Maalehe nõuandelisa Nr 38 10. märts 2011

TALVEKAHJUD:Vaata maja üleLk 148

KÜTA TARGALT:Põrandaküte on tervislikLk 152–153

KUJUNDA KODU:Epolakist vahva põrandLk 158

VÄRSKENDAJA

KODU

146 Ehitus & Remont

Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene LeivakVäl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011Ilmub koos Maalehega

Kevad tulgu!

M is on ühist inimesel ja katusel? Tänavu kindlas-ti see, et pikk talv on mõ-

lemad ära räsinud. Kui sügistor-midega lendasid katused, siis tal-velibe tõstis inimesed maast lah-ti. Lumerohkuse all ägasid mõle-mad. Olgu kas või moraalselt.

Kinnisvaramaaklerid ennusta-vad juba ammu kevadet. Ehk siis kinnisvaraturu ärkamist ja (hin-dade) silmanähtavat kasvu.

Veel loodetakse, et koos ränd-lindudega saabuvad koju ka meie paremad ehitajad. Ja mitte ainult koduigatsuse, vaid lokkama lööva tööpõllu ajel.

Seni tegelemegi vaid ennusta-misega. Usume, et korralik pere-mees järgib vanarahvatarkust ja hakkab kohe esimeste soojadega rege rautama. Katuse parandami-sest ja maja soojustamisest rääki-mata.

Aga mine tea. Õieti teangi meest, kes oli au-

gustitormi pimedas kodus juba üle elanud, kui luges meie ehitu-se erinumbrist elektrigeneraato-rite päästvast jõust. Koos loo au-toriga läksid poodi ja valisid sobi-va välja. Järgmise tormi ajal säras tema maja pimedas külas kui päi-ke. Seega võib tarkus tulla ka ta-sapisi – peaasi et tuleb.

Õnneks on kevadised päike-sekiired pigem äratavad kui ui-nutavad. Alguses hakkab liiku-ma mõte, seejärel sügelevad juba käed töö järele. Ja talvel kogutud

euroraha tuleb luhvtitada nii-

kuinii.

KAJA PRÜGI

euroraha tuleb luhvtitada nii-

kuinii.

Uusi eramuid ja kortermaju ei kerki enam nii massiliselt kui mõni aasta tagasi. Ometi ei tähenda see, et ehitamine oleks nullseisus.

Naaberriigis Lätis on ehitusmaterjalide hinnad kahe talvekuuga juba paar prot-senti tõusnud. Eestis pole ehitusmater-jalidega kauplejad kasvu veel tähelda-nud. Lähenev kevad ja suvi on aga see aeg, kui asjalik mees mõtleb eramu või korteri remondile.

On valikute küsimus, mida teha ja kui suure summa eest. Sanitaarremon-di korral piisab värskenduskuuri and-misest ja kergematest töödest. Kui võt-ta ette suurem remont, siis näites pa-neelmaja korteris peab 10 000 euroga ikka arvestama.

Hinnatakse kvaliteeti ja aega Seadsin sammud Tartusse K-Rauta ehitustarvete kauplusesse, mis tuntud laia valiku poolest. Kaupluse juhataja Ain Kutsari sõnum remondi planeeri-miseks on lihtne: kodus peab raha asjad läbi mõtlema, naisega plaanid läbi rää-kima ning siis kauplusesse tulema. Pa-kutava valik on seinast seina. Odav pole alati kvaliteetne, nii et kui euro-sid rohkem, võiks panustada kvaliteet-setesse materjalidesse.

“Inimesed on hakanud aru saa-ma hinna ja kvaliteedi suhtest,” rää-gib Kutsar. “On märgata nii uute elu-asemete ehitamise tõusu kui ka remon-ditegemise kasvu. Silma torkab see, et suuremate ehitustööde tegijad on üha enam professionaalid. Kuna materjalid on kallid, siis on tellija soov kindlusta-da selle sihipärane, tõhus ja säästev ka-sutus.”

Viimase aja trend on see, et kunde on hakanud rohkem väärtustama aega ja eelistab probleemidele terviklahen-dusi, soovides saada võimalikult pal-ju remondiks või ehitamiseks vajalik-ku kaupa ühest kohast. Sellega kaas-neb ka kliendi kõrgendatud ootus tee-nindajale mitte ainult kauba müümi-

ses, vaid ka lisateenustes nagu trans-port, nõustamised, mõõtude järgi lõi-kamised jne.

Ain Kutsar kinnitab, et päris seisa-kut pole ehitusmaterjalide müümi-ses olnudki. “Alati on olemas teadlik-ke ehitajaid ja remontijaid – kodu kor-rastamine on tänuväärne ettevõtmine. Püüame kliendile igati abiks olla nii materjalide hankimise kui ka siseku-junduse osas.”

Mida kõige rohkem ostetakseKutsari sõnul on elavnemist märgata põrandakatete ja siseviimistlusmater-jalide osas. Omajagu aktiivsust ilmuta-vad aiandushuvilised, kes käivad üha sagedamini poodides, uurivad kau-pu ja hindu, et enne kõrghooaja algust omada pakutavast selgemat pilti.

Igal ajal lähevad kaubaks vannitoa-segistid, kõiksugu kraanid, sulgurid ja muu sanitaartehniline kaup. Ikka on kusagil vaja torusid paigata või vahe-tada. Klienditeenindaja ülesanne on ai-datagi ostjal selgeks teha, millist kaupa laiast valikust välja valida. “Kuigi ühe-le osale ostjatest jääb alati määravaks hind, suureneb järjest rohkem nende klientide arv, kes mõistavad, et pikas perspektiivis ei pruugi odavam lahen-dus olla kõige parem,” tõdes Kutsar.

Filosofeerides selle üle, milline võiks olla ehitusturg, kui naftahinna kiire tõus peaks vallandama uue ülemaailm-se kriisi, tõdeb Ain Kutsar: “Ilmselt jät-katakse sel juhul sama mustri järgi mis viimasel kolmel aastal: ehitatakse mit-te nii palju kui vaja, vaid nii palju, kui on hädapärast võimalik. Buumiaegset kuldaega ei tule niipea. Kuna ka kon-kurents on äärmiselt tugev, elavad ehi-tajad ja kaupmehed praegu üliväikeste marginaalidega, mis omakorda pärsib tuleviku investeeringuteks vajaliku ka-sumi teenimise võimalusi.”

Üks on selge: kuniks majanduselu on Eestis veidigi tasakaalus ja raha ha-kanud liikuma, tuleb panustada kodu uuendamisse või ehitamisse.

VAMBOLA PAAVO

Ehitamises pole vaikeluREPRO

Ehitus & Remont 147

is on ühist inimesel ja katusel? Tänavu kindlas-ti see, et pikk talv on mõ-

Uusi eramuid ja kortermaju ei kerki enam nii massiliselt

Ehitamises pole vaikeluREPRO

Ehitus & Remont148

Mida peaks talvel maja juures jälgima, et suvisteks remonditöödeks valmistuda?

Suvesoojaga võivad need mured, mis talvel maja kimbutasid, kergesti mee-lest minna.

Toome siinkohal mõningaid näi-teid, mida peaks kevade lähenedes maja juures märkama, et järgmisel talvel samad “üllatused” imelisele ja lumerohkele talvele varju ei heidaks. Vahel võib ka kõige väiksemast tüli-kast ebameeldivusest tekkida suur ja kulukas probleem.

KatusKindlasti tuleks lumerohkel talvel jäl-gida katust ja selle konstruktsioone. Vanemate ja väiksema kaldenurgaga katuste puhul võib lumi oma raskuse-ga saada lausa saatuslikuks.

Eriti just soojemate ilmadega muu-tub märg lumi väga raskeks ning katu-sekandjad võivad selle all paigast ära vajuda või halvemal juhul purune-da. Selle vältimiseks tuleks talvel ka-tust lumest puhastada ja kevadel ka-tus hoolega üle vaadata.

Jääpurikad räästas Talv on maja soojapidavuse kontrolli-miseks väga hea aeg. Üks suuremaid maja osasid, mille kaudu majast väga palju sooja lahkuda võib, on katus. Sel-lest annavad märku külmade ilmadega maja räästasse tekkivad jääpurikad.

Läbi katuse välja minev soe õhk su-latab katusel lume ning katuse servast vee tilkudes tekivadki purikad. Selli-sel juhul tuleks kindlasti üle vaadata katuse või katuslae soojustus ning või-malusel seda täiendada.

VihmaveerennidEesti talvele iseloomulik sooja ja kül-ma ilma vaheldumine võib halvasti mõjuda ka vihmaveesüsteemile. Ren-nidesse sulanud lumevesi võib kiires-ti jäätuda ning muutuda seega väga raskeks. Samuti lisab raskust katuselt peale vajuv lumekiht.

Seega tuleks heita kevade tulekul pilk ka rennide poole, veendumaks, et need on korralikult maja räästa kül-ge kinnitatud ega ole ohtu nende alla-kukkumiseks.

SoojustusLisaks katusele on talvel võimalik märgata külmasildasid ka mujal: sein-te ühenduskohtades, akende ja uste äärtes. Samuti vundamendi ja seinte ühenduskohad, rõdu ja seina ühen-duskoht – kõik need võivad olla po-tentsiaalsed külmasillad, kui nende soojustamine pole küllalt hästi teh-tud.

Kui talvel on kuskil märgata eri-ti külmi tsoone või suuremate tuulte-ga tunda läbipuhumist, tuleks keva-del kindlasti uurida, mis on seda teki-tanud. Vähene või valesti paigaldatud soojustus ja tuuletõke mõjuvad tundu-valt küttekuludele. Vahel piisab väike-sest investeeringust, et maja kütteku-lusid märkimisväärselt vähendada.

Fassaad

Kindlasti tuleks kontrollida ka fassaa-di korrasolekut ja seda, ega lumi pole tuisanud kuhugi, kus see võiks sulami-se ja taas külmumisega välisviimist-lust kahjustada. Tuisuga sisse tungi-nud lumi võib kahjustada nii fassaa-di välimust kui ka konstruktsioone ja soojapidavust.

KüttesüsteemEnne talvist kütteperioodi on soovita-tav vaadata üle ka küttekolded ning veenduda nende korrasolekus.

Paraku kipub valdav osa problee-me tekkima just siis, kui kõige aktiiv-sem kütteperiood on käimas. Seepä-rast tuleks juba kevadise ülevaatuse-ga neid probleeme ennetada.

Vee- ja kanalisatsioonitorustikKui talvel on olnud muresid külmu-nud veetorustike või kanalisatsiooni-torudega, tuleks kindlasti ka need ke-vadel ja suvel hoolikalt üle vaadata ning kontrollida, kas nad on korrali-kult soojustatud.

Torude külmumisest võib tekkida palju muresid, alates tülikast sulata-misest kuni kapitaalsete toruvahetus-töödeni, kuna külmunud vesi on to-rudes paisunud ning need ära lõhku-nud.

DrenaažPärast lumerikast talve tuleks kevadel pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas lumesulamisvesi maja juurest eema-le juhtida. Kui kinnistul on paigalda-tud drenaaž, siis on kevadel väga hästi näha, kas see ka normaalselt toimib.

Drenaaži korrasolek on tähtis mit-te ainult lumesulamise ajal, vastasel juhul võib see saada saatuslikuks ka suuremate suviste või sügiseste vih-masadudega. Puuduliku või mittetoi-miva drenaažisüsteemi ja niiske pin-nase puhul võib majaomanikku ees oodata ka uputus keldris.

HARDI ALLIKSAAR

Uus Maa Kinnisvarabüroo

kutseline maakler

Hinda maja tervist

Niisugused võimsad jääpurikad annavad märku sellest, et katuse või katuslae soojustus vajab hädasti parandamist. Ka lõhuvad purikad vihmaveerenne.

MARI PETERSON

Ehitus & Remont 149

Meie arhitektuuri lahutamatuks osaks

on ajast aega olnud viilkatused. Katuse-

kattena kasutatakse küll erinevaid materjale,

kuid nende eesmärk on üks – kaitsta hoonet

niiskuse eest. Peale selle, et katus peab täit-

ma oma funktsiooni, annab see ka hoone

üldmuljesse väga suure panuse. Katuse-

katete erinevad vormid, pinnakatted ja

värvitoonid annavad hoonele oma aura ja

emotsiooni. Ainuüksi juba katuse renoveeri-

mine muudab kogu hoone välisilme

värskemaks. Uus katus püüab pilku ja loob

majaomanikest pildi kui teadlikest ja kodu

armastavatest inimestest.

Katusematerjalide valiku mitmekesistami-

seks on Ruukki teraskatuste tootevalikusse

lisandunud kolm uut katuseprofiili Finnera,

Vintage ja Classic Premium. Kõik need tooted

oma erineva disaini, omaduste ja paigal-

dusmeetoditega annavad võimaluse välja

tuua oma maja eripära ning rõhutada neid

nüansse, mis on olulised just sinule.

Finnera on kvaliteetne terasest katuse-

moodul, mis sobib inimesele, kes hindab

ehitustööde juures lihtsust ja kellele meel-

dib ehitada kodu oma kätega. Katusemoo-

dulite kergus, vähene lõikamisvajadus ja

kättesaadavus muudavad paigaldustööd

kiireks ja kõigile jõukohaseks. Pole vaja ka-

tust eraldi tellida, oodata ning muretseda

võimalike eksimuste pärast, mis tööd tehes

võivad ette tulla. Kvaliteetse moodulkatuse

saate lihtsalt osta hästivarustatud ehitus-

materjalide kauplusest. Katusemoodulid

ning lisatarvikud on kerged ja mahuvad

sõiduautosse, paigaldamise jaoks pole vaja

ka kohvritäit tööriistu ja eelnevat kogemust.

Finnera tagasivaltsitud esiserv ning suure-

pärane külgkattuvus muudavad märka-

matuks ülekatted ja ühenduskohad, mis

üldjuhul on teraskatustele iseloomulikud.

Katused mis iseloomustavad sind ja sinu kodu

Uue põlvkonna Purex pinnakate on kergelt

struktuurne ja matt ning selle suurepärased

omadused tagavad katuse pika eluea.

Moodulkatus Finnera sobib mis tahes kuju ja

suurusega katuseprojekti teostamiseks.

Vintage on klassikalist valtskatust meenutav

katuseprofiil, mis rõhutab teraskatuse aja-

tust. Profiil sobib eelkõige vanade katuste

renoveerimiseks, aidates säilitada vanade

hoonete stiilset joont ja vaid neile omast

hõngu. Kindlasti on Vintage parim valik

miljööväärtuslike piirkondade katuste reno-

veerimiseks, kuna selle maleruudus mus-

ter meenutab möödunud aegade käsitööna

valmistatud valtskatust. Tänapäevane val-

mistamistehnoloogia ja profiilpleki suur

laius võimaldavad teostada tööd kiirelt ja

ilma spetsiaaltööriistu kasutamata. Uue

põlvkonna Purex pinnakate ja katustele

sobilik värvivalik tagavad katusekattele

pika eluea. Profiiliga sobivad lisatarvikud ja

turvaelemendid kindlustavad katuse

komplektsuse ja turvalise ekspluatatsiooni.

Classic Premium, nagu nimigi ütleb, on

tippklassi katus. Klassikaline valtspleki kuju

ning kvaliteetsed pinna- ja aluskihid muu-

davad selle materjali sobivaks eelkõige just

uutele ja eksklusiivsetele hoonetele. Profiili

isikupärane reljeefne pinnaviimistlus mõjub

luksuslikult ja eristab teie katuse kõikidest

teistest analoogsetest katustest, Premium

profiili alla kleebitud vilt aga summu-

tab teraskatusele langevate vihmapiiskade

“põrina”. Katuseprofiili paigaldamine

on sarnane tüüpilise Classic katuse pai-

galdamisega. Ainuke vahe on Classic

Premium profiili tagasivaltsitud esiosa, mis

nõuab paigaldusel spetsiaalse räästapleki

kasutamist, kuid tagab ka katusele sobi-

liku, nähtavate kruvideta kinnituse. Aastaid

kasutusel olnud ja tegelikes oludes testitud

pinnakate garanteerib katuse vastupidavuse

pika ekspluatatsiooniperioodi jooksul.

Algav kevad toob paljudele kaasa kodu ehi-

tamise või katuse vahetuse mõtteid. Ühtede

jaoks on see sooviks luua enda ja oma pere

jaoks uusi väärtusi, teiste jaoks vajadus kor-

rastada olemasolevaid. Pidage siis enne

valikute tegemist natuke plaani. Tehke tiir

ümber oma kodu, vaadake seda eemalt ja

heitke pilk hetkeks ka enda sisse - milline

oleks sobivaim valik sinu ja su kodu jaoks.

Tasuta lühinumber 1914

www.ruukki.ee/kodu

Finnera Vintage

Classic Premium

150 Ehitus & Remont

Lõppev talv tõi endaga kaasa ootamatult karmid ilmaolud ning lume- ja jäärohkusest tingitud probleemidega seisid silmitsi nii korteri- kui majaomanikud.

Katuste kandevõime ning ohtlikult üle katuseservade rippuvad jää- ja lume-kamakad valmistasid peavalu nii ko-duomanikele, majahaldajatele kui ja-lakäijatele. Kahjuks ei jäänud olemata ka mitmed kurvad õnnetused.

Lumekahjude vältimiseks saab hoo-las koduomanik ise palju ära teha – re-gulaarselt puhastada katuseid sinna kuhjunud lumest, eemaldada katuse-servadest ohtlikult jääpurikad ning lii-vatada õueala ja ukseesiseid. Vahel on aga pea võimatu kiirelt muutuvate il-maoludega arvestada ning siis on abi kodukindlustusest, mis katab riskid.

Mida ja kuidas kindlustadaKindlustuslepingut valima asudes tu-leks kõigepealt otsustada, milliste ris-kide vastu soovitakse end kaitsta ning millises ulatuses. Pakette saab klient koostöös kindlustusmaakleri või kind-lustusagendiga ise kokku panna vasta-valt hoonete iseloomule ja arvestades võimalikke riske.

RSA Kindlustuse puhul on võima-lik näiteks kombineerida väga erine-vaid katteid. Kui eramaja krundil asub mitu hoonet, sealhulgas puukuur, siis elamule võib teha täiskatte, aga kuurile piisaks ehk vaid tule- ja tormikindlus-tusest. Või kui kõrvalhoones ei ole vee-torusid, pole vajalik kindlustust nende võimaliku lõhkemise vastu. Eestis pa-kutaksegi üldjuhul pakett-tooteid, kus lisaks varakindlustusele on võimalik li-sakaitseid juurde osta.

Korteri kindlustamisel on vaja tea-da, kas korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu majakarbile. Kui see on tehtud, piisab ühistu liikmetele vaid oma korteri siseviimistluse, tehnika jm kindlustamisest. Majakarp, õueraja-tised ja muu ühisosa on sellisel juhul aga kaitstud ühistu kindlustusega. Kui ühistul kindlustuslepingut pole, võiks valida korteriomandi kindlustuse, sest see katab ka korteriomaniku mõttelise osa ulatuses majakarbi ja ühisruumide-ga juhtuda võivad kahjud.

Korteri kindlustamisel tasub kind-lasti kaaluda ka vastutuskindlustuse sõlmimist. Kui unustate vannitoas vee jooksma ning vesi rikub alumiste korte-rite toalaed ja -seinad või hoopis ühistu trepikoja, tekib naabritel või ühistul õi-gus korteriomanikult kahjude hüvita-mist nõuda.

Millest sõltub kindlustusmakseKodukindlustuse kindlustusmakse suurus sõltub peamiselt elamu üldpin-nast, hoone ehitusmaterjalist ja ehitus-aastast. Samuti on oluliseks infoks hil-juti tehtud renoveerimistööd ning see, kas hoone ehitustööd on pooleli või lõ-petatud.

Kindlasti tasub mainida, kui viimase kümne aasta jooksul on hoones vahe-tatud veetorud, uuendatud elektrisüs-teeme ning kas hoones on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Korteri kindlus-tusmakse kujunemise määrab peami-selt korteri seisukord (siseviimistlus,

mööbel, tehnika jne) ning ka korter-maja üldine olukord.

Hoone kindlustusväärtuseks on ta-valiselt kinnisvara hind. Selle määra-misel võetakse aluseks kliendile teada-olev kinnisvara soetamise hind (juhul kui klient seda mäletab). Elumajadel on keskmine ruutmeetri hind 12 500, suvilatel ja korteritel on see summa väiksem, samuti kõrvalhoonetel. Vii-masel ajal on levinud praktika, et kind-lustussummat poliisi peale ei märgita-gi ning kahjujuhtumi korral taastatak-se maja või korter endisel tasemel.

Alati tasub meeles pidada, et kind-lustus ei asenda heaperemehelikku suhtumist oma varasse, vaid on mõel-dud turvalisuse tagamiseks ootamatus-te korral. Näiteks kahe päevaga maha sadanud hiiglaslik lumehulk ning pi-kad katuse- ja koristustööde järjekor-rad ei võimalda majaomanikul alati pii-savalt kiiresti reageerida.

Sellisel juhul on tekkinud kahjude likvideerimisel kindlustusest abi. Sa-mas kui katusele lastakse kuude kaupa lumel kuhjuda ning katus hakkab vett läbi laskma või ei pea lume raskusele vastu, siis on tegu juba hooletu suh-tumisega oma varasse ning kindlus-tus ei pruugi selliseid kahjusid katta.

ARVI

LUHAKOODERRSA Kindlustuse

kindlustusdirektor

KODUKINDLUSTUS lisab turvatunnet

Kodukindlustuse võimalusedn Hüvitamisel ei arvestata alakindlustust, hüvitatakse põhimõttel vana vastu uus.n Koduse vara kindlustus ilma nimekirjata ja piiranguteta vara gruppidele.n Kaitse kindlustusvõtja või tema pereliikmega kaasas olevale kodusele varale (nt tööl, koolis, autos, reisil, puhkusel).n Kaitse integreeritud köögitehnikale ja sisseehitatud mööblile.n Kaitse kodutehnikale ootamatu rikke korral (kodumasinad, arvuti, teler jm).n Võimalus sõlmida kindlustusleping kuni kolmeks aastaks koos 20% hinna- soodustusega. n Omavastutus puudub klaaspindade purunemisel, lukkude asendamisel ja üürikulude kindlustamisel.n Elektroonilisel teel lepingu sõlmimine säästab aega ja paberit.

Allikas: RSA Kindlustus

K INDLUS T US

MARI PETERSON

Ehitus & Remont 151REKLAAMTEKST

Kümme aastat meie ehitus-turul ilma teinud AEROC poor-betoonplokid on võitnud eel-kõige iseehitajate südamed - neist on tõepoolest kerge ehitada.

AEROC hüüdlauses - kerge ehitada - väljaöel-dut saab tõlgendada kaheti. Ühelt poolt on plo-kid puidustki kergemad ja teisalt on nendest seina ladumine äärmiselt lihtne. Nüüdseks on AEROC tootevalikus seinaplokke paksustega 100 mm kuni 500 mm, lisaks vaheseinaplaadid, armeeritud sil-lused, laepaneelid ja U-plokid. Seega saab toot-ja väljatöötatud sõlmlahendusi kasutades ehita-da kogu maja toodetest, mis sobivad omavahel kokku ja on tehtud samast materjalist.

Tootearenduse käigus on AEROC plokid muu-tunud kergemaks ja oluliselt soojapidavamaks. 375 ja 500 mm laiustest plokkidest laotud sein ei nõua mingit lisasoojustust. AEROC EcoTerm Plus 500 plokkidest ehitatud ühekihilise välisseina soo-japidavuse näitajad ületavad tublisti Eestis kehtes-tatud norme ja vastavad täielikult hiljuti karmistu-nud Soome energia tõhususe nõuetele.

Juhul kui inimene soovib, et tema maja kau-nistaks tellis või fassaadikivi, on otstarbekas valida õhemad AEROC Classic plokid ning lisada täien-dav soojustuskiht. Kuna ka Classic plokid on hea soojapidavusega, piisab siin õhematest soojus-tuskihtidest, kui mis tahes muu seinamaterjali lisa-soojustamisel.

Looduslikult puhas Eesti asiEsimene AEROC poorbetoontoodete tehas

rajati 2001. aastal Lääne-Virumaal Kunda lähe-

dale. Nii nagu tehase loomise algusaastatel, põ-hineb ette võte tänagi vaid Eesti kapitalil. Prae-gu on ette võttel kaks kaasaegse tehnoloogiaga varustatud tehast, üks Eestis ja teine Lätis. Lisaks Eestile ja Lätile turustatakse AEROC tooteid Lee-dus, Rootsis, Soomes, Taanis, Norras ja Venemaa Kaliningradi piirkonnas.

AEROC tooted valmistatakse ökoloogiliselt pu-hastest eestimaistest materjalidest – liivast, lub-jast, tsemendist ja kipsist –, mistõttu need ei eri-ta mingeid kahjulikke aineid. Kuni 80% toodete kubatuurist moodustab kinnistes poorides seisev õhk, mis annabki plokkidele hea sooja pidavuse.

AEROC plokkidest laotud sein omab head soo-juse akumulatsiooni võimet, mis silub järske tem-peratuurikõikumisi. Külmal talvel on majas soe ning kuumal suvel meeldivalt jahe. Selline maja ei karda niiskust, ei põle, ei mädane ega kahjus-tu näriliste tegevusest.

Lihtne laduda ja töödeldaAEROC toodete mõõdutäpsus võimaldab la-

duda seina mitte müürimördi, vaid spetsiaalse liimiseguga. See kantakse plokireale liimikelgu või -kulbiga. Iga neljanda rea tagant armeeritak-se müüritis kas tavalise 8 mm armatuuri või õhu-kese “Murfor” terasarmatuuriga.

Liimivuukide paksus on tavaliste 10-12 mm mördivuukide asemel ainult 1,5-3 mm. See vähen-dab mördikulu, suurendab ladumiskiirust ja tõstab soojapidavust. Tänu plokkide mõõdu täpsusele ei vaja seinad siseviimistluseks krohvimist, vaid pii-sab palju säästlikumast pahteldamisest.

Vertikaalvuugi õhutiheduse saavutamiseks on plokkide ühes otsas üks või kaks soont, mis paigaldamisel täidetakse vedelama liimiseguga.

AEROC plokke saab vastavalt vajadusele hõlp-

sasti käsisaega saagida. Samuti on kerge materja-lisse freesida avasid ja sooni elektrijuhtmete ning torude tarvis. Ka põrandakütet on mugav paigal-dada otse AEROC vahelaepaneelidele, sest puu-dub vajadus täiendava isolatsioonikihi järele.

Seintesse freesitud sooned, samuti võimalikud väiksemad plokikahjustused soovitatakse enne pahteldamist parandada spetsiaalse AEROC pa-randusseguga.

Mitte ainult majaehituseksAEROC ASi müügijuht Ülo Vaha julgustab just

iseehitajaid kasutama AEROC tooteid. „Meie plok-kide ladumise õpib väga kiiresti ära. Sellekohast teavet saab kodulehelt www.aeroc.ee, aga jul-gesti võib nõuannete saamiseks pöörduda ka otse meie töötajate poole. Samuti teeme ehitus-objektidel koolitusi.”

Kuigi peamiselt on AEROC plokkidest ehitatud uusi eramuid, soovitab Ülo Vaha kasutada erineva laiusega AEROC tooteid ka vanade majade reno-veerimisel ja juurdeehitustel. „Näiteks 50 mm pak-suste seinaplaatidega saab vanu kõveraid seinu sirgeks laduda. Siinjuures tuleb küll uus müüritis vana seinaga ankurdada.

Veel kasutatakse 50 mm plaate edukalt kamina ehituses ja saunades – need laotakse üm-ber kaminasüdamiku või saunakerise. Meie ma-terjal kannatab ja isoleerib ju edukalt kuumust. Kui soovitakse olemasolevale majale lisa korrust juurde ehitada, sobivad AEROC tooted tänu oma kergele kaalule selleks ideaalselt.”

AEROC toodete kasutusala sõltub eelkõige ehitaja fantaasiast. Kui meie külmad talved kes-tavad, miks mitte laduda AEROC plokkidest oma koerale soe kuut?

AEROC plokk – kerge kui õhk, kõva kui kivi

AEROC 10 aastat Eesti turulwww.aeroc.ee

152 Ehitus & Remont

Põrandaküte võimaldab võrreldes radiaatoritega säästa kuni 15% küttekulu-dest. Samas vabastab soe põrand seinad kohmakatest küttekehadest.

Mida suurem on küttepind, seda ma-dalam võib olla soojakandja (vee või spetsiaalse vedeliku) temperatuur.

Kui soojustamisel on kinni peetud kõigist nõuetest-normidest ja sooja-kaod ei ületa normatiivseid kadusid, ei teki vajadust tõsta põranda pinna temperatuuri ruumi õhu temperatuu-rist kõrgemaks kui maksimaalselt 2 °C. Näiteks soovides tuppa 22 °C, peab põ-randa pinna temperatuur olema mak-simaalselt 24 °C. Seda ajal, mil välis-temperatuur on umbes –20 °C.

Märkimisväärne kokkuhoid Mida madalamaks saab langetada soo-jakandja temperatuuri ehk mida väik-sem on soojakandja ja köetava kesk-konna temperatuuride vahe, seda suu-remaks kujuneb küttesüsteemi efek-tiivsus. Teisisõnu, seda väiksemad on küttekulud.

Põrandaküttesse siseneva ja sealt väljuva küttevee temperatuuride vahe on normaalsena 5 kraadi, järelikult tu-leb põrandasse suunata maksimaalselt 28–30kraadine vesi. Seepärast on ter-vikliku küttesüsteemi projekteerimisel eriti soodne kooslus soojuspumbast ja põrandaküttest, sest ka soojuspump on seda efektiivsem, mida madalama-te temperatuuridega see töötab.

Radiaatorid, mille küttepind on põ-randapinnast hulga väiksem, vajavad märksa kõrgema temperatuuriga vett. Soe õhk tõuseb nende juurest mööda seinu kõigepealt üles lae alla ning es-malt soojeneb laealune ruum.

Niisugune õhuringlus on seda kii-rem, mida suurem on radiaatorite ja ruumi õhu temperatuuride vahe. Kah-juks kaasneb õhu liikumisega ka tol-mu keerlemine. Põrandakütte korral seda ei juhtu, sest põrand soojendab esmalt õhku põranda pinnal ja soojus levib ühtlaselt ülespoole. Niisiis sooje-neb õhk kõigepealt ruumi selles osas, kus viibivad inimesed.

Ruumi keskmine temperatuur on põrandakütte korral kuni paar kraadi madalam kui radiaatorite puhul. Üks kraad temperatuuri alandamist või-

maldab säästa kuni 8% küttekulusid. Polegi vähe. Lõppkokkuvõttes saab aga põrandaküttega säästa rohkem kui 8%, reaalselt isegi kuni 25%, sest põranda-kütte puhul on ruumi keskmine tempe-ratuur madalam ja ühtlane. Samuti vä-henevad soojakaod läbi piirete.

Kuidas paigaldadaTuntuim põrandakütte paigaldus on niisugune, mille puhul iga ruum saab omad kontuurid ja iga ruumi tempera-tuuri reguleeritakse eraldi. Teisel juhul kulgevad põrandaküttekontuurid läbi paljude ruumide ja kõiki neid ruume köetakse ühtlaselt.

Esimene variant on kulukam, sest see ei võimalda ruumides energiat ümber jaotada. Kui üks ruum saab li-saenergiat (näiteks päikeselt), siis esi-mesel juhul termostaat sulgeb põran-daküttekontuuris ringluse, liigne soo-jus tuleb aknast välja lasta.

Teisel juhul akumuleerib põranda-küte mingi osa üleliigsest energiast ja jaotab seda jahedamatesse ruumides-se. Tänu sellele küttevajadus väheneb ja põrandate pinnatemperatuur üht-lustub. Selle variandi puhul jahutatak-se ka liigse energiaga ruume.

Põrandaküttesüsteemi hinda saab alandada ka ühepikkuste kontuuride kasutamisega. Sel juhul ei ole kontuu-ridel regulaatoreid vaja. Ühepikkuste põrandaküttekontuuride kasutamine pakub lisaks energia ümberjaotamise võimalusele hoones veel võimalust küt-tesüsteemis ringleva veega aasta ringi eelsoojendada elektriboilerisse sisene-vat vett. Põrandakütte tsirkulatsiooni säilitades kogub põrandaküttevesi su-visest soojast majast energiat ja soojen-dabki boileri vett.

Põrand ja tervisMitmed maailma terviseorganisatsioo-nid uurivad kaasaegsete tehnoloogia-te, ehitusmaterjalide ja ehituskonst-ruktsioonide mõju inimese tervisele.

Leidub haigusi, mis ägenevad sage-li meid ümbritseva keskkonna toimel. Üks neist on astma. Mitte ainult suitse-tamine pole astmahaigele ebasoovitav või lausa keelatud, ta peab hoiduma ka teatud ehitus- ja sisustusmaterjali-de kasutamisest oma elamus. Eelkõige neist, mis tolmavad – näiteks vaibad.

Ent tolmu allikaks on ka teatud küt-tesüsteemid. Kõige hullem neist on ventilatsiooniküte. Samuti ei sobi ast-mahaigele õhk-õhk soojuspumbad ja konditsioneerid, mis ruumis õhku in-tensiivselt ringi keerutavad. Oleks hea, kui ei kasutataks ka radiaatoreid. Needki tekitavad ebasoovitavat õhu ning tolmu ringlust. Niisiis jääb üle põ-randaküte. Sel juhul on küttepind suur ja küttepinna ehk põranda tempera-tuur madal. Õhu ringlust ruumis prak-tiliselt ei teki.

Põrandaküte on hea ka inimestele, kes on allergilised tolmu suhtes. Kuu-mad küttekehad kuivatavad õhku. Põ-randaküte oma madala temperatuuri-ga teeb seda märgatavalt vähem. Kuiv õhk kuivatab paratamatult ka hinga-misteid, tekitades ebamugavustunnet.

Väikelaste jaoks on ka hea, kui nen-de mängumaa ei õhka külma. Aga pea-le mudilaste on soe põrand tervistav ka täisealistele, eriti vanematele inimeste-le. Inimese jalad on hämmastavalt kee-rulised konstruktsioonid, need koosne-vad 26 luust, 33 liigesest ja rohkem kui 100 musklist, kõõlusest ja sidemest. Kahjuks ei pööra me jalgadele enne tä-helepanu, kui oleme neid vigastanud või kui need haigestuvad.

Jalgade tervist uurinud arstid soovi-tavad käia võimalikult palju paljajalu,

Põrandaküte on säästlik ja tervislik

Temperatuuri jaotus radiaator- ja põrandakütte korral. Kui soovime ka radiaatoritega põranda pinna tempera-tuuriks 24 kraadi, kasvab ruumi kesk-mine temperatuur vähemalt 2 kraadi.

Ehitus & Remont 153

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

aastat kogemust

Sanitaar- ja keskkonnatehnika

Tööriistad ja ehitusseadmed

Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.eee-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 /

Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17

PÄRNU: Lina 22

Regent 80L Ariston Calidos

vertikaalne paigaldus võimsus: 1200W mahtuvus: 80liitrit

garantii 7 aastat lihtne ja kiire seadistamine eksklusiivne disain katlakivikindel

soojenduselement ülitõhus isolatsioon suure täpsusega NTC

temperatuuriandurid

omadused omadused

Koostöös pakume juubeliaasta puhul

märtsis Ariston ja Regent boilereid soodsamalt.

vertikaalne paigaldus

-26%

tavahind 97.-€ 72.-

Soodne

ECO funktsioon - lisakokkuhoid kuni 80€ aastas.

ABS süsteem - elektrooniline ohutuspakett.Legionella bakteri vastane süsteem Ülekuumenemise vastane süsteem.Aktiivne elektriohutuse süsteem Külmumisvastane süsteem

LCD juhtpaneel - päeva/nädala programmeerimine.

Moodne

(vähemalt)

tule uuri poest

Suurused 50/80/100 liitrit

uus

et jalad saaksid hingata ega kannataks niiskuse käes. Põrandaküte teeb selle toas meeldivaks.

Paljude vanemate inimeste jalad muutuvad külmatundlikuks ja pise-madki külmetamised tekitavad jalga-del külmamuhkusid. Seetõttu soovita-vad paljude riikide spetsiaalsed medit-siinikeskused näiteks vanadekodude renoveerimisel paigaldada tubadesse põrandaküte (uute projekteerimisel on see aga kohustuslik).

Vahel arvatakse, et see pole ehitus-tehniliselt mõeldav torude suure läbi-mõõdu tõttu. Siiski on olemas kaasaeg-seid põrandaküttematerjale, mille toru diameeter on alla 10 mm. Nii väikese läbimõõduga kontuurid võimaldavad kasutada põrandakütet igasugustes põ-randates, ka puitpõrandates.

Põrandaküte tundub olevat küll kal-lis, kuid eespool kirjeldatud küttesääst-likkus aitab tasuvusaega jätta mõistli-kesse piiridesse.

IVO PILVE

Põrandaküte on säästlik ja tervislikUue hoone ehitamisel on soovitatav põrandakütte-kontuurid kinnitada põranda soojustusele armatuuri alla.

Renoveeritvas hoones on mugav paigaldada põrandakütteks väikese läbimõõduga elastset toru, mis valatakse üle õhukese kihi isetasanduv- seguga.

ARHIIV

Ehitus & Remont154

Kas saabki enam öelda, et “kerge nagu lumi”? Mõne raskuse iseloomusta-miseks passiks ehk paremini “raske nagu lumi”. Selleks annavad põhjust need katused, mis on ohtra lume all sisse kukkunud.

Katused on ühed õnnetusejuurikad küll: kord lähevad need tuule käes len-du, siis jälle lagunevad lumevaiba all. Aga kas on ikka lumi selles süüdi, et ka-tusekonstruktsioonid või -katted vas-tu ei pea? Püüame selgust luua Tallin-na Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi pro-fessori doktor Karl Õigeri abiga.

Normid on loodud täitmiseksKatuste projekteerimisel võetakse ar-vesse mitmesuguseid koormusi. Pea-mised on omakaalust tulenev tuule- ja lumekoormus. Need kaks moodusta-vad kergete katuste puhul kogu koor-musest kuni 80% (raudbetoonist kan-dekonstruktsiooniga katuse puhul on oluline omakaal).

Lumeavariisid on aegade jooksul varemgi olnud. Karl Õigeril tuli 1982. aastal analüüsida vähemalt 100 kas osalist või täielikku varingut. Hiljem-gi on lume all mõned hooned kanna-tada saanud. Näiteks 1996. aastal kuk-kus lume all sisse ühe Virumaa laulu-

lava katus. Süü oli siiski pigem konst-ruktsiooniveal.

Karl Õiger järeldabki uuringute põh-jal, et üldjuhul on olnud tegu kas pro-jekti- või ehitusvigadega. Loomulikult on varingu käivitanud lume lisakoor-mus omakaalule (lumeta seisis katus ju tervena), kuid on olnud ka neid juh-tumeid, kus lund on olnud väga vähe või pole olnud üldse ja ikkagi on konst-ruktsioon järele andnud.

Katuste projekteerimisel võetak-se arvesse normatiivne lumekoormus, mis korrutatud varuteguriga 1,5. Nii saadakse arvutuslik lumekoormus.

Normatiivsed lumekoormused on Eesti eri piirkondade jaoks erinevad (järelikult ka arvutuslikud). Need on saadud Eesti ehitusliku lumekoormus-te kaardi alusel. Niisuguse praegu keh-tiva kaardi on koostanud Eesti Meteo-roloogia ja Hüdrometeoroloogia Insti-tuut (EMHI) aastatel 1962–2002. Sta-tistiliselt keskmise lumepaksuse järgi on arvutatud suurim lume kaal rõht-pinna ühe ruutmeetri kohta.

EMHI andmete kohaselt oli jaa-nuari keskel lume paksus Eestis vahe-mikus 13–60 cm, keskmine tihedus 250–320 kgf/m3. Koormuseks ühele ruutmeetrile kujunes 92–160 kgf. Väi-ke-Maarja piirkonnas oligi 160.

Praeguste standardite kohane lume-koormus horisontaalpinnale selles ko-has on küll 140 kgf/m2, kuid arvutus-lik katuse pinnale oleks 1,5 x 0,8 x 140 = 168 kgf/ m2 (0,8 on katuse kallet ar-vestav tegur). Vana vajunud lume tihe-

dus on ca 300 kgf/m3. Järelikult oleks 50 cm paksuse lume koormus viilkatu-sel 120 kgf/m2. Nii et ei midagi erilist.

Muidugi võib liigendatud katus-tel koguneda lund mõnda kohta roh-kem ja seal võib koormus kasvada mit-mekordseks. Lume kuhjumise norma-tiivsed suurused määratakse olenevalt katuse kujust ka vastavalt normidele. Tuul puhub lund katuselt alla, kuid li-sab samas oma koormuse. Ka sula ai-tab lumest katusel lahti saada, kuid alla vajuv lumi võib mõnda soppi kuhju-da ning uut koormust tekitada. Lisaks hakkab sulavesi läbi katuse pööningule tungima. Kõigega tuleb arvestada.

Millal katuselt lund rookida?Mõistlik on seda teha siis, kui lume koormus on saavutanud normatiivse väärtuse. Hoone omanik või haldaja peab seda väärtust teadma, nagu auto-omanik peab teadma veoki kandejõu-du. Ühel korralikul hoonel peaks ole-ma selle kasutamise juhend või pass, kus muude ettenähtud tegevuste ja kontrollimiste kõrval on kirjas, milli-sele lumekoormusele on katus arvuta-tud, konstrueeritud ja ehitatud. Igal ju-hul tuleb eemaldada ohtlikud jääpuri-kad ja üle räästa rippuvad “mütsid”.

Kui aga abistavaid dokumente pole, peaks appi kutsuma ehitusspetsialisti, kes katuse konstruktsiooni lumekoor-muse seisukohalt hindaks. Eramuoma-nikke võiksid abistada kohalike omava-litsuste ehitusnõunikud.

Ettevaatus pole liiastKarl Õiger hoiatab katuste lumekoor-musesse külma kõhuga suhtumi-se eest. Probleem on selles, et aegade jooksul on jõus olnud mitmesuguseid ehitusnorme. 1955. aastal kehtis NiTU, alates 1962. a SNiP, edasi tulid (1996)

LUMI – süüdi või süüta

Lumekoorma all kokku kukkunud katusega elumaja Põltsamaa vallas Tõrenurme külas.

Lumikatte paksus (cm) 28. veebruaril 2011.

Ehitus & Remont 155

2011. aasta kinnisvaraturul on eurole üleminek alanud pigem väikese reservatsioo-niga ning inimesed hakka-vad uue rahaga harjuma.

Näha on, et kinnisvara järele on va-jadus ning huvi olemas nii kodu ost-jal kui investoril. Seisukohad on veel veidi kõhklevad, aga euroga harju-misel ning kevade saabumisel aktiiv-sus turul kindlasti kasvab.

2010. aasta põhjal võib öelda, et kinnisvaraturul on hinnad olnud pi-devalt väikses tõusus ja 2011. aastal toimub Harjumaal kuni 10% hinna-tõus. Mujal Eestis jääb hindade kasv 6–7% juurde. Tehinguaktiivsus suu-reneb kevadel, kindlasti toovad uued projektid turule värskust juurde.

Üüriturg aktiivne, ehitajad naasevad kojuErinevalt 2011. aasta alguse ostu-müügiturust on Tallinnas üüriturg olnud aktiivne juba kogu viimase aasta. Põhjus ilmselt selles, et üldi-se majanduse madalaseisuga on pal-jude perede ostuvõime langenud ja heaks alternatiiviks on korteri üüri-mine.

Lisaks muidugi see aspekt, et prae-gused üürihinnad on väga mõistli-kud, seetõttu on üürikorterite järele nõudlus mõnevõrra suurem kui va-rasematel aastatel.

Hea uudis on see, et renoveeri-mist vajavat kinnisvara ostvad ini-mesed võivad arvestada, et käes on aeg, kus ehitusmehed hakkavad vä-lismaalt tagasi tulema. Ikka seetõttu, et ehitusturg on kodumaal taas elav-nemas – seega on praegu oma kodu renoveerimiseks tööjõudu juba ker-gem leida kui aasta tagasi. Paljud ehitusettevõtted otsivad tublisid töö-mehi ning uue tõusulaine eel kum-mitab meie ettevõtteid hoopis kvali-teetse tööjõu puudus.

Investoritele teadmiseks, et maa-ilma majandus on veel väga habras, seega on isegi lühiajaliselt raske en-nustada, kas, millal ja mida müüa/osta. See on teada, et kinnisvarahin-

nad on Eestis, võrreldes Põhjamaa-dega, selgelt madalamad, rääkimata meie palkade tasemest.

Investeerimiseks on aeg sobiv, kuna pakkumises on palju hea asu-kohaga kinnisvara projekte, millel on tulevikuperspektiivi. Kinnisvara on olemuslikult ikkagi pika perioo-diga investeering ning selgelt riski-vabam kui aktsiad.

Spekuleerimise aeg on ümber saanud ning hinnad kasvavad üldise majanduskasvuga kooskõlas.

Kas praegu on mõttekas oma kodu osta või müüa? Tegelikult kodu ostmisel ja müümi-sel väga suurt vahet ei ole. Kui oste-takse turu põhjast, on suur võimalus ka uue korteri ostmisel saada hea hinnaga pakkumine. Ka pangad an-navad laenuraha jälle vähem konser-vatiivselt välja. Kui kliendi kohustu-sed ja sissetulekud võimaldavad lae-nu, siis seda nad ka saavad.

Buumiaja põhiline probleem oli ikkagi selles, et laenati mitu korda rohkem, kui sissetulekud seda või-maldasid.

Investeeringut tasub kasumit soo-vides maha müüa siis, kui turg on ti-pus või sinna jõudmas. Selge on ka see, et tõusudele ja mõõnadele pih-ta saamine on omaette tarkus.

Kui aastaid tagasi kallilt ostetud vara ikka veel käes ning maha müües saaks kahju, on ehk otstarbekas mit-te müüa ning pigem oodata kinnis-varahindade kasvu ning otsida või-malust pind üürile anda.

Kinnisvarahinnad kasvavad nor-maalsetes turutingimustes (Põhja-maade näitel) kuni 10% aastas. Ees-ti majanduslangust ja alanud tõu-su arvestades võiks öelda, et oleme õigel teel ning kinnisvarahinnad on taas tõusuteel.

ELARI TAMMUus Maa

Kinnisvarabüroo elamispindade

tegevjuht

eurokoodeksi lausel koostatud EPN ja 2003. aastal EVS.

Näiteks kehtestasid SNiPi normid praeguste normidega võrreldes umbes 30% väiksemad lumekoormused. EPN aga, vastupidi, 20% suuremad. Seega tuleb projekteerimisel arvestatud lu-mekoormust hinnata ka aja järgi, millal hoone on konstrueeritud ja ehitatud.

Pärast lumerohket talve tuleks kont-rollida, kas katusekonstruktsioonis on märke vajumisest või purunemisest. Va-nade majade puhul võib karta, et katus-te läbijooksud on puitu mädandanud.

Lihtsaim võimalus katuse kandevõi-me taastamiseks on kinnitada kahjus-tunud sarikatele tugevdusplangud või lisada sarikaid. Võimalik on asendada või remontida ka roovitust, kuid see on keerulisem töö, mida teevad ehi-tusspetsialistid.

Ülekoormuste ja ehitusvigade suh-tes on tundlikud just kerged teras- ja puitkandekonstruktsioonid, väga la-medad nn kassipööninguga katused, angaarid ja varjualused.

Raudbetoonpaneelidest lamekatu-sed lume raskust ei karda. Seal tuleks aga teha puhtaks äravoolukohad, et lume sulamisel katusele järv ei tekiks.

Ettevaatus pole liiast ka lume alla-ajamisel katuselt. Madalate majade pu-hul saab hakkama ka katusel turnima-ta. Karl Õiger kasutab pika varrega ta-sapinnalist alumiiniumlabidat. Lume-vaip tuleb siiludeks “saagida” ja siis labidas lume alla ajada. Väike kangu-tus, ja tuleb alla mis kohiseb. Ise ei tohi koormale alla jääda, pool meetrit lund võib kaaluda mitukümmend kilo.

Katuse tervise huvides soovitab Karl Õiger umbes 10cm lumekihi alles jätta – see kaitseb katust selle peal kõndimi-sel. Ilma turvatraksideta ei maksa aga ülespoole mitte vaadatagi.

IVO PILVE

Kinnisvaraturg ärkab koos kevade tulekuga

RAIVO TASSO

Ehitus & Remont156

- Puurkaevuderajamisejärelevalve

- Puurkaevudeekspertiisja kvaliteedihindamine

- Põhjaveeuuringud

OÜ VesinikL. Tolstoi 8–3, 50106 Tartu tel 505 1911, info@vesinik.ee www.vesinik.ee

Hajaasustuse veeprogramm käivitus piloodina 2007. aastal Võrumaal. Nüüdseks ennast tõestanud programm võimaldab parandada joogi-vee kättesaadavust hõredalt asustatud piirkondades. Veeprogramm on andnud võimaluse ka ettevõtluse arenemiseks. Puurkae-vu rajamise litsentsiga ettevõtete arv on selle ajaga kasvanud 17-lt 37-le.

Puurimisfirmade rohkus annab telli-jatele suurema valikuvõimaluse ja tõe-näoliselt ka soodsama hinna, sest tugev konkurents on viinud puurkaevu raja-mise hinna väikeseks. Samas, mitme veeprogrammi koordineeriva inime-sega vesteldes on ilmnenud, et sood-sa hinnaga ei kaasne alati kvaliteetne teenus.

Teenuse kvaliteedi tõstmisele aitaks kaasa omanikujärelevalve teostamine. Vastavalt ehitusseadusele määrab ehi-tise (puurkaevu) omanik enne ehita-mise alustamist (puurkaevu rajamist) omanikujärelevalve tegijaks omani-kujärelevalve tegemise õigusega isi-ku. Kui puurkaev rajatakse ainult enda tarbeks, võib omanikujärelevalvet teha puurkaevu omanik ise.

Omanikujärelevalve tegemise ees-märk on tagada:1) puurkaevu projekti- ja nõuetekoha-ne rajamine;2) puurkaevu rajamise tehniliste doku-mentide koostamine;3) puurkaevu rajamise tööde nõuete-kohane kvaliteet.

Keskkonnaministri määrus 29. juu-list 2010 nr 37 sätestab nõuded puur-kaevu projektile, konstruktsioonile, ra-jamisele ja kasutuselevõtmisele.

Omanikujärelevalvet teostav isik peab kontrollima järgmisi asjaolusid.

n Puurkaevu projekti vastavus nõue-tele. Erilist tähelepanu tuleb pööra-ta puurkaevuga avatava põhjaveeki-hi eeldatava kvaliteedi kirjeldusele ja põhjaveekihi valiku põhjendusele ning puurkaevu konstruktsiooni kirjelduse-le ja põhjendusele. Põhjaveekihi valik ja puurkaevu konstruktsioon on kaks põhilist aspekti, mis tagavad puurkae-vu omanikule piisava ja kvaliteetse vee-hulga. Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda puurkaevu pro-jekti nõuetega vastavusse viimist.

n Nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamine. Puurkaevu projektis pea-vad olema ära näidatud kasutatavate ehitustoodete ja materjalide kogused, vastavusdeklaratsioonid või sertifikaa-did (tunnistused). Oluline on, et vas-tavaid tooteid ja materjale kasutatak-se ka puurkaevu rajamisel. Mantelto-rude mark ja seinapaksus peavad ole-ma samad mis projektis. Manteltorude taguse isolatsiooni tegemiseks kasuta-tava tsemendi mark peab samuti vas-tama projektile. Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda puur-kaevu rajaja poolt kasutatud ehitustoo-te asendamist selle mittevastavuse kor-ral puurkaevu projektile või kehtesta-tud nõuetele.

n Puurkaevu projektikohane ja kva-liteetne rajamine. Puurkaev tuleb ra-jada vastavalt projektile, õigusaktidele ning puurkaevu omaniku ja puurkae-vu rajaja vahelisele lepingule. Jälgida tuleb, et puurkaev rajataks veekihiti ja sellise konstruktsiooniga, mis on mää-ratud ja põhjendatud puurkaevu pro-

jektis. Puuri ja manteltoru diameetrid peavad vastama nõuetele ja projektile. Manteltorude ja tsemendi kogus peab vastama projektile. Isoleerima peab kogu manteltorude põhikolonni tagu-se osa. Keevisühendusega mantelto-rude kasutamisel peab olema tagatud keevise kvaliteet. Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda puur-kaevu projektile ja nõuetele mittevas-tavate tööde ümbertegemist.

n Puurkaevu rajamise tehniliste do-kumentide koostamine. Puurkaevu rajaja peab esitama kasutatavate ehi-tustoodete ja materjalide vastavusdek-laratsioonid või sertifikaadid (tunnis-tused). Keevisühendusega manteltoru-de kasutamisel peab puurkaevu rajaja esitama keevitaja sertifikaadi, keevitus-tööde päeviku ja keevitustööde protse-duuride kirjelduse. Rajaja on kohusta-tud pidama puurimispäevikut ja esita-ma selle andmetel puurkaevu andmed keskkonnaregistrisse 10 päeva jooksul pärast tööde lõppemist.

n Maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale. Puurkaevu rajaja ei tohi rikkuda ega vigastada maaüksu-se omaniku vara. Kinni tuleb pidada keskkonnaohutuse tagamise nõuetest. Omanikujärelevalvet tehakse vähe-malt puurkaevu rajamise alustamisest kuni puurkaevu kasutusloa saamiseni. Omanikujärelevalve tegija on kohusta-tud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muu hul-gas puurkaevu projekteerijast, puur-kaevu rajajast, puurkaevu rajamisel ka-sutatavate materjalide ja ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest.

TAAVO KATTEL

Puurkaevude rajamise järelevalvest

Ehitus & Remont 157reklaamTekST

Soojustuse kleepimine.

Maja Tallinnas Saviliiva elamurajoonis.

Põhimõte seisneb selles, et hoone soojustami-seks kasutatakse polüstüreeni, mis kleebitakse seinale spetsiaalse kleepseguga ning krohvitak-se pealt armeerimiskrohviga.

Soojustuseks kasutatakse vahtpolüstüreeni (EPSi), mille mahumass on vähemalt 15 kg/m³ ja survetugevus vähemalt 6 kPa. Soojustuse ja selle kihi paksuse valikul on soovitatav lasta ar-hitektil/projekteerijal teha seina ehitusfüüsika-liste näitajate arvutus. Soojustuskihi paksuse va-likul võiks konstruktsiooni kui terviku soojajuh-tivus olla U ≤ 0,20 W/m²K.

Polüstüreeni vanus enne paigaldamist peaks olema vähemalt kolm kuud, et sinna ei tekiks pragusid.

Alusprofiili (Weber 390) laius valitakse soojus-tuse paksuse järgi. Kergplokkidest seinale kin-nitatakse alusprofiil reeglina kruvide ja tüübli-tega, betoonaluspinnale naeltüüblitega. Kinni-tite kulu on 2–3 tk meetri kohta. Alusprofiilide paika rihtimiseks kasutatakse plastist distants- klotse. Alusprofiilid ühendatakse omavahel spet-siaalsete ühenduslülidega. Nurkades tuleb alus-profiil lõigata 45kraadise nurga all, et nii sise- kui ka välisnurkades ei tekiks profiili katkestusi.

Siledale seinale soojustuse paigaldamisel kan-takse kleepsegu (weber.therm 305) soojustu- se tagaküljele 9 × 9 × 9 mm või suurehambuli-sema plaatimiskammiga. Liimiga kaetud polü-stüreeni plaadid surutakse tihedalt vastu seina. Plaadid paigutatakse astmeliselt, vältides püst-vuukide kohakuti sattumist. Plaatidevahelised küljed peavad jääma segust puhtaks.

Ebatasase aluspinna korral paigaldatakse soo-justusplaadid seinale kleepsegu-pätsikestega.

• Nakkepind soojustuse ja seina vahel peab olema vähemalt 50% (6–8 segupadjakest soo-justusplaadi taga).

• Esimesel soojustusplaatide ringil ümber maja tuleb lisaks segupätsikestele panna kleep-segu ka ühtlase vaaluna soojustusplaadi serva-le. Nii välditakse lahtise õhukanali teket soojus-tuse servades. Selline „suletud perimeeter” tu-leb teha vähemalt iga 2,5 kõrgusemeetri järel.

• Õhkvahe soojustusplaadi ja seina vahel ei tohi olla suurem kui 2–3 cm.

Tüüblid paigaldatakse pärast kleepsegu kui-vamist. WeberThermi süsteemis võib kasutada plastnaelaga kinnitustüübleid. Puidu ja metalli külge kinnitamiseks sobivad tsingitud või rooste- vabad kruvid. Tüübel ei tohiks ulatuda isolat-

sioonikihist välja üle 1 mm. Plaatide vahele jää-vad praod tuleb täita montaaživahuga. Pärast selle tardumist eemaldatakse vuugist väljapai-sunud vaht. Plaatide ebatasasused lihvitakse.

Pärast kleepsegu kuivamist paigaldatakse fas-saadi tugevdusprofiilid. Seinanurgad, akende ja uste servad ning muud L-kujulised konst-ruktsioonid armeeritakse nurgaprofiiliga (weber 392). Profiil kleebitakse paika armeeri- miskrohviga (weber.therm 310). Kaarjad ja ümarad avade ümbrused ning sisenurgad armeeritakse painduva sisenurgaprofiiliga.

Akende ja uste servades kasutatakse spet-siaalset iseliimuvat profiili, mis kleepub vastu akna/ukse lengi ning armeerib sellega külg-neva aknapõse. Pragunemisohtlikud aken-de ja uste nurgad tuleb eraldi tugevdada 30 × 40 cm suuruste võrgutükkidega, mis pai-galdatakse diagonaalselt.

Järgmisena krohvitakse ja armeeritakse soo-justusplaatide pind tsemendil baseeruva polü-meerse kiudkrohviga (weber.therm 310). Esi-mene kiht weber.therm 310-t kantakse pin-nale 3–4 mm paksuse kihina. Värskelt seinale kantud segusse vajutatakse armeerimisvõrk weber 397 ning pind tasandatakse. Võrgupaa-nide vahel ja jätkukohtades peab jääma 10 cm laiune ülekate. Pärast esimese kihi kuivamist kantakse pinnale teine kiht armeerimissegu pak-

susega 1–3 mm. Armeerimiskihi paksus soojus-tuse pinnal peaks olema 4–6 mm.

Kohtades, kus soovitakse saada suuremat löögikindlust (nt sokkel), võib kasutada tugeva-mat soomusvõrku või panna topeltvõrk. Krohvi-kihi paksus peab siis olema 10 mm.

Lõppviimistlus kantakse kuivanud aluskihile.

• Scratch-tüüpi (K) krohvid – nn tera-tera- kõrval-krohvid jätavad ühtlase kareda pinna. Valikus on 1–3 mm täitefraktsiooniga krohvid.

• Rillen-tüüpi (R) krohvid – uurdelise pinna-struktuuriga krohvid (rahvakeeles kooreürask, ussimuster). Valikus on 1,5–3 mm täitefraktsioo-niga krohvid.

• Pritskrohvid kantakse krohvipüstoli või -pumbaga. Valikus on 2 mm, 3 mm ja 5 mm täitefraktsiooniga krohvid.

Viimistluskrohve toonitakse Weberi ja NCS-värvikaardi alusel.

Võrgu paigaldamine.

158 Ehitus & Remont

Vastupidav ja hooldusvaba epopõrand on mugav ja lihtne lahendus nii kontoris kui kodus.

Võimalused kodude siseviimistluses laienevad aasta-aastalt ning muutu-vad järjest huvitavamaks. Trendid uue-nevad, vahetuvad ja muidugi ka kordu-vad – nagu kõik siin elus. Kui seni on vastupidavad epopõrandad olnud roh-kem levinud tootmisruumides, kau-banduskeskustes, garaažides ja konto-riruumides, siis nüüd on need edukalt kasutuses ka kodus. Miks?

Lihtne hooldus ja pikaealisusEpopõrandaid on lihtne hooldada ja aja möödudes väikeste kuludega värsken-dada, uuendada. Tänu betoonist alus-pinnale on need ka vastupidavad, väga praktilised ning samas pilkupüüdvad.

Epopõrandale annab tugevuse ja vastupidavuse põrandale kantud kihi paksus. Mida õhem kiht, seda odavam ja lühiealisem ja mida paksem kiht, seda kallim ja pikaealisem.

Enamasti otsustatakse epopõranda kasuks kodus neis ruumides, mis on niisked, külmad või vajavad lihtsalt tu-gevamat katet – nagu vannitoad, sau-nad, garaažid, keldrid ja majapidamis-ruumid. Aga miks mitte ka elutubades-se, koridori või kööki? Betoonpõranda-te katmine epokattega tähendab ko-dustes tingimustes samahästi kui elu-aegset lahendust.

Aluspind on tähtisEeldus hästi toimivale põrandale on õi-gesti valitud betooni mark, selle paigal-damine ja kvaliteetne pinnaviimistlus. Nagu kõik töödeldavad pinnad, nõuab ka epokatte alune betoonkiht väga

hoolikat eeltööd – karestamist, puhas-tamist. Soovituslikult ei tohi kasutada betooni järelhooldusaineid, kuna need vähendavad betoonpinna poorsust ehk takistavad epokatte imendumist.

Epokate moodustab betooniga mo-noliitse terviku, mida liimitavate ja ta-sandussegudega paigaldatavate kate-tega nagu keraamiline plaat, PVC-materjal ja linoleum ei saavutata. Kui epokattega kaetud põrandad kulu-vad, saab neid lihtsa vaevaga uuenda-da või katta paksemate ja tugevamate massidega.

Epopõranda sobitamisega siseku-jundusse ei teki probleeme, sest vär-vitoone saab RAL kataloogist valida ja lõputu hulk erinevaid variante on või-malik saada värviliste liivade ja deko-ratiivkivide segamisel. Vähe on veel le-vinud lihvitud terratso ehk Superfloor põrandad, nende kõrgema hinnatase-

me tõttu, kuid omadustelt ja väljanä-gemiselt ületavad nad teatud kohtades kordades epokatete omadusi.

Epopõranda tegemine ei käi asjast huvitatud töömehele üle jõu, aga kind-lasti peaks end enne kurssi viima spet-sialistide õpetussõnadega. Eestis paku-vad epopõrandate tegemist paljud fir-mad, nii et betoonist valatud põranda suhteliselt soodsa hinnaga lahedaks ning vähe hooldust vajavaks põran-daks tegemine ei ole sugugi keerukas.

GERLI RAMLER

Koju sobib ka epopõrand

Epopõrandaid saab kujundada väga pilkupüüdvalt ning tänu betoonist aluspinnale on need vastupidavad ja praktilised.

EPOPÕRAND-R

Ehitus & Remont 159

KODU SOODSALT SOOJAKS!

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong) tel 5661 5954 kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee

TALA 16

719 € 799 €

LOVERO

1459 € 1824 €

TALA 03

651 € 767 €

KV 055 R/L

1285 € 1428 €

MALAGA

1613 € 1793 €

KV 055A

1199 € 1332 €

BILBAO

2090 €LUGANO

3597 €BASEL

3087 €RONDA

2729 €

NORRA KERGAHJUD

Ehitus & Remont160

RSA KODUKINDLUSTUSGaranteerime parimad tingimused ja õiglase hinna!

RSA Kindlustus pakub esimesena Eestis kodukindlustust, mis kaitseb Sinu kodust vara ka väljaspool kodu ning mida saab sõlmida kuni kolmeks aastaks, säästes sellega kuni 20% kindlustusmaksest.

RSA Kodukindlustusel on veel palju eeliseid:

Hüvitame koduse vara põhimõttel “vana vastu uus”

Kodune vara kindlustatakse ilma nimekirjata

Kaitse sisseehitatud mööblile ja integreeritud köögitehnikale

Kaitse kodutehnikale ootamatu rikke korral (kodumasinad, arvuti, telekas jms)

Kaitse kõigi pereliikmetega kaasas olevale kodusele varale

(nt reisil, tööl, koolis)

Kaitse veetaseme tõusust ja lume sulamisest tingitud üleujutuse korral

Küsi pakkumist e-kirja teel sales@rsagroup.eevõi telefonil 1526. Tutvu tingimustega veebilehel www.rsagroup.ee

Teie rahulolu nimel,

RSA

Kindlustus

Küsi pakkumist e-kirja teel sales@rsagroup.ee