VÕHMA LINNA EELARVESTRATEEGIA 2013-2016 · Tööturu arengud on 2013. aasta esimesel poolaastal...

Lisa

Võhma Linnavolikogu 26.09.2013 määruse nr 9 juurde

VÕHMA LINNA EELARVESTRATEEGIA

2014–2017

2

SISUKORD

1. Eelarvestrateegia olemus ................................................................................................... 3

2. Ülevaade majanduskeskkonnast ja riigi eelarvepoliitikast ................................................ 4

2.1. Ülevaade majanduskeskkonnast ................................................................................. 4 2.2. Ülevaade riigi eelarvepoliitikast ................................................................................. 5

3. Põhitegevuse tulude prognoos ........................................................................................... 7

4. Põhitegevuse kulude prognoos .......................................................................................... 9

5. Investeeringute prognoos ................................................................................................... 9

6. Kohustuste planeerimine .................................................................................................. 10

7. Finantsdistsipliini tagamine ............................................................................................. 10

8. Tundlikkuseanalüüs ......................................................................................................... 10

9. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 11

Tabel 1. Eelarvestrateegia kohalikus omavalitsuses ............................................................ 12

Tabel 2. Eelarvestrateegia arvestusüksuses ......................................................................... 14

Tabel 3. Eelarvestrateegia valdkonniti ................................................................................. 15

3

1. Eelarvestrateegia olemus

Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan nelja

eelseisva eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegia koostamine on kohustuslik 1. jaanuarist

2012 kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS)

jõustumisest.

Linna eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis

eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta linna tegevus enda funktsioonide täitmisel

tulemuslikumaks. Strateegias esitatakse eelarvepoliitilised põhimõtted, linnavalitsuse

prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealjuures

põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude ja finantseerimistegevuse eelarveosa prognoos

ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.

Linna eelarvestrateegia koostamise lähtealusteks on majandusprognoosid ning linna

arengukava, mis hõlmab omakorda valdkondlikke arengukavasid. Linna eelarvestrateegia

koostamisel lähtutakse järgmistest põhietappidest:

põhitegevuse tulude prognoosimine;

laenu võtmise vajaduse ja võimaluste väljaselgitamine;

põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse kasvude ja omavaheliste

proportsioonide planeerimine;

valdkondade kulude proportsioonide arvestamine.

Linna eelarvestrateegia elluviimine toimub valitsemisala arengu- ja tegevuskavade kaudu.

Niisamuti nagu arengu- ja tegevuskavasid uuendatakse igal aastal, uuendatakse ka linna

eelarvestrateegiat igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning seades

plaanid neljandaks aastaks. Ka allasutused ning konsolideerivad üksused täiendavad oma

valitsemisalade valdkonnapõhist arengukava igal aastal ühe aasta võrra, tagades

strateegilises planeerimises nelja-aastase perspektiivi. Täiendamise aluseks on sel ajal

kehtiv linna eelarvestrateegia ning enne, kui vastutav valdkonnajuht linnavalitsuse tasandil

kinnitab uuendatud arengukava, toimuvad arutelud.

Eelneva tulemusel saavad pidevalt täiendatud keskpika perioodi plaanid vastavalt

muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja valdkondlikus tegevuses. Käesolev linna

4

eelarvestrateegia on aluseks valitsemisalade arengukavade ning linna eelarvestrateegia

koostamisel aastatel 2014–2017.

Linna käesoleva eelarvestrateegia järgmistes osades antakse ülevaade

majanduskeskkonnast ja riigi eelarvepoliitikast, Võhma linna finantsolukorrast,

põhitegevuse tulude prognoosist, põhitegevuse kulude prognoosist, investeerimistegevuse,

finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutusest, valitseva mõju all olevatest

isikutest ja konsolideeritud näitajatest ning finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmisest.

2. Ülevaade majanduskeskkonnast ja riigi eelarvepoliitikast

Kohaliku omavalitsuse eelarvestrateegia on lahutamatult seotud majanduse

makrokeskkonnaga ja riigi eelarvepoliitikaga.

2.1. Ülevaade majanduskeskkonnast

2013. aasta esimeses kvartalis Eesti majanduskasv pidurdus järsult, kasvu olulist

kiirenemist ei toimunud ka teises kvartalis. Kokkuvõttes aeglustus majanduskasv aasta

esimesel poolel 1,2%ni. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kasvab

majandus tänavu oodatust tagasihoidlikuma sisenõudluse toel 1,5%. Sisenõudluse

kasvutempo võrreldes kevadises prognoosis oodatuga jääb madalaks, samas kui ekspordi

kasv on kiirem. 2014. aasta SKP prognoosi pole võrreldes kevadise prognoosiga muudetud,

järgnevate aastate osas on võrreldes kevadise prognoosiga suurendatud 2016–2017 aastate

reaalkasvu, mille peapõhjuseks on valitsussektori investeeringute dünaamika muutus, mis

tuleneb ELi järgmise eelarveperioodi vahendite kasutamisest.

Majanduskasv tugineb oluliselt sisenõudlusel, kuid selle kasv aastatagusega võrreldes

aeglustub, mis põhjustab omakorda impordi kasvukiiruse vähenemise. Samas ekspordi kasv

kiireneb, mistõttu kahaneb netoekspordi negatiivne panus SKP kasvu. 2014. aastal ootame

majanduskasvu kiirenemist 3,6%ni, kus lisaks eksportivale tööstusele ja teenindusele aitab

sellele kaasa ka valdavalt sisenõudlusele orienteeritud tegevusalade kasv, mida soodustab

investeerimis- ja tarbimisjulguse suurenemine.

5

Inflatsiooniprognoos on aastatel 2013–2014 0,1–0,2% madalam võrreldes eelmise

prognoosiga. Peapõhjuseks on madalamatest naftaeeldustest tingitud kütuse ja soojuse

hinnalangus. Prognoosiperioodi lõpus kujuneb inflatsioon varasematest ootustest veidi

kiiremaks palgakasvu kiirenemise ning sisenõudluse elavnemise tõttu.

Tarbijahindade tõus 2014. aastal pidurdub 2,7%ni eelkõige energiahindade nagu elektri,

kütuse ja soojuse hinnasurvete taandumise tõttu. Olulisima tegurina langeb järgmise aasta

alguses inflatsioonist välja elektrituru avanemise mõju, samas mõningane elektri

kallinemine peaks toimuma võrgutasude tõusu tõttu. Soojuse hinnalangust toetab ka

kohaliku taastuvkütuse osakaalu suurenemine soojuse tootmisel. 2014. aastal peaks toidu

hinnatõus mõnevõrra pidurduma aiasaaduste hindade stabiliseerumise tõttu.

Tööturu arengud on 2013. aasta esimesel poolaastal osutunud kevadise prognoosiga

võrreldes veidi positiivsemaks. Eriti hõive kasv on olnud kevadel prognoositust kiirem,

millega seoses on hõive kasvu väljavaated 2013. aastaks paranenud ning kevadise 0,3%

kasvu asemel ootame hõive 1,3% kasvu. Järgnevate aastate hõive kasvuprognoosi pole

kevadega võrreldes muudetud. Keskmise palga kasvuprognoos on 2013. aasta kohta jäänud

samaks, kuid 2014. aasta kohta on seda veidi alandatud ning edaspidi suurendatud.

Kokkuvõttes ületab agregeeritud palgatulu kasv 2013. aastal kevadist prognoosi, kuid 2014.

aastal jääb sellele veidi alla. Töötuse määra prognoosi on 2013. aasta kohta veidi

suurendatud, eelkõige tuleb see tööealise rahvastiku hinnangu erinevusest võrreldes

kevadise prognoosiga, muid lähiaastateks suuremaid muutusi ei ole.

2.2. Ülevaade riigi eelarvepoliitikast

Riigieelarve maksutulude prognoos baseerub makromajandusprognoosil, mittemaksuliste

tulude prognoos tugineb ministeeriumide esitatud prognoosidele ning selle aasta senistele

laekumistele.

Käesoleva aasta riigieelarve kulude prognoos tugineb 2013. aasta eelarvele, mida on

korrigeeritud lähtuvalt aasta alguse tegelikest kuludest ning kuludega seotud tulude

prognoosi muutusest. 2014. aasta kulutase baseerub riigi eelarvestrateegial aastateks 2014–

2017, v.a tuludest sõltuvad kulud.

6

2013. aasta eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,2%ni SKPst. Peamiseks

puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, põhjuseks eelkõige kvoodimüügi tulusid ületav

investeeringute maht. 2014. aastal suureneb valitsussektori eelarvepuudujääk 0,6%ni

SKPst. Eelarvepositsiooni halvendab keskvalitsuse maksutulude kasvu ületav kulude kasv

ning mittemaksuliste tulude vähenemine. Nt kohustusliku kogumispensioni riigipoolsete

maksete summa kasvab kompenseerimismehhanismi rakendumisel. Eelarvetasakaal

saavutatakse 2016. aastal ning 2017. aastal jõutakse eelarveülejäägini 0,9% SKPst.

Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad Haigekassa ja Töötukassa. 2012. aastal jäi

Haigekassa eelarve puudujääk tänu prognoositust väiksemale kulude mahule oodatust

väiksemaks. Käesoleval ja järgneval aastal on oodata veidi sügavama puudujäägi tekkimist,

mis tulenevad peamiselt 2012. aasta lõpus kokku lepitud meditsiinitöötajate palgatõusust.

Prognoosi kohaselt puudujääk aastatel 2015–2016 väheneb ning 2017. aastal on oodata

ülejääki.

Sarnaselt viimaste aastatega lõpetas Töötukassa ka 2012. aasta märkimisväärse ülejäägiga,

mis tulenes nii töötuskindlustuse maksemäärade tõstmisest 2009. aasta keskel kui ka

hüvitise saajate vähenemisest. Töötukassa käesoleva aasta eelarvepositsiooni mõjutab

negatiivselt töötuskindlustusmakse määrade langetamine aasta alguses 2% ja 1% tasemele

ning ka peatunud hüvitiste mahu vähenemine.

Valitsussektori eelarvepositsiooni mõjutab ka kohalike omavalitsuste tegevus. Kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse jõustumisega 2012. eelarveaastast on seatud

piirangud netovõlakoormusele (võlakohustuste ja likviidsete varade vahe) ja

põhitegevustulemile ning need on laiendatud lisaks kohalikule omavalitsusele ka temast

sõltuvate üksustega koos moodustavale arvestusüksusele. Kui põhitegevustulem peab

kõigil olema positiivne, siis kõrgema põhitegevustulemiga üksustel võib netovõlakoormuse

ülemmäära olla kuni 100% põhitegevuse tuludest. Erandina ei ole lubatud 2016. aasta

lõpuni võtta uusi kohustusi nendel üksustel, kelle netovõlakoormus on üle 60%

põhitegevuse tuludest.

7

3. Põhitegevuse tulude prognoos

Põhitegevuse tuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS-i regulatsioonist

järgmisi tulusid:

maksutulud;

tulud kaupade ja teenuste müügist;

saadavad toetused;

muud tegevustulud.

Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita kasumit ja kahjumit põhivara müügist,

põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist ega finantstulusid.

Põhitegevuse tulude vähenemine tuleneb peamiselt maksutulude vähenemisest. Selle

peamiseks põhjuseks on registreeritud elanike vähenemine. Registreeritud elanike profiilis

väheneb noorte ja perede osakaal, mistõttu väheneb ka maksumaksjate osakaal.

Majanduse kõrgaegadel (2008) oli maksumaksjate arv Võhma linnas 607. Kriisi süvenedes

on see näitaja langenud ja tänaseks on meil maksumaksjaid 469. Kui linna elanike arv

väheneb, siis ei ole oodata maksumaksjate arvu hüppelist kasvu.

Sünkroonis majanduse muutumisega liigub ka keskmine brutosissetulek. Võhma linna

maksumaksjate keskmine brutosissetulek on 718 eurot (jaanuarist kuni juulini 2013 ), mis

jääb aga alla Viljandi maakonna keskmisele (745 eurot) ja Eesti keskmisele (976 eurot).

Võhma linna füüsilise isiku tulumaksu prognoosimisel on lähtutud minimaalsest tõusust ca

5% aastas.

Samas võib mõjutada negatiivset maksulaekumist tulumaksumäära langetamine 20%-le

2015. aastal sõltuvalt viisist, kuidas see rakendatakse omavalitsustele jagatava tulumaksu

osas. Maamaksu osas mõjutavad tulusid maamaksu kaotamine kodualuselt maalt 2013.

aastal. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad aastatel 2013–2017

tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine 3196 eurolt 1920 eurole alates 1. jaanuarist

2012 (mõju laekumisele alates 2013. aastast), töötuskindlustusmakse määra vähendamine

4.2%lt 3,0%le (2,0% ja 1,0%) alates 1. jaanuarist 2013, kohalike omavalitsuste füüsilise

isiku tulumaksu osa suurendamine 2013. aastal 0,17% võrra ja 2014. aastal 0,03% võrra.

8

Kaupade ja teenuste müük oluliselt ei kasva. Siin on olulisemad tegurid võimalike

kohamaksumuste laekumise kasvud ja vähem on kasvu kaupade müügist. Muude tulude

laekumist mõjutavad Euroopa Liidu meetmete rahastused. Riigi poolt eraldatavate toetuste

(peamiselt Tasandusfondi toetus) maht püsib vaadeldaval perioodil samas suurusjärgus.

Tasandusfond moodustab Võhma linna eelarve tuludest ca 43%. Tasandusfond jaotub

kaheks:

Tasandusfond (lg 1) – riigi eelarvest eraldatud summa, mis on ettenähtud KOV-ile

tulude ühtlustamiseks. Selle suurus võib konkreetse KOV-i puhul muutuda,

sõltuvalt KOV-i tulude kasvust või kahanemisest võrreldes riigi keskmisega.

Toetusfond (lg 2), kus suurim osa on haridustoetusel. Peamine näitaja

haridustoetuse iga-aastases suuruses on õpilaste arvu liikumine. Võhma linnas on

see arv langevas trendis, seega väheneb ka haridustoetus.

Tasandusfondi (lg 1) laekumise olulist kasvu eelarvestrateegia perioodil prognoositud ei

ole. Palju sõltub omatulude laekumisest. Kui laekumise kasv jääb samaks võrreldes riigi

keskmisega, siis jääb samaks ka tasandusfondi summa. Kui laekumise kasv jääb

aeglasemaks kui riigi keskmine, on lootust, et tulude laekumise vahe kompenseeritakse

tasandusfondi kasvuga. Seda ei ole vaadeldava perioodi jooksul prognoositud, kuigi

Võhma linn sai 2010. aastal tulubaasi stabiliseerimise toetust.

Tasandusfondi (lg 2) laekumisi on vähendatud alates 2014–2016 aastani, seda just

haridustoetuse osas ja tõstetud 2017. aastal.

Muutused omavalitsuse tulubaasi kasvus saavad olla riigi finantspoliitika muutumises, mis

puudutavad omavalitsuste tulubaasi kujundamist. Peamised muutused võivad tulla:

brutotulu protsendi muutmises, vähemalt kriisieelse taseme taastamiseni;

tasandusfondi eraldiste suurendamine kriisieelsele tasemele;

lisaks veel mitmesugused tegurid, mis võivad tulubaasi kasvatada;

investeeringute osa suurendamine riigi eelarvest;

mitmesugused seadusandlikud aktid (nt seadusega kehtestatud miinimumpalga

suuruse tõus, mis tooks kaasa füüsilise isiku tulumaksu suurema laekumise KOV-i

eelarvesse ja annaks ka võimaluse tõsta KOV-il lasteaia kohamaksu, mis on seotud

protsendiga miinimumpalgast).

9

4. Põhitegevuse kulude prognoos

Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS-i regulatsioonist

järgmisi kulusid:

antavad toetused;

muud tegevuskulud.

Põhitegevuse kulude eelarve osas ei planeerita põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust,

põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist ja finantskulusid.

Antavad toetused tegevuskuludeks tõusevad aastal 2013 ja vähenevad 2014–2016. aastatel.

Personalikulud on suurenenud seoses miinimumpalga tõusuga. Suuresti mõjutab

personalikulu riigi eelarve eraldis toetusfondi näol, mis sisaldab õpetajate palka.

Personalikulud kasvavad asutuste sisemiste ümberkorralduste tulemusena.

Majandamiskulud on jäänud 2012. aasta tegeliku täitmise tasemele.

Muud kulud suurt mõju kogu eelarvele ei anna. Selles artiklis on kulud riigilõivudeks ja

reservfond.

Eelarve põhitegevuse tulem näitab eelarve valmisolekut erinevateks tagasilöökideks –

tulude alalaekumine ja kulude ületäitmine. Kui eelarvestrateegia üks eesmärke on kulude

vähendamine, siis see on ka saavutatud. Põhitegevuse tulemi suurenemine on oluline linna

investeeringute teostamisel.

5. Investeeringute prognoos

Eelarvestrateegias on investeerimistegevus eraldi osana. Investeerimistegevus saab olla nii

suur, kui palju on võimalik selleks vahendeid saada. Eelarvete planeerimisel on eesmärk

kasvatada oma eelarvevahendid maksimaalselt suureks, et ei peaks laene võtma. Iga laen

suurendab linna võlakoormust, mille tagasimaks toimub mitmete aastate jooksul. Enamuse

kavas olevate investeeringute elluviimine sõltub täiendavate vahendite leidmisest.

10

6. Kohustuste planeerimine

Finantseerimistegevuse osas kajastatakse laenude ja liisingute põhiosade tagasimaksed.

Selles osas märgitakse ka võetavad uued kohustused.

Eelarvestrateegia perioodil on kavandatud laenu võtmine 2014. aastal.

7. Finantsdistsipliini tagamine

Võhma linn on eelarve koostamisel kinni pidanud eelarve distsipliini nõudvatest

piirmääradest. Võhma linn ei ole laenude netovõlakoormust ületanud.

8. Tundlikkuseanalüüs

Linna finantsnäitajad on kooskõlas finantsdistsipliini tagamise meetmetega KOFS-i

vastavaid paragrahve silmas pidades. Eelarve sisemine tugevus on aga vähenenud. See

paistab silma põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude omavahelises võrdluses. Vahe on

liiga väike, et tagada linna arenguks vajalike ressursside olemasolu. Kindlasti jätsid oma

jälje linna arengule majanduse languse aastad.

Võhma linna oluline tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks, seega kõik, mis sellega

kaasneb, on linnale väga oluline.

Eelarvestrateegias on füüsilise isiku tulumaksu laekumine iga aastaga kasvutrendis. Kuid

arvutused näitavad, et kasv saab olla vaid keskmise brutosissetuleku arvel. Kui näiteks

majanduse kasvu pidurdumisega seiskuvad palgad ja muud sissetulekud, siis muid

elemente ei ole, mis selle puudujäägi kompenseeriks. Maksumaksjate arvu kasv ei ole

reaalne, kuna elanike arv pidevalt väheneb. Aitaks kindlasti riigipoolne KOV tulubaasi

parandamine, kuid riigipoolsel KOV tulubaasi tõstmisel on sellega kaasnenud kas mõne

11

teise tulu vähendamine (maamaksu laekumise kompenseerimine) või täiendavate

kohustuste pealepanemine.

Kuigi Võhma linna netovõlakoormus on alla 30%, oleks siiski linnal vaja parandada oma

finantsvõimekust, et tulla toime netovõlakoormuse kasvades. Üle 30% netovõlakoormuse

teenindamine pingestab eelarvet. Kannatada saaksid kõik alaeelarved. Esmane eesmärk on

suurendada linnaeelarve põhitegevuse tulemit, mis annaks vahendid võimalikeks eelarve

tagasilöökideks.

9. Kokkuvõte

Põhitegevuse kulude strateegias on oluline, et eelarvepoliitilised otsused oleksid

jätkusuutlikud, maksimaalselt valdkonnapoliitikaid arvestavad ning kõiki

rahastamisallikaid ühtselt käsitlevad.

Võimalike uute tegevuste alustamine eeldab seniste poliitikate rahastamise ülevaatamist

ning vajadusel valdkondade siseselt prioriteetide ümberseadmist. Kindlasti jätkatakse

säästliku majandamisega ning tuvastatakse kokkuhoiukohti tänases süsteemis. Oluline on

suurendada eelarveliste vahendite kasutamise paindlikkust, viia toetuste andmine enim

vajadusepõhiseks ning kasvatada administratsiooni efektiivsust.

12

Tabel 1. Eelarvestrateegia kohalikus omavalitsuses

Võhma Linnavalitsus 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Põhitegevuse tulud kokku 1 300 644 1 357 093 1 322 486 1 357 417 1 325 317 1 317 612

Maksutulud 477 744 491 177 515 088 540 835 552 582 552 582

sh tulumaks 469 666 483 677 509 788 535 335 547 082 547 082

sh maamaks 8 078 7 500 5 300 5 500 5 500 5 500

sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 131 229 132 463 132 250 130 550 131 500 131 500

Saadavad toetused tegevuskuludeks 688 664 726 380 672 288 683 282 638 235 630 530

sh tasandusfond (lg 1) 252 450 254 344 251 115 252 500 251 115 251 115

sh toetusfond (lg 2) 330 785 342 815 312 450 316 620 319 320 344 415

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 105 429 129 221 108 723 114 162 67 800 35 000

Muud tegevustulud 3 007 7 073 2 860 2 750 3 000 3 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 188 982 1 316 742 1 234 837 1 239 862 1 197 076 1 252 102

Antavad toetused tegevuskuludeks 118 206 149 776 113 250 123 111 111 520 120 300

Muud tegevuskulud 1 070 776 1 166 966 1 121 587 1 116 751 1 085 556 1 131 802

sh personalikulud 705 171 796 240 744 551 744 551 727 096 759 391

sh majandamiskulud 365 512 359 446 369 036 364 200 350 460 364 411

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud

kasutusrendimaksed

sh muud kulud 93 11 280 8 000 8 000 8 000 8 000

Põhitegevuse tulem 111 663 40 351 87 649 117 555 128 241 65 510

Investeerimistegevus kokku 7 596 -34 989 -236 470 -99 990 -88 716 39 284

Põhivara müük (+) 390 0 0 0 0 0

Põhivara soetus (-) -13 347 -3 549 -235 000 -380 000 -215 000

sh projektide omaosalus 0 0 -218 000 -50 000 -68 731

Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 26 269 17 000 330 000 146 269 39 269

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine

(-) 0 -30 000 -18 000 -50 000 -20 000

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük

(+) 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus

(-) 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 45 60 130 160 165 165

Finantskulud (-) -5 761 -1 500 -600 -150 -150 -150

Eelarve tulem 119 258 5 362 -148 821 17 565 39 525 104 794

Finantseerimistegevus -87 773 -58 000 141 113 -49 386 -48 356 -59 905

Kohustuste võtmine (+) 0 0 200 000 0 0

Kohustuste tasumine (-) -87 773 -58 000 -58 887 -49 386 -48 356 -59 905

Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) 31 486 -52 638 -7 708 - 31 821 -8 831 44 889

13

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /-

vähenemine) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta

lõpuks 52 638 58 197 40 799 8 978 147 44 742

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 337 333 279 333 420 446 371 060 322 704 262 799

sh sildfinantseering 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 284 694 221 136 379 647 362 082 322 557 218 057

Netovõlakoormus (%) 21,9% 16,3% 28,7% 26,7% 24,3% 16,5%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 780 386 814 256 793 492 814 450 795 190 790 567

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 495 692 593 120 413 845 452 368 472 633 572 510

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 4% -3% 3% -2% -1%

Põhitegevuse kulude muutus - 11% -6% 0% -3% 5%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,09 1,03 1,07 1,09 1,11 1,05

Investeeringuprojektid*

2013.

aasta

2014.

aasta

2015.

aasta

2016.

aasta

2017.

aasta

Projekt 1: Tallinna tänava

rekonstrueerimine 0 235 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 17 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 218 000

Projekt 2: Koolimaja rekonstrueerimine 0 0 380 000 0 0



Projekt 3: Sotsiaalmajade

rekonstrueerimine 0 0 0 140 000 0



Projekt 4: Võhma Kahala kergliiklustee 0 0 0 75 000 0



Eelpool nimetamata muud projektid

kokku 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

KÕIK KOKKU 235 000 380 000 215 000 0

sh toetuse arvelt 17 000 330 000 146 269

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 218 000 50 000 68 731

14

Tabel 2. Eelarvestrateegia arvestusüksuses

Võhma Linnavalitsus 2012

täitmine

2013

eeldatav

täitmine

2014

eelarve

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 300 644 1 357 093 1 322 486 1 357 417 1 325 317 1 317 612

Põhitegevuse kulud kokku 1 188 982 1 316 742 1 234 837 1 239 862 1 197 076 1 252 102

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud

kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 111 663 40 351 87 649 117 555 128 241 65 510

Investeerimistegevus kokku 7 596 -34 989 -236 470 -99 990 -88 716 39 284

Eelarve tulem 119 258 5 362 -148 821 17 565 39 525 104 794

Finantseerimistegevus -87 773 -58 000 141 113 -49 386 -48 356 -59 905

Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) 31 486 -52 638 -7 708 -31 821 -8 831 44 889

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta

lõpuks 52 638 58 197 40 799 8 978 147 44 742

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga 337 333 279 333 420 446 371 060 322 704 262 799

sh sildfinantseering (arvestusüksuse

väline) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 284 694 221 136 379 647 362 082 322 557 218 057

Netovõlakoormus (%) 21,9% 16,3% 28,7% 26,7% 24,3% 16,5%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 780 386 814 256 793 492 814 450 795 190 790 567

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 495 692 593 120 413 845 452 368 472 633 572 510

15

Tabel 3. Eelarvestrateegia valdkonniti

Põhitegevuse ja investeerimis-

tegevuse kulud valdkonniti

(COFOG)* (kõik "+" märgiga)

2012

täitmine

2013

eeldatav

täitmine

2014

eelarve

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

01 Üldised valitsussektori

teenused 146 506 165 989 151 565 150 408 150 408 150 408

Põhitegevuse kulud 140 745 164 489 150 965 150 258 150 258 150 258

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 140 745 164 489 150 965 150 258 150 258 150 258

Investeerimistegevuse kulud 5 761 1 500 600 150 150 150


sh muude vahendite arvelt 5 761 1 500 600 150 150 150

02 Riigikaitse 355 639 639 639 639 639

Põhitegevuse kulud 355 639 639 639 639 639


sh muude vahendite arvelt 355 639 639 639 639 639

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt

03 Avalik kord ja julgeolek 320 320 320 320 320 320







04 Majandus 73 058 93 310 333 367 82 153 268 805 82 811


sh saadud toetuste arvelt 26 902 6 026 39 269 39 575

39 269


Investeerimistegevuse kulud 13 348 33 549 253 000 0 235 000

sh saadud toetuste arvelt 13 348 33 549

sh muude vahendite arvelt 253 000

235 000

05 Keskkonnakaitse 23 918 27 462 24 053 29 053 24 053 24 053







06 Elamu- ja

kommunaalmajandus 23 355 33 656 25 474 30 542 39 353 36 369


sh saadud toetuste arvelt 5 068 6 800




16


07 Tervishoid 0 28 128 128 128 128







08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 168 666 151 667 173 099 172 121 169 147 164 159


sh saadud toetuste arvelt 32 755 7 221 8 627 7 649 4 555 3 951





09 Haridus 673 160 766 205 663 511 1 084 937 663 092 677 084




Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 430 000 0 0


430 000


10 Sotsiaalne kaitse 98 753 111 915 116 281 119 711 116 281 116 281







KOKKU 1 208 091 1 351 791 1 488 437 1 670 012 1 432 226 1 251 763

Põhitegevuse kulud 1 188 982 1 316 742 1 234 837 1 239 862 1 197 076 1 252 102



Investeerimistegevuse kulud 19 109 35 049 253 600 430 150 235 150 150

sh saadud toetuste arvelt 13 348 33 549 0 430 000 0 0

sh muude vahendite arvelt 5 761 1 500 253 600 150 235 150 150

Põhitegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0

Investeerimistegevuse kulude

kontroll 0 0 0 0 0 0

Muude vahendite arvelt tehtud

väljaminekud

2012

täitmine

2013

eeldatav

täitmine

2014

eelarve

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

Üldised valitsussektori teenused 146 506 165 989 151 565 150 408 150 408 150 408



Riigikaitse 355 639 639 639 639 639



17

Avalik kord ja julgeolek 320 320 320 320 320 320



Majandus 32 808 54 335 294 098 42 578 268 805 43 542



Keskkonnakaitse 23 918 27 462 24 053 29 053 24 053 24 053



Elamu- ja kommunaalmajandus 23 355 33 656 25 474 25 474 32 553 36 369



Tervishoid 0 28 128 128 128 128



Vabaaeg, kultuur ja religioon 135 911 144 446 164 472 164 472 164 592 160 208



Haridus 367 942 445 632 378 637 375 269 378 635 367 532



Sotsiaalne kaitse 73 590 82 970 82 753 85 753 82 753 82 753



KOKKU 804 705 955 477 1 122 139 874 094 1 102 886 865 952


Investeerimistegevuse kulud 5 761 1 500 253 600 150 235 150 150

VÕHMA LINNA EELARVESTRATEEGIA 2013-2016 · Tööturu arengud on 2013. aasta esimesel poolaastal...

Documents

Transcript of VÕHMA LINNA EELARVESTRATEEGIA 2013-2016 · Tööturu arengud on 2013. aasta esimesel poolaastal...