Tervist! 02.2014

Pereõde: istuv eluviis suurendab vähiohtu ja magusaisu lk 9

TERVISEST. TASUTA. TIRAAž 50 000 | VEEbRUAR 2014

Doktor tiiu Härm: osal lastel on eelsoodumus hakata suitsetamalk 2–3

TervisT!Haavaravis on oluline

patsiendi usaldus spetsialisti vastu

arsti nõu lk 14–15

What if you had an extra tool to help you manage your insulin therapy ?

*As of 1 May 2013, to be validated at local level at the time of use. GBL.BGM.13.04.02

Simple and intuitive, MyStar Extra ™ delivers regular progress updates thanks to its unique* A1C feature. It enables you to take an active role managing your insulin therapy.

For more information on MyStar Extra ™ or other MyStar ® products

and services, visit www.MyStarSanofi .com or call

New intuitive blood glucose meter

UUS ISEMÕTLEV GLÜKOMEETER aitab korrigeerida insuliinravi.

Hinnanguline glükohemoglobiin (A1c) Paastuveresuhkru suundumusnool 3 päevase paastuveresuhkru

keskmine väärtus

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn Telefon 627 3488

Rohkem infot MyStar Extra glükomeetri kohta saate helistades 6 273 487.

S.EE

.DEV

.14

.01

.07

MyStar Extra® on meditsiiniseade. Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega.

PantherMedia/Scanpix

VEEbRUAR 2014

Terv

isT!

EEva-Liisa [email protected]

Kuigi sigarettide suitseta-mise populaarsus on lange-nud, on murettekitav nii suit-suvabade tubakatoodete kui ka tubakatoodetega sarnaselt kasutatavate toodete tarvita-mise kasv, räägib Tervise Arengu Instituudi tubaka-valdkonna ekspert ja tubakast loobumise nõustaja, doktor Tiiu Härm. “Sigaretti proovi-des võib tekkida lapsel selle vastu huvi. Tubakatööstus oskab noortega väga hästi manipuleerida, pakkudes pi-devalt uusi ning noortele hu-vipakkuvaid tooteid. Tubaka-toodetele lisatakse teadlikult maitse- või lõhnaaineid. Li-sandid võimaldavad peita tu-bakasuitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna, muuta sissehin-gatava õhu mahedamaks, pa-randada tubakatoodete välja-nägemist. Samuti muudetak-se tubakatoote vormi: saada-val on peenikesed ja pikad si-garetid jms.”

millal tubakatarvitamise-ga alustatakse?

Suitsetamist alustavad noored juba üsna varakult. Üks olulisi mõjutegureid on siin kodune keskkond ja lap-sevanemate käitumine. Osal lastel on eelsoodumus haka-ta suitsetama: näiteks lastel, kelle ema on rasedana olnud suitsetaja või kui kodus on suitsetajaid ning laps elab tu-bakasuitsuga saastatud kesk-konnas. Samuti on tihti suit-setaja kodus sigaretid laokil ning laps saab neid võtta ja proovida, ilma et vanemad märkaksid, kuna nad ei tun-ne tubakasuitsulõhna ega os-ka seetõttu oma last kahtlus-tadagi.

Noort inimest mõjutab ka ümbruskond. Nii kooli- kui ka töökeskkonnas võib tekkida kokkupuude nendega, kes tu-bakatooteid tarvitavad, ning nii tekib sotsiaalne sõltuvus-võrgustik, kuhu ta soovib mingite tunnuste põhjal kuu-luda.

Viimase rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumi-se uuringu põhjal selgus, et kui küsida 15aastase käest, kui vanalt ta alustas suitseta-

mist, siis Eesti on varajase alustamise osas teiste riikide seas esimesel kohal. Eestis vastas 63 protsenti poistest ja 48 protsenti tüdrukutest, et nad alustasid suitsetamist varem kui 13aastaselt.

Kust võiks probleemi la-hendamine noore jaoks alata?

Rohkem võimalusi muu-tusteks on muidugi koduses keskkonnas. Kui laps julgeb kodus oma probleemist rää-kida, siis peaksid vanemad sellele mõistvalt ning täna-päeva ühiskonna seisukohast lähenema: ka väga korralike perede lapsed ning tublid õpilased võivad hakata tuba-kat tarvitama. See ei ole üks-nes lapse probleem.

Mida nooremalt suitseta-misega alustada, seda kiire-mini nikotiinisõltuvus tekib. 11-12aastastel kooliõpilastel võib olla juba tekkinud niko-tiinisõltuvus, aga nad ei mõista, mida see tähendab. Neil on terviseprobleeme, nad on füüsiliselt nõrgad ja tunnevad ennast halvasti, neil on halb keskendumisvõi-me, nad on rahutud või dep-ressiivsed. Kahjuks puudub neil lastel tihti inimene, kel-lele oma murest rääkida ning kellega koos lahendusi aruta-da. Minu meelest võiks koo-lis olla tugiisik – kas siis koo-lipsühholoog, klassijuhataja, huvialajuht, kooliõde –, kes arutaks probleemi lapsega lä-bi ning kelle juurde laps jul-geks minna, et leida lahendu-si, kartmata hukkamõistvat suhtumist.

mida nikotiinisõltuvus endast kujutab ja miks on tubakatarvitamisest nii raske loobuda?

Tubakal on kolm sõltu-vust: üks on sõltuvustegevus ehk rituaal, teine on nikotii-nisõltuvus ja kolmas sotsiaal-ne sõltuvus. Tubakas sisalduv nikotiin on närvimürk. Niko-tiini sõltuvustugevus on võrdväärne heroiini või ko-kaiiniga. Nikotiini sõltuvus-lik olemus on tingitud niko-tiini neurobioloogilisest toi-mest kesknärvisüsteemile. Tubakasuitsu sisse tõmmates

TervisT! nr 8

VÄLJAANDJATervist! on meditsiinikirjastuse OÜ Celsius Healthcare ja ASi SL Õhtuleht koostööprojekt.

TOIMETUS JA REKLAAMIINFO Telefon 6 314 111e-post: [email protected]

Toimetaja: Katrin RohtKeeletoimetaja: Mari KõverikKujundaja: Risto Mandre

TRÜKKSIA „Poligrāfijas grupa Mūkusala”, Mūkusalas iela 15a, LV-1004 Riia, Läti Vabariik

© Kõik ajalehes Tervist! avaldatud artik-lid, fotod ja illustratsioonid on autoriõi-gusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse sea-duses. Rõhutame, et nende reprodut-seerimine ja levitamine on ilma OÜ Cel-sius Healthcare ja ASi SL Õhtuleht kirjali-ku nõusolekuta keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei ta-gastata ega retsenseerita. Toimetus akt-septib vaid isiklikult kohale toodud või tähitud postiga toimetusele saadetud õiendusi ja vastulauseid.

„Kui küsida 15aastase noore käest, kui vanalt ta alustas suitsetamist, siis Eesti on varajase alusta-mise osas teiste riikide seas esimesel kohal. Ees-tis vastas 63 protsenti poistest ja 48 protsen-ti tüdrukutest, et nad alustasid suitsetamist va-rem kui 13aastaselt,” ütleb doktor Tiiu Härm.

2 TervisT!

Doktor tiiu Härm: tubaka ja nikotiini sõltuvus -tugevus on võrdne heroiini või kokaiini omaga

satub nikotiin läbi arteriaal-se vereringe seitsme sekun-diga ajju, vallandades sõltu-vust tekitava reaktsiooni.

Praktika näitab, et on ole-mas ka niinimetatud selts-konnasuitsetajaid, kellel võib nikotiinisõltuvus välja kuju-neda aeglasemalt. Tegelikult selline inimene suudab mõne aja küll ebaregulaarselt suit-setada, kuid varem või hiljem saab temast püsisuitsetaja.

Mida varem tubakatarvita-misega alustada, seda raskem on loobuda. On teada, et näi-teks raseduse ajal suitseta-nud ema laps sünnib juba ni-kotiinisõltlasena, kuna ta on saanud nikotiini läbi platsen-

taarvereringe. Samuti võib loote areng olla aeglustunud, sest loodet toidab vingugaa-siga rikastunud veri. Olulised on ka niinimetatud sotsiaal-sed normid: kas suitsetamine on populaarne või mitte.

Kui sigarettide suitsetami-ne on paremini nähtav, siis huuletubaka tarvitamine ei ole nii hästi nähtav, kuna padjake peidetakse ülahuule ja igeme vahele. Palju on ek-siarvamusi vesipiibu kohta. Arvatakse, et kuna vesipiibu tubakat suitsetatakse läbi vee, on see ohutum. Tegeli-kult sisaldab ka vesipiibu tu-bakas keemiliselt kahjulikke aineid, eraldub ohtralt vingu-

Mida nooremalt suitsetamisega alustada, seda kiiremini nikotiinisõltuvus tekib. Tiiu Härm

VEEbRUAR 2014

gaasi ning seda on samuti kahjulik suitsetada.

Peale sigarettide on saa-daval veel hulk alterna-tiivseid tubakatooteid. Kuivõrd levinud need on?

Viimastel aastatel ei ole si-garettide suitsetamine enam nii populaarne. See on haka-nud ka noorte hulgas lange-ma. Populaarsemaks on aga muutunud suitsuvabad tuba-katooted, nagu näiteks huu-letubakas ja tubakatootega sarnaselt kasutatav e-sigaret. Huuletubakas on olnud po-pulaarne juba mitu aastat, e-sigaret on laiemalt levima ha-kanud just eelmisel aastal.

Huuletubakat kasutades tekib suurem süljeeritus ning n-ö tubakamahl, mis sülita-takse välja või neelatakse al-la. Kokkupuude huuletuba-kas olevate ainetega on kõ-ril, neelul, söögitorul, pank-reasel – seega ei ole see ohu-tum, nagu kiputakse arvama. E-sigareti puhul on peami-seks ohuks sünteetiline ve-del nikotiin, mis pihustatult ja aurustatult satub kopsu. Peale selle veel mitu keemi-list ühendit, mis tegelikult ärritavad hingamisteid, aga on e-sigaretis selleks, et te-kitada valge suitsupilv.

Lühiajaline mõju huuletu-baka ja e-sigareti puhul väl-

jendub selles, et need pane-vad silmad punetama, nina kipitama, aevastama, köhima ehk võivad tekitada allergia-nähte. Kahjuks aga e-sigare-ti kaugmõjude kohta puudu-vad veel tõenduspõhised uu-ringud. Kui tavalise sigareti puhul saab ligikaudu arvesta-da, kui palju nikotiini sellega organismi satub, siis e-siga-retti saab igal pool ja igal ajal suitsetada ning tekkida võib ka nikotiini üledoos.

noored hakkavad aina va-rem suitsetama. Kuidas seda piirata?

Eestis on lastel keskmine suitsetamise proovimise ja

3TervisT!

Suitsetamisest/tubakast loobumise nõustamineKui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest ja saab püsi-mittesuitsetajaks ainult 3–6% nikotiinisõltlastest, siis nõustamise korral 20% ja enam.

Tubakast loobumise nõustamisteenuse osutamise sihtgrupiks on kõik tubakatarvitajad hoolimata vanu-sest, sh noored inimesed, kroonilisi haigusi põdejad (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, südame-vere-soonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad jm), ra-sedad naised ja imetavad emad jt.

Teenust pakub vastava ettevalmistuse saanud tervis-hoiutöötaja (üldjuhul arst ja/või õde) tõenduspõhise metoodika alusel selleks ettenähtud kabinetis. Teenus on tubakatarvitajatele tasuta.

Allikas: terviseinfo.ee

Doktor tiiu Härm: tubaka ja nikotiini sõltuvus -tugevus on võrdne heroiini või kokaiini omaga

suitsetamisega alustamise vanus juba enne 12. sünni-päeva (keskmiselt 11,9aasta-selt). Meie eesmärk on vä-hendada tubakatoodete ka-sutamisega alustamist või siis seda võimalikult kauaks edasi lükata. Sellel eesmär-gil on rakendatud koolides Tervise Arengu Instituudi poolt Soomest alguse saanud ennetusprogramm „Suitsup-rii klass“. Selles suitsetami-sevastases ennetusprogram-mis ei kasutata hirmu tekita-mise metoodikat, vaid hoo-piski soovitatavat käitumis-viisi ehk tunnustatakse mit-tesuitsetamist. Aasta-aastalt on aina rohkem liitujaid. 2013. aasta tulemused näita-vad, et võistluse edukalt lõ-petanute ehk nende klasside protsent, kus kõik õpilased jäid kuue kuu jooksul suitsu-priiks, oli 82.

Kuidas jõutakse teadvus-tamiseni, et tubakatarvi-tamisest tuleks loobuda?

Tavaliselt on nõustaja poole pöördunud tubakatar-vitaja juba mingil määral mo-t i ve e r i t u d l o o b u m a . 16–18aastastel noortel on piisavalt tarkust, et teha ter-vislikumaid valikuid.

Kui tahtmine maha jätta on, eriti meestel, kellel roh-kem iseloomu kas või kohe ise oma jõududega maha jätta, on tulemuslikkus küll väike, aga siiski olemas: 4–6 prot-senti suudavad nii teha. Nais-tel on see protsent väiksem. Kui aga loobuda koos tuba-kast loobumise nõustajaga, võib loobumis efektiivsus ol-la 20 protsenti ja enam.

Meestel on tubakatarvita-misest lihtsam loobuda, kuna neil on seda soodustavad bio-loogilised iseärasused. Nai-sed on nikotiinisõltuvusele vastuvõtlikumad, neil on vä-hem tahtejõudu, neil on sõl-tuvus tugevam, neil ei ole ni-kotiinasendusravi preparaa-did nii efektiivsed ning ära-jäämanähud on samuti tuge-vamad.

Mida hiljem suitsu proovi-da ja suitsetamisega alusta-da, seda paremini oskab ini-mene hinnata oma tervist ning teha tervemaid valikuid. Mida nooremas eas aga suit-setamisega alustada, seda tõenäolisemalt paneb inime-ne oma kasvu ja aju arengu seisma, samuti jäävad lihased kõhnaks, kuna ei saa hapni-kurikast verd jne.

millised on tüüpilised vead, mida inimesed suitsetami-sest loobumisel teevad?

Üsna levinud on arvamus, et alternatiivsed tubakatoo-ted ja e-sigaret on vähem ohtlikumad. Ei ole ohtliku-mat ja ohutumat, nikotiin on ikkagi kõikide tubakatoodete ühine nimetaja. Sellest ei ole loobumisel kasu, kui asenda-da tavalised sigaretid alterna-tiivsete tubakatoodetega, sest nikotiinisõltuvus on see, millest tuleb vabaneda. Vas-tasel juhul minnakse sigaret-tide suitsetamiseni tagasi.

Teine levinud eksimus on, et inimene ei soovi kohe suit-setamisest loobuda, vaid järk-järgult vähendada sigarettide arvu ning lõpuks loobuda. Mina nõustajana ei ole seda takistanud, kui on tõesti eel-mised katsed päevapealt lõ-petada luhtunud, aga liialt venitamine ei ole enamasti tulemuslik.

Leidub ka neid, kes loobu-vad, elavad ilusti üle kõik ka-heksa võõrutusnädalat või isegi 12 kuud ning saavad mittesuitsetajaks. Aga mingi aja pärast tekib soov korraks proovida, ja pärast proovimist on ta kohe jälle tagasi samal tasemel, kust alustas. Tuba-

katarvitamisest loobumiseks oleks soovitatav valida rahu-likum periood, kus ei toimu pidusid ning seltskondlikke olenguid, mis teeksid loobu-mise raskemaks. Samuti oleks hea, kui inimene veedaks rohkem aega tubakat mitte tarvitavate sõpradega ning otsiks asendustegevusi. Väga hästi mõjub loobumisele ka see, kui loobujal on algusest peale tugiisik: sõber või tut-tav, kes on edukalt loobunud ning tubakatarvitamisest loobumise nõustaja.

Tubakast loobumise nõus-tajana kardan väga seda, et inimesed, kes suitsetamisest loobunud, hakkavad näiteks seltskonnas suitsetama e-si-garetti. Ta võib mängida mõt-tega, et see ei tee talle mida-gi, aga kui ta seda proovib, on nikotiinisõltuvus jälle tagasi.

Kui suure tõenäosusega hakkavad suitsetamisest loobunud uuesti suitseta-ma?

Kui inimene on juba kuus kuud suutnud püsida tubaka-vabana, on juba päris suur tõenäosus, et ta jätkab tuba-kavabana ning 12 kuu möö-dumisel loobumise esimesest päevast saab temast tubaka mittetarvitaja. Kui inimene on olnud kunagi suitsetaja ning tal tekib tahtmine seda uuesti kas või korraks proovi-da, siis tuleb ennast kindlas-ti distsiplineerida. Esimesed võõrutuspäevad ja -nädalad on tagasilöökideks kõige oht-likumad. Mõni saab kohe esi-mese korraga loobuda, mõnel on 3–4 tagasilööki. Loobuda ei ole kunagi hilja.

Eestis suitsetab veerandik ■■ Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TAI, 2012) andmetel on igapäevasuitsetajad 26% elanik-konnast − 36,2% meestest ja 18,3% naistest.

■■ Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Eesti HbSC uuring 2009/2010) andmetel on igapäevasuitsetajaid 11–15aastaste vanusegrupis poiste seas 7% ja tüdrukute seas 4%.

■■ Kuigi igapäevasuitsetajate osa 11–15-aastaste õpilaste hul-gas langeb, on populaarsust võitmas vesipiibu suitsetami-ne ja huuletubaka ehk snusi tarvitamine. Vesipiipu suitse-tab 25% poistest ja 26% tüdrukutest regulaarsusega har-vem kui 1 kord nädalas.

■■ 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema rasedusaegse suitsetamise tulemus.

Allikas: terviseinfo.ee

Ei ole ohtlikumat ja ohutumat, nikotiin on ikkagi kõikide tubakatoodete ühine nimetaja.Tiiu Härm

Alamy/AOP

VEEbRUAR 20144 TervisT!

madis [email protected]

Haigekassa kinnimaks-tavate meditsiinisead-mete loetellu on täna-vu lisandunud 46 uut meditsiiniseadet, mil-lest suurem osa puu-dutab diabeetikuid, üt-les Eesti Haigekassa ra-vimiosakonna spet-sialist Ivika Leik.

Kuidas muutus tänavu haigekassa kompenseeri-tavate meditsiiniseadmete loetelu?

Hüvitame selliseid inime-sele vajalikke meditsiinisead-meid, millega saab ravida hai-gusi ja vigastusi või mille ka-sutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Eelduseks on, et inimene saab seadet kasutada iseseisvalt. Seega ei kuulu loe-tellu haiglaravis kasutatavad või spetsiifilisi meditsiini-teadmisi nõudvad seadmed.

2013. aastal hüvitas haige-kassa meditsiiniseadmeid üle 55 200 kindlustatule 8,3 miljo-ni euro eest. Sellest summast üle poole moodustas glüko-meetri testribade hüvitamine eri tüüpi diabeeti põdevatele isikutele (38 500 diabeedihai-get said glükomeetri testriba-sid 4,2 miljoni euro ulatuses).

Möödunud aastal esitati loetelu täiendamiseks või muutmiseks 57 ettepanekut, neist positiivse lahenduse sai 46. Kokku lisati loetellu ligi 160 uut meditsiiniseadme pa-kendit.

mida peate olulisimateks täiendusteks?

Oluliselt laiendati näiteks haavasidemete ja -plaastrite ning ortooside ja stoomihool-

dusvahendite valikut. Kõige enam uuendu-si on aga meditsiini-seadmetes, mida suhkruhaigusega patsiendid kasuta-vad. Näiteks lisandu-vad veresuhkru mõõt-miseks vajalikud ühe-kordsed torkevahendid, lantsetid, mille eest pidid patsiendid seni ise tasuma.

Laiendatakse ka hüvitamis-tingimusi. Nüüdsest hüvitame glükomeetri testribasid ja in-suliininõelu lisaks I ja II tüüpi diabeeti põdevatele inimeste-le ka muud tüüpi diabeedi ja raskekujulise hüpoglükeemia diagnoosiga isikutele.

Glükomeetri testribade rühma lisandus kuus uut pakendit kasutamiseks neljal erineval glüko-meetril. Valdavalt on te-gemist juba kasutusel ole-vate glükomeetrite uute ja edasiarendatud mudelitega, mis on muudetud patsiendi jaoks mugavamaks. Seejuu-res kasutavad uued glüko-meetrid testribasid, mis on hinnalt oluliselt soodsamad seni enim kasutusel olnud testribadest.

Suureneb ka insuliini süs-timiseks nõelte valik: loetel-lu lisati 14 uut ja eri suuruse-ga nõelapakendit. Patsient saab valida nüüd just temale sobivaima suurusega nõelad. Uued nõelad on ka soodsa-mad seni loetelus olnutest. See kõik kokku peaks andma patsiendile võimaluse kasu-tada edaspidi insuliininõelu nii, nagu on ette nähtud ehk ühekordsena.

millest loetelu muutmisel lähtuti?

Lähtume meditsiiniseadme-te tootjate esindajate, eriala-ühenduste ning haigekassa et-tepanekutest. Loetelu laienda-mise eesmärgiks on parandada kompenseeritavate meditsiini-seadmete kättesaadavust pat-sientidele. Uute ja kaasaegsete meditsiiniseadmete lisamine annab patsiendile parema või-maluse leida just tema vaja-dustele sobilik toode.

mis ulatuses haigekassa meditsiiniseadmeid kom-penseerib?

Hüvitame 90 protsendi või 50 protsendi ulatuses meditsiiniseadme pakendi hinnast või piirhinnast.

millest see protsent sõl-tub?

50protsendine soodus-määr kehtib juhul, kui kom-penseeritavale meditsiini-seadmele on olemas alterna-tiivne odavam raviviis või meditsiiniseade. Sel põhjusel hüvitatakse 50protsendise soodusmääraga näiteks haa-vasidemeid.

st s rra a O e ko g

3 k rpi a

t t i ides r bas

saate

b t ut1 kar i as a!

Loetelu laiendamise eesmärk on parandada kompenseeritavate meditsiini seadmete kätte saadavust patsientidele.Eesti Haigekassa ravimiosakonna spetsialist Ivika Leik

tasuta meditsiiniseadmete valik diabeetikutele laieneb

VEEbRUAR 20145TervisT!

„Kuna diabeet haigestumise algul erilisi muutusi enesetundes kaasa ei too, siis on paljudel raske uskuda, et suhkruhaiguse-ga kaasnevad tervist ning elu mõjutavad tüsistused. Palju on räägitud diabeedi enne-tamisest ja sellega kaas-nevast elustiili jälgimi-sest, kuid alati sellest ei piisa,” ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi di-abeediõde Agnes An-ton ja selgitab, milli-ne on diabeedihaige-te teadlikkus ja moti-vatsioon veresuhkru mõõtmiseks.

„Põhiliselt tuntakse kahte tüüpi suhkruhaigust: insuliinsõl-tuvat ehk I tüüpi diabeeti ja insuliin-sõltumatut ehk II tüüpi diabeeti. I tüübi di-abeedi (insuliinisõltuv) diagnoosimisel alusta-takse kohe insuliini asendusravi, mis nõuab haiguse algul sagedast veresuhkru mõõtmist. Edaspidine mõõtmine sõltub määratud ravi-viisist ja veresuhkru tulemustest.

Kurb on see, et paljudel juhtudel on pika-ajalise kõrgenenud veresuhkru taseme taga patsiendi ükskõiksus, harvemini infopuudus või teadmatus haiguse juhtimisest. Sageli põhjendavad haiged puudulikku omakont-rolli tunnetusega ehk teisisõnu, süstivad in-suliini fikseeritud doosis – seda hoolimata halvast enesetundest.

Kuigi arst ja diabeediõde õpetavad pat-siendile esimesel ja ka järgnevatel visiitidel abivahendite kasutamist ning annavad soo-vitusi mõõtmissageduse ja tulemuste tõlgen-damise kohta, siis kahjuks ei mõista kõik dia-beetikud regulaarse omakontrolli vajalikkust, veelgi enam – ei osta täies ulatuses abiva-hendeid välja. Sageli jäetakse isegi sümpto-mite ilmnemisel veresuhkur mõõtmata. Lei-dub ka neid, kes ütlevad, et nad kardavad ve-resuhkru mõõtmise tulemust, kuid tegelikult peaksid nad kartma hoopis kõrge veresuhk-ru kahjulikku mõju organismile. Ikka ja jälle peab staažikatele diabeetikutele meelde tu-letama, et omakontroll on oluline võti haigu-

se juhtimiseks – enesetunnet võib mõnikord usaldada, aga ei tohi unustada, et omakont-roll on vajalik tüsistuste ennetamiseks.

Miks leidub ikka neid, kes ei ole omakontrolli vajalikkust

piisavalt teadvustanud? Kõige enam tuuakse põhju-

seks testribade vähesust poolaastas, kuid tihti sel-gub vestluse käigus, et tegelikult ei ole inimene ettenähtud koguses testribasid välja ostnud. Sama lugu on pensüstli

nõelte vahetamisega, rääkimata torkelantsetti-

dest – põhjendatakse, et kasutatakse ju ainult enda

peal ning miks peaks siis seda pärast iga kasutuskorda vahetama.

Kui haige jälgib kõiki ravi ettekirjutusi ning on omandanud oskused ravi juhtimiseks vas-tavalt veresuhkru tulemustele, siis ei ole põhjust karta haiguse laastavat mõju. Mui-dugi on edukaks raviks vajalik ka koostöö pe-rearsti, endokrinoloogi ja diabeediõega.

Diabeedi diagnoosi saanud inimene peab üle saama esimesest ehmatusest ning alles siis on ta võimeline leppima haigusega, koha-nema uue olukorraga ning võtma vastutuse. Haiguse eest vastutuse võtnud inimene on keskmisest motiveeritum, ja seda saab ainult toetada, kuna tegemist on kogu elu kestva kroonilise haigusega. Tänapäevane ravi ja sel-le korraldus on tehtud haigele võimalikult liht-saks. Samuti on olemas kõik võimalused kor-duvaks nõustamiseks ja abivahendite kasuta-miseks. Õnneks on ka patsientide enda veen-dumused muutumas positiivsemaks.

Arvestades hetkel kehtivat soodustuse määra ja võrreldes seda mõne aasta taguse ajaga, siis julgen öelda, et eraldatud kogus on täiesti piisav nii meditsiiniseadme testribade-le, pensüstli nõeltele kui ka käesolevast aas-tast torkelantsettidele. Muidugi võiks nii mõ-negi patsiendi sõnul abivahendite limiit suu-rem olla, kuid tuleb tunda rahulolu asjadest, mis on saavutatud, ja tunnustada inimesi, kes läbirääkimistega sellele tasandile jõudnud.”

Omakontroll on oluline võti haiguse juhtimiseks

Glükomeetri testribadele hakkavad 1. juulil kehti-ma piirhinnad. miks selli-ne muudatus sisse viidi?

Ravimitega sarnast piirhin-nasüsteemi kasutatakse ka meditsiiniseadmete kompen-seerimiseks. Selle eesmärgiks on vähendada kindlustatute kulutusi meditsiiniseadmete, sealhulgas glükomeetri test-ribadele, kuid samas ka taga-da ravikindlustuse eelarve op-timaalne kasutus.

Tänu piirhindadele tekkiv lisaressurss annab võimaluse kompenseeritavate meditsii-niseadmete valikut edaspidi veelgi laiendada ning suuren-dada hüvitatavaid koguseid. Piirhindade eesmärk on ka motiveerida tootjaid senisest enam langetama loetellu kantud seadmete hindu.

Piirhinnasüsteemiga ei halvene kindlustatutele kät-tesaadavate meditsiinisead-mete valik, kuna lisanduvate hinnalt soodsamate meditsii-

tasuta meditsiiniseadmete valik diabeetikutele laienebniseadmete puhul on tegu ka-sutusomadustelt võrdväärse-te meditsiiniseadmetega.

Kuidas on korraldatud glükomeetri vahetus?

Piirhinnasüsteemile ülemi-nekul glükomeetri testribade rühmas kehtestati pooleaas-tane üleminekuaeg. 1. aprillil lõpevad paljude praegu me-ditsiiniseadmete loetellu kan-tud ja diabeetikute enim ka-sutatud glükomeetri testriba-de pakendite peale sõlmitud hinnakokkulepped. Oleme teinud kõigile tootjatele ette-paneku hinda langetada. Osa tootjaid on juba ka teada and-nud oma valmisolekust lange-tada testribade hindasid soo-dustuse arvutamise aluseks oleva piirhinnani või isegi al-la selle. Osaliselt on läbirääki-mised veel käimas.

Sellest, millised muudatu-sed 1. juulil glükomeetri test-ribadega täpselt toimuvad, teavitame patsiente, arste ja apteeke enne piirhinnasüs-teemi rakendamist.

Kes peab tegema koolitusi uue aparaadi kasutami-seks?

Kui patsient soovib senise glükomeetri välja vahetada, soovitame konsulteerida ap-teekriga või meditsiinisead-memüüjaga ning paluda tut-vustada alternatiivseid ja odavamaid võimalusi.

Reeglina peaks glükomeet-ri vahetus toimuma tasuta ehk ostes teatud hulga vasta-va glükomeetri testribasid, antakse glükomeeter tasuta kaasa. Kõigilt testribade müügiettevõtetelt saab kind-lasti õpetust ka uue glüko-meetri kasutamise kohta.

Glükomeetrite hind läheb odavamaks Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes üt-les, et piirhindade kehtestamise tulemust on raske hinnata, sest praegu ei ole veel teada, millised glüko-meetrite firmad langetavad hindu piirhinna tasemele ja millised mitte. Selgus peaks saabuma pärast 1. ap-rilli, kui uued hinnakokkulepped on sõlmitud.

Eesti Diabeediliidule on teatanud mitu glükomeet-reid müüvat firmat, et nad langetavad testribade hin-da piirhinna tasemele, seega on teatud juhtudel või-malik ka hoopis hinnalangus. Probleemina näeme olukorda, kui haigekassal teatud testribade osas uut piirhinnaga hinnakokkulepet saavutada ei õnnestu. Sellisel juhul on diabeetikud sundseisus, kas hakata rohkem maksma või vahetada oma senine glüko-meeter odavamate testribadega mudeli vastu.




HIV on paljukarde-tud nakkus, millest ilm-selt kõik midagi tea-vad. Eestlaste teadlik-kusest HIVst räägib Ter-vise Arengu Instituu-di nakkushaiguste ja ui-mastiseire keskuse ana-lüütik Liilia Lõhmus.

Liilia Lõhmuse sõnul hin-davad Eesti noored oma tead-misi HIVist kõrgeks: „Prakti-liselt kõik koolinoored on en-da hinnangul kursis sellega, mis on HIV. Vaid 1–2 protsen-ti 14–18aastastest ei tea, mis haigusega on tegemist.”

Kui uurida lähemalt tead-misi HIV-nakkuse levikutee-dest, siis Lõhmuse sõnul ollak-se enim kursis sellega, et HIV levib kasutades süstalt, mille-ga keegi on juba varem süsti-nud – seda teavad üle 90 prot-sendi 14–18aastastest ning praktiliselt kõik 19–29aasta-sed. Täiskasvanute tervisekäi-tumise uuringu andmetel hak-kab vanemates vanuserühma-des teadlikkuse osa vähenema.

Tolerants on tõusujoones

Samuti ollakse kursis sel-lega, et HIV levib ilma kon-doomita seksuaalvahekorras: 14–18aastaste hulgas on teadlikke üle 90 protsendi, 19–29aastaste hulgas on see näitaja ligi 100 protsenti. Va-nemate inimeste hulgas on aga teadlikke juba oluliselt vähem: umbes kolmveerand 45–54aastastest ning 60 protsenti 55–64aastastest teavad, et HIV levib kaitsma-ta seksuaalkontaktiga.

Väärarusaamadest rääkides ütleb Lõhmus, et kõige enam on levinud ekslik arvamus, et HIVsse võib nakatuda viiruse-kandjaga samadest nõudest süües või sama tualetti kasu-tades. Kõige vähem aga pee-takse võimalikuks viiruse eda-sikandumist kallistades.

Lõhmuse sõnul võib kokku-võttes Eesti inimeste teadmisi HIV-nakkuse levikuteedest pi-dada heaks. „Kahjuks ei kajas-tu head teadmised käitumises ja jätkuvalt võib kondoomi ka-sutamist juhusuhetes pidada

madalaks. Aga teadmiste muu-tumine hoiaku-teks ning sealt edasi käitu-mist mõjuta-vateks ongi pikk prot-sess,” nen-dib ta.

„ K ü s i -m u s e l e , kui valmis on Eesti ühiskond HIVsse na-katunutega koos eksistee-rima, on keeruline vastata,” ütleb Lõhmus ning lisab, et siin ei ole küsimus ühiskonna valmiduses, vaid fakt on see, et elame Eestis nende inimes-tega koos juba viisteist aastat.

Et Eestis on HIV peaasja-likult levinud inimeste hul-gas, kes süstivad narkootiku-me, siis seostatakse seda eel-kõige narkomaaniaga. Ning pigem on HIVsse nakatunu-tesse sallimatu suhtumine seotud negatiivse hoiaku tõt-tu narkomaanidesse. „Tihti-peale aga unustatakse, et HIV levib ka seksuaalsel teel ning kaitsmata juhuvahekordade praktiseerimine paneb meid täpselt samale pulgale ui-masteid süstivate inimeste-ga,” tuletab Lõhmus meelde.

Kas HIV on Eesti ühiskon-nas tabuteema? „Ma ei usu, et tegemist on tabuga. Kui see nii oleks, siis ei saaks neid teemasid päevalehtedes kä-sitleda. Uuringud on näida-nud, et HIVsse nakatunutes-se ei suhtuta just tolerantsi-ga, kuid see on tõusutrendis. Näiteks 2003. aastal suhtus HIVsse nakatunutesse salli-valt 33 protsenti 25–29aas-tastest noortest, 2010. aastal oli neid juba 41 protsenti.”

Liilia Lõhmus rõhutab, et nagu iga haiguse puhul, on iga inimese enda otsustada, kas, kuidas ja kellele ta räägib oma nakatumisest HIVsse. Sama on näiteks reuma, pso-riaasi, herpese või ükskõik mis muu haigusega – tööle või õppima asudes ei kuuluta me sellest ju kogu kollektiivi-le. Samas lisab ta siinkohal meeldetuletuseks, et HIV ei levi igapäevaste olmekontak-tide ja õhu kaudu.

Kus saab HIV-testi teha?„HIV-nakkuse uurimiseks saab teha ve-reproovi perearsti juures, HIV nõusta-mis- ja testimiskabinettides ning noor-te nõustamiskeskustes, mis asuvad Eesti suuremates linnades,” ütleb Ter-vise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera-Vahter. „Need aadressid ja lahtiolekuajad on toodud veebilehel hiv.ee. Aeg-ajalt te-hakse ka HIV kiirtestimisüritusi, kus saab oma testi tulemuse kohe teada.“

Kas ja kui palju HIV-testi tegemine maksab?

„HIV nõustamis- ja testimiskabinettides on teenus anonüümne ja tasu-

ta. Noorte nõustamis-keskustes on HIV-test tasuta, kuid seal peab ütlema oma nime. Pere- ja eriarstide juures on test tasuta neile, kellel on kehtiv ravikindlustus. Ra-vikindlustuse puudumisel saab teha HIV-testi kehtiva haigekassa hinnakirja alu-sel pere- ja eriarsti juures või HIV nõustamis- ja testi-miskabinetis tasuta.”

Kuidas HIV-testi tehakse?„HI-viirust organismis saab

kindlaks teha inimese verd uuri-des. Tavaliselt võetakse verd veenist. Iga es-mane positiivne tulemus kontrollitakse täp-sema meetodiga üle HIV-nakkuse refe-rentslaboris. Tavaliselt saab testi vastuse teada kolme tööpäeva jooksul.

Peale selle saab teha kiirtesti sõrmeot-sast verd võttes. Kuna kiirtest tunneb ve-res ära vaid HIV-vastaseid antikehi, mitte viirust ennast, siis peab nakatumisest ole-ma möödas vähemalt 10–12 nädalat, et testi vastus oleks usaldusväärne. HIV-kiir-testi saab teha iga päev Tallinna, Rakvere, Narva ja Pärnu HIV nõustamis- ja testimis-kabinetis ning seksuaaltervise kliinikus, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tartu sek-suaaltervise kliinikus, Ida-Virumaa, Narva ja Kuressaare noortenõustamiskeskuses.”

Milline on tänapäevaste ravivõimalus-te juures HIV-positiivse elu?

„HIVsse nakatunu jälgimine toimub ra-viasutuses. Kui seda korrapäraselt külas-tada, saadakse HIV-nakkuse tõttu tekkiva-tesse terviseprobleemidesse kiiresti sek-kuda. Patsiendilt võetakse vereanalüüse, tehakse röntgenuuringuid ning muid prot-seduure. Kui HIV-positiivse enesetunne on hea ja viiruse hulk veres kontrolli all, peab arsti juures käima umbes iga 4–6 kuu jä-rel. Kui HIV-positiivsele määratakse anti-retroviirusravi, peab ta alguses arsti juu-res käima tihedamini.

HIV-nakkuse ravimid on patsiendile ta-suta. Ravi alustamise aeg sõltub enese-tundest ja analüüside tulemustest. Anti-retroviirusravi aeglustab viiruse paljune-mist ja takistab sellega tervete rakkude nakatumist. Korrapäraselt sissevõetud ra-vimite abil saab organismi nõrgenenud vastupanuvõime muutuda tugevamaks. Nii suudetakse haiguse progresseerumine peatada. Tänapäeval kasutusel olevate ra-vimitega ei suudeta viirust siiski organis-mis lõplikult hävitada.”

Kes kindlasti testida võiksid?Kindlasti peaksid end testima inimesed, kes:

■■ on kaitsmata vahekorras (anaalses, vaginaalses või oraalses) inimesega, kelle HIV-staatuses ta kindel pole;

■■ on olnud vahekorras mitme seksuaalpartneriga või kes on olnud vahe-korras inimesega, kellel on olnud mitu seksuaalpartnerit;

■■ on jaganud nõelu, süstlaid või muid vahen-deid, mida kasutatakse narkootikumide, hormoonide, vitamiinide, insuliini või muude ainete süstimiseks;

■■ on põdenud mõnda sugulisel teel levivat hai-gust (klamüüdia, süüfilis, gonorröa, herpes, kondüloomid);

■■ on saanud doonoriverd riigis, kus veri ei läbi korralikku sõeluuringut;

■■ töötavad tervishoiusüsteemis või muul erialal, kus on oht otseselt verega kokku puutuda;

■■ on langenud seksuaalse kuritarvitamise ohvriks;■■ on lapseootel.

Eesti noored teavad hästi, mis on HiV-nakkus


Uuring kahe aasta tagantEestis elanikkonna teadlikkust HIV kohta on kõige põhjalikumalt uuritud 10–29aastaste noorte hulgas. Alates 2003. aastast on Tervi-se Arengu Instituut noorte hulgas läbi vii-nud neli HIV ja aidsi te-maatikaga seotud uu-ringut. Instituut uurib ka üle kahe aasta täis-kasvanud elanikkonna tervisekäitumist.

Uuringud on näidanud, et HIVsse nakatunutesse ei suhtuta küll tolerantselt, kuid see on tõusutrendis.Tervise Arengu Instituudi analüütik Liilia Lõhmus

VEEbRUAR 2014


Väsimus on organismi normaalne seisund pä-rast füüsilist või vaim-set pingutust. Inime-ne tunneb ennast väsi-nuna, kui ööuni pole ol-nud piisav, samuti on täiesti normaalne, et ol-lakse väsinud haiguse ajal ja pärast põdemist.

Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on unevajadus inimese-ti väga erinev: „Mõnele piisab 5-6tunnisest ööunest, teine tunneb ennast väsinuna, kui ööuni jääb alla 8 tunni. Väga sageli reageerib organism vä-simusega ka pikemale psüü-hilisele pingele – pikka aega kestnud mured ja näiteks töö-stress võivad olla selle põhju-seks.” Perearsti sõnul võib ka füüsiline passiivsus (istuv töö ja autoga sõitmine) paradok-saalsel moel väsimust süven-dada: „Organism kohaneb kii-resti „laisa eluga” ja kui siis mitme kuu pärast eeldada, et ollakse samasuguses vormis nagu varem, võib keha reagee-rida isegi väiksele kõrvalekal-dele väsimusega.”

Väsimus on väga sage kae-bus: perearsti vastuvõtul kur-dab seda keskmiselt iga kol-

mas inimene. „Enamasti on tegu nii-öelda normaalse vä-simusega teatud ajal. Üsna tihti on väsimuse põhjusta-jaks stress, liigsed pinged tööl või eraelus, mis pikemal püsi-misel võivad viia depressioo-ni ja ärevushäireni,” räägib Ots ning lisab, et haigus lei-takse siiski vaid umbes 5–10 protsendil väsimust kurtva-test inimestest. Näiteks on noortel naistel üheks väsimu-se levinumaks põhjustajaks aneemia ehk kehvveresus. Aneemiat esineb sageli ka ala-toitumise ja ühekülgse toitu-mise korral. Aneemiaga vähe-neb koormuse taluvus, füüsi-lisel pingutusel tekib kergesti südamekloppimine ja väsimus on peamine kaebus.

Abiks on tervislik eluviis

„Peale ägeda viirushaigu-se, mille korral me enamasti oskame seostada väsimust konkreetse haigusega, võivad ka vinduvad ja kroonilised in-fektsioonid anda väsimust. Kilpnäärme alatalitluse üks iseloomulikumaid tunnuseid on väsimus. Kasvajalised hai-gused võivad samuti põhjus-tada väsimust. Meditsiinis on kasutusel mõiste „kroonilise väsimuse sündroom”, mida

kasutatakse üle kuus kuud kestnud väsimuse korral, mil-lele ei ole leitud haiguslikku põhjust,” selgitab arst.

Arsti juurde soovitab ta pöörduda siis, kui väsimus sü-veneb hoolimata piisavast puhkeajast ning regulaarsest unerežiimist ja kui väsimusega kaasneb mingi muu sümptom: näiteks valu, südamekloppimi-ne, isutus, kaalulangus vms.

Perearsti sõnul võib meie kliimas päikesevaestel aasta-tel D-vitamiini puudus tekki-da ja see võib organismi ke-vadeks kurnata, kuid pigem

on klassikaline kevadväsimus psühholoogilist laadi: pikka aega pimedusega leppinuna oodatakse kevadelt uut ja suurt energiapuhangut, mida paraku ei pruugi tulla, ja siis tuntakse end väsinuna.

Väsimus võib rohkem ohus-tada neid, kes käivad vahetus-tega tööl, kelle ööpäevane rütm saab sageli rikutud ning kellel on öövahetustega töö.

Positiivne on see, et väsi-muse vastu saab võidelda elu-viisidega. Võtmesõnadeks on piisav ööuni, tervislik, eelkõi-ge mitmekesine toit ja füüsi-

line aktiivsus. „Inimese orga-nism on loodud pidevalt lii-kuma. Juba ööpäevase lama-mise järgselt väheneb näiteks jalalihaste jõud 1–1,5 prot-senti, nädalase liikumatuse korral on see juba 10 protsen-ti. Kui pärast pikka passiiv-sust eeldada eelnevat lihas-jõudu, on selge, et tunneme väsimust,” räägib Ots.

Spordiala eelistus ei ole üldse oluline. Igasugune lii-kumine on hea. Tervise seisu-kohalt on peamine, et liiku-mine oleks regulaarne: vähe-malt 30 minutit päevas.

„Toitumises on oluline väl-tida ülesöömist ja alatoitu-mist,” hoiatab arst, kelle sõ-nul tuleb jälgida, et toit oleks mitmekesine ning sisaldaks vajalikke mikroelemente ja vitamiine. Samuti rõhutab ta seda, et taimetoitlaste toidus oleks piisavalt rauda ning et kõik inimesed sööksid sageli rasvast kala, muna ja maksa, mis on D-vitamiinirikkad.

Lisaks vaid D-vitamiini

Triinu-Mari Ots ütleb, et regulaarse ja mitmekülgse tervisliku toitumise korral ei ole enamasti lisavitamiine vaja, kuid erandiks võib olla D-vitamiin, mida päikesevae-ses kliimas ei pruugi toiduga piisavalt saada – eriti kui ki-putakse liiga „tervislikult” sööma ning rasva toidus väl-tima. D-vitamiin vajab imen-dumiseks rasva ja sellepärast võib talvisel ajal olla vajalik D-vitamiini juurdevõtmine.

Perearsti sõnul ei aita vä-simuse vastu kindlasti lõpu-tu energiajookide ja kohviga turgutamine – see annab pi-gem vastupidise efekti. „Oma keha tasub kuulata. Kui on väsimus, piisabki mõnikord lihtsalt väikesest puhkusest,” soovitab Ots.

Mis aitab väsimuse vastu?PIISAV ööUNI.TErVISLIK jA MITMEKESINE TOITUMINE: toitumises on oluline vältida ülesöömist ja alatoitumist ning toit peab sisaldama vajalikke mikroelemente ja vitamiine.FÜÜSILINE AKTIIVSUS: liikumine peab olema regulaar-ne ning vähemalt 30 minutit päevas.D-VITAMIIN: talvisel ajal tuleks võtta D-vitamiini lisaks.

Kas vähe puhkust või haige?Kuidas vahet teha, kas väsimus on põhjustatud välistest teguritest või hoopis näiteks haigusest? Haiguse põh-justatud väsimus on tavaliselt süvenev ning väsimus-tunne ei kao pärast piisavat puhkust. Kui peale väsimu-se esineb ka muid kaebusi, on tõenäolisemalt tegu tõsi-sema põhjusega.

7TervisT!

väsimus kallal − mida teha? maga, liigu, söö tervislikult!

Väsimus võib rohkem ohustada neid, kes käivad vahetustega tööl, kelle öö-päevane rütm saab sageli rikutud ning kellel on öö-vahetustega töö.Perearst Triinu-Mari Ots



Naiste ja meeste dep-ressioonis on erinevu-si, mida mõjutavad mit-med tegurid, ütleb Põh-ja-Eesti regionaalhaig-la psühhiaatriakliini-ku vanemarst-psüh-hiaater Ülle Võhma.

„Juba siin on erinevus, et naistel diagnoositakse dep-ressiooni kaks korda sageda-mini kui meestel – seda nii eri rahvustel, piirkondades kui ka eri vanuses ja majandus-seisus.” Psühhiaater sõnab, et põhjuseid on mitu: „Kui rääkida bioloogilistest tegu-ritest, siis üheks depressioo-ni mõjutavaks teguriks nais-tel on hormonaalsed muutu-sed. Vahel on terve elu dep-ressiooni ja ärevushäireid mittepõdenud naisel pre- ja postmenopausis depressioo-ni episoodid, mis on ilmselt osaliselt seotud östrogeenide taseme langusega, aga osali-selt ka mitme seda eluperioo-di mõjutava psühholoogilise teguriga.”

Ka premenstruaalne sünd-room pahuruse, ärrituvuse ja väsimusega on seotud menst-ruaaltsükli hormonaalsete kõikumistega. „Mõnikord on see sündroom sedavõrd in-tensiivne, et vajab eraldi ra-vi,” ütleb arst.

Naistel võib esineda dep-ressiooni sünnitusjärgsel ajal, sest siis toimuvad organismis suured hormonaalsed muutu-sed. Võhma sõnul tekib palju-del naistel pärast sünnitust seisund („ema-masendus“), mida inglise keeles nimeta-takse baby blues: „Sellele on iseloomulikud meeleolu kõi-kumised, ärrituvus, söögiisu muutused ja uneprobleemid. Nende sümptomite pikema-ajalisel püsimisel võib arene-da sünnitusjärgne depres-sioon. Samuti on leitud, et naistel vabaneb stressihor-moone organismis rohkem kui meestel ja näiteks naiste su-guhormoon progesteroon ta-kistab stressi puhul vallandu-vate hormoonide väljalülitu-mist. Ka kilpnäärmehaigused, näiteks kilpnäärme alatalitlus, võivad põhjustada depressiiv-set seisundit,” selgitab arst.

Mõjutavad ka käitumuslikud eripärad

Psühhiaater mainib, et kindlasti on erinevusi mees-te ja naiste käitumises. „Nai-sed on verbaalsemad ja pöör-duvad depressiooni puhul oma murega kergemini arsti poole. Naised on pigem äre-vad, murelikud ning konflik-te vältivamad. Mehed, vastu-pidi, valvsad, vihased, ärritu-vamad ning seetõttu ka konf-liktialtimad. Ärrituvuse tõttu võib olla ka agressiivset käi-tumist lähikondlaste, iseen-da ja maailma vastu.

Kui naised on valmis oma muresid rohkem jagama ning otsivad esialgu abi sõbranna-

Kui naised on valmis oma muresid rohkem jagama ning otsivad esialgu abi sõbrannadelt ja ka näiteks söögist, siis mehed kalduvad rohkem oma pingeid maandama alkoholiga.Psühhiaater Ülle Võhma

delt ja ka näiteks söögist, siis mehed kalduvad rohkem pin-geid maandama alkoholiga. Naine on ennast süüdista-vam, mees sageli pigem väl-japoole süüdistavam. See muidugi ei välista, et raske depressiooni puhul on nii meestel kui ka naistel ühesu-guseid mõtteid, tundeid: ene-sesüüdistusmõtted, meeleolu langus ja energiapuudus,” sel gitab ta ja lisab, et meestel on raske depressiooni puhul suitsiide rohkem.

Naistel on leitud rohkem hooajalist depressiooni, sa-muti esineb neil enam atüü-pilist depressiooni. Psühhiaa-

ter selgitab, et kui raske dep-ressiooni puhul kaob tavali-selt söögiisu, läheb kehvaks uni, esineb sagedasi öiseid är-kamisi ning hommikul kaob uni varakult ära, siis atüüpi-lise depressiooni puhul ollak-se kogu aeg väsinud, tahetak-se magada pigem kauem kui tavaliselt, süüakse rohkem.

Psühho teraapiale on naised avatumad

Ülle Võhma sõnul ei ole kerge depressiooni puhul ra-vimid otseselt näidustatud, vaid pigem on abi psühhote-raapiast, oma elukorralduse

läbivaatamisest, töörütmi sättimisest ning probleem-olukordade lahendamisest.

„Kuna naised on verbaal-semad ja rohkem avatumad, on nad tänu sellele psühho-teraapiale avatumad. Samuti otsivad nad ise aktiivsemalt abi ning alustavad raviga va-rem. Naiste puhul, kui rääki-da sügis- ja talvekuudel läbi aastate korduvast kergest hooajalisest depressioonist, mille puhul ei ole ravimeid vaja, on oma efektiivsust tõestanud ka näiteks valgus-teraapia.”

Arst ütleb, et meestele on omane kerge depressiooniga

liigselt sportima hakata, mõ-nikord kuni kurnatuseni ning lisab, et samas tuleb arvesta-da, et mõõdukast füüsilisest aktiivsusest võiks kasu olla, sest organism toodab siis rohkem endorfiine.

„Mõõduka ja raske depres-siooni puhul käivad nii mees-tel kui ka naistel ikkagi ravi-mid ja psühhoteraapia käsi-käes,” lisab ta.

Antidepressante kardetakse

Psühhiaater ütleb ravimi-test rääkides, et antidepres-santide puhul, eriti ärevus-häiretega patsientidel, on kartus kõrvaltoimete ees suur. Samas on teada, et pi-kaajaliselt ravimata depres-siooni tagajärjel on tähelda-tud ajustruktuurides muutu-si. „Kui arsti poolt on anti-depressandid ravikuurina määratud, siis ei ole lühiaeg-ne ravimite tarvitamine lõp-liku ravitulemuse saamisel tõhus. Psühhiaatrias on ravi-kuurid suhteliselt pikad,” rõ-hutab arst olulist ravis.

Tema sõnul lähevad ini-mestel, kellel pole kokku-puudet psühhofarmakonide-ga, antidepressandid ja trankvilisaatorid ehk rahus-tid sageli segamini. „Karde-takse sõltuvust antidepres-santidest ja selle kohta küsi-takse sageli. Erinevalt rahus-titest aga antidepressantidel füüsilist sõltuvust tähelda-tud ei ole.”

Lõõgastus tegevused aitavad paraneda

Mida saab inimene ise te-ha, et depressiooni kulgu lee-vendada? „Kui veel ei ole hai-gust, siis võiksid neurootili-semad inimesed, kes, mõis-tes, et nad kalduvadki olema suuremad muretsejad, näi-teks suuremate otsuste tege-misel või kriitilisemates olu-kordades lähedastega nõu pi-dada, et mitte üle muretse-da,” soovitab Ülle Võhma. Sa-muti aitab tema sõnul kerges stressiolukorras sportimine ning töö- ja puhkerežiimi muutmine, eriti tööproblee-mide puhul. „Lõõgastus peab kindlasti olema nii haarav te-gevus, et muremõtted peast välja saaks,” ütleb arst ning rõhutab, et kui häire on diag-noositud, siis tuleb täita või-malikult täpselt ravisoovitu-si.

Arsti sõnul on kõige kee-rukam iseenda juures tajuda muutusi, mis süvenevad järk-järgult. Ta julgustab kindlas-ti perearstiga nõu pidama, kui emotsionaalne seisund on muutunud ega ole enam ta-vapärast elurõõmu ja ener-giat. „Alati ei ole vajalik ra-vim, psühhoteraapiast võib samuti palju abi olla,” lisab ta. Samuti paneb psühhiaater lähedastele südamele, et olu-line on märgata lähedase sei-sundis muutusi ja julgustada teda arstiga nõu pidama.

Depressioonis mees hakkab liigselt sportima, naine aga räägib murest



Laserteraapia OÜTelefon: 56 111 466

Aadress: Paldiski mnt. 68A, IV korrus, Tallinn

www.laserteraapia.ee

LASERTERAAPIA

Otsid efektiivset lahendust lihasprobleemidele?

LAserTerAAPIA aitab oluliselt vähendada luu-lihaskonna valu ja põletikke ning edendada kiiremat paranemist.

Näidustused:- Seljaprobleemid- Kaela- ja turjapinged- Ülekoormusvigastused- Karpaalkanali sündroom- Kukekannus- Epikondüliit- Lihtsamad lihas- ja liigesprobleemid- Nahaprobleemid (näit. akne)

LaserteraapiaFüsioteraapia

KinesioteipimineRavimassaaž

Kiire ja tõhus abi!

LiLLi GrossLinnamõisa Perearstikeskuse pereõde

Kuna suurem osa tööst eri elualadel on koli-nud arvutisse, siis on mõistetav, et muutused töökeskkonnas ja -vii-sis peegelduvad ka ini-meste tervises. Milliseid ohte peidab endas pi-kalt istuma sundiv töö-režiim, on uurinud mit-med teadlased. Neist paljudest riskidest toon järgnevalt välja kolm enim kajastust leidnud.

Palju on toonitatud suu-renenud vähiohtu. Näiteks on Ameerika vähiuuringute instituudi teadlased avasta-nud seose istudes veedetud tundide ja suurenenud vähi-riski vahel. Kui sportlik elu-viis pigem vähendab vähi riski, siis uuringust selgub, et ka vastupidine seos peab paika.

Istuv töö ohustab ka muidu sportlike ini-meste tervist. Seda eel-kõige riskiga muutuda ülekaaluliseks, mis omakorda on süda-me-veresoonkonna haiguste riskitegur. Neil, kes veedavad oma vaba aega is-tudes, on mitu korda suurem en-neaegse surma risk kui rohket liikumist nõud-vat tööd tegija-tel. Istudes süüakse suure tõenäosusega kaloririkkaid vahepalu ning tarbitud kalori-kogus on suu-rem, kui päeva jooksul kuluta-takse. Tundide-pikkuse istumi-se järel hakkab keha ajule saat-ma ebaadekvaat-seid signaale ning glükoosi ja

rasva tasakaalu reguleeriva-te hormoonide talitlus kehas aeglustub.

Arvutiga töötajate magu-saisu kasvu uurinud teadla-ne Jean-Philippe Chaput Ko-penhaageni ülikoolist ütleb, et kontoritöötajad peaksid vormis püsimiseks töös kor-rapäraseid pause tegema ja nende ajal võimalikult ak-tiivselt liikuma. Uurijate ar-vates muudab arvutiga töö-tamisega kaasnev vaimne pingutus veresuhkru taset ja keha hormonaalset tasakaa-lu. See saadab aga ajule sig-naali, et organism on palju kaloreid kulutanud ja ener-giavarud tuleks ruttu taasta-da – tulemuseks kontrolli-matu magusaisu.

Liigu ja toitu tervislikult

Tervisele on kasulik liiku-da vähemalt 30 minutit jär-jest ning vähemalt kolm kor-da nädalas, veelgi parem aga 1–2 tundi päevas. Selleks ei ole ilmtingimata vajalik minna spordisaali või staa-dionile, võib ka lihtsalt met-sas või pargis kõndida.

Oluline on toituda tervis-likult. Kõige lihtsam reegel selleks on taldrikureegel. Kõigepealt jaota taldrik mõt-tes pooleks. Täida üks pool köögiviljadega. Hommikul pudru, müsli või helveste kõrvale ei pea tingimata juur-vilju sööma, sobib mõni puu-vili. Ülejäänud pool taldrikust jaga omakorda pooleks. Sel-lest poolest pool ehk veerand taldrikut on põhitoidu jaoks: kas liha, kala või kana. Liha asemel sobivad ka väga häs-ti näiteks muna, juust või ko-hupiim. Hommikul täidab se-da osa toidust kõige paremi-ni piim, mida saab kas pud-ru kõrvale juua või müsli või helvestega segada. Vii-mane neljandik taldrikust on teravilja või kartuli jaoks. Teraviljatoodete hulka peetakse ka igat lii-ki pastatooteid makaro-nidest spagettide ning kuskussini, samuti leiba ja saia.

Istuv töö võib tuua rühihäired

Üks hea vahend ü l e k a a l u l i s u s e kontrollimiseks on mõõdulint. Eesti Tervise Arengu Ins-tituudi soovitused on, et meie naistel peaks vööümbermõõt jääma alla 88 cm, meestel alla 102 cm.

Pikalt istuv töö mõ-jutab inimese rühti, ol-les võimalikuks rühi-häirete põhjustajaks. Rüht on inimese har-

jumuslik kehahoiak mis ta-hes tegevuse juures. Kui õi-ge kehaasendi korral on liha-sed minimaalset koormatud, siis istumisasendis nihkub keha mõtteliselt gravitat-sioonijoonelt eemale, mis-tõttu on kerelihased sunni-tud aktiivsemalt töötama ning väsivad kiiremini.

Igasuguseid kõrvalekal-deid õige rühi tunnustest ni-metatakse rühihäireteks. Nende põhjuseks võivad ol-la ebaõiged harjumused, na-gu näiteks lamaskleda toolil, istuda jalg üle põlve, aga ka passiivne rüht, nõrk või ta-sakaalustamata lihaskond, kauakestev ühes asendis vii-bimine, ebamugav iste, eba-sobiva kõrgusega töölaud, valesti paigutatud töövahen-did, ebamugav riietus või ja-latsid.

Istuvast tööviisist tulene-vad muutused avalduvad sel-ja väsimises. Hiljem tekivad aga seljavalud, mis on ena-masti põhjustatud seljali-haste valest asendist tulene-vast ülepingest.

Kuidas oma selga hoida?

Kõige olulisem on pidada töötamise vahel regulaarseid pause, et end liigutada ning seljale kogupikkuses veni-tusharjutusi teha. Oluline on töölaua ja -tooli õige kõrgus. Toolil peaks olema ergonoo-miline selja füsioloogilisi kõ-verusi jälgiv seljatugi. Kasu-tada võib ka selga (just nim-meosa) toestavat patja/rulli. See surub alaselja ettepoole, lülisamba nimmeosa sirutub ette ja üles, õlad liiguvad ta-ha. Sellega on selg omanda-nud tervisliku asendi ja kah-julik selja pikilihaste üleve-nitus on välistatud. Arvuti kuvar olgu õigel kõrgusel ning õige nurga all.

Tasub meeles pidada, et korras tervis ja hea kehaline vorm on ka hea töise vormi alus.

Istuv eluviis suurendab vähi-ohtu ja tõstab magusaisu

Soovitused istuva eluviisiga inimesele

■■ Liigu regulaarselt iga päev vähemalt 30 minutit.

■■ Toitu tervislikult. Abiks võta taldriku-reegel.

■■Mõõda aeg-ajalt oma vööümbermõõ-tu: naistel peaks vööümbermõõt jää-ma alla 88 cm, meestel alla 102 cm.

■■ Tee töötamise vahel regulaarseid pau-se, et end liigutada ja selga venitada.

■■ Toolil peaks olema ergonoomiline seljatugi.

■■ Arvutikuvar olgu õigel kõrgusel ja õi-ge nurga all.

Vale ja õige istumisasend

Neil, kes veedavad oma vaba aega istudes, on mitu korda suurem enneaegse surma risk kui rohket liikumist nõudvat tööd tegevatel inimestel.


on suurenenud tundlikkus ühe meessuguhormooni vor-mi, dihüdrotestosterooni, suhtes, mida leidub erineva-tes keha kudedes, sealhulgas ka peanahas. Arvatakse, et ni-metatud hormoon põhjustab kasvufaasi lühenemist ja sel-le tulemusena järk-järgult karvad õhenevad.

Meestüüpi juuksekadu progresseerub järk-järgult. Alguses karvad õhenevad, kuid hiljem võib märgata suurenevat väljalangemist ja juusteta laikude teket. Mees-tel algab juuste väljalangemi-ne enamasti pärast pubertee-ti. Juba varases staadiumis on

märgata järk-järgulist juuk-sejoone taandumist otsmiku piikrkonnas ja oimu piirkon-nas. Edasi ka hõrenemine pealael.

Naistel hakkavad problee-mid juustega tekkima või olu-liselt halvenema menopausis, kuid sageli ka 20.–40. eluaas-ta vahel. Enamikul juhtudel tekib ühtlane juuste hõrene-mine pealae piirkonnas, pea-lae külgmised ja eesmised osad ei ole haaratud. Andro-geenset juustekadu tuleb eristada puhkefaasi juuste-kaost.

Puhkefaasi juuste väljalangemine

Puhkefaasi juuste väljalan-gemine on seisund, kus min-gi aja vältel langeb normist enam juukseid välja ning pea-nahale tekib nähtav juuste hõrenemine, kuid juusteta laike ei teki. Niisuguse juus-te väljalangemise korral on suurenenud puhkefaasis ole-vate karvafolliikulite arv ja karvatsükli faaside suhted on muutunud.

Kulu järgi saab eristada ägedat ja kroonilist väljalan-

gemist. Äge puhkefaasi välja-langemine tekib ootamatult – 2-3 kuud pärast toimivat te-gurit. Põhjustajaks võivad ol-la kirurgiline trauma või lõi-kus, sünnitus, tugev vere-jooks, nälgimine, palavikuli-ne seisund, ravimite kasuta-mine jne. Tähelepanuta ei maksa jätta fakti, et umbes 33 protsendil juhtudest jääb põhjus selgusetuks. Karvade kasv taastub iseenesest 3–6 kuu jooksul.

Krooniline ulatuslik puh-kefaasi väljalangemine tä-hendab kauem kui kuue kuu vältel juuste väljalangemist. Täpsed tekkepõhjused ei ole selged. Põhjused võivad olla mitmesugused: kilpnäärme-haigused, rauavaegusanee-mia, tugev valguvaegus, ras-ked maksa- ja neeruhaigused, ülemäärane dieet, krooniline nälgimine, liigne A-vitamiini tarbimine. Ka võivad puhke-faasi väljalangemisi põhjus-tada sidekoehaigused ja ravi-mite tarvitamine, mille kõr-valtoimeks on juuste välja-langemine. Viimasel juhul ra-vimi võtmise lõpetamisel väl-jalangemine lõpeb ja juuste-kasv taastub.

30–50aastastel naistel võib esineda kroonilist puh-kefaasi väljalangemist kes-tusega kuid ja aastaid. Vahe-peal probleem laheneb ja siis süveneb taas. Protsess on seotud kasvufaasi lühenemi-sega teadmata põhjustel. Niisuguse probleemiga kim-pus olevad naised kirjelda-vad, et nooruses olid juuksed nii tihedad ja juuksekasv kii-re, kuid nüüd on juukseid poole vähem, patsgi poole õhem.

Kas väljalangemist saab takistada?

Kas kuidagi on võimalik juuste väljalangemist takis-tada? Intensiivse väljalange-mise faasis ei ole võimalik n-ö programmeeritud juuk-sejuurte väljalangemist pea-tada. Alles umbes kolm kuud pärast tekkepõhjuse (kui see leitakse) kõrvaldamist ja so-biva ravi alustamist võib protsess peatuda.

Sel ajal ei aita pesemisest ja kammimisest või harjami-sest loobumine. „Kahjusta-tud“ juuksed langevad ikkagi välja. Juuksekosmeetilised

abinõud, nagu värvimine, lo-kid või juukselõikus ei ole vastunäidustatud, kui seda tehakse korrektselt. Sobilik soeng aitab probleemi varja-ta.

Ravi eesmärgiks andro-geense juuksekao puhul on peatada haiguse progressee-rumine ja stimuleerida termi-naalsete karvade kasvu. Üks võimalikest vahenditest on 2%line minoksidiili lahus, mis parandab peanaha vere-varustust ja pikendab kasvu-faasi. Ravi on väga pikaajali-ne, sageli eluaegne. Võimalik on ka juuste siirdamine või hea enesetunde säilitamiseks paruka kandmine.

Puhkefaasis juuste välja-languse korral tekkepõhjus-likku ravi ei ole. Kasutatakse samuti 2%list või 5%list mi-noksidiili lahust kasvufaasi pikendamiseks. Apteegis pa-kutavatest šampoonidest ja vedelikest on lisaabi, sest need annavad juustele terve-ma välimuse. Alati on soovi-tatav probleemi tekkimisel käia nahaarsti juures, kes an-nab juuste olukorrale hin-nangu, vajadusel teeb lisauu-ringuid ja määrab ravi.

miks juuksed välja langevad?

Karvanääpsu elutsükkel KASVUFAAS, mis kestab 3–6 (10) aastat ja selles faasis toimub karva kasv. Keskmiselt 80–90 protsenti karvafol-liikulitest on kasvufaasis.LÜHIAjALINE ÜLEMINEKUFAAS, mis kujutab endast taandarengufaasi ja kestab 1–2 nädalat. Selles faasis on 1–3 protsenti karvafolliikulitest. Karv kaotab oma pig-mendi, karvaroog keratiniseerub.PUHKEFAAS, mis kestab 2–4 kuud ja karva allosas aine-vahetust pole. Selles faasis on umbes 15 protsenti kar-vafolliikulitest.KArVA ErALDUMISE FAAS, mis kestab 4–6 nädalat. Selles faasis hakkab samast juuksejuurest kasvama uus karv ning vana lükatakse karvafolliikulist välja.

juustekadu meestel ja naistel eri staadiumi-tes.

EnE PärnaTartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst

Juuksed torkavad oma asukoha tõttu kergesti silma ning seetõttu pöö-ratakse neile paljudes kultuurides ka erilist tä-helepanu: neid lõigatak-se, eemaldatakse, vär-vitakse ja seatakse eri-listesse soengutesse.

Ilusate juustega on iga ini-mene rahul ja õnnelik. Kui aga juuksed langevad välja, ollakse ahastuses. Paratama-tult tulevad pähe küsimused: miks just mina ja mida teha?

Juuksed on inimese üheks väga oluliseks välimuse ka-rakteristikuks. See, kuidas välja näeme, mõjutab meie suhtlemist, emotsionaalset enesetunnet, elukvaliteeti. Juuste värv, maksimaalne ti-hedus, juuksekarva läbimõõt ja juuste maksimaalne või-malik pikkus on iga inimese puhul geneetiliselt kindlaks määratud. Juuste tihedus ja pikkus sõltuvad ka juuste kasvufaasi pikkusest. Juuste tiheduse ühe ruutsentimeet-ri kohta peanahal määravad pärilikud eeldused.

Juuksekarv koosneb juuk-sesibulast ja surnud keratini-seerunud rakkudest moodus-tunud juuksekarvast. Juuksed kasvavad umbes üks senti-meeter kuus. Füsioloogiline ehk normaalne juuste vahetu-mine on 60–150 juuksekarva päevas ja 300 karva ühel pe-semisel.

Karvanääpsul on elutsüklid

Peanahal on ligikaudu 100 000–150 000 juuksekar-va, millest igaüks on parasja-gu oma elutsüklis. Juuksejuu-re karvatsüklite arv on genee-tiliselt kindlaks määratud: üks juuksejuur läbib keskmi-selt 25 tsüklit. Optimaalse kasvufaasi puhul on piisav juuksetihedus tagatud elu lõ-puni. Kuid leidub hulk fakto-reid, mis elutsükleid mõjuta-vad: juuksejuurte verevarus-tuse häire, haiguslikud muu-tused ainevahetuses, toitu-misest tingitud ainevahetus-häire, ravimid ja hormonaal-sed muutused lühendavad kasvuperioodi ja see omakor-da toob varasemaks ka järg-nevad arengutsüklid. Nii saa-vutab juuksejuur oma maksi-mumeluea varem.

Järgnevalt on kirjeldatud kahte tüüpi juuste väljalan-gemist: androgeenne ehk meestüüpi juustekadu ning puhkefaasi väljalangemine.

Androgeenne alopeetsia ehk meestüüpi juustekadu on päriliku eelsoodumusega, androgeensõltuv ja progres-seeruv juuste kadu. Põhjuseks


Normaalne juuste vahetumine on 60–150 juuksekarva päevas ja 300 karva ühel pesemisel.Nahaarst Ene Pärna


Triinu EnTsiK- GrünbErGSüdameapteekide peaproviisor

Terve ja tervislike elu-viisidega inimese or-ganism saab vajali-kud vitamiinid ja mine-raalained kätte toidu-ga, kuid mõnikord va-jab organism lisaturgu-tust vitamiinipurgist.

Immuunsüsteem on orga-nismi kaitsesüsteem, mis võit-leb organismi sattunud hai-gustekitajate ja võõrvalkude vastu. Terve ja puhanud ini-mese organism on kaitstud haiguste eest või põeb ta neid kergemalt. Stressi ja väsimu-se korral on aga immuunsüs-teem nõrk ega hakka õigel ajal tööle. Teadlased põhjendavad seda asjaoluga, et kui kehas on kõrge stressihormooni tase, siis lülitab keha end säästure-žiimile ning esimese asjaga hakkab tagasi hoidma im-muunsüsteemi pealt.

Toidulisandid annavad or-ganismile vitamiine ja mine-raalained, mida igapäevase toiduga kätte saada ei õnnes-tu. Toidulisandid on vitamii-nid, mineraalained, amino-happed, rasvhapped, mikroor-ganismid ja taimsed tooted.

Vitamiinivaegus võib olla eluohtlik

Eluks hädavajalikud vita-miinid toetavad organismi funktsioone ning nende kestev vaegus võib olla isegi eluoht-lik. Inimese organism on või-meline ise sünteesima vaid mõnda üksikut vitamiini, see-tõttu on põhiallikateks toit, seedekulgla mikroobide elute-gevus ja apteegipreparaadid.

Täiesti tervel tervislike elu-viisidega ja mitmekesiselt toi-tuval inimesel vitamiinide vae-gust ei teki. Osas olukordades tuleks aga vitamiine ja mine-raalaineid juurde võtta: näi-teks stressirohke elulaad, suu-renenud füüsiline koormus, mõned vanuselised iseärasu-sed ja füsioloogilised seisun-did, nagu näiteks rasedus. Pal-jud haigused, nagu diabeet, kilpnäärmehaigused, mao-, peensoole-, jämesoole-, mak-

sa-, kõhunäärme- ja sapiteede kroonilised haigused, ja mitme ravimi kasutamine, näiteks kortikosteroidid, suukaudsed rasestumisvastased tabletid, antibiootikumid, võivad samu-ti põhjustada vitamiinivaegust. Vitamiinivaegust võivad teki-tada ka liigne kohvi, tee, alko-holi ja suhkru tarbimine, suit-setamine ning loomulikult ühekülgne toitumine.

Kuna toidulisanditel võib esineda koostoimeid osa ra-vimitega, siis peaks olema nende tarvitamisel ettevaat-lik. Toidulisandite sagedase-mate kõrvaltoimetena võib

nimetada allergiat, seede-probleeme, iiveldustunnet ning kõhulahtisust.

Meeles tuleks pidada seda, et vitamiinid ei asenda toitai-neid ja nende tarvitamisel ei kehti reegel, et mida rohkem, seda parem. Vitamiinide liig-ne tarbimine võib olla sama ohtlik kui nende defitsiit.

Immuunsüsteemi tugevdajad

Punane päevakübar – ka-sutatakse külmetuse vältimi-seks ja toetava vahendina hai-gustest paranemisel. Raseda-

tel ja imetavatel emadel ei soovitata kasutada. Soovitatav kasutada 3–4 nädalat järjest.

Greibiseemne ekstrakt – greipfruudi koores ja seem-netes leidub tugevatoimelisi antimikroobseid aineid, mis on oma efektiivsuselt võrrel-davad isegi sünteetiliste an-tibiootikumidega ning nende märkimisväärseks omaduseks on võime üliväikestes kogus-tes hävitada haigustekitajaid. Ettevaatust, greibiseemne ekstrakt võib mõjutada mõne retseptiravimi toimet – kon-sulteerige apteekriga! Külme-tuse korral võtta 15 tilka kolm

korda päevas, mis lahjendada vees või apelsinimahlas.

C-vitamiin, tuntud ka kui askorbiinhape, on antioksü-dant, mis aitab ennetada va-bade radikaalide poolt tehta-vaid rakukahjustusi. Arvatak-se, et inimesed, kes söövad rohkem C-vitamiini, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. C-vitamiini päe-vanorm on 60–200 mg.

Probiootikumid on kasu-tusel organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanu-võime tõstmiseks. Probiooti-liste piimhappebakterite ai-nevahetuse lõpp-produkti-deks on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Piimhappebakterite kuure soovitatakse sageli hai-gestuvatele lastele.

Tsink on vajalik ligi saja ensüümi aktiveerimiseks. Tsink reguleerib immuunsust, osaledes organismi hormoo-nide sünteesimises. Esimene tundemärk tsingipuudusest organismis on kriimustuste ning haavade aeglane parane-mine. Tsingi päevanorm täis-kasvanutele on 11–16 mg.

seleen kaitseb organismi oksüdatiivset stressi põhjusta-vate osakeste eest ehk teisisõ-nu vabade radikaalide tekita-tavate kahjustuste eest. Vaba-de radikaalide rohkus nõrgen-dab immuunsüsteemi ning põhjustab enneaegset vanane-mist. Seleeni kogusest organis-mis sõltub, kas viirushaiguste perioodil üldse haigestute ning kui raskelt haigust põete. Kait-seb raskmetallide toksilisuse eest. Seleeni päevanorm täis-kasvanutele on 50–150 μg.

d-vitamiin – novembrist märtsini soovitatakse meie päikesevaeses kliimas kasu-tada D-vitamiini annuses 30 mikrogrammi ehk 1200 toi-meühikut päevas.

multivitamiinid on saa-daval erineva koostisega. Nad sisaldavad omavahel hästi ta-sakaalustatud vitamiine, mi-neraalaineid ja mikroelemen-te, mis abistavad meid iga-päevase soovitusliku vitamii-nide ja mineraalide vajaduse rahuldamises.

viTamiinid purgisT – mõnikord vajalikud

Millal toidulisandeid on soovitatav kasutada

■■ Nõrgenenud immuunsus (tsink, seleen, A-, E-, D- ja C-vitamiin).

■■ Taimetoitlus (raud ja b12-vitamiin).■■ Stress (C-, P-vitamiin, b-grupi vitamiinid, foolhape).■■ Tervist kahjustavad harjumused: suitsetamine, alko-hol (b-grupi vitamiinid, C-vitamiin, foolhape, kaltsium, magneesium).

■■ Rasedad ja rinnaga toitvad emad (foolhape, kalt-sium).

■■ Haigustest paranemise periood ja pikemate antibioo-tikumikuuride järgselt (probiootikumid, b-grupi vita-miinid).


Vitamiinide liigne tarbimine võib olla sama ohtlik kui nende defitsiit.Proviisor Triinu Entsik-Grünberg

Üksteist täiendavad toidulisandid

■■Magneesium ja b6-vitamiin – magneesiumi imendumist seedetraktis kiirendab vitamiin b6 ning magneesium oma-korda aktiveerib vitamiini b6 mõju. b6 aitab magneesiumil paremini toimida näiteks lihaspingete leevendamisel.

■■ Kaltsium ja D-vitamiin – D-vitamiin aitab kaltsiumil seede-traktis imenduda ja hoiab organismis kaltsiumi tasakaalu.

■■ Raud ja C-vitamiin – raua imendumisel on vajalik happeli-ne keskkond.

■■ A-vitamiin ja raud – A-vitamiin soodustab maksas depo-neeritud raua kasutamist.

■■ b2-vitamiin ja tsink – vitamiin b2 suurendab tsingi biosaa-davust.

■■ C-vitamiin, kroom ja raud – C-vitamiin parandab kroomi omastamist ning tõstab raua biosaadavust.

12 TervisT! VEEbRUAR 2014

rEET LaidojaLinnamõisa perearstikeskuse perearst

Külmetushaigused ei te-ki tegelikult külmeta-misest, vaid neid põh-justavad erinevad viiru-sed. Viiruste hooajal tiir-leb meie ümber üle ka-hesaja viiruse, mis põh-justavad nohu, köha, kurguvalu, silmapõ-letikku ja palavikku.

Tegemist on piisknakkus-tega, mis nina, neelu ning sil-made limaskestadele sattudes põletikku tekitavad. Köhides ja aevastades levivad piisad nakatavad siis, kui vahemaa haigestunuga on alla meetri. Enamasti levib aga nakkus pindade kaudu ning seda kan-takse edasi kätega: inimene köhib või aevastab, kaitstes suud kätega, või pühib nina ning samas puudutab ümbrit-sevaid esemeid. Pindadel või-vad nakkustekitajad elusana püsida tunde või isegi päevi. Terve inimene kannab samu esemeid ja pindu puudutades nakkuse oma limaskestadele ja haigestub.

Nakatumisel on aga alati kaks poolt: ühel pool on li-maskestadesse tungiv viirus, teisal viirust vastuvõttev or-ganism ja tema kaitsevõime. Vastuvõtlikum viirustele on ületöötanud ja üleväsinud or-ganism. Haigestumist soo-dustavad vähene uni, ühe-külgne toitumine, kehaline ja vaimne kurnatus, liigne mu-retsemine ja suitsetamine. Vanemate suitsetamine ko-dus mõjutab ka laste hinga-misteid ja loob soodsa pinna haigustekitajate sissetungiks.

Kuidas eristada viirushaigusi?

Laste immuunsüsteem on alles ebaküps ning välismõ-juritele vastuvõtlikum. See-tõttu põevadki lapsed viirus-nakkusi sagedamini. Väike-lapseeas on keskmine hai-gestumussagedus 6–8 korda aastas. On lapsi, kes põevad vähem, aga on ka lapsi, kes põevad aastas üle kümne korra nohu-köhahaigusi, il-ma et neil oleks tõsiseid im-muunsüsteemi häireid. Sage-dasemad põdejad on väike-lapseeas lastekollektiivi lap-sed.

Organismi kaitsevõimet tagavat immuunsüsteemi ai-tavad tugevdada mitmekülg-ne ja tasakaalustatud toitu-mine, rohke värskes õhus vii-bimine, karastamine, mõõdu-kas sportimine, piisav unere-žiim ja stressi vältimine.

Viirushaiguste sümptomid on üsna sarnased, kuid on ka tekitajast sõltuvaid erinevu-si. Näiteks rinoviiruste ja ko-ronaviiruste puhul on peami-

seks sümptomiks nohu ja ker-ge kurguvalu; adenoviiruse korral esineb peale nohu, kö-ha ja palaviku ka silmapõle-tik, vahel kõhulahtisus; pa-ragripp annab sarnaselt gri-piga kõrgemat palavikku, haukuvat köha ja lihasvalu. Raskema haiguspildiga kul-geb gripiviirus, põhjustades 5–7 päeva kestvat kõrget pa-lavikku, köha, lihasvalulik-kust, peavalu ja üldist halba enesetunnet.

Viirushaigusest tingitud nohu ja kurguvalu taanduvad üldjuhul nädala kuni pooltei-sega. Köha võib tihti kesta pi-kemalt, 2–8 nädalat.

Antibiootikumidest abi ei ole

Enamasti on külmetushai-gused siiski iseparanevad haigused ja nende ravi on eel-kõige sümptomaatiline. An-tibiootikumidest pole viirus-haiguste puhul abi. Antibioo-tikumide vajadust hindab arst külmetushaiguse tüsistumi-se kahtlusel. Vaid gripi korral on kasu viirusevastastest ra-vimitest, mida kirjutab arst retseptiga: need lühendavad haiguse kestust ja vähenda-vad komplikatsioonide tekke-ohtu. Need on aga tõhusad vaid manustatuna kohe hai-gestudes, hiljemalt 48 tunni jooksul alates sümptomite tekkest. Seega, gripihooajal gripi kahtluse korral võiks oma perearstiga ühendust võtta kohe haiguse algstaa-diumis.

Muu ravi osas on oluline nii gripi kui ka teiste külme-tushaiguste puhul puhkere-žiim, et organism saaks oma jõuvarud koondada haiguse vastu võitlemiseks. Palaviku-ravimite abil tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab or-ganismi ning haiguse vastu võitlemiseks jääb vähem energiat ja haigus võib kauem kesta.

Palaviku puhul jälgi haige üldseisundit

Palavik on organismi kait-semehhanism ja aitab või-delda haiguse vastu. Oluline on üldseisundi jälgimine. Hea üldseisundi korral ei ole vaja alandada ka kõrgemat palavikku. Kui siiski vaevab peavalu, kõrvavalu või on ül-dine halb enesetunne või laps on loid ega joo vedelik-ku, tuleb palavikku alanda-da.

Palaviku alandamiseks so-bivad esmavalikuna paratse-tamool või ibuprofeen. Aspi-riin ei ole soovitatav rohkete kõrvaltoimete tõttu. Kindlas-ti ei tohi aspiriini anda alla 16aastastele lastele. See võib põhjustada harva, kuid väga

külmeTushaigusi põhjusTavad erinevad viirused

raske tüsistuse − Reye sünd-roomi, mille korral tekib maksa- ja ajukahjustus.

Rutiinselt ei soovita kasu-tada nn gripiteesid, mis sisal-davad kombinatsioonis pa-ratsetamooliga mitmeid lisa-ravimeid ka nohu ja köha lee-vendamiseks. Need muuda-vad lühikeseks ajaks enese-tunde üsna heaks ning teki-tavad illusiooni paranemi-sest. Samas on oht hea ene-setunde usus end üle pingu-tada, mis aga kurnab organis-mi ja paranemine pikeneb. Li-saks võib kahelda kombinat-sioonpreparaadi kõigi kom-ponentide vajalikkuse osas ühe haigusperioodi jooksul ning tekib oht ravimite üle-annustamiseks või kõrvaltoi-mete tekkeks.

Lisaks ravimitele on oluli-ne piisavalt vedelikku tarbi-da, kuna palavikus organism kaotab higistades vedelikku ja tekib dehüdratatsiooni oht.

Köha iseloom määrab õige ravimi

Köha leevendamiseks on kahte liiki ravimeid: köha pärssijad ja röga lahtistajad. Pärssida võiks tõeliselt kuiva ja ilma rögata köha. Rögaeri-tusega köha ei ole hea pärs-sida, röga peab just välja kö-hima. Sobiva köharohu aitab valida apteeker vastavalt kö-ha iseloomule ja köhija vanu-sele. Mõningast leevendust võivad mõlema köhatüübi puhul pakkuda ka kurgupas-tillid.

Alla 2aastastele lastele pole rögalahtistavad prepa-raadid soovitatavad, kuna võivad põhjustada lima ko-gunemist hingamisteedesse, mida laps ei suuda välja kö-hida. Lastele soovitaksin pi-gem pehmetoimelisemaid taimseid preparaate, näiteks luuderohu ekstrakti sisalda-vaid tooteid.

Nohu ja kurguvalu ravi

Nohu korral on oluline tur-se alandamine ninas ja nina loputamine. Selleks sobivad apteegis saadavad isotoonili-sed soolalahused ehk kehave-delikega sama soolased lahu-sed. Lühikest aega võivad täis-kasvanud kasutada ka hüper-toonilist soolalahust ehk ke-havedelikest soolasemat la-hust, mis langetab turset tõ-husamalt, kuid ka ärritab ni-na limaskesta enam. Seetõttu ei tohi hüpertoonilist lahust pikka aega kasutada. Nina li-maskesta turse alandamiseks on üsna tõhusad ksülometa-soliini sisaldavad pihustid, kuid neid ei tohi kasutada üle 3–5 päeva järjest, kuna põh-justavad limaskesta harjumist sellega. Kasutada tohib neid alates 2. eluaastast.

Saadaval on ka pseudo-efedriini sisaldavad nohusii-rupid ja tabletid, mida tohib

Vastuvõtlikum viirustele on ületöötanud ja üleväsinud organism.Perearst reet Laidoja

13TervisT!VEEbRUAR 2014

Toob naeratusekuningriiki

Pikaajaline toime: kuni 8 tundi

Ei sisalda tervisele kahjulikke värv- ega magusaineid

Kaasasmugav

dosaator!

Kiire leevendus palavikule ja valule

MÜÜGILOA HOIDJA: Berlin-Chemie AG; Glienicker Weg 125; D-12489 Berlin, Saksamaa. Täiendav teave on saadaval müügiloa hoidja Eesti esindusest: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 27/29 Tallinn 10612.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepa-nelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

külmeTushaigusi põhjusTavad erinevad viirused

Viirushaiguste tüsistusedViirushaiguste raviga saab inimene enamasti ise koduste vahendite ja apteekri abiga hakkama. Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda viiruse tüsistuste kahtlusel:

■■ Kui üle 38kraadine palavik kestab üle kolme päeva või al-lub halvasti adekvaatses annuses palavikualandajate toi-mele – see võib olla lisandunud bakteriaalse infektsiooni väljenduseks (kopsupõletik).

■■ Kui mõnda aega palavikuta kestnud haigus ägeneb ja li-sandub palavik.

■■ Kui koos köhaga tekib hingamisraskus või kiirenenud hin-gamine – sageli just lastel võib tüsistuseks olla olulise hin-gamisraskusega bronhiit või bronhioliit.

■■ Kui tekib kõrvavalu – kõrvapõletik on sage nohu tüsistus just väikelastel.

■■ Kui nohu korral tekib valu põskkoobaste piirkonnas – põskkoopa põletik võib olla nohu tüsistuseks suurematel lastel ja täiskasvanutel.

■■ Kui koos palavikuga esineb tugev, valuvaigistitele allumatu peavalu, sageli koos oksendamise ja valguskartusega – võib olla meningiidi tunnuseks.

■■ Kui väikelapsel tekib järsu algusega haukuv köha ja hinga-mistakistus – tegemist võib olla viirusliku kõritursega.

Hoidu nakkusest!■■ Kollektiivides ja kodus on viiruste leviku piiramiseks oluline sage kätepesu.

■■ Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta kas salvrätiku ja varrukaga. Peopesaga suu katmisel satu-vad pisikud kätele ja sealt kantakse need ümbritseva-tele esemetele.

■■ Gripiviiruse vastu saab vaktsineerida. Teiste viiruste vastu vaktsiini pole. Igal hooajal töötatakse välja uus gripivaktsiin vastavalt ringlevatele gripitüvedele. See-ga, eelmisel hooajal tehtud vaktsiin ei kindlusta kait-set praegusel hooajal.

■■ Gripi vastu võiksid ennast vaktsineerida eelkõige krooniliste haigustega inimesed, kellel on astma, dia-beet, immuunpuudulikkus, ja eakamad inimesed. Aga ka kõigile teistele on vaktsineerimine gripi vastu soovitatav. Lapsi saab vaktsineerida alates 6. elu-kuust. Enamikus perearstikeskustes tehakse gripivas-tast vaktsineerimist.


kasutada alates 6. eluaastast. Nende juures on oluline kõr-valtoimete profiil: pseudo-efedriin aktiveerib kardiovas-kulaarsüsteemi ja võib põh-justada tahhükardiat, rütmi-häireid ning vererõhutõusu. Seetõttu ei sobi need prepa-raadid hüpertoonikutele ja südamehaigetele. Lisaks võib pseudoefedriin põhjustada ärevust, erutust ja unetust.

Väikelastel, kes ei nuuska, tuleb aidata liigset sekreeti ninast eemaldada. Selleks on saadaval erinevat tüüpi nina-pumbad.

Kurguvalu leevendamiseks on apteegis olemas erinevad eeterlikke õlisid sisaldavad

kurgupastillid ja pihustid. Tu-geva kurguvalu leevendami-seks võib võtta ka valuvaigis-tit, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli.

Külmetushaiguste raviks ja paranemise kiirendamiseks on soovitatud ka punase päe-vakübara preparaate ja citro-septi. Veenvaid uuringuid nende kasulikkuses siiski po-le. Samas võivad need tekita-da allergilisi reaktsioone või ärritada suu ja söögitoru li-maskesta.

Koduste nippidega külmetuse vastu

Soovitatud on ka C-vita-miini suuri koguseid: 200–4000 mg/päevas. Tavatingi-mustes see märkimisväärselt haiguse kulgu ei mõjuta. Ka-su võib C-vitamiinist olla hai-gestumisel suure füüsilise pingutuse ja raskete kliima-olude tingimustes.

Tihti aitavad sümptomeid leevendada ka vanad head ko-dused nipid: mesi, küüslauk, sibul. Küüslauku ei tohi pan-na aga ninasõõrmetesse ja kõrva. Röga lahtistamiseks sobib suurepäraselt ingveri-sidruni tee. Mesi ei sobi aga alla üheaastastele lastele. Sa-muti ei tohi mett ja sidrunit kasutada allergia korral nen-dele ainetele. Rindkerele võib määrida hanerasva.

Põletikulisi hingamisteid aitavad rahustada ja köhaär-ritust leevendada veeaurud. Tulise auru tegemise juures on kuuma veega põletuse risk, eriti laste puhul. Seetõt-tu on parem teha jahedat au-ru nebulisaatoriga.

Oluline on raviga ja ravi-mitega sümptomeid leeven-dada, kuid vältida liigse ravi-misega organismi kahjusta-mist. Eelkõige on haigele va-ja anda aega haiguse vastu võitlemiseks.

Enamasti on külmetushaigused siiski iseparanevad haigused ja nende ravi on eelkõige sümptomaatiline.Perearst reet Laidoja

VEEbRUAR 2014

KaTrin Lä[email protected]

Haavandi ravi ja hooldus on kulukas ning keeru-line, kuid õiged ravivõt-ted ja -vahendid anna-vad häid tulemusi. Põh-ja-Eesti regionaalhaig-la ortopeed ja põletus-ravi üksuse vanemarst ning Eesti Haavaravi Lii-du esimees Tiiu Kaha ütleb, et haavaravis on oluline patsiendi usal-dus spetsialisti vastu.

inimeste oodatav eluiga pikeneb ja seoses sellega suureneb ka krooniliste haigete osa. Kahjuks on paljudel krooniliste hai-gustega inimestel suurem risk haavandite tekkeks. milliste haigustega inime-sed peavad selles osas eri-ti valvsad olema?

Suurim osa haavanditest on seotud veresoonte haigus-tega, neist omakorda enami-ku põhjustajaks on kroonili-ne veenide puudulikkus.

Veenide puudulikkus võib tekkida veenilaiendite tõttu või pärast veenipõletikke. Kui terves veenis surutakse vee-niseintes olevate klappide tõttu veri südame suunas, siis laienenud või kahjustunud klappidega veenidest tuleb osa verd tagasi ning sääre alaosas tekkib turse. Läbi kahjustunud sooneseina väl-jub kudedesse nii plasmat kui ka erütrotsüüte ning kudedes tekib ainevahetushäire. See võib olla haavandi tekke alus. Seega peaksid kõige enam olema valvel inimesed, kellel on veenilaiendid või kes on läbi põdenud veenipõletiku.

Õigeaegse raviga – kas kompressioonsukad, sklero-seeriv ravi või operatsioon – saab enamasti haavandi teket ennetada. Paljud inimesed arvavad, et veenihaigus võib viia gangreeni tekkimiseni. Tegelikult on gangreeni teke seotud hoopis arterite haigu-sega, mille prognoos on tun-duvalt tõsisem. Vaid väga ük-sikutel juhtudel on kombi-neeritud nii veenide kui ka arterite puudulikkus.

Teine suurem haavandite rühm on suhkruhaigusest põhjustatud diabeetiline haa-vand. Diabeet on kasvava trendiga haigus. Kui 2011. aastal oli maailmas ligikaudu 336 miljonit suhkruhaiget (7 protsenti elanikkonnast), siis 2030. aastaks prognoositakse juba 552 miljonit haiget (8,3 protsenti elanikkonnast). Haiguse sagenedes sagene-vad kahjuks ka tüsistused.

Haavandi tekke põhjuseks võib olla haiguslik närvide või veresoonte kahjustus.

Peab kohe ütlema, et diabee-tiline haavand on halva pa-ranemistendentsiga ja see lõpeb sageli jäseme kas osa-lise või täieliku amputeeri-misega ning viib invaliidis-tumiseni. Diabeetikutele soovitan hoolitseda jalgade eest eriti tähelepanelikult. Iga väiksem vigastus, näiteks pediküüri tehes, võib anda aluse haavandi tekkele. Sa-geli kaasuvad diabeediga ka närvide kahjustus ning tun-dehäired ning haige ei mär-ka haavandit enne, kui asi on päris hull. Haiglate juures on olemas jalaravi kabinetid, kus väljaõppinud õed õpeta-vad haigeid oma jalgade eest hoolitsema ja haavandite te-ket vältima.

Kindlasti soovitaks suhk-ruhaigel käia ära jalalaba diagnostikas, kus tehakse kindlaks, millistes kohtades on suurim oht haavandite tekkeks ning ortopeedi kon-sultatsiooni alusel määratak-se vajadusel abivahendid haavandite vältimiseks.

Kolmas suur haavandite rühm on survehaavandid ehk lamatised, mida saab õige hooldusega vältida.

Peale eeltoodu võivad haa-vandid tekkida väga erineva-te haiguste korral, sagedami-ni neist süsteemsed sidekoe haigused, verehaigused, aine-vahetushaigused. Haavanduv võib olla pahaloomuline na-hakasvaja.

millistesse kohtadesse te-kivad haavandid kõige sa-gedamini?

Enamasti säärtele ja laba-jalgadele. Juba ainuüksi haa-vandi paiknemise järgi saab oletada, milline on tekkepõh-jus. Nii paiknevad veenipuu-dulikkusest põhjustatud haa-vandid enamasti sääre alumi-ses kolmandikus, kas sise- või välisküljel. Arteriaalse vere-varustuse halvenemisest põhjustatud (gangreen) na-hakahjustus ning suhkruhai-gusest põhjustatud (diabee-tiline) jalahaavand paikneb tavaliselt labajalal.

Lamatishaavandid tekivad enamasti luulistele väljavõl-vuvustele, kus nahaalune rasvkude on õhuke ja nahk al-lub pikemat aega survele. Sa-gedamini tekivad lamatised lamaval haigel ristluule, puu-sadele, kandadele, kuklale ja küünarnukkidele, ratastoolis oleva patsiendi puhul istmi-kule ja jalalabadele.

Kui haavand on juba tek-kinud, kuidas käib kodus õige haavatöötlus? Kuidas puhastada, mida teha koorikutega, mida peale panna?

Kõigepealt tuleks pöördu-da perearsti poole, kes teeb kindlaks haavandi põhjuse ja määrab lisauuringud või suu-nab konsultatsioonile eriars-ti juurde. Kuna haavandite ravi on enamasti põhjuslik, tuleb kõigepealt ravida põh-just.

Koorik on elutu kude, mis takistab haavandi parane-mist. Vaid päris väikese koo-riku all võib pindmise haava korral toimuda paranemine. Suuremad koorikud tuleb ee-

maldada sidumisega, koori-kuid pehmendades ning järk-järgult eemaldades. Selleks sobivad geelid ja niisutavad haavaplaastrid. Sidumisaeg-seks haavandi puhastamiseks sobivad antiseptikumide ve-silahused. Oluline on kasuta-da sooje antiseptikumide la-huseid. Haavanditele ei sobi alkoholi sisaldavad antisep-tikumid ega vesinik. Viimasel pole bakteritevastast toimet ja see mõjub naharakkudele toksiliselt.

millega siduda, kinnitada ja kui tihti seda on vaja teha?

Haava paranemine on protsess ning kahjuks pole universaalset vahendit, mil-lega haavandit algusest lõpu-ni siduda. Sidemevahetus ja sideme valik sõltub haavandi faasist, eritise hulgast ja ise-loomust ning sellest, kas haa-vandil on põletik või mitte. Haavandi sidumisel kehtib üks lihtne põhimõte: nii sa-geli kui vajalik, nii harva kui

võimalik. Muidugi sõltub pal-ju ka kasutatavast ravimist – uued haavaraviplaastrid või-vad haavandile jääda kuni nä-dalaks. Kui aga haavast tuleb rohkelt eritist, on sidemeva-hetus vajalik sagedamini.

millest sõltub haavandi paranemine?

Väga paljudest teguritest. Eelkõige ikkagi haavandi põhjusest ja selle ravimise võimalustest. Teine väga olu-line faktor on see, kas tege-mist on pindmise või sügava haavandiga. Pindmine haa-vand paraneb tavaliselt õige ravi korral. Sügav haavand võib küll kootumise arvel vä-heneda ja isegi paraneda, kuid sageli tekib see taas. Kui haavand ei ole paranenud 4–6 kuu jooksul, tuleks naha-plastika asjus konsulteerida plastikakirurgiga.

Palju oleneb õigest sidu-mistehnikast, kasutatavatest vahenditest, aga ka patsiendi toitumisest, kaasuvate hai-guste ravist ning isegi pat-

14 TervisT!

Ära pane teelehte haavale!Enamik inimesi peab end haavaravi eksperdiks ja püüab seda omamoodi ravida.

Haavand on infektsiooni väravaks organismi, mistõttu ei tohiks haa-vandile asetada selleks mitte ette nähtud vahendeid, nagu kapsa- või teeleht, küpsetatud sibul ja muud sarnased kodused vahendid.

Levinud on valearusaam, et haavandit ei tohi pesta. Voolava vee all pesemine puhastab haavandit elututest kudedest ja vähendab infekt-siooni, parandab verevarustust ning hoiab tervena haavandi ümbruse kudesid. Pärast pesemist saab haavandi puhastada antiseptikumi lahu-sega ning siduda.

Väärarusaam on ka see, nagu paraneks haavand paremini õhu käes. Kahjuks propageerivad haava hingamist ka mõned perearstid ja -õed. Haavand kuivab õhu käes ning sellele tekib koorik. Koorik aga takistab haavandi paranemist, viib haavandi süvenemisele ja keskkonnast või-vad sattuda haavandile mikroobid. Tänapäevaseks peetakse niisket haavaravi salvide, geelide või plaastritega seotuna.

Haavaravis tasuks usaldada spetsialiste ja kasutada tõenduspõhiseid ravimeetodeid.

Haavandi ravi vajab arsti abiKuna haavandite

ravi on enamasti põhjuslik, tuleb kõigepealt ravida põhjust.Ortopeed Tiiu Kaha

Peeter Langovits (Postimees)

VEEbRUAR 2014

siendi positiivsest hoiakust paranemisse. Mõni haavand ei paranegi, kuid siduda tuleb ikka, vältimaks infektsiooni ja haavandi laienemist.

Kuidas vältida lamatise teket nii ratastoolis oleval inimesel kui ka lamaval haigel?

Lamatise põhjuseks on pi-dev surve kindlale kehaosa-le. Kõige lihtsam on lamatist ära hoida survet aeg-ajalt ja-gades ja tervet nahka hool-dades. Kõige lihtsam viis on lamavat patsienti pöörata iga paari tunni tagant. Kan-dade lamatiste vältimiseks võib kasutada säärte alla asetatud patjasid või kanda-de alla asetatud silikoon- või lambanahkseid patju. Sama-suguseid silikoonpatju ja lambanahku võib kasutada ka nendes piirkondades, ku-hu lamatised sagedamini te-kivad (ristluu, puusad, ku-kal). Kui tegemist on pikka aega lamava haigega, soovi-tan osta mootoriga rõhku

vahetava madratsi, mis on saadaval tervisepoodides. Üks investeering aitab ära hoida lamatise, mille ravi võib olla vägagi komplitsee-ritud.

Abivahendeid istmikula-matiste ärahoidmiseks on ka ratastoolis haigele, neidki tu-leb küsida tervisekaupade kauplustest. Tänapäeval saab mõõta ratastoolis oleval hai-gel keha pindrõhku ja selle järgi disainida padi, mis la-matise teket väldiks.

millised on ohumärgid, mis vajaksid seoses haa-vandiga kindlasti arsti või õe poole pöördumist?

Kindlasti on selleks haa-vandi kiire suurenemine, vä-ga tugev valu ja infektsioon. Viimasele viitab haavandi ümbruse punetus, turse ja vi-nav mädane eritis haavan-dist, palavik ja üldseisundi halvenemine.

mida teha siis, kui kodune haavandite kontrolli all

hoidmine on läinud kee-ruliseks?

Kõige lähemat abi saab ik-kagi perearsti juures, kes suu-nab patsiendile appi koduõe. Koduõde on väljaõppinud spetsialist, kes oskab haavan-dit hinnata ja ravida, vajadu-sel konsulteerib perearsti või eriarstiga. Haigekassa tasus-tab koduõe visiidi arsti suu-namiskirja alusel, vaid vajali-kud ravivahendid tuleb hai-gel muretseda. Tänapäeval ei ole enam mõeldav, et krooni-lise haavandiga haige viibib kuude kaupa haiglas, nagu seda juhtus varem. Ravi peaks toimuma siiski kodus või toi-mekama patsiendi puhul haigla või polikliiniku haava-õe juures.

apteegis ringi käies võtab silme eest kirjuks tohutu valik erinevaid plaastreid, desinfitseerimisvahen-deid. Kuidas soovitate sel-lises külluses orienteeru-da?

Ega väga lihtsat spikrit an-da saa. Eesti Haavaravi Liit püüab propageerida tänapäe-vase haavaravi põhimõtteid nii arstide, õdede kui ka ap-teekrite seas. Pidevalt tuleb turule uusi tooteid, millega end kursis hoiame. Patsient peaks aga usaldama spetsia-listi, sest ka näiteks kõrget vererõhku ei hakka keegi omapead ravima, vaid otsib abi arstilt. Haavaravi on sama keerukas valdkond, kuid mis-kipärast peavad paljud end ekspertideks ja ravivad end ise. Tulemused ei pruugi olla kahjuks ootuspärased ning sageli peab patsient lõpuks ikkagi abi otsima, kuid siis võib ravi kujuneda hoopis pi-kemaks.

Haavandite ravi ja hool-damine on üsna kulukas. Paljud krooniliste haigus-te raviks ettenähtud ravi-mid ja muud vahendid kompenseerib Eesti Hai-gekassa. Kas ka neile va-henditele saab taotleda soodustust?

Iga haiguse ravi on kulu-kas, ennetamine hoopis oda-vam. Õnneks kompenseerib haigekassa praegu küllalt suure osa üsnagi kallitest haavaravitoodetest 50 prot-sendi ulatuses. Retsepti me-ditsiinilise abivahendi soeta-miseks võib kirjutada iga arst digiretseptina. Kogu info kompenseeritavate toodete, piirhindade ning haavade-haavandite kohta, mille pu-hul kompensatsioon kehtib, on olemas haigekassa kodu-leheküljel. Kindlasti tasub küsida pere- või eriarstilt too-dete kompensatsiooni kohta.

15TervisT!

Eesti Haigekassa kompenseerib alates 2012. aastast teatud näidustuste korral patsiendile paljude haavasidemete ning ka sidemetega sa-masse gruppi kuuluva antimikroob-set hõbedat sisaldava pasta os-tukulusid 50protsendilise soo-dusmäära alusel. Igal aastal lisandub soodusnimekirja uusi haavaravitooteid.

Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule ku-lutused vajalike haava-sidemete eest 50 prot-sendi ulatuses kehtes-tatud piirhinnast ning kuue kuu jooksul pärast diagnoosi saamist järgmis-tel juhtudel ja mahus:

■■ ühe venoosse jalahaavandi kohta kuni 24 haavasideme eest,

■■ ühe diabeetilise jalahaavandi kohta kuni 28 haavasideme eest,

■■ ühe lamatishaavandi kohta kuni 20 haava-sideme eest,

■■ ühe põletushaava (sh kiiritushaava) kohta kuni 8 haavasideme eest.Kui patsiendil on mitu haava või haavandit,

siis korrutatakse märgitud kogus haavandite arvuga. Samuti saab määrata uue kompensat-siooni, kui ravi ajal lisandub uusi haavandeid.

Haigekassa soodustusega meditsiinisead-mete loetellu kuuluvate haavatoodete välja-kirjutamise õigus on kõikidel arstidel. Konk-reetse haavasideme nimetuse, mida patsient antud ravifaasis vajab, määrab arst või haa-varaviõde ja kirjutab selle apteekri jaoks eral-di paberile. Raviprotsessi edenedes muude-takse reeglina sidet. Patsient ei osta väljakir-

jutatud sidemeid apteegist korraga, vaid vas-tavalt vajadusele ühe- või mitmekaupa. Kui haav paraneb enne, kui on ära kasutatud et-

tenähtud sidemed, ei pea patsient neid välja ostma.

Mida peab patsient soodustuse saamiseks tegema?

1. Pöörduge oma pere-arsti või haavandit ravi-va eriarsti poole, kes täidab arvutis digitaalse

meditsiinilise abivahendi kaardi haavasidemetele.

2. Seejärel määrab arst või haavandit siduv õde juba

konkreetse toote nimetuse, kir-jutades selle eraldi sedelile, millega

patsient pöördub apteeki.3. Apteekide sortiment võib sidemete osas erineda, mistõttu võiks võimalusel kontrolli-da telefoni teel või internetist (www.ravimin-fo.ee), kas teile määratud haavaside on lähi-mas apteegis olemas.4. Apteeker ei tohiks arsti või õe määratud sideme nimetust omatahtsi asendada mõne teise sidemega, kuna ta ei näe haava seisun-dit ega paranemisfaasi.5. Kui arsti/õe määratud side apteegis puu-dub, saab apteeker teid teavitada, millises teises apteegis on soovitud toode olemas. Kui teine apteek ei sobi, paluge apteekril teie jaoks sobiv haavaside järgmiseks päevaks tellida. Kõik kompenseeritavad tooted peak-sid olema igas apteegis patsientidele kätte-saadavad.

Haavandi ravi vajab arsti abi Raskesti paranevate haavandite ja põletus-haavade sidemete riiklik hinnasoodustus


Haavaravist loe: www.haav24.ee

Askina® Calgitrol® pastaHõbealginaatpasta - uudne lahendus haavaravis!Kaitseb haava välise bakteriaalse saastuse eest.

Näidustus: pindmised ja sügavad haavad, infitseeritud haavad meditsiinilise järelevalve all.• 100% iooniline hõbe• lai antimikroobne toimespekter• kasutusvalmis pasta

Küsi lisainfot apteekidest või telefonil 677 1200 B. Braun Medical OÜ

Saadaval haigekassa soodustusega:

venoossetele ja diabeetilistele haavadele,

lamatistele ja põletushaavadele (sh. kiiritushaavad)

TervisT! VEEbRUAR 201416

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat tea-belehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim. Näidustus: Röga lahtistamine produktiivse köhaga kulgevate ägedate ja krooniliste bronhopulmonaalsete haiguste korral.

… spetsialist köha ravis!ambroksoolvesinikkloriid

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat tea-belehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim. Näidustus: Röga lahtistamine produktiivse köhaga kulgevate ägedate ja krooniliste bronhopulmonaalsete haiguste korral.

… spetsialist köha ravis!ambroksoolvesinikkloriidambroksoolvesinikkloriidambroksoolvesinikkloriidambroksoolvesinikkloriid

… spetsialist köha ravis!… spetsialist köha ravis!

Tervist! 02.2014

Documents

Transcript of Tervist! 02.2014