I N F O L E H T

FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL

NR.11 Märts 2011

On alanud uus aasta ja ees ootavad uued tegemised.

Tantsimine on aegade jooksul ühendanud paljusid inimesi. Koostegemise rõõm on suur ja see elamus, mida teistega koos tantsides saad, on kirjeldamatu.Meie kultuuri üks tähtis osa on rahvatants. Rahvatantsu kõrval on ruumi veel paljudele erinevat stiili tantsudele.

(Foto: http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://static.epl.ee/pildid/2007)

Tantsimisest räägib õpetaja Karin Pikk.

Karin Pikk: Kõik algab muusikast!

1. Millised on Teie esimesed tantsukogemused?Vastse-Kuuste 8. kl koolis tantsisin ma 3.-4. kl rahvatantsurühmas. Meil oli väga hea õpetaja Ene Matsin ja ka rühm oli tubli. Nii tantsisime end vabariigi laureaatideks ja tantsupeol tantsisime esireas täpselt tribüüni ees. 6.-7. kl tantsisin ka liikumisrühmas, aga siis

Lehe sisu Sissejuhatus Tantsimisest

räägib õpetaja Karin Pikk

Zumba Lõuna

Politseprefektuuri tervitus ja hoiatussõnad

Meie meediaõpetaja Kristeli tervitus Soomest

Friedebert Tuglas

Sünnipäevad

Toimetus

11. klass:Carolin KooskoraPirgit PeedosaarKarin Piiri

Õpetaja Agne Solba

1

õpetaja solvus millegipärast ja meiega enam edasi ei tegelenud. Mul oli sellest väga kahju.

2. Kust tuli mõte hakata tantsimisega tegelema ja oma kogemusi lastega jagama?Kui ma tulin 1987. a sügisel Ahja kooli, siis lihtsalt iseenesest tuli mõte hakata lastega tantsima. Kutsusin tantsima 6.-7. kl tüdrukud ja õpetajatepäeva aktusel üllatasime kõiki, sest mitte keegi ei teadnud, et me proovi tegime.

3. Kas olete tantsimist kusagil õppinud?Ma ei ole tantsu kusagil õppinud. Olen ise tantsinud, kursustel käinud ja ise õppinud. Tants on olnud kogu aeg minu sees ja ma eriti ei usu, et mingi kool suudab panna kellegisse mõtteid ja ideid, kuidas tantsu teha. Samas ei ole ma üldse tantsuhariduse vastu. Kõik siin ilmas on suhteline, lihtsalt igas olukorras tuleb anda parim.

4. Kust tulevad ideed tantsude kohta?Kõik algab muusikast! Mõnikord imestatakse, et tõin ju sulle terve plaaditäie muusikat ja ükski lugu ei sobinud. Ja iga lugu ei sobigi, nii lihtne see ongi. Mul peab lugu kuulates tekkima mingi eriline seos sellega ja alles siis hakkavad tulema mõtted, millest võiks tants jutustada. See on loominguline protsess ja vist polegi võimalik seletada, kuidas kõik mu peas toimub.

5. Mida ootad tantsijatelt endilt?Kõige rohkem ootan seda, et tantsijad suudaksid tantsu lõpuks esitada nii nagu mina seda oma vaimusilmas ette nägin. Samas on ääretult tore, kui tantsijad minu mõtteid omapoolse miimikaga ja liigutustega täiendavad. See on koostöö, milleks on vaja teha palju tööd ja mis võtab aega aastaid.

6. Millised on olnud kogemused, esinedes noorte tantsufestivalil „Koolitants“?Koolitantsu kogemusi on seinast seina – on äärmiselt positiivseid, kui ka negatiivseid. Iial sa ei tea, millistest inimestest koosneb žürii ja mida nemad konkreetselt tantsus näha soovivad. Ühel aastal on nii ja teisel jälle teisiti. Eriti ei meeldi mulle aga see, kui tantsurühma üle hakatakse otsustama Koolitantsu järgi. Koolitants on lihtsalt üks üritus, pealegi tihti väga subjektiivne. Kurb on aga see, kuidas Koolitantsul saadud eripreemia teeb tantsu justkui paremaks. Kui eripreemiat ei saa, siis on nii tants kui ka tantsijad justkui halvemad. Koolitants on tore ja vajalik üritus, aga sellele ei tohi omistada liiga suurt tähtsust. Keegi ei tantsi ju Koolitantsu pärast!

7. Mõni huvitav seik tantsijatega?Üks huvitav seik juhtus Võrus Koolitantsu piirkondlikul ülevaatusel. Tegin lastele soenguid ja mingi klambriga torkasin sõrme sisse augu. Ruum oli ka soe ja mul hakkas väga halb. Mäletan ainult seda, kuidas ma istusin ning

kuidas pilt hakkas eest minema. Kui ärkasin, nägin enda ees äraehmunud nägudega lapsi. Ma ei tea, mis vahepeal toimus, aga seda õpetaja minestamist on tore meelde tuletada. Eriti oskab seda järgi teha 7. kl Sirli.

8. Millised on parimad tunnustused seoses tantsugrupi „Keerisega“?Tore on muidugi saada diplomeid ja aukirju, aga kõige suuremaks tunnustuseks on ikkagi sära ja tantsulust laste silmades. Kõige rohkem tunnen ma heameelt selle üle, et ma olen tantsima pannud üpris suure osa meie kooli tüdrukutest. Endale on mul kõige armsamaks tantsud: „Pardike ja mooniõis“ (solist Pirgit Peedosaar), „Mary Poppins“ (solist Karin Piiri), „Kaunitar ja mereröövlid“ (solist Evely Roositalu) ning „Unistus“ (solist Sirli Kooskora). Kõikidel nende tantsude solistid on osanud välja tuua tantsu mõtte. Selle aasta tantsudest on vaieldamatu lemmik „Tule, tule Lõuna-Eestisse“

Küsitles: Pirgit Peedosaar

Nagu juba eespool mainitud, on väga palju erinevaid võimalusi tegeleda tantsuga. Üks võimalusi selleks on zumba.

Zumba on Columbia tantsija, treener ja koreograaf Berto Perez'i poolt loodud latiino tantsudest ja rütmidest inspireeritud tantsuline fitness-rühmatreening, mis loodi 1990ndate keskel. Ühel päeval läks Beto oma aeroobika tundi ning avastas, et on aeroobika muusika maha unustanud. Siis kotist leidis ta muusikat, mis talle endale meeldis, milleks olid salsa, merengue jne. Siis ta võttis riski ja improviseeris tunni nende saatel. Pärast tundi inimesed ei suutnud naeratamist lõpetada, kõigile meeldis see ja sellega uus fitness-stiil sündiski. Eestis on see üsnagi uus, meile jõudis zumba umbes 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses, kuid siiski on see juba päris populaarne. Välismaal on zumba vägagi populaarne. Näiteks 2009. aasta seisuga õpetati zumbat 75 riigis ning sellel oli vähemalt viis miljonit fänni. Zumba põhineb Ladina-Ameerika rütmidel, nagu näiteks salsa, samba, reggaeton, merengue jne. Kuid zumbasse on lisatud ka kõhutantsu, hip-hopi, aeroobika ja muude tantsude liigutusi. Zumba trennis hakatakse kohe tantsima, mitte ei hakata õppima eraldi kavasid. Trennis käijatel ei ole vajalik ka eelnev tantsuline kogemus. Zumba

2

eesmärgiks ei ole vormida tantsijaid, vaid tõhusalt treenida lihaseid ning samal ajal saadakse nautida lõbusat ja positiivset treeningut. Zumba on treening, mis sobib kõigile. See sobib nii naistele, kui ka meestele ning loomulikult ka lastele ja eakamatele. Põlva treener Liisi ütleb zumba kohta nii, et zumbaga pidutsed end vormi! Liisile meeldib zumba juures kõige rohkem see, et see on üks suur pidu. Liisi räägib, et tal on alati selline tunne trenni minnes, nagu läheks sõbrannadega peole mõnusalt aega veetma. Tantsides ja naerdes ei saa arugi, kui trenn läbi saab. Liisile on kogu aeg väga meeldinud Ladina-Ameerika tantsud ning on ise ka sellega tegelenud. Kui zumba Eestisse jõudis käis ta selles trennis ning loomulikult meeldis see talle ning Liisi läks seda õppima. Ning seda pole ta kordagi kahetsema hakanud. Zumba treeningud on elavad ja sealt saab parima emotsiooni. Treeningut tehes ei märgatagi, et treenitakse kogu keha, sest trenni ajal tuntakse rõõmu ja naudingut heast muusikast ja liikumisest.

Kirjutas: Carolin Kooskora

(Foto:

http://www.naistemaailm.ee/artiklid/32975/zumba___seda_trenni_sa_armastaksid_.html)

Meie koolilehele on oma tervitused saatnud ka Lõuna Prefektuuri pressiesindaja. Lisaks oma tervitustele palus ta edasi anda noorsoopolitsei Maarja Punaku hoiatussõnad ja tegutsemisjuhendi, kuidas vältida pahandustesse sattumist.

Tere!

Kõigepealt edastan kiidusõnad koolilehe kui toreda infokanali elushoidmise eest! Politsei siselehte toimetades on ühe hea lehe kokkupanemise rõõmud ja raskused mullegi tuttavad.

Politseitöö kogemusest tean, et on teemasid, mis pakuvad noortele huvi, kuid mille küsimiseks otse politseinikult ei ole õiget aega, kohta ega võimalust, teadmatusest aga võib sattuda seadusega pahuksisse. Seetõttu pakume Lõuna Prefektuuri poolt välja sellise variandi – kui Te soovite mõnele noori huvitavale küsimusele vastust saada või teate, et teie koolis on tõstatunud teema, millesse politseinik saaks läbi ajalehe selgust tuua, andke aga julgesti teada, aitame meeleldi. Loodetavasti hoiame sellega ära nii mõnegi teadmatusest põhjustatud pahanduse.

Liina Pissarev

Lõuna Prefektuuri noorsoopolitseinik Maarja Punaku artikkel

Politsei soovitab: 10 võimalust, kuidas vältida pahandustesse sattumist

Paar nädalat tagasi nägin telekast saadet „Rooside sõda“, kus esitati vägagi intrigeeriv küsimus: nimetage ametnik, kellega te kõige vähem tahate kokku puutuda. Suurima häälte arvu kogus vastus „politseinik“. Üldiselt ei puutu politsei tavakodanikega kokku, kui just inimesed ise selleks mingil viisil soovi ei avalda. Seaduskuulekat, korralikku ja viisakat noort ei tülita ükski politseinik. Samas, väga lihtne on reegleid eirates sattuda küllaltki suurtesse probleemidesse.

Toon välja mõned soovitused, kuidas mitte sattuda pahandustesse:

· Ära tule ülemeelikus tujus tänavale Koit Toome „Mälestusi“ laulma

3

Teisi häiriv laulmine ja/või laulu valik tõmbab igal juhul politseinike tähelepanu ja neil tekib soov teiega vestelda. Seda eriti, kui ülemeeliku tuju põhjuseks on lonks alkoholi. Joobe olemasolu antud juhul pole määrav.

· Ära viibi valel ajal vales kohas

Eirates öisel ajal alaealistele kehtestatud õues viibimise piirangut, jääte politseinikele kergesti silma. Veel hullem, hiilides valedokumentidega alaealisena ööklubisse, võite sattuda näiteks kakluse tunnistajateks, halvemal juhul kakluses osalejaks. Kui te seejärel esitate politseinikele oma võltsitud dokumendid, millega klubisse pääsesite, olete igal juhul pahandustes.

· Vali sõpru

Riigikogu valimistel võite eksida ja keegi ei pane teile seda pahaks. Hoolikalt tuleb aga valida oma sõpru. Valede sõpradega ringi sõites ja neile korraldatud narkoreidi käigus uurimise alla sattumist panevad teile pahaks nii kool, vanemad, teised sõbrad. Rahu ei anna teile ilmselt ka enam iseenda südametunnistus.

· Mõtle enne kolm korda, kui midagi Facebooki, Orkutisse või Ratesse kirjutad

Rannapidu 5000-le inimesele, „Joome ära 2010“ ja alasti läbi linna jooksmise kutsed pälvivad võrdselt politsei tähelepanu. Lisaks sellele võite suhtluskanalites sattuda selliste inimeste huviorbiiti, kellega muidu kokkupuudet pigem väldiksite.

· Usu lastevanemate, õpetajate ja öövalvurite supervõimetesse

Haistmis- ja kuulmismeelele lisaks on neil ka suurepärane võime diagnoosida õpilaste haigusi, mille tekkepõhjuseks on alaealistele keelatud ainete (tubakas, alkohol) tarbimine. Õpetajate tähelepanekute edastamisel direktorile võib asi päädida politsei vestluse või koguni väärteoprotokolliga.

· Kui julged teha, julge ka vastutust võtta

Üsna totter on politseinikele väita, et te polnud teadlik teie pagasnikus jänest sõitvatest klassivendadest; alkoholijoobe tekitas veinikastmes valmistatud kana; koni oli teil käes, sest soovisite maast leitud prügi prügikasti toimetada. Politseinikel on paljude rikkumiste eest võimalik määrata suuline hoiatus ja kokkupuude ametnikuga võib jääda silmapilgupikkuseks, kuid igasugune vaidlemine ja

vassimine pikendab ilmselgelt vestlemise aega ja üldjuhul ka trahvi suurust.

· Tunnista vigu ja vabanda

Kui pannkoogipidu sõbrannadega on läinud lärmakaks ja naaber tuleb teid keelama, siis arvestage, et hoolimata kellaajast kehtib kõikidele õigus rahule ja vaikusele. Kui alumine naaber on tööl öövahetuses ja saab teki alla kell 10, siis ei soovi ta kuulata läbi seinte, lae või põranda kostuvaid Power Hit Radio parimaid palasid. Sellele vastu vaieldes kutsutakse vahekohtunikuks tavaliselt politseipatrull.

· Kanna helkurit

Pime aeg, teil pole helkurit – põhjust küllalt, et politseiauto teid märgates peatub. Helkuri puudumisele tähelepanu pöörates võivad politseinikel tekkida küsimused ka sõbra suitsupaki kohta teie jope taskus või vanaemale viinasokkide jaoks sõbra poolt ostetud Viru Valge pudeli päritolu kohta.

· Ületa teed õiges kohas

Vales kohas sõidutee ületamine on politseinikele nagu kutse kahekõne alustamiseks. Pigem tee see paar lisasammu ja ületa sõidutee õiges kohas, kui et jooksed teele kohas, kus sõidukijuhid sinuga arvestada ei oska. Oma laiskusega mitte kasutada vöötrada võite panna ohtu lisaks enda elule ka kellegi teise elu ja seetõttu igal juhul politsei reageerib.

· Pöördu politseisse vaid siis, kui soovid saada abi

Reede öösel patrullauto aknale koputamine ja politseinikele küsimuse „kas teil pole reede õhtul halb tööl

olla, sest kõik joovad ja teie ei saagi juua?“ esitamine võib kuuluda uudishimu rahuldamise ja kahjutunde avaldamise, kuid kindlasti mitte abi palumise kategooriasse. Samas, kui mure tundub olevat väike, ei maksa karta, et politseinikud teie juttu tõsisena ei võta või sellele ei reageeri. Iga teade kontrollitakse ja mine tea, võib-olla jäi tänu sinu infole suurem mure tekkimata.

Kui te eirate Piiblis kirjeldatud kümmet käsku, pahandate jumalat. Kui eirate siin kirjeldatud kümmet soovitust, pahandate kokkuvõttes kõige rohkem iseennast. Ükski ülaltoodud soovitus ei eelda suurte rahaliste väljaminekute

4

tegemist või tohutut käitumise muutmist. Piisab natukesest.

Politseid ei tarvitse aga kindlasti mitte karta. Seda enam, kui teil on reaalselt politsei abi tarvis – helistage alati, julgesti, iga kell lühinumbrile 110 ja külastage meie internetilehekülge Facebookis või aadressil www.politsei.ee.

Maarja Punak

Lõuna Prefektuuri noorsoopolitseinik

MEIE MEEDIÕPETAJA KRISTELI

TERVITUS SOOMEST

(Foto Kristelilt)

1. Kuidas Sul Soomes läheb?

Kiitos, oikein hyvin! Väga hästi,

aitäh! Kuulsin, et Ahjal on külmapühad olnud.

Tulin siis õigel ajal põhjapoole. Alla -20

kraadi siin palju langenud ei ole, kuigi ehtne

talv on jätkunud kaks kuud. Aga see kuulub ju

põhjarahvaste elu juurde.

2. Kus Sa asud ja õpid?

Tampere on Soome suuruselt kolmas linn,

mis asub pealinnast 173 km põhjapool. Õpin

vahetusüliõpilasena Tampere Ülikoolis, mille

hooned näevad Soome ülikoolidest oma

osjakujuliste sammaste ja klaasja õhutunneliga

kõige ultramoodsamad välja. Tegin nendest

algul eri valguses palju pilte, sest vaade

pakkus elamust. Tegelikult pole Tampere

keskus eriti suur ega ka kõrge, aga siin toimub

väikelinnadega võrreldes rohkem üritusi. Mu

ühiselamu Lapinkaari on ülikoolist poole tunni

tee kaugusel. Siin elavad välismaalased.

Kümne inimese peale on üks köök. Tuba on

väike, aga mugav, aga Internet on vabalt

kasutada. Üksikute naabritega saab suhelda

soome keeles, muidu kuuleb ümberringi

valdavalt inglise keelt.

5

(Foto: Kristelilt) Tampere Ülikool.

3. Kirjelda ühte oma päeva Soomes.

Kõik päevad on erinevad ja vaheldusrikkad.

Kaks kuud oli siiski üsna selge nädalaplaan,

kuna käisin loengutes. Praegu on vahenädal ja

siis algab viimane õppeveerand (4. periood).

Kõige raskem eksam soome lauseõpetuse

aines on juba tehtud. Olin seal ainuke

välismaalane. Pidin kümneid lehekülgi

soomekeelseid süntaksiteooriaid pähe õppima

ja neid harjutustes rakendama. Tulemust veel

ei tea, aga tunne polnud paha. Olen kõik ained

endale ise valinud. Tartu Ülikoolist on ette

antud ainult minimaalne punktide arv, mis

tuleb täita. Mulle meeldib selline vabadus

väga. Ehkki kohustuslikud ained tuleb Tartus

muidugi hiljem tagantjärele läbida.

Lisaks Soome ainetele olen jooksvalt

tegelenud Eesti-asjadega. Lõpetasin äsja ühe

filmiraamatu paar peatükki. Järgmisena pean

hakkama suveks uut filmiprojekti kavandama.

Eesti-asjad on tähtsamadki kui igapäevased

koolitööd.

4. Mida Sa õpid?

Olen selleks poolaastaks võtnud soome keele

ja kultuuri ning meediakasvatuse aineid.

Meediakasvatuses saavutab paari päeva pärast

oma kõrghetke töötoa vormis toimunud aine,

mille raames ma pääsesin Tampere koolilaste

suusavaheaja suurürituse Chill House´i

meeskonda. Chill House on üks aasta

tähtsamaid tasuta noorteüritusi, mis toimub

suures kultuurikeskuses Tampere-talos. Kolme

päeva jooksul (2.-4.03.2011) külastab üritust

ligi 5500 noort. Mina koostasin oma

paarilisega filmiteemalise ristsõna, mille

lahendamises saavad huvilised võistelda.

Samal ajal saab avapaugu Tampere

Filmifestival ja meil õnnestus oma

ristsõnavõistluse võitjatele hankida sinna

tasuta pääsmeid. Nii et motivatsiooni osaleda

peaks noortel olema. Võin saladuskatte all

avaldada, et ristsõna lahenduseks on

Kosmoseodüsseia-sarja autori Arthur C.

Clarke´i veidi kohandatud tsitaat „Ilma teabeta

lähed hulluks“ (soome keeles Ilman tietoa

tulee hulluksi). Ta nimelt arvas, et ilma

söögita võib kauem elada kui ilma värske

informatsioonita.

5. Mille järgi Sa kõige rohkem igatsed?

Juba sellel nädalal leiab lahenduse igatsus

saada üle pika aja kokku oma õega. Ta jääb

Tamperre isegi nädalaks. Pikemas

perspektiivis igatsen ühte korralikku reisi

Soome kõige põhjapoolsematesse

piirkondadesse, kus elavad saamid ja

põhjapõdrad, mägede ja järvede vaikusesse.

See igatsus lähiajal vist, kahjuks, ei täitu.

6

6. Parimad mälestused Ahjal olles. Mul on

väga selgelt meeles see igapäevane tunne seal,

koolimajaspalju armsaid inimesi. Loomulikult

filmide tegemine 11. ja 12. klassiga. Äärmiselt

südamlik jõulupidu. Jõulutäht ja põhjapõdraga

isetehtud tänukaart. Teie. Liiga palju ei või

selle peale mõelda...

7. TERVITUS

Saadan teile tervituseks Antti Tuisku laulu

„Juured“, mille refrään on arusaadav ilma

tõlketagi. Videos on näha just neid Põhja-

Soome tundurimaastikke, kuhu tahaksin

seiklema minna.

Refrään:

Me istutettiin yhdessä puu

Sen oksille linnut laskeutuu

Mun juuret, ne ovat täällä maassa syvällä

ja siitä taimesta kasvoi puu

Se maailman tuulissa vahvistuu

Mun juuret, ne ovat täällä maassa syvällä

***

Me istutasime üheskoos puu

Selle okstele linnud laskuvad

Mu juured, need on siin, maas sügaval

Ja sellest taimest kasvas puu

See maailma tuultes tugevneb

Mu juured, need on siin, maas sügaval

Laulu saate kuulata:

(http://www.youtube.com/watch?

hl=fi&v=UbNx5utnADg).

AITÄH SULLE ÕPETAJA KRISTEL!

Koostas: Karin Piiri

Ahjal sündinud kirjamehel ja Friedebert Tuglasel oli 2. märtsil sünniaastapäev.

FRIEDEBERT TUGLAS

(Foto:

(http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_fo.html)

Friedebert Tuglas (Mihkelson) , kes sündis 2.

märts 1886 Ahjal, oli eesti kirjanik, kriitik ja

kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis

ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu

haridusteed jätkama Hugo Treffneri Gümnaasiumisse.

Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse

"Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli Tuglas kirjanikkude

ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja

vastutav toimetaja.

Tuglas on maeti Tallinna Metsakalmistule 15. aprill 1971.

7

Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur

mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas

monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait

Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja

marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia".

Tema loomingus on omapäraselt

ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning

kujutuslaad. Tuglas tuli kirjandusse jutustuste

ja novellidega "Siil", "Hunt", "Hingemaa", ning

revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega

"Meri" ja "Kätki laul".

1972.aastal anti Ahja keskkoolile Fr. Tuglase nimi.

Tuglase nime ja mälestuse hoidmisega on seotud mitmed

traditsioonid koolis.

Iga aasta veebruari keskel saabuvad Ahjale

Põlvamaa õpilaste kirjanduslikud omaloomingulised tööd.

Valdavalt Ahja õpetajatest koosnev žürii valib välja

parimad autorid neljas vanuseastmes (1.-4.; 5.-7.; 8.-9. ja

10.-12.klass). Fr. Tuglase sünniaastapäeval toimub koolis

pidulik aktus. Kirjandusliku omaloomingu konkursi

parimatest töödest koostatakse Põlva maakonna

õpilasalmanahh Illimari Sammu, mida on senini ilmunud 6

osa.

Ahja ja "Väikese Illimari" maa on

sünonüümid. Jah, Ahja oli Tuglasele tema kõikide

teede alguspunkt, nii nagu ka kõigile Ahja elanikele.

Fr. Tuglas „Meri“

Ju lapsena ihkasin merd ääretut mina.

Ma tahtsin näha ta lainete valgeid harju

ja lainetel liuglevat viirese varju

ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju

ning kaugel kõikuvat üksikut purje.

Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda

kui magava hiiglase raudrüüs rinda

ja kuulata laineid, mis veerevad randa

kui tuiskavad leegid, mis raksuvad

mis kirglikult kutsudes tuksuvad,

mis mürinal maltrannale vaovad ja siis jällegi kaovad

kui vägi, mis taganeb vaenlase eest,

või põdrakari läeb põleva padriku eest...

Koostas: Karin Piiri

JAANUARI- , VEEBRUARI- , JA MÄRTSIKUU SÜNNIPÄEVALAPSED

Hannela Kiho - 2. jaanuar

Sirle Semm – 3. jaanuar

Aimar Asi – 7. jaanuar

Cristella Saar – 8. jaanuar

Marili Alliksoo – 16. jaanuar

Käroliis Mänd – 20.jaanuar

Kaidy Tõruke – 23.jaanuar

Adrian Loid – 29.jaanuar

Keithy Pallandi – 29.jaanuar

Karel Kallson – 5.veebruar

Pirgit Peedosaar – 6.veebruar

Tony Suurtee – 8.veebruar

Doris Loid – 12.veebruar

Aili Siitoja – 13.veebruar

Tiia Tenno – 14.veebruar

Carmen Aarna – 14.veebruar

Maie Utt – 16.veebruar

Alger Pärnamets – 18.veebruar

Janar Kallson – 19.veebruar

Terje Veeber – 19.veebruar8

Agne Solba – 22.veebruar

Mikk Seene – 7.märts

Märten Raag – 14.märts

Helar Jõgi – 15.märts

Jarmo Mutso – 15. märts

Rita Lutsar – 16.märts

Indrek Pallandi – 19.märts

Kelli Rääbis – 20.märts

Kristo Lambing – 24.märts

Kelli Kade – 24.märts

Aira Ojala – 27.märts

Arles Rosenthal – 31.märts

Tükike päikest, killuke kuud. Olgu teil õnne - nii väikest kui suurt.

(Foto: http://kodu.neti.ee/%CB%87kalmann/roos.jpg)

Muinasjutt magab lume allja vaikselt ümiseb tuul.Aita on terad kogutud juba lõikuskuul

Pehmete lumepilvede päälpäike päevalgi tukub.Taeva sinine meri on jääsja paadisadam on lukus.

Eha Lättemäe

9