Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, detsember 2011

Rahandusministeerium06.02.2012

MAJANDUSARENGUD

Majandusarengu indikaatorid

0

25

50

75

100

125

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III 2011 III

%, v.e.a.

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeksTööstustoodanguindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport Majandususaldusindeks (p.sk.)

Inflatsioon oli detsembris aasta madalaim, aeglustudes 3,7%ni

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon

Reaalpalk kasvas III kvartalis esmakordselt pärast 11 kvartalist langust

Riigieelarve täitmine• Detsembris laekus riigieelarvesse tulusid 533,8 mln

eurot ehk 9,4% eelarvest. Aastaga kokku on laekunud 5 889,6 mln eurot ehk 103,3% planeeritust.– Eelmise aastaga võrreldes laekus tulusid 279,4 mln eurot

ehk 5% enam.

• Detsembris oli kulude maht 721,9 mln eurot ehk 11,6% eelarvest. Aastaga kokku on kulunud 6 164,6 mln eurot ehk 99,5% kavandatust.– Eelmise aastaga võrreldes oli kulude maht 562,1 mln

eurot ehk 10% suurem.

• 2011. aastal oli riigieelarve kassapõhiselt 275 mln euroga puudujäägis, mis on 282,7 mln eurot halvem tulemus kui eelmisel aastal (detsembrikuu oli puudujäägis 188,1 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 103,3%• Maksutulusid laekus eelarvesse 4 342,1

miljonit eurot ehk 102,2% kavandatust.– Võrreldes 2010. aastaga laekus maksutulusid

296,5 miljonit eurot ehk 7,3% rohkem.– Detailsem info maksutulude laekumise kohta

asub siin: http://www.fin.ee/index.php?id=108736.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 530 miljonit eurot ehk 105,2% planeeritust.– Võrreldes 2010. aastaga laekus mittemaksulisi

tulusid 27,3 miljonit eurot ehk 1,8% vähem.

Mittemaksulisi tulusid laekus 75 mln eurot eelarves oodatust rohkem

Võrreldes 2010. aastaga laekus mittemaksulisi tulusid 27,3 mln eurot vähem:•varadelt saadavaid tulusid laekus 32 mln eurot vähem, sh omanikutulusid 32,1 mln eurot vähem. •toetusi 15,7 mln eurot vähem (sh. heitmekvootide müügitulu 55,8 mln eurot enam);•varade müügist laekus 1,9 mln eurot vähem;•riigilõive 8,1 mln eurot rohkem;•saastetasusid 3,2 mln eurot rohkem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

102,9 93,6 90,8 61,5 178,8 143,5107,1 110,6 112,9 73,7 86,7 110,1105,2 118,7 103,5 111,5 92,9 157,60

40

80

120

160

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

2011. aasta detsembri laekumised jäid eelmistele aastatele alla väiksemate välistoetuste tõttu

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh. heitme-kvootide müügist saadavatest summadest ning dividendimaksetest.

• 2010. aasta detsembriga võrreldes laekus 2011. aasta detsembris välistoetusi 31,6 mln eurot vähem, sh. heitmekvootide müügitulu 44 mln eurot vähem.

• Dividende laekus 2011. aasta detsembris 20,7 mln eurot enam kui aasta varem.

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009‑2011

141,4

247,0

181,6

105,9

237,7

114,8

88,4 49,2

78,8107,2

36,4

146,9

0

100

200

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 toetused 2011 muu 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 99,5%

• Aastaga kokku on riigieelarvest kulusid tehtud 6,16 mld eurot (10% ehk 562,1 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest detsembris 721,9 mln eurot.

• Aasta kogukulude kasv on põhiliselt tingitud:– saastekvoodi vahendite ülekandmisest (234,6 mln eurot);– samuti on suurenenud (110,4 mln eurot) erinevad sotsiaalkulud –

põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (61,6 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (41,1 mln) ja pensionikulu (13,5 mln);

– välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aastaga võrreldes suurenenud 8,3% ehk 62,4 mln euro võrra.

477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,3 504,2 456,8 443,3 530,4 491,4 721,90

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Välisvahendite mahu kasv tingitud saaste-kvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest

• Aastaga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 4,86 mld eurot (97,9% planeeritust), sellest detsembris 516,5 mln eurot ehk 10,8% planeeritust.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel aastaga väljamakseid tehtud 816,2 mln eurot (84,2% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 8,3% ehk 62,4 mln eurot enam.

4 861,4 1 056,8 31,9 152,5 51,5

97,996,8

975,5

161,6 126,8

01002003004005006007008009001 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigieelarve kulud allikate lõikes (aasta kokku)

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

Välistoetuste kasutamine suurim Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).

155,4 157,7 196,8 233,3 129,0 73,6 23,6119,1 120,3 218,1 190,6 62,6 40,3 31,6

76,6 76,3

110,8

81,7

48,554,7

133,7

0

25

50

75

100

125

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).

738,1

107,2 89,5

20,9 4,4 5,7 3,7

521,4

130,886,0

33,34,1 2,4 3,8

70,6

122,0

96,0

159,1

93,0

41,7

102,7

0

20

40

60

80

100

120

140

160

0

100

200

300

400

500

600

700

800

struktuuri-vahendid

maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi 2000-2006ISPA ja

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 80,7% aastaks planeeritust• Aastaga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud

782,6 mln eurot ehk 80,7% planeeritust, sh detsembris maksti välja 198,4 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on aastaga tehtud väljamakseid 521,4 miljonit eurot ehk 70,6% planeeritust, sh detsembris maksti välja 97,6 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on aastaga välja makstud 130,8 mln eurot ehk 122% planeeritust, sh detsembris maksti välja 13,4 mln eurot.

• Detsembrikuu hüppeliselt suur väljamakset maht on põhiliselt tingitud otsetoetuste väljamaksetest põllumajandustootjatele summas 81,7 mln eurot, sh ühtne pindalatoetus 80,5 mln eurot ja piimasektori eritoetus 1,2 mln eurot.

Tegevuskulude kasutamine

Tegevuskuludeks kasutati 2011. aastal 1 035,4 mln eurot (4,3% ehk 42,6 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest detsembris 135,7 mln eurot.•Personalikuludeks kasutati 2011. aastal 578,2 mln eurot e 101,9% eelarvest. Sellest detsembris 61,6 mln eurot, mis on võrdne aasta varasemaga.•Majandamiskuludeks kasutati 2011. aastal 457,3 mln eurot (104,7% eelarvest). Sellest detsembris 74,2 mln eurot, mis on 8,5 mln (13%) rohkem kui eelneval aastal.

65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,84 86,52 71,92 75,18 85,79 96,10 135,720

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

2011. aastal suunati investeeringuteks riigieelarvest 952,3 mln eurot (161,4% planeeritust), sellest detsembris 131,9 mln eurot. See on 47,5% rohkem kui 2010. aastal ja 79% rohkem kui 2009. aastal. Nii suur kasv võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on peamiselt tingitud sellest, et Keskkonna-ministeerium kandis teistele ministeeriumidele üle 240,6 mln eurot 2010. aastal heitmekvoodi müügist saadud tulusid.Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused 2011. aastal olid:•Riigimaanteede remondi koondprojekt (84 574 566 eurot);•Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (18 252 790 eurot);•Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõik (14 075 654 eurot);•Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimine (8 357 572 eurot).

30,7 38,5 45,1 33,9 40,2 47,6 57,7 71,7 66,5 66,1 77,1

129,6

48,2

18,9

73,3

21,6 10,3 6,2

18,3 0,50,5

46,21,6

2,3

0

50

100

150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

Eraldiste maht on suurenenud

• Aastaga on eraldisteks suunatud 91% eelarvest (4,13 mld eurot), mis on 5,2% (203,7 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh detsembris kasutati 9,9% planeeritust.

• Aasta eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (61,6 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (41,1 mln) ja pensionikulude kasvust (13,5 mln).

329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,8 332,1 310,5 298,3 327,1 314,0 449,60

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008-2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld

eurot). Neist suurimad:– pensionide kulud (1 279 mln ehk 99,5% planeeritust, sh detsembris 107,1mln);– eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (725,6 mln ehk 102% planeeritust, sh

detsembris 62,6 mln);– peretoetuste kulud (98,7 mln ehk 96,2% planeeritust, sh detsembris 8,1 mln);– vanemahüvitise kulud (171,4 mln ehk 100,8% planeeritust, sh detsembris 14,1 mln);– puuetega inimeste toetused (53,5 mln ehk 108,8% planeeritust, sh detsembris 4,6

mln);– erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (79,3 mln ehk 98,2% planeeritust, sh

detsembris 6,3 mln);– riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (69,4 mln ehk 87,8%

planeeritust, sh detsembris 6,5 mln);– eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (6,6 mln ehk 59,1% planeeritust, sh

detsembris 0,45 mln).

• Aastaga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 2,48 mld eurot (99,7% aastaks planeeritust), mis on 110,4 mln eurot (4,7%) rohkem võrreldes eelmise aastaga.

• Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 6%, pensionikulu 1,1%, puuetega inimeste igakuised toetused 7% ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 61,6 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• Haigekassa 11 kuu tulu oli 664,2 mln eurot, suurenemine eelmise aastaga võrreldes on 6% ehk 39,4 mln eurot.

• Käesoleva aasta 11 kuu kulu oli 657,7 mln eurot, kasv aastases võrdluses 3,8% ehk 72,6 mln eurot. Aastases võrdluses on kasvanud: ravikindlustoetused 4%, sh. ajutise töövõimetuse hüvitamise kulud 0,3%, ravimite hüvitamise kulud 2% ja raviteenuste kulud 6,6%, meditsiiniliste abivahendite hüvitamise kulud 10,2%. Haigekassa 2011. aasta eelarves oli ette nähtud 4% ravikindluskulude kasv.

10,8

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

Töötuse kahanemine vähendab Töötukassa kulusid

• 11 kuu tulu oli 223,6 mln eurot, kasv aastases võrdluses on 7,1 mln eurot ehk 3,3%.

• Üheteistkümne kuu kulu oli 106,8 mln eurot, kahenemine aastases võrdluses 26,2% ehk 37,9 mln eurot. Vähenenud on peaaegu kõik kululiigid: töötuskindlustushüvitis 38,7%, koondamishüvitis 39,5%, pankrotihüvitised 55,1%, hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 13,1%, töötutoetus 36,9,%, kulu aktiivsetele tööturumeetmetele 4,9%.

• Kulude vähenemine on seotud kohustuste vähenemisega. Aasta lõpul oli registreeritud 47 405 töötut, mis on 27,5% vähem võrreldes eelmise aastaga. Registreeritud töötute osakaal tööjõust on viimasel viiel kuul olnud ca 7,3% tasemel - kahanemine aastases võrdluses kolm protsendipunkti.

116,4

0

15

30

45

60

75

90

105

120

135

150

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Kuised tulemid 2009-2011 mln eurot (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

Peamised sotsiaalkulud (12 kuud) I

683,3 918,6 107,1 70,738,1

781,4 1 133,2

109,1 118,342,2

744,21 225,8

101,2 151,945,6

684,5 1 265,5

100,2 173,650,1

725,6 1 279,0

98,7 171,453,5

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

1 200

1 300

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (12 kuud) II

23,943,34

130,1437,904,23

158,5968,06

11,94

76,5381,49

10,077,85

79,286,61

69,420

20

40

60

80

100

120

140

160

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Kulud valitsemisalade lõikes – 12 kuud

Aastaga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (409,1 mln eurot e 148,4% planeeritust), mis on tingitud teistele ministeeriumidele üle kantud heitmekvoodi müügist saadud tuludest (240,6 mln eurot).

9,96 496,8699,98 279,69

409,06 161,67 551,37 345,92 218,77 271,03 145,11 2 633,05 45,60

96,6101,5

94,4 97,1

148,4

90,498,9

105,3

80,3

105,2

71,3

102,3

85,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

2 400

2 600

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 12 kuud

9,29 374,97 99,04 277,60 47,73 159,26 331,56 127,95 211,33 252,4282,93

2 591,97 45,28

97,4

112,2

94,6 96,399,6

90,3

102,3

97,2100,1 101,9

111,3

100,7

84,7

0

20

40

60

80

100

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

2 400

2 600

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid ca 940 miljonit eurot

• 2011. aasta detsembri lõpu seisuga oli riigikassa halduses likviidseid varasid suurusjärgus 937,9 mln eurot, mis jagunevad stabiliseerimisreserviks ja riigi kassareserviks. Kassareservis sisaldub ka klientide raha (sihtasutuste, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni poolt riigikassas hoitavad vahendid), mida aastalõpu seisuga oli 333,7 mln eurot.

• 2011 aastaga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud 65,6 mln euro võrra. Võrreldes 2010. aasta lõpuga on stabiliseerimisreserv kasvanud 12,8 mln ja ülejäänud varad ehk kassareserv vähenenud 78,4mln euro võrra.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 333,0

591,2 851,6 958,0 523,6904,0 683,3 604,9

30,5

11,0

-28,1

22,6

-16,8

-4,2

-40-30-20-10010203040

0200400600800

1 0001 2001 4001 600

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 2011 lõpp

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)