Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, august

2011

Rahandusministeerium, 15. september. 2011

MAJANDUSARENGUD

Kiire majanduskasv on rahunemas

• 2011. aasta II kvartalis ulatus Eesti majanduskasv 8,4%ni.

• Ligemale kaks kolmandikku lisandväärtuse suurenemisest jäi töötleva tööstuse arvele. Tööstuse kui eksportiva sektori osa on võrreldes varasemate kvartalitega vähenenud, mis viitab teiste tegevusalade rolli suurenemisele majanduskasvu kujunemisel.

• Sisenõudlus on samuti hoogsalt taastumas, tuginedes ettevõtete kasvanud investeerimisaktiivsusele ja varude kogumisele ning majapidamiste suurenenud püsikaupade ostudele.

• Vastavalt ministeeriumi suvisele majandusprognoosile on majandusarengud aasta teisel poolel tagasihoidlikumad ning aasta kokkuvõttes võib oodata 7%st majanduskasvu.

Majanduskasv aeglustus II kvartalis 8,4%ni

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III 2011 III

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.

Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Ekspordi reaalkasv, v.e.a.

SKP kasv tarbimise meetodil

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011Eratarbimine Valitsemissektori lõpptarbimiskulutusedKapitali kogumahutus põhivarasse Varude muutusNetoeksport EksportImport

SKP tegevuslade kaupade (panused kasvu)

-16

-14

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Primaarsektor Töötlev tööstusMäetööstus ja el.en. tootmine EhitusHulgi- ja jaekaubandus Veondus ja laondusKinnisvaraalane tegevus Muud äriteenusedVal.sektori suure osakaaluga seot.teenused

Elektri kallinemine põhjustas inflatsiooni kiirenemise. Eurotsoonis

püsis inflatsioon2,5% juures.

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Kaupade ekspordikasv aeglustus juulis tugevneva võrdlusbaasi

tõttu 34%ni

-40-30-20-1001020304050607080

0

200

400

600

800

1 000

1 200

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%, v.e.a.mln eur

Kaupade ekspordi maht (mln eur) Kaupade impordi maht (mln eur)Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)

Allikas: Eesti Statistikaamet

Jooksevkonto ülejääk ulatus II kvartalis 0,8%ni SKPst, mis on veidi

väiksem kui aasta tagasi

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

% SKPst

Jooksevülekanded Tulu Teenused Kaubad Jooksevkonto bilanss

Elavnenud majandus on suurendanud tööjõunõudlust

13,3

19,8

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III I2011

tuhat

3

6

9

12

15

18

21

24%

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Keskmine brutokuupalk kasvab, kuid reaalpalk endiselt languses

Riigieelarve täitmine• Augustis laekus riigieelarvesse tulusid 426,5 mln

eurot ehk 7,5% eelarvest. Kaheksa kuuga kokku on laekunud 3,99 mld eurot ehk 69,9% planeeritust.• Eelmise aasta kaheksa kuuga võrreldes laekus tulusid

391,7 mln eurot ehk 10,9% enam.

• Augustis oli kulude maht 456,5 mln eurot ehk 7,4% eelarvest. Kaheksa kuuga kokku on kulunud 3,98 mld eurot ehk 64,2% kavandatust.• Eelmise aasta kaheksa kuuga võrreldes oli kulude maht 407

mln eurot ehk 11,4% suurem.

• Kaheksa kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 9,6 mln euroga ülejäägis, mis on 15,2 mln eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (augustikuu oli puudujäägis 29,9 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 69,9%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 2 819,2 miljonit eurot ehk 66,4% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta kaheksa esimese kuuga

laekus maksutulusid 144,2 miljonit eurot ehk 5,4% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 166,2 miljonit eurot ehk 80,1% planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta kaheksa esimese kuuga

laekus mittemaksulisi tulusid 234,7 miljonit eurot ehk 25,2% enam.

• Kõrge laekumise taga on peamiselt toetused, mida on augusti lõpuks laekunud 883 mln (sh heitmekvootide müük 146 mln) ehk eelarves kavandatust 80,8%.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate

suurim

Võrreldes 2010. aasta kaheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 234,7 mln eurot rohkem:• toetusi 291,9 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide*

müügitulu 134 mln eurot;• riigilõive 5,8 mln eurot rohkem;• saastetasusid 2,6 mln eurot rohkem;• varadelt saadavaid tulusid laekus 62,6 mln eurot vähem, sh

omanikutulusid 47,6mln eurot vähem;• varade müügist laekus 4,6 mln eurot vähem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

53,8 60,5 49,9 20,9 71,4 107,363,8 76,1 59,4 52,7 79,9 67,080,1 83,1 80,8 70,8 73,6 89,30

20

40

60

80

100

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Toetuste väikesest mahust tulenevalt on augustikuu

laekumine madalMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009‑2011

•Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitme-kvootide müügist saadavatest summadest ning dividendimaksetest.

•Eelmise kuuga võrreldes on vähenenud toetuste (11,7 mln eurot), varadelt teenitavate tulude (16,5mln eurot) ja saastetasude (8,1 mln eurot) laekumine.

141,4

247,0

181,6

105,9

237,7

114,8

88,4 49,2

0

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 toetused 2011 muu 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 64,2%

477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,3 504,2 456,50

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Kaheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 3,98 mld eurot (11,4% ehk 407 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest augustis 456,5 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite ülekandmisest (198,5 mln

eurot);• samuti on suurenenud (68,5 mln eurot) erinevad

sotsiaalkulud – põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (39,6 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (20,7 mln) ja pensionikulu (10,9 mln);

• välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 9,6% ehk 38,5 mln euro võrra.

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud

kuludestRiigieelarve kulud allikate lõikes (8 kuud)

• Kaheksa kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 3,2 mld eurot (64,8% planeeritust), sellest augustis 389,1 mln eurot ehk 7,8% planeeritust.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel kaheksa kuuga väljamakseid tehtud 438,8 mln eurot (45,3% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 9,6% ehk 38,5 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

3 216,4 630,0 16,6 78,9 28,2

64,857,7

507,3

83,6 69,3

0

100

200

300

400

500

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste väljamaksed suurimad

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 19).

155,4 157,7 196,8 233,3 129,0 73,6 23,670,6 47,5 103,4 109,0 33,1 28,7 19,1

45,4

30,1

52,546,7

25,7

39,0

80,7

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 19).

738,1

107,2 89,5

20,9 4,4 5,7 3,7

280,0

98,6

4,023,2

3,2 1,2 0,9

37,9

91,9

4,4

111,2

73,1

20,8 22,8

0

20

40

60

80

100

120

140

160

0

100

200

300

400

500

600

700

800

struktuuri-vahendid

maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi 2000-2006ISPA ja

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 42,4% aastaks planeeritust

• Kaheksa kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 411,5 mln eurot ehk 42,4% planeeritust, sh augustis maksti välja 52,7 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on kaheksa kuuga tehtud väljamakseid 280 miljonit eurot ehk 37,9% planeeritust, sh augustis maksti välja 38,2 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kaheksa kuuga välja makstud 98,6 mln eurot ehk 91,9% planeeritust, sh augustis maksti välja 9,4 mln eurot.

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 19).

Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,84 86,52 71,560

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Tegevuskuludeks kasutati kaheksa kuuga 642,3 mln eurot (2,4% ehk 14,8 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest augustis 71,6 mln eurot.

•Personalikuludeks on kaheksa kuuga kasutatud 378,1 mln eurot ehk 66,8% eelarvest. Sellest augustis 41,2 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 0,5 mln eurot (1,3%) rohkem.

•Majandamiskuludeks on kaheksa kuuga kasutatud 264,2 mln eurot (60% eelarvest), mis on 3 mln (1,1%) rohkem kui eelneval aastal. Sellest augustis 30,3 mln eurot, mis on 5,9 mln (24%) rohkem kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

Kaheksa kuuga on investeeringuteks suunatud 562,5 mln eurot (96% planeeritust) See on peaaegu kaks korda rohkem kui 2010. aastal ja 2,2 korda rohkem kui 2009. aastal. Suur kasv on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud teistele ministeeriumidele üle 191,2 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid (sellest augustis 0,5 mln eurot).Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused augustis:• Riigimaanteede remondi koondprojekt (17 726 516 eurot);• Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimine (1 793 954

eurot);• E20 Tallinn-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus (1 628

447eurot);• E 20 Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ehitus (1 612 140

eurot); • HIV/AIDSi ravimid (1 048 333 eurot).

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

30,7 38,5 45,1 33,9 40,2 47,6 57,7 71,7

48,218,9

73,3

21,6 10,3 6,218,3 0,5

0

50

100

150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot)

2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,8 332,1 310,50

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Kaheksa kuuga on eraldisteks suunatud 60,3% eelarvest (2,7 mld eurot), mis on 5,4% (140,4 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh augustis kasutati 6,8% planeeritust.

• Kaheksa kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (39,6 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (20,7 mln) ja pensionikulude kasvust (10,9 mln).

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab

sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: • pensionide kulud (851 mln ehk 66,2% planeeritust, sh augustis 108 mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (485,8 mln ehk 68,3% planeeritust, sh

augustis 60,7 mln);• peretoetuste kulud (65,7 mln ehk 64% planeeritust, sh augustis 7,8 mln);• vanemahüvitise kulud (115 mln ehk 67,6% planeeritust, sh augustis 14,3 mln);• puuetega inimeste toetused (35,4 mln ehk 71,8% planeeritust, sh augustis 4,5

mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (54,1 mln ehk 67% planeeritust, sh

augustis 6,6 mln);• riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (44,3 mln ehk 56,1%

planeeritust, sh augustis 6,6 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (4,7 mln ehk 42,2% planeeritust, sh

augustis 0,6 mln).• Kaheksa kuuga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 1,66 mld eurot

(66,5% aastaks planeeritust), mis on 68,5 mln eurot (4,3% ) rohkem võrdluses eelmise aastaga.

• Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 20,7 mln eurot (4,5%), pensionikulu 10,9 mln eurot (1,3%), vanemahüvitis 0,1 mln eurot (0,1%), puuetega inimeste igakuised toetused 2,5 mln eurot (7,8%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 39,6 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• Seitsme kuu tulu oli 426,7 mln eurot, suurenemine eelmise aastaga võrreldes 4,6% (18,9 mln eurot). Eelmise kuuga võrreldes kahanesid tulud 12,6% (8,9 mln eurot), kulude kahanemine oli 6% (3,3 mln eurot).

• Seitsme kuu kulu oli 418,5 mln eurot, suurenemine eelmise aastaga võrreldes 3,7% (15,1 mln eurot). Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud kulud ravikindlus-tustoetusteks 4% (15,7 mln eurot): sh raviteenustele 6,5% (18,9 mln eurot); ajutise töövõimetuse hüvitisteks 2% (1 mln eurot); meditsiiniliste abivahendite hüvitamiseks 9,9% (0,27 mln eurot). Ravimite hüvitamise kulud on eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus.

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötuse kahanemine vähendabTöötukassa kulusid

• Augusti lõpus oli registreeritud töötuid 47 754 – kahanemine võrreldes eelmise aastaga 33,8% (24 389 isikut) ja kahanemine eelmise kuuga võrreldes 3,8% (1 898 isikut). Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli augusti lõpus 7,4% – kahanemine eelmise aastaga võrreldes 3,8 protsendipunkti. Augustis võeti uusi töötuid arvele 6 356, kahanemine eelmise aastaga võrreldes 6,5% (444 isikut) ja kasv eelmise kuuga võrreldes 16,8% (915 isikut). Vabu töökohti oli augusti lõpul pakkuda 5005, kasv eelmise aastaga võrreldes 92,3% (2 402 vakantsi) ja kasv eelmise kuuga võrreldes 27,9% (1 093 vakantsi).

• Seitsme kuu tulu oli 143,4 mln eurot, kasv võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 2,1% (2,92 mln eurot), võrreldes eelneva kuuga vähenes tulu 8% (1,9 mln eurot),

• Seitsme kuu kulu kokku oli 70,3 mln eurot, kahanemine võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 32,2% (33,3 mln eurot), kahanemine eelmise kuuga võrreldes 1,3% (0,12 mln eurot). Eelmise aastaga võrreldes on vähenenud kulud: töötuskindlustushüvitisele 46,2% (18 mln eurot); koondamis-hüvitisele 49,5% (4,1 mln eurot); pankrotihüvitisele 55,4% (3,6 mln eurot); hüvitistelt makstavale sotsiaalmaksule 49,0% (4,9 mln eurot) ja töötutoetusele 40,3% (2,8 mln eurot).

Kuised tulemid 2009-2011 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

-40

-20

0

20

40

60

80

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) I

…

446,8 592,5 70,345,5

25,3

532,6729,3

72,7 74,3 28,1518,8

804,6

67,3 97,629,9

465,0840,2

66,8 114,932,8

485,8851,0

65,7 115,035,4

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) II

15,582,23

86,7323,212,61

107,8142,287,13

73,9054,97

8,104,71

54,084,72

44,340

20

40

60

80

100

120

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Kulud valitsemisalade lõikes – 8 kuud

Kaheksa kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (265,2 mln eurot ehk 96,3% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile üle 191,2 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.

6,32 320,5865,50 163,23 265,23 111,33 348,92 179,33 136,17 174,42 81,33 1 757,77 28,05

61,365,2

61,956,7

96,3

62,3 62,6

54,950,0

67,7

39,9

68,3

52,5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 8 kuud

5,85 244,0564,78

162,19 26,54 109,29 210,95 83,02132,61 163,25

48,711 729,08 27,92

61,4

72,6

61,9

56,3 55,4

62,065,1 63,9 62,8

65,9 65,367,2

52,2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid üle 1

miljardi euro

• Kaheksa kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 52,3 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (258,1 mln eurot), samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (216,6 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud.

• Augustis vähenesid finantsvarad kokku 29 mln eurot peamiselt likviidsusreservi mahu vähenemise tõttu.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 328,3

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 30,9

62,4

305,8 305,8305,8

118,8

489,1

485,0564,4

133,0623,2

483,8267,2

34,2

43,664,0

57,6

134,2

171,3429,4

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 31.08.2011

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservLikviidsusreserv (kassareserv) Klientide vahendid

Valitsussektori 2011. aasta eelarveülejääk suvise prognoosi

kohaselt 0,2% SKPst

Seitsme kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 200 miljoni euroga ehk 1,25% SKPst* (334,9 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve ülejäägis 91,7 mln (0,57% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 55,5 mln (0,35% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 82,2 mln (0,51% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 29,4 mln (0,18% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.

1,25

-0,61

-0,93

-4,07

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011