Riigieelarve täitmine 2011 (jaanuar)

Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, jaanuar

2011Rahandusministeerium, 15. veebruar 2011

MAJANDUSARENGUD

Neljanda kvartali majanduskasvületas ootusi

• Eesti majanduse kasvutempo kiirenes 2010. aasta IV kvartalis 6,6%ni (kasv võrreldes eelmise kvartaliga 2,3%) ning SKP kasvas 2010. aastal kokku 3,1%.

• Kasvu kiirenemine tulenes peamiselt tootmismahtude 40%st suurenemisest tööstussektoris.

• 2010. aasta vältel pidevalt kiirenenud ekspordikasv tulenes tootmise taaskäivitumisest ning uute ettevõtete loomisest, mistõttu selle tempo võib aasta jooksul veidi raugeda.

• Samas peaksid eratarbimise taastumisest hoogu juurde saama sisenõudlusele orienteeritud ettevõtted.

• Sisenõudluse edasise taastumise osas annab lootust tarbijate kindlustunde kõrge tase, mis on viimased paar kuud jälle kerkinud.

Majanduskasv ulatus IV kvartalis 6,6%ni

0102030405060708090100110120

-30-25-20-15-10-505

1015202530

2001 III 2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III

% punkti

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks* (parem skaala)

* Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav koondnäitaja , mis leitakse tööstuse (40%), kaubanduse (5%), ehituse(5%) teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustunde indikaatorite kaalutud keskmisena.

Detsembris oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim (44,6%). Samas püsib

tööstustoodangu maht2005. aasta taseme lähedal.

-18

-36

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

01 2006

05 09 01 2007

05 09 01 2008

05 09 01 2009

05 09 01 2010

05 09 01 2011

%, v.e.a.

Jaemüük püsivhindades (% v.e.a.) Kaupade tellimused järgneval 3-4 kuul (p.sk.) Müük järgneva 3 kuu jooksul (p.sk.)

Detsembris kasvas jaemüük püsivhindades 5%.

Järgmise 3 kuu kaupade tellimused ja müügi prognoosid langevad

Kütuse ja toidu kallinemine jätkus jaanuaris, seda tasakaalustas energia

odavnemine. Euro kasutuselevõtu mõjud hindadele olid tagasihoidlikud.

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

-45

-30

-15

0

15

30

45

60

75

0

3

6

9

12

15

18

2005 2006 2007 2008 2009 2010

%mld krooni

Kaupade ekspordi maht (mld kr) Kaupade impordi maht (mld kr)Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)

Allikas: Eesti Statistikaamet

Kaupade ekspordimaht on ületamas ka kriisieelset taset. Import on mahult juba 2006.

aastas. Detsembris oli ekspordi kasv aasta kiireim osalt ühekordse tehingu tõttu.

RIIGIEELARVE

Riigieelarve täitmine• Jaanuaris laekus riigieelarvesse tulusid 541,3

mln eurot ehk 9,5% eelarvest.• Eelmise aasta jaanuariga võrreldes laekus tulusid 16,1

mln eurot ehk 3,1% enam.

• Jaanuari kulude maht oli 477,5 miljonit eurot ehk 7,7% eelarves planeeritust.• Eelmise aasta jaanuariga võrreldes oli kulude maht 67,5

mln eurot ehk 16,5% suurem.

• Jaanuarikuus oli riigieelarve kassapõhiselt 63,7 miljoni euroga ülejäägis (51,4 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil).

RIIGIEELARVE TULUD

Tulude laekumine ületab eelmise aasta jaanuarikuu taset

• Maksutulusid laekus eelarvesse 399,8 miljonit eurot ehk 9,4% kavandatust. Võrreldes 2010. aasta jaanuariga laekus maksutulusid 41,1 miljonit eurot ehk 9,3% vähem:• aktsiise ja käibemaksu laekus kokku 69,3 mln eurot

vähem tänu 2010. aasta kõrgele võrdlusbaasile, mis tulenes aktsiisikaupade varumisest 2009. aasta lõpus;

• tulu- ja sotsiaalmaksu laekus seevastu eelmise aasta jaanuariga võrreldes 12,4 mln eurot rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 141,4 miljonit eurot ehk 9,7%.• Võrreldes 2010. aasta jaanuariga mittemaksulisi

tulusid 57,2 miljonit eurot ehk 68% enam.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate

suurim

4,3 7,3 1,9 8,5 7,0 20,15,8 9,7 5,8 9,2 2,9 6,99,7 9,6 10,7 6,9 3,3 14,40

5

10

15

20

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

• Võrreldes 2010. aasta jaanuariga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 57,2 mln eurot rohkem:• toetuseid 57,5 mln eurot rohkem sh. heitmekvootide*

müügitulu 23,1 mln eurot;• muid tulusid 2,4 mln eurot rohkem;• riigilõive 495 tuhat eurot rohkem;• varade müügitulu 2,8 mln eurot vähem;• varadelt saadavaid tulusid 570 tuhat eurot vähem (sh

intressitulusid ca 2,9 mln eurot vähem).

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

Jaanuari mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste

laekumine

141,40

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 2010 2009

Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2009‑2011

•Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

•Eelmiste kuudega võrreldes on mõnevõrra vähenenud varade müügi, riigilõivude ja trahvide laekumised.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 7,1%

477,50

100200300400500600700800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Jaanuarikuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 477,5 mln eurot, mis on 16,5% (67,5 mln eurot) enam kui eelneval aastal. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud

Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (8,2 mln eurot);

• 2010. aastal kasutamata jäänud saastekvoodi vahendite väljamaksest (48,2 mln eurot).

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel

tehtud kuludestRiigieelarve kulud allikate lõikes (jaanuar)

• Jaanuarikuus on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (387 mln eurot ehk 7,8% planeeritust).

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel on jaanuaris väljamakseid tehtud 30,6 mln eurot (3,2% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 2,6% ehk 0,8 mln vähem.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt

võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.

387,0 78,8 0,5 9,0 1,8

7,8 7,2

16,4

9,6

4,5

024681012141618

050

100150200250300350400450

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste väljamaksed suurimad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

233,3 196,8 155,4 157,7 129,0 73,6 23,79,2 6,9 5,2 0,6 4,9 1,5 3,9

3,9 3,5 3,4

0,4

3,8

2,0

16,3

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

0

50

100

150

200

250

MKM PÕM HTM KKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

738,1

107,2 89,5

20,9 4,4 5,7 3,721,2 6,9 0,0 3,7 0,4 0,0 0,0

2,9

6,4

0,0

17,6

8,4

0,0 0,00

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/ kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 3,3% aastaks planeeritust

• Jaanuarikuus on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 32,1 mln eurot, mis on ca 2,4 mln euro võrra vähem kui eelneval aastal.

• Struktuuritoetusi on jaanuarikuuga välja makstud 21,2 mln eurot. Väljamaksed on 2,1 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 1,3 protsendipunkti suurem.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on jaanuaris välja makstud 6,9 mln eurot (6,4% planeeritust), mis on eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,8 mln eurot vähem.

Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

64,960

50

100

150

200


Jaanuaris kasutati tegevuskuludeks 64,96 mln eurot (0,5% ehk 0,35 mln eurot rohkem kui eelneval aastal).•Personalikuludeks kasutati 37,4 mln eurot (6,6% eelarvest), mis on eelmise aastaga võrreldes 3,2% väiksem (1,3 mln eurot).

•Majandamiskuludeks kasutati 27,6 mln eurot (6,3% eelarvest), mis on 1,6 mln rohkem (6,1%) kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

78,8

0255075

100125150


• Esimese kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 78,8 mln eurot, mis on 12,2% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud vahenditest.

• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused jaanuaris olid:• Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine

ja ehitus (830 419 eurot);• HIV/AIDSi ravimite soetamine (869 209 eurot);• tervishoiu infrastruktuuri arendamine (755 096 eurot).* Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei

ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.

Eraldiste maht suurenenud tänu sotsiaalmaksu paremale

laekumisele

329,90

50100150200250300350400450

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Jaanuarikuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (8,2 mln eurot).

• Eraldisteks on jaanuarikuus suunatud 7,4% eelarvest (329,9 mln eurot), mis on 3,1% (9,8 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil ja üleeelmise aasta jaanuarikuuga võrreldes 8,6 mln eurot ehk 2,6% vähem.

Sotsiaalmaksu parem laekumine võrreldes eelmise aastaga mõjutab

eraldisi Haigekassale• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld

eurot). Neist suurimad: • pensionide kulude (jaanuari kulu 104,3 mln ehk 8,1% planeeritust);• eraldis Haigekassale ravikindlustuse (jaanuari kulu 68,2 mln ehk 9,6% planeeritust);• peretoetused kuludeks (jaanuari kulu 8,4 mln ehk 8,1% planeeritust);• vanemahüvitis kuludeks (jaanuari kulu 14,6 mln ehk 8,6% planeeritust);• puuetega inimeste toetused kuludeks (jaanuari kulu 4,4 mln ehk 8,9% planeeritust);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (jaanuari kulu 6,6 mln ehk

8,2% planeeritust);• riigipoolseteks kanneteks kohustusliku kogumispensioni fondi (jaanuari kulu 0,7 mln

ehk 0,9% planeeritust);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (jaanuari kulu 0,69 mln ehk 6,2%

planeeritust).• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati jaanuaris 207,9 mln eurot ehk

8,3% aastaks planeeritust, mis on 12 mln eurot ehk 6,1% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

• Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenenud 8,2 mln eurot (12,1%), pensionid on suurenenud 2,9 mln eurot (2,8%), vanemahüvitis 0,6 mln eurot (4,4%), puuetega inimeste igakuised toetused 0,4 mln eurot (9,8%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 0,5 mln eurot.

Peamised sotsiaalkulud (jaanuar) I

…

53,8 61,3 5,3 5,33,1

62,981,2

6,6 6,63,5

87,995,5

8,5 11,33,5

60,0

101,4

8,4 14,04,0

68,2

104,3

8,4 14,64,4

0

20

40

60

80

100

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (jaanuar) II

1,360,16

2,110,31

3,25 0,536,65 1,406,65 0,690

1

2

3

4

5

6

7

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus

2007 2008 2009 2010 2011

Muud kulud

3,902468

1012141618


• Erinevateks muudeks kuludeks on jaanuaris kulunud 3,9 mln eurot (6% eelarvest), sh riigisaladusega seotud kulud 3 mln eurot.

• Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta jaanuaris 0,5 mln eurot ehk 11,4% vähem, kui 2010. aasta jaanuaris.

Kulud valitsemisalade lõikes – jaanuar

• Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suurim eelarve kasutamine (18,4%) on tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest (48,7 mln eurot), ilma nendeta oleks eelarve kasutamine olnud ca 1% (tänu välisvahendite tavapärasele aasta alguse väiksematele kuludele).

• Siseministeeriumi (julgeolek) valitsemisala suurem eelarve kasutamine (11,2%) on põhiliselt seotud Politsei- ja Piirivalveametile soetatud helikopteri lõppmaksega (5,3 mln eurot).

• Rahandusministeeriumi valitsemisala madal eelarve kasutamine (3,4%) on tingitud arvestuslike kulude (põhiliselt taaskäivitatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi ning keskkonnatasude laekumisest suunatavad eraldised Keskkonnainvesteeringute Keskusele) väiksemast kasutamisest, ilma nendeta oli eelarve kasutamine 7,5%.

0,71 28,74 8,06 16,05 50,82 12,92 35,17 16,45 7,43 28,94 6,99 221,68 4,23

6,95,8

7,6

5,6

18,4

7,26,3

5,0

2,7

11,2

3,4

8,6 7,9

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

50

100

150

200

250

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM


Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – jaanuar

0,71 24,31 8,0516,05 2,16

12,9126,06 9,46 7,37 25,58

2,15 220,37

4,23

7,4 7,27,7

5,6

4,5

7,38,0

7,3

3,5

10,3

0,9

8,67,9

0

2

4

6

8

10

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)SIM (reg) SOM VÄM


Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 1 073,8

mln eurot

• Jaanuarikuus on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 70,3 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (82,2 mln eurot).

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 319,8

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 28,062,4

305,8 305,8 305,8

118,834,2

43,6 64,0 57,6

134,2171,3 253,5

489,1

485,0564,4

133,0 623,2483,8

472,6

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 31.12.10 31.01.2011Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservKlientide vahendid Likviidsusreserv (kassareserv)

Riigieelarve täitmine 2011 (jaanuar)

Economy & Finance

Transcript of Riigieelarve täitmine 2011 (jaanuar)