Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,november 2015

22.12.2015

Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-

turgudest oli III kv kiirema kasvuga Läti ja Inglismaa majandus; Soome majandus pöördus langusesse tagasi;

Eestis paranes kindlustunne oktoobris nii tarbijatel kui ärisektoris, eriti teeninduses;

III kv aeglustus Eesti majanduskasv 0,5%ni, eelmise kvartaliga võrreldes kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%;

Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad: enim panustas kinnisvarasektor, positiivne mõju oli jaekaubanduse kasvul ning tootemaksude laekumise suurenemisel;

Hõive kasv kiirenes II kv 1,7%lt hüppeliselt III kv 4,3%ni; hõive kasvu põhjused on tõenäoliselt tehnilist laadi, kuna majanduskasv aeglustus; tööpuudus langes 5,2%ni;

Palgakasv kiirenes 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule; keskmine palk ulatus 1082 euroni;

Energiahindade (kütus, soojus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt languses, oktoobris ulatus hinnalangus -0,6%ni; euroalal oli hindade muutus 0,0%;

Kaupade eksport vähenes III kv 6%; nõrga ekspordi taga on aastatagune kõrge võrdlusbaas ning kaubanduspartnerite kehv nõudlus; kaupade import vähenes 4%.

Lühikokkuvõte 2/3TuludNovembri lõpu seisuga Tulusid on laekunud 85,7% aastaks planeeritust, kokku 7,24 mld eurot; Maksutulude laekumine kasvas 8,6% (433,5 mln) võrreldes eelmise aastaga; Edasiantavate maksutulude laekumine kasvas 5,0% (52,4 mln) võrreldes eelmise

aastaga, sh kogumispensionimakse 13,2% ja kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks 8,2%;

Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 32,2% (332,3 mln) võrreldes eelmise aastaga, sh toetuste maht kahanes 207,6 mln eurot ning omanikutulud 117 mln eurot.

Oktoobri lõpu seisuga Töötukassa tulu vähenes 12,4% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 142,9 mln

euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le.

Haigekassa tulusid laekus 791,6 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 53 mln eurot ehk 7% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 25,5 mln eurot.

Lühikokkuvõte 3/3KuludNovembri lõpu seisuga Kuludeks suunati 7,36 mld eurot, kasv 512,2 mln eurot ehk 7,5% võrreldes mullu

sama ajaga. Toetuste maht kasvas vastavalt 233,3 mln eurot ehk 7,1% võrreldes mullusega. Tööjõukulude maht suurenes 6,0% ja majandamiskulude maht 12,3% võrreldes

eelmise aasta sama ajaga. Investeeringuid tegid riigiasutused 275 mln euro ulatuses, kasv 23% v.e.a.

Oktoobri lõpu seisuga Töötukassa kulud on 8,6% suuremad võrreldes mullu sama ajaga, moodustades

105,6 mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 9,8%, aktiivsetele tööturu-meetmetele 9,3% ja töötuskindlustushüvitisteks 11,5%.

Haigekassa on kuludeks suunanud 817,6 mln eurot, kasv 57,5 mln eurot ehk 7,6%, perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 12,2 mln euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 11,9 mln euroga.

Valitsussektori ülejääk ulatus 0,7%ni SKPst.

Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev

2010

II III IV 2011

II III IV 2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

II III-10

-5

0

5

10

EU Estonia FinlandSweden Latvia GermanyRussia

%, v.e.a

Eurostat, Vene Statistikaamet

Majandususaldus Eestis on olnud languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 1060

70

80

90

100

110

120

EL27 EestiLätiLeedu

Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud laiapõhjaline

COM

3 kuu keskmine

20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 920155 9-80

-60

-40

-20

0

20

40

TööstusTeenindusTarbijadKaubandusEhitus

2001

2001Q2

2001Q3

2001Q4

2002

2002Q2

2002Q3

2002Q4

2003

2003Q2

2003Q3

2003Q4

2004

2004Q2

2004Q3

2004Q4

2005

2005Q2

2005Q3

2005Q4

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

2015Q2

2015Q3

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

-40

-32

-24

-16

-8

0

8

16

24

SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)

% %

ESA

Kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,5%ni

2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

II III-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeksJaemüügi mahuindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport Käibemaksu laekumine (p sk)

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

2015Q2

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

EratarbimineKapitali kogumahutus põhivarasseKaupade ja teenuste eksport

% v.e.a.

SA

Eesti majanduskasvu veab eratarbimine

ES

Tööturu olukord paraneb vaatamata majanduskasvu aeglustumisele

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

5

10

15

20

25

Hõive kasvSKP reaalkasvTöötuse määr, parem skaala

% %

Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu% v.e.a.

ES

I II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IV

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

-60

-40

-20

0

20

40

60

Hüvitised töötajatele

Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine

ES

Panus SKP kasvu, pp

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

EratarbimineValitsussektori tarb.KTKTIInvesteeringudVarude.muutusEksport–import

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

02030405060708091011122015

020304050607080910

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)

%

Tarbijahindade langus ulatus oktoobris 0,6%ni

2012 2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013 2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014 2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015 2015Q2

2015Q3

-10

0

10

20

Kaupade eksport

Kaupade import

% v.e.a.

SA

Kehva välisnõudluse mõjul kaupade ekspordi langus süvenes III kvartalis

RIIGIEELARVE TULUD

Tulusid laekus 7,2 miljardit eurot (85,7% eelarvest),

laekumine kasvas 2,2% v.e.a

2013 2014 20150

5001,0001,5002,0002,5003,0003,5004,0004,5005,0005,5006,0006,5007,0007,5008,0008,500

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

4,659.5 5,019.0 5,452.5

955.31,039.1

1,091.51,320.91,030.4

698.1

92.7%88.4% 85.7%

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kasvasid 8% v.e.a. sotsiaal- ja käibemaksu parema laekumise

arvelEelarve 2015 (tuhat EUR)

11 kuud 2015 (tuhat EUR)

11 kuud v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 6 543 966 8,0% 93,9%KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 5 452 457 8,6% 93,9%Füüsilise isiku tulumaks 309 000 294 178 -4,5% 95,2%Juriidilise isiku tulumaks 320 572 396 235 32,8% 123,6% Sotsiaalmaks 2 370 000 2 187 968 7,3% 92,3% Raskeveokimaks 4 300 5 062 18,9% 117,7% Käibemaks 1 865 000 1 717 284 10,3% 92,1% Aktsiisid kokku 882 350 799 712 4,8% 90,6%

Alkoholiaktsiis 240 000 201 971 2,9% 84,2%Tubakaaktsiis 185 000 169 258 2,2% 91,5%Kütuseaktsiis 424 000 396 081 6,7% 93,4%Pakendiaktsiis 250 1 217 851,5% 486,9%Elektriaktsiis 33 100 31 185 3,6% 94,2%

Hasartmängumaks 22 700 20 934 -1,5% 92,2% Tollimaks 30 200 31 083 13,3% 102,9%EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 1 091 509 5,0% 93,8%

Töötuskindlustusmakse 150 113 139 387 -12,1% 92,9%

Kogumispensionimakse 129 000 113 854 13,2% 88,3%

KOV tulumaks 826 000 780 315 8,2% 94,5%

Maamaks 59 000 57 954 -1,6% 98,2%

Mittemaksulisi tulusid laekus 698,1 mln eurot (47,2% aastaeelarvest), kahanemine 32,2%

v.e.a eelkõige toetuste ja finantstulude vähenemise tõttu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

50

100

150

200

250

300

44,8

173,8

55,7

145,2

71,2

26,1

61,047,9

22,823,7

25,5

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müükFinantstulud Muud 2014 laekumine 2013 laekumine

mln EUR

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 512,2 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 3,50 mld eurot, muud tegevuskulud

2,33 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 1,24 mld eurot. Antud toetuste maht suurenes 233,3 mln eurot ehk 7,1%. Muud tegevuskulud kasvasid 130,6 mln eurot ehk 5,9%. Finantskulud vähenesid 5,2 mln eurot ehk 30,3%.

Kulude maht 7,36 mld eurot, kasv 7,5% v.e.a. peamiselt toetuste arvel

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000

1,000,000,000

659,520,866676,005,802676,051,757670,544,430662,530,524679,534,827686,256,609661,632,813609,426,254679,722,765698,939,652 0

2015 2014 2013

Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 9,0% v.e.a., eelarvest kasutatud rohkem kui eelmisel

aastal

Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 1,24 mld eurot ehk 90,9% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 975,9 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 1,14 mld eurot, mis moodustas 85,3% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.

Tööjõukuludeks kasutati 642,4 mln eurot ehk 6,0% rohkem ja majandamiskuludeks 598,6 mln eurot ehk 12,3% rohkem kui mullu samal ajal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,00040,000,00060,000,00080,000,000

100,000,000120,000,000140,000,000160,000,000180,000,000200,000,000

86,984,039.196,410,258.9115,283,063.1115,958,795.1116,345,629.1123,269,056.6113,360,211.4110,095,267.2105,183,395.4119,545,432.1138,490,983.50.0

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015

2015 2014 2013

Riigiasutuste investeeringud kasvasid, investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku

vähenemine 9,2% v.e.a.

Investeeringuid tehti 395,8 mln eurot ehk 39,9 mln eurot vähem kui mullu samal ajal.

Riigiasutused investeerisid ise 275,0 mln eurot, mis on 23,0% ehk 51,4 mln eurot rohkem kui mullu samal ajal.

Investeeringutoetusi anti 120,9 mln eurot, mis on 43,0% ehk 91,3 mln eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

3526

4128 30 30

48 51 5158

38

82

3213

23 17 24

44 48 45 4553 52

0

5%4%

6%

4% 4% 4%

7% 7% 7% 8%

5%

12%

5%2%

3%2% 4%

6% 7% 6% 6%8% 7%

Välistoetuste väljamakseid tehtud 433,3 miljonit eurot ehk 43,1% plaanitust,

suurimad väljamaksete tegijad MKM ja MEM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 308,9 miljonit eurot ehk 45,5% ning maaelu ja kalanduse vahenditest 77,5 miljonit eurot ehk

50,8%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetustest tehtud väljamaksete maht novembri lõpus 40,5 mln eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi maksti 433,3 mln eurot ehk 43,1% plaanitust, 40,5 mln eurot vähem v.e.a, peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvelt 31 mln eurot. Perioodi 2014+ vahenditest oli väljamakseid tehtud 76,8 mln eurot.

Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 269 mln eurot ehk 78,2% aastaeelarvest. 2014+ perioodi väljamakseid on tehtud 39,8 mln eurot ehk 11,2% planeeritust;

Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 40,5 mln eurot ehk 91,3% aastaeelarvest, mullu 92,9 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetusi on välja makstud 33,4 mln eurot ehk 37% aastaeelarvest.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 7,9% aastaeelarvest, enamik väljamakseid jääb aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligi 122 mln eurot). Veebruaris maksti välja piimatootjate erakorraline abi 6,8 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 12,3 mln eurot ehk 91,2% aastaks planeeritust;

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 3,3 mln eurot ehk 81,8% aastaks planeeritust;

Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide toetusi on välja makstud 10,9 mln eurot ehk 78,7% aastaks planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused 30. novembri seisuga 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,6% ja toetusi

välja makstud 95% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot; lõpetatud on 14 525 ja töös 624 projekti, mida on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;

2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 18,4% ja toetusi välja makstud 39,8 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5 mld eurot; töös on 294 projekti, lõpetatud 5 projekti.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid

tehtud 98,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 13,7% ja välja makstud 4,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;

EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 96,4% ja 88,7% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. Uue 2014+ perioodi rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud, väljamakseid veel ei toimu.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Välja on makstud 59,9% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 88,1% perioodiks määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013). Välja on makstud 94,5% planeeritud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

Töötukassa tulu ja ülejääk võrreldes mullusega väiksemad seoses töötuskindlustusmakse

määrade langetamisega 3%lt 2,4%le

2015. aasta kümne kuu tekkepõhine ülejääk on 37,3 mln eurot ehk 108% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 28,6 mln eurot (43,4%) väiksem.

Käeoleva aasta kümne kuu tulu on 142,9 mln eurot ehk 80,2% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 20,2 mln eurot (12,4%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast.

Kuised tulemid 2011–2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0

2,000,0004,000,0006,000,0008,000,000

10,000,00012,000,00014,000,00016,000,000

010,000,00020,000,00030,000,00040,000,00050,000,00060,000,00070,000,00080,000,000

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötukassa kümne kuu kulud 105,6 mln eurot, kasv 8,6% v.e.a. tulenevalt suurenenud

töötutoetustest, töötuskindlustushüvitistest, tööjõu- ja majandamis- ning aktiivsete

tööturumeetmete kuludestKulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest Suurenenud on töötutoetus 9,8% (82,6% eelarvest), tööjõukulud 11,4% (71,3%

eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 9,3% (52,7% eelarvest), majandamiskulud 36,2% (79,2% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 11,5% (82,6% eelarvest) ja töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 4,3% (83,5% eelarvest).

Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 22,7% (eelarvest 48,2%), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 2,5% (80,2% eelarvest).

Eelmise aastaga samasse suurusjärku jääb hüvitised koondamise korral 0,1% (99,6% eelarvest, ülekulu 16,6 pp).

Kulude muutuste põhjused Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti

töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole ja saajate arv on suurenenud 1 776 isiku võrra.

Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 338 eurolt 343 eurole (saajate arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 3541 isiku võrra).

Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud 384 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014. aastal 2022 eurot, 2015. aastal 2157 eurot).

Koondamishüvitiste saajate arv on tõusnud 366 isiku võrra, aga keskmine hüvitis on langenud 55 euro võrra (2014. aastal 1548 eurot, 2015. aastal 1493 eurot).

Töötukassas registreeritud töötute osakaal tööjõust mullusest veidi kõrgemal tasemel

(3,9%), pikaajaliste töötute hulk väiksem, kuid puudega ja eesti keelt mittekõnelevate

töötute hulk suurem v.e.a.TÖÖHÕIVE

2015. aasta oktoobri lõpus oli registreeritud töötuid 26 802 isikut ehk 960 töötut (3,7%) rohkem kui eelmisel kuul ja 1017 töötut (3,9%) rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli septembri lõpus 4,2%, 2014. aastal samal ajal 4,1%.

Uusi töötuid registreeriti kümne kuuga 53 686 isikut, mis on 1765 (3,4%) töötut rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 702 isikut (8,2%) vähem ja eesti keelt mitteoskavaid inimesi 350 (4,6%) ning puudega töötuid 682 (31,1%) isikut rohkem.

Töötuna arveloleku lõpetasid kümne kuuga 54 924 isikut, 2014. aastal samal ajal 60 458 isikut.

Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust suurem – kulud kasvavad kiiremini kui tulud,

oktoobris suurenes puudujääk sarnaselt eelmisele aastale

Haigekassa üheksa kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 19,9 mln eurot. Septembri lõpu seisuga on tulusid laekunud 712,1 mln eurot ehk 74,7% aastaks

planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 708,1 mln eurot, mis on 8,8 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht kasvanud 47,5 mln eurot ehk 7,1%.

Kulusid on tehtud 731,6 mln eurot, ehk 76,8% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 54,3 mln eurot ehk 8%.

Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-50,000,000

-40,000,000

-30,000,000

-20,000,000

-10,000,000

0

10,000,000

20,000,000

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksed ületavad eelarvet – kokku on eelarve miinuses 24 mln euroga

Tervishoiuteenuste kulud kokku on 595,2 mln eurot, sh eriarstiabi 469,9 mln, üldarstiabi 76,7 mln, õendusabi 23,8 mln, haiguste ennetus 6 mln ja hambaravi 18,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud eriarstiabi ja õendusabi arvel kokku 12,2 mln euroga.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 99,1 mln eurot, mis on 87,9% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad eelarvet 11,9 mln euroga.

Ravimite hüvitisi on välja makstud 92,9 mln eurot, mis on 97% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad eelarvet 591 000 euroga. Kasvanud on nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 7,2 mln eurot ehk 80% aasta eelarvest.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kahanes aasta algusest 8,9% ja 18,5% v.e.a.

Novembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,36 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 972,8 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 373,9 mln eurot.

Stabiliseerimisreserv suurenes 5,2 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.Likviidsusreserv vähenes 319,0 mln eurot ehk 24,7% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 5,0 mln eurot ehk 51,3% v.e.a.

2014 november 2015 november0

200,000,000400,000,000600,000,000800,000,000

1,000,000,0001,200,000,0001,400,000,0001,600,000,0001,800,000,0002,000,000,000

-30.0%

-25.0%

-20.0%

-15.0%

-10.0%

-5.0%

0.0%

368,685,712.0 373,871,866.0

1,301,519,789.0 987,465,870.0

-18.5%

-8.9%

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreservkogureservi muutus, võrreldes aasta algusega ja v.e.a. (%)

mln

eur

Valitsussektori kümne kuu nominaalne eelarve ülejääk oli 0,7% SKPst ehk 150 mln eurot

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

-1.25%

-1.00%

-0.75%

-0.50%

-0.25%

0.00%

0.25%

0.50%

0.75%

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOVVS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

mln EUR % SKPst

Lühendite selgitused a – aasta; EA – eelarve; EAGP – Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa

Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja

Teadusministeerium; k – kuu; KKM – Keskkonnaministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava; MEM - Maaeluministeerium

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; SIM – Siseministeerium; Sk – skaala; SKP – sisemajanduse

koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; THI – tarbijahinnaindeks; v.e.a. – võrreldes eelmise

aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise

perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.