Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, 8 kuud 2013

Rahandusministeerium

20.09.2013

• II kvartalis kasvas Eesti majandus täpsustatult 1% (v.e.a.);

– Majandust aitasid kasvatada ekspordile toetuv töötlev tööstus ja energeetika ning kaubandus, majanduskasvu piiras ehitus.

– Palgatulu kasv kiireneb, hõive juunis enam ei kasvanud.

• Kaheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 5,03 mld eurot ehk 67% plaanitust

– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 3,9% rohkem.

– Maksulaekumised kasvasid 6,5% võrra 4,07 mld euroni

– Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes 5%, ulatudes 973 mln euroni

• Kaheksa kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 5,04 miljardit eurot ehk 65% plaanitust

– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 5,8% rohkem.

– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 1,88 mld eurot, tööjõu- ja majandamiskuludeks 747 mln eurot ja investeeringuteks 364 mln eurot.

• Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuli lõpuks 33 mln euroga puudujäägis (0,18% SKPst).

– Võrreldes juuni lõpuga oli puudujääk 61 mln euro võrra väiksem.

Lühikokkuvõte

MAJANDUSÜLEVAADE

60

70

80

90

100

110

120

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

EL27

Eesti

Läti

Leedu

Eesti majandususaldus püsib, ELis kasvab

COM

majandususaldusindeks

-80

-60

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tööstus

Teenindus

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

Tarbijakindlus natukene langenud

COM

3 kuu keskmine

7.6

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Palgatulu 3kk (ps)

Hõive 3kk

Palk 3kk

Palga kasv kiireneb, hõive kasv taandumas

MTA

% v.e.a. 3kk

Jaemüügi ja palgatulu kasvud ühtlustunud

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

-30

-20

-10

0

10

20

30

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Jaemüük (nominaalne)

EMTA palgatulu

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ettevõtted

Majapidamised

Erasektori laenukäibed kosuvad

EP

Mln €, 3 kuu keskmine

Välistegurite mõju vähenemine pidurdas hinnatõusu

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

2009 2010 2011 2012 2013 2014

%

Ülejäänud Transport (sh kütus)

Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas

Toit THI

THI (suvi 2013)

Kaupade eksport vähenes juulis 10% re-ekspordi tõttu, samas tööstustoodangu ekspordi kasv kiirenes 12%ni

-15

0

15

30

45

60

75

90

2010 05 09 2011 05 09 2012 05 09 2013 05

%

Eksport kokku

Eksport ilma min kütusteta

Tööstustoodangu ekspordiindeks

RIIGIEELARVE TULUD

Kaheksa kuuga laekus tulusid 5,03 mld (67,3% riigieelarves kavandatust). Kasv

eelmise aastaga võrreldes 3,9%

2 819,23 144,0

3 376,8

611,6

676,8694,2

1 171,7

1 024,0974,5

69,8%66,8% 67,3%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

70,0%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

2011 2012 2013

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)

Maksulaekumised kasvasid 6,5% võrraEelarve 2013 (tuhat EUR)

8 kuud 2013(tuhat EUR)

8 kuuv.e.a.

Eelarve 2013 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 054 720 4 070 984 6,5% 67,2%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 3 376 752 7,4% 67,2%

Füüsilise isiku tulumaks 293 300 165 071 20,4% 56,3%

Juriidilise isiku tulumaks 234 000 234 670 33,6% 100,3%

Sotsiaalmaks 2 069 030 1 385 754 6,8% 67,0%

Raskeveokimaks 3 900 2 986 4,0% 76,6%

Käibemaks 1 549 360 1 036 712 4,9% 66,9%

Aktsiisid kokku 821 150 517 823 1,6% 63,1%

Alkoholiaktsiis 209 000 137 184 6,4% 65,6%

Tubakaaktsiis 161 800 108 684 4,9% 67,2%

Kütuseaktsiis 417 000 249 126 -2,2% 59,7%

Pakendiaktsiis 350 173 12,6% 49,3%

Elektriaktsiis 33 000 22 657 1,6% 68,7%

Hasartmängumaks 21 500 14 330 4,1% 66,7%

Tollimaks 33 000 19 406 -3,1% 58,8%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 029 480 694 232 2,6% 67,4%

Töötuskindlustusmakse 161 680 114 164 -19,1% 70,6%

Kogumispensionimakse 87 600 59 695 13,4% 68,1%

KOV tulumaks 725 200 487 958 8,7% 67,3%

Maamaks 55 000 32 415 -4,8% 58,9%

Mittemaksuliste tulude 8 kuu laekumine kahanes eelkõige tänu omanikutulude osalise nihkumise tõttu teise poolaastasse 4,8% v.e.a.

50,5

131,0

49,6

133,5

296,6

169,0

79,2

63,5

0

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln EUR

Muud Finantstulud Varade müük

Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused

2012 laekumine 2011 laekumine

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarvest on kaheksa kuuga kuludeks suunatud 65% eelarves plaanitust

• Kaheksa kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 5,04 miljardit eurot ehk 5,8% enam kui aasta varem sama ajaga. Eelarvest moodustavad kogukulud 64,8%.

Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa

561 673 570 638 670 612 677 6440

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1,000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

2013 2011 2012

Valitsemisalade 8 kuu kulud ja eelarve täitmine

201 327 74 203 144 96 339 184 1,218 269 1,956 34

51.6%

61.6% 61.7%

55.1% 55.4%

59.5%57.4%

52.6%

78.4%

62.1%65.9%

58.7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

PS institut.

HTM JUM KAM KEM KUM MKM PÕM RAM SIM SOM VÄM

mln

EU

R

8 .kuu kulud Eelarve täituvus (%)

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 62%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati augusti lõpuks kokku 747 mln eurot ehk 62% eelarvest (mullu 684 mln eurot ja 2011. aastal 642 mln eurot).

• Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude arvestamisega majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud ja kaitsekulud.

• Tööjõukuludeks kasutati kaheksa kuuga 409 mln eurot ehk 66% eelarvest

• Majandamiskulusid tehti aga 338 mln eurot ehk 59% plaanitust.

83 85 90 100 104 97 104 840

20

40

60

80

100

120

140

160

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Mill

ion

s

2013 2011 2012

Summa (mln EUR)

Muutuse suund ja %

Põhjus

Riiklikud pensionikulud 941Pensioniindeksi ja saajate

arvu kasv

Ravikindlustuskulud 553Suurenenud sotsiaalmaksu

laekumine

Kohustuslik kogumispensionifond 116 Suurem riigipoolne panus

Puuetega inimeste toetused 38 Saajate arvu kasv

Töötutoetus 6 Toetuse päevamäära tõus

Peretoetused 65 Saajate arvu langus

Vanemahüvitis 104 Saajate arvu langus

Erijuhtudel makstav sotsiaalmakstöötute eest

52 Tööhõive kasv

Sotsiaalkulud mullusest 5% suuremad• 2013. aasta kaheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,88

mld eurot ehk 92,1 mln eurot (5,2%) mullusest enam. Eelarvest 64,5%.

2013 vs 2012

4,5

6,7

16

3,0

45

1,0

3,2

20

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) I

8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur)

Ravikindlustus 553,2 66,9% 70,7Pensionikulu 940,7 63,8% 117,2Peretoetused 65,4 64,7% 8,4Vanemahüvitis 103,7 60,8% 13,1Puuetega inimeste igakuulised toetused

38,4 58,3% 4,8

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1,000

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

mln

EU

R

Periood: 2009-2013. a jaanuar-august

2009 2010 2011 2012 2013

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) II

8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 51,7 63,2% 6,1

Töötutoetus 6,2 69,5% 0,72

II sammas 116,2 65,4% 14,8

0

20

40

60

80

100

120

140

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

mln

EU

RPeriood: 2009-2013. a jaanuar-august

2009 2010 2011 2012 2013

Kaheksa kuuga on kasutatud pool investeeringute eelarvest

Augusti lõpu seisuga on investeeringuid kasutatud 364,2 mln eurot ehk 50,7 %eelarvest. Sealhulgas on põhivara investeeringuid tehtud 129,1 mln euro eest ninginvesteeringutoetusteks suunatud 235 mln eurot.

Investeeringute kasutamise tempo on eelnevate aastatega sarnane, 2008-2012kaheksa kuu keskmine täitmine oli 52,2% plaanitust.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 84,8 mlneurot ehk 18,9% vähenenud. Languse põhjuseks on peamiselt saastekvoodimüügituludest tehtud väiksemad investeeringud.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 21.9 52.6 40.5 39.0 39.6 42.9 60.7 67.1 0.0 0.0 0.0 0.0

2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2

020406080

100120140160180

2013 2012

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes (2013. aasta)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

• Välistoetuseid maksti augusti lõpuks välja 452 mln eurot ehk 48%plaanitust. Seda on 21 mln eurot vähem kui mullu. Absoluutse vähenemisepõhjus on 2013. aasta väiksem eelarve (0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot)

668.9

124.7 108.4

28.7 14.5 7.4

333.3

98.6

4.2 11.1 1.1 4.0

49.8

79.0

3.8

38.8

7.5

53.2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste väljamaksed valitsemisalade lõikes (2013. aasta)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

156.6 164.1 233.3 236.6 72.4 68.111.7 9.8

68.3

103.5 103.0 108.7

34.823.7

4.6 5.7

43.6

63.1

44.2 45.948.0

34.939.2

57.9

0

10

20

30

40

50

60

70

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)

SOM SiM (julgeolek)

ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine

• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,0 mld eurot ehk 70,3% kogu mahust (4,2 mld).

• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,35 mld eurot ehk 69,1%

• sh põllumajandustoetusi 0,61 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 75,3%.

96% 98%92% 100% 100%

69%

78%

52%

3%

52%59%

65%

47%

1%

38%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö

Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed väljamaksed 2012. a. lõpus

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht oli augusti lõpus 1,53 mld eurot

• Augusti lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,53 mld eurot.

Sellest kassareservis oli 1,17 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.

• Augustis kasvas likviidsete varade maht 23 mln eurot. See tähendab, et Riigikassa hallata oli augusti lõpus 78 mln eurot ehk 5,4 % rohkem likviidseid varasid kui 2012. aasta lõpus.

* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud nii Töötukassa kui ka Haigekassa vahendid

301.8 320.2 333.0 347.0 358.9

904.0 683.3636.1 1,106.2 1,172.2

22.6

-16.8

-3.4

49.9

5.4

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012lõpp*

2013 August

mln

EU

R

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)

Haigekassa puudujääk vähenes 5,9 mln euroni

• Haigekassa 7 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 5,9 mln eurot. Analoogselteelnevate aastatega hakkab aasta teises pooles defitsiit vähenema. Võrreldes juuni kuugaon defitsiit vähenenud 3,8 mln euro võrra.

• Seitsme kuuga on tulusid laekunud 486,6 mln eurot ehk 59% aasta eelarvest. Kulusid ontehtud 490,1 mln eurot ehk samuti 58% aasta eelarvest.

• Tulude maht on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 29,8 mln eurot ehk 6,5% ning kuludon kasvanud 34,5 mln eurot ehk 7,6%.

-30

-20

-10

0

10

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab Töötukassa tulemit

• 2013. aasta 7 kuu tekkepõhine ülejääk on 28,3 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta samaperioodiga on 2013. a tulem 45 mln eurot (61%) väiksem.

• Käesoleva aasta seitsme kuu tulu on 110,1 mln eurot ehk 58,6% eelarvest. Võrreldeseelmise aasta sama perioodiga on tulu 40,5 mln eurot (26,9%) väiksem. See on seotud2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%-le. (2012. aastatöötuskindlustusmakse määrad 4,2%)

• Seitsme kuu kulu küündis aga 81,8 mln euroni ehk 70,6%ni eelarvest. Seda on eelmiseaasta sama perioodiga võrreldes 4,6 mln eurot ehk 5,9% rohkem.

Kuised tulemid 2010-2013

0

5

10

15

20

25

30

35

40

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuli lõpus 0,2% SKPst

• Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuli lõpuks 33,2 mln euroga puudujäägis (0,18% SKPst). Võrreldes juuni lõpuga on puudujääk 61 mln euro võrra väiksem.

• Aasta varem oli valitsussektor samal ajal ülejäägis 9 mln euroga ehk 0,05% SKPst .

Valitsussektor kokku Riik Muu keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV

-33.2 -59.1 -24.8

28.8 21.9

-0.18%

-0.32%

-0.13%

0.16%0.12%

-0.40%

-0.30%

-0.20%

-0.10%

0.00%

0.10%

0.20%

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

Mln

EU

R

Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 7 kuud kokku (mln) - vasak skaala % SKPst (7 kuud) - parem skaala