Post on 10-Oct-2020
Kinnitatud MTÜ Terra Maritima üldkoosolekul 04.03.2008.a.
Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
2
SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................3 Metoodilised põhiprintsiibid ..............................................................................3 Mõisted..........................................................................................................3
PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT ............................................................6 Piirkonna üldiseloomustus ................................................................................6 Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad ............................................. 10 Inimressursid ............................................................................................... 11 Loodusressursid ............................................................................................ 11 Aktiivsed tegevused ...................................................................................... 12 Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused..................................................... 13 Turismispetsiifilised ja toetavad teenused......................................................... 13
ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS ............................................................................. 15 Suundumused maailma ja Euroopa turismis ..................................................... 16 Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio................................................ 16 Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused.................................. 18 Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused................. 19 SWOT analüüsi tulemused.............................................................................. 21 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava analüüs ............................................................................. 24
ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015 ...................................................... 26 Arenguvisioon ja missioon.............................................................................. 26 Arengukava rakendamise põhimõtted .............................................................. 27 Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010............. 29 Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja -strateegiatega .............................................................................................. 36
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 38 Lisa 1. Töörühmade liikmed............................................................................ 40 Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur ........................................ 41 Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur..................................... 51 Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur ............. 58 Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur ...................................................... 64 Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur......... 66 Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007 (analüüsi tabel) ............................................................................................ 73 Lisa 8. Trendid Euroopa turismis ..................................................................... 78
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
3
SISSEJUHATUS
Kuue valla, so Läänemaalt Lihula, Ridala, Hanila, Martna ning Pärnumaalt Koonga ja Varbla, piirkonda (edaspidi Matsalu piirkond) mõjutab selgelt ühine turismitõmbetegur – Matsalu Rahvuspark. Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2008-2015 aluseks on võetud eelnev turismi arengukava – Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007. Mittetulundusühing Terra Maritima (edaspidi TM) on tegutsenud alates 2006. aastast. TM asutajad ja liikmed on Matsalu piirkonna vallad. Enne TM-i asutamist, viidi Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevused ellu valdade ja Matsalu Rahvuspargi Administratsiooni vahel 2004. aastal sõlmitud koostöölepingu alusel. Arengukava uuendamise tingis dokumendi “Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007” aegumine. Käesolev arengukava lähtub riiklikus turismiarengukavas välja toodud tegevussuundadest ning arvestab turismi- ja puhkemajandusega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjudega piirkonnas.
Metoodilised põhiprintsiibid
Arengukava koostamist juhtisid TM-i juhatus ja liikmed ning arengukava koostamiseks kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt Lisa 1). Arengukava koostamist nõustasid Läänemaa Arenduskeskus ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning Tartu Ülikool Pärnu Kolledz. Arengukava kinnitab TM-i üldkoosolek. Protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu printsiipe, püüdes leida optimaalset tasakaalu turismi- ja puhkemajanduse arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel. Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid:
1) Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 analüüsimine ning olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse ressursside ja toodete inventuuri läbiviimine;
2) töörühmade (kliendi portfoolio, SWOT, arengusuundmused) läbiviimine; 3) eesmärkide püstitamine perioodiks 2008-2015 ja tegevuskava 2008-2010
koostamine (sh sidumine võimalike rahastusallikatega) eesmärkide saavutamiseks;
4) arengukava avaliku arutelu läbiviimine; 5) arengukava lõplik vormistamine ja kinnitamine.
Arengukava elluviimist kajastab peatükk “Arengukava rakendamise põhimõtted”.
Mõisted
Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses. Klientide portfoolio on sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikema sihtrühmade
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
4
välja valimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ning kasutada piiratud finantsvahendeid efektiivselt.
Piirtaluvus (taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja ilma et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson, Wall 1982).
Puhkemajandus ehk rekreatsioon on valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja (Ökoloogia leksikon 1992).
Pärandkooslus ehk poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud (puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad) (Talvi 2001: 5).
Sihtrühm on ühiste tunnusjoontega inimgrupp. Üldise inimhulga segmentimiseks (gruppideks jaotamisel) kasutatakse väga mitmeid meetodeid, millest enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase, sissetuleku suurus, jne), asukoha- (külastaja päritolumaa või –koht), psühhograafilis- (külastaja eelistused, soovid, harjumused, jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk, elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud informatsiooni allikad, jne) järgi.
Siseturism on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.
Sissetulev turism on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.
Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on (Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013): 1. majutus koos toitlustamisega; 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiettevõtjad – reisikorraldajad ja -bürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja
asutused.
Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation) määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks.
Turismiarengukava on sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide välja toomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste välja toomine (Godfrey, Clarke 2002).
Turismi mõjud on turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha erinevatele keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks,
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
5
sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks mõjudeks. Majanduslikud mõjud on seotud turismimajanduse poolt loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga sihtkohas. Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile, kogukonna elustiilile ja inimestevahelistele vastastikustele suhetele. Ökoloogilise keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud keskkonnas.
Turismiressursside audit on turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajaloo- ja kultuuriressurssideks, üritusteks ja aktiivseteks tegevusteks ning turismispetsiifilisteks ja -toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002: 7).
Turismiteenus(-toode) on terviklik külastuselamus, mis koosneb paljudest erinevatest materiaalsetest ja mittemateriaalsetest komponentidest, sh teenustest, mida külastaja oma reisi ajal kogeb.
Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.
Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.
Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
6
PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT
Piirkonna üldiseloomustus Matsalu piirkond moodustab Eesti turismiruumist olulise osa (ligi 5% Eesti pindalast) hõlmates endas suurt ajaloo- ja looduspotentsiaali nii Matsalu Rahvuspargi kui ka rikkaliku ajaloopärandi näol (vt Joonis 1).
Joonis 1. Matsalu piirkonna paiknemine Eesti kaardil Piirkonnas elab seisuga 1. jaanuar 2007.a. 11 124 inimest (vt Tabel 1), mis moodustab Eesti kogurahvastikust 0,8% (Statistikaamet 2007). Tabel 1. Rahvastiku arv piirkonna omavalitsustes seisuga 01. jaanuar 2007.a. Omavalitsus Inimeste arv Hanila vald 1735 Lihula vald 2852 Martna vald 997 Ridala vald 3175 Koonga vald 1328 Varbla vald 1037 KOKKU 11 124 Allikas: Rahvastikuregister Piirkond omab suurt külastatavuse potentsiaali tänu seda läbivatele suurtele magistraaltrassidele, mille kaudu toimub mandri ühendus Eesti suursaarte Hiiu- ja Saaremaaga, teisalt asub piirkond kahe tugeva turismimagneti Pärnu ja Haapsalu vahel. Esimene annab võimaluse suurendada piirkonda külastajate arvu transiitreisijate arvel, kes hetkel piirkonnast lihtsalt läbi sõidavad ning suurte suvituslinnade jaoks on piirkond heaks tagamaaks, kuhu oma külastajaid saata, et pikendada nende viibimise kestust piirkonnas.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
7
Hanila valla peamisteks turismiressurssideks on mitmekesine loodus – kaitsealad, pikk mererand ning rikkalik ajaloopärand (piirkonnas on mitmeid varajase asutuse paiku: Vatla maalinn, Salevere salumägi, Virtsu linnus). Mõned loetletutest on juba välja arendatud külastajate vastuvõtmiseks, kuid Vatla maalinn ning Virtsu linnus vajavad head kontseptsiooni ning investeeringuid, et neist saaksid tulevikus turismiatraktsioonid. Lähemat ajalugu esindavad mitmed mõisahooned, mis hetkel on suhteliselt kehvas olukorras. Suuremat potentsiaali nähakse Vatla mõisas, kuhu soovitakse pikemas perspektiivis rajada seminari- ja koolituskeskus, koos vajaliku inventari ja teenustega. Turismi- ja puhkeatraktsioonidena võib veel välja tuua Puhtu laiu, kus on viidastatud matkarada ja puhkekoht, ning Laelatu puisniidu, kus on tagatud juurdepääs ka suure bussiga. Oluliseks tugevuseks turismi- ja puhkemajanduse arendamisel on heal tasemel infrastruktuur (riigi maanteed, sadam) ning paiknemine suure liikumistihedusega piirkonnas (Virtsu sadamast ligipääs Saaremaale). Olemasolevaid atraktsioone aitavad elavdada mitmed piirkonnas toimuvad üritused. Kõige olulisemaks neist on Virtsu Merepäevad ning lisaks sellele veel mitmed rahvusliku taustaga üritused nagu laadad ja käsitööpäevad külades. Rahvusvahelise tuntuse on saavutanud üritused ja seminarid, mis toimuvad Polli Talu Loomingulises Keskuses ning põnevaid tegevusi ja üritusi korraldab Hanila muuseum. Pakutavate turismiteenuste poolest on vald hästi kaetud – majutust pakuvad Pivarootsi Tuulik, Pivarootsi mõis, Pivarootsi lastelaager, Kõrtsi talu ja Voosemetsa turismitalu. Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud. Valla ainuke bensiinijaam asub samuti Virtsus. Hanila valla nõrkuseks on kvaliteetsete toitlustuskohtade vähesus ning äärealadel teenuste puudumine. Kuigi vallal on pikk merepiir, puudub korralik mererand ja selle juures olev tugiinfrastruktuur, looduslikud atraktsioonid on suhteliselt kehvas olukorras ning ligipääs nendeni on raskendatud. Lisaks eelpool nimetatud arendamist vajavatele objektidele soovitakse laiemas skaalas tegeleda vallas just loodusturismi arendamisega luues uusi matkaradasid, parandades ligipääsu loodusressurssidele ning jahiturismiga – peale Virtsu jahisadama välja arendamist. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused: Virtsu jahisadam, Virtsu sadam, Vatla seminari- ja koolituskeskus, pärandmaastike hooldus ja matkaradade välja arendamine, Vatla maalinn, Virtsu linnus, Virtsu Merepäevad. Lihula vald on oma pindalalt Läänemaa suurim. Vald omab suurt kultuuriloolist ja looduslikku potentsiaali, mis aitavad arendada turismi- ja puhkemajandust piirkonnas - suurem osa Matsalu Rahvuspargist asub Lihula valla territooriumil hõlmates ligikaudu 30% valla territooriumist. Valda läbib Tallinn – Risti – Virtsu – Kuressaare maantee, mis on keskmises seisukorras. Valla kõrvalteed on osaliselt suhteliselt kehvas olukorras– teedel puudub must kate ning nad on kitsad. Esimene toob endaga kaasa suured tolmupilved turismibusside möödumisel ning teine tähendab reisibussidele ebaturvalist liikumist. Looduslike vaatamisväärsuste paremaks kättesaamiseks on rajatud mitmed matkarajad (Kirikuküla, Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla), mis on saavutanud külastajate seas suure populaarsuse. Ajalooliselt on kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks Lihula linnusemägi koos Lihula mõisaga, mis vajab suuri investeeringuid, et teha sellest külastajatele atraktiivne elamuste paik. Ühtedeks omapärasemateks vaatamisväärsuseks lisaks loodusele on vallas vanad kivisillad (Kasari sild, Vanamõisa kivisild, Rumba raudteesild), mis moodustavad ühtse terviku. Lihula valla kõige olulisemateks üritusteks võib pidada augustis toimuvaid Lihula
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
8
Kultuuripäevi ja sügiseti aset leidvat Matsalu Loodusfilmide festivali, millest on kujunenud juba traditsiooniline rahvusvaheline üritus. Lisaks looduslikele ja ajaloolistele ressurssidele pakutakse vallas mitmeid teenuseid, mis aitavad täiustada külastajate reisielamust. Majutusteenuseid pakub Luige Villa Lihula kesklinnas, Laineotsa talu ja Paali-Tõnise turismitalu. Toitlustusteenuseid pakuvad Lihulas mitmed baarid ja kohvikud. Väljaspool linna on võimalik toitlustada Tuudi ja Kasari baaris. Lihula bensiinijaam pakub samuti toitlustust. Lihula vallas tegutseb ka piirkonna ainuke sissetuleva ja siseturismiga tegelev reisikorraldaja, kes pakub soovijatele nii valmispakette, kui on valmis koostama ka täielikult külastaja erisoovidele vastava paketti. Lihula mõisas tegutseb veel Matsalu piirkonna asjaosaliste poolt algatatud Lihula turismiinfopunkt. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Lihula vallas: Lihula linnusemägi ja Lihula mõis, Kasari jõe sildade ümbrus, Penijõe mõisa ümbrus, Matsalu mõis ja Keemu sadam, Saastna poolsaar, Kirbla mägi, Suitsu vaatetorni ümbrus ja Kirikuküla, Matsalu Loodusfilmide festival, Lihula Kultuuripäevad. Koonga vald asub Pärnu maakonna äärealal – olulisimateks turismiressurssideks on selles vallas looduslikud ja ajaloolised ressursid. Geograafilisest asukohast lähtuvalt ollakse pigem seotud Lihula kui Pärnu linnaga (Lihula asub vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel, Pärnu ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel). Tuntuimaks vaatamisväärsuseks on loodust ja kultuurilugu ühendavad Soontagana maalinnus, Mihkli tammik ja Kalli-Nedrema puisniit, kus on väljaarendatud puhkekoht ja õpperada. Soontaganas on Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt hästi väljaarendatud atraktsioonid koos puhkepaikade ja matkaradadega. Piirkonna üheks kõige tuntumaks ürituseks võib pidada traditsioonilist Mihkli laata. Valla turismi- ja puhkemajanduse nõrkusteks on nõrgalt arenenud turismiettevõtlus (hetkel praktiliselt ainult üks teenuse pakkuja – Oidrema mõis, kes pakub terviklikku toodet – majutus, toitlustus, aktiivsed tegevused ja giiditeenus piirkonnas), mis teisalt on selgitatav turismi suure hooajalisusega – ainult turistidele teenuseid pakkudes ei ole võimalik ennast ära majandada. Lahendus oleks olemasolevate majapidamiste poolt turismiteenuse pakkumine lisategevusena oma põhitegevusele. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Koonga vallas: Soontagana maalinna piirkond (hõlmates sood ja soost laudtee tegemist Kurese külla ja Salumäele, Salumäel atraktiivsuse tõstmiseks lubjaahju korrastamine ja vaatlustorni planeering sinna), Pärdimägi vaatlustorni ja laagriplatsi korrastamine, matkamarsruudi Oidrema – Soontagana tähistamine ja teiste väiksemate marsruutide väljaarendamine (Oidrema, Mihkli ja Kalli külas), jalgsimatkaradade ja objektide tähistamine Oidrema, Tõitse külas ja Tuhu soos. Kõima mõisa arendamine majutus- ja toitlustuskohaks erainvesteeringute abil. Pikavere küla arendamine koostöös külaseltsiga (palvemaja, külakeskus, ujumiskoht). Üritustest Mihkli laada omapära täiendamine. Perioodiliste külapäevade korraldamine valla eripiirkonnas rotatsiooni meetodil ja rahvakalendri üritused Koonga valla külades. Kahe eramuuseumi toetamine. Martna valla peamiseks turismi- ja puhkemajanduse ressursiks on looduslikud ressursid ning vallas tegutsevad aktiivsed inimesed – taastatud või taastamisel on mitmed mõisad (Suure-Lähtru mõis, Keskvere mõis), suvisel ajal on võimalus osa saada omapärasest teatriprojektist, mis toimub Saueaugu Teatritalus. Martna vald on saanud tähelepanu osaliseks, kuna selles vallas on ainuke linnuvaatlustorn Eestis, kuhu on võimalik pääseda ka ratastooliga inimestel (Rannajõe). Lähtuvalt olemasolevatest ressurssidest ning võimalustest, soovitakse vallas arendada eeskätt just loodusturismi – linnuvaatlus, matkad looduses (giidiga ja ilma).
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
9
Hetkel pakutakse vallas turismispetsiifilisi ja toetavaid teenuseid piiratult – täielikult puuduvad majutusteenused, toitlustusteenust on võimalik saada ettetellimisel Suure-Lähtru mõisast ning aktiivsete tegevustega on võimalik tegeleda Kirsioja Talus. Martna on kogunud tuntust ülevabariiklike spordiüritustega, veebruaris toimub maadlusvõistlus ja juulis jalgrattaetapp. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Martna vallas: loodusturismi arendamine Kasari jõe piirkonnas (nii infrastruktuur kui ka teenused), loodusturismi õppeklassi rajamine Rõude külas, laagriplatsi/piknikukoha väljaehitamine Rannajõe linnuvaatlustorni juurde, Paumani tiigi ümbruse korrastamine ja üldrahvalikeks üritusteks platsi/lava rajamine, turismitalude tekkimise ja eraomanduses olevate Suure-Rõude ning Laiküla mõisade arendamise soodustamine. Külaseltside aktiviseerimine külaturismi elavdamiseks. Ridala vald on nn rõngasvald ümber Haapsalu linna. Vald on rikas oma loodusressursside poolest ning valla koosseisu kuuluvad 78 saart ja laidu. Matsalu mõjupiirkonda jääb territoriaalselt pool valla pindalast – teine pool on juba rohkem Haapsalu linna turismi mõjualas. Piirkonna olulisimateks ressurssideks on looduslikud ressursid – väärtuslikud loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar) ning ka kultuurilised ressursid (näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva, Haeska, Puise rannakülades). Ridala vald on käesoleva arengukavaga kaetud valdadest üks enim arenenud turismiteenuste võrgustikuga – vallas pakutakse mitmekesiseid majutus- ja toitlustusteenuseid ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Valla majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks ning kuna vald ümbritseb Haapsalu linna, siis leiavad Haapsalu linna külalised endale soodsama hinnaga majutust just väljapool linna. Vallas on ka suhteliselt hästi arenenud infrastruktuur – Rohuküla sadamast toimub ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel, Ridala valda läbivad kaks riigi tugimaanteed (Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla ning Haapsalu – Laiküla) ning rakendust ootab Kiltsi lennuväli. Turismi- ja puhkemajanduse puudustena saab välja tuua puuduliku külade ja teede tähistamise. Lahendamist vajavate probleemide hulka kuuluvad ka inimeste laidudele pääsemise küsimus (laiud on kaitse all, kuid soovitakse mõõdukat ning kontrollitud saarte külastamise võimalust) ning vajadus leida tasakaal külastajate voogude ning kohaliku sotsiaalse taluvuspiiri vahel. Ridala atraktsiooniks on kujunemas jalgrattatee, mis läbib valda seitsme kilomeetri ulatuses (jalgrattatee marsruut: Ridala vald – Haapsalu linn – Taebla vald – Risti vald – Harjumaa Nissi vald). Ridala vallas on piisaval hulgal ja kvaliteedil matkaradasid ja muid jalgrattateid. Kohalike elanike osalus turismiteenuste pakkumisel on kujunenud optimaalseks. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Ridala vallas: Külade ja külateede viidastamine, Ungru loodusraja väljaarendamine (marsruudil Ungru tammed – Ungru mõisamaja varemed – Ungru vana sild – Peetri kivi), Pullapää neeme matkaraja väljaarendamine ning Ridala omakultuuripäeva edendamine (valla erinevate piirkondade väärtusi tutvustav suveprojekt). Pärnumaal asuv Varbla vald on tuntud suvituspiirkond juba aastakümneid ning seda peegeldab ka hästiarenenud turismiteenuste (eriti just majutusasutuste) võrk. Varbla vallas võib lugeda ühtekokku ligi 500-600 voodikohta (enamus neist asub
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
10
puhkekülades ja -laagrites). Majutusasutuste juures pakutakse ka toitlustamise ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Peamiseks atraktsiooniks, mis tõmbavad inimesi Varbla valda vaba aega veetma, on mererand (Matsi rand, Varbla rand, Paatsalu – Pivarootsi rand), mis on ühelt poolt hinnatud puhkeala ning teisalt meelispaik loodushuvilistele, kuna pakub võimaluse jälgida linde ning uurida liigirikast taimestikku. Piirkonna puudusteks peetakse väikeste majutusasutuste puudumist, mis võimaldaksid puhkust veeta ka väiksema seltskonnaga või perega (hetkel olemasolevad majutusasutused on suhteliselt suured – paljude voodikohtadega – kaob privaatsuse tunne). Puuduvad väljatöötatud ja viidastatud jalgratta- ja matkarajad (hetkel vaid Kolga LKA matkarada), samuti ei ole piirkonnas pakkuda kvaliteetset giiditeenust. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Varbla vallas: Matsiranna puhkeala, Matsi sadam, matkaradade ja jalgrattamarsruutide arendamine (Illussaare kaitsemets ja kallas, Sõmeri-Raespa rannikumaastik), Saulepi külakeskus. Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad Matsalu piirkonda mõjutavad sellega piirnevad teised külastuspiirkond:
• Hanila valla turismi mõjutab Muhu saare külastatavus, kuna vallast tuleb Muhu saarele jõudmiseks läbi sõita. Ühiseks nimetajaks on meri, mereline loodus ja sellega seonduvad turismispetsiifilised teenused ning tooted. Hanila valla oluliseks tegevuseks on pikendada Muhu saarele (ja sealt edasi Saaremaale) sõitjate viibimist valla territooriumil. Virtsu sadamat läbis 2006. aastal 1 308 831 reisijat ja 477 311 autot, 2007. aastal olid arvud vastavalt 1 470 425 ja 545 151. Hanila valla külastatavust mõjutab ka Matsalu Rahvuspargi külastatavus eelkõige loodushuviliste sihtrühmas.
• Ridala vald jääb suuresti Haapsalu linna mõjualasse. Eriti kehtib see
spaaturistide puhul, kes otsivad puhkuse mitmekesistamiseks muid teenuseid ja tooteid. Ridala vallal on võimalik tänu Haapsalu toodetele (kuurort, kultuur, ajalugu) mõjutada ja arendada külastatavust oma vallas. Haapsalu lähedus annab eelise Tallinnast tulevad külastajaid meelitada terviklikuma turismiteenusepaketiga (kultuur, ajalugu, loodus ja pärand ning lisaks majutus ja toitlustus).
• Martna vald asub georgaafiliselt Ridala, Taebla ja Kullamaa valdade vahel. Enim
mõjutab Martna turismi Palivere ja Marimetsa turismipiirkonnad, mis pakuvad turismitoodetest eelkõige loodust ja aktiivseid tegevusi. Tulevikus võib Martna külastatavust määrata Ristile rajatav Läänemaa Värav.
• Lihula vald on Matsalu mõjupiirkonna valdadest kõige väiksema naabrite
mõjuga, kuid Pärnumaa oma lähedusega annab võimaluse sellest tulenevaid eeliseid ära kasutada. Heaks võimaluseks, kuid ka nõrkuseks on Saaremaale minejad.
• Koonga ja Varbla vallad on selgelt mõjutatud nii Pärnu maakonnast kui Pärnu
linnast. Varbla mõnevõrra vähem, sest antud vallas on siiski väga pikk puhkamise traditsioon, mis Pärnu linnaga võrreldes pakub vaikust ja looduslähedust.
Matsalu piirkond on linnadest enim mõjutatav Haapsalu ja Pärnu ning laiemas kontekstis kogu Läänemaa ja Pärnumaa külastaja voogudest.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
11
Matsalu piirkonna turismiressursid ja -tooted:
1. Inimressursid; 2. Loodusressursid; 3. Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused; 4. Aktiivsed tegevused; 5. Turismispetsiifilised ning toetavad teenused.
Inimressursid Matsalu piirkonna kohalike valmisolek külaliste vastuvõtuks lähtub 1) külastustaluvusest, 2) teenindusvalmidusest ja 3) ettevõtlikkusest. Kohalike külastustaluvus piirkonna suuruse puhul on madal. Kohalikele valmistab muret turistide kultuuritus, mis on seotud sellega, et tekivad probleemid, kui turist käib omavoliliselt eramaa peal. Kohalike sallivus on mõnes külas juba ületanud kriitilise piiri, sest just turismiettevõtjate enda viidamajanduse puudulikkuse tõttu tülitatakse naaberelanikke või lausa sõidetakse naaberhoovi teadmises, et ollakse õiges majutuskohas. Külalislahkus on aasta aastalt paranenud, kuid probleemiks võib pidada eriti vanema generatsiooni puhul vähest keeleoskust (nt loodus- ja linnuturistid on eelkõige inglise keelt kõnelevad turistid). Piirkond on hajutatult kaetud erinevate teenuste ja toodetega. Kohalikud ettevõtjad arendavad ja laiendavad oma tegevust vastavalt võimalustele. Perioodil 2004-2007 on piirkonda tekkinud 3-5 uut turismiettevõtjat, tegutsevad ettevõtjad on samal ajal lisanud uusi teenuseid (nt uue aktiivse tegevuse lisamine tootepaketti) jälgides turu nõudlust. Probleemiks on jätkuvalt ettevõtlikke inimeste vähesus. Kohalike omavalitsusüksuste suhtumine turismi- ja puhkemajandusse on vallati erinev, kuid läbivaks teemaks on ikkagi see, et turism ei too valla eelarvesse läbi turismiettevõtjate olulist tulu. Üheski vallas ei ole turismiga tegelevat ametniku (mõnes vallas teevad seda tööd vabatahtlikult seotuna külaseltside arendamisega ja üldse valla arendamisel kas kultuurinõunik või arendusnõunik). Vaatamata omavalitsuste arvamustele on vallad siiski valmis turismimajandust arendama. Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava, valdade arengukavad, kus kõik käsitlevad suuremal või vähemal määral turismi, annavad alust oletada, et kohalikud omavalitsused on valmis tegema investeeringuid turismi- ja puhkemajandusse. Loodusressursid Üheks kõige olulisemaks looduslikuks ressursiks piirkonnas on Matsalu Rahvuspark (edaspidi Matsalu RP) (vt Joonis 2). Looduskaitseala loodi 1957. aastal selleks, et kaitsta pesitsevaid, sulgivaid ja läbirändavaid linde (Matsalu RP 2007). 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu RP-ks. 1. jaanuaril 2006. aastal moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus (edaspidi LKK), mis on Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev riigiasutus ning loodi endiste kaitsealade administratsioonide baasil. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse vallas on prioriteediks olnud loodusväärtuste kaitse alla võtmine ning kaitsekorralduse kavandamine ning nüüd on LKK näol olemas ka asutus, mis juhib kaitsekorralduslike tööde läbiviimist. LKK tegevusvaldkondadeks on kaitse planeerimine, loodushoiutööd, liigikaitse ning loodusharidus. Sealhulgas korraldab LKK oma pädevuse piires loodusõpet ning tutvustab kaitstavaid
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
12
loodusobjekte avalikkusele. Matsalu RP, Puhtu-Laelatu LKA, Tuhu MKA, Lihula MKA, Nehatu LKA ja paljud teised kaistealad on nüüdsest LKK Hiiu-Lääne regiooni korraldatavad kaitstavad objektid.
Joonis 2. Matsalu Rahvuspargi paiknemine piirkonnas Allikas: Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Lisaks Matsalu RP-le on piirkonnas mitmeid loodusressursse, mida on võimalik kasutada turismitoote baasina. Siia hulka kuuluvad supelsuvitajatele mõeldud liivarannad Varbla vallas, suur hulk ettevalmistatud matkaradasid Hanila, Koonga ja Ridala vallas, Matsalu RP-l paiknevad linnuvaatlustornid ning puisniidud, mis on üheaegselt nii loodus- kui ka kultuuripärandi kandjad (vt Lisa 2). Suurem osa ressurssidest on keskmise või hea kvaliteediga, kuid on hulk objekte ja vaatamisväärusi, mis vajavad investeeringuid. Aktiivsed tegevused Aktiivsete tegevuste pakkumisel kerkivad esile Lihula, Varbla ja Ridala vald, ülejäänud vallad on suhteliselt tagasihoidlikult esindatud (vt Lisa 3). Piirkonnas pakutakse laia valikut tegevusi alustades rohkearvuliste linnuvaatlustornidega, mis on ka kõik teedelt viidatud. Lisaks on võimalik tellida Matsalu piirkonnas paadisõitu jõgedel ning Lihula vallas kanuusõitu. Ridala vallas pakutakse lisaks Matsalu lahe paadireisidele ka reise Väinamerel, jahisporti ja laskesporti lasketiirudes, giidiga matku loodusrajal ning jalgrattalaenutust. Telkimis- või laagriplatsidega on varustatud viis valda (Lihula, Varbla, Koonga, Martna ja Ridala). Kalastamisvõimalused (teenust ei pakuta) on igas vallas. Ratsutamiselamust pakutakse Lihulas, Ridalas ja Varblas ning lisaks on enamus valdades mitmeid pallimänguväljakuid (nii sise- kui välistingimustes), mida saavad kasutada ka piirkonna külalised. Erinevused väliväljakutes seisnevad selles, et mõnes vallas on tagatud pesemisvõimalused (spordiväljakud asuvad majutusteenust pakkuvate ettevõtete ja seltsimajade juures), kuid mõnes kohas puuduvad toetavad teenused (pesemisvõimalused). Aktiivsed tegevused toimuvad enamjaolt värskes õhus, mis tähendab tegevuste peatumist või suhteliselt ebamugavat läbiviimist vihmastes tingimustes või külmema ilmaga.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
13
Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused Kuigi piirkonna suurimaks tugevuseks on rikkalik looduspärand (nii nagu paljudes teistes maapiirkondades Eestimaal), on ka kultuuri ja ajaloo vaatenurgast piirkonnal väga palju pakkuda (vt. Lisa 4): alates linnamägede ja maalinnustega ning lõpetades kaluriküladega, mis toimivad tänasel päeval sama mudeli järgi kui veel 20. sajandi alguses. Lisaks on pakkuda omapäraseid ja pika ajalooga sakraalseid ehitisi (Mihkli, Kirbla, Hanila, Ridala, Varbla-Urbanuse, Martna kirik), põnevaid sildu (Lihula vallas asuvad Kasari, Vanamõisa, Rumba sild) ning suur hulk mõisahooneid, millest mõned on saanud tagasi oma endise hiilguse, kuid paljud ootavad siiski investeeringuid. Piirkonnast on pärit mitmed kuulsad mehed: Kristjan Palusalu ja Karl Ristikivi (Varbla vald), Ridala vallas on sündinud Cyrillius Kreek ning Lihula vallas on elanud rahvusvaheliselt tuntud ornitoloog Erik Kumari ning kunagisest Kirbla vallast pärit Jüri Uluots, kes oli 1940.a. Eesti peaminister ja peaminister presidendi ülesannetes 1944.a. septembris. Omalaadne on Lihula 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit linnasüda. Ülevaadet piirkonna ajaloost pakuvad mitmed muuseumid ning lisaks nendele on ka mõned spetsiifilisemat teemat kajastavad muuseumid (Penijõel olev Matsalu RP muuseum, Ridala vallas asuv Kiideva koduloomuuseum, mis tutvustab Eesti ühe ehedama kaluriküla elu-olu). Peale ajaloolise pärandiga tutvumist on võimalik saada osa ka tänapäevastest kultuurisündmustest– üheks omapärasemaks on Martna vallas toimetav Saueaugu Teatritalu ning piiramatuid ürituste korraldamise võimalusi pakub Lihula kultuurimaja koos laululavaga. Huvitavaks traditsiooniks on kujunenud Lihula vallas augustikuine ratsaspordiüritus Metsküla Kronu, mille eesmärk on anda noortele ratsanikele ja hobustele võimalus võistelda erinevatel aladel. Ridala vallas iga suvi toimuv Altmõisa Maasikapidu on muutunud omapäraseks ürituseks. Põnevaid enesetäiendamise kursusi pakub piirkonnas Hanila vallas asuv Polli Talu Loominguline Keskus, mille suvine ürituste kava on mitmekesine ja rahvusvaheline ning Lihulas tegutsev Lihula Rahvaülikool, mis pakub erinevaid kursusi läbi terve aasta. Lisaks eelpool analüüsitule pakutakse piirkonnas suurt hulka kultuurilooga seotud rahvuslikke üritusi (küla jaanipäevad, vastlapäevad, käsitöölaadad jne), tänapäevaseid autode võidusõiduüritusi, kontserte ning spetsiaalset rahvusvahelist loodusfilmide festivali Lihulas, mis aitab pikendada piirkonna turismihooaega (vt. Lisa 5). Turismispetsiifilised ja toetavad teenused Kui puhkemajandust saab edendada ja arendada ilma turismispetsiifiliste teenusteta (st majutus, reisikorraldus, mõningal määral toitlustamine), siis turismimajanduse edukusest ilma majutuse, toitlustuse, transpordi ja reisikorraldaja teenusteta rääkida ei saa. Majutusteenust pakutakse piirkonnas ühtekokku umbes 900 inimesele, millest suurema osa moodustavad Varbla vallas asuvad puhkekülad ja -laagrid (ligi 500-600 kohta) (vt. Lisa 6). Suhteliselt hästi on majutusteenusega kaetud lisaks Varbla vallale ka Ridala vald, kuid majutus puudub või on seda väga vähesel määral Martna ja Koonga vallas. Majutusteenuse liike on alates hotellist kuni lõpetades kodumajutusega ning nagu eelpool öeldud, on kõige rohkem voodikohti puhkekülades ja -laagrites. Lisaks kuues vallas pakutavatele võimalustele on külaliste kasutada ka Pärnu ja Haapsalu
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
14
majutusvõimalused, kuna mõlemad suvituslinnad jäävad 45-minutilise autosõidu kaugusele. Toitlustusteenuseid pakutakse enamasti igas vallas. (NB! Sageli toimub toitlustamine ainult ettetellimisel). Kõige rohkem külastajaid suudab vastu võtta Lihulas asuv baar “Särts” – kuni 70 inimest ning trahter “Birgit”, mis on nüüd ka oluliselt suurem (II korrus on välja ehitatud) – kuni 90 inimest, teised kohad on kõik väiksemad mahutades 20-40 inimest. Lisaks spetsiifilistele toitlustusasutustele on toitlustada võimalik ka peaaegu kõikide majutusasutuste juures. Ostuvõimalused on piirkonnas rahuldava taseme ja tihedusega. Toiduainete kauplusi leiab kõikidest valdadest, oma panuse annab kaubandusse ka Haapsalu linn. Kohalikke suveniire on võimalik osta Lihula käsitööpoest, Virtsu lillepoest, Ridala vallas Haeska, Puise ja Kiideva küladest ning Rohuküla sadamast. Ridala vallas Uuemõisa alevikus on tänu Haapsalu lähedusele kaubanduskeskus. Individuaalreisijad, kes eelistavad reisida oma transpordiga, vajavad kindlasti ka bensiinijaamasid ning autoremonditöökodasid. Bensiinijaamasid võib piirkonnas leida Hanila, Ridala ja Lihula vallas ning nende tase on täiesti vastav nõudliku külastaja vajadustele. Lisaks on Ridala, Koonga ning Lihula vallas võimalik saada professionaalset abi sõiduvahendi remontimisel. Isikuteenustest pakutakse külastajatele vajadusel esmaabi ning kõikides vallakeskustes võib leida apteegi. Külastajate informatsioonivajadust aitavad peale Lihula turismiinfopunkti leevendada keskuste raamatukogud-avaliku interneti punktid (AIP) ning WiFi alad igas vallas (vallamajad, külakeskused, sadamad, jne). Reisiteenuste vahendamise ning pakettimisega tegeleb piirkonnas üks kohalik reisikorraldaja ning kõikidel piirkonnast huvitatud reisikorraldajatel (nii Eestis kui ka välismaal) on võimalik võtta otse kontakti konkreetsete teenuste pakkujatega. Piirkonna otse transpordiühendused on suurematest linnadest Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna vahel. Piirkonda jäävad kaks suuremat sadamat – Virtsu ja Rohuküla. Kohapeal on võimalik organiseeritud reisimiseks tellida busse kohalikelt bussifirmadelt.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
15
ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS
Turismi peetakse maailmas üheks kõige suuremaks majandusvaldkonnaks. Eestis moodustab turismimajandus hinnanguliselt ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist (Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007–2013) ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile (RAK 2007-2013). Tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli 2006. aastal Eesti Panga maksebilansi andmetel 16,9 miljardit krooni, võrreldes 2005. aastaga kasvas see 8,8% ehk ligi 1,4 miljardi krooni võrra. Eesti majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist oli 2006. aastal 2,12 miljardit krooni (kolmveerand sellest teeniti välisturistide majutamisest), võrreldes eelneva aastaga kasvas see 12% võrra (EAS Turismiarenduskeskus 2006).
2006. aastal oli EAS Turismiarenduskeskuse andmetel Eestis ööbinud väliskülastajate arv 1,94 miljonit, neist 1,42 miljonit välisturisti ööbis Eesti majutusettevõtetes. Ööbis seega 1,8% vähem kui 2005. aastal, kuid keskmine viibimise kestus majutusettevõtetes mõnevõrra pikenes. Turistide arvu vähenemine on tingitud üldise huvi vähenemisega Ida-Euroopa vastu. Teine tegur on seotud sellega, et Eesti kui sihtkoha maine on siiani suhteliselt tugevalt olnud seotud odavate hindadega. Kolmandaks Eesti konkurentsipositsioon transpordiühenduste osas lähiriikidega võrreldes pigem halvenes. Eesti riikliku turismi arengukava 2007–2013 väljatöötamise ja rakendamise peamiseks eesmärgiks on kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti vähene tuntus reisisihtkohana, ühekülgsed turismitooted, sesoonsus, turistide kontsentreerumine suuremate keskuste nagu Tallinn ja Pärnu ümber, turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele, vähene koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Eesmärkide saavutamiseks viiakse tegevused ellu kolme alaeesmärgi kaudu: 1) Eesti on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatud reisisiht; 2) Eesti turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ning kooskõlas säästva arengu põhimõtetega; 3) turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile. Eesmärke toetavad horisontaalsed tegevussuunad: 4) toimiv ja järjepidev koostöö erinevate osapoolte vahel; 5) regulaarselt läbiviidavad turismiuuringud ja andmete analüüs toetavad sektori arengut.
Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Täiendavalt toimub regulaarne Eesti tutvustamine kõigis riikides, kus Eestil on olemas välisesindus.
Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses ööbimisega siseturiste oli 2006. aastal 831 504 ning sissetulek siseturistide majutamisest kasvas koguni 47% ehk 159 miljoni võrra. Siseturistide arv näitab aasta-aastalt üha kasvavat tendentsi (EAS Turismiarenduskeskus 2006). Regioonides ja väiksemates sihtkohtades pannakse üha suuremat rõhku kohalike elanike võõrustamisele. EAS Turismiarenduskeskuse andmetel moodustasid 2006. aastal Pärnu maakonnas (va Pärnu linn) ööbinud turistidest 83% siseturistid ning sama näitaja Lääne maakonnas (k.a Haapsalu) oli 37%. Antud näitajad kinnitavad piirkonna jaoks siseturismi suurt osatähtsust. Ligi pool sellistest reisidest oli tehtud puhkuse eesmärki silmas pidades. Sisereiside hooajalisus püsis eelnevate aastate tasemel (siseturism on sama hooajaline kui välisturism – 38% nii siseturistide kui ka
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
16
välisturistide kogu aasta ööbimistest veedetakse majutusettevõtetes juunist augustini).
Suundumused maailma ja Euroopa turismis Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel olid peamised trendid aastatel 2006-2007: 1) edukad on need sihtkohad, mis on turvalised, hea hinna-kvaliteedi suhtega, heade odavlennuühendustega ja eristuvad teistest sihtkohtadest atraktiivselt internetis; 2) kasvav osa elanikkonnast teeb reisiotsuse odavate hindade/pakkumiste põhjal (k.a. tööreisijad); 3) odavlennud mõjutavad kasvu endiselt, kuid mitte enam nii suurel määral kui 1-2 aastat tagasi; 4) kõige rohkem kasvab endiselt lühikeste linnareiside arv; 5) turismiturunduses on peamiseks väljakutseks muutunud sihtkohtade eristumine konkurentidest nii turunduses (kaasa arvatud internetis) kui ka tootepakkumises. Ööbimisega reiside arv Euroopa riikidesse kasvas 2006.aastal 4,3% ehk 18,6 miljoni reisi võrra, mida võib pidada heaks näitajaks. Puhkusereisi tüübi järgi suurenes Euroopas linnareiside ja maapuhkuste arv, kuid rannapuhkuste ning ringreiside arv jäi eelmise aasta tasemele. Kui varem olid ringreisid rannapuhkuste järel eurooplaste välisreiside hulgas populaarsuselt teisel kohal, siis 2006. aastal asetusid teisele kohale linnareisid. Peamiseks linnareiside populaarsust soodustavaks teguriks peetakse jätkuvalt odavlennuliinide võrgustiku arenemist. Järgnevateks aastateks olulisi negatiivseid või positiivseid maailma turismi mõjutavaid tegureid välja ei tooda. Seetõttu prognoositakse praeguse kasvutrendi jätkumist, kuigi veidi aeglasemas tempos kui 2006. aastal. Turismi kasvule aitab tugevalt kaasa elanikkonna jõukuse kiire kasv riikides, kus välisreiside arv elaniku kohta on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) poolt koostatud uuringus “Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission 2006) (Lisa 8):
• vanemaealiste inimeste arvu kasv; • noorte inimeste sissetulekute tõus; • muutused perekonna struktuuris; • aja rohkus versus raha rohkus; • lühemad reisid, reisimine on osa elustiilist; • nõudlus millegi erilise (“elureiside”) järele; • inimeste terviseteadlikkuse ja reisikogemuse kasv; • autentsete toodete eelistamine; • staatuse väheolulisus; • külastajate mure kasv looduskeskkonna ja ohutuse pärast; • keskmise haridustaseme tõus; • infotehnoloogilised arengud (mobiilside, digi TV ja GPS (Global Positioning
Systems)) ja interneti olulisuse kasv. Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio Matsalu RP toob oma kaitsekorralduskava eelnõus (seisuga detsember 2007) välja, et turism on rahvuspargis organiseeritud nii, et ei see ei häiriks loodust. Matsalu looduskeskuse külastatavus jääb 5000-6000 inimese kanti aastas. Tulenevalt Matsalu lahe ja selle ümbruse linnurikkusest on loodusturismi potentsiaal siin küllalt suur. Tegemist on kasvava nähtusega, seega kasvab ka turismi panus kohalikku majandusse
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
17
ja võimalused loodushariduseks külastajate hulgas, teisalt aga suureneb risk looduse kahjustamiseks ja linnustiku häirimiseks. LKK Hiiu-Lääne regioon sõlmib turismiettevõtjatega koostöölepinguid ja aitab kaasa nende koolitamisele. Üha enam tuleb tähelepanu pöörata suvitajatele, kelle arv piirkonnas aina tõuseb. Matsalu RP-i külastajate maksimum langes 1960-ndate keskpaika (kuna siis sai Matsalu kõige enam tuntuks – oli kohustus külastada äsja loodud Matsalu RP-i), sealtpeale on külastajate arv langenud. Esimesed arvestatavad väliskülalised saabusid looduskaitsealale 1990. aastal. 1992-93. aastal oli külastajate arv suurimas madalseisus (kõigest tuhat külastajat, põhiliselt välismaalased), tingituna sisemajanduslikest raskustest. 1994-95. aastal toimus kiire tõus. Vaadeldes külastajate arvu dünaamikat viimastel aastatel, on märgata, et sisemaise turismi osakaal on suurenemas (vt Joonis 3). Läbimõeldud planeerimise ja investeeringute olemasolul oleks võimalik külastajate arvu tunduvalt suurendada. Praegusel hetkel on rahvuspargi taluvuspiir Matsalu RP-i töötajate hinnangul heal tasemel organiseerimise korral vähemalt 15-20 tuhat inimest aastas.
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
in arv
KOKKU
eestlased
välismaalased
Joonis 4. Matsalu Rahvuspargi looduskeskuse külastuste arv aastatel 2000-2006 Hetkel moodustavad mitmepäevased ööbimisega külastajad ehk turistid piirkonna koguklientuurist hinnanguliselt 10% ning ühepäevased külastajad 90% külastajatest. Erandlikum on olukord Varbla vallas, kus ühepäevakülastajaid ja mitmepäevaseid külastajaid on võrdselt (50:50). 90:10 proportsioon on hinnanguliselt ka piirkonna eestimaiste ning rahvusvaheliste külastajate seas: 90% külalistest on Eesti päritoluga ning 10% rahvusvahelise päritoluga. Väike erinevus on selles jaotusgrupis Matsalu RP-s, kus välismaise päritoluga külastajad moodustavad klientuurist ligi 1/3, mis on kolm korda rohkem kui piirkonna keskmine. Jagades külastajad gruppidesse vastavalt nende reisieesmärgile võib välja tuua järgmised grupid: puhkajad (iseseisvad turistid), üldisema huviga loodusvaatlejad, seminaridest ja üritustest osavõtjad ning spetsiifilise huviga “linnuturistid”. Proportsioone nende sihtgruppide seas välja tuua ei ole väga lihtne, kuna valdades on situatsioonid erinevad – Ridala vallas moodustavad erinevalt teistest piirkonna valdadest suhteliselt suure sihtgrupi külastajad, kelle eesmärk on osaleda üritustel ja seminaridel (oma roll on Haapsalu lähedusel ning samuti tullakse Haapsalust välja ööbima, kui linnas toimuvad suured üritused). Ligi 70-80% piirkonna sihtrühmadest moodustavad laiema huviga loodusvaatlejad, kes vajavad giidi abi (ehk ekskursandid) ning umbes 1% külalistest on tõsise spetsiifilise huviga “linnuvaatlejad”. Varbla valla külastajategrupp on suhteliselt ühene – enamvähem kõik külastajatest on individuaalsed puhkajad või ettevõtete suvepäevadest osavõtjad.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
18
Analüüsides proportsioone organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalreisijate vahel, on suhe 20:80 rõhuga individuaalreisijate kasuks. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused
Eelpool esitatud turismiressursside inventuuris on välja toodud Matsalu piirkonna peamine potentsiaal. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundmused võivad tuleneda nii sisemisest kui väliskeskkonna protsessidest.
Positiivsed arengusuundmused: Sisemine keskkond Välimine keskkond infrastruktuuri hea seisukord inimeste teadlikkuse kasv loodushoiust Matsalu Rahvuspargi tuntus inimeste seas vajadus saada välja oma tavapärasest
urbaniseerunud elukeskkonnast üldplaneeringute ja arengukavade olemasolu
inimeste sissetulekute tõus
valdade efektiivne ja tõhustunud omavaheline koostöö ning omavalitsuste koostöö Riigimetsa Majandamise Keskusega
võimalused raha taotlemiseks turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks
valmisolek uute toodete arendamiseks koostöö tugistruktuuridega tagasihoidlik tootearendus Üheks oluliseks tugevuseks on infrastruktuuri hea seisukord – piirkonda läbivad trassid, mis võimaldavad linnalistelt aladelt kiiret juurdepääsu maapiirkondadele (loodus on kaugel ja samas nii lähedal). Kuna tegemist on riiklike teedega, siis on riigil kohustus investeerida infrastruktuuri ning hetkel on riiklikud põhitrassid heas korras. Teiseks oluliseks toetavaks teguriks piirkonna arendamisel on Matsalu Rahvuspargi suurenenud tuntus inimeste seas. See annab võimaluse ülejäänud piirkonnal siduda end juba hästi tuntud ja “müüva” sihtkohaga. Omavalitsuste tasandil on märkimisväärseks protsessiks üldplaneeringute ja arengukavade koostamine, mis annab piirkonna omavalitsuste tegevustele väga selged sihid ja eesmärgid ning võimaldab optimaalse ressursside kasutuse. Varbla vald on välja töötanud isegi puhkepiirkonna (Matsiranna) osaüldplaneeringu, mis määratleb ruumi kasutuse ning milles on ettepanekud piirkonna välja arendamiseks, vähendades koormust õrnadele aladele. Üheks sisemiseks arenguprotsessiks, mis toetab antud arengukavas püstitatud eesmärke, on valdade efektiivne ja tõhustunud omavaheline koostöö ning omavalitsuste koostöö RMK-ga (eriti Varbla ja Koonga vallas, kus on RMK puhkealad), mis on riigi suurim puhkealade haldaja ja arendaja. Lisaks sisemine valmisolek uute toodete arendamiseks, mis aitaksid mitmekesistada piirkonnas pakutavate toodete valikut ning sellega ka pikendada turismi- ja puhkemajanduse hooaega. Matsalu piirkonna turismiettevõtjad tegelevad tootearendusega pigem tagasihoidlikult, kui intensiivselt. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest on oluline inimeste teadlikkuse kasv loodushoiust ning vajadus saada välja oma tavapärasest urbaniseerunud elukeskkonnast. Nii esimest kui ka teist vajadust saab piirkonnas väga hästi rahuldada – loodushoiu kasvatust viib läbi Matsalu Looduskeskus (LKK Hiiu-Lääne regioon) ning puutumatut looduskeskkonda koos suurepärase kultuuri- ja ajaloopärandiga pakuvad kõik koostööpiirkonna vallad. Inimeste sissetulekute tõus
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
19
on väliskeskkonna kolmandaks positiivseks mõjuks. Lisaks ülaltoodule on riiklikul tasandil olemas võimalused raha taotlemiseks turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks. Toimib koostöö tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA Pärnumaa Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism ja LKK Hiiu-Lääne regioon. Negatiivsed arengusuundmused: Sisemine keskkond Välimine keskkond piirkonna kohta ei ole informatsioon kättesaadav
Eesti üldise hinnataseme tõus ja sellega seoses turistide (Soomest) hulga vähenemine
maaelanik ei ole hea teenindaja sarnaste külastuspiirkondade kiirem arenemine Lätis, Leedus ja Poolas ja sellega kaasnev oht konkurentsis alla jääda
tugiinfrastruktuuri puudumine või ebapiisavus
ilmastikuolude muutumisest tingitud talvehooaja külastajate arvu vähenemine – ilusad talveilmad asenduvad pideva halva ilmaga
elanikkonna väljavool halvenenud suhted Venemaaga ja sellega seoses Vene turistide arvu vähenemine
maaomanike ja külastajate suhete vähene reguleeritus
Negatiivsed sisemised suundmused on enamuses lahendatavad. Kui ühelt poolt on tugevuseks Matsalu nime tuntus, siis ülejäänud piirkonna kohta võiks informatsiooni kättesaadavus olla parem. Inimesed ei tea ega tunne neid ressursse, mida tegelikult terve piirkond endas peidab. Veel toodi välja kõhklus, kas maaelanik on ikka hea teenindaja? Siinkohal on vaja teha selgitustööd külaliikumise ja -turismi raames, lükata ümber arvamus, et külastaja häirib maaelanikku. Puudu on tugiinfrastruktuur või on seda ebapiisavalt, näiteks teeäärsed “pesad” ehk toetav infrastruktuur, mida teelised vajavad (puhkekohad, söögikohad, tualetid, telkimisplatsid). Piirkonnas ei pakuta veel piisavalt atraktiivseid tegevusi. Suureks probleemiks on piirkonnas elanikkonna väljavool, mille tulemusena pole teenindajaid ja ettevõtlikke inimesi. Maaomanike ja külastajate suhted on omavalitsuse (ja ka riigi) tasandil vähe reguleeritud. Tekivad konfliktid – eramaaomanik versus külastaja omavoliline eramaal viibimine. Negatiivseteks välimisteks suundumusteks on Soome külastajate vähenemine seoses hinnataseme tõusuga ja Vene külastajate vähenemine pingeliste poliitiliste suhete tõttu. Probleemiks on sarnaste külastuspiirkondade (kaitsealade turism, säästev turism) kiirem areng lähi riikides ja ilmastikuolude muutustest tingituna talvehooaja külastajate arvu vähenemine.
Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused Soovitud külastajate portfoolio:
• proportsioon mitme- ja ühepäeva külastajate vahel 30:70 ning organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalkülastajate vahel 50:50;
• rahvusvaheliste külastajate hulk 40% kogukülastajatest;
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
20
• mitme-eesmärgiga külastajaid 50% kogukülastajatest, loodusvaatlejaid-linnuturiste 20% ja puhkajaid 30% - külastaja peaks olema loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandi huviline;
• demograafiline segment – perekonnad, koolilapsed külastussagedusega kord paari aasta jooksul 2-3-päevane reis;
• lähtuvalt nii Pärnumaa kui Läänemaa sihtriikidest, võiks Matsalu mõjupiirkonna külastaja tulla eelkõige Inglismaalt, Soomest, Lätist ja Saksamaalt.
Toode, mida külastajatele pakutakse, võiks sisaldada kohalikku loodust, ajalugu, käsitööd (näiteks suveniirid) ja/või kohalikku toitu. Kindlasti peab toode sisaldama piisavalt informatsioon, et paljud esialgu “mittekõnelevad” asjad, ressursid hakkaksid külastajatega “kõnelema” – suur roll on giidil ja ekskursioonide juhtidel ning piirkonna infol. Üheks piirkonna tugevuseks on vaikus – pakutakse urbaniseerunud inimestele vaikust ja rahu, mis kosutavad hinge ning kohalikku toitu, mis kosutab väsinud inimese keha. Külastajaid soovitakse näha nii linnas, looduses, metsas kui ka mereääres, uudistamas kaitsealadel pakutavat ning ajaloolisi vaatamisväärsusi (mõisad, linnusemäed jne). Transpordivahenditele piiranguid ei seata, piirkonda võib tulla mistahes transpordivahendiga (auto, buss, jalgratas jne), kuid kohapeal võiks olla organiseeritud parkimine ja edasine transport. Piirkonnas pakutav toode on suhteliselt hooajaline: kõrghooaeg on aprillist oktoobrini (langusega kuumadel suvekuudel), mis on tunduvalt pikem kui seda on tavalise rannapuhkust pakkuva sihtkoha hooaeg, kuid samas lühem, kui aastaringselt kultuuriprogrammi ja põnevaid vaatamisväärsusi pakkuva sihtkoha hooaeg. Kevadel ja sügisel, kui toimub lindude ränne on põhiliseks sihtrühmaks linnuhuvilised külastajad. Talvekuudel võiks hooaega pikendada seminaride korraldamisega, kalastamise, uisutamise ja fotografeerimise pakkumisega. Hooaja pikendamisega paralleelselt tuleks tegeleda külastaja kohapeal kinni hoidmisega – talle tuleks pakkuda õhtuseid tegemisi. Kohad, kust külastaja peaks saama informatsiooni piirkonna kohta on enne reisi internet, meedia, reisibürood, sõbrad ning suust-suhu informatsioon. Kohapeal peaks külastajate infovajadus saama rahuldatud kohalike turismiinfokeskuste ja -punktidega ning infotahvlitega. Piirkonna seni kasutama turismi- ja puhkemajanduse potentsiaaliks on vajadus kaasata läbi külaliikumise kohalikud elanikud rohkem otsustusprotsessidesse ning sellega äratada nende huvi teenuste pakkumise vastu. Suureks kasuteguriks on koostöö parendamine juba toimivas turismiettevõtjate koostöövõrgustikus ning uute koostöövõrgustike (turismiettevõtjad, külaseltsid, käsitöömeistrid jne) loomine. Tootearenduse potentsiaal on piirkonna tutvumis- ja seiklusmängude algatamises ning vanade traditsioonide elluäratamises ja nende tutvustamises külalistele (traditsioonilised töövõtted – roo töötlemine, käsitöötoad, -aidad koos tegutsemisvõimalustega, heinategemine, hobustega tegelemine, kiviaia ja kaevu tegemise õpetamine), eesmärgiga pakkuda neile elamusi. Oma panuse annab piirkonna kättesaadavusele Eurovelo (läbib piirkonna Varbla ja Hanila valda) – rattaturist on loodusturist, kes on valmis jääma piirkonda pikemaks ajaks, kui talle pakutakse huvitavaid vaatamisväärsusi, tegevusi ja teenuseid. Tootepaketi laiendamisel peaks suur potentsiaal olema Virtsu Jahisadama ning Matsi jahi- ja kalasadama välja arendamisel tekkivatel uutel teenustel. Kuna piirkonnas on palju vett, siis oleks vaja pakkuda rohkem teenuseid, mis kasutaksid ära olemaolevaid ressursse – kanuu-, süsta-, kajaki- ja paadimatkad
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
21
ning kalaretked. Piirkonnas on potentsiaal “linnuturismi” laienemisel Matsalu RP ümbritsevatesse valdadesse. Piirkonna rohket kultuuripärandit peaksid aitama avastada kohalikud giidid, kelle juhtimisel saab vältida tundlike piirkondade vähemintensiivset kasutamist ning külastajatele ettenähtud vajaliku infrastruktuuriga piirkondade kasutamist.
SWOT analüüsi tulemused
Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut mõjutavad mitmed tugevused – nõrkused – võimalused – ohud (SWOT). SWOT-analüüs, milles osalesid enamus arengukava töörühmade liikmetest, viidi läbi arengukava töögrupis november 2007. SWOT leiab kajastamist alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2. Piirkonna SWOT analüüs TUGEVUSED Puhas, mitmekesine loodus, pärand-kooslused, looduskaitsealad Matsalu kui kaubamärk on tuntud Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka kohalikule Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad põhimaanteed Piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik Valdade loodud organisatsioon (MTÜ, inimressurss) NÕRKUSED Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste vähesus ning arvamus, et selle pealt teenimine pole tasuv Teede, eriti kohalike teede halb seisukord ja kergliikusteede vähesus Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi- ning puhkemajanduse vallas Koostöö mittesujumine Potentsiaalsete investorite huvi puudus Tundmatus turismipiirkonnana ja ebapiisav turundustegevus Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine või kehvus Kultuuritus- külastaja omavoliline viibimine eramaa peal Vähene oskus ajaloopärandi legendide kasutamisel piirkonna tootearenduses, turunduses ja külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel VÕIMALUSED “Tagasi loodusesse“, "linnakärast ära" trend Erihuviturismi kasv – turismitoote valiku laienemine Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) osatähtsuse kasv Eesti majanduses Uued potentsiaalsed turud ja segmendid EL struktuurifondide avanemine Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus Maakondadevaheline ja -sisene koostöö Kultuur- ja pärandmaastike korrastamine läbi maaviljeluse Reisiva pensionärkonna suurenemine OHUD Riigi infrastruktuuri aeglane areng Paiguti ökoloogilise taluvuspiiri ületamine Haavatavus majanduslikust langusest tulevana ning muud majanduslikud trendid, mis võivad mõjutada turismi Eesti kui reisisihi vähene tuntus Piirkonna lipulaevaks on vaieldamatult puhas ja mitmekesine loodus – Matsalu RP seisab hea pärandmaastike säilitamise eest ning panuse maastike hooldusesse annab
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
22
ka RMK. Matsalu kaubamärgi tuntus annab piirkonnale hea eelduse turule minekuks. Piirkonna ajalooline ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Prioriteetseks tugevuseks võib veel pidada hõredat inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Viiendaks tugevuseks on arenenud ja korras infrastruktuuri ning seda just piirkonda läbivaid riigimaanteid silmas pidades. Toimib piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik ning valdade loodud mittetulundusühing, kuhu on tööle võetud vastav inimene tegelemaks piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse arendamisega. Peamiseks nõrkuseks on turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähesus – nende tõrkuv suhtumine (turismi pealt teenimine pole ju tasuv). Kui tugevuste all oli infrastruktuur ning seda just riigimaanteede osas, siis kohalikud teed on halvas olukorras ning turismi arendamise seisukohalt vajaksid teed tolmuvabakatet, et suvistes tingimustes oleks võimalik ilma kohalikke elanikke häirimata külastajaid teenindada (hetkel on paljudel teedel reisibusside ja autode möödumisel suured tolmupilved). Kui tugevuseks on valdade poolt asutatud MTÜ Terra Maritima, siis nõrkuseks võib pidada piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas vähest juhtimisoskust ja inimressurssi ning kogemust omavalitsuste tasandil, kus on hakatud tegelema selle valdkonnaga alles hiljaaegu. Võimalikuks nõrkuseks võivad osutuda koostöö mittesujumine ja potentsiaalsete investorite huvi puudumine. Koostöö all mõeldakse ühistegevust piirkonna erinevate institutsioonide, muude asjaliste, maakondlike ja riiklike institutsioonidega. Kuigi tugevusena on Matsalu kaubamärgina hästi tuntud, siis piirkond turismipiirkonnana on veel vähe tuntud. Piirkond ei seondu linnuvaatleja ja muu loodushuvilise arvates, kes piirkonda külastavad, eriti turismiga ning eesmärgipärast piirkonna turundust külastajate juurdemeelitamiseks seni tehtud ei ole. Puhke- ja turismimajanduse infrastruktuur on puudulik või mittekvaliteetne. Puudutab see just puhke- ja turismimajanduse sihtotstarbeliste ehitiste ning vahendite nappust. Turismi kasvuga seoses on viimastel aegadel tekkinud nõrkuseks konfliktid eramaa omanike ja külastajate vahel – nö igamehe õigus viibida seal, kus tahad, kasvõi eramaal omavoliliselt. Piirkonnas on väga palju ajaloo- ja kultuuripärandit, kuid sellega seonduvaid legende ei osata ära kasutada ei tootearenduses, turunduses ega külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest, mis võiksid mõjutada piirkonna arengut positiivselt, on urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Suureneb nõudlus just erihuvitoodete järgi (masspuhkus mereääres ei kaota oma populaarsust, kuid kasvavad need sihtrühmad, kes soovivad avastada midagi uut ning puhata väljaspool masse). Turismimajandus on kasvav majandusvaldkond, seda nii maailmas kui ka Eestis, ja sellel on positiivne mõju Matsalu piirkonna arendamisele. Peale Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus tõusnud. Piirkonna enda finantseerimisvahendid on suhteliselt piiratud, kuid on võimalus taotleda projektide rahastamiseks lisarahastust Euroopa Liidu tõukefondidest. Võimalusteks on kindlasti turismialased maakondadevahelised ja -sisesed koostööd. Oluline trend on kultuur- ja pärandmaastike korrastamine läbi põllumajandustoetuste. Kuna demograafiliselt inimkond vananeb, siis on piirkonna võimaluseks nn pensionärkonna suurenemisest kasu lõikamine.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
23
Piirkonna arengut takistavateks väliskeskkonnast tulenevatest teguritest on oht, et riik ei suuda piisaval määral finantseerida infrastruktuuri arendamist (eriti just maanteed ja teed). Viimane pidurdab piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut, kuna ilma korralike teedeta puudub ligipääs unikaalsetele vaatamisväärsustele. Vastupidiselt eelmisele tegurile (et külastajad ei saa piirkonnale ligi) on võimalus, et külastajaid saabub piirkonda nii palju, et ületatakse paiguti ökoloogilise keskkonna piirtaluvus. Looduskeskkond on piirkonnas üks peamisi ressursse ning selle ressursi halvenedes või veelgi halvemal juhul hävimine paneb piirkonna turismimajanduse arendamise kahtluse alla. Üldine majanduslik langus võib mõjutada turismimajanduse edasist arengut – maailma praktika näitab, et kui riigi majandusolukord halveneb, siis riigi residendid vaatavad üle oma kulutuste tüübid ning vähendavad nn luksusteenuste või igapäevaeluks mittevajalike teenuste tarbimist, sh ka välisreiside ostu. Ohuks võib kujuneda ka Eesti kui reisisihi vähene tuntus.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
24
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava analüüs
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava, pidades silmas perioodi alguses piirkonna tundmatust, koostöö puudumist nii turismiettevõtjate kui ka omavalitsuste tasandil ja koordineerimata turundust, viidi ellu 100-protsendilisel skaalal 60% ulatuses, mida võib pidada keskpäraseks tulemuseks.
Tegevuskava jagunes neljaks sihiks: 1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; 2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul; 3) Toote kättesaadavuse parandamine; 4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine. 1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine: 1.1) koolitus- ja arendustegevustena viidi ellu OÜ Kumari Reisid-e poolt 2005. aastal linnuseminar ja 2007. aastal koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Turismiarenduskeskusega linnuturismi koostööseminar, mille raames püüti eelkõige anda tõuge linnuturismi (ja looduse) turundamiseks riiklikul tasandil. Piirkonna turismialase konverentsi korraldamiseks ei leitud rahastust. 2006. aasta sügisel tehti turismiettevõtjate ja omavalitsustöötajate matkapäev Koonga valda ja 2007. aastal Varbla ja Hanila valda, milles osales kokku 66 inimest. 2007. aastal korraldati menukaid toidukoolitusi turismiettevõtjatele, keda koolitasid vabariigi presidendi kokk Indrek Kivisalu ja B&B meister ning Rakvere Lihakombinaadi tootejuht Enn Tobreluts. Samal aastal toimusid pakettimis- ja turismiturundus- ning loodusgiidide täiendkoolitused. Kokku osales koolitustel 113 inimest. Ettevõtjaid on pidevalt informeeritud väljapool Matsalu mõjupiirkonna tegevusi korraldatavatest koolitustest, infopäevadest ja seminaridest. Valdkonnas viidi ellu 6 tegevust 78% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 3 tegevust, osaliselt 3 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus. 1.2) infovahetus- ja arenduskava rakenduse tegevustena viidi ellu valdade MTÜ loomine 2006. aasta septembris, kuid arengukava tegevusi toetas ka valdade vaheline koostööleping aastateks 2004-2007. Koostööparnerite (valla esindajate) koosolekud on toimunud vaid Lihulas. Ettevõtjate infopäevad, millega küll alustati alles 2007. aastal, on toimunud vallast valda. Eelnevalt korraldati üks kord aastas üldisemaid infopäevi kõikidele asjaosalistele. “Emailing list-i” ei suudetud rakendada tehnilistel põhjustel. Tegevuskava hooaja pikendamiseks ja olemasolevate tegevuste laiendamine piirkonnale oli liiga suur ülesanne algusaastateks. Kuid kolme aasta jooksul tekkis tõhus koostöövõrgustik nii piirkonna kui ka regiooni tasandil, mille tulemusena algatati Lihula Turismiinfopunkt, mida toimetab OÜ Kumari Reisid Lihula mõisas. Valdkonnas viidi ellu 7 tegevust 60% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 4 tegevust, osaliselt 1 tegevus, 2 tegevust ei viidud ellu rahaliste vahendite vähesuse tõttu. 1.3) uuringute tegevustena külastajauuringut materiaalsetel põhjustel ellu ei viidud, kuid tehti uuring ettevõtjate seas nende ootustest, soovidest ja vajadustest. Valdkonnas viidi ellu 2 tegevust 60% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus, osaliselt 1 tegevus. 2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul valdkonna tegevuste tulemusena on piirkonnal olemas kaubamärk, mida ei ole küll turunduskontseptsiooni mitte väljatöötamise tõttu (ehkki on teada, mida peaks turundama – loodus) laialdaselt tutvustatud. Iga aasta on välja antud kas eesti või inglisekeelne piirkonna trükis, on osaletud sisemessil Tourest (2006 ja 2007). EHE-laadal osalemist ei peetud
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
25
vajalikuks, kuna on pigem ettevõtjakesksem. Eesti ajakirjanikele tutvustusreise ei korraldatud, kuigi piirkond leidis siseturul kajastust tänu heale koostööle Eesti Päevalehe ja Vikerraadio piirkondliku ajakirjanikuga. Välisajakirjanikele tutvustusreiside korraldamine koostöös EAS Turismiarenduskesksusega toimib tänu OÜ Kumari Reisid algatusele (loodusturismi turundamine riiklikul tasandil). Valdkonnas viidi ellu 9 tegevust 64% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 3 tegevust, osaliselt 6 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus. 3) Toote kättesaadavuse parandamine: 3.1) informatsiooni valdkonna tegevustena on loodud piirkonna kodulehekülg, kuid tagasiside kogumist kodulehe kaudu ei peetud otstarbekaks. Suureks probleemiks kujunes hoopis turismiettevõtjate passiivsus kohalike turismiinfokeskustega suheldes – ei anta teavet uutest toodetest, ei levitata infomaterjale või ei peeta nende väljaandmist vajalikuks. Kohaliku infopunkti loomisega püütakse juurutada koostööaltivust. Valdkonnas viidi ellu 3 tegevust 37% ulatuses: osaliselt viidi ellu 2 tegevust, 1 tegevus ei viidud ellu mitteotstarbekuse tõttu. 3.2) infrastruktuuri tegevustena on olemas informatsioon vaid puhkekohtade ja välikäimlate pingereast, kuid puudub teiste vajalike tugiinfrastruktuuride asukohtade ja vajaduse nimekiri. 2006. aastal taotles Matsalu mõjupiirkond EAS-ilt toetust puhkekohtade arendamiseks, mille raames rajati piirkonnas 13 pikniku-puhkekohta. Loodusrajatisi ja olemasolevaid turismiobjekte korrastavad kas omavalitsused või on jäetud see kohustus külaseltsidele. Turismi- ja puhkemajandust käsitlevad kõik vallad oma üldplaneeringutes ja arengukavades, kuid eraldi peatükki pole. Valdkonnas viidi ellu 5 tegevust 42% ulatuses: kõik tegevused viidi ellu osaliselt. 4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimise turismi jätkusuutliku arengu tegevustena ei leitud rahastust piirkonna taluvuspiiri välja selgitamiseks. Mängureeglite väljatöötamise kohustus on jäetud LKK-le, kes juurutab loodussäästlikku käitumist, kuid mille tutvustamine laiemale avalikkusele jällegi on jäänud vajaka. Jätkusuutlikkus ja säästev käitumine/mõtlemine leiab mõneti rakendust läbi piirkonna infotahvlite. Temaatilisi teemaplaneeringuid on kuuest vallast vaid Varblal – Matsiranna puhkeala osaüldplaneering. Valdkonnas viidi ellu 4 tegevust 42% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus, 3 tegevust viidi ellu osaliselt.
Käesolevast analüüsist ja piirkonna SWOT analüüsist lähtuvad Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 piirkonna visioon, missioon ning arengustrateegiad, selleks et suurendada tugevuste ning võimaluste ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju piirkonnale.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
26
ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015
Arenguvisioon ja missioon
Matsalu piirkonna visioon aastaks 2015: Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis, kus on:
• püsima jäänud aastasadadega väljakujunenud asustus; • säilinud puhas loodus ning pärandmaastikud; • loodud mugav juurdepääs vaatamisväärsustele; • arenenud turismiettevõtlus ja hea teeninduskultuur ning -kvaliteet; • külastajad teretulnud; • kohalikel hea elada.
MTÜ Terra Maritima missioon: Piirkonna turismimajanduse jätkusuutlik edendamine väärtustades looduskeskkonda ja pärandkultuuri.
Strateegilised eesmärgid Visiooni saavutamiseks vajalikud eesmärgid aastaks 2015 on:
• Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine;
• Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel; • Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine; • Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine; • Loodusteadlikkuse tõstmine.
Tabel 3. Piirkonna arendamise üldmudel
VISIOON Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja
väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis
Turismi jätkusuutlik edendamine
STRATEEGILISED EESMÄRGID
Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine
Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel
Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine
Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine
Loodusteadlikkuse tõstmine
TEGEVUSSUUNAD
1.Koolitus- ja arendustegevus 2.Infovahetus 3.Uuringud
1.Turundus siseturul 2.Turundus välisturul
1.Informatsioon 2.Infrastruktuur
1.Turismi jätkusuutlik areng
1.Kaasamine ja koostöö 2.Teadlikkuse tõstmine
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
27
Arengukava rakendamise põhimõtted
Üheks peamiseks kitsaskohaks piirkonna turismi arendamisel on hetkel tooteportfelli arendamine ning selle mitmekesistamine. Eelisarendatavad tooted peaksid olema “rohelise” iseloomuga, st et nende pakkumine ei tohiks vähendada vajalike sisendite (loodus-, kultuuri-, ja inimressursi) kvaliteeti ja kvantiteeti. Pigem peaksid nad olemasolevatele ressurssidele andma juurde lisandväärtust, mis eristaks toodet teistest sarnastest Eestis. Selleks, et toodet just eelpool kirjeldatud suunas arendada, on vaja tugevdada omavalitsuste koostööd ettevõtjatega – nemad on need meediumid, kes saavad tooteid arendada ning turule viia. Omavalitsused saavad luua toetava keskkonna ja tausta nende jaoks. Ühistegevuse arendamiseks on vaja tõhustada infopäevade läbiviimist terves regioonis (käivad külakorda), korraldada koolitusi ja seminare (nii üldisemat kui ka spetsiifilisemat laadi) ning kaasata kohalikud elanikud ja ettevõtjad rohkem arendusplaanide väljatöötamisse ja elluviimisse. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus on vaja jällegi kõikide osapoolte (kohalik kogukond, omavalitsused, ettevõtjad, mittetulundusühingud ning ka kaitsealad) osalust, on piirkonna ühtne turundus sise- ja välisturul väljatöötatud turunduskontseptiooni järgides, mis võiks lähtuda EAS Turismiarenduskeskuse poolt välja pakutud Eesti jagunemisest kolmeks regiooniks. Välisturule mineku kontseptsioon peaks olema spetsiifilisem keskendudes piirkonna eripäradele Euroopa kontekstis ning siin võiks keskseks teemaks olla lindude ränne ning Matsalu Rahvuspark. Kindlasti peab tähelepanu pöörama õigele sõnumile, mida viia potentsiaalsetele sihtrühmadele. Tunduvalt rohkem peab tööd tegema pressi ja reisikorraldajatega nii Eesti kui välisturul – korraldama tutvumisreise piirkonda ajakirjanikele ja reisikorraldajatele, sest nemad on üheks võtmeks piirkonna turule viimisel. Lisaks mittemateriaalsetele vahenditele peab tähelepanu pöörama ka trükistele, mida on võimalik toote materialiseerimiseks jaotada nii klientidele kui ka vahendajatele (messidel, kohtumistel jne). Trükiste loomisel peaks piirkond järgima ühtset kontseptsiooni, ning vallati koostatavatele trükistele peaks lisanduma ka üldine piirkonda tutvustav trükis. Piirkond vajab oma “märki”, mida oleks vaja edasi arendada, sest see aitaks eksimatult eristuda teistest sarnast (loodus)toodet pakkuvatest regioonidest. Kuna turismitoote loomisel kasutatakse tundlikke ressursse (loodust), siis tekib eduka turundustegevuse korral küsimus piirkonna piirtaluvuse ületamisest. Selleks, et teada saada piirkonna piirtaluvusi (nii sotsiaal-kultuurilisi kui ka looduslikke), on vaja teostada mõningaid uuringud, mis kas lükkavad kartused ümber või annavad neile kinnitust, mis omakorda on aluseks edasiste preventiivsete sammude astumiseks. Esialgu planeeritakse kahte uuringut – üks oleks külastajauuring, mis aitaks välja selgitada külastaja ootused ja kogetu piirkonna suhtes, mis omakorda loob baasi nii ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks edasiste tegevuste arendamisel ja otsuste langetamisel. Teine uuring oleks koormustaluvuse kohta, mille tulemusena selguksid “õrnad” loodusressursid, et koormust oleks võimalik piirkonna peale ära hajutada. Üks sihtidest on välja töötada “eetilise käitumise reeglistik” nii ettevõtjatele, omavalitsustele, kohalikule kogukonnale kui ka külastajatele. Viimane nõuab tihedat koostööd, et kõikide osapoolte arvamusega saaks arvestatud. Koostöö tõhustumine valdade tasandil toimib 2006. aastast Matsalu piirkonna valdade poolt loodud MTÜ Terra Maritima näol. Oluliseks tegevussuunaks on koostöö edendamine koostööpartnerite ja tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA Pärnumaa Turism, LKK Hiiu-Lääne
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
28
regioon, sh sidusus regiooni tasandil – MTÜ Lääne-Eesti Turism suurendades oma mõju nii Eesti kui välisturul. Sellest lähtuvalt tuleb rohkem tähelepanu pöörata EAS Turismiarenduskeskuse pakutavatele võimalustele, lävida kohalike turismiinfopunktide ja -keskustega. Koostöö tugistruktuuridega on vajalik turismiettevõtjate reklaamimisvõimaluste avardamiseks (uued paketid, koostöö). MTÜ Terra Maritima paneb aluse arendustegevuse jätkusuutlikkusele piirkonnas. MTÜ Terra Maritima ülesandeks on arengukava elluviimine ja tegevuste eest vastutamine. Ühistegevus sellel tasandil on vajalik just eelkõige infrastruktuuri ja tugiinfrastruktuuri arendamisel, kuid ka turundamisel nii sise- kui välisturul. Arengukava rakendamist rahastatakse eelkõige MTÜ Terra Maritima eelarvest ühingu liikmete poolt. Igal aastal enne järgmise aasta eelarve koostamist vaatavad MTÜ Terra Maritima juhatus ja üldkoosolek järgneva aasta tegevuskava üle ja viivad vajadusel sisse muudatused. Igal aastal lepitakse liikmete vahel kokku järgmise aasta eelarve maht. Kavandatud projektidele lisanduvatele projektidele vahendite leidmiseks lepitakse liikmete vahel täiendavalt kokku. Osade tegevuste elluviimist rahastatakse koostöös tugistruktuuridega (koostööpartneritega). Arengukava seiratakse iga aasta lõpus üldkoosolekul järgneva aasta eelarve täpsustamiseks, aastase tööplaani koostamiseks ja vajadusel paranduste ning muudatuste tegemiseks.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
29
Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010
1. Eesmärk
Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine
1.1 Valdkond
Koolitus- ja arendustegevus
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Tootetutvustusüritused (kohapeal- ringsõidud nn
matkapäevad)
MTÜ
X
20000
X
20000
X
20000 MTÜ+LT+PT+osalejad+
projektid+muud piirkondlikud
koostöövormid
Paraneb teadmine piirkonna toodetest ja
teiste ettevõtjate tegemistest, lisaks
loodusalane harimine. Kaasatakse Looduse
Omnibuss regulaarreiside korraldamiseks.
1-2 matkapäeva/aastas 40 osalejaga.
Seminarid turism
itoodete arendamisest,
pakettimisest, turundamisest
MTÜ
X
10000
X
10000
X
10000 MTÜ+LKK+projektid+ osalejad
Ühes suunas liikumine, teadmiste kasv,
teiste kogemustest õppimine, koostöö
tõhustamine, ühise visiooni teke.
Tootearendus vastavalt EAS tegevustele. 2
tooteseminari/aastas 15 osalejaga.
Seminarid turism
itoote arendamise
taotluse koostamiseks ja sisuliseks
nõustamiseks.
Loodus- ja linnugiidide täiendkoolitused
LRÜ+LKK+
MTÜ+Kumari Reisid
X
5000
X
5000
X
5000
MTÜ+LKK+projektid+Lihula
Rahvaülikool+Kumari Reisid
Piirkonnas on rohkem kvalifitseeritud
loodus- ja linnugiide, uute võimalike
giidide teke. 1 täiendkoolitus/aastas 15
osalejaga.
EAS ja struktuurifondide (rahastamisvõimaluste)
infopäevad turism
iettevõtjatele
MTÜ+EAS
X
X
X
MTÜ
Suureneb teadlikkus Eesti turism
i olukorrast ning piirkonna positsioonist
Eestis, info rahastamisvõimaluste kohta.
Teavitus, info edastamine. 1
infopäev/aastas.
Loodusturism
i foorum
MTÜ
X
30000
X
30000
X
30000
MTÜ+LKK+projektid+LT+PT
Teadmiste värskendamine ning
uuendamine, suhete loomine ja
tugevdamine, piirkonna tutvustamine
meedias (välislektorid), kohaliku
kogukonna teavitamine turism
i tegevustest
ja võimalustest. 1 foorum/aastas 50
osalejaga.
"Parima" konkursi välja töötamine ja elluviimine
MTÜ
X
15000
X
5000
X
5000
MTÜ+LKK+OV+projektid
Parimate (külaselts, ettevõtja, jne)
tunnustamine, toodete/teenuste kvaliteedi
tõus. Iga-aastane traditsioon.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
30
Turism
itoodete
kontseptsiooni
välja
töötamine
MTÜ
X
5000
MTÜ+LKK+projektid+LT+PT
Tekivad terviklikud turism
itooted (kellele,
mida, miks), olemasolevate turism
itoodete
kvaliteet on paranenud. On teada
sihtrühmade ootused, vajadused.
B tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Ettevõtjate ja töötajate koolitus – suund
turism
ile ja teenindusele
MTÜ
X
5000
X
5000
MTÜ+osalejad+projektid
Suureneb ettevõtjate teadlikkus turism
ist
ning turism
iteenuste pakkumise
spetsiifikast ja kvaliteedist. Kvaliteetsem
teenus ja teenindus.
Koolituskava väljatöötamine
MTÜ+LT+PT
X
MTÜ+LT+PT+EAS+LAK/PEAK
EASi turism
iettevõtjate koolitusvajaduste
uuringu põhjal koostatakse 3 aasta peale
koolituskava, mis viiakse ellu ettevõtjatelt
saadud tagasiside alusel.
1.2 Valdkond
Infovahetus
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Piirkondliku turism
iinfopunkti tegevuse
rahastamine
Kumari Reisid
X
42000
X
45000
X
45000 MTÜ
Piirkonnas tervikliku info edastamine.
Efektiivne infovõrgustik.
Ümarlaudade korraldamine kohalikele
(maaomanikud, külaseltsid) ja nende kaasamine
otsustusprotsessidesse
MTÜ
X
5000
X
5000
X
5000
MTÜ+külaseltsid+projektid
Kogukonnateenustel põhinevad paketid:
loodusturism
+pärandkultuur+maastikud.
Külalislahkuse ja teeninduskultuuri
tõstmine. 5 kokkusaamist keskmiselt 20
osalejaga/aastas.
Analüüs ja strateegia hooaja pikendamise kohta
– olemasolevate tegevuste laiendamine
piirkonnale
MTÜ
X
5000
X
5000
MTÜ+ettevõtjad+projektid
Piirkonna hooajalisuse mudeli
tasandamine, ettevõtjate arengu
soodustamine hooaja pikendamiseks.
Hooajaväliste ürituste rahastamine
MTÜ+OV
X
30000
X
30000
X
40000
MTÜ+OV
Matsalu Loodusfilm
ide festival (käib
külakorda!). Igas vallas näidatakse
eelneva aasta võidufilm. 2010-ndaks on
tekkinud vähemalt 1 uus hooajaväline
üritus.
Uute (hooajaliste) infopunktide “loomine”
OV
X
15000
X
15000
OV+MTÜ
Muuseumid, raamatukogud hooajaliselt
infopunktidena. 2010-ndaks 3 uut
infopunkti.
E-mailing listi tööle rakendamine, foorumi
käivitamine
MTÜ
X
2000
MTÜ
Toimib regulaarne teavitamine ja
infovahetus. Infovõrgustiku laienemine.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
31
1.3 Valdkond
Uuringud
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Külastaja uuringu läbiviim
ine
MTÜ
X
45000
MTÜ+kolledzid+projektid
Piirkonna maine ja külastaja uuring. On
selgunud külastaja eesm
ärgid,
tarbimisharjumused, külastuse põhjused,
jne.
Koormustaluvuse uuringu läbiviim
ine
MTÜ+LKK
X
15000
MTÜ+LKK
Seiratakse piirkonna õrnad ressurssid,
mille põhjal on võimalik piirkonna
koormust piirkonnasiseselt hajutada ja
saada täpne ülevaade külastajate hulgast-
matkaradade loendurid (LKK).
Ettevõtjate seas uuringu läbiviim
ine (vt valdkond
1.1)
MTÜ
X
MTÜ+LAK/PEAK+projektid
Uuring- ülevaade ettevõtjate vajadustest,
soovidest, ootustest ja kitsaskohtadest.
Aluseks koolituskava väljatöötamiseks.
2. Eesmärk
Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel
2.1. Valdkond
Turundus siseturul
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Turunduskontseptsiooni (brändingu)
väljatöötamine siseturu jaoks – Maa mere ääres
MTÜ
X
50000
X
15000
MTÜ+projektid
Ühtne turunduskontseptsioon on välja
töötatud ning selle sõnumit on võimalik
jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum.
Piirkonna kaubamärgi tutvustamine (artiklid
ajalehtedes/ajakirjades)
MTÜ
X
10000
X
10000
X
10000
MTÜ+projektid
Piirkonna maine ja tuntus läbi brändingu
on kasvanud. Külastajate arvu tõus. 3
artiklit/aastas + vallalehtedes 1-2
artiklit/aastas.
Eesti keelsete infokandjate/ turundusm
aterjalide
(trükis, kaart) koostamine ja välja andmine
MTÜ
X
40000
X
40000
X
40000
MTÜ+ettevõtjad+projektid
Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult
matkajale (esindustrükis, lihtsam kaart-
voldik), nende jagamine ning levitamine
TIP-ides ja TIK-ides.
Messil Tourest osalemine
MTÜ
X
12000
X
12000
X
12000 MTÜ+LT+PT (või
LE)+ettevõtjad+projektid
Piirkond on tuntud, meediakajastus (1
artikkel).
Kodulehekülje reklaambänner LT ja PT
portaalides (võimalusel ka visitestonia-s)
MTÜ
X
X
X
MTÜ+LT+PT
Piirkonna seostamine Lääne-Eestiga,
piirkonna tuntuse ja külastajate arvu tõus.
Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine
MTÜ
X
3000
X
3000
X
3000 MTÜ
Paraneb infovahetus.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
32
Erialaliitude (turism
iliit, -org, linnuorg)
kaasamine kontseptsiooni koostamiseks ning
kontseptsiooni elluviimine
MTÜ
X
5000
X
5000
MTÜ+LKK+projektid
Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna
vastu spetsiifiliste huvigruppide seas. 2
ümalauda 10 osalejaga. Erialaliitude
kaasamise kontseptsioon.
Eesti ajakirjanikele, reisikorraldajatele jm
asjasoalistele tutvustusreiside korraldamine
piirkonnas
MTÜ
X
30000
X
30000
MTÜ+LT+PT (või
LE)+ettevõtjad+projektid
Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem
kajastamist ning tuntus kasvab
(loodusturism
i teemalised artiklid). 1-3
reisi/3 aasta peale 35 osalejaga.
B tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Meenete (suveniiride) konkursi läbiviim
ine
MTÜ
X
10000
X
10000
MTÜ+külaseltsid+projektid
Meenete välja töötamine, ideekonkurssi
läbiviim
ine.
2.2. Valdkond
Turundus välisturul
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Turunduskontseptisooni täiendamine välisturule
– Terra Maritima
MTÜ
X
50000
X
15000
MTÜ+projektid
Ühtne turunduskontseptsioon on välja
töötatud ning selle sõnumit on võimalik
jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum.
Ajurünnaku korraldamine erialaliitude kaasamise
kontseptsiooni koostamiseks ning kontseptsiooni
elluviimine
MTÜ
X
5000
MTÜ+LKK+projektid
Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna
vastu spetsiifiliste huvigruppide seas.
Inglise keelsete infokandjate/
turundusm
aterjalide koostamine ja välja
andmine
MTÜ
X
30000
X
30000
X
30000
MTÜ+ettevõtjad+projektid
Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult
matkajale (esindustrükis, lihtsam kaart-
voldik), nende levitamine EAS-ile,
saatkondadele.
Välismaa loodusajakirjanikele tutvustusreiside
korraldamine piirkonnas
MTÜ+EAS+Kumari
Reisid
X
80000
MTÜ+LT+PT (või LE)+Kumari
Reisid+ettevõtjad+projektid+E
AS
Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem
kajastamist ning tuntus kasvab (artiklid,
pressiteated). 1 reis/3 aasta peale 15
osalejale.
Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine
MTÜ
X
3000
X
3000
X
3000 MTÜ
Paraneb infovahetus.
Loodus- ja välismessidel (nt Birdfair) osalemine
ja/või materjalide kaasaandmine
MTÜ+LT+PT+EAS
X
15000
X
20000
MTÜ+LT+PT (või LE)+ projektid
Piirkonna loodusturism
i ja vaba aja toode
on tuntud.
3. Eesmärk
Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
33
3.1. Valdkond
Informatsioon
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Kodulehekülje kaasajastamine ja hästitoimiva
elektroonilise turism
iinfosüsteemi loomine
MTÜ
X
5000
X
5000
X
5000
MTÜ
Paraneb potentsiaalsete külastajate
teadlikkus piirkonna võimalustest ja
ressurssidest ning eil on võimalik ühest
allikast saada kogu vajalik info.
Külastajate tagasiside kogumine
MTÜ+ettevõtjad
X
1000
X
1000
X
1000
MTÜ
Väljatöötatud küsimustik, piirkonna
asjalistel on võimalik tagasisidest
järelduvalt teha otsuseid, mis parendavad
piirkonna toodet. Tagasiside kogumine
ettevõtja juures.
3.2. Valdkond
Infrastruktuur
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Väike tugiinfrastruktuuri arendamise
tegevuskava koostamine ja elluviimine
MTÜ+OV
X
5000
X
300000
X
300000
MTÜ+projektid
Olulisemate teelõikude, puhkekohtade,
WC-de, telkimisplatside jne asukohtade ja
vajaduste pingerida. Korrastatud
teelõigud, mis parandavad
vaatamisväärsuste kättesaadavust. On
olemas kohad, kus külalised saavad
peatuda ja puhata (puhke- ja
ujumiskohad). Kasvab külastajate arv ja
nende rahulolu. Tekib prioriteetide
nimekiri, projektiideed, olemasolevate
tähiste ja viitade jms andmestik.
Ideelahendus väike infrastruktuuri
põnevamaks muutmiseks.
Objektide (vaatamisväärsuste) korrastamiste
pingerea koostamine
OV+külaseltsid+
objektide valdajad
X
5000
X
5000
X
5000 OV+külaseltsid+projektid
Prioriteetide nimekiri on olemas.
Potensiaalsed turism
iobjektid on 30%
ulatuses tähistatud, korrastatud ja hästi
ligipääsetavad.
4. Eesmärk
Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine
4.1. Valdkond
Turism
i jätkusuutlik areng
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud allikad
Tulemused, indikaatorid
Piirkonna taluvuspiiri uuringu analüüs
MTÜ+LKK
X
5000
MTÜ+LKK+projektid
Taluvuspiirid, mille järgi saavad ettevõtjad
turism
i loogiliselt arendada.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
34
“Mängureeglite” väljatöötamine ja nende
tutvustamine avalikkusele
MTÜ+LKK
X
5000
X
5000
X
5000
MTÜ+LKK+projektid
Kokkulepe ühiste reeglite üle;
Infovoldikud, kodulehed. Kõik asjalised
hakkavad toimima reeglite järgi – väheneb
oht ületada piirkonna taluvuspiire. 2-3
ümarlauda reeglite välja töötamiseks, 1
infopäev/aastas.
Ülevaate koostamine valdade üldplaneeringutes
turism
i- ja puhkemajanduse kajastamiseks
MTÜ+OV
X
X
X
OV
Kõik piirkonna vallad käsitlevad
üldplaneeringus turism
i- ja
puhkemajanduse infrastruktuuri, et see
vastaks piirkonna turism
imajanduse
huvidele. Ülevaade-analüüs.
5. Eesmärk
Loodusteadlikkuse tõstmine
5.1. Valdkond
Kaasamine ja koostöö
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid
Kohaliku kogukonna kaasamine ja infovõrgustiku
laiendamine
MTÜ
X
10000
X
10000
X
10000
MTÜ+LKK+OV+projektid
Kohalikud on kaasatud
otsustusprotsessidesse; teavitus ja
informeerimine läbi valla lehtede. 2
ümarlauda/aastas 20 osalejaga, 2 artiklit
igas vallalehes/aastas,
Koostöö koolidega ja LKK-ga
MTÜ+LKK+
haridusasutused+OV
X
20000
X
20000
X
20000
MTÜ+OV+LKK+LRÜ+projektid
Ühised üritused/projektid, kaasatakse
mitmed lasteaiad ja koolid (erinevatest
kooliastmetest). Igast vallast 1
kool/lasteaed kaasatud.
5.2. Valdkond
Teadlikkuse tõstmine
Õppereiside korraldamine mujale Eestis
MTÜ+ettevõtjad+
külaseltsid
X
30000
X
30000
X
30000
MTÜ+külaseltsid+osalejad+
projektid
Kogukond on teadlik looduses viibimise
tavadest ja säästlikest käitumise
vajadustest. 1-3 õppereisi/aastas 40
osalejaga.
Loodussäästlike töötubade korraldamine
LKK+MTÜ+ettevõtjad
+külaseltsid+LRÜ
X
15000
X
15000
MTÜ+külaseltsid+osalejad+
projektid
Töötubade kaudu piirkonda külastajatele
kohaliku pärandi tutvustamine (pilliroog,
savi), tõuseb teadlikkus sh kogukonna
kaasatus. 1-2 töötuba/aastas 20
osalejaga.
KOKKU*: 493000 864000 729000 *- täpsed summad selguvad hinnapakkumiste põhjal
Lühendid:
EAS
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
35
LAK
Läänemaa Arenduskeskus
LE
MTÜ Lääne-Eesti Turism
LKK
Riiklik Looduskaitsekeskus Hiiu-Lääne regioon
LRÜ
Lihula Rahvaülikool
LT
MTÜ Läänemaa Turism
MTÜ
MTÜ Terra Maritima
OV
Omavalitsused
PEAK
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
PT
SA Pärnumaa Turism
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
36
Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja -strateegiatega
Eesti turismi arendamise riiklikuks dokumendiks on Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013. Maakonna tasandil on turismi alapeatükk olemas nii Pärnu maakonna planeeringus kui ka Lääne maakonna arengustrateegias ning omavalitsuse tasandil võib peaaegu kõikide käesoleva koostööpiirkonna lokaalsetes arengukavades leida viiteid turismi- ja puhkemajanduse suurele potentsiaalile omavalitsuse territooriumil. Riikliku turismiarengukava järgi on Eesti turismi tugevuseks või konkurentsieeliseks riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides nautida nii tänased kui tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka: pealinn Tallinn; kultuuripärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned, rahvuslik käsitöö, pärimusmuusikafestivalid, tavad jne); looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad, pargid); Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale); Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu); Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu); kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa- ja heaoluteenused; hea transpordiühendus lähiriikidega. Eesti turismisektorit iseloomustavad ka mitmed kitsaskohad: Eesti vähene tuntus reisisihtkohana; ühekülgsed turismitooted; sesoonsus; turistide kontsentreerumine suuremate keskuste nagu Tallinn ja Pärnu ümber; turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet; ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele; vähene koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Perioodiks 2007-2013 on koostatud riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia, millest lähtub kolm rakenduskava (Operational Programme): 1) Inimressursi arendamise rakenduskava; 2) Elukeskkonna arendamise rakenduskava; 3) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava. Lääne maakonna arengustrateegias tuuakse välja maakonna peamised tugevused turismi valdkonnas ning nendeks on puhas ja mitmekesine looduskeskkond (märgalad, linnuriik, metsad, samblikud, rannad), väike ajaline kaugus Tallinnast, loodusturismi ja rekreatsiooni suur potentsiaal ning arhitektuurilised- ja kultuurilised vaatamisväärsused ning üritused. Probleemidena tuuakse välja toodete vähesust väljaspool traditsioonilist turismihooaega, toodete ebapiisavat kvaliteeti, vähest infokättesaadavust, ebapiisavat transpordivõimalust individuaalturistidele, inim- ja tööjõuressursi nappust ja Tallinna-kesksust (välisturistide puhul). Turismisektori arenguvõimalusi piirab ka teenuste ebaühtlane kvaliteet ning kvalifitseeritud tööjõu nappus, eriti maapiirkondades. Arengustrateegias leitakse, et maakond ei ole ära kasutanud enda potentsiaali tuntuse ja maine kujundamisel – Läänemaa ja Haapsalu turundamisel ja info levitamisel on palju kasutamata võimalusi (nt Läänemaa on pesitsevate ja läbirändavate lindude poolest Euroopa liigirikkamaid paiku). Pärnu maakonna planeeringus tuuakse turismi valdkonna peamisteks tugevustena välja hea potentsiaal eriilmeliste turismitoodete arendamiseks – rikkalik kultuuripärand ja traditsiooniline elulaad, vaheldusrikas maastik alates saartest ja mererannikust, lõpetades sisemaa ürgmetsade ning läbipääsmatute rabadega, hulk maaelanikke on heade võimetega tegutsemaks turismiettevõtjana (haritus, avatus, ettevõtlikkus), turismimajandusega alustamine ei nõua alati koheseid suuremahulisi investeeringuid
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
37
tootmisvahenditesse ega toormesse (tootmisvahendid on juba eksisteerivad vaatamisväärsused ja objektid, toode on kohalikul tasemel pakutav elamus tervikuna ja tarbija tuleb ise toote juurde), turismiturul kasvab nõudlus veeta puhkus eemal ülerahvastatud piirkondadest ja näha-kogeda reisides midagi tavaoludest ja -keskkonnast erinevat ning ehedat, kasvab siseturism – suurlinnade elanike hulgas on populaarne puhata maal ning välisturistid "avastavad" enda jaoks üha rohkem väljapoole Tallinnat jäävat Eestit. Arengut takistavate probleemidena tuuakse välja organisatsioonilised probleemid (era- ja avaliku sektori nõrk koostöö, “tegijate” ebapiisav kompetentsus ning olematu statistika), tootearendusega seotud kitsaskohad (sesoonsus, erasektorisisene koostöö on nõrk, nišitoodete vähesus ning potentsiaalisete investorite halb informeeritus võimalustest) ning turunduse puudujäägid (vähene ja kohati ebaefektiivne reklaam, vähene PR-töö, puudulikud turu-uuringud). Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava rakendudes saab piirkond anda oma panuse Eesti turismitoote mitmekesistamisse, Tallinna-kesksuse vähendamisse ning ka investeeringute suurendamisesse väljaspool pealinna-regiooni. Lisaks eelpool toodule peaks paranema ettevõtjate oskusteave ning suurenema ettevõtjate arv turismi valdkonnas. Siseriikliku turismi valdkonnas aitab käesolev arengukava viia ellu Eesti siseturismikontseptsiooni, mis jagab maa kolmeks – Põhja-, Lõuna ja Lääne-Eestiks. Regiooni tasandil tõhustatakse arengukavades ja -stateegiates välja toodud koostööd erinevate asjaliste vahel, töötatakse välja ühtne turunduskontseptsioon (Maa mere ääres, Terra Maritima) ning suunatakse suurem rõhk spetsiifiliste ja hooajaväliste toodete arendamisse. Lisaks sellele suunatakse tähelepanu võimalikele infrastruktuuri arendamise projektidele – suurendades piirkonna vaatamisväärsuste atraktiivsust ja kättesaadavust.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
38
KASUTATUD KIRJANDUS 1) EAS Turismiarenduskeskus (2007) Eesti ja maailma turism 2006 [http://www.visitestonia.com/index.php?page=78] Perioodil november-detsember 2007 2) Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Perioodil november-detsember 2007
3) Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 (2006) [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212] Perioodil november-detsember 2007
4) Euroopa Liidu Struktuurifondid [http://www.struktuurifondid.ee/index.php?id=6475] 07.02.2008 5) European Travel Commission (2007) Tourism Trends for Europe [http://www.etc-corporate.org/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=100&ac=5] Perioodil november-detsember 2007
6) Godfrey, K., Clarke, J. (2002) The Tourism Development Handbook. A Practical Approachto Planning and Marketing. Continuum:London, New York. 232 p.
7) Hanila vald. Kodulehekülg [http://www.hanila.ee] Perioodil november-detsember 2007
8) Koonga vald. Kodulehekülg [http://www.koongavald.ee] Perioodil november-detsember 2007
9) Lihula vald. Kodulehekülg [http://www.lihula.ee] Perioodil november-detsember 2007
10) Lääne Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.lmv.ee/?id=26516] 07.02.2008
11) Lääne Maavalitsus (1998) Lääne maakonna planeering [http://www.lmv.ee/?id=26313] Perioodil november-detsember 2007
12) Martna vald. Kodulehekülg [http://www.martna.ee/] Perioodil november-detsember 2007
13) Mathieson, A., Wall, G. (1982) Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p.
14) Matsalu Rahvuspark (2007) Matsalu Rahvuspargi kaitsekorralduskava eelnõu [http://www.matsalu.ee/?id=820] 15) Pärnu Maavalitsus (1999) Pärnu maakonna planeering [http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=75] Perioodil november-detsember 2007
16) Pärnu Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.parnumaa.ee/index.php?id=290] 07.02.2008
17) Ridala vald. Kodulehekülg [http://www.ridala.ee] Perioodil november-detsember 2007
18) Statistikaamet (2008) Rahvaarv ja rahvastiku koosseis [http://pub.stat.ee] 07.02.2008
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
39
19) Talvi, T. (2001) Pool-looduslikud kooslused. Puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tartu, 26 lk. 20) Varbla vald. Kodulehekülg [http://www.varbla.ee] Perioodil november-detsember 2007
21) Ökoloogia leksikon (1992). Koostaja V. Masing, Eesti Entsüklopeediakirjastus
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
40
Lisa 1. Töörühmade liikmed
Altmann, Marii Varbla vald, arengu- ja keskkonnanõunik Andreson, Nele MTÜ Terra Maritima, juhataja Hinsberg, Ain SA Pärnumaa Turism, juhatuse liige Hirvela, Andres Koonga vald, vallavanem Jürman, Anu-Lii Lihula vald, vallavanem Kera, Ingrit MTÜ Läänemaa Turism, juhataja Källe, Margus Lihula vald, arendusnõunik Kütt, Lehar PEAK, juhataja (2002-2008) Lotman, Kaja LKK Hiiu-Lääne regioon, direktor Mann, Marika OÜ Kumari Reisid, juhataja Peksar, Arno Hanila vald, vallavanem Pikla, Evely HKHK loodusturismi tudeng, praktikant Ruuse, Valeri Martna vald, vallavanem Schmidt, Toomas Ridala vald, vallavanem Seegar, Silver Koonga vald, asevallavanem Suur, Neeme LAK, juhataja (2003-2008) Tooman, Heli TÜPK, dotsent Tõnisson, Sivar Varbla vald, vallavanem Viipsi, Karin HKHK loodusturismi tudeng, praktikant Vilbas, Maire Ridala vald, haridus- ja kultuurinõunik
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
41
Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Matsi rand
Varbla
Matsi küla
x
x
3
Rand
Varbla rand
Varbla
Rannaküla
x
x
3
Paatsalu-Pivarootsi rand
Varbla
Paatsalu küla
x
x
2
Puise rand
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Pullapää
Ridala
x
x
2
Topu rand
Ridala
Topu lahe rannajoon
x
x
3
Uisu-Kuke
Hanila
Kuke küla
x
x
3
Varbla laiud
Varbla
Mereäärse ja Kadaka küla
x
x
3
Linnuvaatlusala
Sõmeri-Raespa
Varbla
Sõmeri ja Raespa ps.
vaheline ala
x
x
3
Paatsalu lahe rannik
Varbla
Paatsalu, Muriste,
Hõbesalu külad
x
x
2
Rannajõe
Martna
Rannajõe küla
x
x
2
Puhtu-Laelatu
Hanila
Puhtu
x
x
3
Haeska
Ridala
Haeska küla
x
x
3
Jugassaare
Ridala
Puise poolsaar
x
x
2
Põgari-Sassi
Ridala
Puise poolsaar
x
x
2
Kiideva
Ridala
Kiideva
x
x
2
Paatsalu-Pivarootsi rand
Varbla,
Hanila
x
x
3
Kalastusalad
Paadrema jõgi
Varbla
x
x
3
Rannaküla, Kadaka, Mereäärse Varbla
Varbla laidude ala
x
x
3
Matsi, Saulepi, Vaiste
Varbla
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
42
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Liivi jõgi
Martna
Laiküla, Soo- otsa, Allikotsa
külad
x
x
2
Kasari jõgi
Martna
Kasari, Keskküla küla
x
x
3
Teenuse jõgi
Martna
Keskküla küla
x
x
2
Kasari jõgi
Lihula
Rumba, Seira, Kloostri
x
x
2
Topu laht
Ridala
x
x
3
Salevere Salumägi
Hanila
Salevere
x
x
3
Mõisaküla pank
Hanila
Mõisaküla
x
x
2
Geoloogilised
moodustised
(pinnavormid)
Uisu pank
Hanila
x
x
2
Vatla linnamäe neemik
Hanila
x
x
2
Pärdimägi
Koonga
x
x
2
Koeri seljak
Varbla
Koeri küla
x
x
3
Kolga luited
Varbla
Kolga oja kaldal
x
x
3
Kirbla astang
Lihula
Kirbla küla
x
x
2
Porimägi
Lihula
Saastna
x
x
3
Näärikivid
Lihula
Metsküla
x
x
2
Pullapää pankkallas
Ridala
Pullapää neem
x
x
2
Rooglaiu sadam
Hanila
Rannaküla
x
x
2
Virtsu praamisadam
Hanila
Virtsu
x
x
3
(Paadi)sadamad Virtsu kalasadam
Hanila
Virtsu
x
x
2
Matsi sadam
Varbla
Matsi küla
x
x
1
Jaagosääre sadam
Varbla
Kadaka
x
x
3
Vidi sadam
Varbla
Raespa
x
x
3
Polümeeri sadam
Varbla
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
43
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Keemu
Lihula
Matsalu
x
x
2
Saastna uus sadam
Lihula
Saastna
x
x
2
Saastna vana sadam
Lihula
x
x
1
Rohuküla praami- ja jahisadam Ridala
Rohuküla
x
x
3
Topu sadam
Ridala
Topu
x
x
3
Haeska sadam
Ridala
Haeska
X
X
3
Puise sadam
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Kiideva paadisadam
Ridala
Kiideva
x
x
3
Jugassaare sadam
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Oidrema-Mihkli-Soontagana
jalgrattarada
Koonga
Oidrema küla
x
x
3
Matkarajad
Soontagana-Kurese laudtee
Koonga
Kurese küla
x
x
3
Avaste soo suur õpperada
Koonga
Kurese küla
x
x
3
Avaste soo väike õpperada
Koonga
Kurese küla
x
x
3
Nedrema-Kalli puisniidu suur
õpperada
Koonga
Nedrema küla
x
x
3
Nedrema- Kalli puisniidu väike
õpperada
Koonga
Nedrema küla
x
x
3
Salevere Salumägi
Hanila
Salevere
x
x
3
Tuhu soo
Hanila
Tuhu
x
x
3
Puhtu matkarada
Hanila
Puhtu
x
x
3
Penijõe, Suitsu, Metsküla
Lihula
x
x
2
Kolga matkarada
Varbla
Kolga
x
x
3
Marimetsa matkarada
Martna
Nõmme, Kaasiku külad
x
x
3
Putkaste õpperada
Martna
Putkaste-Martna külad
x
x
2
Paralepa mets
Ridala
Paralepa
X
X
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
44
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Lauri-Antsu loodusm
atkarada
Ridala
x
x
3
Kiideva-Puise loodusrada
Ridala
Kiideva-Puise
x
x
2
Altmõisa matkarada
Ridala
Tuuru
x
x
3
Illussaare kaitsemets ja kallas
Varbla
Paatsalu küla
x
x
1
Potentsiaalsed
matkarajad
Sõmeri-Raespa rannikumaastik Varbla
Sõmeri, Raespa külad
x
x
3
Paralepa parkmets
Ridala
Paralepa
x
x
2
Pullapää neem
Ridala
Pullapää
x
x
2
Rannamõisa jõeäär
Martna
Rannajõe, Keskvere
x
x
2
Kilgimetsa allikad
Varbla
Kilgi küla
x
x
2
Allikad
Paadrema ohvriallikas
Varbla
Paadrema küla
x
x
2
Ohvriallikad
Koonga
Kõima, Paimvere, Tarva,
Oidrema, Tõitse külad
x
x
2
Salevere Tohtriallikas
Hanila
Salevere
x
x
3
Laiud Hanila rannavees
Hanila
x
x
2
Saared
Varbla laiud
Varbla
x
x
3
Sauemeri- järved
Lihula
Saastna
x
x
1
Teorehe- järved
Lihula
Metsaküla
x
x
1
Hobulaiu
Ridala
Hobulaiu
x
x
3
Nehatu soojärved
Hanila
Nehatu LKA
x
x
2
Järved
Jäänukjärved
Varbla
Käomardi laht, Lõpe järv
x
x
2
Nedrema järv
Koonga
Nedrema küla
x
x
3
Pärdimägi
Koonga
Kalli küla
x
x
3
Mäed
Salumägi
Koonga
Kurese küla
x
x
3
Vatla linnamägi
Hanila
Vatla
3
Salevere Salumägi
Hanila
Salevere
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
45
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Kirbla mägi
Lihula
Kirbla
x
x
2
Lihula linnusemägi
Lihula
x
x
3
Rahvuspark
Matsalu Rahvuspark
x
x
3
Hanila muuseum
Hanila
Hanila
x
x
2
Piknikuala
Kinksi küla
Hanila
Kinksi küla
x
x
3
Soontagana Maalinn
Koonga
Kurese küla
x
x
3
Nedremaa-Kalli puisniit
Koonga
Nedrema küla
x
x
3
Nina Talu
Ridala
Puise küla
x
x
3
Kiideva koduloomuuseum
Ridala
Kiideva küla
x
x
3
Puhkekohad
Ridala
x
x
2
Puhkekohad
Hanila
x
x
2
Puhkekohad
Koonga
x
x
2
Puhkekohad
Varbla
x
x
2
Puhkekohad
Martna
x
x
2
Puhkekohad
Lihula
x
x
2
Kolga oja
Varbla
x
x
3
Jõed
Paadrema jõgi
Varbla
x
x
3
Jõeoja oja
Hanila
x
x
3
Kasari + Vigala
Lihula,
Martna
x
x
3
Rannamõisa, Liivi, Teenuse
Martna
x
x
1
Tuudi
(Suitsu),
Vanamõisa,
Allika, Penijõgi
Lihula
x
x
1
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
46
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Suusanõlvad
Vatla linnamägi
Hanila
x
x
3
Kirbla mägi
Lihula
x
x
2
Lihula linnusemägi
Lihula
x
x
2
Uisu pank
Hanila
x
x
2
Vaated
Salevere Salumägi
Hanila
Salevere
x
x
3
Vatla linnamägi
Hanila
x
x
3
Tuhu soo matkaraja vaatetorn Hanila
Tuhu MKA
x
x
3
Illuste ps. tipp
Varbla
Paatsalu küla
x
x
1
Matsi sadam
Varbla
x
x
3
Sõmeri-Raespa rannik
Varbla
x
x
3
Jaagosääre
Varbla
x
x
3
Paagi säär
Varbla
Mereäärse küla
x
x
3
Kalli-Nedrema puisniit
Koonga
x
x
3
Pikavere küla kiviaiad
Koonga
x
x
3
Soontagana Maalinna vaatetorn Koonga
Kurese küla
x
x
3
Salumägi
Koonga
x
x
3
Kurese küla kiviaiad
Koonga
Kurese küla
x
x
3
Kirbla mägi
Lihula
Kirbla
x
x
3
Lihula linnusemägi
Lihula
Lihula
x
x
2
Kirbla-Kloostri m
aanteelt Kasari
jõe luhale
Lihula
Pagasi
x
x
1
Tuudi-Saastna teelt Petaaluse
ahelkülale ja lavarile
Lihula
Petaaluse
x
x
1
Kloostri küla – vaade Matsalu
lahele
Lihula
Kloostri
x
x
1
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
47
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Meelva teeristist Matsalu lahele Lihula
Lihula-Hälvati
x
x
2
Rannajõe vaatlustorn
Martna
Rannajõe
x
x
3
Väike- Rõude
mõisa
vaateplatvorm
Martna
Väike-Rõude
x
x
1
Haeska
Ridala
Haeska
x
x
3
Jugassaare
Ridala
Jugassaare
x
x
2
Puise nina
Ridala
Puise
x
x
3
Kiideva
Ridala
Kiideva
x
x
3
Põgari-Sassi
Ridala
Põgari-Sassi
x
x
3
Topu rand
Ridala
Topu
x
x
2
Pullapää
vaade
Haapsalu
panoraamile
Ridala
Pullapää
x
x
3
Jaagu-Mihkli hiiekivi
Hanila
Ridase
x
x
2
1. Rändrahnud
Ussikivi
Hanila
Hanila
x
x
1
Massu liukivi
Hanila
Massu
x
x
2
Soomadise rändrahn
Hanila
Massu
x
x
1
Vaiste Ohvrikivi
Varbla
Vaiste küla
x
x
1
Ohvrikivi Pühakivi
Varbla
Saare küla
x
x
2
Õhu ohvrikivi
Varbla
Õhu küla
x
x
2
Aadu suurkivi
Varbla
Rannaküla
x
x
3
Koeri rändrahnud
Varbla
Koeri küla
x
x
2
Nõmmeküla rahapajakivi
Varbla
Allika küla
x
x
3
Varbla suurkivi
Varbla
Tamba küla
x
x
3
Rehe kivi
Koonga
Paimvere
x
x
2
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
48
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Vatla mõisapark
Hanila
Vatla
x
x
2
2. Pargid
Varbla mõisa park
Varbla
Varbla küla
x
x
3
Illuste mõisa park
Varbla
Paatsalu küla
x
x
3
Mõtsu park
Varbla
Tõusi küla
x
x
3
Veltsa park
Koonga
Veltsa küla
x
x
3
Kõima park
Koonga
Kõima küla
x
x
3
Oidrema park
Koonga
Oidrema küla
x
x
3
Koonga mõisa park
Koonga
Koonga küla
x
x
3
Mihkli pastoraadi park
Koonga
Mihkli küla
x
x
3
Vanamõisa mõisa park
Lihula
Seira küla
x
x
1
Matsalu mõisa park
Lihula
x
x
1
Suure-Lähtru mõisa park
Martna
Suure-Lähtru
x
x
3
Väike-Rõude mõisa park
Martna
Väike-Rõude
x
x
3
Mäemõisa park
Ridala
Panga
x
x
3
Uuemõisa park
Ridala
Uuemõisa
x
x
3
Nehatu looduskaitseala
Hanila
x
x
3
3. Kaitsealad
Puhtu-Laelatu looduskaitseala Hanila
x
x
3
Tuhu MKA
Hanila,
Lihula,
Koonga
x
x
3
Nätsi võlla sookaitseala
Koonga
x
x
2
Avaste soo kaitseala
Koonga
x
x
3
Lihula MKA
Lihula,
Koonga
x
x
2
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
49
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Varbla laidude kaitseala
Varbla
x
x
3
Paadrema looduskaitseala
Varbla
x
x
3
Marimetsa looduskaitseala
Martna
Kaasiku, Nõmme
x
x
3
Polli kadakad
Hanila
4. Üksikobjektid Tammari tammed
Hanila
Nehatu LKA
Kopli tammed
Hanila
Karuse
Laane tammed
Hanila
Voose
Puhtu tamm ja mänd
Hanila
Puhtu LKA
x
x
3
Pikavere küla ja kiviaiad
Koonga
Pikavere küla
x
x
3
Panga tamm
Koonga
Karinõmme küla
x
x
3
Uduna tamm
Koonga
Paimvere küla
x
x
3
Sööni-Möldri tamm
Koonga
Kalli küla
x
x
3
Mihkli kiriku pärnad
Koonga
Mihkli küla
x
x
3
Lihunsi kivi
Lihula
Hälvati küla
x
x
2
Karusselja pärn
Lihula
Kloostri
x
x
1
Muriste tamm
Varbla
Muriste
x
x
3
Ungru tammed
Ridala
Ungru
x
x
3
Lõpre tamm
Ridala
Puise
x
x
3
Koonga tammik
Koonga
Piisu küla
x
x
3
5. Looduslikud
kooslused
Naissoo tammik
Koonga
Kõima küla
x
x
3
Mihkli tammik
Koonga
Mihkli küla
x
x
3
Laelatu ja Puhtu
Hanila
x
x
3
Sõmeri-Raespa rannikuala
Varbla
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
50
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Lihula raba
Lihula
Lihula-Hälvati
x
x
2
Lihunsi mägi
Lihula
Hälvati küla
x
x
2
Järise-Poanse maastik
Lihula
x
x
2
Kirikuküla maastik
Lihula
Kirikuküla
x
x
2
Tuhu küla suured kadakad
Lihula
Tuhu
x
x
1
Uuemõisa tammik
Ridala
Uuemõisa
x
x
2
* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi
** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
*** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet
on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
51
Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Puhtu
Hanila
Puhtu poolsaar
x
x
3
Laelatu
Hanila
x
x
3
Linnuvaatlusala
Matsalu RP
Lihula
x
3
Raespa-Sõmeri ps.
Varbla
Matsi, Saulepi, Raespa
külad
x
x
3
Varbla laiud
Varbla
Mereäärse, Kadaka küla
x
x
3
Paatsalu-Pivarootsi rannik
Varbla
Paatsalu, Hõbesalu,
Muriste külad
x
x
2
Rannajõe vaatlustorn
Martna
Rannajõe
x
x
3
Väike-Rõude
mõisa
vaateplatvorm
Martna
Väike-Rõude
x
x
1
Haeska
Ridala
Haeska
x
x
3
Põgari-Sassi
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Jugassaare
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Kiideva
Ridala
Kiideva
x
x
3
Ranna motell (paadilaenutus)
Varbla
Mereäärse küla
x
x
3
Paatsalu puhkekeskus
(paadilaenutus)
Varbla
x
x
3
Paadisõit
Kasari jõgi
Lihula
Kasari, Kirbla, Seira
x
2
Matsalu laht
Lihula
Lihula, Martna, Ridala
x
x
3
Teenuse jõgi
Martna
x
x
2
Kiideva sadam (paadireisid)
Ridala
Kiideva
x
x
3
Nina talu (paadireisid)
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
52
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Jugassaare sadam
(paadilaenutus, paadireisid)
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Tooraku turism
italu
Ridala
Tooraku
x
x
3
Topu sadam
Ridala
Topu
x
x
3
Pullapää
Ridala
Pullapää
x
x
3
Mihkli Külalistemaja
(paadireisid)
Ridala
Mäeküla
x
x
3
Lauri-Antsu turism
italu
(paadireisid)
Ridala
Kiviküla
x
x
3
Pullapää sadam
Ridala
Pullapää neem
x
x
2
Reisid Väinamerel
Ridala
Kiideva, Haapsalu
x
x
2
Voosemetsa talu
Hanila
Voose
2
Laagriplats,
telkimine
Kinksi küla
Hanila
Kinksi küla
x
x
2
Matsi rand
Varbla
Matsi küla
x
x
3
Ranna motell
Varbla
Rannaküla
x
x
3
Paatsalu puhkekeskus
Varbla
Paatsalu
x
x
3
Saare hostel
Varbla
Saare küla
x
x
3
Soontagana maalinn
Koonga
Kurese küla
x
x
3
Kalli-Nedrema puisniit
Koonga
Nedrema küla
x
x
2
Kirsioja talu
Martna
Jõesse küla
x
x
2
Tooraku külalistemaja
Ridala
Pusku
x
x
3
Nina turism
italu
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Mihkli külalistemaja
Ridala
Mäeküla
x
x
3
Lauri-Antsu turism
italu
Ridala
Kiviküla
x
x
3
Haeska seltsimaja
Ridala
Haeska
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
53
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Topu puhkemaja
Ridala
Topu
x
x
3
Altmõisa külalistemaja
Ridala
Tuuru
x
x
3
Kiideva koduloomuuseum
Ridala
Kiideva
x
x
3
Pullapää
Ridala
Pullapää
x
x
2
Süstasõit
Paatsalu puhkekeskus
Varbla
Paatsalu
x
x
3
Kanuusõit
Kasari-Vigala jõgi
Lihula,
Martna
x
x
3
Martna lasteaed
Martna
Martna
x
x
2
Laste
mänguväljak
Jõõdre mänguväljak
Ridala
Jõõdre
x
x
2
Asuküla mänguväljak
Ridala
Asuküla
x
x
2
Uuemõisa lastemänguväljak
Ridala
Uuemõisa
x
x
2
Lihula lasteaed
Lihula
Lihula
x
x
2
Paatsalu-Pivarootsi rand
Varbla,
Hanila
Paatsalu
x
x
2
Laelatu
Hanila
x
x
2
Kalastamine
Paadrema jõgi
Varbla
x
x
2
Rannamõisa, Liivi, Teenuse jõed Martna
x
x
1
Kasari jõgi
Lihula
x
x
2
Matsi sadam
Varbla
Matsi küla
x
x
2
Jaagosääre sadam
Varbla
Kadaka
x
x
3
Vidi sadam
Varbla
Raespa
x
x
3
Polümeeri sadam
Varbla
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
54
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Golf
Haapsalu Golfiväljak
Ridala
Valgevälja
x
x
3
Ratsutamine
Topi talu
Lihula
Seira (Rootsi)
x
2
Kinksi
Hanila
Kinksi küla
x
x
2
Mägede talu
Martna
Keskvere
x
x
1
Ridala tall
Ridala
Vilkla
x
x
3
Mini loomaaed
Ridala
Vilkla
x
x
3
Jahipidamine
Varbla riigijahipiirkond
Varbla
x
x
3
Koonga ja Lõpe jahipiirkond
Koonga
x
x
2
Lihula ja Tuudi jahipiirkond
Lihula
x
x
2
Hanila jahinduspiirkond
Hanila
x
x
2
Martna jahinduspiirkond
Martna
x
x
2
Käbi Külalistemaja (jahiturism
i korraldamine)
Ridala
Herjava
x
x
3
Vatla linnamäe
Hanila
x
x
2
Suusatamine
Kirbla mägi
Lihula
Lihula linnusemägi
Lihula
Ujumine
Uisu panga rand
Hanila
x
x
1
Kasari jõgi
Martna
x
x
1
Matsi rand
Varbla
Matsi küla
x
x
3
Paagi rand
Varbla
Mereäärse küla
x
x
2
Pikavere tiik
Koonga
x
x
2
Kasari jõgi
Lihula
200 m
sildadest ülesvoolu;
Matsalu
x
x
1
Tuudi jõe pais
Lihula
Alaküla
x
x
2
Keemu sadam
Lihula
x
x
2
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
55
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Näärikivid
Lihula
Metsküla
x
x
2
Suitsu onnid
Lihula
Kirikuküla
x
x
2
Puise rand
Ridala
Puise
x
x
3
Pullapää
Ridala
Pullapää
x
x
3
Tooraku
Ridala
Tooraku
x
x
3
Laomäe
Ridala
Varni
x
x
3
Topu
Ridala
Topu
x
x
3
muu
EuroVelo
Varbla
Audru-Tõstamaa-Nurmsi
x
x
3
1. Rattasõit
EuroVelo
Hanila
Pivarootsi-Laelatu-Virtsu
x
x
3
Uuemõisa jalgrattatee
Ridala
Uuemõisa, Rohuküla
x
x
3
Rakser Marimetsa Cup
Martna,
Ridala
üle maakonna
x
x
3
Koonga matk
Oidrema-Pangamägi-
Tarva-Veltsa-Mihkli-
Soontagana
x
x
2
Virtsu
2
võrkpalli
ja
1
jalgpalliplats
Hanila
Virtsu
x
x
2
2. Spordisaalid, -
platsid
Virtsu kooli võimla
Hanila
Virtsu
x
x
2
Vatla kooli võimla
Hanila
Vatla
x
x
2
Koonga kooli saal
Koonga
Koonga
x
x
2
Koonga kooli staadion
Koonga
Koonga
x
x
3
Lihula ja Kasari kooli
puust
välisväljakud
Lihula
Lihula, Kasari
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
56
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Võrkpalliplats
Lihula
Särtsu baar
x
x
2
Tuudi külaplats (võrk-, korvpall) Lihula
Tuudi
x
x
2
Kirbla võrk-, korvpalliplats
Lihula
Kirbla
x
x
2
Lihula kooli spordisaal
Lihula
x
x
2
Varbla kooli võimla
Varbla
Varbla
x
x
3
Martna kooli võimla
Martna
Martna
x
x
2
Martna koolistaadioni plats
Martna
Martna
x
2
Martna kaarhall
Martna
Martna
x
x
2
Rõude kooli saal
Martna
Rõude
x
x
2
Ridala spordisaal
Ridala
Panga
x
x
3
Kadaniku spordiplats
Ridala
Lauri-Antsu turism
italu
x
x
2
Tooraku turism
italu (võrkpalli-
ja spordiplatsid)
Ridala
Tooraku turism
italu
x
x
2
Kõmsi rahvamaja
Hanila
Kõmsi
x
x
2
3. Saalid
Vatla rahvamaja
Hanila
Vatla
x
x
2
Lihula Kultuurimaja
Lihula
Lihula
x
x
3
Lihula mõisa saal
Lihula
Lihula
x
x
1
KuMa saal
Lihula
x
x
3
Metsküla rahvamaja
Lihula
Metsküla
x
x
2
Saulepi rahvamaja
Varbla
Kulli
x
x
3
Varbla rahvamaja
Varbla
Varbla
x
x
3
Paadrema rahvamaja
Varbla
Paadrema
x
x
3
Martna lasteaia saal
Martna
Martna
x
2
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
57
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Lõpe klubi saal
Koonga
Lõpe
x
x
3
Uuemõisa Valge saal
Ridala
Uuemõisa
x
x
3
* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi
** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
*** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet
on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
58
Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Varajane asustus
Esivere,
Hanila,
Karuse,
Kaseküla (IV at ema), Kiska,
Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu,
Nehatu,
Nurmis,
Pajumaa,
Rame, Salevere, Vatla
Hanila
2
Asulakohad II at
Koonga
Ura,
Hõbeda,
Kõima,
Rabavere,
Salevere,
Kurese, Mihkli külad
x
x
2
Kirbla, Lihula, Poanse, Järise,
Petaaluse,
Tuudi,
Parivere,
Alaküla, Kelu
Lihula
x
x
2
Martna,
Putkaste,
Kirna,
Vanaküla, Keskvere, Keravere,
Kabeli, Rõude, Laiküla, Kasari
Martna
x
x
1
Tubri maalinn
Ridala
x
x
2
Asulakohad I at
Ridala
Jõõdre, Vilkla
x
x
2
Asulakohad II at
Ridala
Ahli, Mägari
x
x
2
Virtsu koduloomuuseum
Hanila
Virtsu
x
x
2
Näitused
Hanila muuseum
Hanila
Hanila
x
x
3
Varbla muuseum
Varbla
Raheste
x
x
3
Suure-Lähtru mõisa muuseum Martna
Suure-Lähtru
x
x
2
Lihula kultuurimaja
Lihula
x
x
3
Lihula KuMa
Lihula
x
x
3
Lihula mõis
Lihula
x
x
2
Kiideva koduloomuuseum
Ridala
Kiideva
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
59
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Vatla mõis
Hanila
Vatla
x
x
3
Kuulsad
ajaloolised
ehitised
Massu mõis
Hanila
x
x
2
Hanila kirik
Hanila
Hanila
x
x
2
Karuse kirik
Hanila
Karuse
x
x
2
Kõima, Koonga mõisad
Koonga
x
x
2
Soontagana maalinn
Koonga
x
x
3
Pikavere palvemaja
Koonga
Pikavere küla
x
x
3
Mihkli kirik
Koonga
x
x
3
Varbla kirik
Varbla
x
x
3
Paadremaa kirik
Varbla
x
x
3
Kasari vana sild
Lihula
Kasari
x
x
3
Vanamõisa kivisild
Lihula
Vanamõisa (Seira)
x
x
3
Lihula, Rumba, Tuudi
raudteejaamahooned (30ndate
raudtee arhitektuur)
Lihula
x
x
3
Jaagu talu (terviklikult säilinud
XIX-XX saj talukompleks)
Lihula
Kelu
x
x
3
Jaani kõrts (XIX saj alevi kõrts) Lihula
Lihula
x
x
3
Nõukogude Liidu lennuväli
Ridala
Kiltsi
x
x
2
Karuse rdtjm
Hanila
Karuse
x
x
2
Ajalooline
raudtee
Rapla-Virtsu raudtee ase
x
3
Schilleri mälestuskivi
Hanila
Puhtu
x
X
2
Mälestusmärgid Kumari kivi
Hanila
Puhtu
x
x
2
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
60
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Karl Ristikivi mälestuskivi
Varbla
Varbla keskus
x
x
3
Kristjan Palusalu mälestuskivi
Varbla
Varbla keskus
x
x
3
Vabadussõja mälestussammas
Koonga
Mihkli kalmistu
x
x
3
Saksa sõjavangide haud
Koonga
Kiisamaa küla
x
x
3
Vabadussõja mälestusm
ärk
Lihula
x
x
1
Kumari kivi
Lihula
Kirbla
x
x
3
1941
hävituspataljoni
poolt
hukatud
Vanamõisa
meeste
mälestuskivi
Lihula
Kasari koolim
aja juures
x
x
1
Budbergide hauakamber
Lihula
Seira (Vanamõisa)
x
x
1
Lihula, Kirbla ja Tuudi 1941-
1945
sõja
vene
sõdurite
mälestuskivid
x
x
1
Aleksander III ausammas
Ridala
Pullapää neem
x
x
2
Vabadussõja mälestussammas
Martna
Martna
x
x
2
Kumari mälestuskivi
Ridala
Puise poolsaar
x
x
2
C.Kreeki mälestuskivi
Ridala
Saanika
x
x
3
Babtistide mälestuskivi
Ridala
Ungru jõe ääres
x
x
2
Kaevandus
Kurevere karjäär
Hanila
x
x
2
Valgevälja karjäär
Ridala
Valgevälja
x
x
3
Paekivi karjäär
Ridala
Pusku
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
61
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Varbla muuseum
Varbla
Raheste küla
x
x
3
Muuseumid
Hanila muuseum
Hanila
Hanila
x
x
3
Jürna talu muuseum
Koonga
Võitra küla
x
x
3
Lihula muuseum
Lihula
x
x
3
Matsalu Looduskeskus
Lihula
Penijõe
x
x
3
Suure-Lähtru mõisa muuseum Martna
Suure-Lähtru
x
x
2
Kiideva koduloomuuseum
Ridala
Kiideva
x
x
3
Vanamõis
mõis
(põletatud
1905.a., parun Budberg oli
ainuke mõisnik, kes
1905.a.
sündmustes tapeti)
Lihula
Vanamõisa
x
x
1
Varemed
Lihula õigeusu kirik
Lihula
x
x
1
Väike-Rõude
mõis
( puudub
juurdepääs)
Martna
Rõude
x
x
1
Jõesse
mõisa
varemed
(kloostriga seotud)
Martna
Jõesse
x
x
2
Ehmja mõisa varemed
Martna
Ehmja
x
x
2
Maalse mõisa varemed
Martna
Ehmja
x
x
1
Väike-Lähtru kirik (torn auklik) Martna
Väike-Lähtru
x
x
1
Ungru-Lossi varemed
Ridala
Ungru
x
x
3
Kiltsi mõis
Ridala
Kiltsi
x
x
2
Vene Õigeusu kirik
Ridala
Sinalepa
x
x
3
Polli Talu Loominguline Keskus
Hanila
x
x
2
Teater
Lihula Kultuurimaja
Lihula
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
62
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Saueaugu Teatritalu
Martna
Ohtla
x
x
3
muu
Muistsed põllud
Hanila
Hanila, Kõmsi külad
x
x
1
1. üksikobjektid Kultusekivid
Vatla
linnamäe
ümbruses
Hanila
Vatla
x
x
1
Kivikalmed Kasekülas, Karusel
ja Kõmsil
Hanila
x
x
2
Saulepi palvemaja
Varbla
Kulli
x
x
2
Karl Ristikivi ema Liisu haud
Varbla
Paadrema kiriku surnuaed
x
x
3
Saastna kivitee
Lihula
Lihula, Hanila
x
x
3
Ohtla mõisa laut
Martna
Ohtla
x
x
3
Vanaküla kiviaiad
Martna
Vanaküla
x
x
3
Pihama kõrts
Lihula
Meelva
x
x
2
Kirikuküla
vanad
põllud
(ringikujulised väga vanad siiani
kasutatavad põllud)
Lihula
Kirikuküla
x
x
3
Põgari palvemaja
Ridala
Põgari-Sassi küla
x
x
3
Breti kivid
Ridala
Ridala
x
x
3
Paralepa tuletornid
Ridala
Paralepa
x
x
3
Lihula linna hoonestus
Lihula
Tallinna mnt
x
x
3
2. miljööalad
Pikavere küla
Koonga
Pikavere
x
x
3
Soontagana maalinn
Koonga
x
x
3
Haeska ja Kiideva külad
Ridala
Haeska ja Kiideva
x
x
3
Pullapää poolsaar
Ridala
x
x
3
Puise nina
Ridala
Puise poolsaar
x
x
3
Keskvere küla
Martna
Keskvere
x
x
3
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
63
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Virtsu mõis
Hanila
Virtsu
x
x
1
3. mõisad
Massu mõis
Hanila
Massu
x
x
2
Vatla mõis
Hanila
Vatla
x
x
2
Uue-Varbla mõis
Varbla
Raheste küla
x
x
3
Illuste mõis
Varbla
Paatsalu küla
x
x
3
Saulepi mõis
Varbla
Raespa küla
x
x
1
Koonga mõisa peahoone
Koonga
Koonga küla
x
x
2
Kõima mõisa peahoone
Koonga
Kõima küla
x
x
2
Keblaste mõis
Koonga
Mihkli küla
x
x
3
Oidrema mõis
Koonga
Oidrema
x
x
3
Penijõe mõis
Lihula
Penijõe
x
x
2
Matsalu mõis
Lihula
Matsalu
x
x
1
Lihula mõis
Lihula
x
x
2
Suure-Lähtru mõis
Martna
Suure-Lähtru
x
x
3
Putkaste mõis
Martna
Putkaste
x
x
1
Keskvere mõis
Martna
Keskvere
x
3
Uuemõisa mõisa peahoone
Ridala
Uuemõisa
x
x
3
Kiideva mõis
Ridala
Kiideva
x
x
3
Haeska mõis
Ridala
Haeska
x
x
3
* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi
** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
*** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet
on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
64
Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Põllumajandusmess Hanila Maapäev
Hanila
Kõmsi
x
x
2
Mihkli laat
Koonga
Mihkli
x
x
3
Käsitöölaadad
Ise tehtud-hästi tehtud
Varbla
Varbla mõis
x
x
3
Käsitööpäev
Hanila
Kõmsi
x
x
2
Kevadlaat
Hanila
Kõmsi
x
x
2
Küla tänav
Ridala
Altmõisa
Külalistemaja
Maasikapidu
x
x
3
Mihkli laat (3.-s nädalavahetus
juulis)
Koonga
Mihkli küla
x
x
3
Rahvuslikud
üritused
Kihelkonna päevad
Koonga
iga aasta uus koht
x
x
3
Varbla suvi
Varbla
üle valla
x
x
3
Lihula päevad (august)
Lihula
x
x
3
Hanila muuseumis
Hanila
Hanila
x
x
2
Kinksi hobupäevad
Hanila
Kinksi
2
Külapäevad
Ridala
Koht muutuv
X
X
3
Elavad ajaloolised
festivalid
Virtsu Merepäevad
Hanila
Virtsu
x
x
3
Matsalu
loodusfilm
ifestival
(september)
Lihula
x
x
3
Festivalid ja
kontserdid
Altmõisa maasikapidu
Ridala
Altmõisa Külalistemaja
x
x
3
Haapsalu viiulifestival
Ridala
Uuemõisa Valge Saal
x
x
3
Metsküla
Kronu
(rahvalik
ratsaspordivõistlus)
Lihula
Metsküla
x
x
3
Võidusõidud (auto,
hobused)
Külakross
Varbla
Saulepi, Raheste
x
x
2
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
65
Olulisus *
Kvaliteet**
Nimetus
Vald
Asukoht
4
3
2
1
5
4
3
2
1
Hinnang
ressursile
***
Rahvaralli
Lihula
päevade
raames
Lihula
Ridala ratsu
Ridala
Uuemõisa park
x
x
3
Ameerika autode kiiruskatsed
Ridala
Kiltsi lennuväli
x
x
3
Koonga mängud (valdade
vahelised)
Koonga
x
x
2
Spordisündmused Võrkpalliturniir
Varbla
merepäevade ajal
x
x
3
Võrkpalliturniir
Hanila
Virtsu Merepäevadel
x
x
2
Ridala jüriööjooks
Ridala
Panga-Parila tee
x
x
3
Külade mängud
Ridala
Lauri-Antsu maadel
x
x
2
Lihula valla spordipäev (juuli)
Lihula
3
Rattaralli (Rakser)
Ridala,
Martna
x
x
3
Orienteerumise perepäev
koht muutub
x
x
3
Kreeka- rooma maadlus (noorte
vabariiklikud võistlused)
Martna
Martna
x
x
3
Temaatilised naisseltsiüritused Koonga
Libisevalt külades
x
x
2
Muu
Külade kokkutulekud
Koonga
Libisevalt külades
x
x
2
Külasid tutvustav suveprojekt
Ridala
Külast-külla
x
x
3
* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi
** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
*** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet
on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
66
Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur
Kvaliteet*
Nimetus
Kohtade arv Vald
Asukoht
5
4
3
2
1
MAJUTUS
Hotell
Luige Villa ja Luige Villa
külalistemaja
34+
2
suvetuba
Lihula
Lihula
x
Motell
Ranna motell
50
Varbla
Rannaküla
x
Külalistemaja
Virtsu Külalistemaja
15
Hanila
Virtsu
x
Altmõisa Külalistemaja
24
+(11
lisakohta)
Ridala
Tuuru küla
x
Käbi Külalistemaja
22
Ridala
Herjava küla
x
Mihkli Külalistemaja
34+
Ridala
Mäeküla
x
Tooraku Turism
italu
21+
Ridala
Pusku küla
x
Telkimisplats
Pärdimäe telkimisplats
Koonga
Pärdi mägi
x
Soontagana ja Nedrema
puisniit
Koonga
x
Paatsalu Puhkeküla
Varbla
x
Ranna motell
Varbla
x
Pikseke kämping
Ridala
x
Kirsioja telkimisplats
Ridala
Jõesse küla
x
Hostel
Saare hostel
Varbla
Saare küla
x
HKHK õpilaskodu
Ridala
Uuemõisa
x
Puhkeküla ja -laager
Varemurru puhkekeskus
344
Varbla
Matsi küla
x
Pärlselja lastelaager
448
Varbla
Matsi küla
x
Pullapää puhkekeskus
Ridala
Pullapää
x
Pivarootsi lastelaager
Hanila
Pivarootsi
x
Paatsalu Puhkeküla
Varbla
Paatsalu
x
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
67
Kvaliteet*
Nimetus
Kohtade arv Vald
Asukoht
5
4
3
2
1
Pivarootsi tuulik
30
Hanila
x
Puhkemaja
Topu puhkemaja
20
Ridala
x
Tuulingu puhkemaja
8
Ridala
x
Pivarootsi mõis
14
Hanila
x
Kõrtsi talu
24
Hanila
Kuke küla
x
Kodumajutus
Oidrema Mõis
12
Koonga
Oidrema
x
Kägi talu
Lihula
x
Saarma puhkemaja
20
Varbla
Rannaküla
x
Lauri-Antsu
ökoturism
italu
5+
Ridala
Kiviküla
x
Kämping
Pikseke kämping
Ridala
x
Karavan
Pikseke kämping
Ridala
x
Voosemetsa
Hanila
x
TOITLUSTUS
Sadama kohvik
28
Hanila
Virtsu
x
Söökla
Lihula kooli söökla
Lihula
x
Varbla
kooli
söökla
(ettetellimisel)
Varbla
Varbla
x
Martna
kool
(ettetellm
isel)
50
Martna
Martna
x
Martna
lasteaed
(ettetellimisel)
50
Martna
Martna
x
Pappa Pizza
Ridala
Uuemõisa Keskus
x
Sadama kohvik
Ridala
Rohuküla
x
HKHK restoran, söökla
Ridala
Uuemõisa
x
Aiamaja
Ridala
Uuemõisa
x
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
68
Kvaliteet*
Nimetus
Kohtade arv Vald
Asukoht
5
4
3
2
1
Koonga baar
30
Koonga
Koonga
x
Baar
Ankru baar
Varbla
Varbla küla
x
Virtsu Külalistemaja
20
Hanila
Virtsu
x
Seitoni baar
20
Martna
Martna
x
Särts
Lihula
Lihula
x
Tuudi baar
Lihula
Tuudi
x
Kasari baar
Lihula
Lihula
x
Trahter Birgit
Lihula
Mihkli Külalistemaja
Ridala
x
Muu
Suure- Lähtru
mõis
(ettetellimisel)
30-50
Martna
Suure-Lähtru
x
** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
69
Nimetus
Vald
Asukoht
Kvaliteet*
5
4
3
2
1
OSTMISVÕIMALUSED
Antiigi/käsitöö pood
Virtsu lillepood- suveniir
Hanila
Virtsu
x
Saulepi külaselts
Varbla
x
Varbla muuseum
Varbla
x
Väike Salong
Lihula
Lihula mõis
x
Antiigi äri
Lihula
Lihula, Tallinna mnt
Suveniiripood
Virtsu lillepood
Hanila
Virtsu
x
Lihula käsitööpood
Lihula
Haeska seltsimaja
Ridala
x
Rohuküla suveniiri kiosk
Ridala
x
Rannarahva kultuuriselts
Ridala
x
Kiideva käsitöökamber
Ridala
Kiideva küla
x
Toiduainete pood
Oidrema pood
Koonga
Oidrema
x
Lõpel 2 poodi
Koonga
Lõpe
x
Koonga 2 poodi
Koonga
Koonga
x
Pärnu Majandusühistu poed
(3)
Varbla
Varbla küla,
Saulepi
küla, Tõusi küla
x
FIE Taavi Ojala poed (2)
Varbla
Varbla küla, Tõusi küla
x
Vatla kauplus
Hanila
Vatla
x
Kõmsi kauplus
Hanila
Kõmsi
x
Virtsu Kaubahall
Hanila
Virtsu
x
Virtsu AjaO
Hanila
Virtsu
x
Oonga AjaO
Martna
Oonga
x
Martna kauplus
Martna
Martna
x
Rõude kauplus
Martna
Rõude
x
Makros
Lihula
Lihula
x
Konsum
Lihula
Lihula
x
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
70
Nimetus
Vald
Asukoht
Kvaliteet*
5
4
3
2
1
Kõmurõõm (2 poodi)
Lihula
Lihula
x
Toidupood
Lihula
Kirbla, Tuudi
x
MAKROS
Ridala
Uuemõisa alevik
x
HTÜ Parila kauplus
Ridala
Parila küla
x
OÜ Estragon Sinalepa kauplus Ridala
Panga
x
Sinalepa kpl
Ridala
Sinalepa
HTÜ
Ridala
Uuemõisa Keskus
x
Männiku toidupood
Ridala
Paralepa
x
Bensiinijaam
Alexela
Hanila
Virtsu
x
Lukoil
Ridala
Uuemõisa alevik
x
Statoil
Ridala
Uuemõisa alevik
x
Lukoil
Lihula
x
Autoparandus
OÜ Tradilo
Ridala
Uuemõisa alevik
x
Uuemõisa Autokeskus
Ridala
Uuemõisa alevik
x
Uuemõisa
autoparandus
Burmakin Vadim FIE)
Ridala
Uuemõisa alevik
Koonga Tehnoülevaatus
Koonga
x
mitu eraettevõtjat
Lihula
Pangad
Eesti Ühispank ja Hansapank Lihula
x
Eesti Ühispank ja Hansapank Ridala
Uuemõisa
x
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
71
Nimetus
Vald
Asukoht
Kvaliteet*
5
4
3
2
1
MUU
Vatla,
Kõmsi,
Virtsu
raamatukogud
Hanila
x
1. raamatukogu-
interneti kasutamise
võimalus
Lõpe
ja
Koonga
raamatukogud
Koonga
x
Lihula raamatukogu
Lihula
x
Lihula kultuurimaja
Lihula
x
Kirbla,
Tuudi,
Metsküla
raamatukogud
Lihula
x
Saulepi, Varbla raamatukogud Varbla
x
Martna raamatukogu
Martna
x
Martna päevakeskus
Martna
x
Oonga, Rõude raamatukogud Martna
x
Uuemõisa raamatukogu
Ridala
x
Asuküla,
Sinalepa
raamatukogud
Ridala
x
2. juuksur
Virtsu juuksur
Hanila
Virtsu
x
Uuemõisa ilusalong
Ridala
Uuemõisa Keskus
x
Martna päevakeskus
Martna
Martna
x
3. massaaž
Massaazikabinet
Ridala
Uuemõisa alevik
4. apteek
Virtsu apteek
Hanila
Virtsu
x
Koonga apteek
Koonga
Koonga
x
Uuemõisa apteek
Ridala
Uuemõisa alevik
x
Lihula apteek
Lihula
Lihula Tallinna mnt
x
Martna apteek
Martna
Martna
x
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
72
Nimetus
Vald
Asukoht
Kvaliteet*
5
4
3
2
1
5. arstiabi
Virtsu arstipunkt
Hanila
x
Koonga arstipunkt
Koonga
x
Päästekomando
Lihula
x
Tervisehoiukeskus
Lihula
Lihula, Tallinna mnt
x
Varbla arstipunkt
Varbla
x
Kõmsi arstipunkt
Hanila
x
Vatla arstipunkt
Hanila
x
Martna arstipunkt
Martna
x
6. pagar-kondiiter
Kondiitriäri
Hanila
Virtsu
x
Siller
Lihula
Lihula, Tallinna mnt
x
7. postkontor
Kõmsi,
Vatla,
Virtsu
postkontorid
Hanila
x
Koonga, Lõpe postkontorid
Koonga
x
Kirbla postkontor
Lihula
x
Lihula postkontor
Lihula
x
Varbla, Saulepi postkontorid Varbla
x
Panga, Ridala postkontorid
Ridala
x
Uuemõisa postkontor
Ridala
x
Martna, Rõude postkontorid
Martna
x
** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
73
Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007 (analüüsi tabel)
1. Siht
Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine
• Piirkonnas viiakse aastas läbi vähemalt 2 ühist turism
ialast infopäeva ja 1 turism
ialast koolitust
• Aastaks 2007 on loodud ja toimib piirkonna turism
iasjaliste võrgustik “infolisti” ja regulaarsete kokkusaamiste näol
• Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turism
ialane uuring
Eesmärk - indikaatorid • Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta
1.1 Valdkond
Koolitus- ja arendustegevus
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Piirkonna turism
ialane
(aasta)konverents
OV + ettevõtjad +
Matsalu RP
50% 1. Ei ole leitud rahastust, et teha suurejoonelisi (rahvusvahelisi) konverentse
2. Kumari Reisid- linnuturism
i seminar (2005 sügis ja 27.11.2007 ca 50in)
3. On toimunud seminare läbi projektide (EAS- turism
iturundusseminar 5.juuli 2007, 23in)
Tootetutvustusüritused
(kohapeal- ringsõidud) nn
matkapäevad
OV
100% 1. On ellu viidud 2 matkapäeva (Koonga- 2006, 30in; Varbla/Hanila- 2007, 36in), mille
raames on räägitud säästva turism
i probleemidest, mis osaliselt katab ka eelmise punkti
vajadused
Seminarid loodussõbralike
turism
itoodete arendamisest Ettevõtjad + OV +
turism
ispetsialistid
30% 1. Ei ole leitud rahastust, et teha kohapeal seminare- pigem teavitus MTÜ poolt
2. Ettevõtjad on ise leidnud võimalusi üle-eestilistest koolitustest osa võtta (nt LT poolt
organiseeritud tootearenduskoolitus)
Ettevõtjate ja töötajate
koolitus- suund turism
ile ja
teenindusele
Ettevõtjad + sihtasutus*
90% 1. On läbi viidud erinevaid koolitusi: toidukoolitused (2007 aprill Altmõisas 16in; 2007 juuni
Puise Ninal 18in), paketeerimine (2007 jaanuar Lihulas 15in)
2. Ei ole leitud rahastust, et teha mahukamat turunduskoolitust, mis on ka üks vajalik
koolitusvaldkond
3. Teenindusalane koolitus on siiski pigem ettevõtja enda rida!- vajaka on jäänud
ettevõtjate informeerimine nt EAS koolitustoetuste kohta
EASi infopäev
turism
iettevõtjatele
Ettevõtjad + sihtasutus
100% 1. Korraldatud infopäevade info on edastatud ettevõtjatele, spetsiaalset infopäeva
piirkonnas pole tehtud, pole olnud vajalik
Loodusgiidide
(täiend)koolitus
Lihula Rahvaülikool +
Matsalu RP + sihtasutus
100% 1. On läbi viidud erinevate teemadega koolitusi loodusgiididele läbi projektide- 2006
juuni/september 14+15in; 2007 märts 12in)
1.2 Valdkond
Infovahetus ja arenduskava rakendus
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Valdadevahelise pikaajalise
koostöölepingu sõlmimine
turism
i- ja puhkemajanduse
valdkonnas
OV
100% 1. Koostööleping
2. 2006.a. septembrist MTÜ
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
74
Infopäevade 2 korda aastas
(käivad külakorda vallast
valda)
LKA administratsioon +
OV + ettevõtjad
100% 1. Koostööpartnerite koosolekud on toimunud Lihula vallas
2. Ettevõtjate koosolengud on toimunud vallast valda (2007- veebruar Altmõisas 21in;
märtsis Toorakul 16in; Pivarootsi mõis, tuulik ja lastelaager 15in + EPL ajakirjanik; augustis
Suure-Lähtrus 15in; detsembris Lihula mõisas 19in)
Listi turism
@matsalu.ee
tööle rakendamine
Sihtasutus + Matsalu RP
+ OV + ettevõtjad + RMK
+ MTÜ Haapsalu Turism
0% 1. Ei ole vajadust ja mõtet, ei kasutataks!
Tegevuskava hooaja
pikendamise kohta –
olemasolevate tegevuste
laiendamine piirkonnale
Sihtasutus + ettevõtjad
0% 1. Ei ole leitud rahastust
2. Ettevõtjad arendavad ise
Hooajaväliste ürituste
toetamine
OV + ettevõtted
20% 1. Ei ole leitud rahastust (va Lihula valla toetus MFF-ile)
2. Ettevõtjad arendavad ise (2008.a. planeeritud tegevus- MFF toetus)
Koostööpartnerite
andmebaasi koostamine
Ettevõtjad, EAS,
sihtasutus
100% 1. Koostööpartnerite kontaktid olemas, suhted loodud
Piirkondliku turism
iinfopunkti
loomine
OV + ettevõtjad +
Matsalu RP + sihtasutus
100% 1. Toimib, rahaline toetus TIP-le
1.3 Valdkond
Uuringud
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Uuringu läbiviim
ine piirkonna
külastajate ja
potentsiaalsete külastajate
seas
Sihtasutus + ettevõtjad
20% 1. Ei ole leitud rahastust (va ettevõtjate enda küsitlused), kuid on oluline, et ellu viia
(2008.a. planeeritud tegevus)
Ettevõtjate seas uuringu
läbiviim
ine – mille põhjal
töötakse välja infopäevade
ja koolituste kava
Sihtasutus + ettevõtjad
100% 1. Ellu viidud koolitused ongi uuringute põhjal korraldatud, ideid oleks veelgi, mida
järgnevaks teha, rahastus on alati probleemiks
2. Siht
Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul
• Piirkonda on hakatud käsitlema ühtse turism
i- ja puhkemajanduse ruumina ning välja on töötatud piirkonna
kaubamärk.
Eesm
ärk - indikaatorid
• Toimib piirkonna professionaalne turundamine (püsiv ja süsteemne)
2.1. Valdkond
Turundus siseturul
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
75
Turunduskontseptsiooni
väljatöötamine siseturu
jaoks – Maa mere ääres
Omavalitsused, Matsalu
RP, ettevõtjad, sihtasutus
30% 1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid
brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus.
Piirkonna kaubamärgi
väljatöötamine
Konkurss + sihtasutus
100% 1. Olemas
Infokandjate/
turundusm
aterjalide
koostamine ja välja
andmine
Ettevõtjad, EAS,
sihtasutus
100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid
Messidel osalemine: TourEst
ning Siseturism
i- ja
käsitöölaat Ehe Eesti
ettevõtjad, EAS, OV-te
projekt, sihtasutus
80% 1. On osaletud messil Tourest kahel korral (2006 ja 2007), kaasa on tulnud 4-5 ettevõtjat,
materjale saadavad 6-8 ettevõtjat
2. Ehe laata ei ole peetud vajalikuks- ettevõtjakesksem
Ajakirjanikele,
reisikorraldajatele ja TIKi
töötajatele tutvustusreiside
korraldamine piirkonnas
Ettevõtjad + RP
administratsioon + OV +
sihtasutus
50% 1. Ei ole leitud rahastust (va Maavalitsuse rahastusel toimunud reisid), kuigi võiks teha
koostööd maakonna katustega
2. Piirkonna reklaam läbi esinemiste erinevatel seminaridel (piirkonna tutvustus Lahemaa,
Lääne-Virumaa, Alatskivi, Pärnumaa jne ettevõtjatele, arendajatele)
3. Kontakt EPL ajakirjanikuga, kes on kohapeal käinud ja meie piirkonda ja tegemisi
kajastanud (Eesti Päevalehes ja Vikerraadios)
2.2. Valdkond
Turundus välisturul
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Turunduskontseptisooni
täiendamine välisturule –
Terra Maritima
Ettevõtjad, sihtasutus,
Matsalu RP, ettevõtjad
30% 1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid
brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus.
Koostöö erialaliitudega
Ettevõtjad, Matsalu RP,
sihtasutus
20% 1. Konkreetseid koostöö võimalusi pole, läbi teiste inimeste liigub info lõpuks inimesteni,
kes on seotud erialaliitudega (nt linnugiidid)
Infokandjate/
turundusm
aterjalide
koostamine ja välja andmine ettevõtjad, EAS,
Sihtasutus
100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid
Ajakirjanikele,
reisikorraldajatele ja TIKi
töötajatele tutvustusreiside
korraldamine piirkonnas
Ettevõtjad + RP
administratsioon + OV +
sihtasutus
70% 1. Ei ole leitud rahastust (kuna on väga kulukas), kuigi võiks teha koostööd maakonna
katustega
2. Kumari Reisid on toonud välisajakirjanikke Eestisse ja Läänemaale
3. Siht
Toote kättesaadavuse parandamine
• Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info
• Avaldatakse vähemalt 2 turism
ialast infokandjat
Eesm
ärk - indikaatorid
• Turism
iobjektid on tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
76
3.1. Valdkond
Informatsioon
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Lõpptarbijale mõeldud
turism
ialase andmebaasi
koostamine Matsalu
leheküljel (majutus,
teenused,
vaatamisväärsused) –
Sihtasutus + ettevõtjad
+ Matsalu RP
60% 1. On olemas, kuid vajab uuendamist ja võibolla struktuuri muudatust (ülesehitus pole
kliendisõbralik)
Külastajate tagasiside
kogumine kodulehekülje
kaudu
Sihtasutus
0% 1. Ei ole välja töötatud, kuna ei toimiks. Tagasisidet tuleks pigem ettevõtjate juures küsida
(2008.a. tegevus)
Ettevõtjate koostöö TIK-
dega, uutest toodetest
teavitamine
Ettevõtjad, sihtasutus,
TIK’d
50% 1. Ettevõtjad ei ole koostööaltid TIKidega
2. Lihula TIPi juurutamisega probleemist jagu saamine
3.2. Valdkond
Infrastruktuur
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Lobby-töö riigikogus
OV + ettevõtjad
10% 1. Teiste ürituste raames on tehtud riigistruktuuridega lobby tööd
Olulisemate teelõikude
väljaselgitamine,
puhkekohtade, WC-de jne
asukohtade ja vajaduse
pingerea koostamine
Sihtasutus, Matsalu RP,
ettevõtjad, külaseltsid
30% 1. Pingeridade koostamine sammhaaval tegevuste haaval
Teelõikude, puhkekohtade,
WC-de jne ehitamine ja
korrastamine
Sihtasutus , OV,
külaseltsid
30% 1. 13 puhkekohta rajatud
Objektide
(vaatamisväärsuste)
korrastamine
OV, külaseltsid, objektide
valdajad, sihtasutus
70% 1. Objekte on vallad (külaseltsid) ise korrastanud
Turism
i- ja puhkemajanduse
infrastruktuuri käsitlemine
valdade üldplaneeringutes
OV
70% 1. Eraldi peatükki pole, kuid on olemas
4. Siht
Turism
iga kaasnevate mõjude optimeerimine
• Välja on töötatud eetilised m
ängureeglid (“hea käitumise” reeglistik): kohalikule ettevõtjale, loodusressursi valdajale,
kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele.
Eesm
ärk - indikaatorid
• Kõigil piirkonna valdadel on olemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turism
i- ja puhkemajanduse infrastruktuuri
Matsalu mõjupiirkonna turism
i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
77
4.1. Valdkond
Turism
i jätkusuutlik areng
Tegevused
Täideviijad
Tulemus Selgitus
Piirkonna taluvuspiiri uuring
ning selle välja arvutamine Sihtasutus + OV +
kaitsealad
0% 1. Ei ole leitud rahastust
“Mängureeglite”
väljatöötamine
OV, kaitsealad, ettevõtjad
90% 1. Loodussäästlik käitumine on välja töötatud/juurutatud LKK-l
2. Teabepäevi ei ole tehtud
“Mängureeglite”
tutvustamine/teavitamine
avalikkusele
OV, kaitsealad,
ettevõtjad, sihtasutus,
TIK-d
100% 1. Leiab rakendust läbi infotahvlite
Temaatiliste
teemaplaneeringute
koostamine
OV + kaitsealad
20 1. Matsiranna puhkeala osaüldplaneering on olemas
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
78
Lisa 8. Trendid Euroopa turismis
Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) poolt koostatud uuringus “Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission 2006). Nõudlust ja pakkumist mõjutavad muutused demograafilises situatsioonis, inimeste haridustasemes ja elustiilis ning vaba aja ja reisikogemuse kasv. Lisaks neile on oma mõju turismimajandusele ka infotehnoloogilistel arengutel, transpordisektori arengul, sihtkohtade vastutustundel jätkusuutlikkuse pärast ning üha kasvav vajadus kindlustada sihtkohtades nii kohalike elaniku kui ka külastajate turvalisus ja ohutus. Järgnevalt mõnest olulisemast suundumusest lähemalt. Demograafilistest muutustest peab jätkuvalt tähelepanu pöörama vanemaealiste inimeste arvu kasvule. See toob endaga kaasa trendi, kus seeniorreisijate nõudlus turismiteenuste järele kasvab kiiremini kui keskmine turismiteenuste nõudlus. Viimane tähendab suuremat nõudlust kvaliteetse, mugava ja turvalise reisiteenuse järele. Seeniorreisijatega on võimalik tasandada sihtkohtade hooajalisuse mudelit, kuna nemad on valmis reisima ka üleminekuhooajal, st Eesti puhul kevadel ja sügisel, kui ilmad ei ole väga soojad ning kui turiste on sihtkohtades vähem. Üha enam tuleks tähelepanu pöörata noortele. Kasvavad sissetulekud, üksikmajapidamiste tõus ja uued sotsiaalsed stuktuurid soosivad sotsiaal- ja tööalaseid võrgustikke, mis paneb noored vanuses 16-35 rohkem reisima. Toimuvad muutused ka perekonna struktuuris, kus on üha vähem kahe vanema ja kahe lapsega perekondi. Tänu globaliseerumisele, on paljud perekonnad oma kodukohast kolinud teise riiki, mis mõjutab reisimist sõprade ja sugulaste juurde. Aja rohkus versus raha rohkus. Vanemaealised reisijad, kel on pensionile jäädes rohkelt aega, kuna neil ei ole piiranguid ja nad saavad reisida, mil tahavad, mõjutavad hooajaväliste toodete-teenuste nõudlust-tarbimist. Töötavale inimesele on jällegi aeg väga oluline. Seega vabaaja puudus tähendab nõudlust kvaliteetsema teenuse järele ning võimalust kulutada rohkem raha, et aega kokku hoida. Antud trend tõstab eriteenuste ning mugavate ostlemisvõimaluste nõudlust. Kasvab trend lühemate reiside järele ja seda just eelpool toodud aja puuduse tõttu. Suureneb nõudlus rohkemate toodete-teenuste ja elamuste, ürituste ning vaatamisväärsuste järele. Üha enam võetakse aasta jooksul mitmeid lühikesi puhkusi, mis annavad võimaluse arendada hooajaväliseid toodeid-teenuseid. Aja puudus on loonud uue trendi – nõudlus millegi erilise, nö “elureiside”, järele. Tihti kasutatakse ühe reisikomponendina võimalust reisijal ise midagi teha, ennast arendada – pikamaa käimised, jalgrattasõidud, toiduvalmistamine, käsitöö, kaugete maade külastamine. Tekib elamusturism, milles turistid arendavad oma oskusi ja sihtkohad täiendavad elamuspakette. Oluliseks suundumuseks on inimeste terviseteadlikkuse kasv. Ebatervislikuna tunduvaid sihtkohti välditakse, kasvab aktiivse puhkuse populaarsus (eriti seiklusturism) ning suureneb nõudlus heaolu- (wellness) ja spaatoodete järele. Tervisetootede kasv omakorda tõstab huvi kultuuriturismi ja eripakkumiste vastu, mida tuleks pakkuda ühtse paketina. Külastajate kasvav reisikogemus mõjutab samuti turismiturgu – inimesed on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest ning see omakorda suurendab kriitilist suhtumist kvaliteeti ning hinna-kvaliteedi suhtesse. Alternatiivsed vaba aja ja raha kulutamise võimalused (internet ja muu meelelahutus) suurendavad konkurentsi
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
79
sihtkohtade vahel – sihtkohad, mis ei vasta üldiselt aktsepteeritavatele standarditele kannatavad nõudluse languse tõttu. Kogenumad turistid omavad ka kriitilisemat suhtumist võlts-toodetesse ning eelistavad autentseid tooteid, mis pakuvad suuremat emotsionaalset rahulolu. Regioonid, mis suudavad pakkuda terviklikku kontseptsiooni, on eelisolukorras ja nõudlus selliste sihtkohtade järele kasvab. Kuna turism areneb, on toimunud reisikogemuste puhul välismõju tegurite (demograafiline, kliima) nihkumine sisemiste mõjude (enese arendamine, elamus) poole. Reisikogemustest saadav impluss paneb inimesi rohkem reisima ja nad muutuvad karjäärireisijateks, nõudes üha rohkem uusi ja sügavamaid kogemusi. Otsitakse mitte ainult autentseid tooteid, vaid ka ehedaid ja algupäraseid teenuseid. Staatus on inimeste jaoks üha vähem tähtis. Uuringute järgi suureneb nõudlus väikesemahuliste majutusasutuste järele (väikesed autentsed turismitalud ja peremajutused). Teenuste pakkujad peavad tooma turule täiesti uusi (niši) tooteid, teenuseid ja kontseptsioone, mis eristavad neid teistest juba turul olevatest pakkujatest. Sellega seoses kasvab vajadus teenustepakkujate spetsialiseerumise järele. Kasvab ka külastajate mure looduskeskkonna pärast, mis turismis väljendub nõudluses loodussõbralike toodete-teenuste ning rikkumata sihtkohtade järele. Ohutus on jätkuvalt külastajate mure. Terrorismiaktid, regionaalsed sõjad ja looduskatastroofid omavad väga suurt mõju inimeste igapäevaelule, suurendades vajadust turvalisuse tunde järele. Kasvab klientide keskmine haridustase, mis omakorda tähendab suuremat huvi kunsti, kultuuri ja ajaloo järele – suureneb nõudlus spetsiaaltoodete järele ning prognoositakse nõudluse kasvu Kesk-, Ida-Euroopa ja Aasia sihtkohtade järele. Kuid kultuuriturismi trend on nihkumas erihuvist üldisemaks. Sellest tulenevalt peab hakkama kultuuri, vabaaega ja meelelahutust kombineerima (pakettima). Reisimine pole enam luksus, vaid on osa elustiilist. Viimase minuti reisiotsused, eriti lühireiside puhul, saavad valdavaks. Lisaks eelpool toodud teguritele mõjutavad nõudlust ja pakkumist infotehnoloogilised arengud ning just interneti olulisuse kasv nii informatsiooni otsimisel kui ka turismitoodete ostmisel. Sihtkoha turundamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata e-turundusele, sh hästitoimivale kodulehele. Teisalt otsivad külastajad konkreetsete toodete kohta väga põhjalikku informatsiooni – pealiskaudsed leheküljed pigem hirmutavad potentsiaalsed külastajad eemale kui ärgitavad edasisele informatsiooniotsingule. Interneti kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka mobiilside, digi TV ja GPS (Global Positioning Systems) võimalustele.