Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, september 2011

Rahandusministeerium, . 20. oktoober. 2011

MAJANDUSARENGUD

Majandusarengu indikaatorid

0

25

50

75

100

125

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III 2011 III

%, v.e.a.

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeksTööstustoodanguindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport Majandususaldusindeks (p.sk.)

Septembris tõusid hinnad augustiga võrreldes oodatust rohkem nii Eestis kui

eurotsoonis

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon

Elavnenud majandus on suurendanud tööjõunõudlust

13,3

19,8

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III I2011

tuhat

3

6

9

12

15

18

21

24%

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Riigieelarve täitmine• Septembris laekus riigieelarvesse tulusid 461,1 mln eurot ehk

8,1% eelarvest. Üheksa kuuga kokku on laekunud 4 447,9 mln eurot ehk 78% planeeritust. • Eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes laekus tulusid 368,5 mln eurot ehk

9% enam.

• Septembris oli kulude maht 442,3 mln eurot ehk 7,1% eelarvest.Üheksa kuuga kokku on kulunud 4 419,9 mln mln eurot ehk 71,3% kavandatust.• Eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes oli kulude maht 406,8 mln eurot ehk

10,1% suurem.

• Üheksa kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 28 mln euroga ülejäägis, mis on 38,2 mln eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (septembrikuu oli ülejäägis 18,8 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 78%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 3 193,6 miljonit eurot ehk 75,2% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta üheksa esimese kuuga laekus

maksutulusid 185,7 miljonit eurot ehk 6,2% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 239 miljonit eurot ehk 85,2% planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta üheksa esimese kuuga laekus

mittemaksulisi tulusid 165,1 miljonit eurot ehk 15,4% enam.

• Kõrge laekumise taga on peamiselt toetused, mida on septembri lõpuks laekunud 937,5 mln (sh heitmekvootide müük 191 mln) ehk eelarves kavandatust 85,8%.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim

Võrreldes 2010. aasta üheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 165,1 mln eurot rohkem:• toetusi 229,4 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide* müügitulu 163,3 mln

eurot;• riigilõive 6,5 mln eurot rohkem;• saastetasusid 2,6 mln eurot rohkem;• varadelt saadavaid tulusid laekus 76 mln eurot vähem, sh omanikutulusid

47,7mln eurot vähem. • varade müügist laekus 4,5 mln eurot vähem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

66,6 68,2 64,2 23,2 86,9 115,473,8 85,9 69,7 58,9 91,8 68,985,1 93,9 85,8 80,8 74,4 93,40

20

40

60

80

100

120

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Toetuste väikesest mahust tulenevalt on septembri laekumine madal

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009 2011‑

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest ning dividendimaksetest.

• Septembris laekus heitmekvootide müügist 45 mln eurot. Eelmise kuuga võrreldes laekus 1,7 mln eurot rohkem ka kaupade ja teenuste müügist.

141,4

247,0

181,6

105,9

237,7

114,8

88,4 49,278,84

0

100

200

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 toetused 2011 muu 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 71,3%

477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,3 504,2 456,8 442,30

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Üheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 4,42 mld eurot (10,1% ehk 406,8 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest septembris 442,3 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite ülekandmisest (191,6 mln eurot);• samuti on suurenenud (77,8 mln eurot) erinevad sotsiaalkulud –

põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (44,5 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (26,6 mln) ja pensionikulu (11,3 mln);

• välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 7,3% ehk 33,8 mln euro võrra.

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest

Riigieelarve kulud allikate lõikes (9 kuud)

• Üheksa kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 3,58 mld eurot (72,1% planeeritust), sellest septembris 364,8 mln eurot ehk 7,3% planeeritust.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel üheksa kuuga väljamakseid tehtud 498,5 mln eurot (46,8% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 7,3% ehk 33,8 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

3 581,5 690,1 18,4 89,5 32,2

72,163,2

561,1

94,8 79,3

0

100

200

300

400

500

600

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste väljamaksed suurimad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).

155,4 157,7 196,8 233,3 129,0 73,6 23,6

80,4

62,2

111,0

126,5

40,531,2

21,3

51,7

39,5

56,4 54,2

31,4

42,4

90,0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).

738,1

107,289,5

20,9 4,4 5,7 3,7

330,1

106,0

4,126,5

3,2 1,5 1,3

44,7

98,8

4,6

126,8

73,1

26,534,1

0

20

40

60

80

100

120

140

160

0

100

200

300

400

500

600

700

800

struktuuri-vahendid

maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi 2000-2006ISPA ja

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 48,8% aastaks planeeritust

• Üheksa kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 473,1 mln eurot ehk 48,8% planeeritust, sh septembris maksti välja 61,6 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on üheksa kuuga tehtud väljamakseid 330,1 miljonit eurot ehk 44,7% planeeritust, sh septembris maksti välja 50,1 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on üheksa kuuga välja makstud 106 mln eurot ehk 98,8% planeeritust, sh septembris maksti välja 7,4 mln eurot.

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).

Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,84 86,52 71,92 74,290

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Tegevuskuludeks kasutati esimese üheksa kuuga 716,9 mln eurot (2,3% ehk 16,4 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest septembris 74,3 mln eurot.• Personalikuludeks on üheksa kuuga kasutatud 421,5 mln eurot e 74,4%

eelarvest. Sellest septembris 43,2 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,8 mln eurot (6,8%) rohkem.

• Majandamiskuludeks on üheksa kuuga kasutatud 295,4 mln eurot (67,1% eelarvest), mis on 1,6 mln (0,5%) rohkem kui eelneval aastal. Sellest septembris 31,1 mln eurot, mis on 1,5 mln (4,6%) vähem kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

Üheksa kuuga on kulunud 629,4 mln eurot (1,6 korda rohkem kui 2010 ja peaaegu 2 korda rohkem kui 2009), see on 107,4% riigieelarves planeeritud summast. Suur kasv on peamiselt tingitud kvoodimüügi tulude edasikandmisest (191,6 mln). Septembris suunati investeeringuteks ja investeeringutoetusteks kokku 66,8 mln eurot.Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused 9 kuuga olid:• Riigimaanteede remondi koondprojekt (54 851 825 eurot);• Väo-Maardu teelõik (8 086 790 eurot);• Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (6 910 465 eurot);• HIV/AIDSi ravimid (4 641 752 eurot);• Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaarid ja ekspositsioon (4 017 576 eurot).

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

30,7 38,5 45,1 33,9 40,2 47,6 57,7 71,7 66,4

48,218,9

73,3

21,6 10,3 6,218,3 0,5

0,5

0

50

100

150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot)

2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,8 332,1 310,5 298,30

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Üheksa kuuga on eraldisteks suunatud 66,9% eelarvest (3,04 mld eurot), mis on 4,8% (139,9 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh septembris kasutati 6,6% planeeritust.

• Üheksa kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (44,5 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (26,6 mln) ja pensionikulude kasvust (11,3 mln).

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid

• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad:

• pensionide kulud (957,9 mln ehk 74,5% planeeritust, sh septembris 106,8 mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (543,1 mln ehk 76,4% planeeritust, sh septembris 57,3

mln);• peretoetuste kulud (73,1 mln ehk 71,2% planeeritust, sh septembris 7,4 mln);• vanemahüvitise kulud (129,1 mln ehk 76% planeeritust, sh septembris 14,2 mln);• puuetega inimeste toetused (39,9 mln ehk 81% planeeritust, sh septembris 4,5 mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (60,4 mln ehk 74,8% planeeritust, sh septembris 6,3

mln);• riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (50,2 mln ehk 63,5% planeeritust, sh

septembris 5,9 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (5,2 mln ehk 46,7% planeeritust, sh septembris 0,5

mln).• Üheksa kuuga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 1,86 mld eurot (74,7% aastaks

planeeritust), mis on 77,8 mln eurot (4,4%) rohkem võrdluses eelmise aastaga. • Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 26,6 mln eurot (5,2%),

pensionikulu 11,3 mln eurot (1,2%), puuetega inimeste igakuised toetused 2,8 mln eurot (7,5%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 44,5 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• Ravikindlustatud isikuid oli 30.06.2011 seisuga 1 254 646, vähenemine 12 kuu jooksul 14 386 isiku ehk 1,1% võrra. Kindlustatute üldarvu mõningast vähenemist põhjustab tööotsimisest loobunud isikute arvu lisandumine ning riigist lahkunute arvu jätkuv kasv.

• Haigekassa kaheksa kuu tulu oli 483,0 miljonit eurot, suurenemine eelmise aastaga võrreldes on 3,4% ehk 15,9 miljonit eurot.

• Käesoleva aasta kaheksa kuu kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga 4,2% ehk 19,1 miljonit eurot.

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötuse kahanemine vähendabTöötukassa kulusid

• Kaheksa kuu tulu oli 162,2 miljonit eurot, kasv aastases võrdluses on 2,8 miljonit eurot ehk 1,7%. • Kaheksa kuu kulu oli 78,1 miljonit eurot, kahenemine aastases võrdluses 30,8% ehk 34,7 miljonit eurot.

Vähenenud on peaaegu kõik kululiigid: töötuskindlustushüvitis 44,7%, koondamishüvitis 45,9%, pankrotihüvitised 53,5%, hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 47,0%, töötutoetus 39,4%, kulu aktiivsetele tööturumeetmetele 20,6%.

• August kulud olid 7,9 miljonit eurot, mis on vähenemine 15,1% ehk 1,4 miljonit eurot kuises võrdluses.• Kulude vähenemine on seotud kohustuste vähenemisega. 2011. aasta augusti lõpus oli registreeritud 46

573 töötut, kahanemine aastases võrdluses 33,3% ehk 23 256 isiku võrra ja kahanemine kuises võrdluses 2,5%. Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli augusti lõpus 7,2% - kahanemine aastases võrdluses 3,6 protsendipunkti. Septembris võeti uusi töötuid arvele 6 958, kahanemine aastases võrdluses 16,4% ehk 1 362 isikut. Süvenevaks probleemiks on pikaajaliste töötute osakaalu tõusev trend: 56% töötutest ehk (26 368 isikut) ei ole töötanud üle aasta ja neist omakorda 23% ei ole töötanud üle kahe aasta.

Kuised tulemid 2009-2011 mln eurot (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I

…

503,2 667,7 77,751,6

28,5592,5

827,8

80,0 85,0 31,6

569,5

910,5

74,3 110,933,7

516,4

946,6

75,3 129,637,1

543,1957,9

73,1 129,139,9

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II

17,662,50

96,8326,222,95

119,8448,448,26

74,8561,60

8,785,73

60,405,22

50,230

20

40

60

80

100

120

140

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Kulud valitsemisalade lõikes – 9 kuud

Üheksa kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (283,97 mln eurot e 103% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile üle 191,8 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.

6,96 354,8773,32 183,49

283,97 123,79 393,94 191,54 148,66 191,41 94,06 1 970,30 31,50

67,572,2

69,263,7

103,1

69,2 70,7

58,654,6

74,3

46,2

76,6

58,9

-10

10

30

50

70

90

110

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 9 kuud

6,47 269,21

72,52

181,48 30,06 121,69 238,49 89,33144,84

179,1354,04

1 939,10 31,36

67,9

80,1

69,3

63,0 62,8

69,0

73,6

68,7 68,6

72,3 72,575,4

58,6

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid ca 1,1 miljardi euro

• Üheksa kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 88,4 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (308,9 mln eurot), samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (232,9 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud.

• Septembris suurenesid finantsvarad kokku 36,2mln eurot peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu suurenemise tõttu.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 329,7

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 31,2

62,4

305,8 305,8305,8

118,8

489,1

485,0564,4

133,0623,2

483,8250,9

34,2

43,664,0

57,6

134,2

171,3480,2

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 30.09.2011

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservLikviidsusreserv (kassareserv) Klientide vahendid

Valitsussektori 2011. aasta eelarveülejääk suvise prognoosi kohaselt 0,2% SKPst

Kaheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 214,1 miljoni euroga ehk 1,33% SKPst* (303,1 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve ülejäägis 111,3 mln (0,69% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 47,2 mln (0,29% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 98 mln (0,61% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 42,4 mln (0,26% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.

1,33

-0,61

-0,8

-4,28

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011