VNT veebruar 2014

Hind 0,2 € nr 02 (182) veebruar 2014

Politseimuuseum peibutab mängulisusega

Möödunud aastal Rakveres avatud

politseimuuseum tõmbab kooliõpilasi

ammutama teadmiseid läbi interaktiivse

õppetöö ja mängulusti. Põnevat avastamist

leiab täiskasvanugi!

SA Virumaa Muuseumid koosseisu kuuluv

politseimuuseum avas oma uksed külastajatele

möödunud aasta mais ja on selle ajaga

võõrustanud ligi 14 000 külastajat. „Enamjaolt on

käinud kooliõpilased, kuid ootame ka

täiskasvanuid, kellel on võimalus muuseumis

pidada seminare ja turgutada mõttetööd

politseiteemaliste mängudega,“ rääkis muuseumi

direktor Andrus Eesmaa.

*Muuseum toob legendid rahvani

Kahel korrusel on kokku 10 näitusetuba ja

lastemuuseum, kus põnnid saavad lustida pehmete

mänguautodega, õppida liiklusmärke ja avastada

muudki huviäratavat.

Näitusetubades saab tutvuda Eesti politsei

ajalooga, testida päris autos oma

pidurdusreaktsiooni, sõita kaldteel, proovida

joodikuprillidega kõndida, korraldada päris märul,

katsetada fotorobotit, proovida selga

politseiriideid, võtta sõrmejälgi ja palju-palju

muudki. „Meie muuseumi suur pluss ongi see, et

külastaja saab üheaegselt osaleda reaalses

politseitöös ning samal ajal avardada silmaringi

köitvate faktidega,“ sõnas Eesmaa.

Muuseumis saab istuda ka vangikongis, tutvuda

erinevate narkootiliste ainetega ja vangidelt

konfiskeeritud külmrelvadega.

„Gruppidele korraldame põnevaid mänge ja

programme,“ lausus muuseumi direktor. „Näiteks

saab mõõta tänaval autode kiirust, lahendada

Politseimuuseum. Kuriteo tuba.

mõrvamüsteeriumit, võistelda meeskondlikult

politseitöös.“

Tõsisemat tooni lustlikule muuseumile lisab

jaanuaris alguse saanud sari „Politseiakadeemia“.

Sarja raames kutsutakse muuseumisse

legendaarseid politseitegelasi, kes jagavad

kohtumisõhtutel külastajatele erakordseid

meenutusi oma tööst ja elust.

Jaanuaris rabas külastajaid üllatavate seikadega

endine abikomissar Koit Pikaro, mis Eesmaa

sõnutsi panid Pikarot ennastki küsima, kas niivõrd

ausalt tohib rääkida. „Millest ta täpsemalt rääkis,

see on meil videolinti võetud ja saab olema

muuseumikülastajatele avastamiseks.“

20. veebruaril peab „Politseiakadeemias“ loengu

K-Komando looja Lembit Kolk. Märtsis on plaan

kohtuda 90ndate uurimisameti juhi ning hilisema

peadirektori Ain Seppikuga.

Muuseum ei puhka ka suvel, vaid korraldab

mitmeid üritusi koostöös politsei ja päästeametiga.

Täpsemat infot jälgi muuseumi kodulehelt:

www.politseimuuseum.ee.

http://www.politseimuuseum.ee/

TEAVE

Eesti Politseimuuseum

Tallinnast 97 km kaugusel Rakveres Tallinna tn 3

asub ajalooline maja, mis valmis aastal 1786.

2013. aasta mais avati selles hoones Eesti

Politseimuuseum, mis pakub põnevat avastamist

kahel korrusel.

Eesmärgiks on olla interaktiivne muuseum-

teemapark, kus külastajad saavad läbi isetegevuse

ja mängu kogeda politsei tööd.

Lisaks püsiekspositsioonile korraldab muuseum

mitmeid töötubasid.

Kokku on kahel korrusel kümme näitusetuba,

lisaks veel laste Politseimuuseum.

Kätri KAIK

Politseimuuseumi müügijuht

VALLAVALITSUSES

10. jaanuaril Vajaduspõhise peretoetuse

maksmine

Maksta vajaduspõhist

peretoetust seitsmele avaldajale.

Koolikohustuse täitmise

tagamiseks ametiisiku

määramine

Määrata vallavalitsuse

sotsiaalosakonna juhataja

asendaja Kaja Sander

koolikohustuse täitmist

korraldavaks ametiisikuks, kelle

ülesandeks on tegeleda kooli -

kohustuslike isikutega,

selgitades välja koolikohustuse

täitmata jätmise põhjused ning

rakendades meetmeid

koolikohustust mittetäitvate

isikute suhtes.

Taotluste läbivaatamine

Tasuda osaliselt Kunda

Muusikakoolis käivate õpilaste

õpilaskoha maksumus jooksva

õppeaasta lõpuni.

Maa sihtotstarvete ja

lähiaadresside määramine

Määrata Siberi külas asuva maa,

pindalaga 26,08 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa, koha-

aadressiks Nukelise, Siberi k.

* * *

Määrata Selja külas asuva maa,



aadressiks Murumetsa, Selja k.

Ehitusloa väljastamine

Anda välja ehitusluba Vitali

Ivanovile üksikelamu

ehitamiseks Ojakülas, Rahumäe

maaüksusel.

Kasutusloa väljastamine

Tunnistada Linnuse külas,

Lilleoru maaüksusel elamu

rekonstrueerimistööd valminuks

21. jaanuaril Toimetulekutoetuse ja

täiendava sotsiaaltoetuse

maksmine ning koolieine ja

lasteaiatoidu maksumuse

kompenseerimine

Maksta toimetulekutoetust 12-le

avaldajale 1801,25 euro eest.

* * *

Maksta täiendavat

sotsiaaltoetust kuuele avaldajale

420,53 euro eest.

* * *

Ei rahuldatud kahte avaldust

põhjusel, et avaldajad ei olnud

madala sissetulekuga.

* * *

Kompenseerida 61. Kunda- ja

Vasta Koolis käiva õpilase

koolieine.

* * *

Kompenseerida 12. Vasta Kooli

lasteaias käiva lapse lasteaia

toidu maksumus

Vasta Kooli õpilaste

vastuvõtmise kord

(määruse mahukuse tõttu

paberväljaandes ei avaldata,

võimalik tutvuda kodulehel ja

vallavalitsuses)

Maa sihtotstarbe ja

lähiaadressi määramine

Määrata Viru-Nigula vallas riigi

omandisse jäetava maaüksuse

sihtotstarve ja lähiaadress

järgmiselt:

Paaskülas asuv maatükk,



aadressiks kinnitada Paasküla,

Heinamaa.

Arvamus jäätmeloa taotlusele

Tutvunud As Viru-Nigula

Saeveski jäätmeloa taotlusega,

mille alusel ettevõte taotleb

jäätmeluba jäätmete

tekitamiseks puidutööstuses, ei

ole Viru-Nigula Vallavalitsusel

vastuväiteid.

Korteri üürile andmine

Anda Toivo Kuldnerile üürile

vallale kuuluv korter Pada

koolimajas.

INFO

Vallavanem Ervins Veitsurs

teatas, et regionaalminister Siim

Kiisler saatis

ministeeriumidevahelisele

kooskõlastusringile

omavalitsuskorralduse reformi

seaduse eelnõu.

Eelnõu sisuks on omavalitsuste

koondumine piirkonnas välja

kujunenud tõmbekeskuste

ümber 2017. aasta sügiseks.

Viru-Nigula Teataja 2

VARUDI (WARADAS)

Märgitud LCD-s (Liber Census Daniae – Taani

Hindamisraamat) 1241. a 45. adramaalise külana.

Iidne ja tol ajal Mahu valla suurim küla asub

Varudi soo ääres.

Esmateated mõisast pärinevad 1486. aastast. 1696.

oli omanik Marta Mohrenskiöld (schild). 18. saj.

kuulus Adleberg´idele 1837. a müüs ooberst

Magnus von Adlerberg mõisa parun Peter Uexküll

Güldenbaldile. 1844. müüs parun Ludvig Uexküll

Güldenbald mõisa paruness Anastassia Rosenile.

1855. ostis mõisa parun Carl Raptiael Schilling.

1881. a läks mõis Aleksander von Weissile.

Peahoone on valminud kahes järgus.

Ühekorruselise põhiosa ehitus pärineb 19. saj.

algusest. Sajandi lõpul lisati hoone paremale

tiivale kahekordne historistliku frontooniga

tiibhoone.

Viimane mõisaomanik Konstantin Weiss võitles

vabadussõjas Eesti poolel ja sai vabadusristi. Oli

ratsaväe ülem.

Varudi mõisa peahoone 2005. Foto: Vikipedia

Mõisale, mida tunti ka Wardese nime all, kuulus

viinavabrik, tuuleveski, karjamõis Pressi. Praegu

on mõisakompleksi omanik Kalev Pagar, kes

tegeleb veisefarmiga kohapeal, Varudi Mõis Oü ja

Liivakülas. Kahes laudas on kokku lehmi ja

noorveiseid 300. ringis.

18. sajandil töötanud talurahvakoolid kadusid

vahepeal ära. Teada on, et 1797. a töötas kool veel

Varudi mõisas kuni 1801. aastani. O.W. Masing

kiidab kooli, sakslasest koolmeister pidi hästi

õpetama lugemist, usuõpetust. Lapsed käisid

korralikult koolis. 1802. a tema sõnul

talurahvakoole ei olnud. Varudi kool töötas

korraks veel 1804. a, kuid „koolmeister on vana ja

joodik“, ütles ta. Edasi puuduvad teated koolidest

kuni 1835. aastani.

Varudi külakool asutati 1856. a. 1859. a oli

õpetajaks Priidik Raik, 1876 – 1886 Gristoph

Raudkepp, 1886 – 1894 Aleksander Raik, 1894 –

1895 Julius Rohtmets. 1895 – 1901 oli siin

õpetajaks Pikaristi kooli kasvandik Leonhard

Blumer. Varudis olles tuli tal tahtmine saada

misjonäriks. Kuna misjonikoolis oli vaja osata

ladina keelt, siis kõndis noormees igal nädalal

jalgsi Rakverre pastor Pallionilt ladina keele tunde

võtma. Töökus viis sihile. Blumer siirdus pärast

kooli lõpetamist 1907. a Leipzigist Tanganjikasse,

kus temast sai masai keele uurija ja selle rahva

kirjakeele rajaja. Tema koostatud masaikeelsest

esimesest aabitsast leidub üks eksemplar ka Eestis.

L.B. elas Aafrikas Arushas 23 aastat, seal töötas

veel teinegi eestlasest misjonär Oviir.

27.06.1998 a „Virumaa Teataja“ teatas: 1985.

aastal oli Keenias 320 000 ja Tansaanias 220 000

masaid …

Leonhard Blumer sündis 22. mail 1878. Kuusalus,

1930. a tuli ta Aafrikast Eestisse tagasi, läks

Saaremaale. Augustis 1938 suri, tema tööd jätkas

poeg Wilhelm. Kümme aastat enne L. Blumeri

minekut Aafrikasse puurisid masaid odadega

surnuks Evald Oviiri ja tema kaaslase Segebrocki,

kes oli ka Kuusalust pärit“. Tegemist oli

märtrisurmadega.

1901 – 1902 õpetas Varudis lapsi Johannes Põld,

1902 – 1909 Karl Lutvei, 1909 – 1911 Aleksander

Veidenbaum, 1911 – 1915 J. Kink, 1915 – 1921

Gustav Räimthal.

1921 a ühendati kool Pikaristi 6. kl. algkooliga.

1927. a loodi külas muusika- ja kirjandusselts,

mille nimeks sai „Koit“.

Varudist rääkides oleks õiglane meenutada 1941. a

sõjasuve, sest siinne soo oli koduks ja kaitseks

ümbruskonna metsavendadele.

Herbert Lindmäe on kirjutanud:

„Laagris oli 3 metsavendade (MV) jagu, igas 5 – 6

vintpüssi. Jaoülemad olid Kustav Kallip, Karl

Purjemäe ja Otto Allikmaa. Laagri koosseisus olid

veel teadaolevalt Ats Jurtom, Aavo Kallip, Karl

Kallip, Alfred Kullam, Juhan Kullat, Johannes

Pentus, Kustav Pärn, Villem Pärn, K. Renser, Enn

Samel ja veltveebel M. Tuuts.

Mahu täitevkomitee ei avaldanud erilist agarust

metsavendade ohjeldamiseks.

Varudi suursoo laagrivanem K. Trei kirjeldas üht

episoodi: 5. aug. hoiatas laagrit hävituspataljoni

haarangust Villem Pärn MV paarispostilt. Laager

seadis end lahinguvalmis ja liiguti läbi võsastunud

metsa Viru-Nigula poole haarajatele vastu. 70 …

80 m kaugusel magistraalkraavist avasid

punalindimehed tiheda tule. MV pikk ahelik

ründas kraavi kaldal kitsal lõigul peatunud


haarajaid. Üks MV jagu jõudis kraavi kaldani ja

paar meest hüppasid sellest üle. Hävituspataljoni

mehed ei pidanud rünnakule vastu, ilmselt kartsid

nad kottijäämist. Haarajad kargasid püsti ja

pagesid oma laskemoona maha jättes Tipu talu

poole. Lahing kestis 15 – 20 minutit. Oma esimese

lahingu kaotuseta maha pidanud metsavennad

kogunesid laagriplatsile, seejärel peatuti üks

ööpäev Varudi suursoo keskel asuval künkal.

Päeval tulistasid enamlased suurtükist

kõrgendikku. MV-d pugesid soomätaste vahele

laiali. Tulistamine kestis kuni tunni. Kokku

tulistati sohu 42 mürsku, nendest lõhkes 32.

Metsavennad pääsesid tervelt. Üks ööpäev oldi

veel Soosaare ümbruses ja järgmisel päeval liiguti

Varudi mõisa, kuhu oli jõudnud Saksa väeosa.

Varudi soo ebaõnnestunud haarangust tigestunud

enamlased arreteerisid teejuhiks sunnitud taluniku

Eduard Punga (44), kes elas Nugeri küla Tipu

talus. Tema poeg varjas end metsas. Ed. Punga

taluhooned põletati, ta laip leiti 6. aug. Kunda jõe

äärest. Eduard mõrvati vintpüssilasuga, põrm on

maetud Viru-Nigula kalmistule.

Pühapäeval, 10. aug., oli pärast mitu päeva

kestnud sadu päikesepaisteline ilm. Lahingumüra

oli vaibunud. Juba hommikul vara nähti kõikjal

metsast välja tulnud valgete käesidemetega mehi.“

Lahingust on möödunud pea 73 aastat, Varudi

soolaugastes on peidus mõndagi sellest ajast.

Kohapeale sattudes võib vaid ette kujutada tollast

ärevat aega ja metsa kogunenud meeste üleelamisi

ohte täis olukorras.

1949. a aprillis loodi Varudis kolhoos „Koidula“,

esimeheks valiti August Rosenberg. Kolhoosi

kuulus ka Pikaristi küla.

Kirjanik Herbert Salu (1911-1988, sünd. Küti

mõisas Viru-Jaagupi khk.) elukohaks sai enne

kooliminekut Sämisilla jõe kaldal Jõeäärse.

Ta kirjutas: „Lähim naaber oli Sämi mölder

Grosstahl, kange kalur, Järvamaalt tulnud mehi ja

õndsa Hundipalu Tiidu poeg. Möldri pere oli meile

heaks naabriks. Võis minna neilt laenuks küsima,

olgu leiba või muud … Jõeäärselt hakkasin 1919.

a sügisel 7.a poisina koolis käima Varudi

külakoolis, paari kilomeetri taga. Mingit teist teed

sinna ei käinud, ainult väike rada metsa äärt pidi.

Talvel mõnikord tuli isa poolde teesse kaasa ja

tallas jäljed ette. Oma haridusest pole ma hiljemini

kunagi tundnud niisugust uhkust kui esimesel

koolipäeval Varudist tulles.

Kord nägin möldrit parajasti jõel kalu müttamas.

Pöörasin sammud kiiresti kalda poole, läksin

möldri lootsikule nii lähedale, et võisin juttu

alustada ja ütlesin: „Mina tulen koolist. Siin tuleb

koolipoiss !“ Mölder kiitis järele, kui tubli asi see

kooliskäimine on.“

Varudis omab maja Elo Üleoja, Ene ja Ants

Üleoja tütar, Rakvere muusikapedagoog ja mitme

koori dirigent. Elo on tuntud ja tunnustatud

edukate esinemistega koorijuht. Siin on sündinud

kauaaegne külanõukogu ja taasloodud valla

sekretär, kodu-uurija Tiina Lauri.

Varudis on käesoleval aastal 22 elanikku. Suur ja

jõukas küla oma hiilgeaastail on kahanenud

niivõrd, et on praegu kõigi valla külade keskmisest

elanikearvust väiksem. Jääb vaid loota aegade

muutumist maaelu elavnemise suunas, mil leiad

rõõmuga, et üks „suits“ on jälle juurde tulnud.

Alo Särg „Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud“

Eesti Ajalooarhiiv

E. Rajari „Omane ja armas“

H. Elstrok „Padaorust Viru mereni“

Heili TARJAN

VALLAVOLIKOGUS

23. jaanuaril toimus Viru-

Nigula Vallavolikogu

kaheksanda koosseisu IV

istung.

Istungist võtsid osa:

Raivo Heinmets, Pille Kajar,

Olav Kreen, Jaak Lepik,

Meelis Parijõgi, Maire Sepp,

Andres Sõber, Ivar Sööt,

Kalev Tauer

Nõusoleku andmine kinnisasja

omandamiseks

Nõustuda Jekaterina

Jermotškovale ja Jevgeni

Jermotškovile Viru-Nigulas

vallas asuva kinnistu

omandamisega abikaasade

ühisomandisse.

Vasta Kooli hoolekogu

moodustamise kord ja

töökord

(Määruse mahukuse tõttu

paberväljaandes ei avaldata,

võimalik tutvuda vallavalitsuses

ja kodulehel)

Koolitöötajate koosseisu

kinnitamise kord

( võimalik tutvuda kodulehel ja

vallavalitsuses)

Nõusoleku andmine kinnistu

jagamiseks ning maa


sihtotstarbe määramine

Anda nõusolek Kirsipuu

kinnistu (90202:001:0090)

jagamiseks kaheks kinnistuks:

Kirsipuu kinnistu, 6,7 ha,

maatulundusmaa ja

Tammetõru kinnistu 2,0 ha

elamumaa, asukoht Kabeli küla.

* * *

Anda nõusolek Künka kinnistu

jagamiseks kaheks kinnistuks:

Künka kinnistu 1,2 ha,

elamumaa;

Jõekääru kinnistu 1,2 ha

elamumaa, asukoht Paasküla.

* * *

Anda nõusolek Moltina

kinnistu, suurusega 0,6 ha ja

Lilleoru kinnistu, suurusega 6,0

ha ühendamisel tekkiva Lilleoru

kinnistu moodustamiseks 6,6 ha.

Viru-Nigula valla

territooriumil asuvate

metsatee osa sisaldavate

tervikteede nimekirjade

kinnitamine

Kinnitada Viru-Nigula valla

territooriumil asuvate

teeregistris registreeritud

teeosade nimekiri vastavalt

lisale 1.

Kinnitada Viru-Nigula valla

territooriumil asuvate riiklikus

teeregistris puuduvate teeosade

nimekiri vastavalt lisale 2.

Protokollilised

päevakorrapunktid

Kuulati Ervins Veitsursit, kes

tutvustas avaldust Kaupsaare

kinnistu jagamiseks kolmeks

maaüksuseks.

Volikogu liikmetel tekkisid

küsimused juurdepääsutee osas.

Olemasolev tee ei ole

teeregistris, tegemist ei ole

avaliku teega. Tehti ettepanek,

et omanikud peaksid notari

juures teeservituudi seadma.

Volikogu otsustas nõusoleku

andmise Kaupsaare kinnistu

jagamiseks edasi lükata, kuna

on vajalik selgitada tekkivate

kinnistute kasutamine sh

juurdepääs teistele kinnistutele.

* * *

Vallavanem teatas, et seoses

Pada küla ühisveevärgi

rekonstrueerimise projekti

rahastamisega tuleb leida vee-

ettevõtja. Võimalikud on kolm

varianti:

1. Moodustada vee-ettevõte

2. Moodustada suurem

ettevõte: soojus + vesi

3. Kuulutada välja

rendikonkurss vee-ettevõtja

leidmiseks.

Tehti ettepanek arutada vee-

ettevõtte moodustamise

küsimust arengukomisjoni

koosolekul, kutsuda koosolekule

ka eksperte.

FOSFORIIDI KAEVANDAMINE

PUUDUTAB KOGU VIRUMAAD

Teatavasti soovib VKG teha uuringuid Rägavere

vallas selleks, et teha kindlaks kas kaevandamine

antud piirkonnas on mäetehniliselt võimalik. Üsna

selge on see, et sellega kaasneb õigustatud ootus,

et positiivse tulemuse korral järgneb

kaevandamisluba.

Selgitava näitena võiks tuua selle, et kui olete

tellinud nõuetekohase ehitusprojekt, siis on teil

õigustatud ootus, et te saate ehitada selle projekti

alusel ka maja.

Eesti Vabariigi Maapõueseadusest tulenevalt

menetletakse uuringu- ja kaevelubasid eraldi, kuid

eelpoolnimetatud õigustatud ootuse põhimõte

annab arendajale kindlust, et uuringutele järgneb

kaevandustegevus.

Murekohaks on võimalik pretsedendi loomine, et

fosforiit on Eestis kaevandatav. Kui me räägime

hetkel ühe arendaja huvist fosforiidi vastu, siis

tasub mainida, Rakvere fosforiidimaardla on

Euroopa suurim ja Toolse maardlas ahvatleb

diktüoneemakilt.

Rakvere ja Toolse maardlad koos

prognoosvarudega lasuvad Lääne Virumaal ca 107

000 ha ulatuses Rägavere, Sõmeru, Viru- Nigula,

Rakvere, Vinni, Kadrina, Haljala, Tamsalu, Väike-

Maarja, Laekvere ja Tapa valdade territooriumil.

Suures osas tuleb rääkida ka

komplekskaevandamise võimalikkusest, sest

fosforiidist kõrgemal lasub põlevkivi.

Igasugune kaevandamine on olulise

keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju võib

jaotada kolmeks: mõju loodus-, sotsiaalsele- ja

majanduskeskkonnale.

Kui rääkida mõjust elusloodusele, siis

allmaakaevandamine ei mõjuta seda nii otseselt

kui karjääriviisiline kaevandamine, kus elupaigad

hävinevad. Muutused veerežiimis,

väljapumbatavad kaevandusveed, jäätmed, müra,

heited välisõhku, vibratsioon, jne. mõjutavad

elusloodust otseselt ka allmaakaevandamise puhul.

Ülioluline on vee väljapumpamise mõjul

paratamatult tekkiv alanduslehter, mis on eriti

sensitiivne teema just Pandivere piirkonnas.

Nimelt on Pandivere kõrgustik ja tema jalam üks

olulisemaid Eesti veelahkmealasid. Pandivere

piirkonnast saavad alguse ligemale 100 jõge,

nende hulgas väga olulised Eesti jõed- Pärnu,

Põltsamaa, Pedja, Jägala, Loobu, Valgejõgi,

Kunda jõgi jne. Pandiveres infiltreerub ööpäevas


läbi pinnase põhjavee sügavamate kihtide toiteks

ca 470 000 m³ vett. Võib öelda, et just siitkandist

pärit olevat põhjavett juuakse nii Tallinna kui

Tartu lähistel.

Alanduslehtri mõju inimestele väljendub eelkõige

kaevude kuivaksjäämises. Ühisveevärk

hajaasustusaladel toob kaasa ka näiteks vee

roiskumise probleemi torustikes ja veehinna

olulise tõusu.

Oleme jõudnudki otsapidi sotsiaalsete ja

majanduslike probleemide juurde. Lisaks

veeprobleemidele iseloomustab Eesti

kaevanduspiirkondi müra (lõhkamised, transport),

maapinna ebastabiilsus, õhureostus, visuaalne

reostus. Kindlasti ei ärgita see inimesi piirkonda

elama asuma ja raskusi on ka kinnisvara müügiga.

Hetkeliselt võib kaevanduspiirkonnale ka rahalist

kasu tuua, kuid pärast kaevanduste ammendumist

tuleb kohalikul kogukonnal tegeleda

tagajärgedega, mille mahtu ja ajalist pikkust ei

suuda keegi ennustada.

Virumaa on oluline põllumajanduspiirkond.

Teadustöös „Põlevkivikaevanduste mõju

põllumajandusmaa kasutusomadustele“, on

väitnud Maaülikooli teadlased, et

kamberkaevandamiste puhul võib olla 38%

kaevanduse peal asuvatel kõlvikutel

põllumajanduslik tegevus häiritud seoses maa

vajumisega. Veerežiimi muutuse tõttu võib

poolkuival aastal maa kannatada niiskusepuuduse

all. Kokku on viljelusväärtus vähenenud 0,70

ühikut.

Oluliseks takistuseks piirkonnale on planeeringute

keskkonnaministeeriumis kooskõlastamise nõue,

mis vähendab oluliselt piirkonna

konkurentsivõimet. See tuleneb Maapõueseaduse

nõudest tagada maavara varule juurdepääs ning

seetõttu hinnatakse planeeringuid sellest aspektist

lähtuvalt.

Lõpuks peatuks sotsiaalsel vastutusel. Mitmed

Lääne-Virumaal toimuvad kultuuri- ja

spordiüritused on sponsoreeritud Ida-Virumaa

kaevandushiidude poolt. Kindlasti on see

positiivne, kuid see on vaid medali üks külg.

Viimastel kuudel oleme kohtunud mitmete

inimestega kaevanduspiirkondadest, kelle sõnum

on olnud ühene. Nad on jäetud kaevandamisest

tekkinud probleemidega üksi, sest kaevandushiiud

ei taha tunnistada, et need mured võivad lähtuda

kaevandustegevusest.

Infot saab ka meie Facebooki „Ei Fosforiidile“

leheküljelt.

Sven Valler, Raigo Rebane Rägavere valla arengu- ja

maaelukomisjoni liikmed

Vallatu Kallistus

„Kallistus Sulle, kallistus mulle...“ -

Kallistus puhub naljakaid mulle

Kõhistab kõrva ja nakatab naerma

Kõditab toast kõik tõredad aeda

Helistab vallatult lennukat kellukat:

Pole siin kohta kurval ei jonnakal

Pole siin kohta ei köhal, ei nohul

Olen ma Sulle ju parimaks rohuks!

Kallistab soojaks tuisuse ilma,

Kallistab kõigile päikese silma

Kallistab rõõmsaks kõik norgus ja tujutud

Kallistab kõiki-enne ei peatu

Kallistamise kiituseks ehk TORE

päev Vasta koolis. Kas teate, et iga aasta 21.jaanuaril tähistatakse

ülemaailmset Kallistamise päeva? Kas teate, et on

olemas selline lahe noorteorganisatsioon nagu

Suur koolikalli. Foto Lea Metsis

TORE (tugiõpilaste oma ring Eestis - vt. tore.ee) ,

selle maskotiks on suur punane elevant nimega

Torevants ning TORE sünnipäev on 26.jaanuaril?

Just neid päevi tähistasime Vasta koolis reedel,

24.jaanuaril .


Juba teist korda tuli külla Torevants Kunda

koolist, kellele üle kõige meeldib kallistusi jagada

ja neid ka ise saada.

On ju kallistamisega selline lugu, et see on

parim kink, kusjuures üks suurus sobib kõigile ja

keegi ei pahanda, kui selle tagastad.

Nii ta siis käis kaaskonnaga kõigis klassides, jagas

sünnipäevakomme, paisid ja kallistusi, ka

kallikaarte, kus peal oli luba, et selle kaardi

omanik võib kallistada keda tahes ja igal ajal.

Suured punased kallid sai jagatud õpilastele,

kõigile õpetajatele, köögiperele, kuni direktorini

välja!

Algklasside majas kingiti talle sünnipäevakaarte ja

suur laste käekujudega kaetud süda. Koos mängiti

ja lauldi.

Kolmandal vahetunnil kogunes aga kogu koolipere

saali, et koos üks Suur Koolikalli teha -Torevants

kõige keskel, ümber kõige pisemad, siis pisut

suuremad kuni lõpuklassi ja õpetajateni välja.

Koos lauldi sünnipäevalaul, vaikiti mõneks

hetkeks, et mõttes soovida oma koolile kõike-

kõike head (on ju mõtetel jõud), ja kuulati ka,

mida head kallistused teevad, - meie tujule,

tervisele, õpivõimele jne. Päeva jooksul aga valmisid huvijuht Krista TOREt

tutvustavate tundide tulemusel TORE päikesed, igal kiirel õpilase-õpetaja mõtted,

millega tema ise saaks-tahaks koolipäeva

toredamaks muuta. Kui palju ilusaid kallistusi ma kooli peal nägin

ja isegi sain tunda! Aga Torevants sai kindla peale

neid kõige rohkem! Ja tema mõte oli ka, et miks mitte iga päev

kallistamise päevaks muuta! Lea METSIS

koolipsühholoog

OLUKORRAST VALLAS

Taliharjapäev (14. jaanuar) on läbi.

Rahvapärimuse kohaselt murrab see päev talve

selgroo, loomatoitu peab pool alles olema ja sellest

päevast liigub aeg kevade suunas.

Meie valla kodanike igapäevast talvist elu

mõjutavad kindlasti väga suurel määral teede

korrashoid (lume koristus teedelt) ja Viru-Nigulas

keskkütte toimimine. Kuna keskküttetrassid on

värskelt remonditud, ei ole sellel talvel olnud vaja

pidevalt riketega tegeleda ja ka soojakaod läbi

trasside on olnud väiksemad. Aga see puudutab

eelkõige Viru-Nigula aleviku rahvast.

Teede sõidetavus ja lumest läbipääsemine on aga

kõikide ühine mure. Meie piirkonna kohta saab

ütelda, et on olnud nii lund kui külma. Kohe päris

talve moodi, aga seni mitte liiga hull, eriti kui

võrrelda nn „Padaoru aastaga“.

Ja ehkki talv (loe: lumi) ei tulnud valla jaoks

ootamatult ning lume lükkajate masinad olid

valmis, ei kihutatud siiski kohe esimeste

lumesadude ajal sahkadega teedele. Kindlasti

valmistas see paljudele meelehärmi ja tundus

asjakohane olevat ka kedagi kiruda, olid sellel

siiski omad põhjused. Esiteks see, et lumi tuli

sulale maale ja kruusateede pind ei olnud

külmunud. Kohe sahkadega peale tormates haakub

ka hulk teel olevaid kive saha ette, mis nii lõpuks

teede äärde maanduvad. Ja pole see ka masinate

tervisele kõige parem. Kindlasti on oluline põhjus

ka püüd optimeerida lume tõrjeks minevaid

kulutusi. Talve alguses ei ole võimalik ette teada,

kui palju kordi on tegelikkuses vaja teid lumetõrje

masinatega läbi sõita ja mis see kevadeks kõik

maksma läheb. Nii on meie vallavanem ja

abivallavanem targu pigem konservatiivsemad ja

alati valmis kõige hullemaks. Valla rahakott,

teadagi, ei ole mitte põhjatu rahaauk.

Kõik eurod, mis talvel kokku hoitud, kasutatakse

ära suvel teekatete remondiks, mille tulemus

kindlasti meeldib nii masinatele kui ka sõitjatele.

Ka on lähiajal vaja planeerida remonte valla

hooldada olevatele teesildadele.

Kuna ligi pool talve on siiski veel ees, pole kohatu

meelde tuletada, et lumetõrje teostajad on kirjas

valla kodulehel. Suure mure korral on Guido

Reimer ikka suutnud kõigile lahendused välja

pakkuda.

Hea meel on tõdeda, et volikogu moodustatud

temaatilised komisjonid on hoogsalt tööle

hakanud. Tänan selle eest aktiivseid komisjonide

esimehi, aga loomulikult ka kõiki liikmeid ja teisi

kaasa lööjaid. On väga kasulik, et sellel korral on

kaasa haaratud ka mitmeid inimesi, kes

igapäevaselt toimetavad meie koduvallast

väljaspool. Nii saame rohkem kasu ka teiste

kogemusest ja väljastpoolt vaadates on mõnikord

pilt hoopis selgem. Nii et jõudsalt edasi koduvalla

elu paremal korraldamisel!

Kuna oleme suhteliselt väikese elanike arvuga

omavalitsus, peame seda enam pingutama enda

nähtavaks tegemiseks ja naabritega koos asjade

ajamiseks. Oleme koos vallavanemaga käivitanud

kohtumised naaberomavalitsuste juhtidega, et

leida rohkem sellised valdkondi, kus ühiselt


tegutsemisest kõigile rohkem kasu võiks tulla.

Kunda ja Haljala valla juhtidega kohtumisel jäid

sõelale eeskätt võimalused ühiselt koolituste

korraldamiseks ning vajadus täpsustada

sotsiaalvaldkonnas ühiseid tegevusi. Aseri valla

juhtidega koorus ühishuviks mereäärse puhkeala

planeerimine ja ehk ka ühisprojektide tegemine.

Meie valla ootus neile, millega ka nõustuti, oli

panustamine Viru-Nigula kalmistu olukorra

parandamisse. Loodan, et ühiselt on võimalik leida

täiendavaid vahendeid kunagise Viru-Nigula

kihelkonna kalmistu tänapäevaseks haldamiseks.

Olen põllumehena harjunud, et külvata ja saaki

koristada tuleb mitte kalendri järgi, vaid siis, kui

selleks on õige aeg. Nii ei ole me praegu Viru-

Nigula vallas kehtestanud volikogu esimehele

kindlat kodanike vastuvõtu aega. Kui on

küsimused ja teemad, millega peaksin kursis

olema, saame kohtumisaja kokku leppida kas

telefoni teel või e-kirja vahendusel

[email protected]

Parimate soovidega,

Olav Kreen

Viru-Nigula valla veebruarikuu

sündmused

16. veebruaril kell 19.00 Viru-Nigula

rahvamajas Tapa Kultuurikoja näiteringi

etendus „Serenaad“. Pilet 2.-

22. veebruaril kell 19.00 rahvamajas

„Retropidu“. Pääse eelmüügist 3.-; kohapeal

5.-

24. veebruaril kell 7.30 Viru-Nigula

Vabadussamba juures Eesti Vabariigi

sünnipäeva tähistamine.

Lipu heiskamine, lillede asetamine, küünalde

süütamine. Kõned. Kaitseliidu ja

naiskodukaitse rivistus. Hommikukohv ja

väike kontsert rahvamajas.

28. veebruaril kell 18.00 rahvamajas

Koolinoorte Disko. Pääse 1.-

1. märtsil kell 9.00 hõimurahvaste

kultuuripäev, vastlatoitude valmistamine

12.00 esineja – Udmurdi tantsuansambel

Jumšan Gur õpetab tantse ja vastlakombeid.


Sünnipäevad veebruaris

Ellen Jaik - 100 (28.02)

Karl-Johannes Nürrik - 91 (18.02)

Erna Sepa - 89 (06.02)

Harry Aasmäe - 86 (20.02)

Rein Tambre - 82 (12.02)

Maia-Elise Toomsoo - 82 ( 20.02)

Galina Antohhina - 82 (28.02)

Mai Timm - 81 (05.02)

Lehte-Leonora Tetto - 70 (04.02)

Maire Sepp - 70 (09.02)

Helgi Orgmets - 70 (12.02)

Palju õnne !

Maire Sepp 70

Jätkuvat särtsu külaelu edendamisel

soovivad Kunda Külaselts ja Viru-

Nigula Vallavolikogu

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * tel 32 29 631

mailto:[email protected]

VNT veebruar 2014

Documents

Transcript of VNT veebruar 2014