Minu Ettevõte, märts 2011

ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT 29. MÄRTS 2011

MINU ETTEVÕTE

Millised sammud viivad

ekspordini ja eduni?

Näpunäiteid jagab Annika

Metsala Eesti Kaubandus-

ja Tööstuskojast. Loe lk 2

IKT Demoklaster on ruum,

mis täis innovatiivsete

Eesti firmade tooteid ja

teenused. Miks koondusid

IT-firmad klastrisse? Loe lk 5

Endine Sloveenia

majandus minister räägib

intervjuus oma riigi koge-

mustest klastripõhise ma-

janduse arendamisel. Loe lk 4

Inkubaatorid aitavad noori

ettevõtjaid eksportijaks.

Väljakutsetest ja nende

ületamisest räägib

Peeter Mõistlik. Loe LK 8

TIIU EVERTklastrite programmi

koordinaator, EAS

Mõnes mõttes on see maailmavaate küsi-mus – kas näeme kon k u re e r i m i st

võitlusena, kus on võitjad ja kaotajad või konkureerime hoo-pis õiguse eest teha koostööd. Esimesel juhul on meil võitjad ja kaotajad, teisel juhul võidavad loodetavasti kõik osapooled.

Koostööd on võimalik teha mitmel tasandil. Üks võimalus on ühendada jõud sama sektori ettevõtetega ehk otseste konku-rentidega (!) saavutamaks tule-musi, mis igale ettevõttele eral-di käiks üle jõu. Maailma mas-taabis tillukesed Eesti ettevõtted peavad suuremate välistellimus-te täitmiseks jõud ühendama, see on sisuliselt möödapääsma-tu. Kuid välisturul konkureeri-mine pole sugugi ainus põhjus klastriga ühinemiseks. Ka näi-teks kulukaid uuringuid on ka-sulikum teha mitmekesi.

Klastrid pole võimalus ai-nult sama sektori ettevõtetele. Vahest huvitavamgi on koostöö eri majandusharudesse kuulu-vate ettevõtete ja organisatsioo-nide vahel. Sellisel juhul luuak-se võimalus erinevate sektorite sidumiseks – tööle hakkab nii-nimetatud Medici efekt, kus eri liiki teadmuse kokkupuuteko-has hakkavad arenema uued ja vahest üllatavadki kombinat-sioonid. Hea näide on IT ja me-ditsiini valdkonna koostöö või IT-rakenduste kasutamine ehi-tusvaldkonnas. Koos tegutsemi-ne aitab luua uut teadmust kii-remini kui üksinda toimetades.

STRATEEGILISEST KOOSTÖÖST EHK KLASTRITESTKlastrite roll muutub aina täht-samaks nüüd, mil toibume ma-janduskriisist. Sellest, et edukas saab olla ainult eksportides,

kuuleme aina tihedamini. Kodu-turg on liiga väike, et pelgalt sel-le najal kasvaks maailma mõis-tes edukaid firmasid. Maailmas läbilöömiseks on aga vaja jõu-du, mida väikefirmad võivad saavutada omavahel tihedat koostööd tehes. Koostöö konku-rentide vahel ja innovatsioon ai-tavad tagada ettevõtete pideva arengu ja edu üleilmsel turul.

Klastri käivitamiseks ja arendamiseks on Eestis loodud eraldi programm. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) ellukutsutud programmi ees-märk on tõsta ettevõtete ja teis-te partnerite konkurentsivõimet strateegilise koostöö stimuleeri-mise ja arendamise abil. Selle raames toetatakse erinevaid kooslusi, mille osapoolteks on kas sama sektori või erinevate sektorite ettevõtted, teadus- ja/või haridusasutused, samuti ko-halikud omavalitsused. Erine-vad osapooled moodustavadki klastri, mille raames arendatak-se pikaajalist strateegilist koos-tööd, et luua klastris osalevate-le partneritele konkurentsieeli-seid ja paremaid arenguvõima-lusi nii sise- kui ka välisturul.

Ettevõtetevaheline strateegi-line koostöö on eelkõige vajalik selliste tegevuste jaoks, mille käigus toimub valdkonna, sek-torispetsiifilise või veelgi oluli-sem, sektoriteülese probleemi lahendamine ja kitsaskohtade-ga tegelemine. Nendeks võivad olla näiteks tööjõu ühine kooli-tamine või tehnoloogilise prob-leemi ühine lahendamine. Sa-muti on olulised valdkonnad ühisturundus ja ühine suurte tellimuste täitmine.

Klastrite arendamine on jõu-liselt ette võetud. Programmi eelarve on 6,39 miljonit eurot ehk ligi 100 miljonit krooni. Programmi raames on seni fi-nantseeritud 49 eelklastrit ja ka-heksat täisklastrit. Ettevalmis-tusfaasis on aga juba 5-6 uut klastrialgatust.

Konkurendist saab parim sõberÜksinda nokitsemises on midagi väga ürgselt eestlaslikku, kuid käimasolevad muutused majandusruumis

teevad koostöö eri poolte vahel aina mõttekamaks ja möödapääsmatumaks.

Teemalehe väljaandmist toetavad:

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,

Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi

Haldamise Sihtasutus,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp

[email protected] | 666 2258

Reklaami projektijuht: Anne Linnas

[email protected] | 666 2328

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Väljaandja: AS Postimees

Maakri 23a, Tallinn

tel 666 2202 | faks 666 2301

PROGRAMMI RAAMES TOETATAKSE:

• seminaride ja konverentside korraldamist rahvusvahelise koostöö

arendamiseks ja klastri partnerite teadlikkuse tõstmiseks;

• õppereiside läbiviimist, et tutvuda ja arendada koostööd teiste riikide

klastritega;

• valdkonnapõhiste uuringute tegemist;

• valdkonna arengu kaardistamist;

• osalemist õppekava arengus;

• uute toodete ja teenuste väljatöötamist;

• nii Eesti kui ka välisekspertide kaasamist klastri arendamiseks.

ALLIKAS: TIIU EVERT, EAS

EAS-I TOETATUD TÄISKLASTRID:

• Eesti puitehituse klastri konkurentsivõime

arendamine;

• Eesti IKT klaster;

• Eesti IKT Demokeskuse ekspordiklaster;

• Tuuleenergia klaster;

• Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster;

• Eesti logistikaklaster;

• Eesti ECO klaster: Solarbase.ee;

• Jäätmete taaskasutamise klaster.

Rohkem infot EASi kodulehel: www.eas.ee

Tiiu Evert är-gitab ettevõt-jaid klastri-tesse koon-duma.

29. MÄRTS 2011MINU ETTEVÕTE2

ANNIKA METSALAEesti Kaubandus-Tööstuskoja

teenuste osakonna projektijuht

Huvi välisturgude vas-tu eeldab põhjalikku kodutööd ning seda ei tohi mingil juhul

alahinnata – just hea etteval-mistus on õnnestumise esime-ne eeldus. Võimaliku sihtturu, kliendi või partneri otsimiseks tuleb ennekõike teada, mida omalt poolt pakutakse. Pare-maid tulemusi ekspordi planee-rimisel annab ettevõtte kui meeskonna ühine panus eks-pordiplaani. Kindlasti ei saa se-da jätta müügisekretäri või as-sistendi ülesandeks.

Esmalt tuleb endale selgeks teha, millist toodet või teenust välisturul pakkuda kavatsetak-se. Tuleb kindlaks teha, kas too-de on suunatud massidele ehk eratarbijale või on tegemist spet-sialistidele ehk äriklientidele suunatud tootega. Ka toote siht-rühma elustiiliga peab kursis olema. Näiteks eratarbija puhul on väga kasulik teada sihtklien-di vanust, sugu, elatustaset, sot-siaalset staatust, hobisid ja muud. Mida rohkem te saate oma sihtkliendi või otsitava äri-partneri profiili kohta teada, se-da efektiivsemalt on võimalik temani jõuda.

Pärast sihtkliendi kindlaks tegemist tuleb valida sihtriik või mitu. Vastavalt oma tootele ja kirjeldatud sihtrühmale tuleb uurida välja, millistes riikides on toodetele suurim potentsiaal. Peale elatustaseme tuleb kind-lasti arvestada ka näiteks polii-tilist olukorda riigis ja sellest tu-lenevaid võimalikke riske.

Järgmiseks tuleb väljavali-tud turgu veelgi põhjalikumalt uurida, et end võimalikult häs-ti kurssi viia. Tohutul hulgal pa-kub võimalusi internet. Otsi märksõna järgi turuanalüüse, külasta riikide, kaubandusko-dade, erialaliitude veebilehti, loe CIA riikide ülevaateid, Eu-roopa Komisjoni loodud veebi-lehti turgude, väliskaubandus-tõkete ja sertifikaatide kohta (näiteks Your Europe ja Market Access) ja Eesti Välisministee-riumi riikide ülevaateid äridip-lomaatia rubriigis. Kasuta ka EASi internetiküljel olevat ot-singumootorit. Vajaduse korral osta usaldusväärsest allikast turu-uuring. Eestis pakuvad spetsiifilisemat infot konkreet-se sihtturu kohta näiteks Kau-bandus-Tööstuskoja korraldata-vad sihtturuseminarid ja hom-mikukohvid Eesti suursaadiku-tega.

Kui kodutöö tehtud, tuleb asuda koostama turule sisene-mise strateegiat. Vastused tuleb leida näiteks küsimusele, kas sihtturuni jõudmiseks oleks ots-tarbekam müüa tooteid otse või vahendaja kaudu, kellel on klientuur juba olemas. Tuleb teada ka seda, kuidas on lahen-datud müük, logistika ja garan-tiiküsimused. Millised on toote-teenuse konkreetsed ekspordi-eelised? Strateegiasse tuleb sis-se kirjutada ka realistlik aja- ja rahaline kulu.

Edasi tuleb asuda kontakti-

de otsimisele ja leidmisele. Sel-leks saab kasutada näiteks Kau-bandus-Tööstuskoja teenuseid, ärivisiite, konsultantide abi, kü-lastada messe. Vastavalt kirjel-datule on kojal võimalik ettevõt-teid kontaktide leidmisel aidata. Kui partnerit valides tekib soov kontrollida tema majanduslikku olukorda, saab seda teha e-äri-registri kaudu, mis võimaldab esitada päringuid ka piiritagus-tes riikides asuvate ettevõtete kohta.

Vajalikku nõu oskavad anda ka teised Eesti ettevõtted, kes valitud sihtturul juba tegutse-vad. Tasub uurida, kas on klubi-sid, organisatsioone või klast-reid, mis liidavad konkreetse rii-gi või konkreetse valdkonna vastu huvi tundvaid Eesti ette-võtteid, et nendega liituda ning ühiste ideede ja ponnistuste abil jõudsamaid vilju maitsta.

Kontaktide loomisel välis-maiste partneritega tuleb teada kolme peamist aspekti. Esmalt tuleb kaugema perspektiiviga koostöökontaktide loomisel väl-tida esmase kontakti loomist e-posti teel. Eestlaste e-suhtluse lembus siinkohal ei toimi. Me ei räägi otseturundusest ja inter-netimüügist, vaid klassikalises mõttes pikaajalise strateegilise äripartneri leidmisest.

Teine väga oluline aspekt kontakti loomisel on sujuv ja jul-ge suhtlemisoskus. Vajalik on osata mõnd rahvusvaheliselt ka-sutatavat keelt. Üldjuhul ei teh-ta koostööd teise ettevõttega pel-galt toote või selle kvaliteedi pä-rast, vaid otsustavaks teguriks saab firma esindaja suhtlemis-oskus, usaldusväärsus ning meeldiv läbisaamine.

Kolmandana toon välja visa-duse – see viib sihile! Kujundli-kult öeldes, kui oled käinud Hii-na partneriga kohtumas korra, aasta pärast teise, siis ehk kol-manda korra järel hakkavad nad mõtlema, et teil on äritegemise-ga tõsi taga – miks muidu te ik-ka ja jälle sihikindlalt tagasi tu-lete!

Kontaktide loomine välis-partneritega ei ole lihtne ja sel-lesse ei saa suhtuda pealiskaud-selt. Seepärast on igati asjako-hane kasutada võimalusi, mida pakuvad erinevad ettevõtluse tugiorganisatsioonid. Kauban-dus-Tööstuskojal on rahvusva-heliste visiitide, ärikontaktide ja koostööpakkumiste vahendaja-na pikaajaline kogemus. Tänu kuulumisele Enterprise Europe Networki on kojal rahvusvahe-lisi partnereid rohkem kui 45 rii-gis. Laialdaste kontaktide tõttu saavad meie kaudu abi nii välis-maised ettevõtjad, kes Eesti tu-rule siseneda soovivad, kui ka meilt välisilma pürgivad ette-võtjad.

Alustame ekspordiga! Selleks, et oma firmas eksporti arendada ja uusi turge vallutada, on vaja astuda hulga olulisi samme. Eesti vanasõna

küll ütleb, et julge pealehakkamine on pool võitu, kuid samavõrra oluline on alustada õigest kohast.

PETER GORNISCHEFFEesti Kaubandus-Tööstuskoja

teenuste osakonna direktor

Viimase aja majandusuudistes on jätkuvalt rõhutatud, et Eesti ve-das ennast majanduskriisist väl-

ja tänu ekspordisektorile. See tähendab, et eksportivate ettevõtete käibed on olu-liselt kasvanud ning seeläbi on kosunud kogu majandus. Seejuures pole sisetar-

bimine veel kriisieelsele tasemele jõud-nud. Ekspordiga tegelevate ettevõtjate eelist ainult siseturule orienteeritud et-tevõtjate suhtes iseloomustab Eesti Kon-junktuuriinstituudi koostatav kindlus-tunde indeks.

Näiteks 2010. aasta jaanuaris oli vas-tav indeks eksportööride seas -13, eks-pordiga mittetegelevate ettevõtjate seas aga -45 ehk märkimisväärselt madalam. Kusjuures sel momendil hindasid eks-

portöörid, et nende toodangu maht vii-masel kolmel kuul on vähenenud 7 prot-senti, samal ajal kui ekspordiga mittete-gelejad hindasid vähenemiseks tervelt 42 protsenti. Teada-tuntud on asjaolu, et üldiselt sama valdkonna eksportivas et-tevõttes on lisandväärtus töötaja kohta oluliselt suurem kui mitteeksportivas. Seega eksport tagab nii kindlustunde kui ka võimaluse teenida suuremat kasu-mit.

Edukas eksport suurendab kindlustunnet

KASULIKKE LINKE

• www.koda.ee

• www.enterprise-europe.ee

• www.eas.ee

• www.vm.ee

• http://ec.europa.eu/youreurope/

• http://madb.europa.eu

FO

TO

AU

TO

R:

CO

RB

IS /

SC

AN

PIX

29. MÄRTS 2011 MINU ETTEVÕTE 3

ANDRUS ALBERNASDAQ OMX Tallinn,

juhatuse esimees

Iga ettevõtte juhil ja omani-kel tuleb äri kasvades teha otsuseid edasise arengu ja selle rahastamise kohta.

Kui tarbija soovib sageli mitme-külgset toodet või teenust, mis rahuldab korraga erinevaid tar-bimisvajadusi, siis ettevõtjad käituvad äri arendamiseks raha otsides väga ühekülgselt. Üldju-hul seatakse sammud panka laenu küsima. Sageli kaaluma-ta ja teadvustamata teisi ettevõt-te arengu rahastamise võimalu-si ning nendega kaasnevaid li-saväärtusi.

Eelmise aasta lõpus avalda-tud ülevaates leidis Eesti Pank, et ettevõtete suurenevast kapita-livajadusest hoolimata on kodu-maine krediiditurg jätkuvalt loid. Möödunud aasta novemb-ri lõpu seisuga anti ainuüksi et-tevõtete tegevuse laiendamiseks või alustamiseks laene rohkem kui 500 miljoni euro ulatuses. Võrreldes varasema aastaga on seda ligi 60% rohkem. Tähele-panuväärne ei ole siinkohal aga laienemiseks suunatud laenu-mahu kasv, vaid asjaolu, et sa-ma perioodi jooksul toimus Tal-linna börsil vaid üks esmane avalik pakkumine, mille käigus kaasati samal eesmärgil 13 mil-jonit eurot.

Tegelikkuses võib lisaks ka-pitalivajadusele sageli väärtus-likumgi olla suurem tuntus, lä-

bipaistvus ja usaldusväärsus, mis kaasneb avaliku ettevõtte staatusega. Just parem nähta-vus võib olla üks võtmetegureid, mis aitab kliente ning koostöö-partnereid leida ja hoida ning keerulised ajad üle elada. Kui et-tevõte suudab nähtavuse ja suu-rema tuntuse enda huvides töö-le panna, toob see peagi kaasa oluliselt laiemad võimalused li-sakapitali edasiseks kaasami-seks ja äri arendamiseks. Ka ekspordiga alustada ja seda laiendada on börsiettevõttel tä-nu kasvanud usaldusele ja läbi-paistvusele oluliselt lihtsam.

Paraku seondub börsile tu-lekuga jätkuvalt mitmeid müü-te. Üks peamisi on seotud ette-võtete, nende kasumi ja ka ava-liku pakkumise oodatava suu-rusega. Tihti kuuleme ettevõte-te kriitilisi enesehinnanguid ja saame ajakirjanduse vahendu-sel teada, et turule tulekuks peab kasum olema vähemalt viis kuni seitse miljonit eurot. See pole siiski päris õige. Näi-teks teatas jaanuari alguses USAs ametlikult oma turuletu-lekust sotsiaalvõrgustik Linked-In, mille 2010. aasta kasum ula-tus napilt üle 7 miljoni euro. Nende esmase avaliku pakku-mise suuruseks on planeeritud 126 miljonit eurot. See on kol-mandiku võrra väiksem, kui oli Tallink Grupi aktsiaemissiooni suurus, mis ulatus 183 miljoni euroni. Ometi kirjutavad Linked-In börsiletulekust aktiivselt suu-remad USA majanduslehed ja

seda ilma viiteta, justkui oleks tegemist liiga väikse emissioo-niga, ettevõtte kasum liiga napp või on ettevõte börsile jõudmi-seks liiga uus. Seega on põhjen-damatu arvata, et USA turust sa-du kordi väiksema Tallinna Bör-siga liitumine peaks eeldama Tallink Grupi või Eesti Telekomi esmaemissioonide rekordite üle-tusi. Premia Foodsi kevadine es-mane avalik pakkumine ehk IPO näitas ilmekalt, et edukalt on võimalik investoritelt kaasa-ta ka oluliselt väiksemaid sum-masid. Möödunud aasta Euroo-pa üheks edukamaks börsiks peetud Varssavi börsi alterna-tiivturu aasta viimase kvartali keskmiseks IPO suuruseks ku-junes vaid 200 000 eurot.

TALLINNA BÖRS KASVAB TUBLISTI

Palju kahtlusi on olnud Tallinna börsi suuruse, investorite inves-teerimisvalmiduse ning börsi kauplemisaktiivsuse osas. Tal-linna börsiindeks kerkis mullu 72,6%, mis on meie börsi ajaloo suurim aastane tõus ning ka ko-gu maailma 2010. aastal aktsia-turgude suurimate tõusjate esi-rinnas. Börsitehingute arv on Tallinnas olnud viimastel aasta-tel ühtlases kasvutrendis. Eel-misel aastal ületas see rekordi-lise 2007. aasta järel taas 100 000 tehingu piiri, andes börsiajaloo paremuselt teise tulemuse. Eel-mise aasta lõpus ja selle aasta esimestel kuudel on kasvanud uute kohalike ja välisinvestorite

huvi kauplemise alustamise vas-tu meie turgudel. Tegu võib olla investoritega, kelle tähelepanu on püüdnud eelkõige aktsiahin-dade mullune tõus, aga ka Eesti liitumine euroala ja OECDga. Selle aasta jaanuar tõi meie tu-rule esimest korda nähtuse, mis on iseloomulik arenenud ja vä-ga likviidsetele turgudele – ar-vutipõhise automatiseeritud kauplemise ehk algo-trading’u, mis aitab tasandada ajutisi tu-ruhälbeid. Veebruari algul tuli turule esimene Balti aktsiain-deksit jälgiv ja börsil kaubeldav fond. Seega arengud, mis Eesti ja Baltikumi aktsiaturgudel on toimumas, viitavad selgelt turu

elavnemisele ja huvi kasvule meie regiooni vastu.

LOJAALSED TÖÖTAJAD JA USALDAVAD KLIENDIDKuid börsiga liitumine ei tähen-da mitte üksnes võimalusi kapi-tali kaasamiseks, vaid on heaks tööriistaks ka ettevõtte-sisesel arendamisel.

Üks oluline lisaväärtus, mil-lele erinevalt Euroopa ja USA et-tevõtetest ei ole Eestis veel palju tähelepanud pööratud, on bör-siettevõtte suuremad võimalu-sed personali ja klientide kin-nistamiseks ning motiveerimi-seks. Noteerimine annab ette-

võtte omanikele ja juhtkonnale suurepärase ning paindliku või-maluse personalile täiendavate motivatsiooniskeemide loomi-seks, eraldades töötajale aktsiad või optsioone.

Palgatöötaja siirdumine omanikeringi tagab töötaja suu-rema motiveerituse ning vastu-tustunde. Tänu käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud tulu-maksuseaduse muudatustele sai töötajate aktsiaoptsioonidega motiveerimise kord oluliselt soodsamaks ja selgemaks. Opt-sioonidelt kaotati erisoodustus-maks ning maksukohustus vii-di optsiooni realiseerimise het-kele.

PRAEGU ON ÕIGE AEG

Tänavu oodatakse maailmas majanduse kasvu aeglustumist, sest riikide jätkuvad eelarve-probleemid toovad endaga kaa-sa suurema majanduskeskkon-na reguleerituse. Samas ennus-tatakse suurimat kasvu lähi-maks paariks aastaks just are-nevatele turgudele, samuti oodatakse IPO-de arvu suurene-mist.

Praegu on õige aeg ambit-sioonikatel kasvuettevõtetel oma strateegiaid üle vaadates analüüsida avarama pilguga oma (finantseerimis)plaane. Avalik väärtpaberiturg on seni olnud ülemüstifitseeritud. Nüüd on aeg kaaluda viise, kuidas panna väärtpaberituru finant-seerimise ja teabe levitamise ta-ristu enda kasuks tööle.

Börsilt raha kaasamiseks ei pea olema suur

FO

TO

: C

OR

BIS

/ S

CA

NP

IX


KULDAR [email protected]

Sloveenias alustati klast-rite arendamisega enam kui kümme aastat taga-si, aastal 1999. «Majan-

dusministeerium käivitas uue ettevõtluse ja konkurentsivõime arendamise plaani, mille ees-märk oli teadmiste ja ettevõtete konkurentsivõime suurendami-ne ja ettevõtlusteadlikuse kas-vatamine koos pakutavate või-maluste laialdasema kasutami-sega,» ütleb Petrin, kes oli üks kava väljatöötajaid ja selle ellu-viimise hetkel ka majandusmi-nister. Ettenähtud eesmärkide saavutamiseks arendati muu hulgas klastreid.

Sloveenia kogemusest rääki-des toob Petrin välja, et klastri-te arendamine toimus kolmes järgus. Esiteks oli võimalike klastrite leidmine ehk tuli iden-tifitseerida piirkondi ja ettevõt-teid, mis võiksid klastrisse koon-duda ning analüüsiti nende omavahelisi seoseid. Teiseks sammuks oli konkreetsete meet-mete väljatöötamine klastrite arendamiseks, millele järgnes kolmas samm ehk konkreetsete klastrite käivitamine.

«2001. aastaks oli Sloveenias käivitunud kolm klastrit, mis te-gutsesid autonduses, transpor-dis ja tööriistade valmistami-ses,» ütleb Petrin. «2003. aas-taks kasvas klastrite hulk 17ni, neisse kuulus 300 ettevõtet, kus töötas üle 57 000 inimese.»

Ettevõtlusklastrite riigipool-ne toetamine senisel kujul lõpe-tati 2004. aastal, selleks ajaks oli Sloveenias sündinud 32 eri-nevat klastrit. Pärast riigi otse-seid toetusi on nende hulk mõ-nevõrra kahanenud. «Eelkõige lõpetasid tegevuse need, kelle peamiseks tegutsemise moti-vaatoriks oligi riigi finantsee-ring,» ütleb Petrin.

Praegu on Sloveenias alles 14 aktiivselt tegutsevat klastrit, edukaimad neist autonduse, plasti-, puidutööstuse, tööriista-de tootmise, aga ka tehnoloogi-aettevõtete klastrid.

VAJADUS TEKKIS VÄHESEST KONKURENTSIVÕIMESTUurimaks ja mõistmaks, miks üldse tekkis Sloveenias vajadus klastrite arendamise järele, peab minema ajas 1990. aastatesse. «Alates iseseisvumisest aastal 1991 arenes Sloveenia majandus eelkõige vabaturumajandusele ja sisemajanduse stabiilsele kas-vule tuginedes,» räägib Petrin. «Kümne aastaga sai Sloveeniast avatud turumajandusega riik, mis sai suuri investeeringuid ja nautis stabiilset 3% majandus-kasvu.» Selle perioodi jooksul ei kasvanud aga Sloveenia ettevõ-tete konkurentsivõime välis-maistel turgudel kuigi oluliselt. «Üheks põhjuseks oli näiteks Sloveenia ettevõtete liiga aegla-ne kohanemine ja uute tehno-loogiate kasutuselevõtt, samuti

Tea Petrin: klaster ei saa tugineda ainult valitsuse toeleHinnanguliselt 38% Euroopa töötajatest teenib oma leiba klastritesse kuuluvates ettevõtetes. Euroopas on kokku üle 2000 klastri, nende roll

aina kasvab, ütleb European Cluster Policy Groupi (Euroopa klastrite poliitika töögrupp) kuuluv Sloveenia endine majandusminister Tea Petrin.

valmistas probleeme ettevõtete arendamine.»

Selle tulemusena oli 90nda-te lõpul suurearvulise töötajas-konnaga ettevõtete hulk ebapro-portsionaalselt kõrge, tööefek-tiivsus jäi aga kuni kolm korda alla arenenud riikide efektiivsu-sele.

Just nende probleemidega võitlemiseks loodigi ettevõtluse arendamise programm, kus klastrite ellukutsumine oli olu-lisel kohal. «Soovin rõhutada veel üht aspekti – nimelt ei ol-nud Sloveenia ettevõtjad altid vabatahtlikult teiste firmadega

koostööd tegema. Klastrite ellu-kutsumine on seega toonud kaa-sa ka muutumise mõttemallis, tõestades ettevõtetevahelise koostöö olulisust,» ütleb Petrin. Nii võibki öelda, et klastrid aita-sid Sloveenia ettevõtetel lisaks rahvusvahelise konkurentsi või-me suurendamisele ka riigisise-selt oluliselt areneda.

HEA KLASTER ON RAHVUSVAHELINE

Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Islandil, Iisraelis, Norras, Šveit-sis ja Türgis tegutseb üle 2000 re-gionaalse klastri. Nende hulgas

on palju selliseid, mida võiks heade näidetena esile tuua. Kuid mis teeb klastri heaks? «Esimene tingimus on konkurentsivõime, hea klaster on konkurentsivõi-meline üleilmsel turul,» ütleb Petrin. «Ülemaailmselt tuntud klastrid tõmbavad ligi talente ja investeerivad maailma erineva-tesse paikadesse,» jätkab ta. «Nad funktsioneerivad kui väi-kesed paindlikud ekosüsteemid, olles valmis kiiresti reageerima muutuvatele turusituatsioonide-le.» Heade näidetena toob Tea Petrin välja biotehnoloogia ja bi-oteaduste klastrid Ühendkuning-

riigis – Glasgow-Edinburghi klas-ter, Šotimaa, Manchester-Liver-pool ja Londoni klastrid. Eesti lä-hinaabritest mainib Petrin aga Soome keskkonnatehnoloogiate klastrit. Mis neid siis eriliseks teeb? «Võti peitub mitme teguri koosmõjus – õigel ajal tuleb olla õiges kohas, kasutada värskei-mat tehnoloogiat, arendada juh-timist ja pääseda ligi kapitalile.» Need on Petrini sõnul kõige olu-lisemad koostisosad eduka klast-ri toimimiseks.

SÕNUM EESTI ETTEVÕTETELE

Tea Petrini mõtteid on võimalik kuulda juba homme-ülehomme toimuval klastrikonverentsil Tal-linnas. Petrin tutvustab konve-rentsil European Cluster Policy Groupi ideid ja soovitusi, kus nä-hakse suuremat vajadust klast-rite arendamiseks. Sõnum Eesti ettevõtetele on, et kuigi Euroo-pas tehakse pingutusi klastrite arendamiseks ja toetamiseks, on peamine arengumootor klastris-se kuuluvad ettevõtted ise. «Vas-tasel juhul on oht, et klastrite ek-sisteerimine saab otseselt sõltu-vaks vaid riiklikust toetusest,» hoiatab ta. See aga hävitab tema sõnul ettevõtlikkuse ja innova-tiivsuse klastris, mis samas on klastri olemuse alustalaks.

«Klastrid on üliolulised Aust-ria majandusele,» ütleb Ülem-Austria liidumaa,

Clusterland Upper Austria juht Werner Pamminger. «Konkurentsieelise saavu-tamiseks muutub innovatsioon aina olu-lisemaks, kuid innovatsiooni tehniline keerukus seab oma piirid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel po-le vajalikke ressursse ja teadmisi.»

Esimesed klastrid loodi Ülem-Aust-rias 1998. aastal, seitse aastat hiljem loo-di aga klastrite katusorganisatsioon Clus-terland Upper Austria, kuhu kuuluvad

näiteks autonduse, mööbli ja puidutöös-tuse, tervishoiutehnoloogia, keskkonna-tehnoloogia ja teiste valdkondade klast-rid. «Enne 2005. aastat olid klastriorga-nisatsioonid osa regionaalse arengu agentuurist TMG (Regional Development Agency TMG) ja see ei keskendunud nii-võrd ettevõtete vajadustele konkreetse-tes regioonides.»

Clusterland Upper Austria põhiees-märgiks on toetada innovatsiooni, pan-nes eriti suurt rõhku tootearenduse ja uuringute toetamisele.

«Klastrite arendamisele suunatud

majanduspoliitika on kasulik, sellekoha-seid näiteid on Euroopas mitmeid,» ütleb Pamminger, kes oma ideid ka Tallinnas toimuval klastrikonverentsil tutvustab.

«Minu kogemus näitab, et parim viis klastrite rahastamiseks on era- ja avali-ku sektori koostöö, kus esimene inves-teering tehakse avaliku sektori poolt.» Samuti rõhutab ta klastrite ellukutsumi-sel ja toetamisel pikaajalist perspektiivi. Sellest tulenevalt on oluline ka klastrior-ganisatsioonides töötavate inimeste os-kus näha kaugemat perspektiivi ja juhti-da klastrit pika aja jooksul.

Klastrid peavad silmas pidama pikaajalist perspektiivi

Tea Petrin teab, et üle-ilmselt edu-kad klastrid toovad ligi talente.

Klastritega

liitumine

toob

muudatusi

ka mõtte-

mallides.F

OT

O:

ER

AK

OG

U


Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks

tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korral-

damist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse

läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”.

Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja

keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Kooli-

tusteemasid on neli, millest mahukaim on kolme päe vane

Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad

teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar

ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

Eksportööride koolitused

2010 –2011

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS

Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ette -

võtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning

ekspordi plaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks.

Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar.

Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 12., 13., 20 aprill

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5., 6., 13. mai

VÄLISMESSIKOOLITUS

Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konku rentsivõime

suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 4. aprill (vene k) • 2. mai

Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai

Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni

MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS

Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata

müügi kanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, aren-

dada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.


Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill (vene k) • 3. mai • 7. juuni

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai


TURU-UURINGUTE KOOLITUS

Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info

hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja

oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-

uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.


Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 7. aprill (vene k) • 8. juuni


Lisainfo ja registreerumine:

Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: [email protected]

Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: [email protected]

Registreerumine Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee

Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu).

Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.


«U ksed külaliste-le avasime 29. j a a n u a r i l 2009,» räägib

keskuse tegevjuht Indrek Vim-berg. Tema sõnul rajati Demo-keskus selleks, et teha Eesti kui e-riik nähtavamaks rahvusva-helisel areenil ning hoogusta-da kohalike IKT-teenuste ja ko-gemuste eksporti.

«2009. aastal külastas kes-kust 127 delegatsiooni, kellest ligikaudu pooled olid välis-maalt. 2010. aastal oli selleks numbriks 269 delegatsiooni, kolm neljandikku neist välis-maalt,» räägib Vimberg.

Demokeskusest kasvas väl-ja IKT Ekspordiklaster, mille sünnipäevaks loetakse 31. märtsi möödunud aastal. Klast-risse kuulub 22 eraettevõtet ja kaks teadusasutust. «Projekti raames korraldatakse ühiseid õppereise välisriikidesse, turu-uuringuid, analüüsitakse Eesti kõrgkoolides loetavaid mobiil-tehnoloogiate ja -teenuste ala-seid kursusi ning vajadusel te-hakse täiendusettepanekuid,» tutvustab ta klastri tegevus-suundi.

Mõte ja vajadus luua Eesti info- ja kommunikatsiooniteh-noloogia Ekspordiklaster päri-neb mõistmisest, et koostöö ja ressursside ühendamine toob märgatavalt suuremat kasu kui omavahel konkureerimine. «Demokeskus ja Ekspordiklas-ter on loodud selleks, et maail-ma mastaabis Eesti väikesed et-tevõtted saaksid üksteise abiga välisriikides oma äritegevust laiendada,» toob Vimberg väl-ja klastri peamise tegevussuu-na – ekspordi.

«Peamine eesmärk on moti-veerida veelgi tõhusamalt ette-võtteid omavahelisele koostöö-le, kaasates ka teadusasutusi,» räägib Vimberg. Tema sõnul avaneb ettevõtetel võimalus ja-gada oma seniseid ekspordiko-gemusi ning aidata üksteist ole-

masolevate kontaktvõrgustike jagamise teel.

Igapäevaselt tegeleb ITK Ekspordiklaster erinevate klast-ri algatuste tarbeks hangete korraldamisega, samuti õppe-reiside ettevalmistamisega. «Kord kuus peetakse korraline klastri koosolek, mille käigus arutletakse algatuste üle ja võe-takse vastu otsuseid nende el-luviimiseks.»

Demokeskuse peamine te-gevus on välisdelegatsioonide võõrustamine. Külastuste käi-gus räägime, kuidas Eesti on e-riigi arengus sedavõrd kõrge-le tasemele jõudnud, kui lihtne on e-teenuseid reaalses elus ka-sutada ning millist kasu need ühiskonnale tervikuna toovad. Näiteks selgitatakse Demokes-kuses ID-kaardi toimimispõhi-mõtteid, milleks ja kuidas seda saab kasutada, räägime X-teest ja erinevatest e-teenustest.

Demokeskuse liikmetel ja Ekspordiklastri partneritel on

võimalus külastustel osaleda, oma lahendusi esitleda ja otse-kontakte luua.

Ekspordiklastrist ja selle edusammudest rääkides nime-tab Vimberg esimese suure sammuna klastri kokkupane-mist. «24 partnerit, kellest pal-jud on omavahel konkurendid – see ei olnud just kergemate et-tevõtmiste killast,» ütleb ta.

Nüüdseks on käidud ühi-selt mitmetel õppereisidel, mil-le käigus on tutvutud eri riiki-de kohalike ärivõimalustega ning loodud kasulikke kontak-te.

10. aprillil 2011 avalikustab klaster ühise veebilehe www.e-Estonia.com, mis räägib Ees-ti e-riigi saamislugu, kirjeldab elu nüüdisaegses infoühiskon-nas ning annab lugejale kasu-likke näpunäiteid, kuidas selle-ni jõuda. «Avatava veebilehe eesmärk on Eesti innovaatilis-te e-lahenduste tutvustamine, uute kontaktide leidmine otsus-

tajate hulgast, vanade kontak-tide hoidmine ning päringute hulga suurendamine,» räägib Demokeskuse juht.

IKT Ekspordiklastri töös-hoidmine ja planeeritud tege-vuste elluviimine nõuab oma-jagu raha. Klastri projekti pik-kus on kolm aastat ja rahali-seks mahuks 639 116 eurot, mil-lest 70% tuleb Ettevõtluse Aren-damise Sihtasutuselt. 6% ula-tuses finantseerib Tallinna Et-tevõtlusamet ja 24% ulatuses klastri ettevõtted ise. «IKT De-mokeskuse tegevuskulud kae-takse täielikult MTÜ liikmeset-tevõtete omavahenditest,» tut-vustab Vimberg organisatsioo-ni rahastamise viise.

IKT Ekspordiklastrit toeta-takse senisel kujul 2013. aasta-ni. «Pool aastat enne klastri toetuste lõppemist tuleb alusta-da uue taotluse ettevalmistami-sega, loodame olla edukad ja saada toetusi ka edaspidi,» üt-leb Vimberg.

IKT Demokeskus ja Ekspordiklaster tutvustavad e-EestitSeitsme valdkondliku eraettevõtte poolt 2008. aastal asutatud MTÜ IKT

Demokeskus võõrustab järjest suuremat hulka välismaiseid delegatsioone,

kes huvituvad Eesti tehnoloogilistest saavutustest. Ekspordiklastri 24 liiget

käivad aga välisreisidel partnereid otsimas ja sidemeid loomas.

FO

TO

: L

IIS

TR

EIM

AN

N


dused. Praegusi majanduse dü-naamilisi olusid võib võtta nii ohu kui ka võimalusena. Suurte süsteemide väljakutseks on inertsus ning tihti on keeruline pakkuda arenevate ettevõtetega võrreldavat kiirust ja paindlik-kust. 21. sajandi infoajastu häs-ti informeeritud tarbija teadlik-kus ja nõudlikkus on oluliselt suurenenud. Ostja ootuseks on väga kiire reageerimisvõime ning paindlik lähenemine tema äri vajadustele. Eesti eksport-tööstus vastab sellisele turu-suundumusele hästi – meid ise-loomustavad vägagi erinevatel tegevusaladel tegutsevad ja mingi konkreetse oskusega eris-tuvad ettevõtjad.

Mitmed Eesti ettevõtted on suutnud end välisturule välja võidelda eelkõige tänu oma või-mekusele toimetada lühiajalise tarneajaga piiratud arvu too-dangut väikeste partiidena, kindlalt ja kvaliteetselt kohale. Lihtsustades võib öelda, et kui kellelgi on vaja 22 punast kolme jalaga ja kuut triibulist nelja ja-laga taburetti ülehomme õhtul kella neljaks viia Tallinnast 280 km kaugusele asuvasse põhjala väikelinna, siis kokkulepitud ajal on küsitud kaup vajalikus vormis kohal. Eesti tootmiset-tevõtete eelistena tuuakse väl-ja ka reklamatsioonide vähe-sust, suhtlemise kiirust ning teineteise head mõistmist kok-kulepete sõlmimisel ja kokku-lepetest kinnipidamist.

HEADEST EESTI ETTEVÕTMISTEST TULEB ROHKEM RÄÄKIDASuured saavutused ei juhtu üle-öö, uued Skype’id ja Tallinkid ei sünni iga päev. Meie ettevõtjate oskus ja tahtmine konkurentsi-tihedal välisturul kiirelt ja paindlikult tegutseda paneb vä-ga kõrged ootused ettevõtte meeskonnale. See aga tekitab et-tevõttele positiivse sunni säili-tada meele värskus ja äriline ärksus. Vajadus praeguses kesk-konnas kestlikult toime tulla kultiveerib pidevalt oma koge-mustest õppiva, koolitava ja arendava organisatsiooni mõt-telaadi. Valmisolek (turu)muu-tusteks on elu- ja tööhoiak, mis tagab nii isikliku kui ka organisatsioonilise või-mekuse. Heal oskustea-bel põhinev edukas äri väljaspool koduturgu kasvatab aga tegija ko-gemuste pagasit, an-nab uut enesekind-lust ja tegutsemis-julgust.

TAUNO VANASELJASwedbanki ettevõtete panganduse

kliendisuhete divisjoni direktor

Eesti majandus on näida-nud kasvu alates 2009. aasta viimasest kvarta-list ning 2010. aastal

kasvas majandus 3,1%. Nii na-gu oli päästjaks möödunud ma-janduskriisis, on ka praeguse normaliseerunud seisundi pea-mine vedur Eestis eksport. Eks-pordi mahtude osakaal meie si-semajanduse kogutoodangust on suurusjärgus 80%. Aastaga võrreldes suurenes maht 22%. Need on positiivsed ja kindlust andvad numbrilised faktid, mil-le taga kümnete tuhandete Ees-ti ettevõtjate igapäevane pingu-tus ja töö. Ent mis on selle posi-tiivse seisundi tagamaaks ehk millised on senise eduka tege-vuse kokkuvõtvad kriteeriumid üldistatult? Ja kas kasvupers-pektiivi laiendamiseks on meil veel lõpuni kasutamata võima-lusi?

MEIE TRUMBIKS ON KIIRUS, PAINDLIKKUS JA SPETSIIFILISED OSKUSED

Industrialiseerimise ajastu löök-lause Big is beautiful (tõlkes: suur on ilus) ei ole oma tähen-dust veel lõplikult kaotanud, küll aga on selle kõrvale tõus-nud teised erinevat lähenemist ja valmisolekut nõudvad oma-

29. MÄRTS 2011ÕINU ETTEVÕTE

HEADEST EESTI ETTEVÕTMISTEST TULEB ROHKEM RÄÄKIDASuured saavutused ei juhtu üle-öö, uued Skype’id ja Tallinkid ei sünni iga päev. Meie ettevõtjate oskus ja tahtmine konkurentsi-tihedal välisturul kiirelt ja paindlikult tegutseda paneb vä-ga kõrged ootused ettevõtte meeskonnale. See aga tekitab et-tevõttele positiivse sunni säili-tada meele värskus ja äriline ärksus. Vajadus praeguses kesk-konnas kestlikult toime tulla kultiveerib pidevalt oma koge-mustest õppiva, koolitava ja arendava organisatsiooni mõt-telaadi. Valmisolek (turu)muu-tusteks on elu- ja tööhoiak, mis tagab nii isikliku kui ka organisatsioonilise või-mekuse. Heal oskustea-bel põhinev edukas äriväljaspool koduturgu kasvatab aga tegija ko-gemuste pagasit, an-nab uut enesekind-lust ja tegutsemis-julgust.

Quo vadis, Eesti ettevõtl(ikk)us?Näib, et kriisiaeg Eesti majanduses on möödas. Ettevõtete käibed kosuvad,

eksport veab ka seekord kasvu. Milline on aga eri sektorite lähitulevik?

RASKETÖÖSTUS – MARKO KEERD

Selles sekto-ris tegutse-vatel ettevõ-

tetel tuleb aktiiv-selt analüüsida oma eksporttur-ge, eelkõige nen-de muutlikkust ja jätkusuutlikkust. Mõju võivad aval-dada poliitilised sündmused Põh-ja-Aafrikas, majanduslikud muu-tused Põhja-Ameerikas ja Aasias. Ära tuleks kasutada võimalused te-gevuse laienemiseks rahulikumalt arenevates piirkondades. Võib prognoosida, et omatoodangut tootvate ja suuremat lisandväär-tust pakkuvate allhankega tegele-vate ettevõtete edu kasvab ning Eestisse võib juurde tulla veel mõ-ni Põhjamaadele omast traditsioo-nilist rasketööstuse allhanget pak-kuv tehas (näiteks metsa-saetöös-tusseadmete tootmine). Võimalik, et näeme eeloleval 12 kuul allhan-keid tegevate ettevõtete ja tegevus-te konsolideerumist nii Eestis kui ka piiriüleselt. Seejuures tuleb et-tevõtetel ilmselt tegemist tööjõukü-simuse ja spetsialistide kasvavate palganõudmistega.

PUIDUTÖÖSTUS – MAIT KAUP

2010. aasta oli puidu-sektori ette-

võtete jaoks pöör-deline ja müügi-käive näitas eel-miste aastate võrdluses hüppe-list kasvu. Eelkõige aitas siin kaa-sa nõudluse taastumine ekspordi-turgudel. Tänavu on oodata pui-duhindade keskmisest kiiremat kasvu madalama kvaliteediklassi-ga puidu osas. Seda peamiselt see-tõttu, et taastuvenergia toetused on soodustanud Euroopas viimas-tel aastatel investeeringuid koos-tootmisjaamadesse ja seeläbi kas-vatanud nõudlust energiatootmi-seks sobiva taastuva loodusressur-si järele. Järgmise aasta alguses võib puidusektori ettevõtete si-sendhindu mõnevõrra mõjutada ka Venemaa võimalik liitumine Maailma Kaubandusorganisat-siooniga, mis eeldab Venemaalt ümarpuidu eksporditollide vähen-damist kuni poole võrra.

EHITUSMATERJALIDE TÖÖSTUS – MATS TOOTS

Ko h a l i k n õ u d l u s ehitusma-

terjalide järele on jätkuvalt väike, mis on otseselt seotud kodumaise ehitusturuga ning seepärast on tootjad üha enam mo-tiveeritud suurendama ekspordi osakaalu, mis on selle sektori moo-toriks. Ehitusmaterjalide sektorit mõjutavad eelkõige arengud ehitu-se valdkonnas, nii Eesti kui ka vä-listurgudel. Olulisimal välisturul – Skandinaavia maades – võib nõud-lus eeloleval aastal küll veidi vähe-neda, kuid üldine trend on pigem positiivne. Tõenäoliselt turg korras-tub ning võimalikud on ka ettevõ-tete konsolideerumised ja müügite-hingud. Eeloleval aastal on olulisel kohal tootjate ekspordisuunalised tegevused – arendatakse ja täien-datakse müügimeeskondi, külasta-takse messe, otsitakse koostööpart-nereid. Vaadatakse üle senine too-tevalik ja püütakse leida võimalusi keerulisemate toodete valmistami-seks. Näen trendi tegevuste koon-damisele, sest eksporditurul on lihtsam läbi lüüa, pakkudes tee-nust «kõik ühest kohast».

TOIDUAINETÖÖSTUS – ARTUR LEEMET

Vi i m a s t e a a s t a t e jooksul on

toidu tootmistsük-kel saanud kan-natada – olgu siis tulenevalt Vene-maa viljaikaldu-sest, Austraalia üleujutustest, maailma rahvastiku kiirest kas-vust või energia kallinemisest. Seepärast on nõudluse ja pakku-mise tasakaal häiritud. Fakt on, et kõikide toidutööstuse alamsekto-rite sisendkaupade hinnad on tõusnud, sest maailmas on nõud-lust rohkem kui pakkuda jõutak-se. Sellega on seotud ka Eestis toi-munud pagari- ja piimatoodete hinnatõusud – sisenditena kalli-maks on läinud küte, elekter, vili, tööjõud jne. Seega jätkavad tootjad tarbijani ülekantavate kulude kor-rigeerimist. Et Eesti toidutööstus areneks ehk investeeriks tootmis-efektiivsusesse, looks uuenduslik-ke tooteid, ekspordiks ja toidaks rohkem kui ainult oma rahva, on vaja jätkusuutlikku hinnastust, pankade tuge ja julgeid otsuseid.

INFOTEHNOLOOGIA – SULEV KRAAM

IT-valdkonna e t t e v õ t e t e jaoks on 2011.

aasta peamisteks märksõnadeks tu-gev nõudlus mo-dernsete ning efektiivsete la-henduste ja teenuste järele ning jätkuv kvaliteetse tööjõu nappus. Mitmed ettevõtted on pööranud tä-helepanu ekspordile ning jätku-vaks laienemiseks ollakse tõenäo-liselt sunnitud tööjõudu ka väljast sisse ostma. Oluline märksõna sel-les valdkonnas on internetiteenus-te kolimine mobiiltelefoni. Uute ja mugandatud teenuste loomine on hea ärivõimalus eelkõige väikeste-le ja paindlikele firmadele.

Mis mõjutab majandussektoreid järgneva 12 kuu jooksul kõige enam?Ülevaate

annavad

Swed-

banki

sektori-

te juhid.

Edulood

vajavad

tunnus-

tamist ja

üldsuse

tähelepanu.


JUHAN BERNADTEkspordi Akadeemia konsultant

Statistikat uurides leia-me, et Eesti ettevõtted ekspordivad suurel määral sarnaseid too-

teid nagu enne majanduslan-gust. Kasv tuleneb sellest, et sama maht saavutatakse vähe-ma tööjõuga. Selgub ka, et suu-rem osa toodetest ei ole tead-mistepõhised ja kõrge lisand-väärtusega.

Oleme veel paljuski allhan-kepositsioonis kõikide nende ohtudega, mida see kaasa toob – hinnatundlikkus ja risk, et ostja hangib tulevikus veelgi madalamate kuludega riigist. Mida teha, et Eesti eksport lii-guks õiges, jätkusuutlikus suu-nas?

Eestis paiknevates tootmis-tes on hõivatud ligikaudu 30 000 töölist vähem kui aastal 2007. Selles on osaliselt «süü-di» rahvusvaheline konku-rents, mis sunnib meid rohkem tootma vähema tööjõuga. Suur tööpuudus ja peagi saabuda võiv surve palgakasvule paneb küsima, kuidas seada oma toot-mine nii, et see lubaks kaasata rohkem töökäsi?

Võtmesõnaks on tootlikkus. See on prioriteetne eesmärk, mis lubab meil tõsta konku-rentsivõimet rahvusvahelisele tasemele. Kuid tootlikkust ei saa suurendada üleöö, see nõuab pikaajalist ja jätkusuut-likku tegutsemist. Kui vaatame praegust lisandväärtust tööta-ja kohta, oleme Euroopa pinge-rea lõpus, samuti investeerin-gutega põhivarasse töötaja koh-ta.

Tootlikkust saame arenda-da vaid siis, kui oleme selle hindamispõhimõtted kokku leppinud ja mõistame neid ühe-selt. Ka lisandväärtuse tekita-mine võiks olla mõõdik, mille järgi hinnata konkurentsivõi-met. Peame arvestama kogu protsessiga, nii kulude kärpi-mise kui ka tulu poolega – kõr-gem lisandväärtus võimaldab küsida kõrgemat hinda.

Konkurentsivõime suuren-damise korral peab ettevõtte juht arvestama ennekõike kol-me tegurit. Esiteks inimkapital: teadmised, oskused ja arene-misvõime.

Teiseks kulude juhtimine: kuidas olemasolevate ressurs-sidega parimat tulemust saavu-tada, kuidas tootmist juhtida. Kolmandaks müügivõime kas-vatamine, sealhulgas tulude kasvatamine brändingu ja kliendikesksete strateegiate ra-kendamisega.

INIMESI EI SAA ALAHINNATA

Inimesed määravad ettevõtte tuleviku ja edu. Tugevas rah-vusvahelises konkurentsis on üha tähtsamaks muutunud nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele. Võib öelda, et käib võit-lus talentide pärast, et suuren-

dada konkurentsivõimet. On ju igale ettevõttele oluline, et kõik, mida tehakse, peab olema kon-kurentidest parem, kvaliteet-sem ja atraktiivsem. Konku-rentsivõimeline ja ekspordile orienteeritud ettevõte peab hoolitsema, et nende ridadesse kuuluvad parimad võimalikud töötajad ettevõtte igal tasan-dil.

Kindlasti ei tähenda see, et ettevõtted peaksid pimesi jooksma ainult noorte ja ambit-sioonikate järele. Kogenud töö-tajad on väga vajalikud vald-kondades, kus kogemus eelise annab. Samuti peab tänapäeva ettevõtja arvestama elukestva õppe põhimõtetega. Ka ettevõt-tesisest arengut tuleb soodus-tada, pakkudes samal ajal pii-savalt koolitusvõimalusi.

Kuigi Eestis valitseb endi-selt kõrge tööpuudus, on asja-tundliku personali leidmine probleemiks. Koolitussüstee-mile on tihti ette heidetud, et ei suudeta pakkuda inimesi, keda läheb vaja näiteks toot-mises. Samuti on Eestis vähe leida juhte, kes suudaks ette-võtet rahvusvahelises konku-rentsis arendada. Välismaal hariduse ja kogemusi saanud talente on aga koju tagasi ras-ke meelitada.

Mida siis teha, et ettevõtted suudaksid leida personali, kes arendaks ettevõtte rahvusva-heliseks? Esiteks tuleb kõrgha-riduse õppekavad ja õpetami-ne viia tasemele, mis tagaks lõ-petajate rakendamise rahvus-vahelisel tasandil. Paraku on sel puhul tegemist pikaajalise ettevõtmisega, mida tulevik nõuab ja millele ei ole alterna-tiivi.

KULUDE JUHTIMINE ON EDU VÕTI

Eelnevalt oli juttu kvalifitsee-ritud tööjõu ja talentide täht-susest konkurentsieelise saa-vutamisel, kuid mitte vähem oluline on ka ettevõtte kulude juhtimine. Ka selles peame olema konkurentidest pare-mad. Kulude juhtimine ei tä-henda ainult eesmärki teenida suuremaid kasumeid, vaid ka oskust arendada ja turustada tooteid, palgata õigeid kaas-töötajaid ja kasvada samas taktis konkurentidega.

Tähtis osa kuludest on toot-mises, logistikas ja tarneahe-las. Uuringud ja vaatlused Ees-ti tootmisettevõtetes näitavad, et meie tootmiskorraldus ei ole tipptasemel. Siiani on meid konkurentsis päästnud suhte-liselt madalad palgakulud, mis aga enam piisavat eelist ei an-na.

Võib öelda, et viimane aeg on alustada ettevõtte kõikide protsesside optimeerimist. Tootmises tuleb rakendada juh-timismeetodeid, mis muuda-vad tootmise efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

Toomisprotsessi optimeeri-mine on jõudu ja aega nõudev

protsess, mis eeldab ettevõtte juhtimiskultuuri muutmist. See tee tuleb rahvusvahelisel turul läbilöömiseks läbi käia.

MÜÜGIVÕIME VAJAB ARENDAMIST

Üks Eesti ettevõtete nõrge-maid külgi on olnud müügi-võime kasvatamine. Müügi-võime tähendab, et suudame luua lisandväärtust ja müüa seda kõrgemate hindadega kui «paljast» toodet. Tihti üritame hinnaeelist saavutada väike-se turundus- ja müügieelarve-ga.

Omamoodi ilmekas näide iga hinna eest hinnaeelise saa-vutamisel on Eesti ettevõtete väikesed müügi- ja ekspor-diosakonnad. Kaubandus-Töös-tuskoja poolt 2010. aastal ligi 400 ettevõtte seas tehtud eks-pordiuuringust selgub, et tead-miste ja oskustega seotud ta-kistustest ekspordi arengul on suurim mure kitsas kontaktvõr-gustik välismaal ja müügiala-ne pädevus.

Erinevalt Eesti ettevõtetest on meie välismaised konku-rendid olnud rahvusvahelisel turul palju kauem. Nad on ellu jäänud suuresti just seetõttu, et oskavad ja suudavad müüa tihedas rahvusvahelises kon-kurentsis. Sellistes ettevõtetes on müügiressursid ja -struk-tuurid suuremad kui meil. Pal-judes firmades aga polegi eral-di ekspordiosakonda, sest ette-võte on rahvusvaheline igal ta-sandil.

Müügi- ja turundusprotsess algab klientide ja turu mõist-misega. Edukaks tegutsemi-seks välisturul peame teadma, mis sihtturul toimub, mida kliendid soovivad, mida kon-kurendid teevad ja millised trendid valitsevad. Selle info tähtsust ei ole võimalik alahin-nata, kui tahetakse edukalt te-gutseda esialgu veel võõral ter-ritooriumil.

Küsimus on ka ettevõtte eesmärgis, kas eksport on liht-salt väikest lisatulu tõotav kõr-valtegevus või on tegemist stra-teegilise suunaga. Ettevõtte juhtkond ja nõukogu peavad olema selles kokku leppinud. Kui strateegias konsensust ei ole, on oht ebaõnnestuda üli-malt suur.

Lõpetuseks jääb veel küsi-mus, kas ja mida saab riik teha, et aidata Eesti ettevõtjaid välis-maistele turgudele? Näeme va-jadust haridussüsteemi muutus-te ja rahvusvahelistumise, inf-rastruktuuri arendamise, välis-investorite Eestisse ligitõmba-mise ja stabiilse maksupoliitika järele.

Praegu on ekspordi arengut soosivad tegevused ja meetmed killustatud. Selle asemel läheb vaja integreeritud poliitikat, mis tagaks nii tootlikkuse kui ka ekspordi kiire kasvu, kasutades selleks tõhusalt Euroopa Liidu ja riigi enda pakutavaid vahen-deid.

Ekspordi kasvatamise võtmesõnaks on tootlikkusHiljutised uudised Eesti ekspordi kasvust süstivad optimismi. Taas näeme tunnelis valgust ja majanduslangus jääb seljataha. Kui aga hakkame

vaatama, mida eksporditakse, tekib küsimus – kas oleme ikka jätkusuutlikul rajal? Kas see tee viib meid Euroopa rikkamate riikide hulka?

Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine www.eas.ee/ekspordikoolitused

Koolitused on suunatud peamiselt väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele valdkondlike ja sihtturge puudutavate teadmiste ning oskuste arendamiseks. 2011. aastal toimuvad koolitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Kuressaares, Haapsalus, Põlvas, Võrus ja Pärnus.

Osale ekspordivaldkonna koolitustel

Eksport toob sisse

Aprillikuu koolitused:04.04.2011 Välismessikoolitus (vene keeles) Tallinn

05.04.2011 Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus (vene keeles)

Tallinn

07.04.2011 Turu-uuringute koostamise koolitus (vene keeles)

Tallinn

07.04.2011 Brändikoolitus Haapsalu

12.-13.04 ja 20.04.2011

Ekspordiplaani koostamise koolitus

Tartu

14.04.2011 Internetiturunduse koolitus Haapsalu

Ekspordi kasvatamiseks peavad ettevõtte kõik üksused töötama teineteist toetades ja maksimaal-selt efektiivselt.

FO

TO

: S

XC

.HU



ESA Tallinna ettevõtlus-inkubaatorid on koduks ja hüppelauaks kümne-tele noortele firmadele,

kes üha enam huvituvad eks-pordist. Viimaste aastate aren-gutrendid majanduses on huvi ekspordi vastu aina kasvata-nud, räägib Mõistlik. «Idee eks-pordi osas on aga tihti ebaküps, täpselt nii nagu idee kogu ette-võtlusest,» ütleb Mõistlik. Sel-lest aga pole midagi. «Eksporti-jaks kasvatakse, arenetakse koos toote-teenusega ja koos or-ganisatsiooniga tervikuna.»

Peeter Mõistliku sõnul aita-vad nii ettevõtlusinkubaatorite pakutavad tugiteenused kui ka näiteks EASi erinevad tugimeet-med küll ekspordiga alustada, kuid idee ja innustus peab tule-ma ikka ettevõtjalt endalt. «Noor-te ettevõtjate entusiasm on tervi-tatav, ent plaane tehes ja analüü-se koostades tuleb olla realistlik ja kriitiline,» soovitab ta.

Mõistliku sõnul peaks kasv rahvusvaheliseks olema ettevõt-te arengustrateegiasse sisse kir-jutatud. «Tihti tullakse inkubaa-torisse äriideedega, mis on liiga lokaalsed. Need peavad kasva-

ma ekspordiküpseks.» Kuid na-gu viimane majanduskriis ilme-kalt näitas, siis koduturg on meil liiga väike. «Kui sul on kohali-kul turul tuhande inimese hul-gas üks klient, on seda väga vä-he. Kui sul üks klient tuhandest Ameerika Ühendriikides, siis on võimalus rikkaks saada,» näit-likustab Mõistlik.

Välismaisele turule kippuv ettevõte ei pruugi aga seal jalga kinnitada hõlpsalt. Kohalike ette-võtete vahel on tihti turg jagatud, mistõttu uusi ettevõtjaid, ja eriti välismaiseid, avasüli just ei

oodata. «Kui turg on stabiilne, ei kasva ega kahane, siis uus tulija peab paratamatult kelleltki turu-osa ära võtma,» põhjendab Mõist-lik, miks isegi meiega sarnase kultuuriga naabrid ei pruugi Ees-ti ettevõtjaid alati tervitada. «Hea oleks, kui eksporti alustaval ette-võttel on sihtriigis ees n-ö oma inimene,» räägib ta. See kohalik inimene saab uurida turgu, leida kontakte ja aidata luua soodsa pinnase turule sisenemiseks. Sa-geli võib üheks heaks turule sise-nemise viisiks olla sihtriigis tü-tarettevõtte asutamine, mis kan-nab kohalikku nime ja näib see-läbi kliendile pigem kohaliku fir-mana. «See on väike, kuid kasu-lik nipp,» räägib Mõistlik.

Kuigi Mõistliku sõnul on eks-pordituru leidmine oma toodete-le ikkagi iga ettevõtja enda üles-anne, siis abikäe saab pakkuda ka ettevõtlusinkubaator. «Oleme SMEDGE projekti abil teinud tu-ru-uuringuid nendele ettevõtete-le, kelle puhul näeme suuremat ekspordipotentsiaali,» tutvustab Mõistlik ühte võimalikku viisi, kuidas inkubaatorettevõtteid ekspordi alustamisel aidatakse. Ka EASiga on ESA Tallinna ette-võtlusinkubaatoritel tihe koos-töö ning sealtki on võimalik noortel ettevõtjatel abi saada.

Ülemiste ettevõtlusinku-baatoris paiknev IT-firma Network Tomor-row on kiiresti kasva-

nud edukaks väikefirmaks ko-duturul ja üha tõsisemalt tege-leb ka ekspordiga.

Network Tomorrow juhataja Kalmer Langi sõnul liitus ette-võte asutamise järel kohe ette-võtlusinkubaatoriga, et kasuta-

da kaasnevaid tugiteenuseid. «Inkubaatori ettevõtted saavad kasutada tugiteenuseid, mis on eriti oluline just alustavale ette-võttele – inkubaator aitab sääs-ta kulusid,» ütleb ta.

Network Tomorrow asutati 2008. aasta lõpul, inkubatsioo-niperiood saab läbi aasta pärast. «Muudatusi toob see kaasa kindlasti, üks on näiteks kulude

kasv, kuna peame loobuma mit-metest praegu pakutavatest tu-giteenustest.» Ka personali tu-leb Langi sõnul ilmselt juurde palgata.

Väikese IT-firmana tegutse-takse suhteliselt spetsiifilises nišis, mistõttu Eesti turg jääb et-tevõttele varem või hiljem kit-saks. «Praegu moodustab eks-port umbes 7% meie müügist,»

märgib Lang. Ekspordi sihtriiki-dena nimetab ta Saksamaad, Inglismaad, aga ka Malaisiat ja Madagaskarit. Aasta pärast pro-gonoositakse ekspordimahuks juba kuni 40%. «Meie tegevus-valdkonnas loevad väga palju isiklikud kontaktid ja soovitu-sed,» sõnab ta.

Ettevõtlusinkubaator pakub ekspordi hoogustamiseks mit-

meid teenuseid ja konsultatsioo-ne, kuid need on eelkõige üldi-semat laadi ja väga spetsiifiliste ettevõtete puhul ei saa neid ala-ti rakendada. «Inkubaatoritel on mitmeid ekspordi arendamisele suunatud programme, olulist osa mängivad näiteks võimali-ke sihtriikide turu-uuringud,» räägib Lang. Neid saavad aga kasutada eelkõige laiemale üld-

susele tooteid-teenuseid pakku-vad ettevõtted. «Meie oleme oma ettevõtet rajades ja kohalikul tu-rul arenedes kasutanud igati ka-sulikult inkubaatori tugiteenu-seid, mis on aidanud meil Eestis kanda kinnitada ja hakata üles ehitama kontaktide võrgustik-ke, mis lubavad tulevikus eks-pordile suuremat rõhku pan-na.»

Välisturgudele sisenemine nõuab julgust ja analüüsiEesti noored ettevõtjad peavad mõtlema suurelt ja kirjutama äriplaani ekspordi varakult sisse. Kõike seda tuleb teha

võimalusi ja ohte kainelt hinnates ning analüüsides, soovitab Kopli ettevõtlusinkubaatori juhataja Peeter Mõistlik.

INKUBAATORID AITAVAD

Mõned näited, millist tuge pakuvad oma liikmetele ESA Tallinna ettevõtlusinkubaatorid:

• Iga ettevõte saab omale n-ö ihukonsultandi, kes konsulteerib ettevõtluse eri

aspektides, lisaks annavad spetsialistid nõu turundus- ja finantsküsimustes

ning juriidikas;

• vajadusel saab inkubaatori toel kasutada välisekspertide nõuandeid või

osaleda koolitustel oma tööalaste kompetentside arendamiseks;

• seminarid ja kontaktüritused partnervõrgustiku loomiseks;

• ühised kontaktreisid eksport- ja kultuuriliste sidemete tihendamiseks;

• ühisturundus, mille kaudu on võimalik koos ellu viia eesmärke, mis

väikesele ettevõttele üksinda oleksid keerulised saavutada – nt osalemine

tootekataloogides, näitusmüükidel Eestis ja välismaal ning teistes

inkubaatori korraldatavates eriprojektides. LISAINFO: WWW.ESA.EE.

MART BRAUER akrediteeritud ettevõtluskonsultant

Interreg IVA SMEDGE projekt koon-dab kuut Eesti, Läti, Soome ja Root-si partnerorganisatsiooni – ettevõt-

lusinkubaatoreid, teadusparke ja tehno-loogiakeskusi. Projekti eesmärgiks on võimendada ettevõtete laienemist välis-turgudele.

Ettevõtte poolt saadava võimenduse võib jagada laias laastus kolmeks: või-

malike sihtturgude analüüs, turu-uurin-gute läbiviimine sihtturgudel ja nõusta-misteenus konkreetsele sihtturule sise-nemisel. Näiteks on ESA ettevõtlusinku-baatorid toetanud nelja inkubaatoriette-võtte turu-uuringuid Soomes ja Rootsis mahus kuni 6000 eurot ettevõtte koh-ta.

Kui sihtturg valitud ja ärivõimaluse ulatus turu-uuringuga kaardistatud, suunatakse ettevõte vastava sihtriigi partneri juurde, kes jagab oma oskustea-

vet sisenemisstrateegia valikul, persona-li värbamisel ning partnerotsingul. Es-matasandi konsultatsioonid on ettevõt-tele tasuta, hiljem võib aga osutuda ots-tarbekaks teenuslepingu sõlmimine, mil-lega määratakse kindlaks teenuste täp-ne iseloom ja ulatus.

Senine kogemus on näidanud, et SMEDGE projekt maandab oluliselt ette-võtete ekspordiriske, kuna neile paku-vad oma tuge kohalikke olusid tundvad konsultandid ja eksperdid.

Eksportijaks ettevõtlusinkubaatori toel: «Pehme maandumine» SMEDGE projekti abil

Hea on kui

eksporti

alustades

on sihtriigis

nö. oma

inimene.

Inkubaatorist kasvab välja edukas eksportija

FO

TO

: T

HU

NIA

ST

UU

DIO

Ülemiste ettevõtlusinkubaatorist kasvab mitmeid ekspordijõulseid noori ettevõtteid.

Minu Ettevõte, märts 2011

Documents

Transcript of Minu Ettevõte, märts 2011