Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, november 2011

Rahandusministeerium, detsember. 2011

MAJANDUSARENGUD

Majanduse kiire kasv kolmandas kvartalis jätkus

• 2011. aasta III kvartalis ulatus Eesti majanduskasv 8,5%ni. Teise kvartaliga võrreldes oli sesoonselt korrigeeritud kasv 1,2%. Jooksevhindades oli Eesti majanduse maht 11% suurem kui aasta varem.

• Suurim panus kasvu tuli töötlevast tööstusest. • Sisenõudluse poole pealt panustasid kasvu enim

investeeringud, mille maht oli aastatagusega võrreldes kolmandiku võrra suurem.

• Vaatamata üleüldise ebakindluse suurenemisele maailma majanduses kasvasid Eesti peamised eksporditurud kolmandas kvartalis jõudsalt, mistõttu oli ka Eesti eksport endiselt tugev.

Majandus kasvas III kvartalis 8,5%

-30-25-20-15-10

-505

10152025303540

2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III 2011 III 2012 III

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.

Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Ekspordi reaalkasv, v.e.a.

-35-30-25-20-15-10

-505

1015202530

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011Eratarbimine Valitsemissektori lõpptarbimiskulutusedKapitali kogumahutus põhivarasse Varude muutusNetoeksport EksportImport

SKP kasv tarbimise meetodil

Eesti majandususaldus oli novembris 101,7. Kindlustundeindikaator tõusis viimase kuuga tööstuses ja

ehituses ning langes kaubanduses ja tarbijatel

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

01 2004

07 01 2005

07 01 2006

07 01 2007

07 01 2008

07 01 2009

07 01 2010

07 01 2011

07

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)

*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Inflatsioon pidurdub välistegurite mõju vähenemise tõttu

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Ekspordi kasvu aeglustumine jätkus võrdlusbaasi tugevnemise ning Ericssoni mahtude vähenemise tõttu

Allikas: Eesti Statistikaamet

-45

-30

-15

0

15

30

45

60

75

01 2008 07 01 2009 07 01 2010 07 01 2011 07

%

Muu Toit ja põllumajsaadused Transpordivahendid

Masinad ja seadmed Metallid Puit ja mööbel

Plastid ja kumm Keemiatooted Mineraalsed tooted

Eksport kokku Eksport ilma ERI ja kütusteta

Jooksevkonto ülejääk ulatus III kvartalis 7,3%ni SKPst, mis ületab ka eelmiste aastate kõrgtaseme

 Reaalpalk kasvas esmakordselt pärast 11 kvartalit

kestnud langust

Riigieelarve täitmine• Novembris laekus riigieelarvesse tulusid 415,9 mln eurot ehk

7,3% eelarvest. Üheteistkümne kuuga kokku on laekunud 5 355,8 mln eurot ehk 93,9% planeeritust. Eelmise aasta üheteistkümne kuuga võrreldes laekus tulusid 268,8 mln

eurot ehk 5,3% enam.

• Novembris oli kulude maht 491,2 mln eurot ehk 7,9% eelarvest.Üheteistkümne kuuga kokku on kulunud 5 442,6 mln eurot ehk 87,8% kavandatust. Eelmise aasta üheteistkümne kuuga võrreldes oli kulude maht 477,7 mln

eurot ehk 9,6% suurem.

• Üheteistkümne kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 86,8 mln euroga puudujäägis, mis on 208,9 mln eurot halvem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (novembrikuu oli puudujäägis 75,3 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 93,9%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 3 964,1 miljonit eurot ehk 93,3 % kavandatust. Võrreldes 2010. aasta üheteistkümne esimese kuuga

laekus maksutulusid 267,8 miljonit eurot ehk 7,2% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 383 miljonit eurot ehk 95% planeeritust. Võrreldes 2010. aasta üheteistkümne esimese kuuga

laekus mittemaksulisi tulusid 18,4 miljonit eurot ehk 1,3% enam.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim

Võrreldes 2010. aasta üheteistkümne kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 18,4 mln eurot vähem:• toetusi 15,6 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide müügitulu 99,8 mln

eurot;• riigilõive 7,8 mln eurot rohkem;• saastetasusid 3,2 mln eurot rohkem;• varadelt saadavaid tulusid laekus 52,7 mln eurot vähem, sh

omanikutulusid 52,8 mln eurot vähem. • varade müügist laekus 1,1 mln eurot vähem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

89,4 83,8 82,1 27,2 150,1 135,696,3 107,3 90,8 67,2 126,3 85,295,0 116,1 94,1 103,6 80,2 117,30

20406080

100120140160

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Võrreldes eelmiste aastatega ei laekunud novembris dividende ning välistoetuste laekumine oli tavapärasest väiksem

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009 2011‑

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest ning dividendimaksetest.

• Eelmise aasta novembriga võrreldes laekus sel aastal välistoetusi 196,4 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 30,5 mln eurot vähem.

• Sel aastal novembris dividende ei laekunud. Möödunud aasta novembris laekus dividende 5,1 mln eurot.

141,4

247,0

181,6

105,9

237,7

114,8

88,4 49,2

78,8107,2

36,4

0

100

200

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 toetused 2011 muu 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 87,8%

477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,3 504,2 456,8 443,3 530,4 491,20

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Üheteistkümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 5,44 mld eurot (9,6% ehk 477,7 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest novembris 491,2 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud: saastekvoodi vahendite ülekandmisest (238,4 mln eurot); samuti on suurenenud (98,3 mln eurot) erinevad sotsiaalkulud –

põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (55,2 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (37,7 mln) ja pensionikulu (13,1 mln);

välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 4,2% ehk 25,1 mln euro võrra

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest

Riigieelarve kulud allikate lõikes (11 kuud)

• Üheteistkümne kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 4,398 mld eurot (88,3% planeeritust), sellest novembris 404,9 mln eurot ehk 8,2% planeeritust.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel üheteistkümne kuuga väljamakseid tehtud 620,5 mln eurot (64% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 4,2% ehk 25,1 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

4 385,8 858,9 23,5 122,7 41,7

88,378,7

718,3

130,0 102,6

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste kasutamine suurim Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 20).

155,4 157,7 196,8 233,3 129,0 73,6 23,698,7 89,7 122,6 160,5 52,0 35,8 24,7

63,556,9

62,368,8

40,3

48,6

104,6

0

25

50

75

100

125

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 20).

738,1

107,2 89,5

20,9 4,4 5,7 3,7

423,9

117,4

4,230,1

3,4 1,9 2,5

57,4

109,5

4,7

144,1

77,2

33,3

67,1

0

20

40

60

80

100

120

140

160

0

100

200

300

400

500

600

700

800

struktuuri-vahendid

maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi 2000-2006ISPA ja

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 60,2% aastaks planeeritust

• Üheteistkümne kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 584mln eurot ehk 60,2% planeeritust, sh novembris maksti välja 49,2 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on üheteistkümne kuuga tehtud väljamakseid 423,9 miljonit eurot ehk 57,4% planeeritust, sh novembris maksti välja 45,5 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on üheteistkümne kuuga välja makstud 117,4 mln eurot ehk 109,5% planeeritust, sh novembris maksti välja 1 mln eurot.

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 20).

Tegevuskulud 2009. aasta tasemel, kuid ületavad eelmist aastat

65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,84 86,52 71,92 75,18 85,79 96,010

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Tegevuskuludeks kasutati üheteistkümne kuuga 899,6 mln eurot (3,9% ehk 33,9 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest novembris 96 mln eurot.• Personalikuludeks on üheteistkümne kuuga kasutatud 516,6 mln

eurot e 91,1% eelarvest. Sellest novembris 49,1 mln eurot, mis on sama suurusjärk kui aasta varem.

• Majandamiskuludeks on üheteistkümne kuuga kasutatud 383,1 mln eurot (87,1% eelarvest). Sellest novembris 46,9 mln eurot, mis on 11,5 mln (32,6%) rohkem kui eelneval aastal.

Majandamiskuludeks kasutati novembris 11,5 mln eurot (32,6%) enam, kui eelneval aastal

32,0

35,9

3,4

11,1

2010

2011

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

riik kokku, va erivarustus (mln EUR) kaitseotstarbeline erivarustus (mln EUR)

RIIK kokku, va erivarustus:kasv 3,8 mln € (12%).

Erivarustus:kasv 7,7 mln € (228%).

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

Üheteistkümne kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 820,4 mln eurot (140% planeeritust). See on 53% rohkem kui 2010. aastal ja 81% rohkem kui 2009. aastal. Nii suur kasv võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium kandis teistele ministeeriumidele üle 238,4 mln eurot 2010. aastal heitmekvoodi müügist saadud tulusid.Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused novembris olid:•Riigimaanteede remondi koondprojekt (11 202 749 eurot);•Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimine (1 927 279 eurot);•Pärnu ümbersõit (1 677380 eurot);•Riiklikud lastehoolekande asutused (968 988 eurot).Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

30,7 38,5 45,1 33,9 40,2 47,6 57,7 71,7 66,5 66,1 77,1

48,218,9

73,3

21,6 10,3 6,2

18,3 0,50,5

46,21,6

0

50

100

150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,8 332,1 310,5 298,3 327,1 313,90

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008-2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Üheteistkümne kuuga on eraldisteks suunatud 81% eelarvest (3,68 mld eurot), mis on 4,3% (152,5 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh novembris kasutati 6,9% planeeritust.

• Üheteistkümne kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (55,2 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (37,7 mln) ja pensionikulude kasvust (13,1 mln).

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid

• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: pensionide kulud (1 117,8 mln ehk 91,1% planeeritust, sh novembris 108,5 mln); eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (663 mln ehk 93,2% planeeritust, sh novembris 59,3

mln); peretoetuste kulud (90,6 mln ehk 88,3% planeeritust, sh novembris 8,1 mln); vanemahüvitise kulud (157,4 mln ehk 92,6% planeeritust, sh novembris 14,1 mln); puuetega inimeste toetused (48,9 mln ehk 99,4% planeeritust, sh novembris 4,6 mln); erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (73 mln ehk 90,4% planeeritust, sh novembris

6,4 mln); riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (62,9 mln ehk 79,5%

planeeritust, sh novembris 6,4 mln); eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (6,2 mln ehk 55,1% planeeritust, sh novembris

0,5 mln).• Üheteistkümne kuuga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 2,27 mld eurot

(91,3% aastaks planeeritust), mis on 98,3 mln eurot (4,5%) rohkem võrreldes eelmise aastaga.

• Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 6%, pensionikulu 1,1%, puuetega inimeste igakuised toetused 7,1% ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 55,2 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendab Haigekassa tulusid

• Haigekassa kümne kuu tulu oli 603,1 mln eurot, suurenemine eelmise aastaga võrreldes on 5,9% ehk 33,6 mln eurot.

• Käesoleva aasta kümne kuu kulu oli 594 mln eurot, kasv aastases võrdluses 4,1% ehk 23,6 mln eurot. Aastases võrdluses on kasvanud: ravikindlustoetused 4,3%, sh ajutise töövõimetuse hüvitamise kulud 1%, ravimiste hüvitamise kulud 1,9%, meditsiiniliste abivahendite hüvitamise kulud 10,2% ja raviteenuste kulud 6,9%. Haigekassa 2011. aasta eelarves on ette nähtud 4,0% ravikindluskulude kasv.

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötuse kahanemine vähendabTöötukassa kulusid

• Kümne kuu tulu oli 202,8 mln eurot, kasv aastases võrdluses on 6,5 mln eurot ehk 3,3%.

• Kümne kuu kulu oli 96,7 mln eurot, kahenemine aastases võrdluses 28% ehk 37,5 mln eurot. Vähenenud on peaaegu kõik kululiigid: töötuskindlustushüvitis 41,3%, koondamishüvitis 41,2%, pankrotihüvitised 52,4%, hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 43,8%, töötutoetus 38%, kulu aktiivsetele tööturumeetmetele 8,8%.

• Kulude vähenemine on seotud kohustuste vähenemisega. 1. detsembri seisuga oli registreeritud 47 269 töötut, mis on 29,2% vähem võrdluses eelmise aastaga. Registreeritud töötute osakaal tööjõust on viimasel neljal kuul olnud ca 7,3% tasemel – kahanemine aastases võrdluses 3 protsendipunkti.

Kuised tulemid 2009-2011 mln eurot (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

0

20

40

60

80

100

120

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) I

…

617,0 837,0 98,4 64,334,9708,7

1 025,1

100,6 107,038,7

685,21 118,3

92,9 138,041,6

625,3 1 158,8

92,0 158,945,7

663,0 1 171,8

90,6 157,448,9

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

1 200

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) II

21,823,08

119,3634,743,69

145,5661,43

10,53

76,2976,60

10,467,72

72,986,16

62,890

20

40

60

80

100

120

140

160

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Kulud valitsemisalade lõikes – 11 kuud

Üheteistkümne kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (366,8 mln eurot e 133,1% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud teistele ministeeriumidele üle 238,4 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.

8,86 443,9089,28 240,50

366,82 148,99 481,97 227,21 187,39 235,32 117,62 2 406,48 39,19

85,990,3

84,3 83,5

133,1

83,3 86,5

69,5 68,8

91,4

57,8

93,6

73,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

2 400

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 11 kuud

8,29 339,70

88,46

238,42 38,45 146,68 292,44 103,76181,45 221,95

66,092 370,08 38,94

87,0

101,1

84,5 82,780,2

83,2

90,3

79,8

85,989,6 88,6

92,2

72,8

0

20

40

60

80

100

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

2 400

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid ca 979 miljonit eurot

• 11 kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud 25 mln euro võrra. Võrreldes 2010. a lõpuga on stabiliseerimisreserv kasvanud 10 mln ja ülejäänud varad ehk kassareserv vähenenud 45 mln euro võrra. Novembri lõpu seisuga moodustasid klientide vahenditest riigiasutustele kuuluvad summad 272, 1 mln eurot ning sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni vahendid kokku 171 mln eurot.

• 2011. a algusest kajastatakse klientide vahendite all lisaks sihtasutustele ja Euroopa Komisjonile ka kõigi riigiasutuste toetuste, tagatiste ja omatulude summasid. Seoses sellega vähendati 2011. a alguses likviidsusreservi ja suurendati klientide vahendeid 198 mln euro ulatuses.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 330,2

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 30,962,4

305,8 305,8305,8

118,8

489,1

485,0564,4

133,0623,2

483,8

174,4

34,2

43,6 64,0

57,6

134,2

171,3

443,1

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 30.11.2011Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservLikviidsusreserv (kassareserv) Klientide vahendid

Valitsussektori 2011. aasta eelarveülejääk suvise prognoosi kohaselt 0,2% SKPst

Kümne kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 255,4 miljoni euroga ehk 1,59% SKPst* (306,1 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve ülejäägis 105,8 mln (0,66% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 54 mln (0,34% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 118,9 mln (0,74% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 23,3 mln (0,15% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.

-1,75

-3,67

-0,35

1,59

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011