Maalehe nõuandelisa Nr 18 5. mai 2011

REISIME:Autoga EuroopasseLk 278–279

OLE NUTIKASIstuta mahedaltLk 280–281

SUVEPÄIKE:Jälgi nahamuutusiLk 284–285

SUVEPUHKUS

274 Suvepuhkus

ÖÖPAKETT alates

Õhtuks koju!

ÖÖPAKETT alates

Info ja broneerimine reisibüroodest üle

Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast

telefonil 66 46 000, www.eckeroline.ee

* sõiduauto max pikkus 6m, max kõrgus 1,9m)

PILETID alates

HommikuksHelsingisse

AUTOPAKETT

Kaks inimest, kajut ja auto ööreisidel

15€ täiskasvanu või sõiduauto*

kuni viiele

alates51€59€

Suvepuhkus 275

Kollase liblika suviM inu tänavune esimene

liblikas oli nii kiire ja kirju, et tükk aega vi-

dutasin silmi, kas oligi üldse lib-likas. Otsustasin, et polnud ühti, lihtsalt mingi tühilendaja.

Järgmist kirjut liblikat nä-gin toas – peksis tiibu vastu ak-naklaasi ja otsis väljapääsu. See polnud ka õige asi. Sama tobe oleks rääkida õhinal, et nägin täna rebast... loomaaias puuris.

Kolmas liblikas oli kuldkolla-ne. Vaat tema otsustasin nimeta-da oma kevade esimeseks libli-kaks. Kes toob kuldse suve.

Võta siis kinni, kas käitusin vanarahva õpetuse järgi, et iga-üks on oma õnne sepp, või uue aja kombe kohaselt, kus valeta-misel on peaaegu rahvuslik õi-gustus.

Isegi suve petame tegelikult endale välja. Kui Eestis lubatak-se kuni 20 kraadi sooja (mida ja-gub vaevalt kuhugi Lõuna-Eesti küngaste vahele), kisuvad noo-red tüdrukud ja poisid kahek-sakraadises Tallinnas end tä-naval poolpaljaks. Sest suvi on käes!

Väsimatult korratakse, et kõik asjad on kinni meie mõtlemises. Ongi. Kollane liblikas toob meile kõigile imeilusa, kuldse ja soo-ja suve. Ja puhkamiseks sobib kõik: sõit veel soojemale maale, suveseiklus Eestis, grillimine su-vekodus, heinategu ämma juu-res, isegi oma elu esimese seebi-ka vaatamine teleri ees.

KAJA PRÜGI

toimetaja

Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja: Kaja Prügi, 661 3337 / Kujundaja: Heiki MaibergReklaam Enn ViidikVäljaandja AS Eesti Ajalehed / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011ILMub KooS MAALEHEgA

SuvePuhKuS

Kohe-kohe jõuab kätte suvine puhkuste aeg. Vee-daks selle õige vastostetud isiklikus suvekodus?

Tänapäeva kiire elutempo puhul on suvekodu valikul logistika olulise täht-susega. Paraku pole kõigil linnaini-mestel võimalik end pooleks aastaks ametist priiks võtta ja teise Eestimaa otsa suvemõnusid nautima minna.

Kes on sunnitud ühendama ame-tisolemise ja suvekodu mõnude nau-timise, neil soovitaks suveelamise va-likul lähtuda kaugusest mitte rohkem kui üks tund autosõitu. Sellist vahe-maad kannataks vajadusel ka iga päev sõita.

Tähtsad on koht, ümbrus ja isetegemise soovSuvila asukoha valikul lähtutakse oma soovidest ja vajadustest: on mere ee-listajaid, on jõe- ja järvelembe, metsa-vaikuse hindajaid, põllupidajaid, era-

kuelu nautijaid, aga ka rohkele selt-sielule rõhu asetajaid.

Kindlasti hinnake ka lähimat ümb-ruskonda, et hiljem ei selguks tõsiasi, et mõnesaja meetri kaugusel asub kä-ratekitaja: meelelahutusasutused, mootorratta võidusõidu rajad, golfi-väljakud, kus pidevalt muru niidetak-se, karjalaut vms.

Kaasaegne tiheda töögraafikuga äriinimene võiks eelistada lõplikult valmis ehitatud maja koos sinna juur-de kuuluvate tehnovõrkude ja haljas-tusega. Seda juhul, kui ta soovibki su-vekodus vaid puhata ega oma ehitus- ja aiapidamisalaseid hobisid. Sellise suvekodu soetamiskulu ja ülalpida-miskulud on mõistagi suured.

Isenokitsejatele sobiks mõni iid-ne talukoht või restaureerimist vajav hoone kauni looduse rüpes. Vähehaa-val oleks siis võimalik kogu majapida-mine oma käe järgi ehitada ja reno-veerida.

valime päris oma suvekodu

Lihtne majake Raplamaal Raikküla vallas.

Järg lk 276

UUs Maa

276 Suvepuhkus

Tulemuse saavutamiseks läheb küll aega, aga soetamiskulud ei ole väga suured.

Tüüpiline suvila säästlikule inimeseleTüüpiliseks suvilaks peetakse väi-kest aiamaakrunti suurusega umbes 600 m2 majaga/saunaga umbes 60 m2. Harilikult asub see nn suvilara-joonis, mis on mugav lahendus seetõt-tu, et toimib tugev naabrivalve ja soe-tamiskulud on madalad. Kindlasti ei sobi see variant rahu ja vaikust hinda-vale suvitajale.

Suvila valikul on mõistlik otsus-tada lihtsa arhitektuurilise ja konst-ruktsioonilise lahenduse kasuks. Liht-sad asjad vajavad alati vähem hoolt. Sama kehtib ka mööbli ja sisseseade kohta. Vältida tuleks ülesoojustatud, kiletatud, lamekatusega ja plastaken-dega eluasemeid. Viimistlusmaterja-lid olgu naturaalsed ja kergesti uuen-datavad.

Suvekodu ostul tasub silmas pida-da vundamendi tugevust ja kõrgust – ikka perspektiivitundega.

Näiteks et kui ühel sügisel ei soo-vigi enam linnakärasse naasta, oleks

võimalus väheste kulutustega korralik ületalve elamiseks mõeldud maja ehi-tada. Samuti võimaldaks korralik vun-dament suvekodule teise korruse pea-le ehitada.

Suvila ostmisel kontrollige korst-nat, tingimata küsige omanikult vii-mast akti korstna puhastamise kohta.

Tehnilistest lahendustest ja turvasüsteemidestTore on keerata kraan lahti ning sealt tuleb vett, mis omakorda kanalisat-siooni kaudu hoonest eemale juhi-takse.

Mõnus on, kui vajutad nuppu ja küttesüsteem hakkab tööle, vesi soo-jeneb ning maitsvad road valmivad. Kogu selle mugavusega oleme harju-nud oma linnakodudes.

Aga kuidas sobiks sooja saamiseks teha pliidi alla tuli? Tuua kaevust ämb-riga vett? Pesemisvett soojendaks suu-res saunakatlas, sauna kütaks puude-ga, külma vett koguks reservuaari ja pesemiseks kasutaks tavalist pesu-kaussi?

Tegutsemishetkel on veidi rohkem mässamist, aga omades hästi natura-listlikku suvekodu, saab talveperioo-

dil murevabalt päevi kevade suunas veeretada. Sügisel külmade saabumi-sel lihtsalt pakid asjad kokku, keerad suvekodu ukse lukku ja sukeldud mu-gavasse linnaellu, kus saad rahulikult talve nautida. Sest sinu suvekodus pole torusid ega nuppe, mille külmu-mise pärast peaksid südant valutama. Tundub igati meelepärane?

Kindlasti on tark tegu suvila ka kindlustada ja teha kulutusi valvesig-nalisatsiooni süsteemi paigaldami-seks.

Tänapäeval on turvalisuse taga-miseks väga palju võimalusi: turva-firma teenuse kasutamine, valvesüs-teemi ühendamine mobiiltelefoniga, naabrivalve jmt. Investeerides turva-süsteemi, investeerite oma rahulikku tulevikku.

MARJE SOOSAARUus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Hulgilaod: Harjumaal Mõigu Tehnopark, Kuma tee 1, 75312 Rae vald, tel 601 1727, 637 6513Tartumaal Ülenurme Tehnopark, Tööstuse tee 9, 61715 Ülenurme vald, tel 740 6697, 742 8446

www.selteret.ee, www.pestchemical.ee

Metsameeste ja matkajate lemmikDIFFUSIL – sääskede, parmude ja puukide vastu.

Saadaval

apteekides

ja aiandus-

kauplustes.

Pikaajaline toime!

Ajakirjandus-testide võitja.

Suvepuhkus 277

ja suvi on alati sinuga!

www.mahlad.ee

Koduõue küpsed maasikad ja õunad, päikesest pakatavad banaanid, apelsinid ja

viinamarjad kaugetelt meretagustelt maadelt toovad meenutuse soojast suvest nii sombusesse

sügisesse kui ka lumisesse talvepäeva. Päikeseküpsete viljade ja suve maitse on

Kadarbiku ja Lotte püüdnud nii väiksemate kui ka suuremate jaoks PÄIKESESMUUTI pudelisse.

PÄIKESESMUUTI on lastesõbralik ja tervislik, vaba lisaainetest ja suhkrust.

278 Suvepuhkus

L O O D U S E - J A K U L T U U R I R E I S I D 2 0 1 1Meilt ka: tellimusreisid gruppidele suur valik soodsaid reise õpilastele puhkusereisid laevapiletid reisikindlustus

Teele Reisibüroo Kompanii 1c, Tartu tel 744 1113, 744 1070 teele@teele.ee www.teele.ee

KURAMAA 09.–10.07 al 88 € (1376,90 kr)

ŠVEITS-LIECHTENSTEIN 15.–23.07 al 491 € (7682,48 kr)

RIIA: RUNDALE LOSS 16.–17.07 al 63 € (985,74 kr)

KALININGRAD 27.–30.07 al 175 € (2738,16 kr)

AJALOOLINE IDA-PREISIMAA 10.–14.08 al 230 € (3598, 72 kr)

KURAMAA 05.–07.08 al 126 € (1971,47 kr)

AVASTAMATA VALGEVENE 07.–10.08 al 215 € (3364,02 kr)

Suvi pole mägede taga ja paljud mõlgutavad juba puhkusemõtteid. Järjest enam kogub populaarsust isikliku autoga reisimine.

Mõistagi peavad varakult olema paigas eelarve ja marsruut. Kõik sõltub rahako-tist ja sellest, mida tahetakse näha. Oma autoga Euroopas reisimine pole odav lõbu, arvestama peab mitme riskiga.

Ära reisi liiga vana autogaPäevinäinud sõidukiga ei ole mõtet pikka teekonda ette võtta. Auto peab olema kindlalt korras – paljugi, mis võib juhtuda. Eriti kui liigelda mäge-des, mis on meile harjumatu.

Paljud panustavad praegu autot va-hetades viis-kuus aastat vanadele pruu-gitud sõidukitele, mida suuremad au-tosalongid ka hoogsalt müüvad.

Inimene, kes puhkust ja pikka sõi-tu sellise sõiduriistaga kavandab, ar-vab, et tegi hea tehingu. Tegelikkuses on niisuguse auto eelseisvaks puhku-sereisiks soetamine ohtlik, kinnitas tuttav automehaanik. Müügimees ei pruugi rääkida ostetava auto kõiki-dest hädadest, sest teda huvitab müük ning endale hea palga kindlustamine. Sellised sõidukid on tulnud pankadelt tagasi ja sõitnud mitte just kõige pare-ma kvaliteediga kodustel teedel.

Kui ikkagi panustatakse reisiks 5–6 aastat vanale autole, kas saab end kindlustada pikemaks matkaks või-malike ootamatuste vastu?

Iizi kindlustuse avalike suhte juht Irmeli Karja tunnistas, et sõltuvalt sihtkohast tasub mõelda rohelisele kaardile. See on kehtivat liikluskind-lustust tõendav dokument välismaal ja suisa kohustuslik reisimisel väljas-pool Euroopa Liitu.

Näiteks endistesse Jugoslaavia rii-kidesse sõites peab roheline kaart igal juhul kaasas olema, samuti Rumee-niasse, Türki, Ukrainasse või Vene-maale sõidul.

“Soovituslik on sõlmida kaskokind-lustus,” räägib Irmeli Karja. “See hü-vitab kõik levinumad kahjud, mis au-toga võivad juhtuda, hoolimata süüd-lasest või õnnetuse toimumise kohast. Seega aitab kaskokindlustus maanda-da kliendi enda riske. Kes ei muretse reisil rikki läinud auto pärast ja tahab

Autoga reisimine nõuab kodutööd

Visby vanalinn. Igal aastal augusti algul toimuvad siin keskaja päevad, mida tullakse uudistama tervest Euroopast.

VAMBOLA PAAVO

Suvepuhkus 279

oma reisi jätkata, võib panustada ka kasutuskatkestuse paketile. Tegu on asendusautoga.”

Hätta ei jäta pikemal reisil ka rah-vusvaheline autoabi. Kui kodust tu-handete kilomeetrite kaugusel peaks mootor ootamatult tõrkuma hakka-ma või juhtub midagi silla või käigu-kastiga, on välismaal remonditööko-jas parandamine kallis lõbu.

Tehnilise rikke vastu Irmeli Karja sõnul kindlustada ei saa. Ikkagi ta-sub mõelda rahvusvahelisele auto-abipaketile. “See nõuab küll lisaku-lu, aga endal on kergem tunne, kui oled riskid maandanud. Koonerdada selle nimel ei tasu. Hilisem remont – või hullem veel, pukseerimisteenus – võib äärmiselt kulukaks osutuda,” manitseb Karja.

Irmeli Karja arvates uue ja häs-ti kindlustatud vana autoga reisimi-se vahel liiga teravat vastuolu siiski pole. Maailmas on näiteid, kus sa-longist veereb välja tuttuus Ferrari ja keegi sõidab selle kiirtee esimestel kilomeetritel esimeses kurvis maha-kandmisele. Jääb vaid loota, et ostja tegi superkasko ja see kehtis.

Automüüjad soovitavad muidugi uut tehasekonveierilt tulnud tuttuut sõidukit, sest see on kindlam ja garan-tiidki peal. Kui raha jääb ka pikemaks reisiks, on see kindel investeering.

Autoga reisides ei tasu unusta-da reisitõrke kindlustust. Paar päe-va enne oodatud ja kavandatud sõi-

tu võib tervis jukerdama hakata. Ho-tellid on broneeritud ja nende eest makstud. Ootamatu haigestumine läheb tõrke alla ja kindlustusest on lootus hiljem raha tagasi saada.

Hoolda auto reisikordaEnne mis tahes reisile asumist ta-sub panustada raha autohooldusele, kontrollida jahutusvedelikku ja akut, üle vaadata varurehvi olukord, tun-da huvi, et tungraud ja puksiirköis oleksid pagasiruumis. Teel olles ta-suks vältida kütuse ostmisel kahtla-si tanklaid, sest iial ei või kindel olla, mida seal müüakse ja kuidas see kok-kuvõttes autole mõjub.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, ka Horvaatias ja Sloveenias ning Prant-susmaal on kiirteed tasulised. Sõit-mise eest peab teatud vahemaa ta-gant maksma. Kui teele jääb pikki tunneleid ja üle orgude viivaid sil-du, on tasu mõistagi kõrgem. Maksta saab nii sularahas kui ka kaardiga.

Aktsepteeritakse eurosid, ent taga-si antakse kohalikus valuutas. Mõnes riigis tuleb kohe pärast piiriületust soetada veel kiirteel sõitmiseks eral-di kleebis ning see panna tuuleklaa-sil nähtavale kohale. Kokkuhoid selle arvelt pole hiljem politseile vabandus ning toob kaasa soolase trahvi.

Ööbi lubatud kohasPole mõtet ka 24 tundi ööpäevas jär-jepanu sõita, isegi vahetusmeeste-ga. Ööbimiseks tuleks kasutada tee-de ääres asuvaid motelle või külalis-temaju. Kui esimeses ettejuhtuvas kohas kohti pole, siis järgmises võib õnn naeratada.

Kindlasti ei soovita suurelt magist-raalilt maha keerates esimese metsa-tuka all või järve ääres hakata telki üles panema. Enne tasub uurida, kas pole tegu eramaaga, ja luba küsida.

Reisil olgu kaasas hea atlas. Mida värskem väljaanne, seda parem. Au-tomatkal tuleb kaardiga olla sinasõ-ber. Tark tegu on igaks päevaks tee-kond ette kavandada, sest roolis nä-puga kaardilt jälge ajades võib mõ-nestki teeotsast või mahasõidust mööda põrutada.

Valikuvõimalusi turvaliseks au-toga reisimiseks on küllaga. Igaüks leiab endale kindlasti taskukoha-se marsruudi. Kogu reisi maksumu-se juures tuleb siiski meeles pidada, et koonerdamine millegi arvelt pole kokkuhoid. Nael kummi!

VAMBOLA PAAVO

Autan® ainult apteegist!

Kindel kaitse sääskede ja puukide eest

Kasuta tõrjevahendeid ohutult. Enne kasutamist loe pakendi etiketti või infolehte.

kuni 8-tunnine kaitse sääskede

kuni 5-tunnine kaitse parmude

kuni 4-tunnine kaitse puukide eest

Gotland on koht, kus tuleb aeg maha võtta ja lasta nähtu endast aeglaselt läbi. Siin hoomad, mida tähendab Läänemere kõige päikeselisem saar. Pildile jäid tuule poolt miljonite aas-tate jooksul meisterdatud raukarid.

280 Suvepuhkus

n Looduslik õhuvärskendaja 500 ml vett, 1 sl soodat, 1 tl sidrunimahla ja paar tilka aroomiõli vastavalt soovile. Paiguta komponendid spreipudelisse, ja õhuvärskendaja on valmis.

n Isetehtud niisked salvrätidWC-paber, suur kruusitäis destilleeritud vett, 2 sl beebišampooni, 1 sl beebi-õli, kaanega hoiukarp. Eemalda WC-paberi rullist papptoru ja lõika paberirull pooleks. Sega beebiõli, beebišampoon ja destilleeritud vesi omavahel. Pane poolik paberirull hoiukarpi (teine pool jääb järgmiseks korraks). Vala vedeli-kuga üle. Paber imab kogu vedeliku sisse.

Lisanipp! Pane vedelik spreipudelisse ja iga kord enne paberi kasutamist pritsi see vedelikuga üle. Kasuta lavendliõli või aaloegeeli, mis niisutavad ka nahka.

n Ravim pingepeavalu vastuSega kokku 250 ml vett, värskelt tükeldatud ingverijuur, 1 tl kummelit ning 1 tl pärnaõisi. n Huuleohatise raviksKallite apteegiravimite asemel kasuta tükeldatud küüslauku.

n Looduslik ViagraAmmune armujoogi lähteaine ingverijuur parandab väga edukalt alakeha verevarustust, toimides n-ö Viagrana. Tee nii: kata sidrunilõik jahvatatud ingveriga ja söö ära kaks tundi enne voodisse heitmist.

Allikas: isemoodiloovustuba.blogspot.com

NIPINURK

Kui reisiks raha napib, tee oma suvi teistmoodi põnevaks ning ühtlasi kasu-likuks. Näiteks avasta endas aednikupisik või astu samm lähemale loodus- kosmeetikale.

Iga aastaga kuuleme järjest enam jutte E-ainetest, kemikaalidest ning mahe-põllumajandusest. Nuriseme tootjate ja müüjate üle ning nõuame puhtamat sööki ja naturaalsemat ravikosmeeti-kat. Miks me ise midagi ette ei võta, et oma elu veidi looduslikumaks muuta?

Soodne potipõllupidamineIsemoodi Isetegijate Loovustoa ju-hendajate sõnul on väike aiapidami-

ne imelihtne, loomulik ja mis peami-ne – üldse mitte kallis. Potipõllundu-ses kulutatakse sageli palju raha uh-ketele seemnepottidele, eelkasvatus-topsikutele ning minikasvuhoonete-le, kuid seda kõike saab palju soodsa-malt teha.

Poes müüdavate eelkasvatustopsi-de aseaineks sobivad ajalehepaberist potid, mida pole raske valmistada.

“Need on hästi sobilikud taimede kasvatamiseks seemnest ning teevad peenrale istutamise lihtsamaks,” kii-dab Airi Voitk. “Parimad potid on ju aeglaselt looduslikul moel kõdune-vad potikesed, mida võib koos taime-ga mulda istutada. Ajaleht on just sel-line materjal. Taimejuured jäävad üm-beristutamisel häirimata ning taimed kasvavad tervemad ja tugevamad. Suur pluss on veel loodussäästlikkus, sest nii väldime plastpottide kasuta-

Puhkus on huvitav ka oma koduõuel

Ajalehest eelkasvatus- ja istutuspotid.

Iga aasta on festivali külastanud ligi 20 000 inimest. Ka tänavu on oodata

eriti palju rahvast tänu samal ajal toimuvale laulu- ja tantsupeole.

Eesti Maasikakasvatajate Liit korraldab

2. ja 3. juulil maasikafestivali Ülemiste kaubanduskeskuse parklas.

Ootame talunikke kaupema maasikate ja teiste aiasaadustega!

KontaKt: maasikas.ee, elke@maasikas.ee, 529 5936

Suvepuhkus 281

mist. Teine suurepärane kõdunev pott on vana hea munarest.”

Minikasvuhooneks sobib väga hästi läbipaistvast plastist karp. Kui aga on plaan jätta taim aknale kasvama ning selle jaoks oleks vaja kenamat potti, siis pole midagi lihtsamat vana tassi, poti, lillevaasi või kausi “tuunimisest”. Värvi keraamiline pott üle keraamika-värvidega, seo plastnõule tihedalt üm-ber värviline pael või jämedam nöör ning aknalauapere tervitab sind täies-ti uue näoga!

Isegi vana sõel on huvitav sisustus-element, kus saab edukalt taimi kas-vatada.

Ravi ja hellita ennast looduslikul moel “Koduses ravimikapis tasub ala-ti hoida teatud hulka looduslikke ra-vimeid,” soovitab Airi Voitk. “Näi-teks kuivatatud kummeliõisi stres-si ja kõhuhädade puhuks, mõrusoo-la lihas- ja pingevalu vastu, eukalüp-ti kinnise rinna ja lihasvalude, ing-verit külmetuse ning lavendlit stres-si, peavalu ja unetuse vastu. Me-resoolalahusega kuristamine on

hea hingamisteede raviks ja meresool vannisoolaks, paiseleht võtab reu-mavalu ja leevendab tugevat köha.” Ka peavalu ei pea alati tabletiga lee-vendama – lihtne ja tõhus nipp on pis-ta jalad võimalikult kuuma vette ja panna samal ajal jääkülm rätik valu-tavale kohale. Kuum vesi laiendab ve-resooni jalgades, külm vesi aga ahen-

dab peas olevaid veresooni, see-ga vähendades verevoolu ja

peavalu.Kui aga peaks tekkima

tahtmine teha kodus ise kosmeetikume, soovita-vad spetsialistid alustada

näiteks lihtsamast kree-mist või huulepalsamist.

Hea kookose-mandli-kreemi saab, kui se-gada 15 g kookos-rasva, 4 g sheavõid, 5 g mesilasvaha, 66 g

magusa mandli piima, 5 g glütseriini ja 2 ml

E-vitamiini. Mõnus huu-lepalsam valmib, kui segada 4 sl mandliõli, 1 sl mesilasva-ha ja 1 tl mett.

GERLI RAMLERKosmeetikumide tegemiseks vajalikud tarbed.

Suurepärane mullas kõdunev “pott” on munarest.

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

Rüütli 14, 10130 Tallinn Tel 644 4744, 641 8350, 641 8285info@mainedd.ee, www.mainedd.ee

MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 07.–18.12.2011 H: 2874,74 € / 44 980 krAUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 12.–26.11.2011 H: 3833,42 € / 59 980 krUSA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES, NEW YORK 10.–24.09.2011 H: 2810,83 € / 43 980 krUSA IDARANNIK: WASHINGTON, PHILADELPHIA, NEW YORK, NIAGARA 12.–20.08.2011 H: 1661,06 € / 25 990 krUUS! PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA

04.–14.06; 06.–16.10.2011 H: 2555,83 € / 39 990 krUUS! IISRAEL-JORDAANIA 08.–16.10.2011 H: 1185,56 € / 18 550 krUUS! EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA

19.–30.11.2011; 11.–22.02.2012 H: 1725 € / 26 990 kr

KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 27.–28.07; 17.–18.09. H: 101,61 € / 1590 krMUHUMAA-SAAREMAA 07.–08.05; 02.–03.07.2011 H: 82,44 € / 1290 krHIIUMAA 18.–19.06; 27.–28.08.2011 H: 86,28 € / 1350 krHISPAANIA-ANDORRA-GIBRALTAR-PORTUGAL 03.–14.09.2011 H: 893,48 € / 13 980 krUUS! KREEKA-MAKEDOONIA-ALBAANIA

20.–29.09.2011 H: 894,12 € / 13 990 krLONDON: WINDSORI (HENRY VIII ) LOSS 13.–16.05; 10.–13.06; 05.–08.08.2011 H: 382,83 € / 5990 krSOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 01.–03.07; 12.–14.08.2011 H: 210,26 € / 3290 krPOOLA-VARSSAVI-KRAKOW-ZAKOPANE 10.–16.07; 04.–10.09.2011 H: 306,13 € / 4790 krPÕHJA-POOLA – ENDINE IDA-PREISIMAA 26.–31.08.2011 H: 299,74 € / 4690 kr

KAUGREISID:

LÄHIREISID:

Tiit-Reisid OÜTALLINN, Tatari 6, II korrus

KÄRDLA, Sadama 13tel 662 3762, tallinn@tiitreisid.ee

01.06.–15.09.2011 | Reisid toimuvad väikelaevaga.Hind al 450 € (kogu rühma kohta kuni 8 inimest)

Suvepuhkus282

80aastane vanavanaema: mulle lihtsalt meeldib autoga sõita!

Suvi on ukse ees, igaühel meist kripel-dab südames soov puhkuse ajal kodust välja saada, kuskile sõita.

Vaike Kärneril, kes mullu detsemb-ris järjekordset juubelit pidas, sügele-vad pihud jälle oma Žiguli, täpsemalt Lada 112 järele, et mööda Eestimaad tuuritama saada. Küpsele eale vaata-mata keerutab ta autoga Maarjamaa teedelt tolmu üles. Ei jäta järele. Kuigi tal on kaks last, neli lapselast ja sama palju lapselapselapsi. Järelikult tervis on kõva.

“Ega see nii hea polegi. Või kui-das võtta – uued põlved lasevad kõi-ke teha, terviserajal kepikõndi ja see-nel käia, Soomest toodud tõukerat-taga sõita, auto roolimisest rääkima-ta. Oma mootor igatahes ei tõrgu,” on proua rahul.

Kõik algab tööstVaike Kärner on pidanud maast ma-dalast ränka tööd tegema. Ema suri noorelt, kui tüdrukutirts oli 11aasta-ne. Kuue aasta pärast jäi Vaike 10aas-tase vennaga orvuks.

“Pidime minema vanematelt jää-nud loomadega kolhoosi. Vaidas pol-nud see võimalik ja meist said Aru-küla kolhoosnikud. Elasime tädi juu-res. See oli hingeliselt raske aeg. Abi-ellusin, hakkasime oma maja ehitama. See ei tulnud kergelt, ühe koha palga-ga toime ei tulnud. Võib-olla kuidagi ikka oleks, kuid autota ei kujutanud ma pere elu ette. Praegune on ühek-sas, kas juubelinumbriga rattaid veel tuleb, ei tea.

Autoajalugu algas väikesest Zapa-kast, jätkus suuremaga, siis tulid ribu-rada mitmesugused Žigulid, 01st 06ni. Üks Moskvitš sattus ka vahele. Viima-sena ostetud Lada 112ga olen väga ra-hul, käib vaikselt nagu Lääne masin. Kui ükskord sidur pisut nöökis, pak-kus pojapoeg, et vahetaks auto lääne-poolse vastu välja. Ma polnud päri.”

Vaike Kärner on heas mõttes rahu-tu inimene. Niisugused kipuvadki ko-dust ära käima, ilmast hoolimata.

“Palgatööst on mulle ikka väheks jäänud, ühiskondlikku tegevust olen juurde saanud. Ametiühingu asjaaja-mistest on selle poolest kasu olnud, et

sealt sai turismituusikuid. Kogu Nõu-kogude Liit on läbi käidud. Kuid see polnud siiski peamine, eks ametiühing oli tihti ka Vene ajal inimestele nõu-andjaks ja abiliseks.

Asutuse asjade ajamisele kulunud tunnid tegin tasa. Ma ei pidanud õi-geks, et teised minu töö ära teeks. Nüüd püüan ka hädalistele toeks olla, kui vähegi suudan. Olgu sünnipäeva-del või matustel. Aga reisida olen ma endiselt kogu aeg hirmsasti tahtnud.”

Teedeatlas peasVaike Kärner tänab vanajumalat selle eest, et on saanud suurepärase mälu. Ja mis peamine – see pole tuhmuma hakanud.

“Mulle jäävad teed hästi meelde, vähemalt Eestimaa teedeatlast pole vaja osta. Kadunud mehel seda oma-dust polnud, seetõttu istusin mina rohkem roolis kui tema. Aga ta oli suu-repärane mehaanik,” meenutab proua oma abikaasat, kellega koos sai tehtud pikim automatk Odessasse ja Karpaa-tidesse.

“Siis olime roolis mehega korda-mööda. Mägedes tuli hirm naha va-hele. Lapsed, küll juba algklassipoi-sid, andsid ka pehmelt öeldes alal-hoiumärke.”

Pikka mõtlemist pole“Pikki ettevalmistusi ma ei tee. Mis pähe tuleb, selle ka ette võtan. Pike-mad reisid teen koos sõbrannadega, kellel endal liikumisvõimalust pole. Tänavuse hooaja avame Võsu otsaga. Seal elab suviti üks tuttav perekond, kellel on imetore suvila. Mere hää-led ja lõhnad... Öömaja ma hotellist ei otsi, tuttavaid, kes lahkelt peavar-ju pakuvad, jagub terves Eestis. Roo-limiseks ei pea ma ennast vanaks, tel-gi vaiamiseks aga küll.”

Euroopa riikide pensionärid ar-mastavad turismibusse ja kruiisilae-vu. Vaike Kärneri jaoks on vaid üks ja ainus suur turismimeka – see on Ees-timaa.

“Eesti on nii ilus ja iga sõiduga võib avastada midagi uut. Pealegi mul-le meeldib autot juhtida, nõnda saan teha peatusi seal, kus tahan, nii kaua, kui meeldib.

Kui käin Saaremaal, tundub iga kord, nagu oleksin jälle uues kohas. Isegi Sõrve säär paistab taas ja taas teistsugusena. Üks meelisteekond, mida samuti olen korduvalt rataste alt läbi lasknud, on kodust Kuusallu ja Loksale, sealt Võsule, Verki ning eda-si Kundasse. Niisuguseid luikede festi-vale, nagu sealkandis näeb, pole kus-kil. Ma kardan kangesti, et ei jõua elu

Reis ümber Eesti – igas eas!

10aastane Lada 112 on kerinud spidomeetrile 95 000 kilomeetrit. Kõik mööda Eestimaad.

IVO PILVE

Suvepuhkus 283

REISIKALENDER 2011UUDIS! PREISIMAA-VARSSAVI (Poola, 6 p) 03.–08.05; 06.–11.08 H: 159 €

KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA 13.–27.05 ja 01.–15.09 (15 p) H: 383 € ja 447 €; 24.07.–05.08 ja 18.–30.09 (13 p) H: 434 € ja 357 €

SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA PUHKUS (13 p) 19.–31.05; 25.06.–07.07; 13.–25.07; 02.–14.08; 18.–30.08; 03.–15.09; 17.–29.09 H: 307–319 €

PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOF 28.–30.05 (purskkaevude ava pidustused); 14.–16.06; 19.–21.06; 03.–05.07 H: 105 €

UUDIS! BAIERIMAA-ŠVEITS-LIECHTENSTEIN-POOLA-TŠEHHI (9 p) 08.–16.07; 19.–27.08 H: 262 €

PÕHJA-NORRA (NORDKAPP), LOFOOD-ID ja LAPIMAA (7 ja 9 p) 09.–15.06; 29.06.–05.07; 19.–25.07; 10.–16.08 (7 p) H: 242–255 €; 10.–18.06;

26.06.–04.07; 29.06.–07.07; 08.–16.07; 29.07.–06.08; 19.–27.08 (9 p koos Nordkapiga) H: 319–331 €

UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 15.–21.06; 28.06.–04.07; 11.–17.07; 20.–26.07; 28.07.–03.08; 18.–24.08 H: 274 €

UUDIS! FANTASTILINE NORRA ja KUULUS TROLLITEE (7 p) 28.06.–04.07; 07.–13.07; 19.–25.07; 10.–16.08 H: 274 €

BUDAPEST ja WIELICZKA soola­kaevandus (6 p) 18.–23.06; 21.–26.08; 23.–28.10 H: 153 €

HISPAANIA PUHKUS (12 ja 14 p) 20.–31.07; 22.10.–02.11 (12 p) H: 319–357 €; 03.–16.06; 25.06.–08.07; 22.07.–04.08; 15.–28.08; 18.09.–01.10; 24.09.–07.10 (14 p) H: 377–428 €

UUDIS! PRAHA – VARSSAVI – KARLOVY VARY – KARLŠTEIN – CZESTOCHOWA (6 p) 17.–22.06; 20.–25.08; 23.–28.10 H: 159 €

BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS 09.–14.06; 17.–22.06; 07.–12.08 H: 166 €

ŠOTIMAA-INGLISMAA-LONDON (13 p) 27.06.–09.07; 23.07.–04.08; 16.–28.08 H: 364–383 €

LONDON-PARIIS (11p) Amsterdam, Brüssel, London, Pariis, Luksemburg 26.06.–06.07; 24.07.–03.08; 17.–27.08 H: 294–307 €

AUSTRIA-BAIERIMAA-ŠVEITS-LIECHTENSTEIN (10 p) 25.06.–04.07; 05.–14.08 H: 293 €

SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) 09.–17.07 H: 287 €

KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS 07.–17.07; 18.–28.08 (11 p); H: 319–338 €; 21.–30.10 (10 p) H: 293 €

MADALMAADE PÄRLID (9 p) Amster­dam, Haag, Rotterdam, Antverpen, Brügge, Gent, Brüssel 10.–18.07 H: 262 €

HORVAATIA-SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 25.06.–04.07; 15.–24.07; 05.–14.08; 19.–28.08; 01.–10.09; 17.–26.09 H: 249–275 €SUUR HISPAANIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p) 13.–27.07 H: 447 €UNELMATE PARIIS 20.–28.07; 04.–12.08 H: 239 €VÄIKE HISPAANIA RINGREIS (13 p) 02.–14.08 H: 383 €UUDIS! LÕUNA-POOLA – VARSSAVI (6 p) 07.–12.08 H: 159 €PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONI MAA ja NORMANDIA (11 p) 17.–27.08 H: 319 €UUDIS! LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA– KRIMM 05.–17.09 H: 383 €TUNEESIA-MALTA-SITSIILIA RINGREIS 19.09.–06.10 H: 875 €HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA – MONTENEGRO – ALBAANIA (15 p) 05.–19.09 H: 403 €

UUDIS! LONDON ja INGLISMAA SALADUSLIKUD ning PÜHAD PAIGAD 14.–23.08 H: 318 €PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 17.–27.08 H: 338 €MALTA JA SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 22.09.–07.10 H: 640 €SOOME (3 p) 03.–05.09 H: 158 €RUMEENIA-BULGAARIA PUHKUS MUSTA MERE ÄÄRES (13 p) 02.–14.09; 20.09.–02.10 H: 358–383 €VAATA HINDA! SUURBRITANNIA KUNING RIIK JA IIRI VABARIIK (18 p) 23.07.–09.08 H: 574 €IDA-EUROOPA RINGREIS (16 p) 03.–18.09 H: 447 €HISPAANIA-PORTUGAL-MAROKO RINGREIS (21 p) 21.09.–11.10 H: 765 €KREEKA-TÜRGI RINGREIS (19 p) 19.09.–07.10 H: 702 €

Väljasõidud Jõhvist, Tallinnast, Tartust, Pärnust. Püsiklientidele ja gruppidele soodushinnad. NB! Bussikohtade broneerimine seniks, kuni kohti jätkub!

NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata kodulehte www.virureisid.ee

TalliNN: Narva mnt 7–347, III sisse pääs, III korrus; tel 610 9321, 610 9322; tallinn@virureisid.ee

Jõhvi: Keskväljak 9, tel 337 0594, 337 1216; viru.reisid@neti.ee.

TarTu: Lõuna­Eesti Turismikeskus,Turu 2 (bussijaam), tel 734 4190.

PärNu: Pärnu Reisibüroo,Rüütli 32, tel 444 5105.

lõpuni kogu Eestimaad läbi sõita,” oh-kab Vaike Kärner.

Ainult AraveteIga auto, olgu pärit siit või sealt ilma-kaarest, vajab hooldust ja remonti. Vaike Kärneril on selles osas oma kar-mid seisukohad.

“Ma ei lase kedagi oma Ladale ligi. Isegi poegi mitte. Hoolduses käin Ara-vetel. Sealt ma selle auto ostsin, seal on kõik tööd arvutisse salvestatud. Mehed teavad, mida ja millal peavad tegema. Mis see edasi-tagasi 80 kilo-meetrit siis ära pole.”

Vaike Kärner ei väsi oma autotee-ninduse mehi kiitmast. “Nad peavad mind justkui omaks inimeseks. Juha-taja viskab nalja, kui sinna lähen: “No kaua peame sind ootama?” Aga niisu-gused need maakad kord on, lihtsad, siirad, abivalmid. Ja ei maksa arvata, et linnaspetsid on rohkem spetsid. Kü-sivad küll rohkem.”

Lõpuks mobiiltelefoni omanikuksProua on üks kord elus ka tee peale jäänud.

“Sõitsin tagasi koju Kehra turult. Anijal ehmatasin kapotialuse ragina peale kangeks. Soh, nüüd on mõni hammasratas puruks. Mobiili mul polnud, ei pidanud vajalikuks. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lä-hem. Üks takso pidas kinni ja juht kü-sis, kuidas ta saab mind aidata. Palu-sin ennast viia lähedale tallu. Juhtu-misi elas seal poja koolivend, kes kut-sus poja appi.

Egas muud kui köie otsas Aravetele. Tööpäev oli läbi, aga autot ei lükatud hoovinurka homset ootama. Üks huvi-tav mees, Tõnis, töötab selles teenin-duses. Eemalt vaadates oleks ta nagu tige, kuid silmanurgad naeravad ala-ti. Nüüd läks ka nägu laiaks. Veepum-ba rihmalt oli siil lahti tulnud ja pek-sis vastu mootorit. Kõigest. Selle oleks võinud teel ära tõmmata ja edasi sõi-ta. Kui oleks osanud.

Järgmisel päeval palusin poega, et ta ostaks mulle taskutelefoni. Nüüd oli mul selge, et see on kõige tavali-sem turvavahend.”

Liikumises seisneb elu Vaike Kärner on küll eakas ja uljas auto-rändur, kuid võtab seda kirge kainelt.

“Seda ütlen, et autot juhtida võib ini-mene nii kaua, kui on silmi ja mõistust. Käte ja jalgade rammust üksi ei piisa. Olen sattunud niisuguste sohvrite kõr-vale, kelle auto on vinka-vonka ühest teeservast teise kaarutanud. Tänasin siis jumalat, kui, hing sees, koju jõudsin.

Ühte olen veel tähele pannud. Suju-valt sõidavad need, kellel on hea koor-dinatsioon. Nagu näiteks tantsijad.”

Vaike Kärner on noorelt kõvasti rahvatantsu teinud, selle pisikuga on ta nakatanud ka lapsi ja lapselapsi.

“Kahjuks ei saa kunagi kindel olla, et sa liiklusõnnetusse ei satu, ole ise nii korralik kui tahes. Mulle on kaks korda otsa sõidetud. Üks oli uljaspea ja teine purjus.”

Autoga mööda ilma ringi sõita – see on vaimse tervise üks allikatest. Aga ka kondimootori jõul peab ennast lii-gutama. Ikka metsa – kas seenele või niisama loodust nautima.

“Kepp peab käes olema. Vanaini-mese kondid pole terasest. Nüüd on telefon ka kaasas. Kui lähen üksi, he-listan lastele ja annan teada, millises-se metsa lähen. Kui kõik seda teeksid, oleks päästjatel palju vähem tööd ja inimestel muret,” on proual väärt elu-kogemus jagada.

IVO PILVE

See korviga neljarattaline liikur liigub kondimootori jõul. Hea poest süüa tuua. Sama vahendiga ka oma sünnitalus Vaidas käies hoiab proua mitu liitrit bensiini kokku. Umbes 15 kilomeetrit sinna ja sama palju tagasi.

284 Suvepuhkus

Kuigi meestel esineb nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusse poole rohkem. Sest nad avastavad haiguse liiga hilja!

Ei ole suur liialdus öelda, et maailma arstid on viimasel ajal vägagi mures meeste tervise pärast. Sedakorda on probleemiks tõusnud nahavähk. Na-havähi levimus on terves maailmas suurenenud, Eestis on viimase 20 aasta jooksul nahavähki haigestumi-ne kasvanud naiste hulgas kaks kor-da ja meeste hulgas kolm korda. See-juures oli 2007. aastal, mille kohta on Eesti Vähiregister andnud viimased andmed, naiste haigestumus meeste omast kaks korda kõrgem.

Elanikkonna levimusuuring Saksamaal “Aastatel 2003–2007 viidi Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal na-havähi avastamiseks läbi sõeluuring ehk skriining, mis hõlmas 1,6 miljo-nit inimest vanuses 50 pluss,” räägib Ida-Tallinna Keskhaigla Tõnismäe po-likliiniku nahaarst Ave Vahlberg. “Se-davõrd ulatuslikku lausuuringut pole seni tehtud üheski maailma nurgas.”

Doktor klõpsib arvutiekraanile üha ilmekamaid graafikuid. Kui noorte

naiste nahavähki haigestumine terves maailmas näitab nii aastatelt kui ka vanuseliselt kasvutendentsi, siis mi-dagi kummalist juhtub meestega va-nuses 50. Naiste nahavähki haigestu-mine jätkab rahulikku kasvutendent-si, aga meeste haigestumus teeb jär-su hüppe üles.

“Just seepärast võetigi Saksamaal vaatluse alla üle 50aastased. Sõeluu-ringu tulemus oli see, et melanoomi ehk pigmentkasvaja varajase staadiu-mi diagnoosimine paranes 26 protsen-dilt 43-le. See on varane mitteinvasiiv-ne vähk, mis paikneb naha esimeses kihis, mis ei anna siirdeid ja millest inimene paraneb. Varajase invasiiv-se melanoomi avastamine paranes 29 protsendilt 83 protsendile.”

Põhjust, miks selliseid lausuurin-guid rohkem ei tehta, pole Ave Vahl-bergi sõnul raske arvata. Mõõdame ju kõiki asju rahas – paraku raha välja-käimise hetkel. Arvestamata, et vähi varajane avastamine hoiab tegelikult riigi meditsiinile kuluvat raha tohutult kokku. “Loomulikult on iga võidetud elu hindamatu, aga ka kaugelearene-nud vähi ravi on riigile väga kallis. Ma arvan, et inimelu ei saa rahas üldse mõõta,” räägib Ave Vahlberg.

Mehed arsti juurde ei läheÜldine tendents kogu maailmas ja Eestis on dr Vahlbergi sõnul selline, et noored naised haigestuvad naha-

vähki rohkem, aga nad käivad ka var-malt arsti juures kontrollis. Vähk avas-tatakse varases staadiumis ja nad saa-vad terveks.

Mehed seevastu arsti juurde ei lähe. Eelkõige on neil nahavähki ras-kem avastada, sest see algab meestel tavaliselt kas seljast või peast. Aga kui paljud mehed uurivad kahe peegliga oma selga?

Ave Vahlberg usub, et arvestades meeste peaaegu olematut enesevaat-luse oskust ja tahet, oleks abi perears-ti n-ö juhuslikust avastusest.

Kuid kui inimene märkab, et tema kehale tekib midagi uut, mis kasvab kiiresti, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Uusmoodustis kehal ei tähen-da ilmtingimata vähikollet, aga sel-le diagnoosimine võib päästa elu. Kui ootate klassikalise nahavähi kõigi tun-nuste ilmumist, võib olla juba hilja.

Samuti tuleks jälgida muutusi nee-vuste (sünnimärkide) suuruses, vär-vuses ja pinnas. Kui neevuse mõõtmed suurenevad kiiresti, see kaob või ilmu-vad uued värvivarjundid, kui toimub kasv tasapinnas, moodustub sõlm – ka neil juhtudel peaks pöörduma ars-ti poole.

Mida nahaarstid nahalt otsivad? Melanoomi ja teisi nahakasvajaid: ba-saalrakk-kartsinoomi või lamerakk-kartsinoomi, mis võivad olla pigmen-teerunud või mitte.

“Lamerakulisel vähil on absoluut-ne seos kumulatiivse päikeseener-

Nahavähk ründab mehi ... seljast

Sõlmeline melanoom.Nodulaarne basaalrakk-kartsinoom. Superfitsiaalne melanoom.

Suvepuhkus 285

giaga ning tekib inimestel, kes viibi-vad oma elu jooksul palju väljas, kas siis spetsiaalselt päevitades või tehes tööd. Seepärast nimetatavad arstid päikese käes viibivate inimeste päike-sele avatud kehaosi vähistumise välja-deks. Nahapinna muutuste foonil või-vad vähirakud kergesti areneda.”

Dr Vahlberg toonitab, et inimese parim riietusese on peakate. Sest see annab päikese eest varju. Noored lap-sevanemad oskavad oma last juba päi-kese eest kaitsta, kuid seda ei saa öel-da keskealiste meeste kohta. Maail-mas on teada, et elukutse poolest on nahavähile kõige rohkem vastuvõtli-kud maantee-, eriti asfalditöölised ja aednikud.

Paraku on meie kehakatmise mood ja oskus muutunud kehakatete vähe-nemise suunas.

Solaarium on naha suurim vaenlane“Alates 2009. aastast on Maailma Ter-viseorganisatsioon kuulutanud so-laariumi kõige enam kartsinogeen-set kiirgust emiteerivate aparaatide hulka,” räägib Ave Vahlberg. “Lätis ja Leedus reguleeritakse solaariumi ka-sutamist riiklikult, kuid Eesti Vabarii-gi seadused piiranguid ei sea. Solaa-riumi tegutsemisluba saadakse oma-valitsusest ja äri võib alata.

Lätis ja Leedus on alaealiste pääs solaariumisse keelatud. Lapsepõlves saadud nahapõletused on edaspidise elu suhtes kõige ohtlikumad. Saksa-maal on juba lasteaias kavas tervise-õpetus, mille käigus räägitakse ka ult-raviolettkiirgusest. Teavitus solaariu-mi kahjulikkuse kohta tervisele peaks olema solaariumi seinal nagu hoiatus suitsupakil.“

Doktor möönab, et õnneks on nais-teajakirjade kaudu jõudnud noorte naisteni teave naha kontrollimise va-jalikkusest. Kuid kus on need mees-teajakirjad, kus mehi nahavähi eest hoiatatakse?

UV-kiirguse kaitset sisaldavaid kosmeetikume toodetakse juba 1950. aastatest. Ometi pole täheldatud, et nahavähki haigestumine oleks nende aastatega vähenenud. “SPF-kreemid hoiavad ära päikesepõletusi, aga kui inimene põletust ei näe ja valu ei tun-ne, viibib ta kauem päikse käes ning võib saada kiirguse üledoosi. See ei tähenda, et SPF-tooteid ei peaks ka-sutama,” manitseb doktor. “Kasutada tuleks nii kaitsekreeme kui ka kanda rohkem keha katvaid riideid.”

Ometi tunnistatakse, et meie klii-mavööndis on paljudel inimestel D-vi-

tamiini defitsiit. Dr Vahlbergil on siin-gi oma seisukoht: “D-vitamiini puu-duse korral tuleb seda apteegist juur-de osta.

On selge, et meie põhjamaine hele-danahaline inimtüüp, kelle nahk ala-ilma ära põleb, kelle kehal on üle saja neevuse ja peres on esinenud mela-noomi, peaks päikesekiirgusest hoi-duma.”

Doktori soovitusel võiksid mela-noomiriskiga inimesed juba 6 UV-in-deksi puhul toas püsida. “Kui oled sündinud valgena, ole valge, võiks olla inimeste käitumise printsiip. Aga pa-raku tahab valge inimene end kas või surnuks päevitada ja tumedanahaline end valgeks pleegitada. Ka igasugused emigreerumised võivad tekitada prob-leeme. Kui väga karm olla, võiks öel-da, et ela õigel maal ja püsi oma na-havärvis.”

Müüdid ja riskitegurid Üks suurimaid müüte, mis inimeste seas levib, on uskumus selle kohta, et kirurgiline sekkumine vallandabki hai-guse.

“Olenemata prognoosist ehk siis ka juhul, kui tegu on kaugelearenenud

kasvajaga, mille siirded kehas laiali, on reegel, et algkolle eemaldatakse. Muidu see kehapiirkond lihtsalt lagu-neb ära. Inimesele võib aga jääda mul-je, et haiguskolde eemaldamine teki-tas siirded. Kirurgiline operatsioon ei halvenda ühegi haiguse kulgu.”

Väär on arusaam, et kui päike-se kätte minnes kleebin sünnimärgid kinni, siis olen UV-kiirguse eest kaits-tud. UV-kiirgus mõjutab kogu keha.

Arvatakse, et solaariumi külastami-ne enne lõunamaareisi annab teatud kaitse UV-kiirguse vastu. Ka see ei vas-ta paraku tõele.

Dr Vahlbergi sõnul on nahavä-hi tekke riskiteguriks üle 100 neevu-se kehal, atüüpiliste neevuste olemas-olu, melanoom perekonnas, väga suu-red neevused sündimisel (üle 7 cm). Vajalik on teada, et inimesel võib me-lanoom ka korduda.

Kellel on kehal üle 30 neevuse, peaks 1–2 korda aastas laskma end uurida digitaalse dermaskoopia mee-todil.

Kohe-kohe saabub meie kliima ilu-saim ja kõige soojem aeg – käitugem siis päikest nautides terviseteadlikult.

KAJA PRÜGI

Meestel algab nahavähk harilikult seljast või peast. Kaitsta tuleks mõlemat.

REPRO

Suvepuhkus 287286 SuvepuhkusreklaamTekST

Bussifirma Sebe teenuste hulka kuuluvad tel-limusreisid nii välismaal kui ka Eestis. Kliente on mitmesuguseid, kuid soojade ilmade saa-budes elavnevad just koolid. Kui õpilasi kiusab kevad väsimus, otsustavad õpetajad neid mõn-da huvitavasse kohta sõidutada. Bussiga on kõi-ge mugavam, sest selle saab tellida täpselt sin-na, kuhu vaja. Vahepeal saab teha peatusi, jätta asjad turvaliselt bussi ning soovi korral külasta-da ühe päeva jooksul erinevaid paiku.

Eestimaal on ilusaid kohti palju. Siinkohal pa-

kume mõned ideed, kuhu Sebe tellimusreisid teid viivad.

Reisida võiks näiteks kilplaste , mis asub Müüsleri külas Järvamaal.

Kilplala on omanäoline park, kus enamik ob-jekte ja atraktsioone on seotud kilplaste muis-tenditega, näiteks kilplaste nõukoda, spordi-plats, ronimisredel, näoavadega pildistend, kus saab ennast kilplasena pildistada, pika vorsti küpsetamise plats, 11 kilplaste puuskulptuu-ri ja palju muud.

Haapsalus asub , kuhu eri-nevatest Eesti paikadest bussiga kohale sõi-detakse. Pipi Pikksukale näo andnud kunstnik Ilon Wikland otsustas 2004. aastal kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigi-le, need on sealsamas Läänemaa muuseumis eksponeeritud. Iloni Imedemaal saab vaada-ta filmi Ilonist, lugeda raamatuid, kuulata mui-nasjuttu ning vaadata erinevate illustraatorite rändnäitusi. Iloni köögis saab vaadata Karlsso-ni sassis tuba, kostümeerida end garderoobis, lasta teha näomaalinguid, vaadata teatrieten-dusi ning palju muud.

Mõned rühmad otsustavad aga ühiselt sõita

. Lisaks looduskeskkonna hoiule ei mak-sa unustada, et kõige ehedamalt saab loodust tundma õppida vahetult elava looduse keskel viibides.

Läänemaal Saunja külas asub . Tegu on loodusekooliga, mis asub vaheldus rikka loodusega Silma looduskaitseala südames – ma-dalate merelahtede, roostike ja rannaniitude kes-kel. Kuna Saunja asub mere ääres, siis kesken-dutakse õppetöös peamiselt Läänemere ja selle rannikualade loodusele. Kuna paljud looduse-le iseloomulikud taimed ja loomad säilivad vaid koos traditsioonilise põllumajandusega, on maa-elu sealse piirkonna lahutamatu osa. Seetõttu tahetakse lastele looduse kõrval anda võimalus jõuda sinna, kust me kõik pärit oleme – maale, traditsioonilise lihtsa eluviisi juurde.

Bussiga võetakse reis ette ka vaatamiseks, või

külastuseks.

Eakamad inimesed külastavad tellimusbussiga pigem teise linna teatreid, kuid harvad pole ka juhused, kui tellimusbussiga tervele Saaremaa-le ring peale tehakse.

Igaühele oma ja maitse üle ei vaielda, kuid iga-tahes tasub vähemalt kord aastas mõnda põ-nevat kohta bussiga külastada. Sebe tellimus­reisid ootavad päringuid telefonil 681 3403 või e­posti teel tellimine@sebe.ee.

FoTo: HEndRIK oSuLa

Suvepuhkus 287286 Suvepuhkus

Lõuna-Eesti suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus kogu perele!

Minizoo

Aastaringselt tegutsev täismõõdus liuväli

Lõunakeskuse Lastelinn

AHHAA 4D elamuskino

Rohkem kui 160 erinevat kauplust ja teeninduskohta

MängudžungelRingtee 75, Tartu info 731 5500 www.lounakeskus.com

288 Suvepuhkus