Maalehe nõuandelisa Nr 16 21. aprill 2011

APTEEK AITAB:Ravimilett täienebLk 244–245

TOITU TERVISLIKULT:Joo piimaLk 250–251

REISIRISKID:Väldi hepatiitiLk 252–253

242 Hoia Tervist

Narva mnt 11e, 10151 TallinnToimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene LeivakVäl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011Ilmub koos Maalehega

Hoia Tervist 243

Kevad(n)ohud

Jumal teab, millise hirmsa kar-mavõla pärast on eestlane siia kliimasse kannatama loodud!

Kevadväsimus vaevu läbi kurde-tud, haarab jäine külmakäsi sind ninast ja kägistab kurgust.

Nii nagu iga inimene võiks kirjutada oma elust raamatu, on meist igaühel ka oma tervene-mise tarkus. Mis paraku ununeb kohe, kui haigus ründab.

Arstid ütlevad: olge nädal aega kodus ja lihtsalt paranege. Ja neil on õigus! Ainult et seda soovitust on võimatu täita – haigus tabab inimest tavaliselt kõige pingeli-semal tööperioodil. Ja erand sinu isikus kinnitab reeglit, et asenda-matuid inimesi pole.

Seega jooksed lõunavaheajal apteeki ja ostad kokku: kurgu-sprei (mis reklaamides vabastab ööklubi uksehoidja okastraat-kraest), imemistabletid (mil-le mõju kaob hetk pärast table-ti äralutsutamist), kanged järele-proovitud nohutabletid (mis kui-vatavad nina ja silmamunadki nii kuivaks, et ahmid õhku nagu kala kuival ja kööginugagi kõri peal). Siis veel gripitee ja ... süda hak-kab kõige selle manustamise jä-rel läikima nagu Kiirel oma ven-na ristsetel.

Seejärel teed uue käigu aptee-ki, seekord loodustoodete leti äär-de. Algab uus raviring meresoola ja taruvaiguga.

Ja ennäe – umbes kahe näda-la pärast hakkabki kergem! Ise-gi mõistus hakkab tööle ja mälu taastub. Muu hulgas meenub ai-nus asi, mis külmetuse puhul tõe-poolest aitab: kuum jalavann!

KAJA PRÜGIKAJA PRÜGI

Kriisiaastad tõid Eesti inimeste terviseseisundis ning arstiabi kasutamises ilmseid muutusi, märgata-vamad on need meeste seas, selgub 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.

2008. aastaga võrreldes tõusis märga-tavalt “rohkem kui tavaliselt” või “ta-lumatus stressis” olnute osa – 15%-lt 23%ni. Umbes samal määral tõusis ka nende inimeste osa, kes vastasid, et nad tunnevad end rohkem kui varem kas masendunud või õnnetuna. Mees-te seas oli neid 27% ja naiste hulgas 31%, märkis uuringu vastutav täitja, Tervise Arengu Instituudi vanemtea-dur Mare Tekkel.

Pideva tõusu järel langes mõnevõr-ra oma tervist üsna heaks või heaks hinnanute osa – meestel 46%-le ja naistel 50%-le. Suurim langus toimus 25–34aastaste meeste vanuserühmas.

“Nende osa, kes ei puudunud vii-mase 12 kuu jooksul päevagi töölt või koolist, suurenes märkimisväärselt, eri-ti meestel, kellel see näitaja jõudis 63 protsendini,” lausus Tekkel. “See tõus näitab, et inimesed on haigena siis-ki tööle või kooli läinud ja rohkem on seda teinud vanemaealised mehed.”

Vaatamata hea tervise enesehinnan-gu osa vähenemisele, langes samal ajal ka perearstiabi kasutanute osa. Enim vähenes see 35–44aastastel meestel.

Hambaarsti juures käimise tase oli madalseisus 2004. aastal ja vähenes nüüd jällegi eelneva tõusu järel, kuid jäi siiski kõrgemaks 2004. aasta tase-mest. Meestest käis viimase 12 kuu jooksul hambaarsti juures 42%, nais-test 57%. 16–24aastaste meeste hul-gas vastav näitaja suurenes.

“2010 oli esimene aasta, mil inimes-te seni pidevalt kasvanud enesehin-nang oma tervisele muutus halvemaks. Samas saab positiivsena välja tuua, et keerulisele ajale vaatamata ei kasva-nud alkoholi tarvitamine ega suitse-tamine. Ülekaalu ja rasvumise levi-kus toimus meeste puhul väike langus. Suurenes ka rohkem kui üks kord nä-dalas tervisesporti harrastavate mees-te osa,” lisas Tekkel.

Eesti täiskasvanud rahvastiku ter-visekäitumise uuring toimub alates 1990. aastast igal paarisaastal. Vii-matisele, 2010. a kevadel toimunud uuringule vastas 3024 inimest vanuses 16–64 aastat. Uuringu valdkonnad on toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kehaline aktiivsus, liikluskäitumine, aga ka ars-tiabi ja ravimite kasutamine, tervise enesehinnang ja teadmised HIV-nak-kuse kohta.

Uuring moodustab osa Finbalt Health Monitori ühisuuringust, milles osalevad veel Leedu, Läti ja Soome.

Uuringu tulemustega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel www.tai.ee.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Masu on meie tervisele jälje jätnud

SXC.HU

2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise-käitumise uuringust selgus, et vaatamata keerulisele ajale ei ole 2008. aastaga võrreldes kasvanud alkoholi tarvitamine ega suitsetamine ning meeste puhul toimus väike langus ülekaalu ja rasvumise levikus.

Suurendab vastupanuvõimet nakkustele, tõstab toonust.

Koostis: punane päevakübar, meliss, roosilõhnalinekuldjuur, salvei, saialill, etanool, vesi.

Toime: punane päevakübar, meliss ja roosilõhnaline kuldjuur on kõik väga tuntud immuunsussüsteemi ergutava, viiruste levikut takistava ja toonust tõstva toime poolest.

Tinktuuri koostisesse kuuluvad salvei ja saialill on tun-tud ja rahvameditsiinis palju kasutatud antiseptikud.

www.vipis.ee

Kõik tootes sisalduvad ravimtaimed on rahvameditsiinis väga tuntud ja palju kasutatud kerge külmetuse korral. Astelpajumahl ja mesi mõjuvad üldtoniseerivalt, jõudu-andvalt.

Kasutamine: enne tarvitamist tugevalt loksutada! Lastele 1 tl 3 korda päevas, täiskasvanutele 1spl 3–5 korda päevas.

Säilitamine: hoida toatemperatuuril, avatuna jahedas. NB! Hoida lastele kättesaamatus kohas.

NB! Allergia korral köhasiirupis sisalduvate komponentide suhtes toodet mitte kasutada.Toidulisandit mitte kasutada mitmekesise toitumise asendajana.

Koostis: nõmmliivatee, islandi käokõrv, kaselehed, altee juured, suur teeleht, pärnaõied, astelpaju mahl, mesi, suhkur.

Pakend: 150 ml

Tootja: OÜ Vipis, Veldi tee 2, Vene küla, Rae vald, Harjumaa. Tel. 656 6224, www.vipis.ee. Müügil apteekides ja loodustoodete kauplustes.

Apteek aitab!

Kui tegu on külmetuse või mõne kergemat sorti viirusega, siis on kasulik loputada nina merevee lahusega, sest viirused sisenevad organismi enamasti nina kaudu. Siiski ei tasu vett otse merest ninna tõmmata, vaid küsida apteegist vastavat ninaaerosooli.

244 Hoia Tervist

Müügile on tulnud uusi tõhusaid terviseturgutajaid. Kevad on salakaval, piisab vaid kergest külmetusest ning paar päeva piinava tõve käes vaevle-mist ongi tagatud. Liikvel on ka kõiksugu salakavalad viirused.

Seadsin sammud Tartus te-gutseva Tamme Apteegi juha-taja Eire Peiki jutule, saamaks teada, millised uued ravimid on viimasel ajal turule tulnud ning mida farmatseudid ise tervise edendamiseks-hoidmiseks soo-vitavad.

4

SXC.HU

Hoia Tervist 245

Eelistagem loodustooteid

Eire Peik soovitab eelistada looduslikke tooteid, mis võiksid olla külmetuse puhul esmane valik. Riiulilt hakkab silma mitmesuguseid mett ja taruvaiku si-saldavaid preparaate.

Apteeker kinnitab, et kui tegu on külmetuse või mõne kergemat sorti viirusega, siis on kasulik lo-putada nina merevee lahusega (müügil on vasta-vad ninaaerosoolid), sest viirused sisenevad orga-nismi enamasti nina kaudu.

“Võiks juua sidruni ja meega sooja teed või ma-nustada paaril päeval 200 milligrammi C-vitamii-ni kaks korda päevas ja edasi 60–100 milligrammi C-vitamiini päevas,” räägib Eire Peik.

“Lastele soovitan kurgu- ja neelukäheduse kor-ral Eestis toodetud looduslikku kurgusiirupit, mis sisaldab taruvaiku ja kuusevõrse ekstrakti. Seda tu-leb suus hoida pool minutit ning seejärel alla neela-ta. Loomulikult sobib see ka täiskasvanutele.

Turule on jõudnud looduslik organismi vastupa-nuvõimet tugevdav seespidine palsam, mida võib kasutada juba kolmandast eluaastast. See on väga hea koostisega, sisaldades taimseid ekstrakte, taru-vaiku, mett ja C-vitamiini.”

Kui ise südatalvel haigeks jäin, märkasin, et se-niste tuntud headuses Coldrexide kõrval on müü-gil uue kujunduse ja sisuga pakendid.

Sidrunimaitselise joogi kõrval tasuks rüübata Coldrexi meega. Teatavasti on meel head ravioma-dused ja kellel meeallergiat pole, võib eelistada mett sisaldavaid tooteid. Coldrex meega on apteek-rite kinnitusel tarbijate poolt nüüdseks hästi vas-tu võetud.

Jäätis kurku ei ravi Levib müüt, nagu saaks angiini ravida jäätisega, ehk siis mõjuvat kuumenenud kurgule külm hästi. Põhjuseks tuuakse, et näiteks käe või jala põletuse korral pistetakse haige jäse külma vee vanni.

Apteeker Eire Peiki kinnitusel on see müüt oht-likult vale. “Angiini või haiget kurku kohe kindlasti külma jäätisega ei ravita. Jäätis on omal kohal pä-rast mandlioperatsiooni. Kare ja valus kurk tahab sooja ning hea on, kui tohter kirjutab tõsisemal ju-hul välja ravimid.”

Kuid millised hädapärased ravimid peaksid ko-duses ravimikapis olema, et esmast haigestumist edukalt tõrjuda?

Eire Peiki arvates võiks kodus kindlasti olla ni-naaerosool mereveega, C-vitamiin, kõiksugused gripiteed, kurgule aerosoole ja imemistablette, pa-lavikualandaja-valuvaigisti paratsetamool.

Looduslikest ravimteedest tasuks tallele panna kummel ja pärnaõied ning kindlasti peaks olema purk mett.

Küüslauk samuti. Profülaktika mõttes pole paha õhtuti väike küüslauguküüs sisse võtta, kui tunned, et enesetunne pole päris see.

Apteeker soovitab lähtuda eelkõige nendest võ-tetest ja vahenditest, mis teid varem on aidanud ja isiklikult sobivad.

Aga apteegistki saab alati head nõu.

VAMBOLA PAAVO

Puhta veeta ei tule me päevagi toime: tahame juua, pesu pesta, süüa teha, kohvi keeta jne.

Öeldakse, et puhas vesi on elu alus. Nii-sugust vett aga polegi alati lihtne saa-da. Missugune vesi on hea? Kui puhas peab see olema? Vastust aitab leida Tallinna Tehnikaülikooli keemiatehni-ka instituudi professor Rein Munter.

Kuidas võiks üldiselt hinnata Eesti vee kvaliteeti?

Suhteliselt heaks. Iseäranis võrrel-des näiteks Indiaga, kus ma poolteist aastat tagasi käisin Euroopa Liidu ja In-dia veeseminaril. Seal on pea kõik loo-duslikud veed bakterioloogiliselt saas-tunud. Lisaks veepuudus. Sama olu-kord valitseb Aafrikas, araabia maades ja kohati ka Ameerika lõunapoolsetes osariikides. Eesti on veevarude poolest tõepoolest õnnelikus seisus.

Kui suured on veekvaliteedi erinevu-sed Eestis piirkonniti?

Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Nar-vas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest. Protsentuaalne jagunemi-ne on 15 ja 85%.

Pinnaveed sisaldavad huumuse põ-hiliste koostisosade hulka kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid ehk humiinaineid ning ka loomset ja taim-set planktonit (eriti soojadel suvekuu-del). See teeb vee puhastamise tehno-loogia keerulisemaks.

Niisugusesse vette ei tohi doseeri-da kloori, nagu on seda Tallinnas ala-tes 1927. aastast tehtud. Tol ajal ei tea-tud, et kui humiinainete- ja planktoni-rikkasse vette satub kloor, tekivad tri-halometaanid ehk kantserogeensed kloororgaanilised ühendid, neist tun-tuimana kloroform (CHCl3).

Sellele jõuti jälile Rootsis ja Amee-rikas alles seitsmekümnendate teisel poolel. Tallinnas sai see probleem lik-videeritud 1997. aasta novembris osoo-ni kasutuselevõtuga.

Mille poolest osoon parem on?Erinevalt kloorist osoon vähkitekita-

vaid ühendeid ei anna. Kloori küll vet-te lisatakse, kuid nüüd alles enne selle veevõrku juhtimist, kui see on puhas-tustsükli täielikult läbinud. Seda on vaja vee pikemaaegseks desinfitseeri-miseks, mida osoon ei suuda.

Narvas seisab osoonimisele üle-minek ees lähiajal. Muide, osoonimi-se juurutamine Tallinnas kohtas algu-ses suurt vastuseisu. Levitati asjatund-

246 Hoia Tervist

HEA VESI ei olegi absoluutselt puhas

SXC.

HU

Hoia Tervist 247

info@biopuhastus.ee www.biopuhastus.ee

Tüdinenud vanni küürimisest?Kahtled joogivee kvaliteedis?

Kui vesi on kollakat värvi, hägune võimetalli maitsega, aitab rauafi lter.

-20%!Mai lõpuni rauafi ltritele

soodushinnad kuni

Teeme vee analüüsi ja leiame parima lahenduse vee puhastamiseks.

Filtrid sobivad eramule, ühistule ja ettevõttele. Rauafi lter töötab automaatselt ja ei vaja hooldamist.

Küsi täpsemalt info@biopuhastus.ee www.biopuhastus.ee

matuid kuulujutte, nagu krõmpsutaks osoon isukalt veetorustikku. Enne vee-võrku suubumist oli aga osoon veest ammu kadunud (ära reageerinud).

Millised on meie põhjavee omadused?Põhjavesi on Eestis paraku piirkon-

niti väga erinevate omadustega. See ei tähenda, et kuskil otsene kõlbmatus kõne alla tuleks.

Näiteks Lääne-Eestis Audru–Ahaste kandis sisaldab põhjavesi lubatust roh-kem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toi-mel inimese hambad pruunistuvad.

Ahastes on leitud ka üks puurkaev, mille vesi sisaldas nii palju väävlit, et suvel soojaga, kui vesi sai õhustamise protsessis hapnikku, hakkas vohama väävlibakter. Tekkis valge sültjas sade, mis pääses läbi kõigist seadmetest ja filtritest, ummistas torustikku ning jõu-dis tarbija veekraanideni. Sealgi sai va-nast tehnoloogiast loobutud.

See kujutas endast õhustamist ja filtreerimist läbi mangaanrohelise lii-va. Filter täidab ioonvaheti ülesannet, pehmendades vett ning kiirendab tänu mangaandioksiidile kahevalentse raua hapendumist. Nüüd on selle ülesan-de täitmiseks juba paremaid materja-le nagu näiteks FMH ja Pyrolox. Vana süsteemi puuduseks oli see, et ei kasu-tatud üldse desinfitseerijat. Osooni ka-sutamisega saab see mure murtud.

Tartust lõuna poole sisaldab põhja-vesi üsna palju rauda, mangaani ja ko-hati väävelvesinikku.

Fluoriidi eemaldamiseks veest peab kasutama membraantehnoloogiat. On ka meetod, kus fluoriid adsorbeeritak-se alumogeeli (Al2O3) teradele. Ent filt-

rit tuleb regenereerida kord happega, siis jälle leelisega. See töö vajab väga head veekeemikut. Soomes on levinud automaatsed membraanpuhastussead-med. Osa veest filtreeritakse membraa-nis, muist juhitakse sellest mööda. Vas-tasel juhul võetaks kõik soolad veest välja ja see soolavaba vesi enam joo-giks ei kõlba.

Segamisega saadakse normikoha-ne vesi, kus fluoriidisisaldus ei ületa 1,5 mg/l. Meditsiinilisest seisukohast peaks see kogus olema ca 0,8–1 mg/l, et vältida hambakaariese teket. Mitme-kordne normi ületamine põhjustab aga hammaste lagunemist ja luude hõrene-mist.

Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumi. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, klorii-de ja sulfaate.

Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve oma, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Karedus ohustab peamiselt pesumasinaid ja kohvikeetjaid. Kare-duse vähendamiseks oleks soovitatav kasutada ioonvahetusfiltreid. Näiteks Brita filter jt sisaldavad tavaliselt ak-tiivsütt ja kationiiti, mis eemaldab kalt-siumi ja magneesiumi.

Järg lk 248

Brita karedusfiltriga 2,4 l MARELLA mu-delil on kasutusel filtrivahetuse indi kaa-tor, mis hindab vee kvaliteeti ja soovi-tab täpsemalt, millal filtrit vahetada.

MESSIFOTO

248 Hoia Tervist

Algus lk 246

Vee raua- ja mangaanirikkus on pä-ris tavapärased hädad. Mangaan teki-tab pesus riietele musti plekke. Raud värvib lisaks rõivastele ka nõusid. Sa-mas on raud vajalik element, kuulub näiteks vere hemoglobiini koostises-se. Eksisteerib paradoks – inimese or-ganismile vastuvõetav või isegi vajalik, aga majapidamises soovimatu.

Millised on euronormid?ELi joogivee direktiivid näevad ette

lisandite piirnormid, mida ei tohi üle-tada. Siit võiks järeldada, et mida ste-riilsem vesi, seda parem. Nii see kaht-lemata pole. Absoluutselt soolavaba ehk destilleeritud vesi on organismi-le mürgine. See tähendab, et niisugu-se vee joomisega viiakse soolad orga-nismist välja. See kahjustab rakkusid. Soolade ülekülluse all kannatavad ini-mesed peavad siiski ülipuhast vett ars-ti nõuande kohaselt tarvitama.

Teadlaste seisukoha järgi peab joo-givesi kindlasti sisaldama kaltsiumi ja magneesiumi. Magneesium on väga oluline südametegevuses, kaltsium va-jalik luustikule ning lihastele. Kaltsiu-mi peaks olema ühes liitris joogivees 40–50 mg ja magneesiumi 20–30 mg. Sellekohaseid uuringuid asuti tegema Tšehhis pärast seda, kui hakati tootma vee puhastamise membraanseadmeid, mis sisuliselt veest kõik ained nullini eemaldasid. Tagajärjeks olid kasutaja-te vereringesüsteemi tõsised haigused, sealhulgas insuldid ja infarktid, mis tekkisid mõnel juhul juba paari-kolme kuu möödudes.

Tegelikult peaksid joogiveedirektii-vid sisaldama ka soovituslikke norme, kui palju peaks vesi üht või teist ainet sisaldama. Selleni pole aga veeseadus-andlus maailmas veel jõudnud.

Kuidas filtreid valida?Kui varasematel aegadel sai kau-

bandusest osta lihtsalt veefiltri, mil-le täpne toime oli tihti teadmata, siis nüüd on võimalik tellida filter veeana-lüüsi alusel.

Membraanfiltreid on kaht tüüpi. Ühed korjavad veest esialgu kõik välja ja doseerivad seejärel vajalikus koguses soolasid tagasi. Siin peakski olema alu-seks meditsiinilised uuringud, millega oleks määratud õiged vahekorrad.

Teine ja lihtsam variant on see, kui pool veest lastakse membraanist möö-da ja segatakse filtreeritud osaga. Ta-

valiselt saadakse ka sel moel normide-le vastav vesi.

Majapidamisaparaatide jaoks oleks kasulik küll täiesti soolavaba vesi, väl-ja arvatud see, millest kohvi keedame või toitu valmistame. Liigsest rauasi-saldusest vabanemiseks, mis on Eesti tüüpiline probleem, aitavad spetsiaal-sed rauafiltrid. Kui kirju pesu ei meel-di, tuleb neid vahendeid kasutada. Nii-suguste filtrite valik on lai ja nende hin-nad ei käi üle jõu.

Seevastu fluoriidi membraanfiltrid on kallid. Nende kasutamine on mõistlik kooperatiivselt, ühes peres vist mitte.

Bakterid tavaliselt Eesti põhjavees muret ei tee. Kui aga kuskil puurkaevus peaks leiduma samasugust vett, nagu oli Ahastes, kus võimutseb väävli (või ka raua) bakter, tuleb alustada puur-kaevu enda desinfitseerimisest. Vee-töötlusskeemis peab kasutama osooni või muud tugevat desinfitseerijat, näi-teks kloordioksiidi. Kui seda ei tehta, võivad torud suvel ummistuda.

Kas meie vesi on happeline või aluse-line?

Eesti veed on enamasti happelised. Väidetakse, et leeliseline vesi, mille pH üle 7, on organismile parem, see aeg-lustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8–9 (näiteks Ülemistes on 7,2–7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse.

Väga oluline on aga ka see, et saaks vähendada vee korrodeerivat mõju to-rustikule ja seadmetele. Enamik metal-le lahustub happelises keskkonnas.

Kui pinnasevee töötlemisel lisa-da vette happelisi koagulante, näiteks alumiiniumsulfaati (Al2(SO4)3, tekitab see alumiiniumhüdroksiidi (Al (OH)3). Koos kolloidide eemaldamisega muu-tub vesi happeliseks, pH langeb alla 7.

See probleem tekitas Tallinna vee-puhastusjaamas pikka aega muret. Vesi vastas küll euronormidele, kuid oli ebastabiilne, korrodeeriv ning torusti-kule hävitav. Kui alumiiniumsulfaat va-

hetati välja leeliselise alumiiniumpo-lükloriidi vastu, muutus vesi stabiilse-maks ja mittekorrodeerivaks. Põhjave-si sisaldab ka palju süsihappegaasi, mis teeb vee agressiivseks. Vee aereerimi-sega puhutakse CO2 välja.

Eestis on vee stabiliseerimisega te-geldud suhteliselt vähe.

Kas on võimalikud n-ö kodukootud filtrid?

Ränihapet või ränikolloide on või-malik välja filtreerida liivafiltriga, kui-gi kolloidid ei taha hästi settida. Kar-tongfiltrid on efektiivsemad. Neid peab aeg-ajalt vahetama. Aktiivsütt, mis pa-randab vee maitset ja lõhna, pole kõr-ge hinna tõttu mõtet kasutada.

Muid lisandeid koduste vahendite-ga eemaldada pole võimalik. Kui vesi sisaldab kahevalentset rauda, siis ai-nus, mida teha saab, on lasta veel seis-ta. Kahevalentne raud muutub kolme-valentseks ja settib pikkamööda põh-ja. See võtab palju aega. Nii et ikkagi – raua filter. Fluoriidi ja muid aineid aga iseseisvalt kätte ei saa. Filtreid tuleb sa-geli vahetada, sest nende pinnal hakka-vad kergesti arenema bakterid.

Kuidas on lood radioaktiivsusega? Vee radioaktiivsus on kohati prob-

leemiks Eesti põhjarannikul. Suhteliselt kergesti saab lahti radoo-

nist nagu liigsest desinfitseerivast kloo-ristki, kui vesi pumbata vahepaaki. Ra-dioaktiivsed elemendid, nagu raadium, mida põhjavees kohati leidub, jäävad aga ikka alles.

Normi kohaselt ei tohi inimene aas-tas saada joogiveega radioaktiivset kiir-gust rohkem kui 0,1 millisiivertit. Väi-detakse, et umbes 70%-l kambrium-vendi puurkaevudest on see arv üle 0,1. Need on puurkaevud, mille sügavus on suur, olenevalt geoloogilistest kihtidest 150–200 m. Madalamates puurkaevu-des on radionukliide vähe. 0,1 mSv pä-rast siiski muretsema ei pea, sest kesk-konna radioaktiivsusfoon (kosmili-ne kiirgus, toit, röntgen jne) on 20–30 korda suurem.

Muide, algselt oli see 0,1 euroliidu soovitus. Meie agarad keskkonnaamet-nikud kehtestasid selle aga range nor-mina. Nüüd ollakse põhjarannikul hä-das mõttetu radionukliidide eemalda-misega, mis tõstab vee hinda. Tehno-loogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud suh-teliselt lihtne ja odav firma OÜ Water Technology Partners poolt patenteeri-tud tehnoloogia.

IVO PILVE

le täpne toime oli tihti teadmata, siis nüüd on võimalik tellida filter veeana-

Membraanfiltreid on kaht tüüpi. Ühed korjavad veest esialgu kõik välja ja doseerivad seejärel vajalikus koguses soolasid tagasi. Siin peakski olema alu-seks meditsiinilised uuringud, millega

Teine ja lihtsam variant on see, kui pool veest lastakse membraanist möö-da ja segatakse filtreeritud osaga. Ta-

ne kiirgus, toit, röntgen jne) on 20–30 korda suurem.

soovitus. Meie agarad keskkonnaamet-nikud kehtestasid selle aga range nor-mina. Nüüd ollakse põhjarannikul hä-das mõttetu radionukliidide eemalda-misega, mis tõstab vee hinda. Tehno-loogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud suh-teliselt lihtne ja odav firma OÜ Water Technology Partners poolt patenteeri-tud tehnoloogia.

VEEPUHASTUSE OÜ

Rauafilter BA-10 suudab tunnis puhastada 1000 liitrit vett, mille raua-

sisaldus ei tohi olla kõrgem kui 10 ml/l.

Hoia Tervist 249

ERAKOGU

REKLAAMTEKST

Sügage palun mu selga, on tutta-vad sõnad meile kõigile. Hea, kui peale kerget seljasügamist saame rahulikult oma tegemiste juurde naasta. Aga kui sügelemine esineb sageli ning on valulik ja tüütu? Sel-leks et end rahustada, me muud-kui sügame, sügame ja sügame, kuni tekib valu ja nahaärritus. Kas nõiaringist on väljapääs?

Pöördume meditsiini pooleSügelemise spetsiaalne meditsiiniline termin

on pruritus. Sügelemine on levinud probleem ja võib olla lokaliseeritud (piiratud kehaosal) või laialt levinud (üle kogu keha).

Alguses tundub, et sügamine toob kaua-oodatud efekti – kergenduse –, aga nagu öel-dakse, mida rohkem sügeleb, seda rohkem ta-hame sügada. Pikalt kestev sügelemine põhjus-tab nahaärritust ja -kahjustusi, mille tagajärjel te-kib bakteriaalne infektsioon.

Kuigi sügelemist ei ole piisavalt uuritud, kin-nitavad meedikud, et selle tekkimisel mängivad rolli ümberkaudsed faktorid. Kõige tavalisemad nendest: karvad, juuksed, klaasvill, pesuvahen-did, ilmastikuolud. Näiteks peopesad ja jalatal-lad sügelevad mitte ainult seenhaiguste korral, aga ka kingade ja kinnaste kandmisest.

Sageli kurdavad sügelemise üle inimesed, kel-lel on kuiv nahk, olenemata vanusest. Vanusega protsessid nahas muutuvad, sellepärast on eaka-tel reeglina väga kuiv nahk (eriti põlvedel ja kä-tel) ning neid piinab pidev sügelus. Teine põhjus on nahahaigused, näiteks atoopiline ja kontakt-ne dermatiit, psoriaas, nõgestõbi jne.

Sageli kaasneb sügelemine ka rasedatel, suhkru haigetel ja inimestel, kel on siseorganid haiged.

Tugeva sügelemise riskigrupp:• sesoonsete allergiate allkannatajad• suhkruhaiged• rasedad• vanainimesed

Kui sügelemine piinab, tuleb välja selgitada selle tekke põhjus. Oluline on meeles pidada, et peame ennast ravima, mitte sügama. Kui uurin-gutel sügelemise põhjust ei selgu, võib tegu olla ka lihtsalt tugeva ärrituse või stressiga.

Kuidas saame end aidata?Arstide ja spetsialistide lihtsad soovitused:

1. Hoolitsege naha eest, kasutades niisutavaid ja toitvaid kreeme ning ihupiimu.

2. Vähendage vannisoleku aega. Peale vanni kandke kindlasti nahale niisutavat ja toitvat kreemi või ihupiima. Soovitatav on kasutada leelise vaba seepi (lasteseepi) 2–3 korda nädalas.

3. Niisutage ümbritsevat õhku, eriti talvel.

4. Kandke riideid, mis ei ärrita nahka, soovitatavalt pehmet puuvillast või siidi. Vältige sünteetilisi rõivaid.

Meditsiinilistest preparaatidest on tähtis ära märkida hiljuti turule tulnud naturaalne kos-meetiline vahend Excipial Pruri, mida toodetak-se Šveitsis. Excipial Pruri ihupiima koostises-se kuulub töödeldud mündi õli, mille koostis-osa levomentool leevendab sügelemist. Glüt-serool on aga jällegi naturaalne naha niisutaja, lipiidid ja taimsed õlid tugevdavad naha kait-sefunktsiooni.

Excipial Pruri ihupiima kasutatakse mitmesu-gustel põhjustel tekkinud sügeluse korral. Pre-paraat sobib nii imikutele kui ka vanainimestele.

Ei ole määratletud nahale kandmise ulatus ega kasutuskordade arv päevas: kantakse pea-le kohe sügelemise ilmnemisel. Ihupiima võib kasutada ka näol, lihtsalt tuleb olla ettevaatlik, et see silma ei satuks.

Tähelepanu! Meie keha nõuab enda eest hoolitsemist. Kui täita kõiki soovitusi ja külasta-da õigel ajal arsti, suudame võita ka kõige hulle-ma ja valusama sügelemise.

Vabane sügelemisest!

TOIMEAINE: levomentool, glütserool

Preparaat on mõeldud sügelemise leevendamiseks. Ei ole piiranguid nahale pealekandmiseulatuse ega korra kohta.

PAKENDID: 30 ml ja 200 ml

RAVIMILOA HOIDJA: Spirig Baltikum, Maironio 13–7, Kaunas, Leedu

MÜÜGIL APTEEKIDES.

TÄHELEPANU! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Hoia Tervist250

Lehmapiimas on kokku tuvastatud üle saja bio-keemilise ühendi, millest enamikul on ka arvestatav toiteväärtus.

Umbes 87% on lehmapiimas vett. Kõr-ge veesisaldus on vajalik piima koos-tisosade lahustumiseks. Kuivainesi-saldus on ligi 13% ja selle hulka kuu-luvad piimarasv (keskmiselt 4–5%), valgud (2,5–5%), süsivesikud (peami-selt laktoos 4,6–4,8%), samuti mine-raalained, vitamiinid, ensüümid, hor-moonid ja pigmendid.

Piimavalkudes on kõik asendama-tud aminohapped, mida inimorga-nism vajab, kuid ise neid ei tooda.

Lisaks on piim tähtis vita-miiniallikas, sisaldades pea-aegu kõiki vesi- ja rasvlahus-tuvaid vitamiine. Piimas on rohkesti vitamiini A (ning selle eelühendeid karo-tenoide), suurt tähtsust omab piimas D-vitamiin, mis parandab kaltsiumi omastamist.

Mineraalainetest ongi piimas kõi-ge olulisem kaltsium, seda on keskmi-selt 120 milligrammi 100 grammi pii-ma kohta.

Piimatoodetest saame umbes 75% organismile vajaminevast kaltsiumist. Piima ja vedelate piimatoodete kalt-sium on inimorganismile väga hästi omastatav ning seega peaks inimene tavaolukorras saama piimast ja piima-toodetest ligi kolmveerandi vajamine-vast kaltsiumikogusest.

Ka piimarasv on hästi omastatav ja tähtis energiaallikas, eriti just kasvava organismi jaoks.

Inimene peaks iga päev sööma 2–4 portsjonit piimatooteid. Üks portsjon on olenevalt rasvasisaldusest 70–100 kcal. Päevas on piimatoodetest vaja saada kokku 140–400 kcal energiat.

Kõik piimatooted on kasulikudPiimasaaduste valikut rikastavad jo-gurtid, keefir, hapupiim ja pett. Ha-pendatud piimatoodetes on laktoosi vähem kui tavapiimas.

Just väiksema piimasuhkru sisal-duse tõttu sobivad jogurt ja teised ha-pendatud piimatooted eriti hästi nei-le inimestele, kelle seedekulgla piima-suhkrut üldse ei talu.

Ülekaalulistel ja südamehaigetel inimestel soovitatakse valida vähen-

datud rasvasisaldusega piimasaa-dusi, näiteks kuni 1,5% rasva-

sisaldusega piima, rasvata kohupiima jne.

Kohupiim sisaldab lisaks väärtuslikele

valkudele ka roh-kesti mineraal-aineid, kuid vi-tamiinide hulk on kohupiimas töötluse käigus vähenenud.

Juust on suh-teliselt rasvarikas,

seetõttu ei ole kasu-lik seda iga päev suu-

res koguses süüa. Kuid siingi on võimalik eelista-

da madalama rasvasusega juustusid.

PiimateeNeljale

4 dl vett 2 kaneelikoort 2 tera nelki või 0,5 sl purustatud värsket ingverit 1 tl kardemoniseemneid 2 pakki musta teed 0,5 dl fariinsuhkrut või mett 5 dl värsket piima jahvatatud kaneeli

Keeda vett ja maitseaineid madalal kuumusel umbes 10 minutit. Võta nõu tulelt, lisa teepakid ja lase teel kaanega kaetult 5 minutit tõmmata. Maitsesta suhkru või meega, sega ja lisa 4 dl pii-ma. Vala valmis jook kuumakindlatesse klaasidesse. Vahusta 1 dl piima, kalla vaht klaasidesse piimatee peale, puista kaunistuseks pisut kaneeli ja serveeri soojalt või külmalt.

JääkohvViiele

4 dl kanget kohvi 1 tl kaneeli 0,5 tl vanillsuhkrut 4 sl suhkrut 3 dl värsket piima

Sega kange kohvi hulka kaneel, suhkur ja piim. Jahuta ning aseta külmikusse. Serveeri koos jääga. See on suurepärane jook kuumal suvepäeval.

Piim meie toidulaual

Lisaks on piim tähtis vita-miiniallikas, sisaldades pea-aegu kõiki vesi- ja rasvlahus-tuvaid vitamiine. Piimas on rohkesti vitamiini A (ning selle eelühendeid karo-tenoide), suurt tähtsust omab piimas D-vitamiin, mis parandab kaltsiumi omastamist.

saada kokku 140–400 kcal energiat.

Kõik piimatooted on kasulikudPiimasaaduste valikut rikastavad jo-gurtid, keefir, hapupiim ja pett. Ha-pendatud piimatoodetes on laktoosi vähem kui tavapiimas.

Just väiksema piimasuhkru sisal-duse tõttu sobivad jogurt ja teised ha-pendatud piimatooted eriti hästi nei-le inimestele, kelle seedekulgla piima-suhkrut üldse ei talu.

Ülekaalulistel ja südamehaigetel inimestel soovitatakse valida vähen-

datud rasvasisaldusega piimasaa-dusi, näiteks kuni 1,5% rasva-

sisaldusega piima, rasvata kohupiima jne.

Kohupiim sisaldab lisaks väärtuslikele

valkudele ka roh-kesti mineraal-aineid, kuid vi-tamiinide hulk on kohupiimas töötluse käigus vähenenud.

Juust on suh-teliselt rasvarikas,

seetõttu ei ole kasu-lik seda iga päev suu-

res koguses süüa. Kuid siingi on võimalik eelista-

da madalama rasvasusega juustusid.

vaht klaasidesse piimatee peale, puista kaunistuseks pisut kaneeli ja serveeri

0,5 tl vanillsuhkrut

3 dl värsket piimaSega kange kohvi

hulka kaneel, suhkur ja piim. Jahuta ning aseta külmikusse. Serveeri koos jääga. See on suurepärane

Hoia Tervist 251

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja väljaanne

“Värske piim iga päev”, infoserver Eest Toit

Maasika-jogurtijookKahele

200 g maitsestamata jogurtit 200 g külmutatud maasikaid poole sidruni mahl 2 sl suhkrut 0,5 tl vanillsuhkrut

Pane kõik ained kannmikserisse ja püreesta ühtlaseks. Serveeri kohe.

Suvine hapupiima-maasikajookKuuele

5 dl hapupiima 2 dl apelsinimahla 100 g maasikaid 2 sl suhkrut

Vala kannmikserisse maasikad ja kata suhkruga. Kalla peale hapupiim ja apelsinimahl. Püreesta ning serveeri kohe.

200 g maitsestamata jogurtit 200 g külmutatud maasikaid

Pane kõik ained kannmikserisse ja püreesta ühtlaseks. Serveeri kohe.

Mustika-banaani kohupiimajookKahele

1 banaan 300 g kohupiimapastat 2 dl värsket piima 2 dl värskeid või külmutatud mustikaid 2 sl kaerahelbeid 0,5 dl suhkrut 0,5 tl vanillsuhkrut

Koori ja tükelda banaan. Pane kõik koostisained kannmikserisse, püreesta ja serveeri kohe.

Vala kannmikserisse maasikad ja kata suhkruga. Kalla peale hapupiim ja apelsinimahl.

Mustika-

Marjane petijook kamaga Kahele

2 dl petti 1 dl punaseid sõstraid või jõhvi-kaid 3 sl suhkrut 2 sl kamajahu

Vala kannmikserisse jõhvikad, lisa suhkur ja püreesta. Lisa pett ja kamajahu ning sega ühtlaseks. Serveeri kohe.

EPKK

252 Hoia Tervist

Maksapõletikku ehk hepatiiti võivad põhjustada viirused, aga ka mitmed mürgised ühendid jmt. Järgnevalt tuleb juttu just levinumatest viiruslikest maksapõletikest: A-, B- ja C-hepatiidist.

Rahvasuus tuntakse hepatiiti ka kol-latõve nime all, kuna osadel juhtu-del kaasneb maksapõletiku põdemi-sega naha ning silmavalgete kollaseks muutumine.

Samas ei pruugi salalik haigus en-dast kuidagi märku anda ning leitakse juhuslikult vereanalüüsi võtmise teel või siis, kui juba tüsistused käes. Kolla-kaks muutunud nahk võib olla aga tin-gitud ka muudest põhjustest.

A-hepatiit – ettevaatust, lõunamaadesse reisijad!A-hepatiiti põhjustab nakatumine A-hepatiidi viirusega. Viirus levib eel-kõige saastunud toidu ja vee kaudu, aga ka mustade käte ja nakatunud ini-mese väljaheidete abil.

Oluline on teada, et viirus võib säi-lida päevi toiduainetes ning vees. Näi-teks väike kogus alkoholi viirust kah-jutuks ei tee – seega võib nakkuse saa-da ka alkohoolse kokteili sees kasuta-tavatest jääkuubikutest, mille valmis-tamiseks on kasutatud viirust sisalda-vat vett.

Eestis oli viimane nakkuspuhang õnneks eelmisel kümnendil, põhjust liigseks rõõmustamiseks aga pole.

Kuna sagenenud on välisreisid ning eestlaste suureks armastuseks on just lõunamaad, sh Egiptus, esineb ikka ja jälle nn imporditud A-hepatiidi juhte ka meil. Unustada ei tohiks ka hiljutist A-hepatiidi puhangut Lätis, mis samu-ti eestlasi puutumata ei jätnud. Seega – reisides tasub ettevaatlik olla.

Haigusnähud ilmnevad 2–6 nä-dalat pärast viirusega kokkupuudet. Tekkida võivad palavik, isutus, lihas-valud, oksendamine, äärmine jõuetus, naha ja silmavalgete kollakaks muutu-mine jm haigusnähud.

Kuigi haiguse põdemine on väga vaevarikas, ei põhjusta A-hepatii-di viirus tõve kroonilist kulgu ja põ-demisjärgselt kujuneb eluaegne im-muunsus.

Et vältida nakatumist, tuleb kinni pidada hügieeninõuetest. Korralik kä-tepesu on asendamatu, samuti võiks reisil (eelkõige lõunamaades) olles eelistada pudelivett, loobuda jääga jookidest, vältida koorikloomade ning pesemata tooreste juur- ja puuviljade söömist. Söödav toit peaks olema kee-detud, praetud või küpsetatud.

A-hepatiidi profülaktilise meetme-na on kasutusel ka vaktsiin, mida kind-lasti peaks soovitama arengumaades-se reisijale, aga miks mitte ka teistes riikides käijatele. Infot jagavad nii pe-rearstid kui reisikabineti nõustajad.

B-hepatiidi viirus – 100 korda nakkavam kui HIVB-hepatiiti põhjustav B-hepatiidi vii-rus on ääretult “sitke” – mitu korda nakkavam kui nt HI-viirus ning välis-keskkonna tingimustele tohutult vas-tupidav.

Viirus levib verega: vereülekan-netel, saastunud süstaldega süstides, eri tüüpi vigastustega, mikrotrauma-de kaudu. Näiteks nakatunud inimese žiletti või hambaharja kasutades, täto-veerimisel, kõrvade augustamisel jne. Samuti seksuaalsel teel ning nakatu-nud emalt vaststündinule.

Haigusnähtudest võivad esine-da väsimus, isutus, kehatemperatuu-

ri tõus, valulikkus parema roidekaa-re all (maksa piirkonnas), naha kol-laseks muutumine, naha sügelus jm. Tasub aga teada, et ligi kolmandikul nakatunutest ei pruugi ühtegi sümp-tomit esinedagi.

Erinevalt A-hepatiidist on selle vii-rushepatiidi puhul oht muutuda kroo-niliseks. Kusjuures, mida noorem on nakatunud inimene, seda tõenäoli-sem see on. Siit ka üks põhjus, miks on riiklikku vaktsineerimisprogrammi toodud sisse imikute vaktsineerimine B-hepatiidi vastu – enamik nakatunud väikestest maailmakodanikest võiksid jääda kroonilisteks haigeteks!

Miks on haiguse krooniliseks muu-tumine ohtlik? Põhjus peitub suures riskis saada maksatsirroos või lausa maksavähk.

Kuidas ohtlikku haigusesse naka-tumist vältida? Kindlasti peab hoidu-ma võõrastest hügieenivahenditest (pardlid, hambaharjad jne). Tätovee-ringu tegemine või nabarõnga panek tasuks aga teha tuntud ja tunnustatud salongides, kus on kindel, et järgitakse ohutusnõudeid. Nakatumist seksuaal-sel teel aitab vähendada kondoomi ka-sutamine. Haavad ja kriimustused ta-sub katta plaastriga, samuti vältida kokkupuudet võõra inimese verega (meditsiinitöötajad kasutavad seetõt-tu ka kummikindaid).

Parim viis B-hepatiiti ennetada on selle vastu vaktsineerida. Riiklikust vaktsineerimiskavast leiame nii imi-kute vaktsineerimise (esimesel elu-aastal) kui ka 12aastaste laste immu-niseerimise (kui last pole imikueas vaktsineeritud), kaugeltki kõik inime-sed pole aga B-hepatiidi eest kaitstud. Vaktsineerimise soovi korral tasub nõu pidada perearstiga, sagedasel rei-sijal on võimalik A- ja B-hepatiidi vas-tane vaktsineerimine ka ühendada.

C-hepatiit – äge haigus muutub sageli krooniliseksC-hepatiidi viirus levib eelkõige vere ja kehavedelike kaudu, nagu B-hepa-tiitki. Enamik nakatumisi toimub kok-kupuutel verega, nt saastunud süstal-de kasutamisel, tätoveeringute tege-misel jm juhtudel. Sugulisel teel na-katumine on üsna harv, ent siiski või-malik. Ka nakkuse kandumine emalt lapsele on raseduse või sünnituse käi-gus võimalik.

VIIRUSHEPATIIDID – salalikud haigused

A-hepatiidi viirus võib säilida päevi toiduainetes ja vees. Nakkuse võib saada ka kokteilis või mahlas hulpivatest jääkuubikutest, mis on valmistatud viirust sisaldavast veest.

Hoia Tervist 253

Haigusnähud võivad olla sarnased nagu B-hepatiidi puhul, sagedami-ni aga puuduvad hoopiski. Enam kui pooltel juhtudel võib haigus muutuda krooniliseks, tekivad rasked maksa-kahjustused. Teatud hulka kroonilise C-hepatiidiga haigetest on ravimitega võimalik aidata, kõiki kahjuks mitte.

C-hepatiiti nakatumise ohtu saab vähendada, jälgides samu põhimõt-teid mis B-hepatiidi vältimise puhul-gi. Keerulisemaks teeb ennetustege-vuse aga see, et C-hepatiidi vastu pole vaktsineerida võimalik.

Nakatumist maksapõletiku viiru-sega aitab kindlaks teha vereanalüüs. Nakatumise kahtluse või haiguse en-netamise soovi korral tasub nõu pida-da oma perearstiga, kes saab vajalikud soovitused anda ise või suunata pat-siendi infektsioonhaiguste tohtri või gastroenteroloogi juurde.

EVELIN JÕEMÄGIperearst-resident

VIIRUSHEPATIIDID – salalikud haigusedSXC.HU

Et nakatumisest hoiduda, tuleb kinni pidada hügieeninõuetest. Korralik kätepesu on asendamatu, ka peab vältima pesemata tooreste juur- ja puuviljade söömist.

Kui teil on

…võib tegemist olla hemorroidi, anaallõhe või proktiidiga.

Müügil apteekides ilma retseptita. Enne tarvitamist lugege kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerige apteekri või arstiga. Meditsiiniseade.

KI IRE LEEVENDUSE TOOB

Valu, ebamugavustunne või kipitus päraku piirkonnasVeritsus tualetis käimiselValulik „muna”, mis ei lase istuda

Hemorroidid – probleem, millest pigem vaikitakseHemorroidid on kõige sagedasem pä-rasoolehaigus. Eri andmete kohaselt kannatab hemorroidide all 25–40% täiskasvanud elanikkonnast. Problee-mi esineb nii meestel kui naistel.

Sõna “hemorroid” tuleb kreeka keelest ja tähendab veritsemist. Kõi-ge sagedasem sümptom hemorroidi-de korral ongi veritsemine: erepuna-sed vereplekid tualettpaberil pärast soole tühjendamist.

Algstaadiumis hemorroid valu ei põhjusta. Valu tekib siis, kui on lisan-dunud põletik või hemorroidid on väl-ja langenud.

Algul vajuvad hemorroidikomud välja soole tühjendamisel ja lähevad iseenesest tagasi, kuid hiljem peab haige nad käega sisse tagasi lükkama.

Kui hemorroidid on väga suured, võivad nad häirida ka päraku sulgur-lihase toimimist.

Hemorroidide teket soodustavad pärilik eelsoodumus, kõhukinnisus, istuv töö (näiteks autojuhid on riski-grupp, sest autoiste ärritab pidevalt seda piirkonda) ja naistel rasedus.

Hemorroidide sümptomite (valu-likkus, sügelus, veritsus) leevenda-miseks on võimalik kasutada apteegis ilma retseptita müügil olevaid kreeme ja küünlaid.

Hemorroididest vabanemiseks tu-leb ikkagi pöörduda kirurgi poole, kes vabastab patsiendi sellest tülikast probleemist.

Hemorroidide riskigruppi kuuluvad näiteks autojuhid kui pideva istuva töö tegijad.

254 Hoia Tervist

SXC.HU

Hoia Tervist 255

Aitab hoida urinaaltrakti tervist

Toetab urinaaltrakti head funktsioneerimist

Tänu vett väljaviivale toimele väljutab organismist kahjulikke jääkaineid ja haigusetekitajaid

Efektiivse antioksüdandina pakub kaitset vabade radikaalide eest

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.eeMaaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

Urinal Akut sisaldab toimeainet Hi-PACTM - kõrgkontsentreeritud jõhvikaekstrakti. Preparaat on soovitatav ägedama põiehäda ja intensiivse ebamugavustunde puhul urinaaltraktis.

eesti.info@boehringer-ingelheim.com

256 Hoia Tervist