Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,november 2015
22.12.2015
Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-
turgudest oli III kv kiirema kasvuga Läti ja Inglismaa majandus; Soome majandus pöördus langusesse tagasi;
Eestis paranes kindlustunne oktoobris nii tarbijatel kui ärisektoris, eriti teeninduses;
III kv aeglustus Eesti majanduskasv 0,5%ni, eelmise kvartaliga võrreldes kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%;
Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad: enim panustas kinnisvarasektor, positiivne mõju oli jaekaubanduse kasvul ning tootemaksude laekumise suurenemisel;
Hõive kasv kiirenes II kv 1,7%lt hüppeliselt III kv 4,3%ni; hõive kasvu põhjused on tõenäoliselt tehnilist laadi, kuna majanduskasv aeglustus; tööpuudus langes 5,2%ni;
Palgakasv kiirenes 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule; keskmine palk ulatus 1082 euroni;
Energiahindade (kütus, soojus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt languses, oktoobris ulatus hinnalangus -0,6%ni; euroalal oli hindade muutus 0,0%;
Kaupade eksport vähenes III kv 6%; nõrga ekspordi taga on aastatagune kõrge võrdlusbaas ning kaubanduspartnerite kehv nõudlus; kaupade import vähenes 4%.
Lühikokkuvõte 2/3TuludNovembri lõpu seisuga Tulusid on laekunud 85,7% aastaks planeeritust, kokku 7,24 mld eurot; Maksutulude laekumine kasvas 8,6% (433,5 mln) võrreldes eelmise aastaga; Edasiantavate maksutulude laekumine kasvas 5,0% (52,4 mln) võrreldes eelmise
aastaga, sh kogumispensionimakse 13,2% ja kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks 8,2%;
Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 32,2% (332,3 mln) võrreldes eelmise aastaga, sh toetuste maht kahanes 207,6 mln eurot ning omanikutulud 117 mln eurot.
Oktoobri lõpu seisuga Töötukassa tulu vähenes 12,4% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 142,9 mln
euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le.
Haigekassa tulusid laekus 791,6 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 53 mln eurot ehk 7% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 25,5 mln eurot.
Lühikokkuvõte 3/3KuludNovembri lõpu seisuga Kuludeks suunati 7,36 mld eurot, kasv 512,2 mln eurot ehk 7,5% võrreldes mullu
sama ajaga. Toetuste maht kasvas vastavalt 233,3 mln eurot ehk 7,1% võrreldes mullusega. Tööjõukulude maht suurenes 6,0% ja majandamiskulude maht 12,3% võrreldes
eelmise aasta sama ajaga. Investeeringuid tegid riigiasutused 275 mln euro ulatuses, kasv 23% v.e.a.
Oktoobri lõpu seisuga Töötukassa kulud on 8,6% suuremad võrreldes mullu sama ajaga, moodustades
105,6 mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 9,8%, aktiivsetele tööturu-meetmetele 9,3% ja töötuskindlustushüvitisteks 11,5%.
Haigekassa on kuludeks suunanud 817,6 mln eurot, kasv 57,5 mln eurot ehk 7,6%, perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 12,2 mln euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 11,9 mln euroga.
Valitsussektori ülejääk ulatus 0,7%ni SKPst.
Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev
2010
II III IV 2011
II III IV 2012
II III IV 2013
II III IV 2014
II III IV 2015
II III-10
-5
0
5
10
EU Estonia FinlandSweden Latvia GermanyRussia
%, v.e.a
Eurostat, Vene Statistikaamet
Majandususaldus Eestis on olnud languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 1060
70
80
90
100
110
120
EL27 EestiLätiLeedu
Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 920155 9-80
-60
-40
-20
0
20
40
TööstusTeenindusTarbijadKaubandusEhitus
2001
2001Q2
2001Q3
2001Q4
2002
2002Q2
2002Q3
2002Q4
2003
2003Q2
2003Q3
2003Q4
2004
2004Q2
2004Q3
2004Q4
2005
2005Q2
2005Q3
2005Q4
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014
2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015
2015Q2
2015Q3
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
-40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
% %
ESA
Kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,5%ni
2012
II III IV 2013
II III IV 2014
II III IV 2015
II III-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeksJaemüügi mahuindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport Käibemaksu laekumine (p sk)
Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014
2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015
2015Q2
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
EratarbimineKapitali kogumahutus põhivarasseKaupade ja teenuste eksport
% v.e.a.
SA
Eesti majanduskasvu veab eratarbimine
ES
Tööturu olukord paraneb vaatamata majanduskasvu aeglustumisele
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
0
5
10
15
20
25
Hõive kasvSKP reaalkasvTöötuse määr, parem skaala
% %
Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu% v.e.a.
ES
I II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IV
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
-60
-40
-20
0
20
40
60
Hüvitised töötajatele
Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine
ES
Panus SKP kasvu, pp
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
EratarbimineValitsussektori tarb.KTKTIInvesteeringudVarude.muutusEksport–import
2009
02030405060708091011122010
02030405060708091011122011
02030405060708091011122012
02030405060708091011122013
02030405060708091011122014
02030405060708091011122015
020304050607080910
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)
%
Tarbijahindade langus ulatus oktoobris 0,6%ni
2012 2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013 2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014 2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015 2015Q2
2015Q3
-10
0
10
20
Kaupade eksport
Kaupade import
% v.e.a.
SA
Kehva välisnõudluse mõjul kaupade ekspordi langus süvenes III kvartalis
RIIGIEELARVE TULUD
Tulusid laekus 7,2 miljardit eurot (85,7% eelarvest),
laekumine kasvas 2,2% v.e.a
2013 2014 20150
5001,0001,5002,0002,5003,0003,5004,0004,5005,0005,5006,0006,5007,0007,5008,0008,500
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
4,659.5 5,019.0 5,452.5
955.31,039.1
1,091.51,320.91,030.4
698.1
92.7%88.4% 85.7%
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)
Maksulaekumised kasvasid 8% v.e.a. sotsiaal- ja käibemaksu parema laekumise
arvelEelarve 2015 (tuhat EUR)
11 kuud 2015 (tuhat EUR)
11 kuud v.e.a.
Eelarve 2015 täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 6 543 966 8,0% 93,9%KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 5 452 457 8,6% 93,9%Füüsilise isiku tulumaks 309 000 294 178 -4,5% 95,2%Juriidilise isiku tulumaks 320 572 396 235 32,8% 123,6% Sotsiaalmaks 2 370 000 2 187 968 7,3% 92,3% Raskeveokimaks 4 300 5 062 18,9% 117,7% Käibemaks 1 865 000 1 717 284 10,3% 92,1% Aktsiisid kokku 882 350 799 712 4,8% 90,6%
Alkoholiaktsiis 240 000 201 971 2,9% 84,2%Tubakaaktsiis 185 000 169 258 2,2% 91,5%Kütuseaktsiis 424 000 396 081 6,7% 93,4%Pakendiaktsiis 250 1 217 851,5% 486,9%Elektriaktsiis 33 100 31 185 3,6% 94,2%
Hasartmängumaks 22 700 20 934 -1,5% 92,2% Tollimaks 30 200 31 083 13,3% 102,9%EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 1 091 509 5,0% 93,8%
Töötuskindlustusmakse 150 113 139 387 -12,1% 92,9%
Kogumispensionimakse 129 000 113 854 13,2% 88,3%
KOV tulumaks 826 000 780 315 8,2% 94,5%
Maamaks 59 000 57 954 -1,6% 98,2%
Mittemaksulisi tulusid laekus 698,1 mln eurot (47,2% aastaeelarvest), kahanemine 32,2%
v.e.a eelkõige toetuste ja finantstulude vähenemise tõttu
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
50
100
150
200
250
300
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
61,047,9
22,823,7
25,5
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müükFinantstulud Muud 2014 laekumine 2013 laekumine
mln EUR
RIIGIEELARVE KULUD
Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 512,2 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 3,50 mld eurot, muud tegevuskulud
2,33 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 1,24 mld eurot. Antud toetuste maht suurenes 233,3 mln eurot ehk 7,1%. Muud tegevuskulud kasvasid 130,6 mln eurot ehk 5,9%. Finantskulud vähenesid 5,2 mln eurot ehk 30,3%.
Kulude maht 7,36 mld eurot, kasv 7,5% v.e.a. peamiselt toetuste arvel
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000
1,000,000,000
659,520,866676,005,802676,051,757670,544,430662,530,524679,534,827686,256,609661,632,813609,426,254679,722,765698,939,652 0
2015 2014 2013
Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 9,0% v.e.a., eelarvest kasutatud rohkem kui eelmisel
aastal
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 1,24 mld eurot ehk 90,9% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 975,9 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 1,14 mld eurot, mis moodustas 85,3% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.
Tööjõukuludeks kasutati 642,4 mln eurot ehk 6,0% rohkem ja majandamiskuludeks 598,6 mln eurot ehk 12,3% rohkem kui mullu samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
20,000,00040,000,00060,000,00080,000,000
100,000,000120,000,000140,000,000160,000,000180,000,000200,000,000
86,984,039.196,410,258.9115,283,063.1115,958,795.1116,345,629.1123,269,056.6113,360,211.4110,095,267.2105,183,395.4119,545,432.1138,490,983.50.0
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013
Riigiasutuste investeeringud kasvasid, investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 9,2% v.e.a.
Investeeringuid tehti 395,8 mln eurot ehk 39,9 mln eurot vähem kui mullu samal ajal.
Riigiasutused investeerisid ise 275,0 mln eurot, mis on 23,0% ehk 51,4 mln eurot rohkem kui mullu samal ajal.
Investeeringutoetusi anti 120,9 mln eurot, mis on 43,0% ehk 91,3 mln eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
3526
4128 30 30
48 51 5158
38
82
3213
23 17 24
44 48 45 4553 52
0
5%4%
6%
4% 4% 4%
7% 7% 7% 8%
5%
12%
5%2%
3%2% 4%
6% 7% 6% 6%8% 7%
Välistoetuste väljamakseid tehtud 433,3 miljonit eurot ehk 43,1% plaanitust,
suurimad väljamaksete tegijad MKM ja MEM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 308,9 miljonit eurot ehk 45,5% ning maaelu ja kalanduse vahenditest 77,5 miljonit eurot ehk
50,8%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
Välistoetustest tehtud väljamaksete maht novembri lõpus 40,5 mln eurot väiksem v.e.a.
Välistoetusi maksti 433,3 mln eurot ehk 43,1% plaanitust, 40,5 mln eurot vähem v.e.a, peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvelt 31 mln eurot. Perioodi 2014+ vahenditest oli väljamakseid tehtud 76,8 mln eurot.
Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 269 mln eurot ehk 78,2% aastaeelarvest. 2014+ perioodi väljamakseid on tehtud 39,8 mln eurot ehk 11,2% planeeritust;
Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 40,5 mln eurot ehk 91,3% aastaeelarvest, mullu 92,9 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetusi on välja makstud 33,4 mln eurot ehk 37% aastaeelarvest.
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 7,9% aastaeelarvest, enamik väljamakseid jääb aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligi 122 mln eurot). Veebruaris maksti välja piimatootjate erakorraline abi 6,8 mln eurot.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 12,3 mln eurot ehk 91,2% aastaks planeeritust;
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 3,3 mln eurot ehk 81,8% aastaks planeeritust;
Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide toetusi on välja makstud 10,9 mln eurot ehk 78,7% aastaks planeeritust.
Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused 30. novembri seisuga 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,6% ja toetusi
välja makstud 95% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot; lõpetatud on 14 525 ja töös 624 projekti, mida on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 18,4% ja toetusi välja makstud 39,8 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5 mld eurot; töös on 294 projekti, lõpetatud 5 projekti.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid
tehtud 98,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 13,7% ja välja makstud 4,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;
EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 96,4% ja 88,7% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. Uue 2014+ perioodi rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud, väljamakseid veel ei toimu.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Välja on makstud 59,9% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 88,1% perioodiks määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013). Välja on makstud 94,5% planeeritud vahenditest summas 84,2 mln eurot.
Töötukassa tulu ja ülejääk võrreldes mullusega väiksemad seoses töötuskindlustusmakse
määrade langetamisega 3%lt 2,4%le
2015. aasta kümne kuu tekkepõhine ülejääk on 37,3 mln eurot ehk 108% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 28,6 mln eurot (43,4%) väiksem.
Käeoleva aasta kümne kuu tulu on 142,9 mln eurot ehk 80,2% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 20,2 mln eurot (12,4%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011–2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0
2,000,0004,000,0006,000,0008,000,000
10,000,00012,000,00014,000,00016,000,000
010,000,00020,000,00030,000,00040,000,00050,000,00060,000,00070,000,00080,000,000
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Töötukassa kümne kuu kulud 105,6 mln eurot, kasv 8,6% v.e.a. tulenevalt suurenenud
töötutoetustest, töötuskindlustushüvitistest, tööjõu- ja majandamis- ning aktiivsete
tööturumeetmete kuludestKulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest Suurenenud on töötutoetus 9,8% (82,6% eelarvest), tööjõukulud 11,4% (71,3%
eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 9,3% (52,7% eelarvest), majandamiskulud 36,2% (79,2% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 11,5% (82,6% eelarvest) ja töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 4,3% (83,5% eelarvest).
Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 22,7% (eelarvest 48,2%), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 2,5% (80,2% eelarvest).
Eelmise aastaga samasse suurusjärku jääb hüvitised koondamise korral 0,1% (99,6% eelarvest, ülekulu 16,6 pp).
Kulude muutuste põhjused Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti
töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole ja saajate arv on suurenenud 1 776 isiku võrra.
Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 338 eurolt 343 eurole (saajate arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 3541 isiku võrra).
Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud 384 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014. aastal 2022 eurot, 2015. aastal 2157 eurot).
Koondamishüvitiste saajate arv on tõusnud 366 isiku võrra, aga keskmine hüvitis on langenud 55 euro võrra (2014. aastal 1548 eurot, 2015. aastal 1493 eurot).
Töötukassas registreeritud töötute osakaal tööjõust mullusest veidi kõrgemal tasemel
(3,9%), pikaajaliste töötute hulk väiksem, kuid puudega ja eesti keelt mittekõnelevate
töötute hulk suurem v.e.a.TÖÖHÕIVE
2015. aasta oktoobri lõpus oli registreeritud töötuid 26 802 isikut ehk 960 töötut (3,7%) rohkem kui eelmisel kuul ja 1017 töötut (3,9%) rohkem kui aasta tagasi samal ajal.
Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli septembri lõpus 4,2%, 2014. aastal samal ajal 4,1%.
Uusi töötuid registreeriti kümne kuuga 53 686 isikut, mis on 1765 (3,4%) töötut rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 702 isikut (8,2%) vähem ja eesti keelt mitteoskavaid inimesi 350 (4,6%) ning puudega töötuid 682 (31,1%) isikut rohkem.
Töötuna arveloleku lõpetasid kümne kuuga 54 924 isikut, 2014. aastal samal ajal 60 458 isikut.
Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust suurem – kulud kasvavad kiiremini kui tulud,
oktoobris suurenes puudujääk sarnaselt eelmisele aastale
Haigekassa üheksa kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 19,9 mln eurot. Septembri lõpu seisuga on tulusid laekunud 712,1 mln eurot ehk 74,7% aastaks
planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 708,1 mln eurot, mis on 8,8 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht kasvanud 47,5 mln eurot ehk 7,1%.
Kulusid on tehtud 731,6 mln eurot, ehk 76,8% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 54,3 mln eurot ehk 8%.
Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-50,000,000
-40,000,000
-30,000,000
-20,000,000
-10,000,000
0
10,000,000
20,000,000
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksed ületavad eelarvet – kokku on eelarve miinuses 24 mln euroga
Tervishoiuteenuste kulud kokku on 595,2 mln eurot, sh eriarstiabi 469,9 mln, üldarstiabi 76,7 mln, õendusabi 23,8 mln, haiguste ennetus 6 mln ja hambaravi 18,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud eriarstiabi ja õendusabi arvel kokku 12,2 mln euroga.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 99,1 mln eurot, mis on 87,9% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad eelarvet 11,9 mln euroga.
Ravimite hüvitisi on välja makstud 92,9 mln eurot, mis on 97% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad eelarvet 591 000 euroga. Kasvanud on nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.
Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 7,2 mln eurot ehk 80% aasta eelarvest.
RESERVID, EELARVEPOSITSIOON
Riigikassa likviidsete varade maht kahanes aasta algusest 8,9% ja 18,5% v.e.a.
Novembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,36 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 972,8 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 373,9 mln eurot.
Stabiliseerimisreserv suurenes 5,2 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.Likviidsusreserv vähenes 319,0 mln eurot ehk 24,7% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 5,0 mln eurot ehk 51,3% v.e.a.
2014 november 2015 november0
200,000,000400,000,000600,000,000800,000,000
1,000,000,0001,200,000,0001,400,000,0001,600,000,0001,800,000,0002,000,000,000
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
368,685,712.0 373,871,866.0
1,301,519,789.0 987,465,870.0
-18.5%
-8.9%
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreservkogureservi muutus, võrreldes aasta algusega ja v.e.a. (%)
mln
eur
Valitsussektori kümne kuu nominaalne eelarve ülejääk oli 0,7% SKPst ehk 150 mln eurot
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOVVS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015
mln EUR % SKPst
Lühendite selgitused a – aasta; EA – eelarve; EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa
Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium; k – kuu; KKM – Keskkonnaministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava; MEM - Maaeluministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; SIM – Siseministeerium; Sk – skaala; SKP – sisemajanduse
koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; THI – tarbijahinnaindeks; v.e.a. – võrreldes eelmise
aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.
Top Related