I N F O L E H T

FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL

NR.6 Mai 2010

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------A R V A M U S

Kui keskkool kaob…MarielIseenesest väga kahju, kuid pole tõesti mõtet seda hoida kui pole noori, kes seal õpiksid. Peame liikuma sinna suunda, et Ahja Keskkoolist saaks väga tugeva põhihariduse, mille baasil headesse linna koolidesse astuda.

Marianne…jääb õpilasi vähemaks, kuigi meid on praegugi vähe. See on isegi hea, sest siis on koolis kodusem. Õpetajad suudavad kõigi tööd kiiresti ära parandada ja meile kätte anda. Miinuseks on, et paljud õpetajad lahkuvud, sest tunde jääb vähemaks ja palk langeb. Kui aga jääksid kõik praegused pedagoogid, oleks see ideaalne põhikool. “Wõro kommertsi” kadumisega kolivad siit mitmed pered minema ja väheneb ka õpilaste arv koolis. Aga minu arust pole mõtet sellele mõelda. Vaatame kui asi käes on. Karin…siis noored kaovad Ahjalt päris ära. Kõik suunduvad linna elama. Need, kes 9.klassi lõpetavad, kelle tulemused ei ole kuigi head ja linna keskkool sisse ka ei saa, lähevad tööle. Aasta hiljem ei viitsi nad uuesti proovida ja jäävadki põhikooliharidusega. See on üks varintidest. Pered võivad ka lahkuda, otsida linnale lähemat elupaika, et lastel oleks parem koolis käia. Kindlasti on keskkooli kaotamine kõigi jaoks ootamatu.Anne …olen kurb. Nii kaob mitmel lapsel keskkoolis õppimise võimalus. Kaugele käia on kallis ja kõik lapsed ei taha “mammutkoolides” õppida.Carolin…siis võib Ahjal rahvast vähemaks jääda. Õpilastel võib raskem olla, kuna peavad juba varem hakkama

otsustama, mida edasi teha ja kuhu edasi minna. Kindlasti võivad kaduda ka mõned head kooli traditsioonid, mis on seotud rohkem keskkooli osaga

Simo…siis see ei võimalda kohalikel õpilastel jääda oma kodukohta õppima. Nad peavad valima kaugemal asuva kooli haridustee jätkamiseks. Minu suhtes ei muuda see midagi, sest saan rahulikult oma õpinguid jätkata.

Maret…jääb majja rohkem ruumi. Saaks ehk väikese aula ja õpetajate garderoobi vabadesse klassidesse kombineerida. Kooli ülalpidamise kulud sellest ei muutu, kütma ja valgustama peab ikka.

Kai …kindlasti väheneb õpetajate koormus, kaader ja kohaliku omavalitsuse tulubaas.

Lehe sisu Kui keskkool kaob Huvitav tundKooli tutvustamineKlaasikojas2 intervjuudMinu hobiRebaseluguViljapõld klassisLaulud Lihulas

Toimetus10. klass 8. klass 5.klass Janet Ranno Mare Rita

Intervjuu majahaldjagaKuidas algab Sinu hommik?Tõusen 6.30, kooliuksed avan 7.50. Enne tööletulekut panen pesumasina tööle, söön ja naudin hommikukohvi.

Mis järjekorras päevatöö kulgeb?Võtan signalisatsiooni maha, avan vajalikud uksed, kontrollin, kas kõik on korras. Siis koristan arvutiklassi, tunni ajal pesen

koridorid, trepid riidehoiud, tööõpetuse ruumid. Söögivahetundidel olen sööklas abis. Pärast söömisi pesen keldrikorruse ruumid.Mis Sind tööl häirib?Treppidel jooksmine, söögiga mängimine, õpetajate tähelepanematus söökla korra suhtes, tihe liiklus õppetunni ajal: tihe nina nuuskamas käimine, wc-sse ning jooma voorimine, stendi uurimine tundide ajal jne.Mis on Sinu õpitud eriala?Naiste- ja laste ülerõivaste rätsepp. Töötasin Tartus moeateljees. Seoses Ahjale kolimisega omandasin müüja kutse ja praktiseerisin Melliste kaupluses. Praegust tööd teen selleks, et oleks aega talu pidada.Millega tegeleksid meeleldi?Mulle meeldib väga aiatöö õmmelda väikestele lastele. Kui on näpud mullas, tunnen, et teen õiget asja…Mida teed vabal ajal?Tantsin rahvatantsurühmas, juhendan Melliste näiteringi, osalen Ahja estraaditrupis. Ja lõpuks Sinult üks hea nali:Juku tuleb koolist ja ütleb isale: ”Sa pead homme direktori juurde minema”.Isa uurib: “Miks?”“Bioloogia õpetaja tuli tunnis minu juurde, pihus väike lind. Ainult linnu tagumik paistis peost välja ja küsis, et mis lind see on. Ma siis ütlesin veidi pahasti.”Järgmisel päeval avaneb direktori kabineti uks ja selg ees siseneb sinna paljas tagumik.“Arvake ära, kelle isa ma olen?” Janeti küsimustele vastas Anne Sammel

V Ä L J A S P O O L K O O L I Marianne lugu

Sattusin ma orienteeruma tänu oma sõbranna isale, kes kutsus mind 2005 aastal päevakule. Mulle meeldis seal kohe, aga sõbranna jättis aasta pärast pooleli. 2006 aastal päevakutel käies ma üritasin kaasata ka minu koolist veel kedagi, aga keegi polnud sellest huvitatud. 2007 aastal kevadel avastas mind mu praegune treener Kalle Ojasoo ja ta arvas, et minust võib asja saada. Sellest ajast peale ma käingi orienteerumisvõistlustel ja ma olen Põlva Spordikooli õpilane.

Treeninguga on väheke halvad lood, sest mul pole kellegiga trenni teha ja üksi pole huvitav. Oma esimese medali sain ma teatejooksus 2007 aastal. Ma ei teagi, mis mind innustas orienteeruma, aga tänu orienteerumisele sain ma sõpru juurde ja teada teiste noorte tegemistest väljaspool Ahjat. Ma loodan südamest, et tulevikus võin näha rohkem Ahja noori orienteerumas, sest see on tõsiselt tore tegevus. Minu unistus on olla ka veel vanas eas metsas. Me leppisime isegi sõbrannaga kokku, et hakkame vanas eas koos võistlustel ja päevakutel käima.

Rando lugu

Õpin juba mitmendat aastat Põlva Muusikakoolis klarnetit õpetaja Põld, Mare käe all. Alguses oli pill põnev ja huvitav, aga olen sellega juba harjunud ja tunnid on tavapärased. Harjutama pean ikka igaks tunniks. Muusikakoolis on eksamid, nagu mujal koolides, ainult mind need ei puuduta, sest võtan eratunde ja siis eksamikohustust ei ole. Mängin oma lõbuks, ainult noodikirja pean lisaks õppima. Seoses pilli õppimisega olen saanud juurde uusi sõpru, sest käisin ühe aasta muusikakooli orkestris mängimas.

Pirgiti 1. lugu

10.klass käis 26. aprillil Palamusel. Kui seekord mitte Tootsi , Arno ja Teele kooliradadel, vaid hoopis klaasikojas ise meisterdamas. Alguses räägiti meile klaasist ja tema ajaloost. Nägime näidiseid, mida ka varem seal meistertatud oli. Ilm oli väga soe, kuid ruum, milles olime, väga külm. Kuid see ei morgendanud meid ja andsime näppudele valu, sest põnevus oli suur. Nalja ja naru saatel valmisid meitriteosed ja isegi bussijuht Volli lasi fantaasial lennata ning aeg möödus seal väga ruttu. Kõik meistriteos pannakse umbes 600 kraadisesse ahju. Praegu me ootame nende kujukeste kättesaamist, sest põletus ja jahtumine võtab aega. See oli tore pärastlõuna meie kõigi jaoks. 2. luguTutvustasime Mooste ja Vastse-Kuuste põhikoolides oma kooli. Põhjus oli selles, et järgmisel aastal avataks 10. klass. Mina, Karin, Kaupo ja Ranet, andsime ülevaate meie koolis toimuvast.

Rääkisime meediõpetuse olulisusest, Kaupo kirjeldas Ahja koolivälist tegevust, ning Ranet tutvustas tänaseks kuulsaks saanud Ahja bändi - Groundhog Day’d.

Tutvustused olid tehtud Power Pointis. Et vähekene kuulajate meeleolu tõsta, mängisid Ranet ja Urmas kitarri. Mõlemas kohas võeti meid hästi vastu ja kui me neid oma

juttudega ära ei ehmatanud, loodame näha järgmisel aasta meie keskkoolis uusi nägusid.

Ranno luguMinu suurimaks avastuseks seni on olnud see, et

rebane ei olegi nii metsik metsloom.Umbes kolm aastat tagasi ilmus meie maja juurde

noor rebane. Ta oli väga uudishimulik. Ta tatsas ümber maja ja otsis süüa. Meid ta karta ei osanud. Ta oli nii julge, et tuli uudishimust peaaegu meetri kaugusele inimestest.

Ka järgmisel päeval ilmus ta õhtul meie maja juurde ja tundus väga näljane. Ta toetus käppadega vastu maja seina ja nuusutas aknast tulevaid söögilõhnu. Siis me hakkasime talle süüa andma. Söögiks sai ta kanaliha ja saia. Nüüd hakkas ta peaaegu iga päev meie juures käima. Panime talle nimeks Volli. Lõpuks harjus ta meiega nii ära, et võttis otse käest süüa ja paar korda tuli isegi kööki sööki otsima. Ta ilmus siis, kui me tulime õhtul autoga koju. Vahel kutsusime teda nimepidi ja ta tuli meile ukse taha. Tihti käis ta isegi päeval meil külas ja istus ukse ees nagu koer. Nii käis ta meie

juures üheksa kuud. Varsti oli kõhn rebane uhke kasukaga ja päris paks. Kevadel sai meie Volli lõpuks pojad. Ta muutus järsku väga kõhnaks ja käis üha harvem meie

juures. Kuni ühel päeval ei tulnudki enam.

K O O L I L O O D

Meeldiv tund

See oli siis, kui tunniplaani muudeti ja õpetaja selle unustas. Me olime klassis 25 minutit ja siis läksime õue. Õues oli suviselt soe ja mõnus ning hakkasime kossu mängima ja veidi lärmi tegime ka. Varsti oli õpetaja platsis, kutsus meid sisse ja vabandas eksituse pärast. Jõudsime 10 minutit klassis olla, kui kell helises. Kavas olnud kontrolltöö tegime järgmisel korral ikkagi. Me ei tea miks see nii on, aga oli hea meel, et tundi ei toimunud. grupp kaheksandikke

Nisu kasvab klassis

Loodus õpetuse tunnis tegime katse, mis selgitas, kus kasvab nisu kõige paremini kas savis, savimullas, liivas, kompostis, huumusmullas,

liivmullas, turbas või mullasegus. Õpetaja andis igale ühele 15 nisu seemet. Esimene istutamise katse läks luhta, kuna seemned olid liiga vanad. Järgmisel päeval tõi õpetaja uued seemned. Iga laps sai istudada oma käega seemned potti. Mina istutasin koos Oliiviaga nisu segumulda. Kahe nädala pärast hakkas nisu kasvama. Kõige paremini kasvas turbas ja kõige halvemini savis. Praegu on heas mullas kasvanud nisu umbes 20 cm pikkune ja savimullas 5 cm pikkune. Nisu kasvupaik on 5.klassi aknalaual päikese käes. Katse kestab kooliaasta lõpuni, viimasel tunnil teeme kokkuvõtte teravilja kasvust.

Taige

Puu-Karlaga on lahedad tunnid

Minu lemmiktund on ka tööõpetus. Seda tundi annab Karla. Me käime tavaliselt traktoriga sõitmas või teeme puutööd. Karla on lahe õpetaja. Temaga saab alati nalja. Eriti äge on see kui me oleme õues ja sõidame traktoriga. Samuti on äge kallutamine . Seal ronime kärru ja Karla hakkab kallutama, siis jääme me käru külge rippuma.See on nii põnev! Kui tund saab läbi ootan ma juba järgmist tööõpetust. Janar K

Minu lemmik tund on ka tööõpetus. Seal ehitame linnumaju ja puust autosid. Väljas on tööõpetus kõige lõbusam, seal me koristame parki, veame traktoriga lehti. Kõige lõbusam on kallutamine. Vahel veame ka oksi ja teeme lõket ,siis kui pargis töö tehtud, võime koju puhkama minna. Adrian

Minu huvitaks tund, kus saaks liikuda, omandada uusi teadmisi sellest, mis maailmas toimub. Tunnis peaksid olema ekstreemsed tegevused: näiteks mägironimisetund, rulatund, lumelauatund jne…

Sellised asjad nagu keemia, füüsika ei huvita üldse. Karl-Kaspar

Kes sa oled, Mariel?Kuidas sattusid meile tööle?

Otsisin pikemat aega tööd, mis oleks seotud lastega. Ühel päeval lugesin ajalehte „Koit“ ning nägin töökuulutust, kus otsiti 1. klassi õpetajat. Otsustasin kandideerida ning osutusingi valituks. Olen siiamaani väga rõõmus oma valiku üle.

Kas käid veel koolis?

Olen Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna magistrant. Lõpetan sellel kevadel Ülikooli ning siis saab minust paberite järgi põhikooli – ja gümnaasiumi kehalise kasvatuse ning inimeseõpetuse õpetaja. Kavatsen sügisel kursustega juurde õppida ka algklasside õpetaja ametit.

Millega tegelesid varem?

Varem olen kooli kõrvalt töötanud „Pesa“ hotelli restoranis klienditeenindajana. Olen aeroobikatreener ning annan täiskasvanutele aeroobikat. Olen juhendanud neidude tantsurühma ning teist suve olen Põlvamaa Õpilasmaleva Ahja rühma üks rühmajuhtidest.

Mis seob Sind Ahjaga?

Vanaema – vanaisa elavad mul siin ning Ahjaga seovad mind lapsepõlvest jäänud ilusad mälestused suvevaheaegadest.

Kas õpetaja amet meeldib?

Mulle väga meeldib õpetaja amet. Siiamaani olen veel rahul.

Millist tundi annad meelsamini?

Kõiki tunde meeldib anda, aga kunstiõpetuse tunni lõpuks on lahe vaadata, mida lapsed valmis on meisterdanud. Neil on ikka elav fantaasia küll! Üldiselt aga meeldivad mulle tunnid, mis on loomingulisemad ja pole nii raamides.

Kas kahtesid oled pidanud ka panema?

Kahjuks jah, aga tänu sellele on õpilased nüüd hoolsamad.

Millega tegeled vabal ajal?

Hetkel mul vaba aega eriti ei ole, kuna kirjutan oma magistritööd. Muidu aga meeldib mulle palju liikuda, olen hästi sportlik inimene. Samuti armastan väga kinos käia.

Viimane suurim elamus?

Suusareisil käisin lumelauaga mägesid vallutamas. Käisin off'i sõitmas ning see on siiamaani vingeim kogemus olnud ... lumised ning järsud mäenõlvad ... väga lahe!

MudiFest Lihulas

Ahja KK mudilaskooril avanes võimalus osaleda V mudilaskooride festivalil MudiFest, mis toimus 14.-15. mail Lihulas. Aasta jooksul õppisime selgeks 10 festivali laulu: Festival toimus kaks päeva. Kavas olid laulude “lihvimiseks” mõeldud õpitoad; ühisproov ja lõppkontsert. Õpitubades laulsid lapsed koos tuntud dirigentide ja heliloojatega: Toomas Voll, Kadri Hunt ja Piret Rips. Peale selle said lapsed nautida teiste kooride esinemisi

Lihula Eliisabeti kirikus ja Lihula mõisa hoovis. Lõbusa elamuse pakkus õhtune pidu Lihula kõlakojas koos Haapsalu Rahvateatriga, kes etendas katkendi lasteraamatust “Väikevend ja Karlsson Katuselt”. Lõppkontserdile Lihula kõlakojas eelnes ka läbi alevi suunduv rongkäik. Lustilist kontserti ja mõnusat

ühislaulmist juhtisid Eesti tuntud klounid Piip & Tuut. Lapsed olid üksi kodudest eemal esimest korda. Vaatamata pikale bussisõidule, tihedale päevakavale ja lühikesele uneajale, olid lapsed vaprad ja erakordselt lustilised. Väsimus kaob, kuid festivalilt saadud

kogemused ja elamused püsivad lastel ja ka õpetajal meeles veel kindlasti pikka aega. Olid väga toredad päikeselised laulupäevad. Sisukat festivali jäävad meenutama igale koorile kingitud tänukiri, purjekas-küünlajalg ja rongkäiguplakat Ahja Keskkooli nimega.

Sündmused pani kirja Mare

PALVE

Nagu sa oled märganud, on meie pargis kaunis laululava. Kaunis ja terve on ta seni, kuni me ise seda hoiame. Palve kõigile lugejatele: hoia, kaitse laulukaart ja teavita lõhkumistest kohe vallavalitsust.

Mõnusat vaheaega!