7,4mln eurot

(4,4%), pensionid on suurenenud 5 mln eurot (1,6%), vanemahüvitis 1,1 mln eurot (32,5%), puuetega inimeste igakuised toetused 1,1 mln eurot (9,5%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 10,4 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• 2011. aasta kahe kuu tulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud tänu sotsiaalmaksu laekumise kasvule 3,5% ehk 3,9 miljonit eurot.

• Ravikindlustatud isikuid oli 31.12.2010 seisuga 1 256 240, vähenemine 2010 aastaga 20 126 isiku võrra.

• Käesoleva aasta kahe kuu kulude tõus võrreldes eelmise aastaga on 3,9% ehk 4,4 miljonit eurot. Käesoleva aasta kahe kuuga on kasvanud peaaegu kõik ravikindlustusliigid: ravikindlustustoetused, ajutise töövõimetuse hüvitised, ravimite hüvitamine kulud, meditsiiniliste abivahendite hüvitamise kulud ja raviteenuste kulud.

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötukassa tulud jätkuvalt kasvavad ja kulud vähenevad

• Käeoleva aasta kahe kuu tulud olid 36,5 miljonit eurot, mis on 1,47 miljonit eurot ehk 4% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Veebruaris laekus sotsiaalkindlustusmakseid 11,1 miljonit eurot, mis on 7,1 miljonit eurot ehk 63,8% vähem kui jaanuaris.

• 2011. aasta kahe kuu kulu oli 21,96 miljonit eurot, mis on 14,1 miljonit eurot ehk 64,4% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Käesoleva aasta kahe kuuga on võrreldes eelmise aastaga kõik kululiigid vähenenud: töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis, pankrotihüvitis, hüvitistelt makstav sotsiaalmakse, töötutoetus, kulu aktiivsetele tööturumeetmetele.

• Kulude vähenemine on seotud kohustuste vähenemisega. 2011. aasta veebruari lõpus oli registreeritud 66 309 töötut, 27 493 töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama kuu lõpus. Aastases võrdlusse on töötuse määr vähenenud 4,3 protsendipunkti. Veebruaris võeti uusi töötuid arvele 6 664, 2 498 vähem kui aasta tagasi veebruaris.

Kuised tulemid 2009-2010 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) I

…

155,9 199,7 25,016,4

9,4187,8 238,526,4 24,3

10,4208,6

286,3

25,5 34,910,9

168,7313,8

25,3 42,612,0

176,0318,9

24,9 43,713,1

0

50

100

150

200

250

300

350

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) II

5,260,70

30,387,530,94

39,6913,891,89

38,0020,08

3,70

1,4219,92

2,1211,87

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Muud kulud

3,9 2,7 5,10

5

10

15

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Erinevateks muudeks kuludeks on kolme esimese kuuga kasutatud 11,6 mln eurot ehk 18,1% planeeritust, millest märtsis 5,1 mln eurot (7,9% eelarvest).

• Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta märtsis 0,9 mln eurot ehk 22,5% rohkem, kui 2010. aasta märtsis.

Kulud valitsemisalade lõikes – 3 kuud

• ..

2,23 106,2924,91

53,22 156,2243,62

114,96 88,75

47,21

65,2530,02

647,74 13,10

21,7 21,623,5

18,5

56,7

24,4

20,6

27,2

17,3

25,3

14,7

25,2 24,5

0

10

20

30

40

50

60

0

100

200

300

400

500

600

700

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)

SIM (reg)

SOM VÄM


Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 3 kuud

2,16 81,7324,55

53,17 8,95 43,36 70,2631,28

46,17 60,3715,66

640,57 13,06

22,6

24,323,5

18,5 18,7

24,6

21,7

24,1

21,9

24,4

21,0

24,9 24,4

0

5

10

15

20

25

30

0

100

200

300

400

500

600

700

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM


Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 1,1 miljardit eurot

• Kolme kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 49,6 miljonit eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (172,3 mln eurot), samas on vähenenud ca 123 miljoni euro võrra likviidsusreserv.

• Märtsikuus vähenesid finantsvarad kokku 108 miljonit eurot.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 320,7

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 28,4

62,4

305,8 305,8305,8

118,834,2

43,664,0

57,6

134,2171,3

343,6

489,1

485,0564,4

133,0 623,2

483,8360,3

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 31.03.2011

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservKlientide vahendid Likviidsusreserv (kassareserv)

Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,4% SKPst

Esimese kahe kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 66 miljoni euroga ehk 0,42% SKPst* (ca 101 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve defitsiidis 55,1 mln (0,35% SKPst);• kohalikud omavalitsused defitsiidis 7,1 mln (0,05% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 13,1 mln (0,08% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 16,9 mln (0,11% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 15,65 mld eurot.

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2

% SKPst

2008 2009 2010 2011

Riigieelarve täitmine 2011 (märts)

Economy & Finance

Transcript of Riigieelarve täitmine 2011 (märts)