Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,juuni 2015

20.07.2015

Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest eksporditurgudest on

kiirema kasvuga Rootsi ja Inglismaa majandus; Eestis halvenes kindlustunne mais teeninduses, kuid paranes tööstuses, mujal oli

konjunktuur stabiilne; Esimeses kvartalis aeglustus Eesti SKP kasv 1,1%ni, nominaalselt kasvas SKP maht

kevadel oodatust vähem, 2,7%; Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka eksport. Samas vaatamata hinnalangusele

eratarbimise kasv pidurdus; Vähenenud investeeringute taga oli esimeses kvartalis peamiselt energeetika-ettevõtete

investeeringute vähenemine, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid; Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo ulatus 2,8%ni, mis on võrreldav majanduse

nominaalkasvuga; Mais lõppes ligi aasta kestnud deflatsioon. Nafta ja aiasaaduste kallinemise mõjul olid

hinnad 0,1% kõrgemad kui aasta tagasi. Euroalal kiirenes hinnatõus 0,3%ni; Kaupade ja teenuste ekspordikasv aeglustus I kvartalis 2%ni peamiselt nõrga idaturu

tõttu, kuhu on ekspordimahud vähenenud ligi poole võrra. Import oli väheste investeeringute tõttu kerges languses.

Lühikokkuvõte 2/3

TuludJuuni lõpu seisuga Tulusid laekus 3,93 miljardit eurot ehk 46,5% aastaks planeeritust, kasv +1,9%

võrreldes mullu sama ajaga. Maksutulud kasvasid +233,8 mln eurot ehk +7,4% rohkem kui mullu samal ajal, sh

sotsiaalmaks +81,6 mln, käibemaks +95,2 mln ja aktsiisid +19,1 mln eurot. Mittemaksulisi tulusid laekus -159,3 mln eurot ehk -23,6% vähem v.e.a., sh toetuste

maht -130,4 mln, omanikutulud -22,9 mln eurot.Mai lõpu seisuga Töötukassa tulu vähenes -12% v.e.a., vähenemist mõjutab alates 2015. aastast

töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le;

Haigekassa tulusid laekus 389 mln eurot, v.e.a. +27,3 mln eurot ehk +7,5%. Haigekassa eelarve puudujääk on viimase viie aasta suurim ulatudes -37,4 mln euroni.

Lühikokkuvõte 3/3KuludJuuni lõpu seisuga Kuludeks suunati 4,3 miljardit eurot ehk +14,2% rohkem v.e.a. Toetuste maht kasvas vastavalt +128,5 mln eurot ehk +6,8% v.e.a. Tööjõukulude maht suurenes +2,1% ja majandamiskulude maht +10,3% v.e.a. Investeeringud vähenesid -27,3% v.e.a. seoses investeeringutoetuste kahanemisega. Väljamakseid välistoetustest tehti 204,1 mln eurot, kahanemine -67,5 mln eurot tuleneb

peamiselt struktuuritoetuste vähenemisest (-42,2 mln eurot).Mai lõpu seisuga Töötukassa kulud on +1,9% suuremad v.e.a., kasvanud on kulud töötutoetusteks +3,7%

(töötutoetuse päevamäär: 2014. a 3,62€, 2015. a 4,01€) ja aktiivsetele tööturu-meetmetele +12,3%.

Keskmine töötuskindlustushüvitis tõusis 326 eurolt 340 eurole, saajate hulk on -4785 isiku võrra väiksem, kulud on mullusega samal tasemel.

Haigekassa on kuludeks suunanud 425,4 mln eurot, kasv +30,5 mln eurot ehk +7,7%, viie kuu ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet ajutised töövõimetushüvitised 6,4 mln, tervishoiuteenused 1,6 mln ja ravimite hüvitamine 1 mln euro võrra.

Valitsussektori puudujääk ulatus 0,57%ni SKPst.

MAJANDUSÜLEVAADE

Majanduskasv peamistel eksporditurgudel

2007

II III

IV 2008

II III

IV 2009

II III

IV 2010

II III

IV 2011

II III

IV 2012

II III

IV 2013

II III

IV 2014

II III

IV 2015

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

Euroopa Liit Eesti

Soome Rootsi

Läti Saksamaa

Venemaa

%, v.e.a

Eurostat, Vene Statistikaamet

EUR/USD kurss juuni keskel 1,13 ehk on kooskõlas prognoosieeldustega

Finviz.com

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

Sisenõudlus

Kaupade ja teenuste eksport

% v.e.a.

SA

Eesti majanduskasvu toetas aasta alguses eksport ja eratarbimine

Majandususaldus Eestis on kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 92015560

70

80

90

100

110

120

EL27

Eesti

Läti

Leedu

Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline

COM

3 kuu keskmine

20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 920155-80

-60

-40

-20

0

20

40

Tööstus

Teenindus

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

2001

2001Q2

2001Q3

2001Q4

2002

2002Q2

2002Q3

2002Q4

2003

2003Q2

2003Q3

2003Q4

2004

2004Q2

2004Q3

2004Q4

2005

2005Q2

2005Q3

2005Q4

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

-40

-32

-24

-16

-8

0

8

16

24

SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)

% %

ESA

I kvartalis aeglustus SKP kasv 1,1%ni

2010 05 09

2011 05 09

2012 05 09

2013 05 09

2014 05 09

2015

-10

0

10

20

30

40Tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks

sama 3 kuu keskmine

v.e.a. %

Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus aprillis 0,5%ni

I kvartalis panustas lisandväärtuse kasvu enim

töötlev tööstus ja põllumajandus

2010 2011 2012 2013 II III IV 2014 II III IV 2015-4

-2

0

2

4

6

8

10 Neto-tootemaksud Teised teenusedValitsussektori teenused Haldus- ja abitegevusedKutse-, teadus- ja tehnika… Kinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustust… Info ja sideVeondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…Ehitus Mäetööst., energeetika…Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus…

Eratarbimise panus nõudluse kasvu väheneb

ES

Panus SKP kasvu, pp

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-30

-20

-10

0

10

20

30

Eratarbimine Valitsussektori tarb.

KTKTI Investeeringud

Varude.muutus Eksport–import

Palgatulu kasv ületab juba poolteist aastat kasumite kasvu% v.e.a.

ES

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-60

-40

-20

0

20

40

60Hüvitised töötajateleTegevuse ülejääk ja segatulu*

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

02030405060708091011122015

02030405

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)

%

Tarbijahinnad pöördusid mais taas tõusule

Kaupade eksport riikide lõikes – eksport kasvab Rootsi suunal, tugev langus Venemaale

3 k keskmine, %

2012

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2013

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2014

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2015

2 3 4-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

Soome

Rootsi

Saksamaa

Venemaa

Läti

2005

2006

2007

2008

2009

II III IV 2010

II III IV 2011

II III IV 2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

Teisene tulu Esmane tulu

Teenused Kaubad

Jooksevkonto bilanss

% SKPst

Jooksevkonto oli I kvartalis tasakaalulähedane (-0,3% SKPst)

RIIGIEELARVE TULUD

Kuue kuuga laekus tulusid 3,93 mld eurot (46,5% eelarvest), kasv 1,9% v.e.a.

2013 2014 20150

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

4,000

4,500

5,000

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

55%

2,426.1 2,619.3 2,823.4

516.7559.1

588.8831.8

676.1516.8

50.4%48.1% 46.5%

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kasvasid 7,4% v.e.a.Eelarve 2015 (tuhat EUR)

6 kuud 2015 (tuhat EUR)

6 kuud v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 3 412 204 7,4% 49,0%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 2 823 376 7,8% 48,6%

Füüsilise isiku tulumaks 309 000 104 183 -6,1% 33,7%

Juriidilise isiku tulumaks 320 572 185 207 7,4% 57,8%

Sotsiaalmaks 2 370 000 1 175 301 7,5% 49,6%

Raskeveokimaks 4 300 2 485 19,2% 57,8%

Käibemaks 1 865 000 913 635 11,6% 49,0%

Aktsiisid kokku 882 350 414 605 4,8% 47,0%

Alkoholiaktsiis 240 000 105 349 3,8% 43,9%

Tubakaaktsiis 185 000 85 472 2,5% 46,2%

Kütuseaktsiis 424 000 205 008 6,3% 48,4%

Pakendiaktsiis 250 458 1601,6% 183,3%

Elektriaktsiis 33 100 18 318 3,5% 55,3%

Hasartmängumaks 22 700 10 528 -9,6% 46,4%

Tollimaks 30 200 17 430 19,6% 57,7%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 588 829 5,3% 50,6%

Töötuskindlustusmakse 150 113 76 347 -10,0% 50,9%

Kogumispensionimakse 129 000 60 349 14,0% 46,8%

KOV tulumaks 826 000 419 648 8,1% 50,8%

Maamaks 59 000 32 484 -1,7% 55,1%

Mittemaksulisi tulusid laekus kuue kuuga 516,8 mln eurot (34,9% eelarvest), kahanemine 23,6% v.e.a eelkõige toetuste ja finantstulude

vähenemise tõttu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

50

100

150

200

250

300

44,8

173,8

55,7

145,2

71,2

26,1

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadeltVarade müük Finantstulud Muud2014 laekumine 2013 laekumine

mln EUR

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 534,7 mln eurot. Poole aastaga on eelarvest kasutatud 49,6%, kuised kulud on ühtlasel tasemel.

Kululiikidest suurimad olid toetused summas 2,02 mld eurot, muud tegevuskulud 1,26 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 654,3 mln eurot.

Antud toetuste maht suurenes 128,5 mln eurot ehk 6,8%. Muud tegevuskulud kasvasid 80,7 mln eurot ehk 6,9%. Finantskulud vähenesid 4,3 mln eurot ehk 40,1%.

Kulude maht 4,3 mld eurot, kasv 14,2% v.e.a. peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude

arvel

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000

1,000,000,000

659,520,866676,005,802676,051,757670,544,430662,530,524679,534,827 0 0 0 0 0 0

2015 2014 2013

Tööjõu- ja majandamiskulude dünaamika järgib eelmiste aastate trendi, poolaasta kulude kasv

7% v.e.a.

Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati esimesel poolaastal 654,3 mln eurot ehk 45,7% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 533,6 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 611,3 mln eurot, mis moodustas 45,8% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.

Tööjõukuludeks kasutati 337,1 mln eurot ehk 2,4% rohkem kui mullu samal ajal ja majandamiskuludeks 317,2 mln eurot ehk 12,2% rohkem kui mullu samal ajal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

180,000,000

200,000,000

87,755,515.496,868,559.0114,053,286.4115,958,795.2116,345,628.2123,269,056.60.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015

2015 2014 2013

Riigiasutuste investeeringud kasvasid, investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku

vähenemine 23,7% v.e.a.

Investeeringuid tehti kuue kuuga 154,6 mln eurot ehk 41,4 mln eurot vähem v.e.a. Riigiasutused investeerisid ise 85,7 mln eurot, mis on 21,4% ehk 15,1 mln eurot rohkem

v.e.a. Objektidest suurimad olid MKMi valitsemisalas riigimaanteede renoveerimine summas 18,4 mln eurot ja KUMi valitsemisalas teatrite renoveerimine summas 18,1 mln eurot.

Investeeringutoetusi anti 68,5 mln eurot, mis on 42,7% ehk 51 mln eurot vähem v.e.a.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46

2015 32 14 23 17 24 45 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%

% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% 6% #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT

5

15

25

35

45

55

65

75

85

95

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

3526

3526 29 27

44 45 44 51

3046

3214

23 17 24

45

0 0 0 0 0 0

5%

4%

5%

4%4% 4%

6% 7%6%

7%

4%

7%

5%

2%

3%

2%

4%

6%

Välistoetuste väljamakseid tehtud 204,1 mln eurot ehk 20,3% plaanitust, suurimad

väljamaksete tegijad PÕM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

156,548,047.0133,797,139.0276,880,338.0261,544,061.070,088,625.089,088,150.0

18,139,342.0

30,239,150.421,305,700.1

62,246,616.0

36,536,655.829,202,710.5

19,567,674.85,030,247.5

19.3

15.9

22.5

14.0

41.7

22.0

27.7

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 122,8 mln eurot ehk 18,1% ning maaelu ja kalanduse vahenditest 54,1 mln eurot ehk

35,4%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

0

10

20

30

40

50

60

678,267,855.0

152,620,009.0124,256,461.0

33,401,534.0 13,513,106.0 4,026,737.0

122,751,009.7

54,091,875.38,019,236.6 10,755,715.2 7,176,278.0 1,334,640.2

18.1

35.4

6.5

32.2

53.1

33.1

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 67,5 mln eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi koos ettemaksetega on 30.06.15 seisuga tasutud 204,1 mln eurot ehk 20,3% plaanitust, vähenemine peamiselt struktuuritoetuste arvelt 42,2 mln eurot. Perioodi 2014+ vahenditest on väljamakseid tehtud 30,5 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.

Struktuuritoetustest (2007–2013) on tehtud väljamakseid 118,6 mln eurot ehk 34,5% planeeritust, mullu ulatus summa 46,4 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodi väljamakseid 4,1 mln eurot ehk 1,2% planeeritust;

Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 27,7 mln eurot ehk 58,7% planeeritust, eelmisel aastal 84,2 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetuste väljamakseid on tehtud 26,4 mln eurot, ehk 25% planeeritust.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (6,5%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni eurot).

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetustest välja makstud 7,7 mln eurot ehk 53,1% planeeritust.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,3 mln eurot, ehk 33,1% planeeritust.

Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide kehtiva 2014+ perioodi toetusi on välja makstud 5,3 mln eurot ehk 38% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.06.15 seisuga projekte

heaks kiidetud 99,7% ja toetusi välja makstud 90,6% perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 3,4 mld eurot;

lõpetatud on 14 127 ja töös 1005 projekti. Projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni; perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.06.15 seisuga projekte heaks

kiidetud 7,3% ja toetusi välja makstud 4,1 mln eurot perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 3,5 mld eurot.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on juuni lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 100%

ja välja makstud 98,6% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 4,1% ja väljamakseid tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 823,3 mln eurot;

EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 94,3% ja välja makstud 84,6% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014) Väljamaksete tase on 48,4% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi (2007–2012) raames väljamakseid tehtud 81% perioodiks määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013) Väljamaksete tase on 87,8% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

Töötukassa tulud ja ülejääk võrreldes mullusega väiksemad, töötuskindlustusmakse

määrad langesid töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le

Viie kuu tekkepõhine ülejääk on alates aasta algusest kasvanud ning ulatub 16,9 mln euroni ehk 48,9% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 10,8 mln eurot (39%) väiksem.

Viie kuu tulu on 72 mln eurot ehk 40,5% eelarvest, kahanemine 9,8 mln eurot (12%) v.e.a. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%lt 2,4%le alates 2015. aastast.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0

2,000,0004,000,0006,000,0008,000,000

10,000,00012,000,00014,000,00016,000,000

010,000,00020,000,00030,000,00040,000,00050,000,00060,000,00070,000,00080,000,000

2011 2012 2013

Kuised tulemid ja eelarvepositsioon 2011-2015

Töötukassa viie kuu kulud 55,1 mln eurot, kasv 1,9% v.e.a. tulenevalt suurenenud töötutoetuse

päevamäärast, tööjõu- ja majandamis- ning aktiivsete tööturumeetmete kuludest

Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest Suurenenud on töötutoetus 3,7%, (43,3% eelarvest, ülekulu 1,7 pp), tööjõukulud 15,7%

(35,1% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 12,3% (30,4% eelarvest) ja majandamiskulud 17,8% (44,4% eelarvest, ülekulu 2,7 pp).

Vähenenud on hüvitised koondamise korral 6,3% (46,7% eelarvest, ülekulu 5,1 pp), hüvitised maksejõuetuse korral 48,9% (eelarvest 16,2%), töötuskindlustus-hüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 6,5% (40,5% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 8% (43,6% eelarvest, ülekulu 1,9 pp).

Töötuskindlustushüvitised jäävad võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku, vähenemine 0,6% (43% eelarvest, ülekulu 1,4 pp).

Kulude muutuste põhjused Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti

töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole. Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 328 eurolt 340 eurole, aga saajate arv on

võrreldes eelmise aastaga langenud 4 785 isiku võrra. Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud 92

euro ja saajate arv 18 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 1 593 eurot, 2015.a 1 500 eurot), (saajad 2014. a 2 722, 2015. a 2 704).

Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud 2 086 eurolt 1 846 eurole ja saajaid 253 isiku võrra vähem.

Töötukassas registreeritud töötute arv 8,1% (v.e.a.) väiksem, sh pikaajalisi töötuid 27,4% ja eesti keelt mittekõnelevaid 16,3% vähem,

kasvanud on puudega töötute hulk 47,9% võrra

TÖÖHÕIVE

2015. a mai lõpus oli registreeritud töötuid 27 002 isikut ehk 2 193 töötut (7,5%) vähem kui eelmisel kuul ja 2 386 töötut (8,1%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli mai lõpus 4,3%, 2014. aastal samal ajal 4,7%.

Uusi töötuid registreeriti viie kuuga 27 032 isikut, mis on 190 (0,7%) töötut rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3 629 isikut (27,4%) ja eesti keelt mitteoskavaid inimesi 1 859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid 969 (47,9%) isikut rohkem.

Töötuna arveloleku lõpetasid viie kuuga 28 139 isikut, 2014. aastal samal ajal 31 511 isikut.

Haigekassa eelarve puudujääk kasvab ja on viimase viie aasta suurim tulenevalt paisunud

kuludest

Haigekassa viie kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 37,4 mln eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 1,6 mln eurot negatiivsem.

Tulusid on laekunud 389 mln eurot – 40,8% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 386,7 mln eurot, mis on 6 mln eelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht suurenenud 27,3 mln eurot ehk 7,5%.

Kulusid on tehtud 425,4 mln eurot – 44,6% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 30,5 mln eurot ehk 7,7%.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-50,000,000

-40,000,000

-30,000,000

-20,000,000

-10,000,000

0

10,000,000

20,000,000

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Viie kuu eelarve on ületatud kulude kasvu tõttu ajutise töövõimetushüvitiste

väljamaksetes, eriarsti- ja õendusabi teenustes ning ravimite hüvitamises

Tervishoiuteenuste kulud kokku on 308,8 mln eurot, sh eriarstiabi 245,2 mln, üldarstiabi 38,1 mln, õendusabi 12,5 mln, haiguste ennetus 3,2 mln ja hambaravi 9,8 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud eriarstiabi ja õendusabi arvel kokku 1,6 mln euroga.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 55,7 mln eurot, mis ületab eelarvet 6,4 mln euroga. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.

Ravimite hüvitisi on välja makstud 46,7 mln eurot, mis on 1 mln eurot üle eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub soodus-retseptide arvu kasvus kui ka nende keskmises maksumuses. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 3,7 mln euro ulatuses.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kahanes 6,2% võrreldes aasta algusega ja 6,1% v.e.a.

Juuni lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,4 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,01 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 373 mln eurot.

Stabiliseerimisreserv suurenes 5 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.Likviidsusreserv vähenes 89,8 mln eurot ehk 8,1% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid 6 mln eurot ehk 31,5% v.e.a.

2014 juuni 2015 juuni0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

1,800,000,000

2,000,000,000

-30.0%

-25.0%

-20.0%

-15.0%

-10.0%

-5.0%

0.0%

368,047,629.0 373,034,445.0

1,123,389,495.0 1,027,672,502.0

-10.7% -6.2%

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreservkogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

mln

eur

Valitsussektori viie kuu nominaalne eelarve puudujääk oli 0,57% SKPst ehk 116,1 mln

eurot

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

-1.25%

-1.00%

-0.75%

-0.50%

-0.25%

0.00%

0.25%

0.50%

0.75%

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOVVS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

mln EUR % SKPst

Lühendite selgitused

a – aasta; EAGP – Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa

Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja

Teadusministeerium; k – kuu; KKM – Keskkonnaministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava; MKM – Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; PÕM – Põllumajandus-

ministeerium; SIM – Siseministeerium; Sk – skaala; SKP – sisemajanduse

koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; THI – tarbijahinnaindeks; v.e.a. – võrreldes eelmise

aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise

perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.