Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, 2012. aasta

Rahandusministeerium21.02.2013

MAJANDUSARENGUD

Kindlustunne näitas aasta lõpus tasast paranemist

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)

*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ärikonjunktuurid on stabiliseerumas

-70-60-50-40-30-20-10

010203040506070

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus

Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

Eesti Konjunktuuriinstituut

-35-30-25-20-15-10-505

10152025303540455055

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks

Ehitusmahuindeks Kaupade eksport

Eesti SKP kasvas IV kvartalis 3,7%ni. Kasvu veab info-ja side, veondus, kaubandus ja teised

sisenõudlusele suunatud tegevusalad

Statistikaamet

Hõive kasv jätkus aasta lõpus

I 2004

II III

IV

I 2005

II III

IV

I 2006

II III

IV

I 2007

II III

IV

I 2008

II III

IV

I 2009

II III

IV

I 2010

II III

IV

I 2011

II III

IV

I 2012

II III

IV

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

3

6

9

12

15

18

21

24

9.3

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in)Töötuse määr (parem skaala)

tuhat %

Statistikaamet

2012. aasta inflatsiooniks kujunes 3,9%

% €

EP

-2

0

2

4

6

8

10

12

-1

0

1

2

3

4

5

6

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon

% €

Detsembris oli eksport nõrk, samas impordimahud jätkasid kasvu

%, v.e.a.

2009

2345678910

11

12

2010

2345678910

11

12

2011

2345678910

11

12

2012

2345678910

11

12

-50

-25

0

25

50

75

-30

-15

0

15

30

45

Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import

% punkti

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarvesse laekus 2012. aastal tulusid 103,4%

• 2012. aasta jooksul laekus riigieelarvesse tulusid kokku 6,4 miljardit eurot ehk 103,4% plaanitust. Võrreldes 2011. aastaga laekus tulusid 537,6 mln

eurot ehk 9,1% rohkem.

• Maksutulusid laekus eelarvesse 4 ,8 miljardit eurot ehk 102,3% kavandatust.– Võrreldes 2011. aastaga laekus maksutulusid 433,2

miljonit eurot ehk 10% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1,6 miljardit eurot ehk 106,4% planeeritust.– Võrreldes 2011. aastaga laekus mittemaksulisi

tulusid 118,9 miljonit eurot ehk 7,8%rohkem

Maksulaekumised kasvasid 10% võrra

Eelarve 2012 (tuhat

EUR)

12 kuud 2012

(tuhat EUR)

12 kuudv.e.a.

Eelarve 2012

täitmine

MAKSUD 4 668 532 4 775 270 10,0% 102,3%

Tulumaks 475 439 518 598 21,1% 109,1%

Füüsilise isiku tulumaks 253 458 266 178 17,1% 105,0%

Juriidilise isiku tulumaks 221 981 252 420 25,5% 113,7%

Sotsiaalmaks 1 923 903 1 932 747 7,3% 100,5%

Raskeveokimaks 3 800 3 895 5,9% 102,5%

Käibemaks 1 435 675 1 493 679 11,2% 104,0%

Aktsiisid kokku 776 714 776 242 8,3% 99,9%

Alkoholiaktsiis 192 310 195 283 9,4% 101,5%

Tubakaaktsiis 169 000 158 254 9,5% 93,6%

Kütuseaktsiis 382 000 389 781 7,8% 102,0%

Pakendiaktsiis 100 276 40,4% 276,0%

Elektriaktsiis 33 300 32 646 1,2% 98,0%

Muu aktsiis 4 1 - 25,0%

Hasartmängumaks 19 800 20 720 7,3% 104,6%

Tollimaks 33 200 29 390 1,1% 88,5%

2012. aasta mittemaksuliste tulude laekumised suurenesid peamiselt tänu

välistoetustele

Võrreldes 2011. aastaga laekus mittemaksulisi tulusid 118,9 mln eurot rohkem:• Heitmekvootide müügitulu 164,1 mln eurot vähem, muid toetusi

246,6 mln rohkem;• Varade müügitulu laekus 8,9 mln eurot vähem;• Saastetasusid 1,9 mln eurot vähem;• Dividenditulu laekus 47,2 mln eurot rohkem, intressitulu 9,1 mln

eurot vähem;• Riigilõive laekus 4,1 mln eurot rohkem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. va-rade müük

Tulu varadelt Muud tulud0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

107.1 110.6 112.9

73.786.7

110.1105.2118.7

103.5 111.592.9

157.6

106.4123.6

105.4

140.3

100.8 98.0

2010 2011 2012

Detsembris laekus toetusi 119 mln eurot ehk 10,6% eelarvest

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010‑2012

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Detsembris laekus heitmekvootide müügist 23,2 miljonit eurot.• Tulusid varadelt laekus 14,1 miljonit eurot rohkem kui 2011.a

detsembris.• Muid tulusid laekus 3,9 miljon eurot vähem kui 2011.a detsembris.

67,4

365,3

26,886,6

214,1

101,7

101,2 46,342,8

175,3

223,9 197,4

050

100150200250300350400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 muu 2012 toetused 2011 2010

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehti 2012. aastal 95,7% plaanitust

• 2012. aastal tehti riigieelarvest kulusid 5,0% rohkem kui aasta varem ehk 6,47 mld eurot.

484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,5 476,3 570,7 541,3 793,10

200

400

600

800

1 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa

Riigituludest tehti aastaga kulusid 5,1 miljardit

• Riigitulude arvelt maksti 2012. aastal välja 5,10 mld eurot ehk 95% plaanitust (aasta varem 4,86 mld eurot ja 98%).

• Välistoetusi kasutati aasta jooksul aga 0,93 mld eurot (75% eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,12 mld eurot vähem.

Riigieelarve kulud allikate lõikes 2012. aastal

Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud

majandustegevus0

1,000,000,000

2,000,000,000

3,000,000,000

4,000,000,000

5,000,000,000

6,000,000,000

0

100

200

300

400

500

600

700

800

5,103,109,325.8

934,667,890.0

10,858,205.0

366,129,908.0

55,235,716.0

95.274.5

676.5 624.5

67.2

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Tegevuskulude osakaal eelarvest väheneb

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

599 654 726 817 994 1,195 1,009 993 1,035 1,111

24.4%22.7%

21.5%19.8% 20.5% 20.7%

18.1% 17.7%16.8% 17.2%

Riigieelarve tegevuskulud vs. kogukulud 2003-2012

Kogukulud (mln EUR) Linear (Kogukulud (mln EUR)) Tegevuskulud (mln EUR)

Linear (Tegevuskulud (mln EUR)) Tegevuskulude osakaal kogukuludest (%)

Tegevuskulusid kasvatasid eelkõige majandamiskulud

• Tegevuskuludeks kasutati 2012. aastal 1,11 miljardit eurot ehk 100,2% eelarvest ja 7,3% rohkem kui 2011. aastal.• Personalikuludeks kasutati sellest 587,1 mln eurot ehk

101,6% eelarvest (mullu 8,9 mln eurot vähem ja täitmine oli 101,9%).

• Majandamiskulusid tehti 12 kuuga 523,8 mln eurot (mullu 66,5 mln eurot vähem) ehk 98,6% eelarvest (mullune täitmine 104,7%).

2007 2008 2009 2010 2011 20120

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

-30

-20

-10

0

10

20

30

545,849,062.2

647,072,814.3 581,226,4

89.1 562,281,160.9

578,157,848.9

587,122,158.6

448,395,274.9

547,561,702.8

427,269,709.1

430,583,505.2

457,273,420.6

523,841,984.1

0.0

20.2

-15.6-1.5

4.3

7.3

personalikulud (mln) majandamiskulud (mln)tegevuskulude muutus (%) parem skaala

Investeeringute mahtu kasvatas saastekvoodi müügitulude kasutamine

2012. aastal suunati riigieelarvest investeeringuteks 1,07 miljardit eurot, mis on 13% rohkem kui 2011. aastal.

•Põhivara-investeeringuid tehti 367,4 mln eurot (97,9% eelarvest). Kasutamine oli võrreldes eelnevate aastatega suurem (2009-2011 keskmine kasutamine 85,4% eelarvest).

•Investeeringutoetusteks suunati 705 mln eurot (331% eelarvest). Ületäitmine on tingitud sellest, et eelarve plaanimisel on toetuste jagunemine investeeringute ja jooksvate kulude vahel raskesti prognoositav. Sealhulgas tehti saastekvoodi müügi tuludest investeeringuid 183,1 mln eurot (72,8% eelarvest).

46,5 58,4 61,6 53,1 50,5 56,5 79,9 89,8 86,2 88,6 84,0135,80,7

0,6 5,1 5,1 7,5 7,213,1 34,6 18,1

41,516,7

32,8

0

100

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Välistoetusi maksti aastaga välja 89% eelarvest

• 2012. aastal tehti välistoetuste arvel väljamakseid 893,0 mln eurot, ehk 89,0% plaanitust (111,2 mln eurot enam võrreldes 2011. aastaga, mil täitmine oli 80,7%).

• Sealjuures struktuuritoetuste arvel maksti 2012. aasta jooksul välja 615,9 mln eurot ehk 83,7% plaanitust. Väljamaksed olid 94,5 mln eurot suuremad kui eelnenud aastal.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) maksti välja 144,7 mln eurot, ehk 106,4% plaanitust. Seda on eelmise aastaga võrreldes 13,9 mln rohkem. Aasta prognoos ületati maaelu arengukava meetmete rakendamise arvelt.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest suunati toetusteks 97,3 mln eurot. Sellest detsembris maksti välja 92,1 mln eurot ühtseks pindalatoetuseks põllumajandustootjatele.

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009‑2014 toetuste väljamaksete madal tase (0,2 mln eurot) on ootuspäärane. 2012. aasta jooksul kasutati ainult tehnilise abi vahendid. Eelmise aasta neljandas kvartalis kiitsid doonorid heaks kõigi memorandumites kokkulepitud valdkondade programmide kirjeldused ning praegu tehakse ettevalmistusi programmide rakendamiseks.

Välistoetuste kasutamine fondide lõikes (2012. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

0

20

40

60

80

100

120

140

160735,421,497.0

135,917,470.0100,032,437.0

20,129,729.0 6,726,880.0 4,827,103.0

615,903,607.7

144,654,018.097,347,318.6

28,894,005.8573,760.0 5,675,038.7

83.7

106.497.3

143.5

8.5

117.6

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Võrreldes eelarvega tehti kõige enam väljamakseid Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas

(2012. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).

HTM KKM PÕM MKM SiM (re-

gionaal)

SOM SiM (julge-olek)

ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

20

40

60

80

100

120

152,102,600.0159,274,670.0236,172,009.0255,536,531.0103,842,356.052,485,494.031,128,582.012,512,874.0

118,191,472.9

167,537,682.2

242,716,910.8

219,327,183.4

61,480,944.449,453,441.4

22,753,184.911,584,615.0

77.7

105.2102.8

85.8

59.2

94.2

73.1

92.6

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)kasutamine kokku (%; parem skaala)

Eraldiste mahtu suurendasid pensionikanded

• 2012. aastal suunati eraldisteks 4,92 miljardit eurot ehk 4% (184 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 95,0%.– Eraldiste mahtu kasvatasid võrreldes eelnenud aastaga

põhiliselt taastatud riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi.

368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,5 286,1 340,4 324,8 575,60

100200300400500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Summa (mln EUR)

Muutuse suund ja % Põhjus

Riiklikud pensionikulud 1338 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv

Ravikindlustuskulud 772 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine

Kohustuslik kogumispensionifond 153 Suurem riigipoolne panus

Puuetega inimeste toetused 56 Saajate arvu kasv

Vanemahüvitis 160 Saajate arvu langus

Peretoetused 97 Saajate arvu langus

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 73 Tööhõive kasv

Töötutoetus 5,8 Tööhõive kasv

Sotsiaalkulud suurenesid 171 mln euro võrra• 2012. aastal kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,65 mld

eurot ehk 170,9 mln eurot (6,9%) mullusest enam. Eelarvest täideti 97,7%

2012 vs 2011

• Detsembris kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 225,1 mln eurot ehk 8,3% aastaks plaanitust. Seda on 15,3 mln eurot (7,3%) enam kui mullu.

4,7

6,4

120

4,9

6,9

1,5

8,1

12,0

Peamised sotsiaalkulud 2012. aastal I

12 kuud (mln eur) Plaanitust Detsember (mln eur)

Ravikindlustus 772 100% 66Pensionikulu 1 338 98,5% 114Peretoetused 97 98,2% 7,9Vanemahüvitis 160 91,7% 13Puuetega inim. 56 93,7% 4,8

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

Peamised sotsiaalkulud 2012. aastal II

12 kuud (mln eur) Plaanitust Detsember (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 72,8 93,4% 5,5

Töötutoetus 5,8 90,6% 0,5

II sammas 152,5 90,4% 13,7

Erijuhtudel makstav sotsi-aalmaks

Töötutoetus II sammas0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

180,000,000

2009 2010 2011 2012

Töötukassa lõpetas 2012. aasta ülejäägis

• 2012. aasta ülejääk oli esialgsetel andmetel 121,1 mln eurot (97% eelarvest) ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12,2 mln eurot (9,2%) väiksem.

• Aasta jooksul laekus tulusid 249,3 mln eurot ehk 98,9% eelarvest.

Võrreldes 2011. aastaga jäid tulud samale tasemele.

• Kogu aastaga tehti kulusid 128,2 mln euro eest ehk 100,4% eelarvest. Võrreldes eelnenud aastaga suurenesid kulud 11,8 mln eurot (10,1%).

Kuised tulemid 2010-2012

0

20

40

60

80

100

120

140

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Haigekassa tegevustulem kujunes positiivseks

• Haigekassa 2012. aasta tegevustulemiks kujunes esialgsetel andmetel 2,2 miljonit eurot, sealjuures oli plaanitud defitsiidiks 6,6 mln eurot.

• Aastaga laekus tulusid 783 mln eurot ehk 100,3% eelarvest, sealhulgas sotsiaalmaksu 777 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga laekus tulusid 48 mln eurot rohkem.

• Kuludeks kasutati 2012. aastal 781 mln eurot ehk 99,2% eelarves plaanitust. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid kulud 55 mln eurot.

• 2012. aasta lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,45 mld eurot.

Sellest kassareservis oli 1,11 miljardit eurot, millest omakorda klientide raha (sihtasutuste, Töötukassa, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni vahendid) 0,94 mld eurot.

• Reservide mahtu on suurendanud esmajoones Töötukassa vahendite arvamine reservide hulka . Detsembris kahanesid likviidsed varad 183 mln eurot.

2008lõpp

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012lõpp

0200,000,000400,000,000600,000,000800,000,000

1,000,000,0001,200,000,0001,400,000,0001,600,000,000

-40.0

-20.0

0.0

20.0

40.0

60.0

459,972,134.5

301,796,661.3

320,228,594.5

333,000,000.0

347,032,207.5

523,628,136.5 904,033,8

18.5

683,297,987.5

636,144,431.8 1,106,153,

630.0-28.1

22.6

-16.8

-3.4

49.9

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv)muutus (%)

Riigikassa reservide mahtu suurendasid eelkõige Töötukassa

vahendid

Valitsussektori eelarvepositsioon on oodatust parem

Novembri lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 58,6 miljonit eurot ehk 0,35% SKPst.* See viitab oodatust paremale kogu aasta eelarvepositsioonile (suvises prognoosis oodati puudujäägiks 204 mln eurot)• riigieelarve puudujäägis 116 mln eurot;• kohalikud omavalitsused ülejäägis 12 mln eurot;• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 85 mln eurot;• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 40 mln eurot.* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.

-2,08

-3,24

-0,29

1,24

-0,35

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011 2012

Valitsussektorite positsioonide võrdlus

• Allikas: Eurostat

Euroopa Liit Eesti Saksamaa Iirimaa Kreeka Prantsusmaa Läti Leedu Rootsi Ühendkuningriik

-35

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

2007 2008 2009 2010 2011

Valitsussektorite positsioonid, % SKPst