2009 Märts

Studioosusmärts 2009 TASUTA

TTÜ

Tude

ngile

ht

Käivitage arvutid - võrgupidu!lk 10

Priit Kulu - elust ja metallikiindumusestlk 14 ja 15

Tudengiteadus annab eelise lk 4

Paberlennukid liuglemas üle Euroopa lk 9

Samm Euroopa südamesselk 5

Hallo kosmos, siin tipikad!lk 13

foto: Marko Vilberg24. veebruar, varavalges Toompeal

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3

Peatoimetaja: Bia NassarKüljendaja: Anni HelmMeeskond: Eve Neumann, Ullabritt Laanemets, Veiko Karu, Sigrid Kalle, Ain AnepaioTrükk: AS Vaba Maa

Väljaandja: TTÜ ÜliõpilasesindusAadress: Ehitajate tee 5, TallinnE-post: [email protected]: 620 36 21©Studioosus 2009Kõik õigused kaitstudSt

udioos

us2 | PEATOIMETAJA VEERG ÜLIÕPILASESINDUS | 3

Peatoimetaja veerg

Bia NassarStudioosuse peatoimetaja [email protected]

Welcome innovation!

Year 2009 has been declared as the innovation year in Estonia. 2009 is also a year of creativity and innovation in the whole Europe. What is innovation, why do we need it?Innovation is all around us, I would say that innovation is about becoming more

flexible. If someone says the word innovation, we all know what is being thought. Innovation can be explained as a new way of doing something. The goal of innovation is a positive changes in thinking, products or processes, to make someone or something better. Furthermore, innovation can be attended by inventing. Imagine, what new technologies can surprise the world – starting from new ways of producing electricity or intelligent buildings.No doupt innovative ideas and thinking is necessary. For example, we need

new technologies, new methods in businesses that could make our everyday life easier and better. This can happen if we widen our minds and open ourselves to creativity. Moreover, I would say it is compulsory for a human being to learn and improve continuously. Moving on, innovation year that has beed declared by European Commission

is the cooperation project that is focused on increasing the openness of society towards new ideas. The aim is to motivate the use of smart solutions in order to develop businesses and adopt new economical situations. During the year courses and conferences are held to discuss about and come up with innovative ideas and to develop new services.Lasty, I hope that the concept of innovation is not a fading fashion. Moreover,

people should become more open minded to new. I mean that important is not to necessarily accept everything new, but to analyze and think even something better.Innovation is here and we, the human beings, are the ones that make it happen.

Be informed, see what the world has for you and you for the world!

flickr.com

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA VEERG ÜLIÕPILASESINDUS | 3

Tipikas teadlaseks!Nii, nagu juba eelmises Studioosuse

numbris hoiatatud sai, toimus 18. veebruaril tudengite teadustööde konverents.

Konverentsipäeva avas TTÜ üliõpilas-esinduse juhatuse liige haridusvaldkonnas, Karl Erlenheim, innustades noori ennast proovile panema ja kõiki neile pakutavaid võimalusi ära kasutama.

Seejärel tutvustati järgemööda huvita-vamaid, konkursile Tipikas teadlaseks laekunud töid.

Päeva keskel toimunud energiapausi ajal said TTÜ tudengite teadusklubid ennast külalistele tutvustada: fuajees võis uudistada meie oma vormelit; Mäenduse ja geoloogia teadusklubi demonstreeris meie rahvuskivi, paekivi, survetaluvust ning MTÜ Säästva Arengu Klubi näitas veest vesiniku tegemist. Lisaks käisid meil ka külalised.

Energiakeskuse tegevdirektor, Aare Baumer, rääkis füüsikaliste pii-ride ületamisest, sh nähtamatuse, telepor-teerumise ja muude taoliste võimatuna näivate nähtuste võimalikkusest.

Tudengitele andis mõtlemisainest Kätlin Hein, tutvustades projekti „Noored kooli“ isikliku kogemuse põhjal. Kellel huvi, võib projektiga tutvuda aadressil www.

nooredkooli.ee. Kolmanda lennu avalduste esitamise tähtaeg on juba 18. märtsil.

Vahetult enne konkursi tulemuste avalikustamist tegi oma etteaste ka Tartu teadusbuss kavaga „Suur Vanker“.

Päev lõpetati tudengite teadustööde konkursi Tipikas teadlaseks tulemuste avalikustamise ning maitsva tordi söömisega.

Aitäh kõigile, kes konverentsil osalesid – kes laval ettekannet tehes, kes saalis külalisena kuulates.

Konkursi „Tipikas teadlaseks“ tulemused

Bakalaureuse kategooria:Sotsiaalteaduste valdkond:I koht: Alla Kvašnina „Ettevõtte sotsiaalse

vastutuse aruandlus ja selle organiseerimise problemaatika“

II koht: Rasmus Keskküla „Eesti krooni ja Euro sularaha turvaelementide võrdlus ja tuntus“

Tehnikateaduste valdkondI koht: Ave-Õnne Õnnis „Maavarad ja

mäendustingimused“Täppis-ja loodusteaduste valdkond:I koht: Priit Eek „11R-lipoksünegaasi

oksüdatsioonireaktsiooni regiospetsiifilisust mõjutavad determinandid“

II koht: Aleksander Andrušenko „Mitmeparameetriliste ründepuude analüüsitarkvara“

III koht: Irina Filippova „REP-PCR meetodi kasutamine piimhappebakterite identifitseerimiseks toidus“

Magistri kategooria:Tehnikateaduste valdkond:I koht: Juri Belikov „Mittelineaarsete

diskreetaja mudelite identifitseerimine ja süntees mudelil põhineva juhtimise jaoks“

II koht: Veiko Väizene „Kaasagesete intelligentsete elektriajamite kommuni-katsioonivõimalused“

III koht: Nelly Oldekop „Sulundseina tehnoloogiad sadamaehituses ja kasutatavate materjalide analüüs“

Täppis- ja loodusteaduste valdkond:I koht: Jevgeni Holodkov „Guide and

teach method:adding the microlearning to the application using the personalization framework“

Heleen [email protected]

TTÜ üliõpilasesindus kuulutab välja

TUDENGITEADUSE EDENDAMISE PROJEKTIKONKURSIKonkursil osalemiseks võivad taotluse esitada kõik TTÜ-s tegutsevad teadusega tegelevad klubid, ühingud ja huvigrupid, kelle üks või mitu liiget on TTÜ üliõpilased. Osaleda ei saa aastatoetuste või üliõpilasesinduse projekti-konkursi kaudu rahastust saanud projektid.

Taotluses märgitud projekti toimumisaeg peab jääma vahemikku 31. märts – 1. oktoober 2009. Taotluses mainitud tegevus peab olema seotud TTÜ-ga.

Toetuse taotlemise aluseks on vormikohane taotlus, mille leiab aadressilt esindus.tipikas.ee -> Dokumendid -> Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse tudengiteaduse edendamise rahaliste vahendite jagamise eeskiri (Lisa 1).

Kui üks grupp esitab konkursile mitu projekti, siis tuleb need prioriteetide järjekorda seada. Taotlustes tuleb selgelt välja tuua projekti seotus teadusega.

Taotlus tuleb esitada hiljemalt esmaspäeval, 16. märtsil kella 16:00-ks elektronposti aadressile [email protected] ning tuua paberkandjal allkirjastatult TTÜ üliõpilasesinduse kontorisse VI-200.

Täiendav info: Karl ErlenheimJuhatuse liige haridusvaldkonnasTTÜ üliõpilasesindus(+372) 53 800 [email protected]

TTÜ üliõpilasesindus on TTÜ tudengite demokraatlikult valitud esindusorgan, mis valitakse üks kord aastas. Esmakordselt 1920. aastal kokku kutsutud üliõpilasesinduse missioon on TTÜ üliõpilaste hariduslike ja kultuuriliste arenguvõimaluste edendamine ning sotsiaalse toimetuleku eest seismine.

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 4 | ÜLIÕPILASESINDUS UUDISED | 5

Tudengiteadusega tegelemine annab eelise

18. veebruaril toimus TTÜs tudengite teadustööde konverents. Loodan, et need kes kohal olid, ammutasid sealt palju ideid, sest 2. märtsil kuulutatakse välja järjekordne tudengiteaduse edendamise projektikonkurss, mille raames on võimalik neid plaane ellu viia.

Teadustööde konkurssi „Tipikas teadlaseks“, mis lõppeb teadustööde konverentsiga, ja tudengiteaduse edendamise projektikonkurssi, mis alates eelmisest semestrist toimub kaks korda aastas, korraldab TTÜ üliõpilasesindus juba mitmendat aastat. Kõik need projektid on suunatud tudengiteaduse populariseerimiseks ja ka laiema üldsuse teadlikkuse tõstmiseks sellest, et ka tudengid tegelevad teadusega.

Miks teha teadust?Teadus ei koosne ainult reaalainetel

põhinevatest üritustest või saavutustest. Igas valdkonnas saab teha teadust. Ja ülikool ei ole ainult koht, kus loengutes käia.

Kes ei tahaks oma CVsse kirjet, et ta on osalenud mõne projekti ellu viimisel? Õppinud läbi selle palju uut ja saanud kogemusi, mida lihtsalt loengus istudes ei ole võimalik omandada? Tööandjatel on alati olnud suurem huvi nende vastu, kes on üles näidanud algatusvõimet ja saavutusoskust. Neid noori on palju, kes lihtsalt lõpetavad ülikooli, aga kui Sa tahad välja paista, siis peab Sul olema midagi enamat kui lihtsalt diplom. Need teadmised, mis saadakse mitteformaalse õppimise teel, on kulda väärt.

Millest alustada?Kui Sul on idee, siis on algus juba tehtud.

Järgmine samm on omale meeskonna leidmine. Mida rohkem tudengeid Sinu mõttega seotud on, seda parem, sest nagu ma ka konverentsil rõhutasin – koostöös peitub jõud. Juhendajaid ei tohiks olla raske leida. Meie ülikool on täis õppejõude, kes soovivad oma teadmisi jagada. Võin isiklikust kogemusest väita, et nii mõnigi

teeb seda suurima hea meelega oma vabast tahtest ja ajast, kui ainult leidub grupp noori särasilmseid tudengeid, kes näitavad üles siirast huvi saada osa sellest tarkuse pagasist, mis õppejõududel aastatega on omandatud.

Projekti ellu viimise, seejuures ka juhendajate leidmise võib lihtsamaks teha koostöö TTÜ teadusklubidega. Meil on mitmeid huvitavaid ja erineva suunitlusega teadusklubisid, kelle kohta leiad infot tudengiportaalist tipikas.ee ja kellega oled alati oodatud ühendust võtma.

Võimalusi teadust teha on lõputult. Võid kaasa lüüa juba olemasolevates valdkondades nagu säästev areng, tudengivormel, mäendus, robootika ja majandus, või siis algatada tudengiteaduse täiesti uues valdkonnas ja leida kaasamõtlejaid.

Jagamisele läheb 200 000 krooni

Käesoleva aasta eelarves on kahe tudengiteaduse edendamise projektikonkursi raames rahastavaks summaks 220 000 krooni. Kahjuks või õnneks ei ole me kohustatud kõike välja jagama, seega tasub projekt põhjalikult läbi mõelda ja ette valmistada. Kui aga laekub piisavalt korralikke ja hindamiskomisjoni poolt heaks kiidetavaid projekte, siis võib see kõik olla teie! Seepärast kutsun tudengeid üles panema kokku oma meeskond ja mõtlema välja, mida uut ja huvitavat võiks ära teha.

Soovitusi projekti kirjutamiseks

Projekti eesmärgiks võiks olla pakkuda võimalikult paljudele tudengitele midagi – kas siis kaasa löömise näol või Sinu tööd imetledes ja kasutades. Just see projektikonkurss võib olla Sinu suurte saavutuste algus!

Projekti kirjutamisel palun kindlasti välja tuua selle teaduslik suunitlus ja ülevaade sellest, kuidas plaanite oma projekti kajastada. Samuti oleks soovitatav leida kaasfinantseerijaid, sest tudengeid on palju, aga raha, nagu alati, vähe. Omafinantseering ja kaasfinantseering annavad Sulle tõenäoliselt plusspunkte, samuti ka laiem huvi projekti vastu ja projekti kasulikkus TTÜle.

Kui ideed veel pole, aga huvi on, siis võid julgelt pöörduda TTÜ teadusklubide poole, kellel on alati midagi põnevat käsil.

Karl Erlenheim

[email protected]


Keemias on fusioon protsess, kui tahked osad muutuvad vedelaks. Fusioon on ka tehnoloogia energeetikas, mille abil soovitakse maa peal simuleerida päikese-energiat, hoides magnetite vahel päikesesarnast ollust (Prantsusmaal on sarnane tehnoloogia juba kasutusel). Fusioon on ka muusikastiil, kui kokku on sulandatud mitu erinevat muusika stiili. Fusioon on igasugune protsess, kui omavahel ühinevad kaks või enam erinevat asja.

Fusioon on ka esimene üliõpilaste ööklubi Tallinnas – loomulikult Tehnikaülikooli juures. Kes Tartu üliõpilaste klubis, Sõbra Maja, on käinud, need oskavad natuke

ette kujutada ka Fusiooni. Asukohaks on Akadeemia tee 21a ning üritused algavad märtsist. Fusioonis segatakse kokku eri stiili üritused ning koos tudengitega sobib seal meelt lahutada ka õppejõududel ja Tehnopoli töötajatel.

Kolmapäeviti on Fusioonis pubi - saalis on lauad ning tekliga on õlu eriti odav. Kui mõni TTÜ Rokiklubi bänd saab hääled ja pillid korda, võivad programmi tulla ka väikesed esinemised pubiõhtute raames. Pubiõhtud pole lihtsalt pubiõhtud - mängitakse ka bridži ning arutletakse üldhuvipakkuvatel teemadel.

Neljapäeviti on Fusioonis klubi. Klubi nagu klubi ikka – dj mängib muusikat ja

baaris pakutakse kõiki noobleid jooke, mida kesklinnaski, kuid odavamalt.

Fusioonis toimuvad mitmed eriüritused: kevadise Minimessi, Seikluspäeva ja Inseneride Moeshow afterparty. Samas on Fusioon valmis programmi lisama ka muid ettevõtmisi, mis veel otsivad endale head ja õiget kohta.

Kindlasti jätab Fusioon endale üllatusi varuks, mida saab näha vaid kohapeal. Kindel on ka see, et ürituste algust ei pea ootama poole ööni – need hakkavad oluliselt varem, et järgmine päev jõuaks tööle ja kooli, nii nagu kellelgi vaja on.

Aivar Hannolainenwww.fusioon.ee

4 | ÜLIÕPILASESINDUS UUDISED | 5

Üliõpilastel oma ööklubi - Fusioon

Samm Euroopa südamesse – BESTi suvekursusBarcelona on ilmselt üks kõikide seal kas

või korra käinud inimeste absoluutsetest lemmiklinnadest. Mina läksin kohale juba paar päeva varem, et veidi nostalgitseda.

Kursuse esimene nädalavahetus möödus Barcelona lähistel kuurortlinnakeses, kust Vahemere liivarand oli vaid kiviviske kaugusel.

Omaette huvitav oli see, kuidas meid tubadesse oli jaotatud - reeglina kaks tüdrukut ja kaks poissi. See lahendus oli väga positiivne ning oma lemmik-sloveenlasega suhtlen siiani ja ta peaks isegi varsti mulle Eestisse külla tulema.

Akadeemilise osa praktiline pool kujutas endast ekskursiooni-ülesannet, mis oli väga meeldejääv. Külastasime SEAT-i tehast ning toimus ka drugsterite insenerivõistlus, mis õnnestus meil oma tiimi ja minu disainiga võita! Tipphetkeks oli vormel ühe raja vip-pääsmega külastamine (tol korral toimus seal küll F3 sõit mitte F1). Poodium, pressikonverentsisaalid, platvormid, kuhu tegelikult isegi pileteid ei müüda - sinna saavad vaid kutsetega inimesed. Saksa tüdrukuga läksime omavoliliselt veel bokside backstage’i ringi luusima, kust saime Mercedese juhtidelt kutse ühineda nendega õhtusöögil. Ühel sõitjal oli parajasti pildistamine fännidega, kel olid selleks vastavad eripiletid. Fotograaf tegi meile tavalistest pealtvaatajatest erandi ja kutsus ka meid sõitjaga pildile ja temalt isiklikke autogramme saama.

Õhtused peod olid väga hästi organiseeritud ja peopaigad suurepärased. Kataloonia õhtu, Kuuba õhtu lõppematu mojitoga ja muidugi ka pubiralli on vaid mõned neist.

BESTi kursus on kindlasti samm Euroopa

südamesse. Selle nädala või kahe jooksul liidavad 15 magamata ööd ja unikaalsed kogemused osalejad niivõrd üheks, et mälestusi jätkub pikkadeks aastateks.

Elo Shardee,II kursuse majandaja BESTi kursusest

“Autode evolutsioon ja ehitus”

Tahad ka? Aga palun!Tänavu toimub 50 erinevat BESTi suvekursust

üle terve Euroopa. Nendele kandideerimiseks pole vaja teha muud, kui valida välja sobiv koht ja teema ning kirjutada korraldajatele lühike motivatsioonikiri! Kandideerimise periood kestab 22. veebruarist 5. aprillini.

Uuri lisa www.best.ee, astu läbi BESTi kontorist või kirjuta-joonista

foto: Roberto Martin Davara

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 6 | UUDISED REKLAAM | 7

Väljavõtteid Noored Kooli veebi-päevikust www.nooredkooli.ee/paevik

Noored Kooli 1. lennu osaleja Anita, 3. veebruar 2009

Saksa keele tund.– M: “Anita, Martin ütles, et ma olen kana!”– Anita: “Noh, võid siis talle öelda, et ta on kukk.”– M: “Martin, sa oled kukk!”– Martin: “Anita, see ei ole aus! Sina aga… sina oled siis tibu!”

Küll ma olen tibu. Üks parimaid komplimente mulle.

Noored Kooli 2. lennu osaleja Marko, 2. veebruar 2009

See küll juba paar nädalat vana asi. Tahan siiski öelda, et meil (st 2. lend) lõppes ettevalmistuskoolituse aine “Õpetaja kui juht ja nõustaja” Ene Velströmi juhendamisel. Viimane seanss toimus Tartus Avatud Meele Instituudi hubases majakeses, millest südamesse jäi tänutunne ühe sügava aja, koha ja suhtluse eest. Õppimine ei ole see, kui sa loed raamatust: “Puu langeb tormis raginaga.” Õppimine on ragin, kui vana puu langeb: prantsaki. Uue elu võimalus.

Noored Kooli 2. lennu osaleja Sandra, 1. veebruar 2009

Aasta tagasi olin Tartu Ülikooli kolmanda kursuse juuratudeng. Täna olen Keila Gümnaasiumis ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja õigusõpetuse õpetaja. Küsimus, mida minult tänaseni enim küsitakse on: “MIKS?!” Miks peaks noor edukas ülikoolilõpetaja, kes pealegi on õppinud nii tasuvat eriala, nagu seda on õigusteadus, järsku tegema kannapöörde ja minema kooli õpetajaks?

Minu õpetajaks olemise motiivid ja eesmärgid on tänaseks kindlasti pisut teisenenud sellest, millised need olid kandideerides programmi, Noored kooli.

Samas olen jätkuvalt äärmiselt rahul oma valikuga ja avastanud õpetajatöös isegi enamat, kui sellest loota oskasin.

Miks siis?1) ÕppimineKõige rohkem õpib inimene teisi õpetades.

Tunde ette valmistades tuletan iga päev ununenud teadmisi meelde ja kogun juurde uusi. Naudin seda, et olen tänu õpetamisele

saanud ise väga palju targemaks ja paremaks. Lisaks teadmistele arendan ju igapäevaselt ka suhtlemis-, esinemis- ja planeerimisoskusi. Muuhulgas on pooleaastane kogemus õpetanud mind aega efektiivselt kasutama ja kuigi ma pole kunagi varem oma elus nii palju töötanud kui praegu, ei tunne ma, et intensiivse töö tõttu muudest toredatest ettevõtmistest kõrvale jääksin.

2) EduelamusMa ei kujuta ette ühtegi teist ametit,

kus saaks nii sageli kogeda edu, kui seda pakub õpetajana töötamine. Igat tundi, kus vähemalt üks õpilane on midagi huvitavat või kasulikku õppinud, võib lugeda kordaläinuks. Neid suurepäraseid hetki, kui tajun, et kogu klass mõtleb minuga kaasa, on üha rohkem. Rõõm oli suur, kui lugesin enne jõule korraldatud tagasisideküsitlusest, et olen mitmele õpilasele lemmikõpetajaks. Uhkust iseenda ja oma saavutuste üle olen viimase poole aasta jooksul mitmeid kordi tundnud.

3) MõjuvõimÕpetaja võim on üüratult suur –

igaüks meist mäletab ju oma õpetajaid. Mõni neist on jäänud meelde heade, mõni halbade omaduste poolest, ent päris ununenud on vähesed. See, kas õpetaja on suutnud aine huvitavaks teha või see, millised olid tunnid, on ilmselt mõjutanud suure osa inimeste karjääri ning ka teisi valikuid elus. Minul on samasugune võimalus oma 248 õpilast mõjutada.

Õpetajaamet nõuab muidugi ka väga suurt pühendumust, motiveeritust ja

valmisolekut pidevaks tööks iseendaga. Kuid väljund on sisendit väärt. Panustatud energia tuleb tänu õppimisele, eduelamusele, mõjuvõimule, õpilastele ja veel paljule muule mitmekordselt tagasi. Tunnen, et olen õiges kohas, ümbritsetud õigetest inimestest ja ajan õiget asja. Hea on olla.

Triin Noorkõ[email protected]

Noored Kooli ootab 18. märtsini kandidaate 3. lendu

Noored Kooli on programm võimekatele ja tegusatele noortele, kes omandavad hiljemalt suveks kõrghariduse.

Programmis osalejad õpetavad kaks aastat koolis. Samaaegselt läbitakse unikaalne õpetaja- ja liidrioskuste koolitus, mis toetab nende kujunemist väljapaistvateks õpetajateks ja liidriteks. Nii annab programm suure kogemuste pagasi ja paneb noored tõsiselt proovile. Lisaks 50 000 krooni stipendiumit, töötasu ja mõju haridusele, millel ei ole piire.

Suudad? Julged? Tahad? www.nooredkooli.ee

Anita

Marko

Sandra

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 6 | UUDISED REKLAAM | 7

8 | UUDISED UUDISED | 9

BEST-Estonias võetakse alati maksimum!Poolteist aastat tagasi ei suutnud

ma ette kujutada ennast esinemas 150-pealisele auditooriumile või haaramas telefoni, et helistada Eesti suurettevõtete juhtidele arutamaks mõne projekti üksikasju. Praegu ei kujuta ma ennast ette seda mitte tegemas...

TTÜ-s on mitmeid erinevaid tundegiorganisatsioone, mis tegelevad kõikvõimalike huvitavate valdkondadega, aga neil kõigil on teiste kõrval mõned ühised eesmärgid – lisada tundengielule vürtsi ning pakkuda ülikooli aastatel kogemusi, mida kusagilt mujalt ei saa.

Miks liitusin mina BEST-Estoniaga?

On raske selgitada konkreetseid põhjuseid, miks ma just BESTiga liitusin. Mäletan vaid, et otsisin mingit lisategevust, millega rikastada oma tudengielu. Kui oleks juhtunud nii, et ma oleks astunud mõnda teise tudengiorganisatsiooni, siis võib-olla ma räägiks sama juttu teise ühenduse nime all. Antud hetkel võin ma aga kinnitada, et liitumine BESTiga oli üks parimaid otsuseid mu elus.

Mida BEST on mulle andnud?Üks esimesi asju, mis mind BESTi juures

köitis, olid need särasilmsed ja naerusuised inimese, kes alati kontoris ringi askeldasid. Siiani astun rõõmsal meelel kontorisse, sest tean, et seal ootavad mind ees sõbrad. Kuna BEST on üle-Euroopaline tehnikatudengeid koondav organisatsioon, siis ei piirdu BESTikate vaheline sõprus vaid Eestiga. Mõned mu parimatest sõpradest ei ole eestlased ning mul on alati peavari ja hea seltskond olemas Türki, Venemaale, Hispaaniasse, Kreekasse, Serbiasse, Ungarisse, Tšehhi, Islandile, Horvaatiasse, Sloveeniasse või Prantsusmaale reisides. BESTi ürituste raames tekib neid riike ja sõpru järjest juurde!

Lisaks sõpradele ning reisimisele on BEST mulle andnud tohutult võimalusi enesearenguks väga erinevates valdkondades. Kuna üldjuhul käib BESTis töö tiimides, siis annab see hea meeskonnatöö kogemuse, õppides seeläbi arvestama väga erinevate inimeste ning nende iseärastustega. Kuna BEST-Estonia korraldab aastas neli kuni viis suuremat ning mitukümmend väikesemat projekti, siis pakub BEST võimalust saada suurepärane juhtimiskogemus juba kooli ajal. Tänu projektidele olen õppinud delegeerimist ning samuti, et e-meilindus ei ole 90. aastate

moeasi, mis 21. sajandil ära suri, vaid see on siiani vägagi oluline infoedastuskanal ning põhiline suhtlusvahend organisatsioonides ja firmades.

BEST on mulle palju andnud - eelkõige julgust, suhtlemisoskust ja enesekindlust. Enne BESTi tulekut ei oleks ma kindlasti suutnud haarata telefoni, et helistada Swedbanki personalijuhile rääkimaks temaga projektis, Võti Tulevikku, osalemisest või presenteerida BESTi minu jaoks tundmatu 150-pealise auditooriumi ees - nüüd on see mu igapäevane tegevus.

Napoleon Bonaparte on öelnud: “The word impossible is not in my dictionary!”. BESTikad ei karda suurelt mõelda - me teame, et täna omandatud teadmised ja saadud kogemused tasuvad tulevikus kuhjaga ära!

BEST-Estonia tutvumisnädal 16. - 23. märts

Tule vaata, mis BEST-Estonial Sinule pakkuda on. Meie kontori (VI-127) uks on huvilistele alati avatud, kuid lihtsustamaks teed meie juurde korraldame 16. - 23. märtsil BEST-Estonia tutvumisnädala, kus:

16. - 19. märtsil toimuvad vahetundides lõbusad mängud ja võistlused, millest osavõtjatele on ka mõnusad auhinnad ;)

19. ja 23. märtsil kell 18:00 toimuvad BESTi kontoris info- ja mänguõhtud, kus vabas õhkkonnas meeldivalt aega veetes saab tutvuda BESTikatega ning BESTi tegemistega.

Rohkem infot BESTi kohta www.best.ee Kohtumiseni BESTi kontoris

Kert [email protected]

BESTikad mänguhoos

BESTikad tööhoos

“Su lennuki ninaosa on liiga raske!“ või „Su lennuki saba on liiga pikk!“, need on ainult mõned näited sellest, mis kommentaare saab järgmise paari kuu jooksul ülikoolides ülemaailmselt kuulda. Red Bull Paper Wings stardib teistkordselt pärast 2006-ndat aastat.

Teadmine, kuidas paberilehekest õigesti voltida, on kõige olulisem oskus, mida vaja, et Red Bull Paper Wings´ist osa võtta. Muutes lihtsa väikese paberilehekese kõrgtehnoloogiliseks lennukiks, on kõike muud kui imelihtne ülesanne.

Paberlennuk on enam kui lihtsalt kokkuvolditud paberileht

Uskuge või mitte, aga just nimelt paberlennukid on päris lennukite ehituse prototüüpideks.Isegi veel tänapäeval murravad füüsikud ning arhitektid pead, kuidas leiutada parimat aerodünaamilist konsensust nende vaiksete liuglejate kaudu.

Maailmarekord kategoorias “Pikim Õhulend” on vapustav – 27.6 sekundit. Pikim vahemaa, mille läbis lihtne paberist volditud lennuk, on seniajani 63.19 meetrit – see vahemaa on muide pikem, kui vendade Wrightide esimene õhulennukatsetus!

Lennukid lendavad 85 riigis üle maailma

Red Bull Paper Wings stardib nüüd

teistkordselt ülikoolides ülemaailmselt, kokku 85-s riigis. Paberlennukite võistlusest peaks osa võtma igaüks, kellel väiksemgi huvi lendamise või tehnoloogia vastu. Võistlusele registreerimine on imelihtne. Täpsem info veebilehelt www.redbullpaperwings.com.

Võistulendamisel on kolm alagruppi: pikim distants, suurim liuglemisaeg ning akrobaatika. Iga alagrupi parimad lennutajad võidavad piletid päris lennukile, mis transpordib nad ülemaailmsele finaalvõistlusele Salzburgi, helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti sünnikohta.

Finaalvõistlus toimub legendaarses Hangar 7´s (www.hangar-7.com). Kohale sõidavad ka praegused rekordihoidjad: Diniz Nunes Brasiiliast (kõige kauem õhus püsinud lennuk), Jovica Kozlica Horvaatiast (pikim distants) ja Sagi Volniasky Iisraelist (akrobaatika), kes said automaatselt finaalvõistlusele edasipääsu.

„Ma olen juba treenimisega algust teinud“, räägib Jovica Kozlica. „Ma plaanin ehitada täiusliku paberlennuki. Praegune võidulennuk ripub siiani mu ühikaukse küljes – ta andis mulle tiivad!“

Anna endale tiivadAastal 2006 võttis RBPW võistlusest

osa 49 riiki, see on poole vähem kui aastal 2009. Red Bull on esindatud 150-s riigis üle maailma ning kui osalemine järjest aktiivsemaks muutub, võib mõne aasta

pärast oodata juba täielikku ülemaailmset paberlennukite invasiooni.

Registreerimine on imelihtne. Mine veebilehele www.redbullpaperwings.com, kliki nupule “Osalejad” ja pane ennast kirja.

Ainult ühe paberilehekese, rohkete ideede, tugevate ja oskuslike käte ning tervisliku doosi idealismiga, võid sattuda spordiajalukku. Tegevus, mida harrastati iidses Hiinas on läbinud pika tee, et tuua kokku paberlennuki fännid üle kogu maailma, võistlemaks Red Bull Paper Wingsi maailmameistri tiitli nimel.

InfoboxEestis toimub Red Bull Paper Wings

esimest korda ning kvalifikatsioonid toimuvad:

• 11. märtsil 2009 Tartus – Tartu Ülikooli Spordihoones,

• 14.märtsil 2009 Tallinnas – Tallinna Kalevi Spordihallis.

Ülemaailmne finaalvõistlus Salzburgis leiab aset 1. - 2.05.2009

Tule osalema ja anna endale tiivad!

Tuuli [email protected]

8 | UUDISED UUDISED | 9

Red Bull Paper Wings on stardivalmis

Fotod: Red Bull Photofiles BrM2006 aasta Red Bull Paperwingsi finaalvõistlusel Salzburgis, Hangar 7-nis

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 10 | MIS TOIMUB? REKLAAM | 11

Ettevõtlusööpäeva laager - 24 tunniga ettevõtjaks!Soovid saada ettevõtlusalaseid teadmisi ja

ühe põneva kogemuse võrra rikkamaks?20.-21. märtsil toimub Tallinna

Tehnikaülikoolis ettevõtlusööpäeva laager. Laagrit korraldab TTÜ koostöös MTÜ-ga, Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (SENT).

Mis on ettevõtlusööpäeva laager?

Ettevõtlusööpäeva laager, ehk 24h camp, on koolitus, mille käigus viie 5-9-liikmelised grupid proovivad 24 tunni jooksul luua ettevõtte, alustades äriidee välja töötamisest ja lõpetades oma ideele

rahastajate leidmisega. Laagri programm põhineb Junior Achievement-Young Enterprise (JA-YE) põhimõttel, „Learning by doing“, ehk õppimine tegevuse kaudu. Kuna ettevõtlusööpäeva laagrile omaselt jääb magamiseks aega minimaalselt, siis selleks, et mõttetegevus terve ööpäeva ergas püsiks, on mõnusateks vahepaladeks erinevad mängud ja praktilised tööd. Laagri lõpuks on igal grupil valmis äriplaan, mille tegemist toetavad pooletunnised lühiloengud ja -ülesanded. Laagri käigus omandatakse mitmeid teadmisi meeskonnatööst, loovusest, turundusest, finantsanalüüsidest ning kinnistatakse ja

korratakse üle ettevõtluse põhipunktid. Eelnevad majandusalased teadmised ei

ole olulised!Registreerimine algab 2. märtsil ja kestab

16. märtsini.Registreerumine toimub aadressil

www.sent.eeKohtade arv on piiratud!

Mari-Liis Animä[email protected]

Madis [email protected]

TTÜ e-Sport 2009

Vähe sellest, et teeme Kalev Cramole korvpallis pähe ja oleme üldse tublid ja andekad füüsilises spordis, oleme me edasipüüdlikud ja aktiivsed ka mitte nii aktiivses spordis.

Juba kolmandat korda toimub tipis üritus nimega TTÜ e-Sport, ehk suur võrgupidu. Arvutimängude mängimine pole tegevus,

mis nõuaks või soodustaks inimestevahelist suhtlemist, seetõttu ongi sellise ürituse korraldamine igati vahva mõte.

Korraldatav üritus on hea võimalus terve nädalavahe-tus mängimise, hea seltskonna ja lõbut-semisega veeta.

Kui eelnevad aastad on ennekõike rõhku pandud Tallinna tudengite peibutamisele, siis seekord toimub reklaam terves Eestis. Kaugemad tudengid saavad magamiskoti ja -aluse kaenlasse võtta ning ulualust meile nii armsas ülikoolis.

Mängude valik, milles võistelda saab, on väga mitmekülgne, nii et igaüks peaks leidma oma. Rammu katsutakse Counter Strike 1.6, Quake 3 Arena, Track Mania Nations Forever ja Colin McRae-ga. Mängude omamine ei ole kohustuslik, neid saab ka kohapeal, kuid iga mänguhuviline peaks kaasa haarama enda isikliku arvuti. Kui juhtub, et endal arvutit ei ole, aga üritus tundub igati köitev, siis piiluma võib kõigest hoolimata tulla. Läbi nädalavahetuse saadab mängimist ka sotsiaalne kavaseminarid, loengud ja erinevad võistlused.

Loomulikult premeeritakse osavamaid mängijaid ka auhindadega, seda ennekõike tänuväärt sponsorite abiga: Eesti Arvutiklubi, MicroLink, Saku Läte ning mängud toob kohapeale Progames.

Kõik, kel selle jutu peale silm särama lõi, külastage TTÜ e-Sport 2009 kodulehte http://www.tipikas.ee/lan/ ning regist-reerige end osalejana. Kohtade arv, nagu paljudel headel üritustel ikka, on ka sel korral piiratud.

UllabrittLaanemets

[email protected]

Rutiinist peavalu?

Päike ja AEGEE suveülikoolid parandavad ligi 100-s erinevas Euroopa otsas tudengite migreeni.

Valida on viie erineva ravimi vahel. Kohalikud on kõikidele neile koostisosaks lisanud korraliku annust meelelahutusprogrammi:Reisiv suveülikool: Osalejatele tutvustatakse erinevaid elustiile, kultuure ja vaatamisväärsusi, peatudes vähemalt neljas erinevas kohas. Keelekursus: Keeletunnid ekskur-sioonidegaKeelekursus: Keeletunnid profes-sionaalsete õpetajate ja eksursioonidegaSuvekursus: Keskendutakse ühele aspektile kohalikust kultuurist: sport, ajalugu, seiklus, mütoloogia, kirjandus, muusika, film, fotograafia, mängud vms.

Suvekursus: professionaalsete juhendajate ja kohaliku ülikooli abil tegeldakse põhjalikumalt tantsimise, spordi, Euroopa õigussüsteemi või ellujäämiskursustega.

Tule infotundi 10.-11. märtsil ning 24.-25.märtsil, kus saad ülevaate, kuidas ja millal ravimit manustada tuleb! Vaata lisainfot: www.aegee-tallinn.ee

Rutiinist peavalu?

Päike ja AEGEE suveülikoolid parandavad ligi 100-s erinevas Euroopa otsastudengite migreeni.

Valida on viie erineva ravimi vahel. Kohalikud on kõikidele neile koostisosaks lisanudkorraliku annust meelelahutusprogrammi:Reisiv suveülikool: Osalejatele tutvustatakse erinevaid elustiile, kultuure javaatamisväärsusi, peatudes vähemalt neljas erinevas kohas.Keelekursus: Keeletunnid ekskursioonidegaKeelekursus+: Keeletunnid professionaalsete õpetajate ja eksursioonidegaSuvekursus: Keskendutakse ühele aspektile kohalikust kultuurist: sport, ajalugu,seiklus, mütoloogia, kirjandus, muusika, film, fotograafia, mängud vms.Suvekursus+: professionaalsete juhendajate ja kohaliku ülikooli abil tegeldaksepõhjalikumalt tantsimise, spordi, Euroopa õigussüsteemi või ellujäämiskursustega.

Tule infotundi 10.-11. märtsil ning 24.-25.märtsil, kus saad ülevaate, kuidas ja millalravimit manustada tuleb!Vaata lisainfot: www.aegee-tallinn.ee

(Igaks juhuks ka must-valge logo TLÜ-le)

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 10 | MIS TOIMUB? REKLAAM | 11

www.tipikas.ee/lan

e-sport 2009LANparty

TTÜ aula Ehitajate-tee 5

Algusega 18.00Osavõtu tasu 50.-

www.tipikas.ee/lan

Registreerimine kodulehel

13-15 märts

Lisainfo: [email protected] 55958303, Raido

Kavas: * Counter-Strike 1.6 * TrackMania Nations Forever * Quake 3 Arena * Colin McRae Rally 4 * Sots kava

TTÜ

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 12 | TUDENGITEADUS TUDENGITEADUS | 13

Teadus tudengini – kuidas muutuda tööjõuturul konkurentsivõimelisemaks?

Ettevõtted soovivad väärt tööjõudu. Eriti nüüd, kui kõik räägivad majanduslangusest. Ükski ettevõte ei soovi riskida uute töötajate värbamisel, nad soovivad olla kindlad, et valitud isik saab püstitatud tööülesannetega hakkama. Värsketel ülikooli lõpetajatel on suhteliselt raske tööjõuturul ennast märgatavaks teha, kuna ettevõtted eelistavad siiski kogenud tegijaid. Üheks parimaks võimaluseks ennast ettevõtetele näidata on osaleda oma erialalisel tudengitööde konkursil või mõnel muul taolisel konkursil. Toimuvad üleriigilised tudengitööde konkursid, Eesti Teaduste Akadeemia konkursid, TalveAkadeemia artiklite konkurss jt. Miks on kasulik osaleda? Aga just seepärast, et näidata oma erialaseid

oskusi ja võimeid. Parimat enesereklaami on raske leida.

Mäenduse, geoloogia, geotehnika, geograafia temaatikaline konkurss 2009

2003. aasta sügisel korraldas Eesti Mäeselts (ühendab mäeinsenere, mäeettevõtteid ja tudengeid) esimese mäenduse ja geoloogia teemalise tudengitööde konkursi. Pärast esimest konkurssi on korraldajate ring laienenud. Liitunud on Eesti Geoloogia Selts, Eesti Geotehnika Ühing - nendega koostöös korraldati konkurssi aastatel 2004-2007. 2008-ndast aastast liitus Eesti Looduseuurijate Seltsi Geoloogiasektsioon ning tänavusel, 2009-ndal, aastal liitus Eesti Geograafia Seltsi Noorteklubi. Tudengitööde konkursi korraldamisse on kaasatud nüüdseks viis erialaühingut. Sellel aastal toimub tudengitööde konkurss Eesti Looduseuurijate Seltsi Geoloogiasektsiooni eestvedamisel. Konkursi temaatika on: mäendus, geoloogia, geotehnika,

geograafia jt maateadused. Esitatavad võistlustööd võivad olla: ainetööd – mis tehti õppetöö käigus; kursusetööd – mis tehti ülikooli õppekava raames; artiklid, ka konverentside ettekannete tekstid – avaldatud nii ainuautorluses kui ka kaasautoritega; tehnoloogilised skeemid – projektide raames tehtud ja kaitstud; metoodikad – uurimistöö raames tehtud ja kasutatud; lõputööd – nii bakalaureuse-, kui magistriõppe lõpetamisel kaitstud; lisaks kõik teised vastavate valdkondade uurimused, millede vastavuse konkursile otsustab komisjon. Tööd peavad olema valminud aastatel 2008-2009 ja vormistatud vastavalt ülikooli korrale. Välja antakse nii üldpreemiad kui ka eripreemiad ning tähtaeg tööde esitamiseks on 06.04.2009. Lisainformatsiooni saab vaadata konkursi kodulehelt http://geokonkurss.blogspot.com. Sealt saab ka jälgida, millistesse konkursi kategooriatesse kui palju töid on juba esitatud. Julget pealehakkamist!

Veiko Karu

[email protected]

TalveAkadeemia tegi rekordiVeebruarikuu alguses, 09.02.2009,

kell 09:00, algas registreerumine TalveAkadeemia 2009-nda aasta konverentsile. Registreerumine oli kestnud vaevalt kolm astronoomilist tundi, kui kõik selle aastase konverentsi kohad olid täitunud – see on rekord. 2008. aastal kulus kohtade täitmiseks kaheksa tundi. Milles peitub TalveAkadeemia võlu ja kuidas see on mõjutanud tudengite teadusejanu ning ühiseid innovatsiooniprojekte? TalveAkadeemia võtmes on korraldajad täheldanud erinevaid mõjusid: konkursi, konverentsi, kogumiku ja kompleksseid mõjutusi. Neist natuke lähemalt.

TalveAkadeemia konkursi ja kogumiku mõju

Teadusartiklite konkurssi on korraldatud igal aastal. Konkurss on toimunud mõned kuud enne teaduskonverentsi. Konkursile on oodatud kuni kuue lehekülje pikkused teadusartikli nõuetele vastavad eestikeelsed tööd. Läbivaks ideeks on olnud, et artiklis peab olema arusaadavalt kirjeldatud tudengi poolt tehtav teadustöö ning seda säästva arengu vaatenurgast lähtuvalt. TalveAkadeemia konkurss on kindlasti

soodustanud tudengitel eestikeelsete teadusartiklite kirjutamist, mille jaoks napib võimalikke väljundeid.

TalveAkadeemia konverentsi mõju

Parimate tööde esitamine konverentsil annab üliõpilastele võimaluse tutvustada oma teadustööd ja saada kohest tagasisidet teistelt konverentsil osalejatelt. Tagasiside on vajalik, et töö autor saaks aimu, kas tema teadustöö on aktuaalne või mitte. Samas on võimalik teistel üliõpilastel (konverentsi kuulajad) võimalus kuulata ja vaadata erinevate ülikoolide üliõpilaste teadustöid, diskuteerida autoritega ning saada seeläbi uusi ideid oma isikliku uurimisteema käsitlemiseks.

Uued ideed ja teodAlternatiivsete ideede sessioonide käigus

on toimunud mõttevahetusi ja ideede kohtumisi. Esimene ideede sessioon toimus TalveAkadeemia 2006 raames. Tulemusena on tekkinud erinevad TalveAkadeemia jätkuprojektid, mis on saavutanud iseseisvuse. Edukamatest jätkuprojektidest võiks esile tuua: Suveakadeemia (toimunud juba

kolm aastat ja on tunnustatud Maaülikooli poolt), Vikat (üliõpilaste kultuurivahetus välisülikoolidega), Teadus tudengini (Eesti Mäeseltsi tunnustus Mäenduse ja geoloogia teadusklubile), MTÜ WWOOF Eesti (ülemaailmne vabatahtlike liikumine mahetaludes) ning Pärmivabriku töökoda (tegeleb vanade asjade ümberehitamisega igapäevasteks tarbeesemeteks).

TalveAkadeemia kompleksne ja strateegiline (pikaajaline) mõju

TalveAkadeemiat on korraldanud läbi aastate ligi 70 üliõpilast. Konverentsidel on osalenud üle 800 inimese, kes on kaasa saanud TalveAkadeemia fenomeni ja mõjutanud seeläbi väga palju teisigi isikuid.

Käesolev aasta on Innovatsiooniaasta. Kindlasti saab TalveAkadeemia 2009. aastal tekkinud uusi ideesid lugeda innovatsiooniportaalis (www.in.ee). Kui sul endal peaks tekkima innovaatiline idee, siis ära peida seda - näita seda samuti in.ee kaudu!

Veiko [email protected]


ESTCube on Eesti esimese satelliidi nimi ja see ehitatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilaste ühistööna. Satelliidi ehitamisel järgime CubeSat standardit (cubesat.org), mis ütleb, et satelliit ei tohi olla raskem kui üks kilogramm ja ruumala on üks liiter. Sellised CubeSat projektid on väga levinud ülikoolides üle maailma, et õpetada üliõpilastele satelliidi arendust ning testida ka uusi tehnoloogiaid kosmoses.

ESTCubeí missioonLoomulikult ei ole ESTCube oma lõbuks

ehitatav satelliit ja kindlasti ei jää see projekt ainult paberile. Tema eesmärgiks on läbi viia teaduslik eksperiment kosmoses. Plaanis on testida täiesti uut tehnoloogiat, mille abil oleks võimalik lihtsustada planeetidevahelisi lende. Sellele lisaks on plaanis kosmose tingimustes testida ka tükikest TTÜ-s tehtud päikesepatareid.

Kui kaugel me oma projektiga oleme?

Meie projekti töö on jaotatud kuueks alamsüsteemiks, millest igaüks moodustab ühe grupi:

- STR (Structures and Mechanics)- ADCS (Attitude Determination and

Control)- EPS (Electric Power System)- TCS (Thermal Control)- CDHS (Command and Data Handling)- COM (Communications).Tänase seisuga on tugijaam, mis asub

Tartus, hoones Tähe 4, välja arendatud ja satelliidi arendamise esimene etapp lõppenud. Oktoobrist veebruari alguseni oli Tartus abiks üliõpilane Johannes Piepenbrock Aacheni Rakenduskõrgkoolist, kes on tegelenud Compass-1 ehitamisega ja töötab juba järgmise Compass-2 missiooni juures. Compass on Aacheni Rakenduskõrgkooli satelliidi projekt. Johannes pole aga meie ainus abiline väljaspoolt Eestit – lisaks temale on Tartus soomlane, Jouni Envall, kes töötab Tartu Observatooriumis ja abistab meie projekti. Projekt toimub TÜ Füüsika Instituudi õppejõu, Mart Noorma, eestvedamisel, kes tegeleb kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühmaga. Meie projekti töö keeleks on inglise keel. Loomulikult tulevad kasuks ka teiste keelte, näiteks saksa ja soome keele, oskus.

Kindlasti avab selline projekt osalejatele palju uus võimalusi mujale õppima minna. Näiteks idee autorid, TÜ üliõpilased, Kaupo Voormansik ja Silver Lätt, omandavad teadmisi vastavalt International Space University´s (ISU) ja European Space Research and Technology Centreís (ESTEC) . Samas toimub ka seminare

CubeSat-ide kohta ja ühel workshopil, mis toimus Hollandis ESTEC-is, esindasid ESTCubeí kolm meie meeskonna liiget. Tulevikus on plaanis veel teistelgi üritustel osaleda ja mujale õppima või praktiklale minna.

Satelliidi ehitamine TTÜ-sTTÜ-s tegeleme satelliidi ehitamisega

seni kolmekesi. Toomas Vahter õpib telekomunikatsiooni erialal ja töötab usinalt satelliidi sidesüsteemi kallal. Veigo Evald, kes õpib elektroonikat, kirjutab oma bakalaureuse tööd toitesüsteemi kohta. Ise õpin tootearendust ja seega tegelen satelliidi raami ja mehaaniliste süsteemide väljaarendamisega. Kavatsen ka oma bakalaureusetöö sellel teemal kirjutada.

Natuke raskendavaks teguriks meie satelliidi ehitamise juures on, et see toimub kahes erinevas linnas ja kogu meeskond on väga harva koos. Seepärast toimub meil teisipäeviti ehitusteaduskonna videokonverentsi ruumis kell 16:00 videokonverents, kus me vastastikku infot vahetame ja ESTCubeí ehitamisest räägime. Ainult ühe videokonverentsiga nädalas me ei piirdu, kuna sellest jääks liiga väheks.Aeg-ajalt toimuvad nädalavahetustel ka workshopid, kus kogu meeskond kohtub. Seal tehakse ettekandeid ja arendatakse ühekskoos ESTCubeí.

Kuna kõike ülikoolis ei õpetata või pole jõudnud veel õppida, tuleb satelliidi ehitamisel ise väga palju juurde lugeda ja lisaks õppida. TTÜ raamatukogus veel satelliitide kohta palju kirjandust pole ja seega on Internet üks olulisemaid infoallikaid. Õppida saab ka teistelt eelnevalt ehitatud satelliitidelt nagu Swisscube ja Compass-1.

Otsime uusi liikmeid TTÜ-stNagu juba kirjutatud, on TTÜ-st meil

momendil ainult kolm aktiivset liiget ja paar asjast huvitatut. Seega ootame oma projekti uusi inimesi juurde, kuna tööd on vaja palju teha ja inimesi on vähe. Põhiliselt vajame elektroonika taustaga inimesi, kuid ka mõni mehaanik ja füüsik kuluks täitsa ära. Momendil on TTÜ üliõpilasi STR, EPS ja COM gruppides. Kui te kosmosest veel midagi ei tea, pole hullu, sest alguses olid meie kõigi teadmised nigelad. Seega - kui tunnete huvi satelliidi ehitamise vastu ja olete huvitatud aktiivselt meie projektis kaasa töötama, teatage ette oma huvist ning kohtume juba kokkulepitud ajal.

12 | TUDENGITEADUS TUDENGITEADUS | 13

Tipikad kosmosesse

PaulLiias

[email protected]

ESTCube satelliit


Professor ja dekaan Priit Kulu on lõpetanud TPI masinaehituse tehnoloogia erialal. Samuti on ta mitmete õpikute ja käsiraamatute autor ning kaasautor.

Miks Teie valik langes TTÜ-le, tolleaegse nimega TPI-le?

Mind, maal sündinut ja kasvanut tõmbas muidugi EPA ja tehnika. Kuna meie vendade vahel käis „äge“ maavõistlus EPA:TPI ja seis oli parajasti viigis (2:2), oli mul valida TPI või EPA. Kuna enne mind vennas Tiit oli just eelmine aasta astunud EPA-sse, kaldus vaekauss TPI kasuks. Olgu siinjuures mainitud lõppskoor jäi EPA kasuks 3:5.

Miks valisite oma erialaks masina-ehituse tehnoloogia?

Kuna tõmbas tehnika, siis 1963.a. TPI mehaanikateaduskonnas põhierialaks oli masinaehituse tehnoloogia, selle kõrval peenmehaanika ja autotransport. Küllap sai silmas peetud ka konkurssi sisseastumisel – olid ju tollal tehnikaalad üsna populaarsed. Ega muud mõjureid polnudki.

Milliseks hindate oma ülikoolis õpitud aja? Kuidas TTÜ-s õppimine mõjutas Teie käekäiku?

Õpingud TPI-s aastatel 1963-1968 oli tegusad. Ühelt poolt sai õpinguid üsna tõsiselt võetud – ei kujutanud ette kooli ilma stipita ja selle nimel tuli rabada. Veel kollitas meid kõiki Vene kroonu – kaks võlga, eksmatt ja oligi kroonutee jalge all. Oli semestreid, kus sai ka kõrgendatud stippi. Meil oli väga tugev rühmavaim ja MM13 oli kõva tegija. Pea pole vahele jäänud aastat, mil me poleks kohtunud ka peale lõpetamist. Kahju, paljud pole enam meie hulgas. Kolmandal kursusel õppimise kõrval asusin tööle metallide tehnoloogia kateedrisse laborandina, s.o. aasta 1965. Peale lõpetamist 1968.a. töötasin kaks kuud vanemlaborandina, seejärel ligi neli aastat assistendi ja pulbermetallurgia teaduslabori juhatajana alates 1972.aastast. Hiljem töö vanemõpetajana, dotsendina, kateedrijuhataja-professorina. Alates 1991.a. loodud materjalitehnika instituudi direktorina. Annab lausa endalgi imestada, kuidas õnnestus kateedrijuhataja/instituudi direktorina vastu pidada 22 aastat (vene

perioodil oli see võimatu – piir oli kaks perioodi e. siis 8 aastat). Viimased neli aastat metalliprofessori ameti kõrval olen ka mehaanikateaduskonna dekaan.

Nii et vastus küsimusele – kuidas TPI-s/TTÜ-s õppimine on mõjutanud minu käekäiku – on ühene. Ainult ja otseselt. Täna on juba 41. aasta tööl TTÜ-s.

Te olete TTÜ-s õppejõud. Kuidas Teile see amet meeldib?

Meeldib. Muidu poleks olnud võimalik õppejõuametit pidada jutti ligi 33 aastat. Siiani olen küll meeleldi loengutele läinud. Vahel kui kohtad endist üliõpilast (nägu on tuttav, aga nime ei mäleta) olen rehkendanud, palju tudengeid on käe alt läbi käinud. See arv on üle 5000.

Milline on üldine tendents tudengite huvis, teaduste omandamises ja edukuses, kui mõtlete tudengitele keda õpetate?

Kui mõelda tagasi aega, mil ise TPI-sse õppima asusin, oli konkurss mehaanikateaduskonda suur.

Dekaanina peab tõdema, et täna oleme seisus, kus oleme valmis vastu võtma kõiki, kes soo-vivad teaduskonda õppima asuda.

Kahetsusega peab nentima, et huvi õppimise vastu on langenud. Seda on näha tudengikandidaatidest, kes meile tulevad ja millega muuga põhjendada ligi poole väljalangemist esimesel paaril aastal.

Õppejõuna teeb kurvaks vahel asjaolu, et tulemus pole alati see, mida ootad (tagasihoidlikud eksamitulemused, eksamile mitteilmumised). Samas on ka väga häid päid ja ettevõtlike inimesi tudengite hulgas, kes leiavad väga erinevaid võimalusi kas õppides, töötades või semestreid välismaa ülikoolides viibides.

TeadustööEi õppejõuamet ega teadlasekarjäär

polnud küll eesmärgiks. Õppima asudes sai ikka eelkõige silmas peetud inseneriametit. Aga tööle TPI-sse jäädes oli loomulik tehnikakandidaadi kraad läbi aspirantuuri (1970-1972). Ja uurimisvaldkonnaks sai tol ajal üsna kuum ala – pulbermetallurgia

ja kitsamas mõistes poorsed materjalid, mis lõppes tehnikakandidaadi kraadi kaitsmisega 1972.a. Kiievis. Peale mõningast hingetõmbeaega järgnes doktoritöö vormistamine ja kaitsmine 1989.a. Minskis, uurimustemaatika aga oli seotud kulumiskindlate pulbermaterjalide ja pinnete loomise põhimõtete väljatöötamisega. Tänaseks on pulbermetallurgiast saanud tavatehnoloogia, rakendused suuresti koomale tõmmatud. Trende materjaliteaduses silmas pidades on tänane uurimistemaatika seotud pinnatehno-loogiate ja pinnetega. See on valdkond, mille eesmärgiks on materjalide säästlik kasutus, masinate ja seadmete töökindluse ja tööea tagamine. Samas haakub see väga otseselt triboloogia temaatikaga, millega TPI/TTÜ-s on tänaseks tegeletud enam kui 50 aastat.

Toorme kallinemine ja materjalide säästlik kasutamine eeldab toodete kasutusest kõrvaldamise järel nende korduvkasutust või materjalide taaskasutust. See eeldab uusi ümbertöötlustehnoloogiaid (üheks selleks on desintegraatortehnoloogia) ja teisesest toormest uute toodete loomist. Kui vähem probleeme on tööstusjäätmete ringlusega, siis olmejäätmetena tekkiva jäätmematerjali kogused on hirmuäratavalt suured. Nende põletamine on lahenduseks ainult osa vähemväärtuslike materjalide korral; alternatiiviks plasti ja komposiitmaterjalide, rääkimata metalsetest jäätmetest on nende ümbertöötlus ja taaskasutus.

TTÜ aasta teadlane 2007. Mida see Teile tähendab?

Eelkõige olen meelitatud, et mind on tähele pandud. Arvan, et igaüks on kiitusest meelitatud. Aga mida see tegelikult tähendab? See on teaduspublikatsioonide nimistu üle 250, kolm monograafiat (viimane neist kirjastuse Springer 2008.a.), kolm metalliõpetuse õpikut, mitmed metallidega seotud käsiraamatud ja terminoloogiavihikud – neli tükki. Ja vähem oluline pole ka edukas doktoritööde juhendamine – kaitsmisi kokku kaheksa viimase 10 aasta jooksul, töö sihtteema juhina (uurimisgruppi kuulub kokku 15 õppejõudu, teadustöötajat ja doktoranti).

Mõningaid huvitavamaid projekte läbi aegade.

Varasemast perioodist 1990-ndatest aastatest võiks tuua tugevdus- ja taastustehnoloogiate evitamist Eestis transpordi- ja põllumajandusmasinate remondiettevõtteis. Omal ajal huvitav, tänaseks on see küll minevik; aga küllap

14 | PERSOON PERSOON | 15

Priit Kulu - elust ja metallikiindumusest

SigridKalle

[email protected]

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 14 | PERSOON PERSOON | 15

tulevad need ajad tagasi, mil taastamine ja taaskasutus saab selles valdkonnas jälle ausse.

Aastatel 2002-2005 oli üheks huvitavaks projektiks osalemine Põhjamaade ühisprojektis Novcoat, mille raames sai välja töötatud tehnoloogia ja aparatuur peenete metallipulbrite (osise suurus mõned mikromeetrid) valmistamiseks ja nende baasil uudsete korrosiooni- ja kulumiskindlate pulberpinnete loomine. Umbes samasse või veidi hilisemasse perioodi (2004-2006) ulatub ka EASi finantseerimisel läbiviidud projekt PININ, mille eesmärgiks oli tööriistamajanduse tarvis uudsete kõrgkulumiskindlate kõvapinnete uurimine ja lahenduste väljatöötamine tööriistatootjatele. Täna räägime uuest TAK-st ja sellega seotud projektidest. Aga muidugi ka materjalitehnoloogia programm ja selle raames realiseeritav seadmete projekt.

Kas Teie arvates materjalitehnoloogia on aktuaalne valdkond? Kui jah, siis miks?

Materjaliteadus ja –tehnoloogia on üks prioriteetseid valdkondi Euroopas ja maailmas bio-, geeni- ja infotehnoloogiate kõrval. Sõltuvad ju materjalidest kõige otsesemalt arengud autotööstuses, lennu- ja kosmosetehnikas, spordis, olmes jm. Masinate ja seadmete suurem tootlikkus, suuremad kiirused, kõrgemad temperatuurid ja rõhud eeldavad vastupidavamate materjalide kasutuselevõttu. Et neid luua, on vajalikud nii alus- kui ka rakendusuuringud. Olgu toodud siis lihtne näide: kuni 80% juhtudel on korrosioon ja kulumine põhjuseks masinate kasutusest välja langemisel. Et seda vähendada, on vaja tunda materjalide degradatsioonimehhanisme, uute materjalide loomise põhimõtteid, uusi materjalitehnoloogiaid jpm.

Aasta 2009 on kuulutatud innovatsiooniaastaks. Mida Te innovatsiooniaastalt ootate?

Innovatsiooniga on seotud enamik meie ettevõtlusi materjalitehnoloogiate valdkonnas. Olgu see siis 2009.a. esitatud taotlus EAS-le tehnoloogiaarenduskeskuse loomiseks (eelmine katse võeti ette ca neli aastat tagasi), uute tehnoloogiliste võimaluste loomine pinnatehnikas valdkonnas – 2008.a. soetatud ja tänaseks tööle rakendatud kallihinnaline kaasaegne pindamisseade „Platit“ ja vastava teenuste saamise võimalus TTÜ-st või siis kaasaegse pinnamehhanika uurimiseks vajaliku aparatuuri soetamine 2009.a. TTÜ materjalitehnikainstituudist.

Mida ootame innovatsiooniaastalt? Eelkõige uusi innovaatilisi projekte ja lahendusi, inimeste innovaatilist mõtlemist,

plaanidest tegudeni.Mis tagab Teie arvates teaduse

jätkusuutlikkuse majanduse hetkeolukorras või Teie arvates ei mõjuta praegune surutis teadust?

Olen päri nendega, kes ütlevad, et pole Eesti teadust. Rääkides teadusest, mõtleme selle all rahvusvahelistustumist, teadustööde publitseerimist, kaitstud doktoritöid, rakendusi majanduses. Senist ettevõtete osalust T&A tegevuses ja senist majandusseisu silmas pidades on oluline tugi riigilt (EAS-lt) kas või näiteks TAK-de loomine, rakendusuuringute toetamine, kaasaegsetehnoloogilise aparatuuri soetamisele kaasaaitamine. Näen siin võimalust ettevõtetevaheliste tehnoloogiaklastrite loomises. Üksikuna võttes mistahes uus tehnoloogia, aparatuur ei õigusta, hulgi kaheldamatult.

Kas praegune surutis mõjutab teadust?

Muidugi mõjutab! Milliseid raskusi me kohtasime TAK-i projektipartnerite ja kaasrahastajate leidmisel – panustades väikse osaga, on võimalus võita tunduvalt suuremas mahus. Aga võta näpust.

Mida loota, et oleks tagatud teaduse jätkusuutlikkus?

Esiteks, poliitikute ja valitsuse lubatud hariduse ja teaduse prioriteetidest jutu tasemelt tegudeni. Teiseks, oma tegude ja mõttelaadi innovaatilisusest: olgu see siis kaasaegsete õpetamismeetodite üha laialdasem kasutuselevõtt, uued innovaatilised väljundid teadustöös, üliõpilaste suunatus innovaatilisele mõtlemisele ja tegutsemisele. Ja kolmandaks, raha tuleb sinna, kus teda on ja kus mõeldakse ja tegutsetakse innovaatiliselt.

Teie hobidMitmed ametist tulenevad – metallid ja

metallidega seotud.Keevitus! Omal ajal TPI-s I kursusel

õppisime töö kõrvalt. Mina olin „Talleksis“ keevitaja. Mitte kaotamas oma

„professionaalsust“ teen kõik vajalikud keevitustööd ise.

Ehitus! 1965.a. olin „uudismaal“ ehitusmalevas, uskuge või mitte, olin potsepp (korstnad, ahjud, pliidid, soemüürid). Tänaseks on oma kätega püsti pandud maja Pirita- Kosel, saun Aegviidus. Väga loominguline tegevus ja vaheldus kirjutuslaua taga tööle.

Genealoogia! Suguvõsauuringud, millega varsti ligi 20 aastat on tegeletud. Kuhu jõudnud – kusagil aastatesse 1775-1780? Üsna pea peaks see ka trükitult avaldatud saama.

Metallid ja metallidega seotud! „Rauakollektsioon“ – esemed, mille sees sõna raud: triikraud, tuleraud, kapsaraud, auguraud, püssiraud, lambarauad, rebaserauad jne. Juba oma 30 nimetust tuleb ära. „Vasekollektsioon“. UKU vask ja arvukad suveniirid – ükskõik mis materjalist, peaasi, et oleks metallist.

Reisimine! Lihtsam on nimetada mandrit/kohta, kus pole käinud: Lõuna-Ameerikas, Eruoopas Kreekas, viimane 20.a. Moskvas.

Vanavarast! Millest alata? Igatahes mitte raha?

Kirjutusmasinad – tänaseks on neid oma 40 tükki, vanim kusagil aastast 1906 (Adler mudel 2), esimene masin kollektsioonis kusagil aastast 1972 (Imperial, mudel 58), vennapoja Andrese käest rekvireeritud. Kuidas kogu täieneb? Tuuakse, üksikud on ostetud, leitud vana-kraami hulgast, enne kui see prühimäele jõuab. Olen seda meelt, et ka Optima-kirjutusmasinaid, mida veel 10-15 aastat tagasi kasutasime, ei leia 50 aasta pärast enam kusagilt.

Samovarid – Tuula samovaridest aastast... ,kuni tänapäevaste elektrisamovarideni välja. Kust hangitud – küll ostetud vene ajal ühe rubla ees, kingitud, viimane turult pika kauplemise tulemusena. Kokku on neid kümmekond, pooleteise liitrisest kuni 15 liitriseni välja.

Triikrauad – tõelisest „iron“-st ja sütetriikrauast kuni elektritriikrauani välja.

Mida Te eneselt (lähi)tulevikus ootate, veel saavutada sooviksite?

Raske küsimus! Võiks vaagida, mis mõttes mõlgub. Mitmed kirjatööd: koos kolleegidega kõrgkooliõpik materjalidest ja tehnoloogiatest; käsiraamat (midagi analoogset 1962.a. ilmunud masinaehitaja käsiraamatuga). Teaduslikus plaanis mitmed projektid, uued väärt- teaduspublikatsioonid väljamaa tunnustatud ajakirjades, uusi edukaid doktorantide kaitsmisi. Ja muidugi, et Eestil, oma rauakoolil ja muidugi ka isiklikus elus hästi läheks.

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 16 | GO INTERNATIONAL MEELELAHUTUS | 17

What do I take back home with me from Estonia?Most of the Estonian people I have met

here were very surprised about my decision to come here in Estonia to study. They asked me why an Italian should come to take all this wind, cold and rain. I answered back that I want to experience a new way of life, a completely different culture, I want to learn English, I love to travel and I have never discovered the northern country and other stuff more or less annoying.

When I took my decision to come here I started to imagine my life here and everything I thought was exciting and awesome. When talking with friends they said to me that I was a dreamer and that real life is much more difficult and I can’t expect such a beautiful situation in my future Erasmus in Estonia. But first of all my friends stood surprised when I went to tell the news:

“I’m going to study in Tallinn!”They asked: “Tallinn???”“Yeah...Estonia, you know?”“Mmmmh...”“Ok I’m going near

Finland...”“Wow Finland!! You lucky

man!”Anyway, that’s what the word

Estonia does in Italy, and that’s another reason why I have chosen it. This is like Neverland, an undiscovered place for me and for all the people I know, and it is quite exciting.

The things I will take back with me when I’ll be in Italy again are many and unforgettable. The city is very relaxing but at the same time the parties are crazy. I can go clubbing by foot without loosing half an hour to park the car, I meet friends and lovely people every night, I can buy drinks for friends because it’s cheaper, I walk in the Old “madly beautiful” Town and I see people relaxed and probably happy, much more willing to have fun than what I am used to see in the crowded centre of the city I visited. This simplicity of the Estonia is a wonderful thing that I will keep in my heart and I will try to do the same way when I will be somewhere else.

My nigths here are probably the best I have ever been

through in my life and that’s why I have many friends from all over Europe, but also because among them there are Estonian boys and girls who want to have a good time among these Erasmus people. I am really interested in meeting you, my fellows Estonians because I have chosen this freezing country and I want to know something more about it and about the people.

Now I have been here for 3 months and I don’t feel like a tourist anymore. The beginning was something like a long vacation but now I feel like at home and that’s why I am about to meet my neighbours Estonians to be more inside the society. I have also painted my own arms with the colours of the “Eesti lipp” in the Carnival Party!

To explain to my parents the way I live with my new neighbours is not simple because just few words can’t say it all, and writing in a language that is not my first one is much more hard. But not so much to say

that these simple people are great, because you can talk hours about everything and they are willing to listen you because they are really interested and because basically they like to communicate with new guys that are just different from what they are used. We are enjoying these differences. Spend time talking about funny or serious, estonian or italian things is a way to do something new and everybody is looking for something new in life, and I think the match between Estonians and Italians is really good. That’s why we are basically quite different and every time there’s something new for each others and it’s great to see the satisfied face of someone who try your pasta cooked with the recipe your grandmother tought you, and maybe taste some great Salame with friends that have never tried it. Also, going all around the city and just looking around you or going to see the windy and wild Baltic and still, trying all the typical bar and the Estonian way to party.

This means to get surprised, just like a child and enjoy these little things that in ordinary life are not kept in consideration. When I see my friends eating my pasta and get surprised, I also get surprised about my pasta, not because it is particularly good but just because I have never thought about that.

Still, walking around the city trying to repeat the strange name of the streets or squares in this impossible language, Vabaduse Valjak, Raekoja Platz, Lepistiku, and laugh about bad jokes in English is very good.

This simplicity is what I will take with me, the behaviour of my friends, the freezing way back home late night, the vodka shots, the pork meat and potatoes in the Cafeterias, my tiny home in Tartu mnt and many others things.

Now when I talk with my italian friends at home I don’t talk about the cold anymore, there’s much more things to tell about this little country so fine.

And when someone asks me why I am in Estonia I simply answer: “Because I love Estonia!”

Marco ScarsellaThat’s how Marco feels about Estonians!

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 16 | GO INTERNATIONAL MEELELAHUTUS | 17

Kasta õunaviil meepotti!

2/24/09 8:30 PMLoading “Piled Higher and Deeper”

Page 1 of 1http://www.phdcomics.com/comics/archive_print.php?comicid=1064

Piled Higher and Deeper by Jorge Cham www.phdcomics.com

title: "Significant results" - originally published 9/3/2008

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 18 | MEELELAHUTUS SPORT | 19

Tuleneelaja jättis publikule kustumatu mulje. Keemik tegi võõrale naisele lähenemiskatseid. Elektrik näitas ennast heas valguses. Matemaatik jagas matsu. Fotograaf ilmutas huvi. Joonestaja tõmbas öösel ringi. Psühhiaater peksis segast. Tuukril olid näpud põhjas. Geenitehnoloog tegi sääsest elevandi. Majakavaht tõmbas uttu.

A mathematician, a biologist, and a physicist are sitting in a street-side cafe watching people going in and coming out of a house on the other side of the street. First they see two people going into the house. Time passes. After a while they notice three persons coming out of the house.The physicist says, “The initial measurement wasn’t accurate”.The biologist says: “They have reproduced”.The mathematician says, “If exactly 1 person enters the house, then it will be empty again.”

karikatuur: Ain Anepaio

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 18 | MEELELAHUTUS SPORT | 19

„Kui mingi asi on hea, siis ta hakkab toimima ja tekib sünergia, mis annab palju juurde ja asi läheb paremaks, paremaks kui ta tegelikult ise on.“

Alates 2008. aasta augustikuust on ka TTÜ-l Eesti Meistriliigas meeste võrkpallivõistkond. Peatreeneriks on selles ametis esmakordselt kätt prooviv Laos Lukas.

Kuidas tunnete end peatreeneri rollis?

Huvitav on. Kogu aeg on mõtteainet. Üldse ei kahetse, et koha vastu võtsin. Otsin õiget lähenemist TTÜ meeskonnale. Proovin rakendada enda nägemust võrkpallist - eks näis kas toimib või ei. Edaspidiseks on see suur kogemus. Püüan vältida neid vigu, mis siiani teinud.

Millised on eesmärgid selleks hooajaks?

Eesmärk kaheksa hulka jõuda, on täidetud. Rahul ei ole sellega, et oleme suhteliselt vähe võitnud ja mängupilt pole just see, mida tahaks. Nagu näha, siis Eesti võistkondi pole me veel võitnud. Nad tunnevad meie mängijaid. Ja arvatavasti on välismängud seepärast paremini õnnestunud, et siis me lülitume muust maailmast välja ja saame mängudele keskenduda. Asju saab paremini teha, kui osatakse teha. Mängijad peavad õppima seda tegema.

Milliseid elemente peate TTÜ võistkonna plussideks/miinusteks?

Plussideks oleks pallingu vastuvõtt, kui seda võrrelda ka teiste võistkondadega. On toodud välja erinevaid statistilisi näitajaid ja näiteks blokeerimine on suhteliselt hea. Ise sellega rahul ei ole - mõned lihtsad ja konkreetsed asjad vajavad ikka parandamist. Kahjuks on palju mänge läinud vigastuste taha. Elia Lulla (hooaja alguses pidasin just teda võistkonna potentsiaalseks liidriks) ja Hardi Paas pole saanud eriti mängida. Miinuseks veel rünnaku organiseerimine. Muidugi pole see ainult sidemängija probleem, vaid põhiliselt ründajate ja sidemängija koostöö.

Millisena näete praegusel hetkel enda ja võistkonna tulevikku?

Ise oleksin huvitatud veel kaks aastat TTÜ peatreener olema. Minu eesmärgid on ikka TTÜ-ga seotud, ise ka ju õpin veel seda asja. Meeskonnal potentsiaali on. Üliõpilasmeeskonna tekkimine - selline lahendus on väga hea (klubis peaks olema teatud hulk üliõpilasi). See annab ka võimaluse võrkpalli ja kooli ühendada. Näiteks võrkpallurid, kes keskkooli lõpetavad, võib-olla proovivad ja tahavad just TTÜ võistkonda tulla. Loodan, et ülikool peab seda meeskonda vajalikuks.

Eelmisel aastal korraldasite rahvusvahelise rannavõrkpalliturniiri, Pärnu Challenger. Kuidas on plaanid seoses rannavollega sel aastal?

Challengeri-laadset üritust ei toimu. Üldine majanduslik olukord jätab siia oma jälje. Kui vähegi võimalik, siis peaks edaspidi see võistlus ikka toimuma. Aga sel suvel võiks seda rannavõrkpallitegevust vähemaks jääda ja TTÜ meeskonnaga varem ettevalmistust alustada. Minu kokkupuuted sel suvel oleksid endiselt rahvusvahelistel võistlustel delegaadina käia. Näiteks Moskva Grand Slami võistluste direktoriks kutsuti, aga täpsemat plaani pole. Kui vähegi võimalik, siis mängijaid, kes tahaksid harjutada ja kel aega on, aitaksin hea meelega. TTÜ-l on väga head rannavõrkpalliväljakud ka.

Rannavolle on väga hea võimalus/vahend ka saalivõrkpalluritel end suvisel ajal vormis hoida. Nii nagu enamikule, kes rannavollega tõsisemalt tegelenud, on ka mulle rannavolle ikka südamelähedasem kui võrkpall.

Kuidas on teie ja mängijate vahelised suhted?

Mängijate poole pealt mul suuri etteheiteid ei ole. Tavaline töörutiin. Seda võin küll öelda, et mingeid konflikte kui selliseid ei ole. Ma arvan, et meil on head ja töised suhted.

Keda te oma võistkonnast praegusel hetkel esile tõstaksite?

Raigo Tatrik on kindlasti aktiivne ja end välja elav mängija, kes on ka võistkonnas üheks liidritest. Ja kindlasti ka Mihkel Sepp, kes olulistel hetkedel initsiatiivi üles näitab. Tõstaks esile veel Madis Pärtelit ja Reimo Kuri, kes nüüd rohkem mänguaega saades on palju kindlust juurde kogunud ja on sel hooajal suurima arenguhüppe teinud. Potentsiaali veelgi paremaks mängijaks saamisel on neil kindlasti. Aga suureks kaotuseks on ikkagi Elia Lulla puudumine võistkonnast.

Keda peate üleüldse Eesti võrkpalluritest parimateks mängijateks?

Kindlasti Oliver Vennot. Ta on võib-olla Eesti võrkpalli läbi aegade kõige suurem talent. Ma pean silmas sellist täiskomplekti, nagu ta on: pikkus, tehnilisus, mõistus – kõik need koos. See muudab ta eriliseks. Ja Keith Pupart on Selver Tallinna poole pealt väga kindlalt mänginud. Ta statistilised näitajad on väga head olnud. Ka Kert Toobal on suutnud väga hästi Tartu meeskonna

rünnakut organiseerida. Kindlasti on Kert Toobal Tartu meeskonna eduka mängu „põhisüüdlane“.

Välismaal mängivatest eestlastest võib kindlasti nimetada Raimo Pajusalu, kes on juba mitmendat hooaega Meistrite Liigasse kuuluva meeskonna mängija.

Millised on teie ennustused hooaja lõpuks?

Ma tahaksin väga loota, et vigastatud mängijad tulevad sel hooajal platsile ja oluliselt tähtsamas rollis, kui nad on siiani olnud. Aga seda ei oska veel ennustada, kuidas nad koormustele reageerivad. Eesti Meistrivõistlustel oleks suureks õnnestumiseks medal võita. Oli juttu, et Eesti võistkondasid sel aastal võidetud ei ole, nii et iga võit oleks suur saavutus.

Laos Lukas: ”Iga võit on suur saavutus!”

KatiKongi

[email protected]

2 | PEATOIMETAJA KAANELUGU | 3 20 | MIS TOIMUB? SPORT | 19M

ärts 2

009

Mis to

imub?

1

23

78

910

14

15

16

17

19

21

22

23

26

27

1

23

45

6

10

11

17

18

25

16

23

15

22 8

714

21

1320

9

45

6

11

13

12

18

12

19

20

25

27

26

282

8242

4R

oh

ke

m in

form

ats

ioo

ni ü

rituste

ko

hta

aa

dre

ssil ww

w.tip

ika

s.e

ea

kad

ee

milin

e ka

len

de

rsp

ort

sem

inar/in

fotu

nd

/kon

vere

nts

üritu

skin

om

uu

??

??

??

29

30

31

30

31

29

24

??

VõtiT

ule

vik

ku 2

009

karjä

ärip

äevad,T

tÜ

kl.1

6, IT

ÜN

i info

tund, II-3

07

?V

õtiT

ule

vikku 2

009

karjä

ärip

äeva

d,T

tÜ

kl.18,Ta

suta

filmiõ

htu

te

sari, d

oku

menta

alfilm

"511

Pare

mat F

oto

t Marsist",

lühim

ängufilm

"Rin

ghoov",

Kodulin

na M

aja

(G

üm

naasiu

mi 3

)

?

?In

senerid

e m

oesh

ow

ka

vandite

esita

mise

tähta

eg

kl.12.0

0,Ta

rtu K

olle

dþi

magistriõ

ppe in

fopäev,

TT

ÜTa

rtu K

olle

dþis (P

uie

stee 7

8,

Tartu

)

?

?kl.1

0, Ü

liõpila

ste 2

009. a

la

htise

d M

V kiiru

isuta

mise

s, A

dave

re kiiru

isura

jal

naiste

päev

?kl.2

0.0

0,T

TÜ

Kin

o

„Põle

tada p

ära

st lu

gem

ist“,

VII-2

26

??

Maja

nduste

adusk

onna

Talim

ängud 2

009, M

arg

use

P

uhke

küla

s

kl.18 (a

lgus), L

AN

party

(TT

Ü e

-sport) 2

009

??

Maja

nduste

adusko

nna

Talim

ängud 2

009, M

arg

use

P

uhke

küla

s

kl.16, S

EB

Balti K

orvp

alli

Meistriliig

a: B

C K

ale

v/Cra

mo

vs Vensp

ils, Saku

Suurh

all

kl.18 (a

lgus), L

AN

party

(TT

Ü e

-sport) 2

009

?

em

ake

ele

päev

??

Maja

nduste

adusko

nna

Talim

ängud 2

009, M

arg

use

P

uhke

küla

s

kl.11, Ü

liõpila

ste 2

009. a

m

eistrivõ

istluse

d m

ale

s, Ta

rtu Ü

likooli p

eahoones

kl.18 (a

lgus), L

AN

party

(TT

Ü e

-sport) 2

009

?

?kl.2

0.0

0,T

TÜ

Kin

o

„Palg

am

õrv

arid

Brü

gges“,

VII-2

26

Alg

ab ü

liõpila

sesin

duse

E-h

ääle

tus (h

ääle

tada s

aab

kuni 2

2. m

ärts

ini)

?

?P

rogra

mm

i Noore

d K

ooli

kandid

eerim

ise tä

hta

eg

kl.18, M

älu

mängusa

rja 6

s eta

pp, IV

-103

kl.18,Ta

suta

filmiõ

htu

te

sari, "D

on Ju

an Ta

llinnas",

Kodulin

na M

aja

(G

üm

naasiu

mi 3

)

??

?kl.1

6-1

7.3

0,

Karjä

ärise

min

ar "K

uid

as

leid

a tö

ö, m

is teeb

õnneliku

ks", V-1

05

?Ü

liõpila

ste M

V

suusa

tam

ises, M

am

maste

Te

rvisesp

ord

ikesku

ses

Keva

de

Tervita

min

eM

usu

mäel k

oos T

TÜ

koorid

ega

X ra

hvu

svahelin

e

Logistika

sem

inar 2

009 -

InnoT

ime!,

Tartu

s D

orp

ati

??

kl.13.4

3 K

eva

de a

lgus

?H

arra

staja

te 2

009. a

võ

istluse

d võ

rkpallis

X ra

hvu

svahelin

e

Logistika

sem

inar 2

009 -

InnoT

ime!,

Tartu

s Dorp

ati

Konve

rentsike

skuse

s

?

?kl 1

8.3

0, ko

rvpall T

TÜ

KK

vs V

alg

a W

elg

,T

TÜ

SH

?kl.2

0.0

0,T

TÜ

Kin

od

„Ele

egia

“, VII-2

26

?A

lgab ü

liõpila

sesin

duse

paberh

ääetu

s (h

ääle

tada

saab k

uni 2

7. m

ärts

ini T

TÜ

õppehoonete

s)

?P

oolse

mestri lõ

pp

TT

Ü ta

ntsu

ansa

mbel

Kulju

se ko

ntse

rtete

ndus

„Pru

udija

ht“, K

arksi va

lla

kultu

urike

skuse

s

?

?Ta

llinna

Tehnika

üliko

oli

Vilistla

ste N

aisko

ori ko

ntse

rt Ja

ani kiriku

s

?kl.2

0.0

0,T

TÜ

Kin

o

„Pato

loogia

“, VII-2

26

kuni 0

4.a

prill-

pools

em

estri

eksam

isessio

on

maja

nduste

aduskonna

magis

triõppes

?

?üliõ

pila

sesin

duse

hääle

tustu

lem

uste

välja

kuulu

tam

ine

2009 Märts

Documents

Transcript of 2009 Märts