Finantsstabiilsuse ülevaade 29.04.2014

Euroala majanduskasv möödunud

aasta lõpus kiirenesMajanduse taastumist takistavad suur võlakoormus ja

tööpuudus ning geopoliitilistest pingetest tingitud ebakindlus

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Allikas: Eurostat

Euroala SKP reaalkasv

SKP kvartalikasv SKP aastakasv

2

Rahvusvahelistel finantsturgudel on

põhiline oht liigsete riskide võtmineGeopoliitiliste pingete püsimine ja Kreeka probleemid pole

turge laiemalt mõjutanud

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Allikas: Reuters EcoWin

Euroala, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani aktsiaindeksid (1. jaanuar 2008 = 100)

euroala (STOXX 50) Ameerika Ühendriigid (S&P 500) Jaapan (Nikkei 225)

3

Vene sanktsioonide ja majanduslanguse

mõju Eesti majandusele on tagasihoidlikVenemaa-suunalise ekspordi vähenedes on väljavedu

teistesse sihtriikidesse suurenenud

4

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2014 2015

pro

tse

nd

ipu

nkti

Allikas: statistikaamet

Riikide panused kaupade ekspordi aastakasvu

Leedu

Läti

Rootsi

Soome

Venemaa

muu

ekspordi aastakasv (%)

Põhjamaades on kinnisvara hindade ja võlakoormuse kasv valdavalt jätkunud

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Allikad: Valueguard, Real Estate Norway; EP arvutused

Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid(jaanuar 2005 =100)

Stockholmi korterid Oslo korterid

5

Põhjamaade pangagruppide

finantsvõimendus ei ole vähenenudPangagruppide rahastamine on turupõhise rahastamise suure

osakaalu tõttu haavatav

Allikas: Riksbank Financial Stability Report 2/2014 6

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

0%

50%

100%

150%

200%

250%

199

2

199

3

199

4

199

5

199

6

199

7

199

8

199

9

200

0

200

1

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

201

0

201

1

201

2

201

3

* ainult Rootsi residendid

Rootsi pankade varad SKP suhtes ja omavahendid varade suhtes

varad*/SKP (vasak telg) omavahendid/koguvarad (parem telg)

Rootsis on võetud meetmeid riskide vähendamiseks ja pankade vastupanuvõime tagamiseksSeniste meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvara hindadele on vähene

7* Süsteemse riski puhvri nõue hakkas kehtima süsteemselt olulistele pangagruppidele 1. jaanuarist 2015 ja

vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue hakkab kehtima 1. septembrist 2015

0%

5%

11%

16%

21%

26%

tegelik nõutavtase

tegelik nõutavtase

tegelik nõutavtase

tegelik nõutavtase

Handelsbanken Nordea SEB Swedbank

Allikad: pangagruppide finantsaruanded, Rootsi finantsinspektsioon

Rootsi suuremate pangagruppide esimese taseme põhiomavahendite tase 2014. aasta IV kvartalis võrreldes nõutavaga* ja finantsvõimenduse määr

vastutsüklise kapitalipuhvri määr Rootsis 1%

25% riskikaalu miinimumnõue kinnisvaralaenudele Rootsis ja NorrasII samba järelevalveline lisanõue

süsteemse riski puhver 5%

kapitali säilitamise puhver 2,5%

esimese taseme põhiomavahendite miinimumnõue 4,5%finantsvõimenduse määr

Eesti pankade likviidsusjuhtimine on

emapangagruppidega tihedalt seotudEmapankade rahastamise tähtsus on pärast kriisi vähenenud

8

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

-10000

-8000

-6000

-4000

-2000

0

2000

4000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

mln

eu

rot

Nelja suurema panga koondnetopositsioon emaettevõtete suhtes

nõuded (vasak telg) kohustused (vasak telg) netopositsioon (% koguvaradest, parem telg)

Hoolimata kasumite vähenemisest püsib

ettevõtete laenumaksevõime endiselt heaPikemas vaates hakkab tööjõukulude kiire kasv mõjutama

nii konkurentsivõimet kui ka laenumakseriske

* tegevuse ülejääk ja segatulu

** likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhe 9

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Allikas: statistikaamet

Ettevõtete kasumlikkus ja maksevõime

kasumi* aastakasv (vasak telg) maksevõime üldkordaja** (parem telg)

Laenu- ja liisinguportfelli kasv on mõõdukasEttevõtete seas suurenes enim kinnisvara-,

kaubandus- ja primaarsektori portfell

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv

ettevõtete laenud eluasemelaenud

muud majapidamiste laenud ettevõtetele ja majapidamistele antud laenud kokku

10

Pankade laenuportfelli kvaliteet endiselt paranesVenemaa riskidele avatud ettevõtete viivislaenude prognoositav kasv on väike

Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud erineva ulatusega (5, 10 ja

15 protsendipunkti suuruse) majanduslanguse mõju viivislaenudele11

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis

tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp

Pankade kahjude kandmise võime püsib kõrge

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kapitali ja finantsvõimenduse suhtarvud

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv koguomavahendite suhtarv

finantsvõimenduse määr

12

Kapitali suhtarvude 2014. aasta tõusu taga on suuresti riskivarade kajastamise muutus, kuivõrd

riskivarasid hakati hindama varasemate laenukahjumite põhjal

Baasintressimäärade langus hakkab üha rohkem mõjutama pankade kasumlikkust

13

-900

-700

-500

-300

-100

100

300

500

700

900

-1200

-800

-400

0

400

800

1200

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

mln

eu

rot

mln

eu

rot

Pankade kasum ja selle komponendid

laenuallahindlusedtegevuskuludmuud tuludpuhasteenustasutulupuhasintressitulupuhaskasum (parem telg)puhaskasum ilma dividendi- ja erakorraliste tuludeta (parem telg)

Pangandusest on riskid liikumas pangavälistele laenuvahendajatele

14

60

80

100

120

140

160

180

2010 2011 2012 2013 2014

Allikas: Euroopa Keskpank

Euroala pankade ja muude finantsvahendusettevõtete varade maht (I kvartal 2010 = 100)

pangad rahaturufondid investeerimisfondid (v.a rahaturu- ja pensionifondid)

Pangandusvälise laenuvahenduse*

maht Eestis on väikeMuude finantsvahendusettevõtete hulka loetakse statistikas

ka laenuvahendusega mittetegelevad ettevõtted

* muud finantsvahendusettevõtted (sh investeerimisfondid, mis ei ole pensionifondid) ja hoiu-laenuühistud15

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

45002

00

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

201

0

201

1

201

2

201

3

201

4

mln

eu

rot

Pangandusvälise laenuvahenduse hinnanguline maht Eestis finantskonto andmetel

pangandusväline laenuvahendus (vasak telg) osakaal pankade finantsvarades (parem telg)

osakaal SKPs (parem telg)

Korteritehingute hinnakasv mullu aeglustusSissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade mõjul

võib kinnisvara hindade tõus ja laenukasv kiireneda

16

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Allikad: maa-amet, statistikaamet

Tallinna korteritehingute mediaanhind ja brutokuupalk

Tallinna korteri m2 mediaanhind (vasak telg)

brutokuupalk Tallinnas (vasak telg)

korterite mediaanhinna ja brutokuupalga suhe (parem telg)

Kinnisvara ehitus- ja arendustegevus

on hoogustunudSuure hulga uute pindade turuletulek võib suurendada

kinnisvaraga tegelevate firmade laenumakseriske

17

0

50

100

150

200

250

300

350

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

tuh

at m

2

Allikad: statistikaamet, ehitisregister

Eluruumide ning kaubandus- ja kontorihoonete ehituseks väljastatud load

eluruumide arv (vasak telg) kaubandushoonete maht (parem telg)kontorihoonete maht (parem telg)

Finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

18

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on väikesed

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Väliskeskkonna nõrgenemine võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada pankade

laenukvaliteeti

Põhjamaade majanduse ja pankade riskide ümberhindamine finantsturgude poolt suurendab

pankade rahastamis- ja likviidsusriski

Madalate intressimäärade ja sissetulekute kasvu tõttu Eesti kinnisvara hindade tõus kiireneb, mis

suurendab riske finantssüsteemis

väike risk suur risk

noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2014 hinnanguga

19

Väliskeskkonna halvenemise risk

• Venemaa sanktsioonide ja majanduslanguse mõju Eesti majandusele on väike

• Euroala majanduskasvu kiirenemine toetab välisnõudluse taastumist

• Riske vähendab ettevõtete ja majapidamiste hea finantsseis ning pankade suur kapitaliseeritus

20

Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade rahastamisele ja likviidsusele

• Riskide kuhjumine kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse suurenemise kujul jätkub

• Suurte pangagruppide rahastamine on haavatav ja omavahendeid varade suhtes vähe

• Nõudeid pankade kapitalile ja laenudele on karmistatud, kuid selle mõju on seni väga väike

• Emapankade rahastamis- ja likviidsusprobleemid võivad suurendada ka Eesti suuremate pankade likviidsus- ja rahastamisriske

21

Eesti kinnisvara hindade liigkiire kasvu risk

• Kinnisvara hindade aeglasem kasv on paremas kooskõlas sissetulekute kasvuga

• Madalate intressimäärade ja tulude kasvu mõjul võib laenu- ja kinnisvara hindade kasv kiireneda

• Suure hulga uusarenduste turuletulek võib suurendada kinnisvaraga tegelevate ettevõtete laenumakseriske

• Riskide konservatiivne hindamine nii pankade kui ka laenuvõtjate poolt on jätkuvalt oluline

22

Eesti Pank kehtestas 1. märtsist 2015 eluasemelaenude nõuded

• Nõuded ei karmista eluasemelaenude praeguseid tingimusi

• Laenumaht kasvab hetkel mõõdukalt ja kinnisvara hindade kasv

on aeglustunud

• Liigse laenukasvu korral on Eesti Pangal võimalus nõudeid

karmistada

23

Eluasemelaenude nõuded

* KredExi käendusega laenude puhul kuni 90%

NõueMaksimaalne lubatud määr

Eluasemelaenu summa tagatise väärtusest 85%*

Laenumaksed netosissetulekust 50%

Eluasemelaenu tähtaeg 30 aastat

• Lubatud erandid: kuni 15% kvartali jooksul antud laenumahust võib anda piirmäärasid ületavate tingimustega

24

Eesti Pank ei pea vastutsüklilise

kapitalipuhvri kehtestamist praegu vajalikuksLaenu- ja liisinguportfelli kasv jäi nominaalsest

majanduskasvust aeglasemaks

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Laenumahu ja nominaalse SKP aastakasv

laenukasv nominaalse SKP kasv

25