Koo

livai

m

03/11

JuhtkiriMärtsikuu Koolivaimu juhtkirja kirjutades valdavad

mind kummalised tunded – proovin endale

teadvustada, et see on minu viimane, samas

tegelikult sellest aru veel ei saa. Jah, tõesti, pärast

selle lehe valmimist jääb see minule ja küljendaja

Laurile alatiseks seljataha ning meie kohtadele

asuvad uued pealehakkajad.

Olen otsustanud seekordse juhtkirja pühendada

meie toimetusele, mis, Laurit tsiteerides, töötab

nagu päris ajaleht, kuna lugude valmimine ja

küljendamine on alati TÕESTI viimasel minutil.

Tegelikult on meie seltskond asjalik ja tubli ning

eelkõige seda just tänu Karoliinele, kes kogu

ettevõtmise eesotsas on. Lehetegu algab sedasi:

Karoliine annab teada kuupäeva, mis mõneks ajaks

tagaplaanile jääb. Nädal enne tähtaega on koosolek,

kuhu üldjuhul ilmub kolm-neli inimest ning me

jagame omavahel ülesanded. Mõned päevad edasi

on järgmine kokkusaamine, mille jooksul avastame,

et ükski kirjatükk pole veel valmis. Jäänud on vaid

neli päeva ning lõpuks algab tegutsemine suure

kiirusega pihta – tehakse intervjuusid, palutakse

kutsikasilmade kaasabil õpetajate ning õpilaste

kirjutisi ning emakeeleõpetaja parandab viimasel

minutil pead vangutades kirjatöid.

Täna on neljapäeva õhtu ning homseks on

vaja Koolivaim pdf-fail’ina teele saata. Hoolimata

paarist puuduvast loost ning mõnest pildist, tean,

et me jõuame. Alati jõuame. Praegu aga lõpetan

oma viimased read ning loodan, et Koolivaim

muutub ajaga ainult huvitavamaks, sisukamaks ja

meeleolukamaks, sest kirjutajad seda just ongi.

Maali Pert 12. klass

Õpilased kirjutasid emakeelepäeva puhul, mida nad arvavad eesti

keelest.

Eesti keel on maailmas väga ainulaadne. Need, kes oskavad seda

imeilusat keelt, võivad küll pea väga uhkelt püsti ajada. (Andreas, 11. kl)

Eesti keel on väga ilus ja kõlav keel. Seda on ka kergem rääkida kui

näiteks vene keelt. Välismaalased peaksid hea tahtmise korral selle

keele küll selgeks saama. Aru saada on kindlasti kergem kui ise rääkima

õppida. (Heiko, 11. kl)

Eesti keeles esitatud laulud ja luuletused kõlavad väga ilusasti. Üks

väga hea eestikeelne sõna on maiasmokk. (Aivo, 11. kl)

Ungari, soome ja eesti keel on kõige suurema kõnelejate arvuga soome-

ugri keeled. seega on eesti keel üsnagi unikaalne. (Sten-Ander, 11. kl)

Mõnus ja omapärane keel – ma arvan, et suudame seda elus hoida

ja ka teiste rahvaste huvi eesti keele õppimise vastu kasvatada. Meie

keelega annaks palju ära teha, võib näiteks vallutada maailma!

(Mario, 11. kl)

Veetsin nädala välismaal ja seal pidi peaaegu kogu aeg suhtlema

võõras keeles. Lõpuks kodumaa pinnale jõudes oli nii hea jälle eesti keelt

kuulda. (Kaarel, 10. kl)

Kõige ilusam maailmas. Seda arvavad ka paljud välismaalased. Nii

erilist keelt ei leidu kusagil mujal. Paljud leiavad, et eesti keel sarnaneb

soome keelega, aga mina arvan, et meie keel on ikka palju omapärasem.

(Kristiina, 10. kl)

Ülipalju sõnu ja mõnusalt muhedaid roppe väljendeid – enamik inimesi

maailmas ei tea sellest midagi. (Sergo, 10. kl)

Keel võiks uueneda küll, aga ainult normaalsuse piires. Pole vaja teistelt

laenata, peaks ikka ise vajaduse korral täitsa uue sõna tegema. Keel on

tähtis ja peavad olema ka reeglid, mis ei lase keelel võõraks muutuda.

(Marko, 10. kl)

Emakeelepäev

Täna lehes:KoolikiusamineKoolieluSündmusedNonsensePoolamaaPikk koolinädalTulemusedEV 93. aastapäev

Jätkub järgmisel leheküljel

2

ArvAmusKoolikiusamine ja koolivägivaldKoolikiusamine ja koolivägivald... Tundub olevat teema,

millest ikka ja jälle räägitakse nii meil kui mujal Eestis,

väljaspool Eestit. Eks kool on ju ühiskonna nägu. Mida rohkem

pingeid ja keerulisi suhteid ühiskonnas, mida raskemad ajad

peresuhetes, seda rohkem probleeme ka koolis. See aga ei

tähenda, et me seda rahuliku südamega taluma peame.

Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette

peaaegu kõikides koolides. Kiusamine võib viia tõsisemate

vägivallategudeni ja viia ka koolist väljalangemiseni.

Lastekaitseliidu kodulehekülg kirjutab lahti konkreetsed

terminid.

Mis on koolivägivald?

Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik

hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat

isikut.

Mis on koolikiusamine?

Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv

pahatahtlik käitumine.

Kiusamise liigid:

• Füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees

seismine, takistamine, asjade peitmine jne;

• Psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine,

väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine,

kuulujuttude levitamine jne;

• Suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine,

grimassitamine, ignoreerimine jne.

Koolivägivald on sageli täiskasvanuile väga varjatud.

Koolivägivalla ärahoidmiseks on võimalik siiski palju ära

teha. Kõige aluseks on usalduslik suhe, olgu siis õpilase

ja õpetaja, suurepärane, kui lapse ja vanema vahel. Kui

laps teab, et kodu on tema kindlus, et kodus võib kõigest

rääkida, juhtugu, mis tahes, teda aidatakse alati, siis on

võimalik ka probleemid lahendada juba enne nende tekkimist.

Koolivägivald on nii füüsiline kui ka emotsionaalne kiusamine,

mis vajab kohest täiskasvanu sekkumist. Vanemad peavad

olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha

minna, tuues ettekäändeks näiteks halva enesetunde – selle

taga võib peituda hoopis hirm.Aidata saavad ka need, kes

näevad ja teavad, kui nad saavad oma argusest võitu, kui nad

pole ükskõiksed seni, kuni nende endiga midagi ei juhtu. Kui

tuntakse end ebakindlana, et ise vahetult sekkuda, siis alati on

võimalus leida keegi, kes on lähedane ja kindel ja rääkida talle.

Kindlasti ei ole kiusamisest rääkimine kaebamine, see on

enese ja teiste kaitsmine! Inimene võib olla nii erinev kui tahes,

kui ta ei kahjusta sellega ennast ega teisi. Kõigil meil on õigus

turvalisele ja vägivallavabale elule.

Kirsti TaluSotsiaalpedagoog

EmakeelepäevEesti keel on meie emakeel ja sellepärast ongi ta kõige ilusam

ja kodusem. Grammatika on aga ikka äärmiselt raske. Ma ei

mõista, miks me peame koolis oma emakeelt nii spetsiifiliselt ja

süvitsi õppima. See võtab keele võlu ära.

Kunagi mitmete tuhandete või isegi juba sadade aastate

pärast on eesti keel nagu liivi keel praegu, seda kõneleb vaid

mõni vanainimene. Kahju küll, et noored seda keelt natuke

risustavad. Ma isegi kuulun nende hulka ... (Maarjan, 10. kl)

Muutudes liiga majanduskeskseks, on oht, et me ei väärtusta

küllaldaselt oma riiki ja keelt. Olen kuulnud asjatundjatelt

, et nad näevad eesti keele hääbumises otsest ohtu eesti

iseseisvusele. Kes kaitseb riiki, kui seda enam ei väärtustata?

Mina pean eesti keelt enda jaoks väga tähtsaks.

(Tauri, 11. kl)

Minu emakeel on äge keel! eesti keel on üks parematest

keeltest, sest iga meeleolu kirjeldamiseks on oma tosin sõna.

Luuletusi on lihtne kokku panna, sest riimuvaid sõnu on palju.

Vahel jääb küll sõnadest puudu ka. (Ingmar, 9. kl)

Eesti keel on ohu äärel, kuna paljud inimesed lähevad

teistesse riikidesse ega tule enam tagasi. Mulle meeldib eesti

keel väga. Tahakas küll teisi keeli niisama hästi osata, aga eesti

keel on ikka emakeel ja teised ainult võõrkeeled. (Arles, 9. kl)

Ärgem laskem teistel keeltel oma eripära ära võtta! Kõikide

mõjutuste kiuste on meie rahvas suutnud oma keele säilitada,

aga nüüd muutub see iga põlvkonnaga võõramaks. Võib-olla

lähme mõnesaja aasta pärast üldse inglise keelele üle. Me ei

tohiks lasta oma keelel hääbuda. (Kadri, 10. kl)

Ilus keel, aga arenguruumi veel on – osade sõnade asemel

võiksid paremad sõnad olla. (Kristjan, 9. kl)

Eestlastele kerge,

võõrastele raske

ja on teatud maske,

mille tagant leiame

selle õige aste –

kõik see on meie oma,

me eesti keele vaste.

(Ly-Andra, 10. kl)

3

KoolieluSõbrapäev14. veebruaril tähistasime

valentinipäeva.

Riietusstiiliks oli punane värv ja

südamekujulised esemed. Südameid oli

vähe, aga punast värvi riideid hakkasid

silma küll.

I korrusel oli ilus suur postkast, kuhu

terve koolipere sai sõbrapäevakaarte

panna. Kiitus ja tänusõnad 13. klassi

õpilasele Viktoria Valjaugaitele, kes

selle postkasti ära ehtis. Kaarte sai

panna kuni kella 12, sest siis jagati

need omanikele laiali.

Alates kella 9 sai I korrusel valida

kõige sõbralikumat õpilast. Igal õpilasel

oli üks hääl, mille andmisel tõestas seda

tema allkiri. Hääletamisnimekirjas oli

kokku 199 inimest, kellest hääletamas

käis ainult 80. See teeb 40%. Kahju,

et huvi oli nii väike. Sellegi poolest

lugesime hääled kokku ning võitjaks

osutus 10. klassi õpilane Jüri Sääsk.

Ainult kahe häälega jäi talle alla Jüri klassiõde Keiu Anderson,.

Jüri sai auhinnaks šokolaadi ja kruusi, millele oli peale kirjutatud

„Kõige sõbralikum õpilane“.

Ka sel aastal oli võimalik kasutada pulgakommiteenust –

saata kellelegi pulgakomm. Teenus maksis 0,20 eurosenti. See

oli väga populaarne, kuna pulgakommid olid juba paari tunniga

otsa saanud ja kahjuks juurde neid võtta enam ei olnud. Paljud

jalutasid kooli peal vastu, pulgakommid suus ja nägu naerul.

Sõbralik ja vahva päev möödus rõõmsalt. Kes jagas tervitusi,

kes kallistusi. Kõik olid õnnelikud.

Karoli ine KaskSekretär-huvijuht

Lumelinna ehitamine

4

KoolieluVastlapäev

Vastlapäev

toimus 8. märtsil peale 6. tundi laululava

mägedes. Lapsed hakkasid kohe oma kelkudega liugu

laskma. Mõne aja pärast korraldasid Ivi ja Karoliine mänge.

Mängudes osales neli võistkonda, nende seas ka üks julge

kamp õpetajaid. Joosti lumes edasi-tagasi ja tõmmati võidu

kelku. Auhinnaks said kõik võistkonnad kommi.

Igal klassil oli ülesandeks meisterdada kelk, millega oleks

võimalik ka mäest alla lasta. Kolmel klassil (5., 6. ja 11.-12.

klassil) olid uhked enda meisterdatud kelgud täiesti olemas.

Kõik kelgud oli omamoodi huvitavad ja mäest alla libisesid ka,

aga lemmikkelguks valiti 11. ja 12. klassi kelk. Auhinnaks oli

uhke vaas, mille sees oli natuke magusat meisterdajatele.

Kõige pikema liu tiitlid said 6. klassi Marge

Maruse, 5. klassi

Rasmus-Oliver Veskimägi ja 5. klassi Silva

Maruse. Kõigile pakuti teed ja küpsist. Kui

kõik mängud ja liud said tehtud, hakati

vaikselt kodu poole liikuma. Vastlapäev oli väga lõbus.

Karen Adler6. klass

Kristi ina Sirel i6. klass

Gümnaasiumipoisid vuhisevad võidukelgul mäest alla

5

100 päeva ballReedel, 11. märtsil käisime meie - Maret, Kadri, Kristopher,

Tauno ja Karoliine - Pärnus 100 päeva ballil. Esindasime seal

Tõstamaa Keskkooli. Ballile olid kutsutud kõik Pärnu maakonna

koolide abituriendid ja sel aastal esmakordselt ka põhikoolide

lõpetajad.

Õhtu algas tervituspokaaliga, seejärel suundusime saali, kus

vaatasime põnevat eeskava. Sellele järgnes tants. Orkester

mängis enim valssi ja tša-tšad, kuid ka teisi tantse. Umbes

iga 40 minuti järel esines jälle keegi. Vaheajal oli teises saalis

kaetud peolaud, kus iga külaline sai maitsta torti ja muid

hõrgutavaid suupisteid.

Õhtu jätkus pimeoksjoniga, mida juhtis humoorikas Sepo

Seeman. Ka Karoliine võttis oksjonist osa ja sai endale just

meelepärased asjad. Oksjonilt saadud tulu jagati ära kolme

osaleja vahel, võitmisvõimalus oli igal peokülalisel. Kaks

nendest võitjatest olid Kadri ja Maret. Kogu peo vältel sai lasta

end pildistada tuntud fotograafil Jüri Vlassovil.

Kadestame 2012. aasta ballil osalejaid, sest meile meeldiks

veel sellisele üritusele minna. Soovitame järgmise kevade

lõpetajatel kindlasti niisugusest väga toredast õhtust osa võtta.

Maret Palusalu9. klass

Kadri Kiisk9. klass

Tauno Palberg13. klass

SündmuSSadolin Cup 2011Ka sel aastal osales Tõstamaa Keskkool 10.-12. klassi

koolinoorte suurimal võrkpallivõistlusel Viljandis. Meie kooli

esindasid Laura Pärna, Riina Reinson, Keiu Anderson, Hedi

Gretski, Karl Kalda, Mihkel Jõe, Kaarel Kask ja meie uus

treener Moonika Adler.

4T+2P rahvaliigas võistles 17 kooli. Meie tulemuseks

jäi sel korral eelviimane koht. Kõik mängud toimusid

Viljandi Spordihoones ja ööbimispaigaks oli Viljandi

Maagümnaasium.

Sportlastele korraldati ka Viljandi Pärimusmuusika Aidas

kena kontsert. Kuna Sadolin Cup sai 10aastaseks, siis oli

üritus pidulikum ja pakuti ka kooki.

Teisel päeval, kui mängud oli mängitud ja kohad

selgunud, anti iga võistkonna parimale, hasartseimale ja

üllatusmängijale diplomid. Meie parim oli Hedi, hasartseim

Keiu ja üllataja Karl.

Ma loodan, et ka järgmisel aastal

paneb Tõstamaa Keskkool oma

võiskonna kokku, kuna see

kahepäevane sportlik

üritus on huvitav

kogemus ja iga-

a a s t a n e

traditsioon.

Hedi Gretski 12. klass

6

IntervjuuTalendijahi võitja 2011:Nonsense

Ka sel aastal korraldati Tõstamaal suurejoonelist

üritust Talendijaht, kus osavõtjaid oli hulganisti ja igas vanuses.

Peaauhinna võitjaks oli noortebänd Nonsense, kuhu kuuluvad

trummar Andrus Kiisler (6. kl), Laura Jõe klaveril (7. kl), Heiko

Piirme kitarril (7. kl), Jaan-Johann Lumera või lihtsalt Juss

basskitarril (7. kl)

Kas teie bändis on veel liikmeid? Näiteks laulja.

Laura: Ei ole. Teised on läbihüppajad.

Poisid: Ainult meie olemegi.

Bändil nimi?

Poisid: Eii..

Laura: On... Nonsense on praegu, sest poisid ei osanud

midagi paremat välja mõelda.

Kuidas tuli mõte bändi teha

ja kaua nüüdseks olete sellega

tegelenud?

Laura: Eelmine aasta võtsime osa

Talendijahist, mida soovitas meile

Õnnela. Seni kaua oleme siis koos

mänginud. Umbes aasta. Varem

õppisime kõik oma pille eraldi.

Tihti te proovi teete?

Andrus: Üle nädala.

Jaan-Johann: Nii kuidas tuju

tuleb.

Laura: Nii tihti, kui võimalik.

Nüüd me oleme taustamuusikaks

lauljatele Tõstamaa lauluvõistlusel, siis harjutame päris

palju-iga päev.

Kust pillid saate?

Bänd: Mängime rahvamaja pillidega, aga…

Laura: Mul on kodus süntesaator.

Jaan-Johann: Mul on ka enda basskitarr.

Heiko: Ja minul akustiline kitarr.

Kas olete peale Talendijahi ka mujal esinenud?

Laura: Jah, Varblas käisime. Seal oli vist see Koolilaat, siis

Urmas Reinfeldt kutsus meid üllatuskülalisteks.

Andrus: Vallapäevadel.

Laura: 2010 aastal olime seal soojendusbändiks REGATTILE.

Milliseid lugusid mängite?

Heiko: Need, mis on lihtsad.

7

Laura: Selliseid, mis Õnnela meile välja otsib.

Kas lootsite võitu?

Bänd: Ei lootnud. Lihtsalt võtsime osa, et vaatab mis tuleb.

Keda oma konkurentsiks pidasite?

Laura: Maret oli päris hea.

Heiko: Ma arvasin, et Kiisler võidab (Andrus, nende trummar,

osales ka sooloartistina)

Laura: Pimesi klaverimängijad jätsid tulemata, muidu need

oleks head olnud.

Kas midagi oli sel aastal Talendijahis ka erinevat?

Laura: Sel aastal tuli kõik paremini välja.

Heiko: Jah, sel aastal me võitsime.

Mida tegite auhinnarahaga? Annetasite?

Kõik: Jagasime viie vahel, laulja sai ka oma osa. Kulutasime

igasuguste asjade peale.

Laura: Mina ostsin endale digika.

Andrus: 10eurose?

Laura: Ei, no ise panin ikka juurde ka.

Mida soovitaksite järgmise aasta osavõtjatele?

Laura: Peaksid võitu lootma, mitte nagu meie. Endasse peab

uskuma ja võitma.

Kas teie bändile on midagi iseloomulikku?

Laura: Meie bändi lemmikjook on kokakoola.

Heiko: Suhkruga.

Laura: Suhkruta..Ei, suhkruga..No see kõige tavalisem-

punane.

Mis on teie tuleviku plaanid?

Andrus: Ostan endale trummid.

Laura: Loodan, et mängime edasi, vähemalt senikaua kuni

koos koolis käima.

Keiu Anderson10. klass

Intervjuu

8

ReisijuttPoolamaa sügavustesAlles see oli, kui koolis pakuti õpilastele võimalust osaleda

Comeniuse projektis. Kuigi meil puudus kindel ettekujutus,

milliseid teadmisi selles valdkonnas rakendada, võttis tosin

kooliõpilast avatud meelega ettepaneku vastu. 2010. aasta

oktoobris kohtusid Tõstamaal Bulgaaria, Prantsusmaa ja Poola

koolide esindused. Nüüd, 2011. aastal pakuti kuuele meie kooli

õpilasele ning neljale õpetajale reisi Poolasse, et jagada oma

mõtteid ja saada uusi kogemusi. Üsna k i i r e s t i

õppisime selgeks lühinäidendi „Meie

õnne allikad”, et see külakostiks

kaasa viia. Peaproovi tegime oma

koolis. Koostasime ka küsitluse selle

kohta, mis teeb inimesi õnnelikuks.

Vastuste põhjal selgusid kõige

olulisemate valdkondadena

perekond, sõbrad, armastus ja

raha.

Mis on Comenius?

See on elukestva õppe programm,

kus osalevad koolid erinevatest

riikidest.

Projekt pakub õpetajatele,

üliõpilastele ja koolitusasutustele

erinevaid rahvusvahelise koostöö

võimalusi alates 1995. aastast. 2007

- 2013 toimib Comenius iseseisva

programmina elukestva õppe

programmis, mida finantseerib Euroopa Liit ja milles osalevad 27

Euroopa Liidu liikmesriiki. Tegeletakse peamiselt inimõiguste alaste

probleemidega draama ja kultuuridevahelise koostöö kaudu.

28. veebruarist 8. märtsini kestnud reisi muljeid jagavad

mõned meie grupi liikmed.

Minu parim kogemus Poolas oli ilmselt see, et ma kohtusin nii

paljude uute superhuvitavate ja heade inimestega. Sain kogeda

kogu Poolat selle kaudu, et elasin ligi nädal aega poola peres,

nende kommete järgi. Sain teada, et poolakad söövad ikka palju,

väga palju. Minu kogemuste põhjal on nad väga sõbralik rahvas.

Poola on ilus maa, õhtune Gdynia oli mõnus ning vanalinnad

Torunis ja Gdanskis jätsid sügava mulje. Poolast lahkumine oli

muidugi väga, väga kurb, aga uued sõbrad ei ole ju Eestist nii

kaugel - meil on võimalus sinna suvel tagasi minna!

Kristel Sutt 8. klass

Kõige rohkem meeldis see, et sai tuttavaks paljude õpilastega

erinevatest riikidest. Nendega sai huvitavalt aega veeta ning

kunagi polnud igav. Muidugi sai Poola kultuuriga lähemalt tutvust

teha ja näha rahva igapäevaelu. Väga huvitav oli Gdanski ülikoolis

toimunud drama workshop.

Peres, kus mina ja Kaarel elasime, oli neli inimest: isa, ema, poeg

ja tütar. Seal oli muidugi väga lõbus, küsiti hästi palju erinevaid asju

Eesti kohta. Õppisime seal mingil määral ka poola keelt.

Esimesel päeval tehti meile kohe linnaekskursioon - näidati

enamik vaatamisväärsusi, näiteks Gdynia sadamas on üks sõjalaev

Teisest maailmasõjast. Nüüdseks on see tehtud muuseumiks.

Muidu on mul ainult head mälestused Poolast. Oli väga hea

vahelduseks kuhugi mujale minna ning vaadata, kuidas teises riigis

elu on. Bussi ja rongiga sõitmine oli küll üpris tüütu.

Andrus Leinpuu 9. klass

Mulle meeldis Poolas kõige rohkem uute inimestega tutvumine.

Sain endale sealt palju uusi ja häid sõpru. Hästi tore oli see, et

pidevalt toimus midagi - kas käidi Hel’is hülgeid vaatamas, Torunis

planetaariumis või niisama linna peal sõpradega jalutamas.

Gdynia on tohutult ilus linn. Öösel oli ülevalt vaateplatvormilt

linnale superilus vaade. Veel meeldis mulle restoran Hollywood,

kus oli hästi palju asju Hollywoodist - Marilyn Monroe pilt ja kleit,

kuulsuste autogrammidega pildid ja palju muud teemakohast. Ka

peredes elamine oli väga hea kogemus, sest nii sain näha Poolat

teise nurga alt kui hotellis elades.

Kahju, et seal oldud aeg nii lühike oli. Just jõudsid inimesed ja

kohad armsaks saada, kui juba oligi aeg kojuminekuks. Õnneks

oli meil väga hea eestlastest seltskond, nii et bussis igav küll ei

hakanud. Poola oli väga hea kogemus, mis jääb igaveseks meelde.

Maret Palusalu 9. klass

Poolasse minek tuli mulle meeldivalt ootamatu pakkumisena. Olin

õnnelik, et just minule valik langes.

Sinna välisriiki sõit oli üüratult pikk, ligi 25 tundi, samas vahetasime

pidevalt busse ning nende vahel olid mõned tunnid vaba aega.

Väga vahva oli see, et sain ka esimest korda elus rongisõidu

9

kogemuse. Aga ega ilma askeldusteta saa. Kui rong ühes jaamas

seisis, läksin juhuslikult akna juurde silmi puhkama ja välja vaadates

nägin seda tüdrukut, kelle kodus ma oma järgmise nädala pidin

veetma. Kibekiirelt laadisin oma kohvri maha.

Minu nn kodus oli ema, isa, väike õde ja peretütar, kellega

koos koolis käisime. Lisaks oli neil kaks hamstrit ja üks koer, kes

meenutas Lassiet. Süüa sai väga hästi, kogu aeg oli toit ees, kui

koju jõudsime. Ema tegi iga päev vahukoort. Hommikuti äratas

ema oma meeldiva lauluhäälega. Muidugi küsiti ka Eesti kohta.

Mina õpetasin neile oma keelt ja nemad mulle poola keelt.

Koos veedetud aeg möödus väga kiiresti. Midagi teistsugust

oli õppida aafrika tantse, päris lähedalt sai ka näha hülgeid. Tehti

presentatsioon Läänemere seisundist. Käisime poolsaarel, mille

majakesed nägid välja nagu arvutimängus. Poolakatel oli üks lahe

päev 3.märtsil - koogipäev. Nad ise ka ei tea, miks nad seda päeva

peavad, aga igatahes

kulutavad nad maitsvate koogikeste peale tohutult palju raha.

Boonuseks olid kõik sealt saadud sõbrad ja mitte ainult poolakad,

vaid ka prantslased, norrakad, bulgaarlased.

Loomulikult oli see reis hea inglise keele praktiseerimiseks, aga

võiks öelda, et eesti õpilaste inglise keel on ikka palju parem, kui

Poolas kuulsime.

Kurb oli nii ruttu lahkuda, kuid jätsin südamesse ainult positiivsed

elamused, sest kõik oli tegelikult väga mõnus. Loodan juba sel

suvel Poolat uuesti külastada.

Keiu Anderson 10. klass

Mulle meeldis esiteks uus bussi ja rongiga reisimise viis. Teiseks

see, kuidas meid peres omaks võeti ja koheldi nagu oma pereliiget.

Söögiga võis ka rahule jääda, kogu aeg oli kõht pungil. Samuti

käis 2010. aastal Tõstamaal

poiss, kelle juures nüüd koos

Andrusega ööbisime. Päevad

olid pidevalt tegevust täis:

huvitavad töötoad, palju oli

vaba aega, saime omapead

ringi vaadata. Kahju oli uutest

sõpradest ja perest lahku

minna. Ja kahju ka sellest,

et jäin haigeks, kui Eestisse

tagasi jõudsime.

Kaarel Kase 10. klass

Kuues õpilane

reisiseltskonnas oli Karl Kalda

9. klassist.

Lisaks reisisid meiega

kaasa õpetajad Triinu Pert,

Liina Käär, Kaarin Reinson ja

Toomas Mitt. Nende arvamusi

Poolamaast saame kuulda

neilt endilt.

Videoklippe ja pilte saab

vaadata kooli kodulehelt

www.tostamaa.edu.ee

Kogu Poolas käinud

Tõstamaa õpilaste rühm

tänab meie kooli juhtkonda,

kes pakkus meile parima

reisi ja head mälestused.

Aitäh kogu Comeniuse

projekti juhtidele, kelle

organiseerimistöö teeb

sellised asjad võimalikuks.

Päikest südamesse!

Keiu Anderson 10. klass

10

Arutlus

Vastamaks Koolivaimu toimetaja küsimustele, mida arvan 25.

veebruarile jäänud koolipäeva ettetegemisest ning millega oma

vabu päevi sisustasin, palusin appi abituriendid, et arutleda vaba

aja ja selle kasutamise üle.

Järgnevalt mõned õpilaste kirjapandud mõtted.

Vaba aeg tekib pärast kohustuslike tegevuste lõpetamist. Seda

on vaid mõned tunnid, aga sellestki läheb pool koduste tööde

tegemiseks. Kui vaba aega oleks ülearu, siis oleks see nagu

puhkus. Sisustan seda arvutis olemisega, käin õues jalutamas,

loen mõnda raamatut või lihtsalt magan paar tundi.

Üldiselt on nii, et mina olen oma aja peremees ja vaba hetke

tekitan endale just siis, kui ma seda soovin. Paraku tekib selline

puhkus millegi arvelt, sest alati on tegevust rohkem kui aega.

Vaba aega on alati liiga vähe. Eriti viimasel ajal, sest minevikus

on palju tegemisi edasi lükatud ja nüüd vajuvad tähtajad kaela.

Vaba aega mul ei ole, on sisustatud aeg. Tavaliselt pärast tunde,

siis saan tegelda huvialadega. Mõnikord tundub, et omade asjade

jaoks jääb nii vähe aega, et ei kannata kriitikatki. Kunagi pole

aega piisavalt. Sisustan seda treeningute, vanemate aitamise ja

koduste töödega.

Oma vabadel hetkedel sooviksin olla üsna palju õues, teha

seda, mida tahaksin. Kuid seda aega pole piisavalt, isegi

nädalavahetusel ei saa puhata, nagu sooviksin. Kui ausalt öelda,

kasutan suhteliselt palju aega õppimiseks, kuigi tahaksin muud

teha.

Vabariigi aastapäevale järgnenud puhkepäevi kasutati erinevalt:

kes nautis vabadust ja lihtsalt vedeles, et öisel ajal filme vaadata (

sest päeval ei sobi, oleks nagu mahavisatud aeg), kes lõõgastus

pere või sõprade seltsis, pidades pidugi, kes tundis rõõmu mõnest

teosest või kokakunsti avastamisest, kes tegeles mahukamate

koolitöödega, luges ingliskeelset raamatut või lihtsalt nautis

imekauneid talveilmu.

Tundsin isegi rõõmu kargetest ja päikselistest päevadest, käies

laste ja lapselapsega alevi mägedes kelgutamas. Samas oli kurb

tõdeda, et peale meie polnud seal kedagi talvemõnusid nautimas.

Meenutasime, kuidas mõned aastakümned tagasi Ristikas ja

teised liivakad lausa lausa kihasid kelgutajatest-suusatajatest, kes

õhtupimeduseni mäel võistlesid ja oma trikke harjutasid. Noored,

tulge toast välja ning nautige veel viimaseid kauneid talveilmu!

Nagu õpilastel, möödusid minulgi päevad koduseid talitusi

tehes, perega aega veetes, õhtud aga veidi pidulikumalt, sest koos

olles tähistasime vanavanaema hiljutist sünnipäeva ning oma riigi

aastapäeva. Neli vaba päeva said väga ruttu läbi. Viimasel pidin

ka koolitööga tegelema, sest järgnes väga tihe nädal nii enda kui

õpetaja Triinu tunde andes.

25. veebruarile jäänud õppepäeva ettetegemisega nõustusid

pooled küsitletutest. Mõni leidis, et tunnid oleks võinud teistele

päevadele jaotada, sest eelnenud nädalavahetuseks olid

plaanid juba tehtud; mõni soostus koolipäeva ära jätma, kuna

kuuepäevane töönädal on liiga väsitav. Samas leiti, et sellisel

õppetööl, kus kohal on vaid kolm õpilast, pole mõtet, sest midagi

edasi ei võetud ega tarkusi juurde ei saadud.

Nõustun õpilastega, et tunde ära jätta ei tasu, pigem vabal

laupäeval ette teha, sest erinevatele päevadele jagamine tooks

muudatusi bussiliiklusesse ning tekitaks muidki sekeldusi.

Kahjuks olid abituuriumis kohal vaid kohusetundlikumad õpilased

ning tõsist tunnitööd ei toimunud.

Siia sobib ühe õpilase arvamus, et koolipäeva ära jätta ei tohiks,

kuna mingisugune distsipliin peaks koolis eksisteerima. Lapsi

lihtsalt koju lastes ei toimuks mingit õppetööd ega liigutaks ainetes

edasi. Üks või paar laupäeva enda harimiseks loovutada pole ju

konti murdev.

Abiturientidega arutles õpetaja

Mari LühisteEmakeele õpetaja

Pikk koolinädal tõi pika nädalavahetuseVabariigi aastapäeva eelnädal oli meie kooli õpilastele ja

õpetajatele natuke pikem. Täpsemalt - pidime 19. veebruaril,

laupäeval, kooli tulema sellepärast, et saaksime reede, 25.

veebruari vabaks päevaks. Kellelgi polnud selle vastu midagi, kui

pärast vabariigi sünnipäeva pidustusi ei peaks järgmisel päeval

jälle kooli minema. Laupäeval tegime ette ära reedesed tunnid,

sisuliselt oli see meile teine reede tol nädalal.

Esialgu, kui kuulsin õpilasesinduse ja juhtkonna otsusest teha

laupäeval 25. veebruari tunnid, ei olnud ma sellest üldsegi

vaimustuses, sest mitte sugugi ei tahaks kallist, väärtuslikku

puhkepäeva kooli peale kulutada. Tundus nii veider, et

laupäeval peab kooli minema. Natuke lohutas mind see, et

mõned aastakümned tagasi oli laupäev tavaline koolipäev.

Laupäevahommikul kooli minnes oli minus väike kahtlus ning ka

uudishimu, kui paljud õpilased on ikkagi kohale vaevunud tulla.

Puhkepäeviti on ju päris raske end varakult üles ajada ja kohe

õppima asuda. Jõudnud kooli, olin positiivselt üllatunud, et

koolimajas oli liikvel peaaegu sama palju õpilasi kui argipäeviti.

Puudusid ainult need, kel oli see päev juba varem millelegi muule

planeeritud ja mida ei saanud edasi lükata. Hea on tõdeda,

et õpilastel on kohusetunnet ja nad suutsid peale niigi rasket

õppenädalat veel ühe päeva õppetööle pühendada.

Mida rohkem mõtlen, seda rohkem mõistan, et see oli ikkagi hea

otsus, sest nii tore oli hoopis järgmise reede hommikul voodis

pikutada ning mõelda, et enamik teiste koolide õpilastest pidi

tõusma ja minema,…aga meie ei pidanud! Tervelt neli koolivaba

päeva andsid juba väikese vaheaja mõõdu välja.

Edaspidigi võiks koolipäevi niiviisi „ette teha” (muidugi, kui

selline võimalus tekib), sest nii saaksime igapäevarutiinist välja ja

kooliellu natuke mõnusat segadust juurde.

Maarjan Rand10. klass

11

tulemused5.-12. klassile Paikuse Põhikoolis. Osalesid Marge Maruse (6.kl), Heiko

Piirme ja Laura Jõe (7.kl), Kristel Sutt (8.kl), Maret Palusalu (9.kl). Marge

saavutas 6. klassi arvestuses III koha, Kristel 8. klassi arvestuses 4. koha ja

Maret 9. klassi arvestuses 4. koha (juhendas õp Karin Mitt).

15. jaanuar, Pärnu maakonna piirkondlik

matemaatikaolümpiaad

21. jaanuar, kooli

mälumängu V voor

. Teema: “Mis toimus aastal 2010”. Kokku osales 14 võistkonda (1.-5. kl. arvestuses 7, 6.-9. + 13. kl.

arvestuses 3 ja 10.-12. kl. arvestuses 4 võistkonda). Tulemused: 1.-5. klassi arvestuses I koht Herefordid

Me Oleme Taevas, II koht Kaks Pliksi ja III koht Fantastiline Nelik. 6.-9. ja 13. klassi arvestuses I koht

Trollide MTÜ, II koht Maibud, III koht Lollid. 10.-12. klassi arvestuses I koht Nodutkang, II koht Lõbusad

Jalakesed ja III koht Gnaktudon.

22. jaanuar, emakeele-olümpiaadi piirkonnavoor

Paikuse Põhikoolis

Tõstamaa Keskooli õpilaste tulemused: Laura Jõe 6. koht 7. klassi

arvestuses; Kristel Sutt I koht 8. klassi arvestuses; Maret Palusalu I koht 9.

klassi arvestuses; Heiko Mändla III koht 11. klassi arvestuses (juhendas õp

Triinu Pert).

28. jaanuar, Pärnu maa-koolide meistrivõistlused

sisekergejõustikus

Pärnu Kergejõustikuhallis. Tõstamaa Keskkooli õpilased tõid koju mitu

medalit: Karen Adler I koht (kõrgus), Lillerine Lille II koht (600m), Jaan Kiisk

I koht (kuul 4kg), Tauri Palberg II koht (1000m), Sten-Ander Ojakallas III

koht (kaugus), Heiko Mändla I koht (kõrgus), Liina Laasma I koht (kuul 4kg)

(treener õp Jaan Tamm).

5. veebruar, bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor Pärnus

Tõstamaa Keskkooli õpilaste tulemused: Laura Jõe jäi jagama 9.-10. kohta

ja Siiri Heindla sai 21. koha 7. klassi arvestuses; Andrus Leinpuu sai 25. ja

Ingmar Juurik 26. koha 9. klassi arvestuses; Lauri Mölder saavutas 8. koha

12. klassi arvestuses (juhendas õp Marek Lind).

11. veebruar, kooli

mälumängu VI voor

Teema: “Eesti”. Kokku osales 16 võistkonda (1.-5. kl. arvestuses 7, 6.-9. + 13. kl. arvestuses 7 ja 10.-

12. kl. arvestuses 2 võistkonda). Tulemused: 1.-5. klassi arvestuses I koht Arukad blondiinid, II koht

Herefordid Me Oleme Taevas, III-IV kohta jäid jagama Kaks Pliksi ja Haisvad Sokid. 6.-9. ja 13. klassi

arvestuses I koht X-teist, II koht Nimetud, III koht Eestlased (13. klass). 10.-12. klassi arvestuses I koht

Abituriendid ja II koht Nodutgang.

15. veebruar, EKSL VIII spordimälumäng

“Bumerang”

Pärnumaa eelvõistlus Audru Keskkoolis. Tõstamaa Keskkooli võistkonnas

olid Kaarel Kase (10. klass), Andreas Leerima (11. klass), Heiko Mändla (11.

klass) ja Mihkel Jõe (12. klass). Kokku osales 2 kooli - Tõstamaa ja Audru.

Tõstamaa saavutas II koha ja pääses edasi järgmisesse vooru.

. Tõstamaa Keskkooli tüdrukute võistkond saavutas I koha (kokku oli 3

võistkonda) ja poiste võistkond 5. koha (kokku oli 5 võistkonda). Tüdrukute

võistkonna koosseis: Liina Laasma, Laura Pärna, Riina Reinson, Hedi Gretski

(12. kl), Gerda Meriorg (11. kl), Heidi Mõttus (10. kl) ja Karen Adler (6. kl).

Poiste võistkond: Mihkel Jõe, Lauri Mölder (12. kl), Sten-Ander Ojakallas,

Heiko Mändla, Andreas Leerima ja Mario Press (11. kl).

28. veebruar, Pärnumaa meistrivõistlused 10.-12. klassi tüdrukute ja poiste

võrkpallis Kilingi-Nõmmes. Peatoimetaja: Maali Pert

Küljendaja: Lauri Mölder

Kaastoimetajad: Keiu Anderson

Fotod: Toomas Mitt, Karoliine Kask, Urmas Luik, Kätlin Kask,

Mads Veskimägi

www.tostamaa.edu.ee kool@tostamaa.ee

Toimetus:

SündmuSEesti Vabariigi 93. aastapäev

Vabariigi 93. sünnipäeva tähistamine algas hoolimata krõbedatest külmakraadidest väljas piduliku lipuheiskamisega

Aktuse lõpetas südamlik ja humoorikas Comeniuse programmi

etendus “What makes you happy?”

Algklassid esitasid meile traditsiooniliselt laulu-ja tantsukava