Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,märts 2015

20.04.2015

Lühikokkuvõte 1/3

Majandus ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud – peamistest eksporditurgudest on

kiirema kasvuga Rootsi, Norra ja Leedu majandus.

Eestis oli kindlustunne veebruaris eelmiste kuudega võrreldes madalam nii tööstuses, teeninduses kui kaubanduses, vaid ehituses oli konjunktuur stabiilne.

Tööhõive kasv jätkus, tööpuudus vähenes, hinnatõus peatus ja palgatulu reaalkasv kiirenes.

Elanike tarbimisjulgus veebruaris langes, kuid hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu.

Neljandas kvartalis Eesti SKP kasv kiirenes 3%ni ja 2014. aasta majanduskasvuks kujunes 2,1%, mis on vähem kui Lätis ja Leedus.

Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport. Kaubagruppidest panustas ekspordi kasvu lisaks sideseadmetele puidu ja puidutoodete ning optiliste seadmete väljavedu.

Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid kolmandas kvartalis languses, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid.

Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo aeglustus jaanuaris 2,3%ni.

Nafta odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, ulatudes veebruaris –0,8%ni. Hinnalanguse põhi on läbitud. Euroalal ulatus hinnalangus 0,3%ni.

Jaanuaris suurenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1% ja import vähenes 5%. Ekspordikasvu veab elektroonikatoodete väljavedu, languses peamiselt Venemaa-suunaline eksport (toidukaubad ja mehaanilised seadmed).

Lühikokkuvõte 2/3

Tulud Tulusid laekus 1,91 miljardit eurot ehk 2,9% rohkem võrreldes eelmise aastaga

(v.e.a.), koos ettemaksukonto muutustega 3,8%.

Riigi kogutuludest moodustasid maksutulud 85,6%.

Maksutulusid laekus 90,5 miljonit eurot ehk 5,9% rohkem kui aasta varem.

Maksutulu liikidest kasvasid kõige enam käibemaksu laekumine 38,5 miljonit eurot ehk 9,6% ja sotsiaalmaksu laekumine 37,8 miljonit eurot ehk 6,9% v.e.a.

Tulumaksu laekumine vähenes 23,1 miljonit eurot v.e.a., veebruaris ja märtsis tagastati füüsilistele isikutele tulumaksu 84,1 miljoni euro ulatuses.

Aktsiise laekus 10,7% ehk 20,3 miljonit eurot rohkem v.e.a.

Mittemaksulisi tulusid laekus 37,5 miljonit eurot ehk 12% vähem kui aasta varem, sh toetuste maht vähenes 35,4 miljonit eurot ehk 15,6%.

Töötukassa tulu 11,8% väiksem v.e.a., alates 2015. a jaanuarist langetati töötuskindlustusmakse määrasid töötajal 2%-lt 1,6%-le ja tööandjal 1%-lt 0,6-le.

Haigekassa tulu on laekunud 148,1 mln eurot, kasv 9,9 miljonit eurot ehk 7,1% v.e.a.

Lühikokkuvõte 3/3

Kulud

Kuludeks suunati 2,01 miljardit eurot ehk 6,3% rohkem v.e.a.

Toetuste maht kasvas vastavalt 62,2 miljonit eurot ehk 6,2% v.e.a.

Tööjõukulude maht suurenes 1,7% ja majandamiskulude maht 4,7% v.e.a.

Investeeringud vähenesid 28,2% v.e.a. ulatudes märtsi lõpuks 68,8 miljoni euroni.

Väljamakseid välistoetustest tehti 113,8 miljonit eurot, kahanemine 64,8 miljonit eurot tuleneb peamiselt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste vähenemisest.

Töötukassa kulud 1,1% väiksemad v.e.a., registreeritud töötute hulk vähenenud 14,9% ja osakaal tööjõulisest elanikkonnast langenud 4,9%-le.

Töötutoetuse päevamäär ja keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud, kuid kuna saajate hulk on vähenenud, siis kulud on väiksemad kui mullu samal ajal.

Kulud aktiivsetele tööturumeetmetele on kasvanud 20,6% v.e.a.

Haigekassa on kulusid teinud 164,4 miljonit eurot, kasv 12,3 miljonit eurot ehk 8,1%, kahe kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,1 miljoni euroga.

Valitsussektori eelarve puudujääk ulatus veebruari lõpuks 0,58%-ni SKP-st.

MAJANDUSÜLEVAADE

Eesti IV kv majanduskasvult ELi esirinnas

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

%, v.e.a

Euroopa Liit Eesti

Soome Rootsi

Läti Saksamaa

Venemaa

Eurostat, Vene Statistikaamet

Vene rubla on tugevnemas,EUR/USD kurss nõrgenenud aastaga 24%

SA

Eesti majanduskasvu vedas möödunud aasta lõpus nii sisenõudlus kui ka eksport

Majandususaldus Eestis on kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline

COM

3 kuu keskmine

ESA

IV kvartalis SKP kasv kiirenes 3%ni

Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus jaanuaris 2,5%ni

IV kvartalis panustas kasvu enim töötlev tööstus ja energeetika

Eratarbimine panustab kasvu stabiilselt

ES

Panus SKP kasvu, pp

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eratarbimine

Valitsussektori tarb.

KTKTI

Investeeringud

Varude.muutus

Eksport–import

Eluasemelaenu jääk kasvab, tarbimislaenudel hooajaliselt väheneb

Mln € v.e.p. 3k keskmine

EP

-50.0

0.0

50.0

100.0

150.0

200.0

250.0

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

Tarbijahindade languse põhi on läbitud, veebruaris hinnatõus -0,8%

Venemaa osatähtsus ekspordi sihtriigina on vähenemas

RIIGIEELARVE TULUD

Kolme kuuga laekus tulusid 1,91 miljardit eurot (22,6% eelarvest), kasv 2,9% v.e.a.

1,162.31,253.2 1,326.8

242.1

289.1306.1232.6

311.8274.3

21.9%23.1% 22.6%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

22%

24%

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

2013 2014 2015

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kasvasid 5,9%

Eelarve 2015 (tuhat EUR)

3 kuud 2015(tuhat EUR)

3 kuud v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 1 632 900 5,9% 23,4%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 1 326 807 5,9% 22,9%

Füüsilise isiku tulumaks 309 000 15 167 -20,2% 4,9%

Juriidilise isiku tulumaks 320 572 62 734 -23,5% 19,6%

Sotsiaalmaks 2 370 000 582 797 6,9% 24,6%

Raskeveokimaks 4 300 1 207 17,5% 28,1%

Käibemaks 1 865 000 441 074 9,6% 23,7%

Aktsiisid kokku 882 350 210 835 10,7% 23,9%

Alkoholiaktsiis 240 000 61 281 22,3% 25,5%

Tubakaaktsiis 185 000 39 938 4,5% 21,6%

Kütuseaktsiis 424 000 99 646 7,6% 23,5%

Pakendiaktsiis 250 208 519,8% 83,1%

Elektriaktsiis 33 100 9 763 2,3% 29,5%

Hasartmängumaks 22 700 4 020 -31,6% 17,7%

Tollimaks 30 200 8 973 24,2% 29,7%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 306 094 5,9% 26,3%

Töötuskindlustusmakse 150 113 39 480 -6,4% 26,3%

Kogumispensionimakse 129 000 29 576 15,3% 22,9%

KOV tulumaks 826 000 208 376 7,5% 25,2%

Maamaks 59 000 28 661 4,6% 48,6%

Mittemaksulisi tulusid laekus kolme kuuga 274,3 mln eurot (18,5% eelarvest), vähenemine 12% v.e.a eelkõige toetuste ning

kaupade ja teenuste müügitulu vähenemise tõttu

44,8

173,8

55,7

0

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln EUR

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt

Varade müük Finantstulud Muud

2014 laekumine 2013 laekumine

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 6,3% ehk 118,9 mln eurot.

Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,07 miljardit eurot, muud tegevuskulud 604,2 mln eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 298,7 mln eurot.

Toetuste maht suurenes 62,2 mln eurot ehk 6,2%.

Muud tegevuskulud kasvasid 38,6 mln eurot ehk 6,8%.

Finantskulud vähenesid 1,2 mln eurot ehk 28,5%.

Kulude maht 2 mld eurot, kasv 6,3% v.e.a. peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude arvel

660 676 676 0 0 0 0 0 0 0 0 00

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1,000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

2015 2014 2013

Tööjõu- ja majandamiskulude maht 298,7 mln eurot, kasv 3% v.e.a.

Tööjõukuludeks suunati 160,6 mln eurot, kasv 2,7 mln eurot ehk 1,7% v.e.a.

Majandamiskuludeks suunati 138,1 mln eurot, kasv 6,2 mln eurot ehk 4,7% v.e.a.

87.8 96.9 114.1 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.00

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015

2015 2014 2013

Investeeringuteks suunati 68,8 miljonit eurot, vähenemine 28,2% v.e.a.

Investeeringuteks kasutati kahe kuuga 68,8 miljonit eurot ehk 27 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal.

Riigiasutused investeerisid ise 34,1 miljonit eurot, mis on 44,3% ehk 10,5 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal.

Investeeringutoetusi realiseeriti 34,7 miljoni euro ulatuses, mis on 55,8% ehk 43,9 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46

2015 32 14 23 0 0 0 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%

% kogumahust 2015 5% 2% 3%

3526

3526 29 27

44 45 4451

30

4632

1423

0 0 0 0 0 0 0 0 0

5%

4%

5%

4% 4% 4%

6%7%

6%7%

4%

7%

5%

2%

3%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Välistoetuste väljamakseid tehtud 113,7 miljonit eurot ehk 11,3% plaanitust,

suurimad väljamaksete tegijad PÕM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1

18.1

13.1 9.7

55.0

14.8 12.1 7.31.8

8.4

7.2

19.9

5.7

17.2

8.2

9.7

0

5

10

15

20

25

0

50

100

150

200

250

300

HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 50,1 miljonit eurot ehk 7,4% ning maaelu ja kalanduse

vahenditest 47,6 miljonit eurot ehk 31,2%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

678.3

152.6124.3

33.413.5 4.0

50.1 47.67.4 4.5 3.6 0.6

7.4

31.2

5.9

13.5

26.4

15.1

0

5

10

15

20

25

30

35

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 64,8 miljonit eurot väiksem kui mullu samal ajal

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 113,8 miljonit eurot ehk 11,3% plaanitust, mis on 64,8 miljonit eurot vähem kui mullu, peamiselt struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvelt 49,4 miljonit eurot. 2014.–2020. aasta programmiperioodi vahenditest oli 31. märtsiks väljamakseid tehtud 25,7 miljonit eurot, peamiselt maaelu arengukava meetmed.

Struktuuritoetuste (perioodi 2007–2013) arvel oli 31. märtsil tehtud väljamakseid 50,1miljonit eurot ehk 14,6% planeeritust, mullu ulatus summa 99,5 miljoni euroni.

Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 maaelu arengukava (MAK) ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 21,9 mln eurot ehk 46,3% planeeritust, eelmisel aastal 66,8 mln eurot. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on tingitud pindalatoetuste väljamaksetest MAKi 2014-2020 programmiperioodi vahenditest 25,7 mln eurot ehk 24,9% planeeritust.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik 5,9%ne kasutamine on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad suuremad kulud (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 mln eurot) jäävad aasta lõppu. Veebruaris maksti välja erakorraline abi piimatootjatele 6,8 mln euro ulatuses.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 3,6 mln eurot ehk 26,4% aastaks planeeritust.

Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toetuste väljamaksete tase on 0,6 mln eurot ehk aastaks 15,1% planeeritust.

Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide toetusi on välja makstud 2,4 mln eurot ehk 17,3% aastaks planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodil

Struktuuritoetused

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on 31. märtsi seisuga projekte heaks kiidetud 98,5% ja toetusi välja makstud 88,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mis perioodi kohta kokku moodustavad 3,4 miljardit eurot.

Lõpetatud on 13 906 ja töös 1081 projekti, mida on struktuurivahenditest võimalik ellu viia 2015. a lõpuni.

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusteks määratud vahendite kogumaht on 3,5 miljardit eurot. 31. märtsi seisuga on projekte heaks kiidetud 2,5% ulatuses kogu perioodiks määratud vahenditest ja toetusi on välja makstud 14 791 euro ulatuses.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused

Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas on märtsi lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 98,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mille maht kokku on 723,7 miljonit eurot. MAK 2014–2020 perioodiks on määratud vahendite maht kokku 823,3 miljonit eurot, millest projekte on heaks kiidetud 3,5% ja väljamakseid tehtud 3,3% ulatuses;

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 92,6 % ja 82,0%ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 miljonit eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009– 2014). Väljamaksete tase on 40,4% perioodiks määratud vahenditest summas 45 miljonit eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamaksete tase on 78,4% perioodiks määratud mahust, mida kokku ligikaudu 28 miljonit eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013). Väljamaksete tase on 84,3% perioodiks määratud mahust summas 84,2 miljonit eurot.

Töötukassa tulud ja ülejääk vähenevad v.e.a., alates 2015. a langesid töötuskindlustusmakse määrad töötajal 2%-lt 1,6%-le ja tööandjal 1%-lt 0,8%-le

2015. aasta kahe kuu tekkepõhine ülejääk on 5,5 miljonit eurot ehk 16%eelarvest, kahanemine 3,7 miljonit eurot (40,2%) võrreldes eelmise aastaga.

Käeoleva aasta kahe kuu tulud on 29,5 miljonit eurot ehk 16,6% aasta eelarvest.Võrreldes mullu sama perioodiga on tulu 4 miljonit eurot (11,8%) väiksem.

Kuised tulemid 2011-2015

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Mil

lio

ns

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Töötukassa kulud 1,1% väiksemad mullusest

2015. aasta kahe kuu kulu on 24 miljonit eurot ehk 16,8% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulu 0,3 miljonit eurot (1,1%) väiksem.

Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja protsendina 2015. a eelarvest: Suurenenud on aktiivsed tööturumeetmed 20,6%, (10,4% eelarvest), tööjõukulud

17,5% (13,9% eelarvest) ja majandamiskulud 56,4% (16,1% eelarvest). Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 6,6% (22,8% eelarvest, ülekulu 6,1 pp),

hüvitised koondamise korral 21% (20,6% eelarvest, ülekulu 3,9 pp), hüvitisedmaksejõuetuse korral 16,6% (eelarvest 6,9%), töötuskindlustushüvitisteltarvestatud sotsiaalmaks 11,6% (19,8% eelarvest, ülekulu 3,1 pp), töötutoetus2,7% (16,3% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 10,9%(17,1% eelarvest).

Kulude muutuste põhjused Kuigi 2015. aasta tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole on kulu

vähenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga maksti 1571 isikule vähem toetust. Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna saajate arv ja keskmine hüvitis

on langenud (keskmine hüvitis 2014. aastal 1617 eurot, 2015. aastal 1522 eurot). Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on

langenud 1908 eurolt 1684 eurole. Kuigi keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 325 eurolt 347 eurole, on kulu

vähenenud, kuna saajate arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 2381 isikuvõrra.

Töötukassas registreeritud töötute arv ja osakaal tööhõivelisest elanikkonnast väiksem v.e.a.

TÖÖHÕIVE 2015. aasta veebruari lõpus oli registreeritud töötuid 30 919 isikut ehk 921

töötut (3,1%) rohkem kui eelmisel kuul ja 5415 töötut (14,9%) vähem kui aastatagasi samal ajal.

Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli veebruari lõpus 4,9%, mullu samalajal 5,8%.

Uusi töötuid registreeriti kahe kuuga 12 380 isikut, mis on 635 töötut (4,9%)vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 174 töötut (3,2%) vähemvõrreldes eelmise kuuga.

Töötuna arveloleku lõpetasid kahe kuuga 9255 isikut, 2014. aasta samal ajal10 507 isikut.

Haigekassa eelarve puudujääk on vaatamata sotsiaalmaksu ülelaekumisele prognoositust suurem

Haigekassa kahe kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 17,8 miljonit eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 1,2 miljonit eurot suurem.

Tulusid on laekunud 148,1 miljonit eurot ehk 15,5% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 147,3 miljonit eurot, mis on 1,9 miljonit eurot eelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht suurenenud 9,9 miljonit eurot ehk 7,1%.

Kulusid on tehtud 164,4 miljonit eurot ehk 17,2% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 12,3 miljonit eurot ehk 8,1%.

-40

-30

-20

-10

0

10

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2014 2013 2012 2011 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Haigekassa kahe kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,1 miljoni euro võrra

Eelarve on ületatud peamiselt ajutise töövõimetuse hüvitiste arvel, kus kulud ületavad 2 kuu eelarvet 3,4 miljoni euro võrra. Ajutise töövõimetuse hüvitisi on välja makstud 23 miljonit eurot, mis on 22,4% aasta eelarvest. Planeeritust suurem on nii töövõimetuse hüvitiste päevade arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.

Tervishoiuteenuste kulud tervikuna jäid eelarve piiresse. Kahe kuu väljamaksed kokku 117,8 miljonit eurot ehk 16,8% aasta eelarvest. Sealhulgas eriarstiabi kulud 93 miljonit eurot, üldarstiabi 14,9 miljonit eurot, õendusabi 4,9 miljonit eurot, hambaravi 3,8 miljonit eurot ja haiguste ennetamise kulud 1,3 miljonit eurot.

Ravimite hüvitisi on välja makstud 18,1 miljonit eurot, mis on 16,3% aasta eelarvest. Kahe kuu eelarve on ületatud 710 000 eurot planeeritust suurema hüvitatavate retseptide arvu tõttu.

Haigekassa tegevuskulude eelarve on veebruari seisuga 9% alatäidetud – kulusid on tehtud 1,5 miljoni euro ulatuses.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht püsis eelmise aastaga samal tasemel, ulatudes 1,39 miljardi euroni

Märtsi lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,39 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1 miljard eurot ja stabiliseerimisreservis 369,5 miljonit eurot.

Stabiliseerimisreserv on suurenenud 8 miljonit eurot ehk 2,2% v.e.a.;

Likviidsusreservi maht on vähenenud 4,6 miljoni euro võrra v.e.a.;

Omandireformi reservfondi vahendid on vähenenud 4,6 mln eurot ehk 31,7% v.e.a.

361.5 369.5

1,029.8 1,019.9

-16.7%

-7.0%

-30.0%

-25.0%

-20.0%

-15.0%

-10.0%

-5.0%

0.0%

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

2014 märts 2015 märts

mln

eu

r

Likviidsusreserv

Stabiliseerimisreserv

kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

Kahe esimese kuu valitsussektori puudujääk oli 0,58% SKPst ehk 119 miljonit eurot

-1.0%

-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets

% SKPstmln EUR

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV

VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

Lühendite selgitused

a – aasta;

EAGP – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond;

EKF – Euroopa Kalandusfond;

EMP – Euroopa Majanduspiirkond;

EUR/eur/€ – euro;

HTM – Haridus- ja Teadusministeerium;

k – kuu;

KKM – Keskkonnaministeerium;

KOV – kohalik omavalitsus;

kv – kvartal;

MAK – maaelu arengukava;

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard;

mln – mln;

pp – protsendipunkt;

PÕM – Põllumajandus-ministeerium;

SIM – Siseministeerium;

SKP – sisemajanduse koguprodukt;

SOM – Sotsiaalministeerium;

v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;

v.e.p. – võrreldes eelmise perioodiga;

VS – valitsussektor;

VV – Vabariigi Valitsus.