Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,detsember 2015

28.01.2016

Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-

turgudest oli III kv kiirema kasvuga Läti ja Inglismaa majandus; Soome majandus pöördus langusesse tagasi;

Eestis paranes kindlustunne oktoobris nii tarbijatel kui ärisektoris, eriti teeninduses;

III kv aeglustus Eesti majanduskasv 0,5%ni, eelmise kvartaliga võrreldes kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%;

Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad: enim panustas kinnisvarasektor, positiivne mõju oli jaekaubanduse kasvul ning tootemaksude laekumise suurenemisel;

Hõive kasv kiirenes II kv 1,7%lt hüppeliselt III kv 4,3%ni; hõive kasvu põhjused on tõenäoliselt tehnilist laadi, kuna majanduskasv aeglustus; tööpuudus langes 5,2%ni;

Palgakasv kiirenes 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule; keskmine palk ulatus 1082 euroni;

Energiahindade (kütus, soojus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt languses, oktoobris ulatus hinnalangus -0,6%ni; euroalal oli hindade muutus 0,0%;

Kaupade eksport vähenes III kv 6%; nõrga ekspordi taga on aastatagune kõrge võrdlusbaas ning kaubanduspartnerite kehv nõudlus; kaupade import vähenes 4%.

Lühikokkuvõte 2/3TuludDetsembri lõpu seisuga Tulusid on laekunud 94,5% aastaks planeeritust; Maksutulude laekumine kasvas 7,7% (427 mln) võrreldes eelmise

aastaga; Edasiantavate maksutulude laekumine kasvas 5,0% (56,2 mln)

võrreldes eelmise aastaga, sh kogumispensionimakse 13% ja kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks 8,1%;

Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 26,8% (311,8 mln) võrreldes eelmise aastaga, sh toetuste maht kahanes 281,5 mln eurot ning omanikutulud 23,8 mln eurot.

Novembri lõpu seisuga Töötukassa tulu vähenes 12,3% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 157,3 mln

euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le;

Haigekassa tulusid laekus 872,5 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 57,6 mln eurot ehk 7% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 26,6 mln eurot.

Lühikokkuvõte 3/3KuludDetsembri lõpu seisuga Kuludeks suunati 8,33 mld eurot, kasv 556,8 mln eurot ehk 7,2% võrreldes mullu

sama ajaga; Toetuste maht kasvas vastavalt 256 mln eurot ehk 6,8% võrreldes mullusega; Tööjõukulude maht suurenes 6,9% ja majandamiskulude maht 7,8% võrreldes

eelmise aasta sama ajaga; Investeeringuid tegid riigiasutused 337,3 mln euro ulatuses, kasv 23,8% v.e.a.

Novembri lõpu seisuga Töötukassa kulud on 10,4% suuremad võrreldes mullu sama ajaga moodustades

118,7 mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 11,2%, aktiivsetele tööturu-meetmetele 7,8% ja töötuskindlustushüvitisteks 13,3%;

Haigekassa on kuludeks suunanud 899,9 mln eurot, kasv 64,2 mln eurot ehk 7,7%, perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 13,3 mln euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 13,2 mln euroga;

Valitsussektori ülejääk ulatus 0,3%ni SKPst.

Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev

2010

II III IV 2011

II III IV 2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

II III-10

-5

0

5

10

EU Estonia FinlandSweden Latvia GermanyRussia

%, v.e.a

Eurostat, Vene Statistikaamet

Majandususaldus Eestis on olnud languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 1060

70

80

90

100

110

120

EL27 EestiLätiLeedu

Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud laiapõhjaline

COM

3 kuu keskmine

20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 920155 9-80

-60

-40

-20

0

20

40

TööstusTeenindusTarbijadKaubandusEhitus

2001

2001Q2

2001Q3

2001Q4

2002

2002Q2

2002Q3

2002Q4

2003

2003Q2

2003Q3

2003Q4

2004

2004Q2

2004Q3

2004Q4

2005

2005Q2

2005Q3

2005Q4

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

2015Q2

2015Q3

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

-40

-32

-24

-16

-8

0

8

16

24

SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)

% %

ESA

Kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,5%ni

2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

II III-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeksJaemüügi mahuindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport Käibemaksu laekumine (p sk)

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

2015Q2

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

EratarbimineKapitali kogumahutus põhivarasseKaupade ja teenuste eksport

% v.e.a.

SA

Eesti majanduskasvu veab eratarbimine

ES

Tööturu olukord paraneb vaatamata majanduskasvu aeglustumisele

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

5

10

15

20

25

Hõive kasvSKP reaalkasvTöötuse määr, parem skaala

% %

Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu% v.e.a.

ES

I II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IV

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

-60

-40

-20

0

20

40

60

Hüvitised töötajatele

Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine

ES

Panus SKP kasvu, pp

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

EratarbimineValitsussektori tarb.KTKTIInvesteeringudVarude.muutusEksport–import

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

02030405060708091011122015

020304050607080910

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)

%

Tarbijahindade langus ulatus oktoobris 0,6%ni

2012 2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013 2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014 2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015 2015Q2

2015Q3

-10

0

10

20

Kaupade eksport

Kaupade import

% v.e.a.

SA

Kehva välisnõudluse mõjul kaupade ekspordi langus süvenes III kvartalis

RIIGIEELARVE TULUD

2015.a laekus tulusid 8 miljardit eurot (94,5% eelarvest), kasv 2,1% v.e.a

2013 2014 20150

1,000

2,000

3,000

4,000

5,000

6,000

7,000

8,000

9,000

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5,102.5 5,513.5 5,940.5

1,037.91,131.1

1,187.31,453.7

1,164.0852.2

101.5%97.4% 94.5%

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kokku kasvasid 7,3%Eelarve 2015 (tuhat EUR)

12 kuud 2015 (tuhat EUR)

12 kuud v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 7 127 772 7,3% 102,3%KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 5 940 506 7,7% 102,3%Füüsilise isiku tulumaks 309 000 329 941 -4,5% 106,8%Juriidilise isiku tulumaks 320 572 424 285 23,1% 132,4% Sotsiaalmaks 2 370 000 2 392 809 7,2% 101,0% Raskeveokimaks 4 300 5 072 18,3% 118,0% Käibemaks 1 865 000 1 858 383 9,5% 99,6% Aktsiisid kokku 882 350 872 963 4,4% 98,9%

Alkoholiaktsiis 240 000 222 054 0,9% 92,5%Tubakaaktsiis 185 000 183 468 3,0% 99,2%Kütuseaktsiis 424 000 431 979 6,8% 101,9%Pakendiaktsiis 250 1 239 511,0% 495,6%Elektriaktsiis 33 100 34 224 3,2% 103,4%

Hasartmängumaks 22 700 22 987 -1,0% 101,3% Tollimaks 30 200 34 065 12,3% 112,8%EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 1 187 265 5,0% 102,0%

Töötuskindlustusmakse 150 113 152 056 -12,4% 101,3%

Kogumispensionimakse 129 000 124 677 13,0% 96,6%

KOV tulumaks 826 000 852 541 8,1% 103,2%

Maamaks 59 000 57 992 -1,6% 98,3%

Mittemaksulisi tulusid laekus möödunud aastal 852,2 mln eurot (57,6% eelarvest), kahanemine 26,8% v.e.a

eelkõige toetuste ja finantstulude väiksema laekumise tõttu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

50

100

150

200

250

300

44,8

173,8

55,7

145,2

71,2

26,1

61,047,9

22,823,7

25,5

154,1

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müükFinantstulud Muud 2014 laekumine 2013 laekumine

mln EUR

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 556,8 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 4,0 mld eurot, muud tegevuskulud

2,54 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 1,44 mld eurot. Antud toetuste maht suurenes 256,0 mln eurot ehk 6,8%. Muud tegevuskulud kasvasid 142,6 mln eurot ehk 5,9%. Finantskulud vähenesid 5,0 mln eurot ehk 26,9%.

Kulude maht 8,33 mld eurot, kasv 7,2% v.e.a. – detsembris oluline kulude

kasv

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

659,520,866676,005,802676,051,757670,544,430662,530,524679,534,827686,256,609661,632,813609,426,254679,722,765698,939,652967,823,986

2015 2014 2013

Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 7,4% v.e.a.

Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 1,44 mld eurot ehk 105,1% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 1,26 mld eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 1,34 mld eurot, mis moodustas 100,2% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.

Tööjõukuludeks kasutati 642,4 mln eurot ehk 6,9% rohkem ja majandamiskuludeks 598,6 mln eurot ehk 12,3% rohkem kui mullu samal ajal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

180,000,000

200,000,000

86,984,039.196,410,258.9115,283,063.1115,958,795.1116,345,629.1123,269,056.6113,360,211.4110,095,267.2105,183,395.4119,545,432.1138,490,983.5194,334,654.5

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015

2015 2014 2013

Riigiasutuste investeeringud kasvasid, investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku

vähenemine 9,5% v.e.a.

Investeeringuid tehti 468,9 mln eurot ehk 49,2 mln eurot vähem kui mullu. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 mln eurot, mis on 23,8% ehk 64,8 mln eurot

rohkem kui mullu samal ajal. Investeeringutoetusi anti 131,6 mln eurot, mis on 46,4% ehk 114,0 mln eurot vähem

kui möödunud aastal samal ajal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

3526

4128 30 30

48 51 5158

38

82

32

1323 17

24

44 48 45 4553 52

735%4%

6%

4% 4% 4%

7% 7% 7% 8%

5%

12%

5%2%

3%2% 4%

6% 7% 6% 6%8% 7%

11%

Välistoetuste väljamakseid tehtud 658,9 mln eurot ehk 43,1% plaanitust, suurimad

väljamaksete tegijad MEM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

HTM KKM MEM MKM SIM SOM ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

156,548,047.0133,797,139.0276,880,338.0261,544,061.070,088,625.089,088,150.0

18,139,342.0

87,403,061.880,333,906.2

207,913,912.6

166,099,277.6

58,399,044.346,563,944.7

12,182,735.1

55.860.0

75.1

63.5

83.3

52.3

67.2

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 410 mln eurot ehk 60,5% ning Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest 123,8 mln eurot ehk 99,6%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

0

20

40

60

80

100

120

140

160

678,267,855.0

152,620,009.0124,256,461.0

33,401,534.013,513,106.04,026,737.0

410,039,008.5

83,875,066.9123,804,663.7

21,740,359.413,845,333.55,591,450.6

60.555.0

99.6

65.1

102.5

138.9

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetustest tehtud väljamaksete maht aasta lõpus kasvas oluliselt

Välistoetusi maksti 658,9 mln eurot ehk 65,5% plaanitust. peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvelt 31 mln eurot. Perioodi 2014+ vahenditest oli väljamakseid tehtud 109,1 mln eurot, sh struktuuritoetuste osas 68,6 mln eurot ja maaelu arengukava osas 40,3 mln eurot

Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 341,2 mln eurot ehk 99,1% planeeritust. Lisaks on tehtud 2014+ programmperioodi väljamakseid 68,8 mln eurot ehk 20,6% planeeritust;

Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 43,6 mln eurot ehk 92,2% planeeritust. 2014+ perioodi MAK toetusi on välja makstud 40,3 mln eurot ehk 39,1% planeeritust.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 99,6% aastaeelarvest, enamik väljamakseid jäi aasta lõppu.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 13,8 mln eurot ehk 102,5% aastaks planeeritust;

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 5,6 mln eurot ehk 139% aastaks planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodidel

Struktuuritoetused 31. detsembri seisuga 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,8% ja toetusi

välja makstud 97,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,2 mld eurot; lõpetatud on 14 677 projekti, mida oli võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni; 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 22,8,% ja toetusi välja

makstud 2,1% ehk 68,8 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,5 mld eurot), töös on 404 projekti ja lõpetatud 9 projekti.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid

tehtud 99,8% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 14,2% ja välja makstud 5,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;

EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on heaks kiidetud 96,1% ja välja makstud 90,4% perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. 2014+ perioodi Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud, väljamakseid seisuga 31.12.15 ei ole tehtud.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Välja on makstud 63,3% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 96,4% perioodiks määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.

Töötukassa tulu ja ülejääk võrreldes mullusega väiksemad seoses töötuskindlustusmakse

määrade langetamisega 3%lt 2,4%le

2015. a üheteistkümne kuu tekkepõhine ülejääk on 38,5 mln eurot ehk 111% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 33,3 mln eurot (46,4%) väiksem.

2015.a üheteistkümne kuu tulu on 157,3 mln eurot ehk 88,3% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 22,1 mln eurot (12,31%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast.

Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)

Töötukassa 11 kuu kulud 118,7 mln eurot, kasv 10,4% v.e.a. tulenevalt suurenenud

töötutoetustest, töötuskindlustushüvitistest ning aktiivsete tööturumeetmete kuludest

Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest Suurenenud on töötutoetus 11,2% (90,5% eelarvest), tööjõukulud 13,3% (79,6%

eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 7,8% (58,6% eelarvest), majandamiskulud 32,7% (90,7% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 13,3% (93,4% eelarvest) ja nendelt arvestatud sotsiaalmaks 8,5% (94,8% eelarvest, ülekulu 3,3 pp) ning kindlustushüvitis koondamise korral 10,4% (116,9% eelarvest, ülekulu 25,3 pp) .

Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 24,9% (eelarvest 50,7%), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 1,2% (87,8% eelarvest).

Kulude muutuste põhjused perioodil jaanuar-november Töötutoetuse kulu on kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär

3,62 eurolt 4,01 eurole ja saajate arv on suurenenud 2 742 isiku võrra. Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 339 eurolt

343 eurole (saajate arv on langenud 2 370 isiku võrra). Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud

484 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 2 015 eurot, 2015.a 2 218 eurot). Koondamishüvitiste saajate arv on tõusnud 827 isiku võrra, aga keskmine hüvitis

on langenud 33 euro võrra ( 2014. a 1 532 eurot, 2015. a 1 499 eurot).

Registreeritud töötute hulk aasta lõpuks kasvanud 8% v.e.a., aasta keskmine töötute

arv väiksem

TÖÖHÕIVE

Detsembris registreeritud töötute arv suurenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 29 774 inimest ehk 4,7% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

2015. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid ligi 8% rohkem kui 2014. aasta lõpus, samas, aasta keskmine registreeritud töötute arv vähenes.

2015. aasta keskmiselt oli töötukassas arvel 27 989 inimest, mis on ligikaudu 1 500 töötut vähem kui 2014. aastal. Aasta keskmine registreeritud töötuse määr langes 2014. aasta 4,7% pealt 2015. aastal 4,4% peale. 2015. aastal oli registreeritud töötute arvu langus mõnevõrra aeglasem kui eelneval aastal.

https://www.tootukassa.ee/uudised/registreeritud-tootus-detsembris-ja-2015-aastal

Haigekassa eelarve puudujääk prognoositust 16 mln eurot suurem, kulud kasvavad kiiremini kui

tulud

Haigekassa 11 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 26,6 mln eurot. Novembri lõpuks on tulusid laekunud 872,5 mln eurot ehk 91,6% aastaks

planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 867,6 mln eurot, mis on 11,4 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014.a. sama perioodiga on tulude maht kasvanud 57,6 mln eurot ehk 7%.

Kulusid on tehtud 899,9 mln eurot ehk 94,5% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 64,2 mln eurot ehk 7,7%.

Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-50,000,000

-40,000,000

-30,000,000

-20,000,000

-10,000,000

0

10,000,000

20,000,000

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksed ületavad eelarvet -

kokku on eelarve miinuses 26,5 mln euroga Tervishoiuteenuste kulud kokku on 655,7 mln eurot, sh eriarstiabi 517,5 mln,

üldarstiabi 84,5 mln, õendusabi 26,2 mln, haiguste ennetus 6,7 mln ja hambaravi 20,8 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud peamiselt eriarstiabi ja õendusabi arvel kokku 13,3 mln euroga.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 108,1 mln eurot, mis on 105% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad eelarvet 13,2 mln euroga.

Ravimite hüvitisi on välja makstud 102,6 mln eurot, mis on 92% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad eelarvet 970 tuh euroga. Kasvanud on nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 8,2 mln eurot ehk 90% aasta eelarvest.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kahanes 23,3% v.e.a.

Aasta lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,15 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 733,1 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 398,5 mln eurot.

Stabiliseerimisreserv suurenes 29,6 mln eurot ehk 8,0% v.e.a.Likviidsusreserv vähenes 347,9 mln eurot ehk 23,3% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 5,3 mln eurot ehk 55,6% v.e.a.

2014 detsember 2015 detsember0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

-30.0%

-25.0%

-20.0%

-15.0%

-10.0%

-5.0%

0.0%

368,913,285.6 398,489,324.0

1,125,002,855.0 747,875,039.0-23.3% -23.3%

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreservkogureservi muutus, võrreldes aasta algusega ja v.e.a. (%)

mln

eur

Valitsussektori üheteistkümne kuu nominaalne eelarve ülejääk oli 0,3% SKPst ehk 53,1 mln

eurot

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

-1.25%

-1.00%

-0.75%

-0.50%

-0.25%

0.00%

0.25%

0.50%

0.75%

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOVVS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

mln EUR % SKPst

Lühendite selgitused a – aasta; EA – eelarve; EAGP – Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa

Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja

Teadusministeerium; k – kuu; KKM – Keskkonnaministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava; MEM - Maaeluministeerium

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; SIM – Siseministeerium; Sk – skaala; SKP – sisemajanduse

koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; THI – tarbijahinnaindeks; v.e.a. – võrreldes eelmise

aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise

perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.