Riigieelarve täitmine 2011 (aprill)

Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, aprill 2011

Rahandusministeerium, 16. mai 2011

MAJANDUSARENGUD

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

I 2003

III I 2004

III I 2005

III I 2006

III I 2007

III I 2008

III I 2009

III I 2010

III 2011

%, v.e.a.

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks

Tööstustoodanguindeks Ehitusmahuindeks

Kaupade eksport Sõidukite esm.registreerimine (p.sk.)

Majandusarengu indikaatorid

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

01 2005

05 09 01 2006

05 09 01 2007

05 09 01 2008

05 09 01 2009

05 09 01 2010

05 09 01 2011

%, v.e.a.

Toodangu müügi mahuindeks Kodumaisel turul müüdud toodanguindeks

Toodangu ekspordiindeks

Töötleva tööstuse eksporttoodangu müük kasvas märtsis 71%, müügi kasv kodumaisele turule oli tagasihoidlikum

Masinad ja seadmed ning kütused andsid valdava osa ekspordi kasvust märtsis. Ekspordikasv on jätkuvalt laiapõhjaline.

Allikas: Eesti Statistikaamet

-45

-30

-15

0

15

30

45

60

75

01 2008 07 01 2009 07 01 2010 07 01 2011

%

Muu Toit ja põllumajsaadused TranspordivahendidMasinad ja seadmed Metallid Puit ja mööbelPlastid ja kumm Keemiatooted Mineraalsed tootedEksport kokku

Riigieelarve täitmine• Aprillis laekus riigieelarvesse tulusid 446,4 mln eurot ehk 7,8%

eelarvest. Nelja kuuga kokku on laekunud 1 967,6 mln eurot ehk 34,5% planeeritust. • Eelmise aasta nelja kuuga võrreldes laekus tulusid 327,3 mln eurot ehk

20% enam.

• Aprillis oli kulude maht 489,6 miljonit eurot ehk 7,9% eelarvest. Nelja kuuga kokku on kulunud ca 2 mld eurot ehk 32,7% kavandatust.• Eelmise aasta nelja kuuga võrreldes oli kulude maht 260 mln eurot ehk

14,7% suurem.

• Nelja kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 56,9 mln euroga puudujäägis, mis on 64,5 mln eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (sh. aprillikuu puudujääk oli 43,2 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 34,5%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 1 291,6 miljonit eurot ehk 30,4% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta nelja esimese kuuga laekus

maksutulusid 58,9 miljonit eurot ehk 4,8% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 676 miljonit eurot ehk 46,5 % planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta nelja kuuga laekus mittemaksulisi

tulusid 268,4 miljonit eurot ehk 65,8% enam.• Kõrge laekumise taga on toetused, mida on aprilli lõpuks

laekunud 580 mln (sh heitmekvootide müük 120,9 mln), kolme kuuga on kavandatust laekunud 53,1%.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim

Võrreldes 2010. aasta nelja kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 268,4 mln eurot rohkem:• Toetuseid 264 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide* müügitulu 120,9 mln eurot;• Muid tulusid 5,1 mln eurot rohkem;• Riigilõive 2,9 mln eurot rohkem;• Varadelt saadavaid tulusid 4,5 mln eurot rohkem; • Varade müügitulu 5,7 mln eurot vähem

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

30,4 25,1

34,0

20,5 16,1 41,728,0 37,7 31,1 28,0 8,9 31,946,5 35,2 53,1 28,4 14,0 53,00

10

20

30

40

50

60

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Aprilli mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste madalam laekumine

Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2009 2011‑

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Eelmise kuuga võrreldes on ca 89 mln euro võrra vähenenud toetuste laekumine.• Teiste tulude laekumine on võrreldes märtsiga suurenenud, kõige enam tulud

varadelt (laekusid AS Eesti Raudtee ja Lennuliiklusteeninduse AS dividendid).

141,4

247,0

181,6

105,9

0

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 muu 2011 toetused 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 32,7%

477,7 504,0 553,2 489,60

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Nelja kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 2 mld eurot, mis on 14,7% (260 mln eurot) enam kui eelneval aastal. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite väljamaksest (ca 160 mln eurot);• samuti on vähesel määral (29 mln eurot) suurenenud erinevad

sotsiaalkulud (põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi – 17,8 mln; eraldised Haigekassale ravikindlustuseks – 7,2 mln ja pensionikulu – 6 mln).

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest

Riigieelarve kulud allikate lõikes (4 kuud)

• Nelja kuuga on absoluutmahus tavapäraselt enim kulusid tehtud riigitulude arvel.• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel nelja kuuga väljamakseid tehtud

211,8 mln eurot (19,4% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 12,7% ehk 26,9 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

Välistoetuste väljamaksed suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 20).

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes


738,1

107,2 89,5

20,9 4,4 5,7 3,7

134,3

62,6

0,5 9,3 2,1 0,5 0,0

18,2

58,4

0,6

44,547,3

9,4

0,00

10

20

30

40

50

60

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 21,6% aastaks planeeritust

• Nelja kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 209 mln eurot ehk 21,6% planeeritust, sh aprillis maksti välja 50,2 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on nelja kuuga tehtud väljamakseid 134 miljonit eurot ehk 18,2% planeeritust, sh aprillis maksti välja 41,6 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on nelja kuuga välja makstud 107 mln eurot ehk 58,4% planeeritust, sh aprillis maksti välja 5 mln eurot.

• Aprilli lõpu seisuga on 107 meetmest avatud 103 ja avamata veel 4 meedet.


Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,11 86,03 87,960

50

100

150

200


Tegevuskuludeks kasutati nelja esimese kuuga 312,1 mln eurot (0,9% ehk 2,8 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest aprillis 88 mln eurot.

• Personalikuludeks kasutati nelja esimese kuuga 178,4 mln eurot ehk 31,5% eelarvest. Sellest aprillis 48,4 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,1 mln eurot (6,9%) rohkem.

• Majandamiskuludeks kasutati nelja esimese kuuga 133,8 mln eurot (30,4% eelarvest), mis on 2,4 mln (1,8%) vähem kui eelneval aastal. Sellest aprillis 39,5 mln eurot, mis on 0,6 mln rohkem (1,5%) kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

• Esimese nelja kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 310,1 mln eurot (üle 2,7 korra rohkem kui 2010. aastal ja 2009. aastal). See on 52,9% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Nii suur kasv võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium kandis rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile üle 161 mln eurot 2010. aastal heitmekvoodi müügist saadud tulusid, sellest aprillis 21 mln eurot. Aprillis suunati investeeringuteks ja investeeringutoetusteks 55,5 mln eurot.

• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused aprillis olid:• Maanteeamet maa ost (1 052 827 eurot);• Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas (814 876 eurot);• Riiklikud lastehoolekandeasutused (686 849 eurot);

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.

7957

118

56

48

19

73

21

0

50

100

150

200

250

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2011 kvoodimüük 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eraldiste maht on suurenenud

Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Nelja kuuga on eraldisteks suunatud 30,6% eelarvest (1 387 mln eurot), mis on 4,3% (59,4 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil sh aprillis kasutati 7,6% planeeritust.

• Nelja kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (+15,8 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (+7,2 mln) ja pensionikulude kasvust (+6 mln).

329,9 370,8 343,8 342,80

100

200

300

400

500


Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid

• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad:

• pensionide kulud (väljamaksed 424,4 mln ehk 33% planeeritust, sh aprillis 105,5 mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (väljamaksed 235,2 mln ehk 33,1% planeeritust, sh aprillis

59,2 mln);• peretoetuste kulud (väljamaksed 33,3 mln ehk 32,4% planeeritust, sh aprillis 8,3 mln);• vanemahüvitise kulud (väljamaksed 58,0 mln ehk 34,1% planeeritust, sh aprillis 14,3 mln);• puuetega inimeste toetused (väljamaksed 17,5 mln ehk 35,6% planeeritust, sh aprillis 4,4 mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (väljamaksed 27,0 mln ehk 33,5% planeeritust, sh

aprillis 7,1 mln);• riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed 17,8 mln ehk 22,6%

planeeritust, sh aprillis 6,0 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 2,7 mln ehk 24,3% planeeritust, sh

aprillis 0,6 mln);• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati nelja kuuga 815,9 mln eurot ehk 36,8% aastaks

planeeritust, mis on 29,1 mln eurot ehk 3,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. • Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta nelja kuuga suurenenud 7,2 mln eurot

(3,1%), pensionid on suurenenud 6,0 mln eurot (1,4%), vanemahüvitis 1,0 mln eurot (1,7%), puuetega inimeste igakuised toetused 1,4 mln eurot (8,2%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 15,8 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• Märtsi lõpus oli ravikindlustatud isikuid 1 257 646, mis on 15 572 isiku ehk -1,2% võrra vähem võrdluses eelmise aastaga. Tööhõive olukorra paranemisest tingituna on siiski viimase kolme kuu jooksul kindlustatute arv suurenenud 1 406 isiku võrra.

• I kvartali tulu oli 172,4 mln eurot, mis on 5,1 mln eurot ehk 3,1% rohkem võrdluses eelmise aastaga.

• I kvartali kulu oli 180,1 mln eurot, mis on 6,6 mln eurot ehk 3,7% rohkem võrdluses eelmise aastaga. Võrdluses eelmise aastaga on kasvanud kulud raviteenustele, ajutise töövõimetuse hüvitisteks ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamiseks. Ravimite hüvitamise kulud on pisut vähenenud.

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

Töötuse kahanemine vähendab Töötukassa kulusid

• 2011. aasta märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 65 831, mis on 29 256 töötut vähem võrdluses eelmise aastaga. Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli märtsi lõpus 10,2%, mis on 4,5 protsendipunkti vähem võrdluses eelmise aastaga. Märtsis võeti uusi töötuid arvele 7 729, mis on 1 993 võrra vähem võrdluses eelmise aastaga.

• I kvartali tulu oli 56,1 mln eurot, mis on 1,9 mln eurot ehk 3,4% vähem võrdluses eelmise aastaga.

• I kvartali kulu oli 32,0 mln eurot, mis on 20,9 mln eurot ehk 65,2% vähem võrdluses eelmise aastaga. Võrdluses eelmise aastaga on vähenenud kulud töötuskindlustushüvitisele, koondamishüvitisele, pankrotihüvitisele, hüvitistelt makstavale sotsiaalmaksule, töötutoetusele, aktiivsetele tööturumeetmetele.

Kuised tulemid 2009-2011 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

Peamised sotsiaalkulud (4 kuud) I

…

209,3 275,2 33,122,1

12,6256,2 347,9

35,3 33,813,9

269,5

392,6

34,1 47,114,6

227,9

418,3

33,8 57,016,1

235,2424,4

33,3 58,017,5

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (4 kuud) II

7,381,01

40,8010,461,29

52,8320,762,86

49,5926,94

4,682,06

27,042,71

17,840

10

20

30

40

50

60

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Muud kulud

3,9 2,7 5,1 3,3

0

5

10

15

20


• Erinevateks muudeks kuludeks on nelja esimese kuuga kasutatud 14,95 mln eurot e 23,3% planeeritust, millest aprillis 3,33 mln eurot (5,2% eelarvest), sh riigisaladusega seotud kulud 3,08 mln eurot.

• Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta aprillis 0,07 mln eurot ehk 2,2% rohkem, kui 2010. aasta aprillis.

Kulud valitsemisalade lõikes – 4 kuud

• ..

3,08 155,4732,66

78,45 186,6262,23

141,80 101,20

59,41

87,7839,99

874,30 15,99

29,9 31,6 30,827,2

67,7

34,8

25,4

31,0

21,8

34,1

19,6

34,029,9

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 4 kuud

2,92 122,8832,30

78,39 12,39 61,93 84,64 38,17 57,54 82,4821,93

854,73 15,94

30,7

36,6

30,9

27,225,9

35,1

26,1

29,4

27,3

33,3

29,4

33,2

29,8

0

5

10

15

20

25

30

35

40

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid ca 1 miljard eurot

• Nelja kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 10,6 miljonit eurot, mis tulenes peamiselt likviidsusreservi vähenemisest ca 205,1 mln eurot, samas klientide poolt hoitavate vahendite maht kasvas 192,5 mln eurot.

• Aprillikuus vähenesid finantsvarad kokku 60,2 miljonit eurot.

Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,4% SKPst

Esimese kvartaliga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 61,5 miljoni euroga ehk 0,39% SKPst* (ca 210 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve defitsiidis 76,1 mln (0,49% SKPst);• kohalikud omavalitsused tasakaalus;• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 18,4 mln (0,12% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 3,8 mln (0,02% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 15,65 mld eurot.

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2

% S KPst

2008 2009 2010 2011

Riigieelarve täitmine 2011 (aprill)

Economy & Finance

Transcript of Riigieelarve täitmine 2011 (aprill)