Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, august 2010

Rahandusministeerium, 15 september 2010

MAJANDUSARENGUD

Majandusaktiivsuse suurenemine jätkub

• 2010. aasta II kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,1%.

• Majanduse vedas teises kvartalis kasvule hoogustunud eksport. Soodsast väliskeskkonnast tingitud tellimuste suurenemine, samuti ettevõtete sisesed ümberkorraldused võimaldasid suurendada ekspordimahte ligikaudu viiendiku võrra.

• Sisenõudluse kasvu põhjustas varude suurenemine. Nii tarbimine kui ka kapitali kogumahutus olid teises kvartalis endiselt languses.

• Majandusaktiivsuse suurenemist on oodata ka III kvartalis. Lisaks ekspordi ja tööstussektori kiirele kasvule hakkab ka sisenõudlus teisel poolaastal kosuma, tuginedes tarbimisjulguse ning investeerimisaktiivsuse tõusule.

Majandus kasvas II kvartalis 3,1%

-16,6

-2,6

3,1

0

20

40

60

80

100

120

-30

-20

-10

0

10

20

30

2001 III 2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010

% punkti

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.

Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks (parem skaala)

SKP kasv panuste lõikes

Majandussektorite panused SKP kasvu

-18

-12

-6

0

6

12

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Primaarsektor Tööstussektor Ehitus Äriteenused

Teised teenused Ettevõtlussektor Töötlev tööstus

Ettevõtlussektori lisandväärtuse kasvu mõjutas suurenenud välisnõudlus ning tööjõukulude

kärpimine

Töötleva tööstuse toodangu müük kasvas juulis 23%, nõudlus siseturul oli endiselt nõrk, ekspordi

kasvutrend jätkus

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

01 2005

05 09 01 2006

05 09 01 2007

05 09 01 2008

05 09 01 2009

05 09 01 2010

05

%, v.e.a.

Toodangu müügi mahuindeks Kodumaisel turul müüdud toodanguindeks Toodangu ekspordiindeks

Uued eksporttellimused kasvasid ka juulis, viidates eksportharude kasvutrendi jätkumisele

8095110125140155170185200

-50-40-30-20-10

0102030

01 2005

05 09 01 2006

05 09 01 2007

05 09 01 2008

05 09 01 2009

05 09 01 2010

05

2005=100%, v.e.a.

Toodangu mahuindeks Uute tellimuste indeks Uute eksporttellimuste indeks (parem skaala)

Juunis pidurdus ekspordi kasv ajutiselt võrdlusbaasi tõttu 7%ni. Samas ilma min.toodeteta ulatus 30%ni.

Juulis kiirenes ekspordikasv oodatult, ulatudes 32%ni.

Toiduainete hooajalise odavnemise tõttu jäi hinnatase augustis eelmise kuu tasemele

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Olulisemate kaubagruppide hinnaarengud. Mootorikütuste hinnatõus on pidurdumas,

toiduhindade tõus seevastu kiirenemas

-25-20-15-10

-505

1015

2025303540

2 006 7 2 007 7 2 008 7 2 009 7 2 010 7

%

THI kokku Toit ja mittealkohoolsed joogid

sh köögivili Mootorikütused

Eluase (sh soojus) Sideteenused

Jooksevkonto ülejääk ulatus II kvartalis 2,4%ni SKPst. Ülejääk on poole väiksem kui aasta tagasi.

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

% SKPst

Kaubad Teenused Tulu Jooksevülekanded Jooksevkonto bilanss

RIIGIEELARVE

Riigieelarve täitmine

• Riigieelarve tulude laekumine on suveprognoosis oodatud tasemel.• Kaheksa kuuga on laekunud 56,2 mld krooni ehk 66,5% planeeritust

(eelneva aastaga võrreldes 3,1 mld ehk 5,9% enam). Augustis laekus tulusid 6,9 mld krooni.

• Kulude maht väiksem eelnevast aastast hoolimata välistoetuste paremale kasutamisele.• Augustis tehti kulusid 6,4 mld, kaheksa kuuga kokku 55,9 mld krooni ehk

61,1% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes ligi miljard ehk 1,7% vähem, ilma välisvahenditeta aga 2,1miljardit, ehk 4,1% vähem).

• Kaheksa kuuga on riigieelarve kassapõhiselt 388,3 miljoni krooniga ülejäägis (4,1 mld parem kui eelmisel aastal samal perioodil).

RIIGIEELARVE TULUD

Tulude laekumine ületab eelarves planeeritut

• Maksutulud laekuvad suveprognoosi graafikus ehk rohkem kui eelarves planeeritud.

• Mittemaksuliste tulude kuine laekumine on kõikuv, kuid kokkuvõttes on laekumine ootuspärane.

• Kaheksa kuuga laekus tulusid 56,2 mld krooni, sellest:• 41,7 mld maksutuludena (67,5% eelarvest);• 14,5 mld mittemaksuliste tuludena (63,8% eelarvest).

• Võrreldes 2009. aasta kaheksa kuuga laekus maksutulusid 245 mln krooni enam ning mittemaksulisi tulusid 2,9 mld krooni enam.

Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt

• Võrreldes 2009 aasta esimese kaheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 2,9 mld krooni rohkem:

• toetuseid ca 2,1 miljardit krooni rohkem;• varadelt saadavaid tulusid ca 0,9 miljardit krooni rohkem;• varade müügitulu ca 115 miljonit krooni rohkem. • saastetasusid ca 175 miljonit krooni vähem;• trahve ca 60 miljonit krooni vähem;

• Varadelt laekuvate tulude kõrge eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt Eesti Energia makstud dividendidest. Samuti on augusti lõpuks laekunud rahvusvaheliste heitmekvootide müügitulu ca 250 mln krooni. Seevastu intressitulusid laekub eelmise aastaga võrreldes vähenenud intressimäärade tõttu väiksemas mahus.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

60,7 64,4 58,8

25,5

71,884,5

53,8 60,549,9

20,9

71,4

107,3

63,876,1

58,2 52,7

85,267,0

0102030405060708090

100110120

KOKKU Kaupade jateenuste müük

Toetused Mat. ja immat.varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2008 2009 2010

Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub dividendide ja välistoetuste makseajast

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln krooni) kuude lõikes aastatel 2008 2010‑

847,8 1 012,6 1 702,9 2 197,9 3 235,6 1 004,51 317,4 3 199,60

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008

• Augustikuu väiksem laekumine tulenes varasemate kuudega võrreldes väiksemast toetuste mahust ning väiksematest dividendimaksetest.

• Varade müügitulu ning saastetasusid laekus augustis rohkem kui aasta teistel kuudel.• Ülejäänud tululiikide laekumine püsib stabiilsel tasemel.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 61%

• Kaheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 55,9 mld krooni (1,7% vähem kui eelneval aastal), sellest augustis 6,4 mld.

• Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva aastaga oluliselt muutunud:

• välistoetuste suuremad väljamaksed (1,2 mld krooni enam kui eelneva aasta kaheksa kuuga);

• sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (841,5 mln);

• kohustusliku kogumispensionifondi kannete ajutisest lõpetamisest tulenevalt on vastav kulu väiksem (1,1 mld);

• suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 1,1 mld krooni (sh. pensionikulu 556,4 mln, vanemahüvitis 270,5 mln jne).

6,4 7,2 7,3 6,7 7,0 7,6 7,3 6,50

2

4

6

8

10

12

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Miljardit krooni

Välistoetuste kasutamine suurenenud võrreldes eelneva aastaga 23,5%

• Kaheksa kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (48,1 mld ehk 64,6% planeeritust), sellest augustis 5,5 mld ehk 7,4% planeeritust).

• Välisvahendite arvel on 8 kuuga väljamakseid tehtud 6,3 mld (42,4% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 23,5% ehk 1,2 mld enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.

Riigieelarve kulud allikate lõikes (kaheksa kuud)

48,10

6,26 0,11 0,84 0,44

64,642,4

203,3

63,7 59,2

0

25

50

75

100

125

150

175

200

225

0

10

20

30

40

50

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud

majandustegevus

kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste planeeritu täitmine suurim Sotsiaal- ja Siseministeeriumi valitsemisalades

4,34

3,26

2,59

1,84

1,35

0,75

0,17 0,23

1,601,43

0,90

0,48

0,88

0,58

0,06 0,11

36,9

44,1

34,8

25,9

65,3

77,3

35,5

47,0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

MKM PÕM HTM KKM SIM SOM KAM Ülejäänud kokku*

riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

• Struktuurivahendite osas on väljamaksed 931,5 mln suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 1,9 protsendipunkti suurem.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kaheksakuuga välja makstud 1,33 mld krooni, mis on 69,2% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ca 26% ehk 275,5 mln krooni enam.

10,16

1,93

0,44

1,32

0,450,14 0,09

3,91

1,34

0,360,09 0,27 0,07 0,00

38,5

69,2

82,4

6,8

59,4

49,9

2,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

2

4

6

8

10

12

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/kalandus

2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

Muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi

riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 41,6% aastaks planeeritust

• Augustis tehti välisvahendite arvel väljamakseid ca 692 miljonit krooni, mis on ca 102 miljoni krooni võrra rohkem kui eelneva aasta augustikuus.

• Struktuuritoetusi on esimese kaheksa kuuga välja makstud 3,9 miljardit.

• Augustikuu lõpu seisuga on 108 meetmest (151 rakendusskeemiga) avatud 97 ja avamata veel 11 meedet. Augustikuus ühtegi meedet ei avatud. Enamik meetmeid on plaanis avada 2010. aasta II poolaasta jooksul.

Tegevuskulud (sh. personalikulud) madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga

Kaheksa kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 9,8 mld (5,2% ehk 538,7 mln vähem kui eelneval aastal), sellest augustikuus 1 mld.• Personalikuludeks kasutati kaheksa kuuga 5,7 mld krooni. Sellest augustikuus

kasutati 636,5 mln, mis on 30 miljonit krooni ehk 4,5% võrra vähem, kui eelmise aasta augustis. Eelmise aasta kaheksa kuuga võrreldes on 2010. aasta kulu 7,4% väiksem (461,2 mln).

• Majandamiskuludeks kasutati kaheksa kuuga 4,1 mld krooni, mis on 77,4 miljonit ehk 1,9% vähem kui eelneval aastal. Sellest augustikuus kasutati 382,8 miljonit krooni mis on 14,2 miljoni krooni ehk 3,6% võrra vähem, kui eelmise aasta augustis.

1,021,281,01 1,15 1,36 1,32 1,26 1,420,00,51,01,5

2,02,53,03,5

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2010 2009 2008 2007

Miljardit krooni

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

• Kaheksa kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 5 mld krooni, mis on 61,3% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Augustis suunati investeeringuteks 895,9 mln krooni (ehk 47% enam kui eelneval aastal).

• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused augustis olid:• riigimaanteede remondi koondprojekt (160,3 miljonit krooni); • Ikla-Tallinn-Narva maantee Kukruse-Jõhvi lõik (51,1 miljonit krooni);• regionaalne maanteede rekonstrueerimise koondprojekt (48,8 miljonit krooni);• Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (32,2 miljonit krooni);• tervishoiu infrastruktuuri arendamine (20 miljonit krooni).

895,9904,1328,5 386,8 678,4 375,0 653,1 755,8

0

250

500

750

1 000

1 250

1 500

1 750

2 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Miljonit krooni

Riigipoolsed toetusi on kasutatud tasakaalukalt

• Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud põhiliselt tänu kulude struktuur muutustele (samas kahe varasema aastaga võrreldes on maht suurenenud). Välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu laekumise vähenemine.

• Eraldisteks on kaheksa kuuga suunatud 60,7% (40,7 mld krooni) aastaeelarvest, mis on 2,7% (1,1 mld krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

• Augustis kulus eraldisteks 6,7% (4,5 mld krooni) aastaeelarvest, mis on 3,4% (157,3 mln krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

5,01 5,61 5,23 4,93 5,03 5,33 5,03 4,490

1

2

3

4

5

6

7

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Kuised eraldised 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine võrreldes eelmise aastaga mõjutab

sotsiaalkulusid

• Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5% (36,9 mld krooni). Neist suurimad:

• eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (augusti kulu 917 mln, 8 kuu kulu 7,3 mld ehk 65,7% planeeritust);

• pensionid (augusti kulu 1,7 mld, 8 kuu kulu 13,1 mld ehk 66,8% planeeritust);• peretoetused (augusti kulu 123,9 mln, 8 kuu kulu 1 mld ehk 65,3 % planeeritust);• vanemahüvitis (augusti kulu 231,3 mln, 8 kuu kulu 1,8 mld ehk 75,9% planeeritust);• puuetega inimeste toetused (augusti kulu 65,9 mln, 8 kuu kulu 513,4 mln ehk 72,9%

planeeritust);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (augusti kulu 74,6 mln, 8 kuu kulu 860,1 mln

ehk 68,7% planeeritust);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (augustis eraldisi ei tehtud, 8 kuu kulu 126,8

mln ehk 61% planeeritust).

• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati kaheksa kuuga 67,1% planeeritust (24,8 mld). See on 236,8 mln enam kui eelneva aasta kaheksa kuuga (tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis).

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) I

Ravikindlustuse kulu vähenemine on lisaks sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele tingitud ka sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln.

6,99

9,27

1,100,71

0,40

8,33

11,41

1,14 1,16

0,44

8,12

12,59

1,051,53

0,47

7,28

13,15

1,04

1,80

0,51

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) II

243,9

34,9

363,2

40,9

661,6

111,6

860,1

126,8

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus

2007 2008 2009 2010

Haigekassa jõudis juulis positiivse tulemini

• Esimesel viiel kuul (va. jaanuar) oli Haigekassa tekkepõhiselt defitsiidis, juuni ja juulikuus on oldud ülejäägis. Juulikuu ülejääk oli 154,1 mln krooni, seitsme kuu ülejääk kokku oli 92 mln krooni, mis on ca 470 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

• 2009. aastal vähendatud kohustused mõjutavad kulusid. Aasta seitsme kuu kulud olid 6,31 mld krooni, mis on 1,04 mld krooni ehk 15,1% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

• Kulud vähenesid juulis 47,7 mln krooni ehk 5,6% võrreldes juuniga. Ravimite hüvitamiseks kulus juulis 22 mln krooni ehk 17,8% vähem kui juunis.

Haigekassa kuiste tulemite võrdlus aastad 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (mln)

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötukassa tulud kasvavad ja kulud vähenevad

• Aasta seitsme kuu tekkepõhine ülejääk oli saldoandmike alusel 537,3 mln krooni, mis on ca 1,4 mld krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Juulis paranes eelarvepositsioon 134 mln krooni võrra.

• Seitsme kuu kulu oli 1,62 mld krooni, mis on 154 mln krooni ehk 8,7% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

• Kuised kulud on jätkuvalt vähenemistrendis. Kulude maht juulis oli 178,7 mln krooni, mis on 12,9 mln krooni ehk 6,8% vähem kui juunis. Siiski suurenesid töötuskindlustushüvitised juulis 9,9 mln krooni ehk 11,5% võrreldes juuniga (põhiliselt tööandja maksejõuetusest tingitud väljamakstud hüvitiste tõttu).

Saldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

600

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Muude kulude maht tavapärane

• Kaheksa kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 403,4 miljonit krooni ehk 39,6% planeeritust (vähenemine eelneva aastaga tingitud eelmise aasta juunikuus toimunud ühekordse kuluga - Sylvesteri müügiga seotud tulumaksuvaidlus, millest tulenevalt tuli kanda enammakstud summalt arvestatud intressikulu).• sellest augustis kasutati 42,2 miljonit krooni (4,1% eelarvest).

68,2 35,7 64,8 51,1 35,6 52,2 53,5 42,2

0

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Miljonit krooni

Kulud valitsemisalade lõikes – 8 kuud

• Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on tingitud suurest välisvahendite osakaalust eelarves, mille väljamaksetest suurem osa jääb aasta lõppu. Samal põhjusel on väiksemad eelarve kasutamised ka Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

0,13

4,87

0,98

2,46

0,911,58

4,49

2,591,34

3,91

27,08

0,45

55,8

60,8 60,6 59,1

29,3

66,1

49,548,0

64,262,4

67,1

59,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

24

26

28

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM

kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 16,4 mld krooni

31.12.2009 31.08.2010 Muutus

Stabiliseerimisreserv 4 722 091 641 4 978 390 851 256 299 210

Omandireformi Reservifond 436 139 295 471 426 170 35 286 875

Erakorraline Pensionireserv 1 858 162 356 0 -1 858 162 356

Klientide vahendid 2 099 254 675 2 596 857 720 497 603 045

Likviidsusreserv (kassareserv) 9 751 499 220 8 337 125 844 -1 414 373 376

Kokku 18 867 147 186 16 383 800 584 -2 483 346 602

• Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 2,5 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering ostust (ilma selleta oleks varade maht kasvanud ca 215 miljonit krooni). Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas.

• Augustikuus suurenesid finantsvarad kokku 796 miljoni krooni võrra, põhiliselt tänu likviidsusreservi suurenemisele (634,9 miljonit krooni) ehk jooksval kuul laekus tulusid rohkem kui tehti kulusid.

VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON

Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 1,3% SKPst

Esimese seitsme kuuga oli kogu valitsussektor tekke-põhiselt defitsiidis 2,11 miljardi krooniga ehk 0,97% SKPst* (ca 6,6 mld krooni parem kui eelneval aastal).• riigieelarve defitsiidis 3,09 mld (1,42% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 646,6 mln (0,3% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 629,3 mln (0,29% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 291,2 mln (0,13% SKPst).

Juulikuus oli valitsussektor teist kuud järjest ülejäägis (1% SKPst ehk 2,25 mld krooni).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 218,2 mld krooni.

Valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine 2010. aastal on ootuspärane

Teisel poolaastal oodata defitsiidi vähenemist• Negatiivsed mõjurid I poolaastal:

• maksulaekumised väiksemad (tulumaksu tagastuste mõjul);• aktsiisikaupade varude soetamine (tekkepõhiselt kajastus tulu eelmisel aastal).

• Positiivsed mõjurid II poolaastal :• suuremad maksulaekumised (s.h enne 2011. aasta tubakaaktsiisi määra tõstmist soetavate

varude mõju);• dividendide väljamaksed;• maade müük aasta lõpus;• rahvusvaheliste heitmekvootide müügitulu;• Eesti Töötukassa eelarveülejäägi suurenemine.

-2,7

-1,7-0,97

-5

-4

-3

-2

-1

0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2

% SKPst

2008 2009 2010

MÕISTED• v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.• v.e.a – võrreldes eelmise aastaga.• Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud

erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad).• EMK – ettemaksukonto.• Mld – miljard.• Mln – miljon.• 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis,

puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning töötutoetus.

• KOV – kohalik omavalitsus.• EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank).• Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja

organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.

• Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.