Post on 30-Jul-2015
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,mai 2015
18.06.2015
Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-turgudest on
kiirema kasvuga Rootsi ja Inglismaa majandus; Eestis halvenes kindlustunne mais teeninduses, kuid paranes tööstuses, mujal oli
konjunktuur stabiilne; Esimeses kvartalis aeglustus Eesti SKP kasv 1,1%ni, nominaalselt kasvas SKP maht
kevadel oodatust vähem, 2,7%; Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka eksport. Samas vaatamata hinnalangusele
eratarbimise kasv pidurdus; Vähenenud investeeringute taga oli esimeses kvartalis peamiselt energeetika-ettevõtete
investeeringute vähenemine, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid; Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo ulatus 2,8%ni, mis on võrreldav majanduse
nominaalkasvuga; Mais lõppes ligi aasta kestnud deflatsioon. Nafta ja aiasaaduste kallinemise mõjul olid
hinnad 0,1% kõrgemad kui aasta tagasi. Euroalal kiirenes hinnatõus 0,3%ni; Kaupade ja teenuste ekspordikasv aeglustus I kvartalis 2%ni peamiselt nõrga idaturu
tõttu, kuhu on ekspordimahud vähenenud ligi poole võrra. Import oli väheste investeeringute tõttu kerges languses.
Lühikokkuvõte 2/3
TuludMai lõpu seisuga Tulusid laekus 3,3 miljardit eurot ehk 39% aastaks planeeritust, kasv 7,3%
võrreldes mullu sama ajaga. Maksutulusid laekus 194,4 miljonit eurot ehk 7,4% rohkem kui mullu sama ajaga,
sh sotsiaalmaksu 68,4 miljonit eurot, käibemaksu 78,4 miljonit eurot ja aktsiise 19,3 miljonit eurot rohkem.
Mittemaksulisi tulusid laekus 29,7 miljonit eurot ehk 6,5% rohkem kui aasta varem: toetuste maht kasvas 24,4 miljonit, omanikutulud 14,4 miljonit eurot.
Aprilli lõpu seisuga Töötukassa tulud olid 11,7% väiksemad kui mullu samal ajal, vähenemist mõjutab
alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le;
Haigekassa tulusid laekus 309,7 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot ehk 7,6% rohkem kui mullu samal ajal.
Lühikokkuvõte 3/3
KuludMai lõpu seisuga Kuludeks suunati 3,47 miljardit eurot ehk 10,6% rohkem v.e.a. Toetuste maht kasvas vastavalt 97 miljonit eurot ehk 6,1% v.e.a. Tööjõukulude maht suurenes 2,1% ja majandamiskulude maht 10,3% v.e.a. Investeeringud vähenesid 27,3% v.e.a. seoses investeeringutoetuste kahanemisega. Väljamakseid välistoetustest tehti 173,3 miljonit eurot, kahanemine 74,8 miljonit
eurot tuleneb peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toetuste vähenemisest (54,8 miljonit eurot).
Aprilli lõpu seisuga Töötukassa kulud on 1,4% suuremad v.e.a., registreeritud töötute hulk on aastaga
vähenenud 10,6% ja osakaal tööjõulisest elanikkonnast 4,6%-le (2014. a – 5,2%). Keskmine töötuskindlustushüvitis tõusis 326 eurolt 340 eurole, saajate hulk on
3467 isiku võrra väiksem, kulud on mullusega samal tasemel. Haigekassa on kuludeks suunanud 343,8 miljonit eurot, kasv 27,7 miljonit eurot ehk
8,8%, nelja kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,9 miljoni euroga. Valitsussektori puudujääk ulatus aprilli lõpuks 0,46%-ni SKP-st.
MAJANDUSÜLEVAADE
Majanduskasv peamistel eksporditurgudel
2007
II III
IV 2008
II III
IV 2009
II III
IV 2010
II III
IV 2011
II III
IV 2012
II III
IV 2013
II III
IV 2014
II III
IV 2015
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
Euroopa Liit Eesti
Soome Rootsi
Läti Saksamaa
Venemaa
%, v.e.a
Eurostat, Vene Statistikaamet
EUR/USD kurss juuni keskel 1,13 ehk on kooskõlas prognoosieeldustega
Finviz.com
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014
2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
Sisenõudlus
Kaupade ja teenuste eksport
% v.e.a.
SA
Eesti majanduskasvu toetas aasta alguses eksport ja eratarbimine
Majandususaldus Eestis on kerges languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 92015560
70
80
90
100
110
120
EL27
Eesti
Läti
Leedu
Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 920155-80
-60
-40
-20
0
20
40
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus
2001
2001Q2
2001Q3
2001Q4
2002
2002Q2
2002Q3
2002Q4
2003
2003Q2
2003Q3
2003Q4
2004
2004Q2
2004Q3
2004Q4
2005
2005Q2
2005Q3
2005Q4
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014
2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
-40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
% %
ESA
I kvartalis aeglustus SKP kasv 1,1%ni
2010 05 09
2011 05 09
2012 05 09
2013 05 09
2014 05 09
2015
-10
0
10
20
30
40Tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks
sama 3 kuu keskmine
v.e.a. %
Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus aprillis 0,5%ni
I kvartalis panustas lisandväärtuse kasvu enim töötlev tööstus ja põllumajandus
2010 2011 2012 2013 II III IV 2014 II III IV 2015-4
-2
0
2
4
6
8
10 Neto-tootemaksud Teised teenusedValitsussektori teenused Haldus- ja abitegevusedKutse-, teadus- ja tehnika… Kinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustust… Info ja sideVeondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…Ehitus Mäetööst., energeetika…Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus…
Eratarbimise panus nõudluse kasvu väheneb
ES
Panus SKP kasvu, pp
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
-30
-20
-10
0
10
20
30
Eratarbimine Valitsussektori tarb.
KTKTI Investeeringud
Varude.muutus Eksport–import
Palgatulu kasv ületab juba poolteist aastat kasumite kasvu% v.e.a.
ES
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
-60
-40
-20
0
20
40
60Hüvitised töötajateleTegevuse ülejääk ja segatulu*
2009
02030405060708091011122010
02030405060708091011122011
02030405060708091011122012
02030405060708091011122013
02030405060708091011122014
02030405060708091011122015
02030405
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)
%
Tarbijahinnad pöördusid mais taas tõusule
Kaupade eksport riikide lõikes – eksport kasvab Rootsi suunal, tugev langus Venemaale
3 k keskmine, %
2012
2 3 4 5 6 7 8 9 10
11
12
2013
2 3 4 5 6 7 8 9 10
11
12
2014
2 3 4 5 6 7 8 9 10
11
12
2015
2 3 4-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
Soome
Rootsi
Saksamaa
Venemaa
Läti
2005
2006
2007
2008
2009
II III IV 2010
II III IV 2011
II III IV 2012
II III IV 2013
II III IV 2014
II III IV 2015
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
Teisene tulu Esmane tulu
Teenused Kaubad
Jooksevkonto bilanss
% SKPst
Jooksevkonto oli I kvartalis tasakaalulähedane (-0,3% SKPst)
RIIGIEELARVE TULUD
Viie kuuga laekus tulusid 3,3 mld eurot (39% eelarvest), kasv 7,3% v.e.a.
2013 2014 20150
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
1,991.6 2,143.0 2,309.4
434.1467.5
495.6662.8 461.0
490.7
41.3%38.3% 39.0%
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)
Maksulaekumised kasvasid 7,4% v.e.a.Eelarve 2015 (tuhat EUR)
5 kuud 2015 (tuhat EUR)
5 kuud v.e.a.
Eelarve 2015 täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 2 804 907 7,4% 40,3%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 2 309 353 7,8% 39,8%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 69 792 -6,9% 22,6%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 144 078 2,7% 44,9%
Sotsiaalmaks 2 370 000 975 177 7,5% 41,1%
Raskeveokimaks 4 300 2 470 19,3% 57,4%
Käibemaks 1 865 000 751 311 11,7% 40,3%
Aktsiisid kokku 882 350 343 268 6,0% 38,9%
Alkoholiaktsiis 240 000 89 112 8,4% 37,1%
Tubakaaktsiis 185 000 69 546 1,2% 37,6%
Kütuseaktsiis 424 000 168 505 6,7% 39,7%
Pakendiaktsiis 250 342 1196,8% 137,0%
Elektriaktsiis 33 100 15 762 3,8% 47,6%
Hasartmängumaks 22 700 8 359 -14,5% 36,8%
Tollimaks 30 200 14 899 21,4% 49,3%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 495 554 6,0% 42,6%
Töötuskindlustusmakse 150 113 63 924 -9,1% 42,6%
Kogumispensionimakse 129 000 50 005 14,4% 38,8%
KOV tulumaks 826 000 349 364 8,2% 42,3%
Maamaks 59 000 32 261 5,8% 54,7%
Mittemaksulisi tulusid laekus viie kuuga 490,7 mln eurot (33,2% eelarvest), kasv 6,5% v.e.a
eelkõige toetuste ja finantstulude parema laekumise tõttu
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
50
100
150
200
250
300
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadeltVarade müük Finantstulud Muud2014 laekumine 2013 laekumine
mln EUR
RIIGIEELARVE KULUD
Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 10,6% ehk 331,3 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,69 mld eurot, muud tegevuskulud
1,05 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 531 mln eurot. Antud toetuste maht suurenes 97 miljonit eurot ehk 6,1%. Muud tegevuskulud kasvasid 71,2 miljonit eurot ehk 7,2%. Finantskulud vähenesid 3,5 miljonit eurot ehk 38,9%.
Kulude maht 3,47 mld eurot, kasv 10,6% v.e.a. peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude
arvel
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000
1,000,000,000
659,520,866676,005,802676,051,757670,544,430662,530,524 0 0 0 0 0 0 0
2015 2014 2013
Tööjõu- ja majandamiskulude maht 531 mln eurot, kasv 6,1% v.e.a.
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati neljal esimesel kuul 531 miljonit eurot ehk 37,1% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 433,6 miljonit eurot ehk 37,7%. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 500,6 miljonit eurot, mis moodustas 37,5% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.
Tööjõukuludeks kasutati 273,5 miljonit eurot ehk 2,1% rohkem kui mullu samal ajal ja majandamiskuludeks 257,5 miljonit eurot ehk 10,3% rohkem kui mullu samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
20,000,000
40,000,000
60,000,000
80,000,000
100,000,000
120,000,000
140,000,000
160,000,000
180,000,000
200,000,000
87,755,515.496,868,559.0114,053,286.4115,958,795.2116,345,628.20.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013
Investeeringuteks suunati 110 mln eurot, vähenemine 27,3% v.e.a.
Investeeringuid tehti viie kuuga 110 mln eurot ehk 41,4 mln eurot vähem v.e.a. Riigiasutused investeerisid ise 59,3 mln eurot, mis on 22,3% ehk 10,8 mln eurot
rohkem v.e.a. Suurimad objektid riigitulu vahenditest olid KAMi valitsemisala hoonete ehitus ja renoveerimine summas 8,2 mln eurot ning MKMi valitsemisalas riigimaanteede renoveerimine summas 7,1 mln eurot.
Investeeringutoetusi anti 50,7 mln euro ulatuses, mis on 54,7% ehk 61,1 mln eurot vähem v.e.a.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46
2015 32 14 23 17 24 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT
5
15
25
35
45
55
65
75
85
95
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
3526
3526 29 27
44 45 44 51
3046
3214
23 17 24
0 0 0 0 0 0 0
5%
4%
5%
4%4% 4%
6% 7%6%
7%
4%
7%
5%
2%
3%
2%
4%
Välistoetuste väljamakseid tehtud 173,3 mln eurot ehk 17,2% plaanitust, suurimad
väljamaksete tegijad PÕM ja MKM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
0
5
10
15
20
25
30
35
40
156,548,047.0133,797,139.0276,880,338.0261,544,061.070,088,625.089,088,150.0
18,139,342.0
24,193,852.817,781,075.4
59,408,480.2
29,094,423.623,805,058.414,720,648.5
4,311,727.2
15.513.3
21.5
11.1
34.0
16.5
23.8
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 98,7 mln eurot ehk 14,5% ning maaelu ja kalanduse vahenditest 51,4 mln eurot ehk
33,7%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
Struktuuri-toetused
Maaelu/kalandus
EuroopaPõlluma-janduse
Tagatisfond
Muuvälistoetus
Norra jaEMP
Šveitsi0
100,000,000
200,000,000
300,000,000
400,000,000
500,000,000
600,000,000
700,000,000
800,000,000
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
678,267,855.0
152,620,009.0124,256,461.0
33,401,534.0 13,513,106.0 4,026,737.0
98,663,799.051,439,454.5
7,854,220.6 8,479,660.8 5,586,879.8 1,291,251.4
14.5
33.7
6.3
25.4
41.3
32.1
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 74,8 mln eurot väiksem v.e.a.
Välistoetusi koos ettemaksetega tasuti 173,3 mln eurot ehk 17,2% plaanitust, vähenemine peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toetuste arvelt 54,8 mln eurot. 31.05.15 seisuga oli 2014+ perioodi vahenditest väljamakseid tehtud 27,4 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.
Struktuuritoetuste (perioodi 2007–2013) arvel on seisuga 31.05.15 tehtud väljamakseid 97,2 mln eurot ehk 28,2% planeeritust, mullu ulatus summa 48,4 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodi väljamakseid 1,5 mln eurot ehk 0,4% planeeritust;
Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 25,5 mln eurot ehk 54% planeeritust, eelmisel aastal 80,3 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetuste väljamakseid on tehtud 25,9 mln eurot, ehk 25,1% planeeritust.
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (6,3%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni eurot). Veebruaris maksti välja erakorraline abi piimatootjatele 7,8 mln eurot.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 5,6 mln eurot ehk 41,3% planeeritust;
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi välja makstud 1,3 mln eurot, ehk 32,1% planeeritust;
Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide kehtiva 2014+ perioodi toetusi on välja makstud 4,1 mln eurot ehk 29,2% planeeritust.
Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 31.05.15 seisuga projekte
heaks kiidetud 99,5% ja toetusi välja makstud 90,0% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot;
lõpetatud on 14 080 ja töös 1 016 projekti. Projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni; perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 31.05.15 seisuga projekte heaks
kiidetud 4,8% ja toetusi välja makstud 1,5 mln eurot perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5 mld eurot.
Maaelu (MAK) ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud
100% ja väljamakseid tehtud 98,53% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 4,1% ja väljamakseid tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 823,3 mln eurot);
Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 94,3% ja 83,2% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014) Väljamaksete tase on 44,9% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi (2007–2012) raames väljamakseid tehtud 80,9% perioodiks määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013) Väljamaksete tase on 86,3% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.
Töötukassa tulud ja ülejääk võrreldes mullusega väiksemad, töötuskindlustusmakse
määrad langesid töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le
Nelja kuu tekkepõhine ülejääk on 12,4 mln eurot ehk 35,8% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 8,3 mln eurot (40,2%) väiksem.
Nelja kuu tulu on 57,8 mln eurot ehk 32,5% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 7,7 mln eurot (11,7%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%lt 2,4%le alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011-2015
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0
2,000,000
4,000,000
6,000,000
8,000,000
10,000,000
12,000,000
14,000,000
16,000,000
0
10,000,000
20,000,000
30,000,000
40,000,000
50,000,000
60,000,000
70,000,000
80,000,000
Töötukassa nelja kuu kulud 45,4 mln eurot, kasv 1,4% v.e.a. seoses suurenenud
töötutoetuse päevamäära ja töötuskindlustushüvitistegaKulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
Suurenenud on töötutoetus 3,2%, (35,1% eelarvest, ülekulu 1,8 pp), tööjõukulud 16,6% (28,1% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 11,7% (24,1% eelarvest) ja majandamis-kulud 22,3% (32,4% eelarvest).
Vähenenud on hüvitised koondamise korral 4,3% (40,4% eelarvest, ülekulu 7,1 pp), hüvitised maksejõuetuse korral 55% (eelarvest 11,7%), töötuskindlustus-hüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 6,5% (34,7% eelarvest, ülekulu 1,4 pp), eri-juhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 9,1% (35,2% eelarvest, ülekulu 1,9 pp).
Töötuskindlustushüvitised jäävad võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku, vähenemine 0,1% (37,3% eelarvest, ülekulu 4 pp).
Kulude muutuste põhjused Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal
tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole. Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 326 eurolt 340 eurole, aga saajate
arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 150 isiku võrra. Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud
81 euro võrra (keskmine hüvitis 2014. a 1 603 eurot, 2015. a 1 522 eurot), (saajad 2014. a 2 276, 2015. a 2 324).
Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud 1 976 eurolt 1 746 eurole ja saajaid vähenenud 230 isiku võrra.
Töötukassas registreeritud töötute arv 10,6% ja osakaal tööhõivelisest elanikkonnast
väiksem v.e.a.
TÖÖHÕIVE
2015. a aprilli lõpus oli registreeritud töötuid 29 195 isikut ehk 1 530 töötut (5%) vähem kui eelmisel kuul ja 3 467 töötut (10,6%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.
Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli aprilli lõpus 4,6%, 2014. a samal ajal 5,2%.
Uusi töötuid registreeriti nelja kuuga 22 791 isikut, mis on 31 (0,1%) töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3 629 isikut (27,4%) ja eesti keelt mitteoskavaid inimesi 1 859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid 969 (47,9%) isikut rohkem.
Töötuna arveloleku lõpetasid nelja kuuga 21 734 isikut, 2014. aastal samal ajal 24 444 isikut.
Haigekassa eelarve on viimase viie aasta suurimas puudujäägis seoses kasvanud
kuludega
Haigekassa nelja kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 35,4 mln eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 5 mln eurot negatiivsem.
Tulusid on laekunud 309,7 mln eurot – 32,5% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 307,8 mln eurot, mis on 5 mln eelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht suurenenud 22 mln eurot ehk 7,6%.
Kulusid on tehtud 343,8 mln eurot - 36% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 27,7 mln eurot ehk 8,8%.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-40,000,000
-30,000,000
-20,000,000
-10,000,000
0
10,000,000
20,000,000
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Aprilli lõpuks on kasutatud 36% ravikindlustuse eelarvest
Tervishoiuteenuste kulud kokku on aprilli lõpu seisuga 249 mln eurot, sh eriarstiabi 198 mln, üldarstiabi 30,5 mln, õendusabi 10 mln, haiguste ennetus 2,6 mln ja hambaravi 7,9 mln eurot.
Eelarve ületati haiguste ennetuses, eriarstiabis ja õendusabis kokku 3,9 mln euroga. Eelarve täitmist on mõjutanud eriarstiabi kasutuse kasv. Hambaravi eelarve jäi alatäidetuks.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 46,1 mln eurot, mis ületab eelarvet 6 mln euroga. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.
Ravimite hüvitisi on välja makstud 37,5 mln eurot, mis on 1,4 mln eurot üle eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.
Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 2,9 mln euro ulatuses.
RESERVID, EELARVEPOSITSIOON
Riigikassa likviidsete varade maht kahanes aasta algusest 5,5%, kuid kasvas
aastatagusega 5,3%
Mai lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,41 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,04 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 373 mln eurot.
Stabiliseerimisreserv suurenes 5 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.Likviidsusreserv kasvas 78,7 mln eurot ehk 7,6% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid 5,5 mln eurot ehk 44,4% v.e.a.
2014 mai 2015 mai0
200,000,000
400,000,000
600,000,000
800,000,000
1,000,000,000
1,200,000,000
1,400,000,000
1,600,000,000
1,800,000,000
2,000,000,000
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
367,889,148.0 373
969,198,292.0 1,042,359,777.0-19.9%
-5.5%
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreservkogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)
mln
eur
Valitsussektori nelja kuu nominaalne eelarve puudujääk oli 0,46% SKPst ehk 94 mln eurot
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
Keskvalitsus SotsiaalkindlustusfondidKOV VS eelarvepositsioon 2013
mln EUR % SKPst
Lühendite selgitused
a – aasta; EAGP – Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa
Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium; k – kuu; KAM - Kaitseministeerium KKM – Keskkonnaministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava;
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; PÕM – Põllumajandus-
ministeerium; SIM – Siseministeerium; SKP – sisemajanduse
koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; v.e.a. – võrreldes eelmise
aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.