2013 veebruar

T TÜ TUDENGILEHT . VEEBRUAR 2013 . TUT STUDENT NE WSPAPER

Õppetoetused- mis edasi? lk 6 Jaanus Müür

Üks ütlemata vahva traditsioon lk 15 Taavi Simson

Üliõpilased teevad Eestist kosmoseriigi lk 20-21 Paul Liias

TTÜ Spordiklubid ootavad tipikaid kaasa elama lk 24-27 Krista Palder

Tutvuge uue Windowsiga

• 15,6”HD(1366x768)ekraan• 320GBkõvaketas• 4GBDDR3operatiivmälu• AMDE-300protsessor• RadeonHD6310• Windows8

Ordi C552+

349.-Soodsaimuueoperatsioonisüsteemigasülearvuti!

Uusimtehnoloogiastiilseskestas!

• 14”HD(1366x768)ekraan• 60GBSSD+500GBHDD• 8GBDDR3operatiivmälu• IntelCorei3-3217U

protsessor• IntelHDGraphics4000• Windows8

699.-Ordi Ultra i3GSH+

• 11,6”HDLED(1366x768)mattekraan• 750GB+8GBSSDhübriidkõvaketas• 8GBDDR3operatiivmälu• IntelCorei5-3210Mprotsessor• 2GBnVidiaGeForceGT650• Windows8

Vormiltväike,sisultsuur!

877.-

Ordi Enduroi528CHS Super+

• 15,6”HDLED(1366x768)ekraan

• 750GBHDDkõvaketas• 8GBDDR3operatiivmälu• IntelCorei3-3110M

protsessor• IntelHDGraphics4000• Windows8

Võimekaskaaslaneigapäevatööks!

579.-Ordi Enduro i363QH+

•15,6”FHD(1920x1080)ekraan

• 60GBSSD+750GBHDD

• 8GBDDR3operatiivmälu

• IntelCorei5-3210Mprotsessor

• 2GBnVidiaGeForceGTX660

• Windows8

Omahindaväärt!

999.-Ordi Enduro i559CSH+

www.ordi.ee

pEAtoimEtAjA VEERg

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Armas, Tipikas!

Nii nagu iga päev jõuab õhtusse tuleb ka aastavahetus märkamatult kiiresti. Loodan, et kõik Sinu plaanitud te-gevused said tehtud, pidustused peetud ning värsked eesmärgid seatud. Tegelikult polnud ju pikka puhkustki, kui peatselt eksamisessioon koputas uksele ja mõtted tuli taaskord koolitükkidele suunata. Õnneks nüüdseks on kolm nädalat intensiivset õppetööd, magamata öid ja kohvivarude tühjendamist kõigil edukalt möödunud ja jää-nud vaid üheskoos oodata, mida kevadsemestril meile pakkuda on.

Uuel aastal on ikka üllatusi ja katsumusi varuks- mina kirjutan oma esimest, nüüdsest ka edaspidi, peatoimetaja veergu. Annan oma sõna, et leht saab olema vähemalt niisama mitmekesine ja huvi äratav kui möödunud trükid. Ikka kõik sellepärast, et oleksid kursis kaasüliõpilaste tegemistega, korraldavate võistluste ning üritustega, tut-vuksid erinevate inimestega ja kõige muuga, mis saab kirja pandud. Loodetavasti saad lugudest motivatsioonigi edaspidi ise kuskil kaasa lüüa, miskit ära teha ja seeläbi nautida oma tudengipõlve täiel rinnal.

Soovin kõigile edukat uue semestri algust, hoidke meel erksa ja päevad tegusana!Muutke iga oma aasta unustamatuks.

Peatoimetaja : Kristiina ŠtõKovaKÜLjenDaja : sanDra stumburKeeLetoimetaja: eveLin viiLmanntõLKija: siret LaasnerFotograaF : marKo viLberg(ttÜ FotoKLubi)PeaKaane Foto: marKo viLbergtoimetus : taavi simson, aLeKsanDer vassiLjev, Krista PaLDer, victor aLari,miHHaiL PooLaK maKett : sanDra stumburtrÜKK : as trÜKiKoDa trÜKisväLjaanDja : ttÜ ÜLiõPiLasesinDusaaDress : eHitajate tee 5, taLLinnKirjuta : [email protected] : 620 3621©StudiooSuS 2012 | KõiK õiguSed KaitStud

Kristiina Štõkova

Peatoimetaja veerg

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- Kuidas pääseda näoraamatust?

07 TTÜ Kinokava

08 Õppetoetused- mis edasi?

11 Valentinipäev: Siiras armastus või kommertspüha

13 TTÜ Üliõpilasesinduse liikmed osalesid EMSL pooltevahetuse projektis 14 Asjadest, millest tihti ei räägita

15 Üks ütlemata vahva traditsioon

18-19 Hei tipikas! Kandideeri esinduskokku

20-21 Üliõpilased teevad Eestist kosmoseriigi

Sisukord

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Õpp

etoe

tuse

d-

mis e

das

i?m

eie

ülik

ool

Vale

ntin

ipäev

: Siir

as

arm

ast

us v

õi k

om

mert

spüh

a?ar

vam

us

Üks

ütle

mat

a va

hva

trad

itsio

ontu

deng

tegut

seb

Hei t

ipikas

! Kand

idee

ri es

indus

kokk

utu

deng

tegut

seb

8 18-191511


26-27 TTÜ Võrkpalliklubi

28-29 Lugu ühest muinasjutust ja paljudest valikutest

29 Tudengid õppisid 24 tundi

30 Halb huumor

31 Sudoku

22 Inseneride moeshow ootab kavandeid

24(-27) TTÜ Spordiklubid ootavad tipikaid kaasa elama (TTÜ Saalihokiklubi- Team Excel)

25 TTÜ Korvpalliklubi

Üliõ

pila

sed tee

vad E

estis

t ko

smos

eriig

ite

adus

Inse

nerid

e m

oesh

ow o

otab k

avand

eid

meie

ülik

ool

TTÜ

Spor

dik

lubid

oot

avad t

ipikaid

kaasa

ela

ma

Spord

irubrii

k

Tuden

gid

õppisid

24

tund

itu

deng

tegut

seb

2o-21 2 24-(27)2 29

KoLUmN

Aleksander Vassiljev [email protected]

KuIdAS PääSEdA näorAAMATuST?


Ma elan Nõmme tagumises otsas - Männiku kandis. Tänavad on siin vi-letsalt valgustatud ning pimedal ajal võib liikumas kohata kõiksugu kahtla-si isikuid.

Väljusin kodust öösel kella kahe pai-ku. Mul polnud und ning otsustasin minna väikesele jalutuskäigule, et pead tuulutada. Õues oli erakordselt külm ja lumi praksus igal sammul. Jäin mõneks minutiks seisma ristmi-kul, kus minu tähelepanu köitis läikiva jäitega kaetud BMW. Peatselt hakkas kätel külm. Läksin tuldud teed pidi ta-gasi ning mulle kõndis vastu noor nais-terahvas. Tekkis tahtmine katsetada suhtlemist ning ma muutsin oma tra-jektoori, suunates sammud tema poole. Olles jõudnud piisavalt lähedale, et ta nägu näha, küsisin ma odavast nõuka-aegsest komöödiast pärit süütu küsi-muse: „Vabandage, ega te ei oska öel-da, kus siin raamatukogu asub?“ Ma ei saanud isegi mitte eitavat vastust, vae-ne ehmunud tüdruk tegi vaid oma elu kõige kiiremad jalaliigutused ning oli hetkega kõrvaltänavale kadunud. Mi-nul oli aga nii naljakas, et külm ununes sootuks. Mis on selles ehmatavat, kui tundmatu inimene veidi suhelda tahab?

Suhtlus on praegu muidugi suures osas veebi kolinud. Seal on küll Män-niku tänavatest palju kõledamaid koh-ti, kuid samas vaevalt, et keegi neid otseselt kardab. Rääkides Internetis suhtlemisest, on Facebook tõenäoli-selt üks peamisi vahendeid, mis lubab

me, siis otsustasin võtta ette vajalikud meetmed konto kustutamiseks. Paroo-li lähtestamine mõistagi ei toiminud. Konto omanikule kirjutamine ei aida-nud samuti ja libakonto raporteerimine FB-s on võimalik ainult õige konto ole-masolul. Habeas Facebook ergo sum! Ainuke lahendus paistis minu jaoks olevat oma foto, kontaktandmete ja ID kaardi koopia saatmine Zuckenbergi päkapikkudele. Olukorrad, kus olen pidanud tõestama mõnele Interneti turvaprogrammile, et ma ei ole robot, tunduvad alati üsna kentsakad. Vaja-dus tõestada teisel pool Atlandi asu-vale ettevõttele, et ma olen tõepoolest mina ise, oli aga sootuks uuem ja veid-ram kogemus. Mind võeti õnneks kuul-da ning lubati asjaga tegeleda. Nüüd, poolteist nädalat hiljem, ootan ma ikka veel lahendust, mõistmata siiani, milli-ne see olema peaks.

Loodetavasti langetab näoraamatu nõukogu otsuse, mis kuulutab mind minuks endaks. Siis peaksid nad kus-tutama ära libakonto ja see oleks iga-ti hea lahendus. Alternatiivina võivad nad aga lähtuda Habeas Facebook ergo sum põhimõttest ja öelda, et minu näo-ga inimene Facebook-is ongi tegelik mina, kuna temal on konto ja minul mitte. See oleks halvem variant ning tähendaks, et selle artikli autor on keegi muu ning õige mina on kusagil „seina“ peal või Farmville i mängimas. Kõige hirmuäratavam oleks minu jaoks praegu see, kui Facebook-i klienditoelt saabuvas e-kirjas oleks öeldud, et ma ei läbinud avaldust vormistades turva-testi ega suutnud õigesti sisse trükkida kõiki kahtekümmend viit moonutatud tähemärki Klingoni tähestikust. Seega olles, ainukese loogilise järeldusena, eelprogrammeeritud algoritmi alusel tegutsev masin. Tõtt öelda pole mul enam õrna aimugi, kes või mis ma te-gelikult olen, kuigi ma väga loodan, et ikkagi sama inimene, kes loo alguses jalutama läks.

seda teostada - kas või loengus. Ajal, mil suur hulk vajalikku informatsiooni liigub valdavalt just seal, on inimene ilma FB kontota vello-vikerkaarelikult öeldes amiš. FB paistab olevat kõigil ning nagu hiljuti välja tuli, siis vahel ka nendel, kes ise sellest ei tea – näiteks minul. Olles elanud täiesti edukalt „vana-viisi“ ja tulnud kenasti toime telefo-ninumbri ja e-maili aadressiga, pole ma veel siiani tundnud vajadust näo-raamatu järele. Väga veider tundus, kui nägin hiljuti kursakaaslast pane-mas masinlikult Like’e ühelauselistele sünnipäevatervitustele. Inimesi, kelle vastu ma huvi tunnen, eelistan tüüda-ta pigem telefonikõnede ja kokkusaa-mistega. Vajalikke uudiseid, ülikooliga seonduvat ning muud informatsiooni saan aga traditsioonilistest allikatest täpselt siis ja nii palju, kui parasjagu vaja. Olemasolevad võimalused rahul-davad seega kõiki minu vajadusi ning oma suhtluses eelistan alati võimali-kult personaalset kontakti. Seda vahel kas või võhivõõra naisterahvaga kõle-dal tänaval (pagan, see kõlab ikka väga valesti). Kallis, Tipikas, kui selline iid-ne elustiil tundub sulle absurdne, siis ära heitu - tuletan meelde, et olen kõi-gest tagurlik jobu, kes ei vaevugi kõigi muutustega kaasa minema.

Kuid see selleks. Miks mul on siis konto, millest ma ise ei teadnud? See on küsimus, mis vaevab mind siiani. Olles kuulnud mitmelt tuttavalt, et olen neid soovinud Facebook-is sõbraks li-sada, tutvustati mulle ühel koosviibi-misel viimaks mu enda kontot. Konto ei kanna küll minu õiget nime, vaid kasutab pseudonüümi. Vaatamata sel-lele, seal on minu profiilifoto ja tund-matute kontaktide nimekirjas leiduvad nii mõnedki tuttavad inimesed. Kuna ma ei olnud seda kontot teinud ja mulle väga ei meeldi teadmine, et keegi muu kui mina kasutab mu nägu ja hüüdni-

„JOOMAHULLU PÄEVARAAMAT“ 4. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Helsinki joodiku Juha Bergi elu toetub kolmele vaalale – alkohol, seks ja vägivald. Rämedad pohmellid, hallukad ja muud jörmi elustiiliga kaasnevad jamad hakkavad Juhale lõpuks üle jõu käima. Ainus päästerõngas paistab olevat AA (anonüümsete alkohoolikute) klubi. Mõistmaks, kas mees võtab viina või viin meest, tuleb taluda nii põrgutuld kui ka tõelise armastuse kuumust. Filmi aluseks on Juha Vuorise samanimeline romaan.

„TEEL PÕHJA“ 11. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Timo Porala (Edelmann) on hinnatud kontsertpianist, kelle eraelu on karile jooksnud. Ühel päeval konutab Timo koduukse eest vanem meesterahvas Leon (Loiri), kes osutub tema isaks. Leo jättis oma kolmeaastase poja maha ja kadus 35 aastaks laia maailma. Leo on positiivselt häälestatud igavene elukunstnik, kes pidi erinevate jamade tõttu kodumaa tolmu jalgelt pühkima. Nüüd on ta tagasi, sooviga pärandada pojale saladuste sasipundar, mis annab vastused ammustele küsimustele. Et selguks tõde, tuleb asuda ühisele rajale - teele Põhja.

„KARIKAKRAMÄNG II“ 18. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ “Mis värk selle armastusega on?” Kolmest filmist koosnev kassett vaatleb kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esimene armumine. Kuidas nende kriisidega toime tulla nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aastates?

„JAHT“ 25. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Mikkelsen mängib filmis Lucast, tasast ja tagasihoidlikku lasteaiakasvatajat, kes püüab saada üle valusast abielulahutusest ja eemalolekust oma pojast Marcusest. Filmi tegevus leiab aset kahe kuu jooksul: novembris ja detsembris. Me näeme, kuidas Lucase parima sõbra Theo viieaastane tütar Klara tuleb välja oma süüdistusega. Autor kasutab kuuma lasteahistamise teemat selleks, et panna proovile väikelinna hoolikalt punutud fassaad, kuni haavad vihaselt nähtavale tulevad.

mEiE üLiKooL


7. detsembril võeti Riigikogus vastu õppetoetuste reformi puudutav seadus, millega sai läbitud üks kõrgharidusreformi

etapp.

Kuna tegemist on äärmiselt olulise reformiga, siis esitasid oma ettepa-nekud ka üliõpilased. Üheks pea-miseks küsimuseks oli õppetoetuste diferentseeritus. Esialgne Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek oli maksta allpool vaesuspiiri ela-vast leibkonnast pärit üliõpilastele toetust 135 € kuus. Üliõpilased leidsid siiski, et õppe-toetuse suurus tuleks arvutada sõl-tuvalt leibkonna sissetulekust euro täpsusega ja arvestataks ka tema päritoluga. Antud ettepanekutega

Oluline küsimus oli ka eluiga, mis ajani üliõpilane kuulub oma va-nemate leibkonda. Ministeerium pakkus esialgu vanuseks 26 aastat, kuid üliõpilased leidsid, et tuden-geid tuleks siduda oma vanemate leibkonnaga kuni 24. eluaastani. Sellega arvestati osaliselt, sest sea-duses arvestatakse ka 24 eluaastat. Kindlasti on märkimist väärt asja-olu, et õppetoetusi ei arvestata leib-konna sissetulekute hulka toimetu-lekutoetuse arvestamisel.

Kuidas uus süsteem täpselt üliõpi-lasi mõjutab, keegi veel ei tea. Kin-del on aga see, et selle rakendumist

tuleb põhjalikult jälgida ja vajadu-sel ka parandada. Samuti on küsi-museks, millisel kujul hakatakse

maksma riiklikke stipendiumeid ning mis saab õppelaenude tingi-mustest, mis hetkel veel ei ole tu-dengite jaoks kõige soodsamad.

Nüüd näitab tulemust vaid aeg, kuid tõrgete esinemisel, probleemide esiletõstmisel ja lahendamisel on üliõpilased edaspidigi valmis prot-sessis osalema.

arvestati osaliselt. Senise ühe astme asemel luuakse kolm astet:

Üliõpilased, kelle leibkonna sis-setulek liikme kohta ületab 280 €, õppetoetust ei saa. Antud süsteem on küll esialgselt pakutust parem, ent muret tekitab õppetoetuse suu-ruse järsk muutus mõne sendi tõttu. Lisaks ei arvestatud ka ettepanekut maksta õppetoetust üliõpilastele, kes täidavad koormuse vähemalt 85% ulatuses.

Kuna leibkonna sissetulek tehakse kindlaks tuludeklaratsiooni järgi, ei näita see leibkonna reaalset olu-

korda, sest andmed on ligi aasta va-nad.

Sissetulekud võivad aga vahepeal oluliselt muutuda. Seetõttu soovib ministeerium luua erifondi üliõpi-lastele, kelle leibkonna sissetulek on vahepeal langenud alla vaesus-piiri. Erifondi haldamine soovitak-se anda kõrgkoolidele, kuna mi-nisteeriumi arvates suudavad just kõrgkoolid taolise vajaduse kõige paremini kindlaks teha.

Jaanus MüürÜliõpilaskonna juhatuse liige sotsiaal- ja spordivaldkonnas

ÕPPEToETuSEd – MIS EdASI?

Käesoleva aasta 29. sep-tembrist kuni 6. oktoob-rini toimus Rahvusvahe-lise Tudenginädala (ISW – International Student

Week) raames rahvusvaheline üritus, kus osalesid mäendust õppivad tuden-gid üle Euroopa.

Rahvusvahelise mäetudengite nädala ettevalmistused algasid juba aasta va-rem, mil grupp mäetudengeid ürituse organiseerimise väljakutse vastu võt-tis. Sarnaselt teiste rahvusvaheliste tu-denginädalatega tuleb ka ISW-l osale-jal kanda ise oma reisikulud sihtkohta ja tagasi. ISW korraldusmeeskond tä-nab kõiki 26 toetajat, tänu kellele mäe-tudengite nädal õnnestus.

Selline mäetudengite nädal toimus Eestis juba neljandat korda TTÜ Mäe-instituudi tudengite ning üliõpilasor-ganisatsiooni Mäering eestvedamisel. Kogu nädal oli suunatud Euroopa üli-

koolide tudengitele, kes kuuluvad rah-vusvahelisse organisatsiooni IFMMS – International Federation of Mining, Metallurgy, Petroleum and Geology Students. Nädala jooksul osales üritu-sel kokku ligi 25 tudengit, kelle seas oli sel aastal ka seitse välistudengit Saksamaalt ja Norrast. Nädala jooksul tutvuti nii teiste maa-de mäenduse kui kultuuriga, põhirõhk oli aga Eesti ja Eesti mäenduse tutvus-tamisel. Nii olidki päevad tihedalt täis ekskursioone ja workshop-e. Esimestel päevadel räägiti Eestist üldiselt, käidi vanalinnas ja tutvuti meie armsa üli-kooliga. TTÜ Mäeinstituudis toimus ka ülevaatlik loeng Eesti mäenduste ja geoloogia tutvustamiseks. Lisaks kü-lastati Mäemuuseumit ning Rektoraadi rõdu, kust avanes suurepärane vaade campus-ele ja Mustamäele.

Edasi suunduti Ida-Virumaale, kus külastati Paekivitoodete Tehase Väo lubjakivikarjääri, Eesti Energia Esto-nia põlevkivikaevandust, Narva põlev-kivikarjääri, Viru Keemia Grupp AS-i Ojamaa põlevkivikaevandust ning tootmiskompleksi, AS-i Wienerberger Aseri tellisetehast koos savikarjääri-ga, Kunda Nordic Tsement AS-i Ubja põlevkivikarjääri ning Lõuna-Aru lub-jakivikarjääri, Kiiu Soon OÜ Kuusalu liivakarjääri ning Kuiv Liiv OÜ töös-tuskompleksi, lisaks veel Rae turba-tootmisraba ja Kohtla Kaevanduspark Muuseumit.

Täname veelkord kõiki meie väliskü-lalisi ja sponsoreid, kes sellise toreda nädala võimalikuks tegid ning kind-lasti ka abilisi, kes tudenginädala edu-kalt korda saata aitasid. Järgmise mäe-tudengite nädalani!

TUDENGIDATERegistreerumine: http://www.kultuuriklubi.ee/tudengidate

Registreerumine 11. veebruariniAfterparty TTÜ Tudengimajas

14.02 SOLARISE KESKUSES 18.00

Koostööpartnerid: Solarise keskus,TV6, PowerHit Radio, TTÜ Tudengimaja, TTÜ Üliõpilasesindus,TTÜ Filmiklubi,TTÜ Fotoklubi, TipikasTV

Üli- ja kõrgkoolide ühine pimekohting

Sponsorid:Saku, Kohvik Boheem,

Kohvik Kohalik, Peppersack,Uisuplats, Baribal Piljardiklubi, Dubliner


Hei, Tipikas!

Kui Sa ei ole veel leidnud oma eluarmastust, siis nüüd on Sul see võimalus.

Tule 14. veebruaril Solarise keskusesse, kus toimub juba kolmandat aastat suur

Tallinna ülikoolide/kõrgkoolide tudengitele mõeldud pimekohting TudEnGIdATE.

Selleks, et osaleda ei ole vaja teha muud, kui minna Tudengidate’i kodulehele ja täita ära

ankeet hiljemalt 11. veebruariks, mille alusel leiame meie Sulle ideaalse kaaslase. ära jäta

võimalust kasutamata ja osale kindlasti, sest kaotada pole Sul midagi!

ARVAmUs


Kui antud lugeja veel miski-pärast ei tea, siis 14. veeb-ruaril tähistab suur osa läänepoolsest maailmast

valentinipäeva, mis on eestlastele tun-tud ka sõbrapäeva nime all. See on päev, kus peaaegu, et on keelatud süüa midagi, mis ei ole südamekujuline või punase-roosa tooniga. Eelkõige tuntud küll kui armunute püha, kuid nutikate eestlastena oleme suutnud tarbijaskon-da veelgi laiendada, reklaamides päeva tähtsust ka sõprade vahel.

Iseenesest tore, kui veebruari keskel keegi sulle lilli, šokolaadi või klišee-likult traditsioonilise loomaga kaardi kingib, sest jõuludest on juba mõni aeg möödas ja naistepäevani (vabandan siinkohal meessoo ees, aga eks igaüks vaatab ju maailma oma mätta otsast) teatud nädalad veel aega. Ent olen üs-nagi kindel, et suur osa elanikkonnast antud tähtpäeval ei mõtle mingisugu-se pühaku peale, kes sada või rohkem aastaid pärast Kristust midagi korda

on jälle rahu, oled olnud hea kaasla-ne. Teine variant oleks minna sõbraga kohvikusse. Kindlasti on kuskil sõbra-päevaeri, mille eest saate kaks kooki ühe hinnaga (luues „uusi“ traditsioone, siis ärge unustage valida kooki, mis on südamekujuline).

Juhul kui Te aga olete teises liigas ja tähistate hoopis valentinipäeva, siis kuuldavasti pole midagi sel päeval liiast. Anna fantaasiale vaba voli. Või-malus on ka kogu päeva lihtsalt eirata,

sest olgem ausad, tegemist on ju siiski ainult ühe neljapäevaga keset veebrua-rikuud.

Püüdes olla sama pehme ja armas, kui valentinipäeval kingitavad karud, soo-vin lugejale siiski kaunist päeva. Kui Teil on inimene, kellega seda südame-terohket püha jagada, siis tehke seda, kui ei ole, siis võite alati supermarke-tist assortiikarbi soetada ja loota pare-mat valentinipäeva järgmisel aastal.

saatis ja miks me enam peakski?Juhul, kui kedagi huvitab, siis mees ni-mega Valentin hukati 4. sajandil, kuna ta laulatas sõdureid, kel tol ajal oli kee-latud abielluda. Võib-olla isegi teaksi-me seda fakti kui valentinipäev oleks riiklik püha ehk töövaba päev. Samas, mis tähsust see omab, miks meil on puhkepäev – tähtis on ju selle olemas-olu. Veelgi parem, kui tegemist oleks reede või esmaspäevaga (rahvakeeli pika nädalavahetusega).Valentinipäeva juured võivad tege-

likkuses ulatuda, see tähendab ulatu-vadki, kaugemasse minevikku, kuid praegusel kujul on tegemist üsnagi modernse pühaga, sest erilisi kombeid või traditsioone silmapilkselt küll pähe ei turgata.

Sõbrapäeva tähistamiseks, või mitte tähistamiseks, on nüüd mitmeid või-malusi. Esiteks, meie ees on valla terve lillede-šokolaadi-kingituste maailm. Tee kingitus sõbrale ja universumis

VALEnTInIPäEV: SIIrAS ArMASTuS VÕILIHTnE KoMMErTSPÜHA?

Marjaliisa MangoDe Montfort University Leicester, UK Marketing and Media Communica-tion student

Tipikas.TV UudisedIgal esmaspäeval

kell 21.00Otse-eeter: www.tipikas.tv

S��r�p��v� so��i�:

UUDISEDH

ea�

S��r�p��v�!

Kes on sinu Valentin?

1

2

3

4

5

68

7

Lõika ruut välja ja voldi sellest armas origa-mi südameke. Kirjuta sinna ilusaimad soovid oma salajasele Valentinile või Valentiinale ja too see enne 18. veebruari Tudengimaja kohvikus olevasse soovikasti. Kõik ilusad soovid loeme ette 18. veebruari Tipikas.TV uudistes.

tUdENg tEgUtsEB


Detsembrist jaanuarini võt-sid TTÜ Üliõpilasesindu-se (ÜE) personali liikmed osa Eesti Mittetulundus-

ühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) projektist “pooltevahetus”. “Poolteva-hetus” on töövarjupäev täiskasvanute-le, mida EMSL korraldab igal aastal. Eelkõige keskendutakse avaliku ja kolmanda sektori vahelisele poolteva-hetusele. TTÜ ÜE liikmetel on olnud võimalus sellisest projektist osa saada juba teist aastat järjest ning sel aastal osalesid projektis Olari Paadimeister, kelle töövarjutajaks oli Kalev Vapper Majandus- ja kommunikatsiooniminis-teeriumist, Eveli Niilits sai kätt proo-vida Keskkonnaministeeriumis Pavel Ivanovovi juures. Greta Elva tutvus Kaitseminiteeriumi tööga Mikk Mar-rani juures, Jaanus Müür uudistas Sot-siaalministeeriumi Nele Gerberson’i igapäevatööd, Karmen Kütt valis enda töövarjutajaks Maanteeametist Tõnis Tagger’i ning minu unistus oli kohtuda Riina Varts’ga.

Töövarjuks olemine annab hea võima-luse näha organisatsiooni köögipoolt lähemalt, kogeda selle igapäevast toi-mimist ning tutvuda oma kolleegidega üle sektoripiiri ka isiklikult. Mõlemal

kogemus, mis annab võimaluse tuden-gitele ise proovida ja midagi ära teha. Riina andis mulle kindlust juurde, et see, mida ma teen, on õige. Ta rääkis mulle oma vabatahtlikust tegutsemi-sest, kukkumistest ja püsti tõusmistest ja kõike seda nii ausalt ja siiralt; tund-sin, et räägin oma sõbrannaga, keda pole kaua näinud ja kõik see aeg tuleb nüüd tasa teha.

Rääkisime ka väga palju elu teekon-nast, millega me kõik tundengid tege-likult silmitsi seisame. Ta rõhutas, et sihikindlus, kirg ja distsiplineeritus on need, mis edasi viivad. Oluline on oma harjutustundidest maksimum võt-ta ja tasapisi liikuda sinna, kuhu päri-selt jõuda tahame. Kõige olulisem on teada, mis teeb meid õnnelikuks, mida me 40 aastaselt teha tahame ja vasta-valt sellele analüüsida oma otsuseid ja valikuid, sest absoluutselt iga samm õpetab meile midagi. Nii me võtsime-gi palju teemasid läbi ning loomulikult ei saanud me pidama, vaid kohtusime veel… ja kohtume veel. Ma olen siiralt tänulik vabaühenduste liidule EMSL ja TTÜ ÜE-le, kes võimaldasid mulle osalemise selles projektis.

poolel on võimalus värske pilguga vaa-data oma tavapärasele tööle ning teha esimesed sammud koostööks tulevi-kus. See on kogemus, mille meenuta-mine paneb suu naeratama ja silmad särama. Selleks, et projekti edukalt mõlemapoolselt kordaläinuks nimeta-da, lepiti omavahel kokku kohtumiste ootused ja lootused ja vastavalt nende-le kokkusaamine, näiteks kui töövari soovis rohkem individuaalset lähene-mist, lepiti kokku päev, mil töövar-jutajal oli vähem tegevusi. Nii erines teistest ÜE liikmetest ka minu ootus sellest projektist. Tahtsin tundma õp-pida inimest, kes on minu valdkonna kõige tugevam eestvedaja Eestis.

Riina Varts, kes on tegelenud inimes-te juhtimisega üle 20 aasta, on olnud eeskujuks kõikidele praegustele ja tu-levastele personalijuhtidele. Ta on kee-gi, kelle nime kuuldes tekib turvaline tunne, sest ta hoiab meie valdkonda oma hinge ja südamega. Meie esime-sel kohtumisel oli mul sees ärevustun-ne, kas tõesti on see aeg käes, mil ma kohtun inimesega, kelle tegemisi olen meedias sellise uudishimuga jälginud? Tegutsedes TTÜ ÜE-s on mulle järjest enam ja enam hingelähedaseks saanud vabatahlikkus, sest ma usun, et see on

Elise Pärnamets TTÜ ÜliõpilasesindusInimressursside arendamise spetsialist

TTÜ ÜLIÕPILASESInduSE LIIKMEd oSALESId EMSL PooLTEVAHETuSE ProjEKTIS

Tipikas.TV UudisedIgal esmaspäeval

kell 21.00Otse-eeter: www.tipikas.tv

S��r�p��v� so��i�:

UUDISED

Hea�

S��r�p��v�!

Kes on sinu Valentin?

1

2

3

4

5

68

7

Lõika ruut välja ja voldi sellest armas origa-mi südameke. Kirjuta sinna ilusaimad soovid oma salajasele Valentinile või Valentiinale ja too see enne 18. veebruari Tudengimaja kohvikus olevasse soovikasti. Kõik ilusad soovid loeme ette 18. veebruari Tipikas.TV uudistes.

Üks tuttav jutustas mulle hiljuti, et Eesti suurimad ajalehed ei taha avaldada järelhüüdeid, mis on

vabalt sõnastatud. Sinna ei tohi kirjutada lahkunu lemmiklaulu sõnu ega isiklikke soove – eelistatud on üsna magedad käibefraasid nagu „langetame leinas pea“ ja „jääme sind alati igatsema.“ Jah, seda teeme me niikuinii, aga... miks ei või? Sest surm on anonüümne ja asub kusagil mujal. Seda peaaegu nagu ei olegi. Vähemalt nii soovitaks vist rõõmuga mõelda. Isegi muinasjutud on meil tsenseeritud, nagu märkasin hiljuti Google’i avalehel ilutsevast Punamütsikese muinasjutust. Mina mäletan varianti, kus hundi kõht lõigati lõhki, pandi kive täis ja hunt uputati kaevu. Kurb küll, aga paha teo eest vääriline palk. Google’i muinasjutus saadeti hunt vanglasse – nii steriilne. Olgu, algvariandis lõppes muinasjutt nii, et hunt sõigi Punamütsikese ära, et näidata lastele, kuidas sõnakuulmatus karistab – aga eks neile tuleb midagi kinkida ka. Muidu ei julge pärast metsa seenelegi minna...

T-Teater on selle aasta esimese lavastu-sega „A. on keegi teine“ julguse kok-ku võtnud. Ma ei tea, kas julgen öel-da, sest ma kardan, et 95% inimestest armastab komöödiaid, aga – here goes – see on üsna tõsine lugu. Ja samas on see mõnus: lugu armastusest, surmast ja leppimisest. Ja see ei tähenda, et nal-ja ei saaks, saab ikka, aga nendest asja-

dest peab rääkima.

Millest? Näiteks öeldakse, et bonsaid on kogu eluks. Kui ühe ostad, siis roh-kem pole vaja. Lillemüüjad ehk va-hetevahel mõtlevad, et võiks leiutada toitelahuse, mis puukesed vaikselt hin-gusele saadaks, aga jõuavad tavaliselt hiljem järeldusele, et nii ei saaks nad taimedega käituda. Olgu. Aga kui bon-said on kogu eluks, mis saab siis, kui omanik enne ära sureb? Viiakse vaese-ke kodutute bonsaide varjupaika? Mis üldse saab, kui keegi lähedane lahkub? Tagajärjed jäävad teiste õlgadele.

Surm on avalik, lein isiklik. Võib öel-da, et surm ise ei olegi ebaloomulik ja hirmus, vaid see, et inimesed surevad sageli ebaloomulikult ja hirmsalt, mit-te nii, nagu nad oleksid surra tahtnud. Juri Lotmani sõnul lubavad surma pa-ratamatus ning seos kujutlusega vana-dusest ja haigustest viia selle hinnan-guliselt neutraalsesse sfääri. Surm on pigem fakt. Seda tähendusrikkamad on need juhtumid, mil see seondub nooru-se, tervise ja ilu mõistega – kuidagipidi vägivaldse surmaga. Lavastuse tege-lased üritavad muuhulgas sellist sei-ka enda kogemusse kohale tuua. Selle kõrvalt tuleb aga ka elada.

Ma otsustasin alguses, et üritan hästi aus olla ja kõigest kirjutada. Ei tulnud välja. Raske oleks kirjutada (ka fiktiiv-sest) enesetapust, kuidagi karjub see ekraanilt ikka vastu „EBAEETILI-NE!“. Võib-olla ütleb seda, mida ma mõtlen, lihtsamini üks tegelane eten-dusest: „Päev oli õieti nagu iga teine. Vähe ostjaid. Tüüpiline neljapäev. Vei-der. Ma ei aimanud hetkekski midagi halba. Ometi peaksid isa ja tütre vahel

KULtUUR


olema sidemed, mida teistel pole. Nüüd ei saa mind enam keegi aidata. Hanna surm oli lihtsam. Mõlemad surid oota-matult, kuid Hanna oli vanem, vahest sellepärast. Ta oli elult rohkem saanud. A.-l oli kõik ju veel ees. Ja äkitselt on ta läinud. “Ta on surnud” - ja pani toru hargile. Ma ei suutnud seda uskuda. Ei tahtnud. Kui Gerdile tagasi helistada?“

*Loos on kasutatud Tiia Ristolaineni doktoritööd „Aspekte surmakultuuri muutustest Eestis“

„A. on keegi teine“

Etendused 1., 6., 7. ja 8. veebruaril TTÜ Tudengimajas (Ehitajate tee 5) algusega kell 19.00

Autorid: Andreas Sauter ja Bernard StudlarLavastaja: Margo Teder (VAT Teater)Osades: Anti Räis/Marko Kiisa, Georg Logins/Timo Talvik, Liisi Rohtung/Ka-rolin Kaup, Lauri Vasko/Riho Uibo, Terly Toomast, Velja Andruse, Hanna Allsaar, Kärt Kase ja Marta Hang

Piletid hinnaga viis eurot müügil Pi-letimaalimas (www.piletimaailm.com) ja enne etenduse algust kohapeal. In-fot T-Teatri kohta www.tteater.ee ja meie Facebook-i lehel.

Tudengiteater on hea teater!

Liisi RohtungT-Teaterväljasõitude projektijuht

ASjAdEST, MILLEST TIHTI EI rääGITA Fo

to: U

ku R

ooni

ÜKS ÜTLEMATATrAdITSIoon

tUdENg tEgUtsEB


24. veebruar on teatavasti Eesti Vabariigi aastapäev. Ametlikult on see tudengitele küll vaba, kuid siiski võib sel päeval leida Tipikaid ühtekokku kogunenult. Miks siis? Vastus sellele on väga lihtne – toimub Tipikate marss Toompeale.

Tipikate marss Toompeale on tradit-siooniline üritus, mis toimub juba pik-ka aega iga aasta 24. veebruaril. Sel päeval paneb Tipikas pähe tekli ning siirdub kõigepealt Raekoja platsile, kus toimub kogunemine. Lisaks Tipikate-le tulevad sinna ka teiste ülikoolide ja korporatsioonide tudengid, kes soovi-vad marsist osa võtta. Kuna kogunemi-ne toimub tavaliselt enne kella 7-t hom-mikul, nõuab see suurt tahtejõudu, et tulla – on ju raske ennast puhkepäeval vara üles ajada. Tulemine on aga kind-lasti vaeva väärt, kuna see kogemus ja seltskond on lihtsalt unustamatud.

Kui kõik soovijad on kogunenud, ha-katakse natuke pärast kella 7-t liikuma Toompea lossi juurde, et näha riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni. Igal

pärast rongkäigus osalemist siirduvad Tipikad edasi mõnda kesklinna pubis-se, kus igaühte ootab kann tasuta õlut, premeerimaks tudengeid aktiivsuse eest. Õlle kõrvale on tavaliselt pakutud ka teed ja pirukaid. Kuid lisaks söögile ja soojale, mida pubi pakub, on see ka suurepärane võimalus suhelda uute ini-mestega, kellega sa muidu ehk kokku ei saakski. Tõsihingelised “rongkäigu-tajad” on pubis isegi päeval kella ka-he-kolmeni, kuigi ametlik osa on juba 8.30 - 8.45 läbi saanud.

Olen ise osalenud üritusel juba kolm korda ning kui taevased jõud vahele ei sega, osalen ka neljandat - tegemist on lihtsalt nii vahva üritusega. Annaksin siinkohal veel mõned viimased soovi-tused neile, kes tulla soovivad. Riides-se tasuks panna soojalt - sall kaela ning kindad kätte. Lisaks oleks soovitatav panna jalga villased sokid. Seda kõike seetõttu, et veebruaris on ilmad kül-mad ning kohapeal seismist on sellel üritusel palju. Ei tahaks ju, et külmetus meeldiva kogemuse ära rikub.

Näeme Tipikate marsil!

aastal liigutakse veidi erineval mars-ruudil, kuid üldiselt minnakse möö-da Harju või Pika Jala tänavat. Koha-le jõudes siirdutakse Toompea lossi sisehoovi. Enne riigilipu heiskamist ja hümni laulmist, kuulatakse kõnesid. Traditsiooniliselt on üheks kõnepida-jaks ka Riigikogu esimees Ene Ergma.

Kui kõned kuulatud, lipu heiskami-ne nähtud ning hümn lauldud, siirdu-takse lossi hoovist mäest alla Kaarli kiriku juurde. Sealt edasi liigutakse kuni Reaalkoolini, kus asub Reaali Poisi mälestusmärk. Mälestusmärgi juures tehakse taas üks paus, peetak-se kõnesid ning pannakse monumendi juurde lilli. Ühe huvitava faktina tasub kindlasti mainida, et rongkäigul edu-kalt mööda Estonia puiesteed liikuda saaks, suletakse antud piirkond selleks ajaks liiklusele. Teatud uhkusetunnet tekitab see küll, kui tead, et osaled rongkäigus, mille pärast ülejäänud elu on seisma pandud.

Reaali Poisi juures ürituse ametlik osa lõpeb, kuid parim on siiski alles ees. Nimelt on saanud traditsiooniks, et

Taavi Simson [email protected]

vahva

ASjAdEST, MILLEST TIHTI EI rääGITA

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

21

4

3

1

76

5

11 4

3112

9851

6 1

1218

2 232

2 024

2 526

2728

Veeb

ruar 20

13b

2

Kell 19.00 T-Teatri etendus „A.

On keegi teine“, TTÜ

Tudengim

ajas

Kuulutatakse välja TTÜ Ü

E kevadine projektikonkurss

Kell 18.00 - BESTi infotund, Tudengim

ajas XXX-303

Kell 20.00 TTÜ Kino:

„Joomahullu päevaraam

at“, VII-226

Kell 21.00 TipikasTV otse-eeter

IT-teaduskonna Üliõpilasnõu-

kogu külastab IT-ettevõttet N

ortal (endine Webm

edia)

Kell 20.00 TTÜ Kino: „Teel

põhja“, VII-226


Kell 20.00 TTÜ Kino:

„Karikakramäng II“, VII-226


Kell 20.00 TTÜ Kino: „Jaht“,

VII-226

Kell 21.00 TipikasTV otse-eeterr

Kell 16.00 karjääriseminar

„Karjääri planeerimine“ (vene

keeles)

Kell 16.00 karjääriseminar „H

ow

Estonia?“

Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ

Tudengimajas

Kell 19.00 Lindy Hop

tantsukursus TTÜ Tudengim

ajas

Kell 16.00 karjääriseminar

„Eneseanalüüs: minu isiksus,

võimed, eesm

ärgid javäärtused (sh 1.osa 1EA

P ainest Eneseareng)“

Kell 16.00 karjääriseminar „CV ja

kaaskirjad tööandja pilgu läbi“Kell 16:00 karjäärisem

inar „CV ja kaaskirjade koostam

ine“ (vene keeles)

Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ

Tudengimajas

Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus

TTÜ Tudengim

ajas

Tudengimajas

Suur teklimüük TTÜ

peamaja fuajees

Suur teklimüük TTÜ

peamaja

fuajees

Kell 22.00 Pidu TTÜ

Tudengimajas: Eesti Pidu

Tipikate marss Toom

peale

Tehnikaülikooli Akadeem

ilise M

eeskoori hubane vastlapäeva- ja kam

psunikontsert

Kell 18.00 Ehitusteaduskonna Ü

liõpilasnõukogu infoõhtu, III-129

Kell 19.00 Lindy Hop

tantsukursus TTÜ Tudengim

ajas

Kell 22.00 Sõbrapäevapidu TTÜ

Tudengimajas

Kell 16.00 TTÜ Ü

E kevadiseprojektikonkursi taotluste esitam

ise tähtaeg

Kell 18.00 TTÜ Kam

merkoori

sisseastumiskatsed, ruum

is VI-204

Kell 21.45 Jalkaõhtu TTÜ

Rektori rändkarika suusaetapp N

õmm

e Spordikeskuses

Kell 18.00 - BESTi infotund, Tudengim

ajas XXX-303



Tudengim

ajas

Kell 10.00 Doonoripäev TTÜ

Tudengim

ajas

Kell 18.00 TTÜ Kam

merkoori

sisseastumiskatsed, ruum

is VI-204

Kell 18:30 TTÜ Robotiklubi

Tutvumisõhtu



Tudengim

ajas



Tudengim

ajas 1 01 7

1 9Vabariigi aastapäev

veebrua

r 2013

Foto: Arno Mikkor


SIIn VÕIB oLLA SInu PILT!

tUdENg tEgUtsEB


Taaskord on TTÜs kätte jõudmas valimisperiood ja saame määrata endi esin-dajad järgnevaks aastaks.

Enne, kui kedagi valida, tuleb aga leida kandidaadid.

Mida teeb esinduskogu?

TTÜ Üliõpilaskonna esinduskogu on üliõpilasi esindav kõrgeim ot-sustuskogu, kellel on õigus võtta vastu TTÜ tudengeid puudutavaid seisukohti ja otsuseid. Esindusko-gusse kuuluvad kõikide teaduskon-dade ja kolledžite esindajad.Esinduskogu seisab TTÜ üliõpi-laste huvide eest, valib esindajaid ülikooli otsustuskogudesse, valib üliõpilaskonna juhatuse, suunab projekte, mis parandavad tudengite õppimis- ning tegutsemisvõimalusi jne.

Esinduskogu kohtub korraliselt kord kuus. Lisaks valib iga esin-duskogu liige endale meelepärase komisjoni, mille töös osaleda: po-liitikakomisjon, majanduskomisjon ja arengukomisjon.

Üliõpilaskonna esinduskogu vs üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna esinduskogu on ot-sustuskogu, kuhu valitakse üliõpi-lased demokraatlikel valimistel. Esinduskogu on vastutav üliõpilas-konnaga seotud olulisemate otsuste langetamisel.

TTÜ üliõpilasesindus ise on aga hoopis laiema haardega ning hõl-mab esinduskogu. Lisaks esindus-kogule moodustavad selle vaba-tahtlikud, projektijuhid ja personali liikmed, kellel on vastutus mõne pikemaajalise tegevuse eest. Tege-

üliõpilasesindusse (I-217). Kandi-deerida saavad kõik TTÜ tudengid!

Kandideerimine TTÜ üliõpilas-konna esinduskogusse toimub 4.-18. veebruar 2013, hääletamine aga 4.-13. märtsil.

Tutvu lähemalt: www.ttu.ee/vali-mised. Täiendavate küsimustega võib vabas vormis pöörduda üliõpi-lasesindusse.

Valimistel näeme!

MIS ON ESINDUSKOGU?

1.TTÜ üliõpilaskonna kõrgeim otsustuskogu, kuhu kuulub 28 tudengiesindajat.2. Valitakse kord aastas toimu-vatel valimistel.3. Koosneb kõigi kaheksa tea-duskonna ja nelja kolledži esin-dajatest.

MIDA TEEB ESINDUS-KOGU LIIGE?

1. Hoiab silmad ja kõrvad lah-ti ning toob probleemsed kohad esinduskogusse.

2. Esinduskogu liikmeks ole-mine võtab täpselt nii palju aega kui oled valmis andma. Mini-maalselt on kohustus osaleda kord kuus toimuval esindusko-gu koosolekul ja ühe komisjoni töös.

3. Liikmena avab see uued või-malused kogu eluks.

vust ÜE-s leiavad aktiivsed isikud, kes on huvitatud nii üliõpilasprob-leemide lahendamisest kui ka eri-nevatest tugivaldkondadest - tu-rundusest, kommunikatsioonist, IT, ettevõtetega suhtlemisest, projekti-de kirjutamisest ja juhtimisest. Esinduskogu moodustab üliõpila-sesinduse koosseisust umbes 1/4. See tähendab, et üliõpilasesinduse-ga on võimalik liituda jooksvalt iga aeg.

Siiski tuleb meeles pidada, et üli-õpilaskonna asjade üle otsustamine ja üliõpilaselu laiemale suunamise-le on õigus ainult neil 28 üliõpila-sel, kes on valitud TTÜ üliõpilaste poolt.

Mida annab Sulle esindusko-gus osalemine?

Esinduskogus osalemine avab pal-ju uusi võimalusi. Näed, milline on ülikooli toimimise köögipool ja saad hulgaliselt teadmisi ning infot väljaspool enda eriala. Lisaks pa-kub esinduskogus osalemine hulga-liselt enesetäiendamise võimalusi, näiteks koolituste ja väljasõitude näol. Üliõpilasesindusest saad hin-nalise kogemuse ja väärt kontakte kogu eluks!

Kuidas liituda?

Sul on soov anda panus üliõpilaselu ja ülikooli arengusse ning meeldib leida vigu süsteemides? Ihkad uusi kogemusi ja tutvusi või on ühis-kondlik aktiivsus lihtsalt veres? Oled õigel teel!

Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja motivatsiooniki-ri digitaalallkirjastatult aadressile [email protected] või tuua TTÜ

KAndIdEErI ESInduSKoKKu !Hei, tipikas!

Selene GnadenteichEsinduskogu valimiste [email protected]

tEAdUs


ESTCube st saab Eesti esimene satelliit, mille teeb eriliseks tõsiasi, et see ehitati üliõpi-laste poolt. Kui alguses tun-

dus see paljudele puhtalt naljana, siis tänaseks on ESTCube valmis ja Eestist Euroopa Kosmoseagentuuri saadetud. Orbiidile viib ESTCube i ESA VEGA rakett, mis stardib selle aasta aprilli alguses Prantsuse Guajaanas asuvast Euroopa Kosmoseagentuuri kosmose-keskusest.

Õnnestumise korral saab Eestist enne Soomet ja teisi Balti riike tõeline kos-moseriik. Kõik meie naaberriigidki tegelevad usinalt satelliitide ehitami-sega, aga stardini pole keegi seni veel jõudnud. Võidujooksus said alguses

pace Center Saksamaal. Lisaks päike-sepurje eksperimendile omab ESTCu-be ka kaamerat, millega teha pilte väljakeritud purjest ja Maast.

Estcube´i projekteerimisel said käe külge meie oma üliõpilasedkiTootearenduse üliõpilasena on ESTCube arendusprotsessis osalemi-ne andnud algusest peale väga huvi-tava ja ainulaadse kogemuse. Projek-ti alustasime täiesti nullist ja keegi ei omanud eelnevat kogemust kosmose-tehnoloogia arendamises. Põhilisteks tegevusteks esimestel aastatel oli case study CubeSat ide lahenduste kohta ja ESTCube le teoreetilise lahenduse väl-jatöötamine, mille käigus pidi kokku puutuma erinevate simulatsioonidega. Esimesed mudelid satelliidist prinditi välja 3D printeriga ja antennide ava-

lätlased küll oma nina ette, kuid prae-gu tulevad juba soome üliõpilasedki neile kiirelt järele.

Satelliidi ehitamisega tehti algust juba 2008. aasta sügisel, mil Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased alustasid CubeSat standardi järgi aren-dustööd. Aastate jooksul lisandusid ka Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maa-ülikooli üliõpilased.

Missiooni eesmärgiks on testida esi-mest korda maailmas elektrilist päi-kesepurje, mis võimaldaks tulevikus kiiremat planeetidevahelist transporti. Eksperimendi osa koos päikesepurje traadiga valmistatakse Soome Meteo-roloogiainstituudi juhtimisel ja selle teostamisele aitavad kaasa ka teised asutused Soomes ning German Aeros-

Paul LiiasESTCube struktuuri ja mehhanismide alamsüsteemi koordinaator

ÜLIÕPILASEd TEEVAd EESTIST KoSMoSErIIGI!

Foto: TTÜ Fotoklubi/Marko Vilberg

tEAdUs


missüsteemi testimiseks sai tehtud pui-dust ja teistest kättesaadavatest kom-ponentidest katsetusseade. Reaalsete prototüüpide valmistamine algas alles 2011. aastal ja oli äärmiselt pingerohke ning õpetlik protsess. Märkimisväärne on fakt, et valdav enamik ESTCube i osadest on toodetud Eestis kohalike et-tevõtete poolt.

2012. aasta lõpus alustasime kõige põ-nevama osaga - satelliidi testimisega. Testimine oli tegelikult ka kardetuim osa. Kui pärast komponentide tootmist oli vaja satelliit üksikkomponentidest kokku monteerida, siis testimisel pidi kogu süsteem töötama ja võimalikele tekkivatele koormustele vastu pidama. Struktuuri ja mehhanismide poolest oli kõige suuremaks vastaseks stardil tek-kiv vibratsioon, mida tuli projekteeri-

jektis osalenud üliõpilastele väga õpet-lik ja kõik on selle kaudu omal alal suure kogemuse võrra rikkamaks saa-nud. Lisaks tehnilisele kogemusele on selline projekt andnud palju kontakte üle maailma, kuna satelliidi arendami-se käigus külastati teisi CubeSat mees-kondi Euroopas - endalgi oli võimalus sooritada praktika Saksamaal.

Viimasestel kuudel, kuni ESTCube i stardini, jälgis satelliidi ehitamist fil-mimeeskond, kes koostamist, testimist ning pingelisi momente salvestas. See-ga, kes häid närve ja huumorimeelt omab, võiks valmivat dokumantaalfil-mi kindlasti vaata

misel pidevalt arvestada ja simuleeri-da. Pinget tekitas aga see, kas tehutud simulatsioonid ja arvutused ka reaal-sed on. Tavaliste kodutööde käigus, mis enamasti ei realiseeru, ei pea ena-masti sellistele olukordadele mõtlema ning vastust ei saa kunagi teada.

Head meelt teeb teadmine, et enda poolt projekteeritud korpus pidas tes-timisel palju suurematelegi koormus-tele vastu kui algselt projekteerimisel algandmeteks võetud.

Üldiselt võib öelda, et testid olid edu-kad ja nende käigus tehtud vigadest sai väga palju juurde õpitud. Mõningate järelduste tegemiseks kulub veel ilm-selt kuid.

ESTCube i arendamine on olnud pro-

ÜLIÕPILASEd TEEVAd EESTIST KoSMoSErIIGI!

Foto: TTÜ Fotoklubi/Marko Vilberg

mEiE üLiKooL


InSEnErIdE MoESHow ooTAB KAVAndEId

Inseneride Moeshow 2013 toimub taaskord 11. aprillil ning tänavu tähistab ttÜ ja ttK ühisprojekt enda esimest juubelit –

täitunud on 5 aastat inseneride moekunsti esmakordsest esitlemisest!

Sellel aastal toimuva inseneride moeshow teemaks on „Minu teine mina“ ning kavandeid oodatakse kõigilt

ttÜ ning ttK tudengitelt 28. märtsiks. inspiratsiooni kollektsiooni loomiseks võib minna otsima vabalt

valitud Kangadzungli poodi, sest kõigile registreerunud osalejatele kindlustatakse allahindlus kangastelt koguni -50%! Koostööd teeme ka verivärske eesti konstrukto-reid ühendava eesti rõivaste Konstrueerijate Liiduga, tänu millele saavad kõik moeshow-l osalejad oma

ala professionaalidelt konstrueerimisalast nõu küsida.juubeli tõttu on ka auhinnad tänavu eriti magusad:

auhinnafondi kuuluvad 2013. aasta inseneride moeshow-l tehnikakõrgkooli ning tehnikaülikooli

rektorite stipendiumid (320€, 160€ ning 64€). Lisaks tasustatakse parimaid vääriliselt ja motiveerivalt töövarjupäevaga moekunstnik Ülle Suurhans-

Pohjanheimo juures, kes on presidendiballi jaoks riietanud paljude teiste seas ka presidendiprouat, ning

veel paljude muude mõnusate auhindadega. osalemistingimuste kohta loe lähemalt inseneride

moeshow koduleheküljelt

www.Kultuuriklubi.ee.

Fotod:Marko Vilberg


spoRt

Lassi Tornivaara ja Sami Hietaranta,

kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis Rahvusvahelist ärijuhtimist. Lisaks tuli detsembri lõpus tagasi võistkonda ka Richard Eesmaa.

Veebruarikuus toimuvate kodumängude ajad TTÜ Spordihoones:ML TTÜ/Team Exel - Saku Fortuna 17.02 kell 13.00ML TTÜ/Team Exel - Eesti Maaülikooli SK 23.02 kell 15.00Rohkem infot TTÜ saalihokist leiab:

www.facebook.com/ttusaalihoki TTÜ

Millised on ootuse hooajale?

Peaeesmärgiks on võita Paf saalihoki-liiga.

Millised on Teie kõige pare-mad saavutused see aasta?

Loodame, et parimad saavutused tule-vad kevadel playoffides, kus selgitakse selle aasta meister saalihokis.

Kas meeskonnas on toimunud muudatusi?

Sügisest tuli meile uus peatreener Ste-fan Westermarck, kes on rahvuselt soomlane, kuid elanud juba aastaid Eestis. Mängijatest tuli meile juurde

Uue aasta esimeses spordirubriigis teen lühikese ülevaate TTÜ Spordi-hoones olevatest koduklubidest. Kas teadsid, et meie ülikoolil on meistri-liigas kolm meeskonda ning nad kõik on kõrgel tasemel ja esindavad meie ülikooli võidukalt? Tipikatel ei jäägi muud üle, kui tulla lihtsalt TTÜ Spor-dihoonesse omadele kodumängudel kaasa elama. Aitame omad võidule!

TTÜ Saalihokiklubi/ Team Excel Mis liigades mängite?

Paf saalihokiliiga, mis on Eesti saali-hoki meistriliiga.

TTÜ SPordIKLuBId ooTAVAd TIPIKAId KAASA ELAMA!

Krista PalderSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõpilaskond / Üliõ[email protected]

2 Lassi tornivaara3 madis Leisner4 Carol viiding5 alex Kark 6 markus Lukk7 aleksi ali-Lekkala

8 richard eesmaa9 tiit tammeveski10 armen Kasparov12 anton Ylä-autio15 anre vooremaa18 rene Bernard

20 Kristo Lehiste26 maxim ivanov41 erki vään55 erlin rand64 Kaspar Kallion 72 veiko tarvis (Kapten)

77 madis Kass78 Kristjan Puu83 ivo Lepik86 Helmur rajang87 tanel Kasenurm 95 Sami Hietaranta)

meeskonna liikmete nimed ja treenerid:

treener: Stefan Westermarckmanager ja esindaja: mikko iiskonmäki

TTÜ SAALIHoKIKLuBI/ TEAM ExcEL

spoRt


liigas finaalturniirile. Üks nendest eesmärkidest, BBL-i alagrupist edasi

jõudmine, jäi nappide ja valusate kao-tuste ning ebasoosiva alagrupiloosi tõt-tu saavutamata. Teised on siiani väga reaalselt täitmisel, KML-i praegune neljas koht on väga hea näitaja ning ISBL Üliõpilasliiga võiduseeria samu-ti. Ootame Teid kindlasti mängudele kaasa elama ja toetama, sest Teie toe-tus aitab meil oma eesmärke veelgi pa-remini täita! Kohtumiseni TTÜ Spor-dihoones!

Kodumängude kava veebruaris:TTÜ vs KTU (ISBL Üliõpilas-liiga) - laupäev, 2. veebruar kell 12:00TTÜ vs VGTU (ISBL Üliõpilas-liiga) - laupäev, 9. veebruar kell 12:00TTÜ KK vs KK Hito (Korvpalli Meistriliiga) - pühapäev, 10. veeb-ruar kell 16:00

Meie meeskonna Facebooki-leht, kus saate kõige toimuvaga kõige paremini kursis olla:

aasta?

Kuna hooaeg alles poole peal, siis pa-rimad saavutused on meil kindlasti veel ees. Hetkel hoiame tugeva konku-rentsiga Korvpalli Meistriliigas 4ndat kohta ning ISBL Üliõpilasliigas suun-dume kindla alagrupiturniiri võidu poole, olles siiamaani kaotuseta. Para-nenud mängutaset ja kõrget potentsiaa-li oleme aga seekord näidanud kõigi tugevate vastaste vastu. Mängud Eesti tippude, BC Kalev/Cramo ja TÜ/Rock-i, vastu on olnud väga tasavägised. Sa-mamoodi valmistasime kõva peavalu ka lähinaabrite tippmeeskondadele - lätlaste BK Ventspilsile ja leedukate BC Šiauliaile. Kahjuks ei ole õnnestu-nud meil veel seda viimast käiku sis-se lükata ja nende vastu võite saada, kuid peatreener Tiit Soku käe all kõva arengut tegevad mängumehed on selles suhtes üha ambitsioonikamad.

Millised on selle hooaja ootu-sed?

Hooajaeelseteks ootusteks oli jõuda Eesti Korvpalli Meistriliigas medali-mängudele, saada Balti Liiga alagru-pist edasi ning jõuda ISBL Üliõpilas-

Mis liigades Te mängite?

Mängime sel hooajal koguni kolmes liigas - G4S Eesti Korvpalli Meist-riliigas (KML), Balti Liigas (BBL) ja värskelt loodud ISBL Üliõpilasliigas. Lisaks võtsime osa ka Eesti meeste ka-rikavõistlustest. See tegi meist suurima mängukoormusega meeskonnaks Ees-ti korvpallimaastikul. Ainuüksi põhi-turniiril mängime kokku 48 mängu, sellele lisanduvad veel 15 hooajaeelset kontrollkohtumist, 5 karikavõistluste mängu ning samuti ka tulevased play-off mängud, mis teeb kokku umbes 80 kohtumist.


Kindlasti oli enne hooaega meeskon-na suurimaks muutuseks peatreeneri vahetus, kui uueks võistkonna juhiks sai Eesti Rahvuskoondise peatreener Tiit Sokk. Mängijate põhituumik jäi samaks, võistkonnast lahkus vaid meie eelmise hooaja parim skooritegija, Il-limar Pilk.

Kõige paremad saavutused see

TTÜ KorVAPLLIKLuBI

4 Siim raudla 5 Kiur akenpärg 6 jaan Puidet 7 Priidik Ulp 8 alan Kalda

9 erik Keedus 10 Kristjan Keres 11 madis Saarmets 12 Kristjan makke 13 tiit talumaa

14 Kristjan rinaldo15 mooses Kaja 21 andrew arnold 23 Kristian Kalle 32 joonas ollisaar

meeskonna liikmete nimed ja treenerid:Peatreener: tiit Sokktreener: Heino LillKehalise ettevalmistuse treener: margus tammaruasjaajaja: toomas LubiFüsioterapeut/massöör: georgi juhnev

spoRt


Mis liigas Te mängite? Meil on meeskond Schenker Liigas. Liiga kujutab endast Eesti-Läti ühislii-gat. Aastatega on ilmnenud, et eestla-sed on üldiselt olnud kraad kõrgemad kui lätlased. See aasta on jällegi lätla-sed asja tõsiselt käsile võtnud ja konku-reerivad iga meeskonnaga.Mehed mängisid ka enne jõule Ees-ti Karikamängudel. Kahjuks oli loosi tahtel esimeses ringis vastaseks Tal-linna Selver ning hoolimata tulistest mängudest, tuli vastu võtta kaotused ja edasi me ei saanud. Selver mängis hil-jem finaalis, kuid kaotas Pärnule.Meil on esimest aastat ka naisvõist-kond Naiste kõrgliigas. Liigas mängib kokku 5 naiskonda, mängitakse läbi 2 ringi ning siis tuleb playoff. Naised mängivad ka Naiste Baltiliigas. Seal

Naiste Kõrgliiga Naiskonnal on sihiks lõpetada esimeses tabeli pooles. Kuna naiskond on uus, siis vara on veel kõr-geid sihte seada.Esiliiga Meeskond sihib aga esiliiga võitu.

Millised on Teie kõige pare-mad saavutused see aasta?

Schenker Liiga meeskonna parimat saavutust on raske välja tuua... mees-kond on esinenud võrdlemisi edukalt ja hoitakse tugevat neljandat kohta ning esimesedki pole püüdmatus kauguses. Kuna tase on ühtlane esimesel kuuel võistkonnal, siis ei mängi põhiturniiri tabeli koht erilist rolli. Nimelt pääseb 10 võistkonnast 8 võistkonda play-of-fi. Süsteemiga 1. meeskond mängib 8.meeskonnaga ja nii edasi... seega 4.

toimub mängimine kuus korra näda-lavahetusel. Naiskonnad sõidavad üks-teisele külla ning osa võtavad 3 klubi Eestist, 3 Lätist , 3 Leedust ja 3 Val-gevenest.Tuleb äramärkida, et meil on ka esi-liiga Meeskond TTÜ/Kiili, kes asus jahtima teist järjestikust esiliiga võitu. Alanud hooajal on nad olnud väga kon-kurentsivõimelised.

Millised on Teie ootused see hooaeg?

Schenker Liiga Meeskonna ootused on medal. See tähendab kindlasti Final Fouri jõudmist ja kellegi alistamist. Eelmine aasta oldi neljandad , see aas-ta ilma medalita ei taheta koju tulla.Eesti meistrivõistlustel, mis toimub hooaja lõpus on sihiks poolfinaal.

TTÜ VÕrKPALLIKLuBI

vaido veekKusti NõlvakSiim ennemuistmadis Pärtel

tanel Uuskülajanis Sirelpuumikk markus Sihver

mihkel tanilamart tiisaarKarel ellermaa

Denis SintovKaspar PomerantsKarlis mesila

meeskonna liikmete nimed ja treenerid:

treenerid: janis Sirelpuu ja risto jamnesmanager: Uku rummi

TTÜ VÕrKPALLIKLuBI

spoRt


koht on suhteliselt hea loosivalik. Ära tasuks märkida, et see hooaeg täi-tus suur unistus kui võitsime esimest korda, pärast neid hooaegu, Tartu Big Pank meeskonda. Nüüd oleme kõi-ki meeskondi alistanud, kes Schenker Liigas mängivad.Naiste kohta kahjuks infot väga ei oska lisada, sest neil on harva mäng ning ülisuurt õnnestumist ei oskagi väga välja tuua. Kui siis seda, et Balti tur-niiril saadi mäng hästi käima ja alista-ti kõik 3 Läti naiskonda, kes osalevad Naiste Balti liigas.Meeste esiliiga meeskond on esinenud väga edukalt. Võidetud on kõiki vasta-seid, kuid hooaeg alustati üllatuskaotu-sega Tallinna Ülikoolile.


Hooaja alguses liitus Shenker Liiga meeskonnaga kauaaegne Eesti koon-dislane Jaanus Nõmsalu. Tema tulek on tõstnud kõvasti meeste motivatsioo-ni ning teadmised aidanud meeskonda edasi.Toimus ka treeneri vahetus, TTÜ Spor-diklubi võrkpallimeeskonna treeneri kohalt lahkus Aigor Kaibald ning hoo-

kell 17.00TTÜ vs Riia Lase- pühapäeval, 10. veebruaril kell 17.00TTÜ vs Rakvere Fruit Xpress pühapäeval, 17. veebruaril kell 17.00Rohkem infot TTÜ võrk-palli kohta leiab nende Facebook-i lehelt http://www.facebook.com/TTU.Vorkpall

aja lõpuni jätkab treeneritööd Janis Si-relpuu. Kahjuks ei tohi ma midagi lisa-da peatreeneri vahetuse kohta rohkem kui Heino Lill on juba meedias öelnud.Naiste ja Esiliiga võistkondadel muu-datusi ja suuremaid vigastusi pole.

Kodumängud TTÜ Spordihoo-nes. TTÜ vs BIGBANK Tartu - laupäeval, 9. veebruaril

treenerid: janis Sirelpuu ja risto jamnesmanager: Uku rummi

tUdENg tEgUtsEB


Lapsepõlve kohustusliku kir-janduse hulka kuulus meil kõigil ilmselt hea hulk eri-nevate rahvaste muinasjutte.

Kas Te mäletate veel vene muinasjuttu noorusõuntest ja eluveest? Lisaks ta-vapärasele headuse-tubliduse võidule kurjuse-omakasu üle, võib seda käsit-leda ka kui lugu valikutest ja nende valikute tegemise raskusest: „Sõidad paremale – päästad enese, kaotad ho-buse. Sõidad vasakule – päästad ho-buse, kaod ise. Sõidad otse – saad nai-semeheks.” Hoolimata viimase valiku ahvatlevast kõlast osutus sõit kauni neiu juurde tegelikult hoopis sõiduks vangistusse. Kui juba muinasjuttudes ei ole ükski pakutavatest valikutest enamasti lihtne, siis miks peaksime me päriselus kergeid võite otsima?

Tihti on mõned valikud ja otsused pi-kaajalises perspektiivis määravamad ja võivad anda suuna isegi terveks eluks. Valikute langetamine sõltub aga ainult inimesest endast. 1997. aas-tal otsustasid 3 noort inimest osaleda PricewaterhouseCoopers’i (PwC) et-tevõtte rahanduse olümpiaadil, mida korraldati tollal esimest korda. Praegu-seks on selle üsna pikkade traditsioo-nidega sündmuse korraldamisele oma õla alla pannud ka TTÜ, Swedbank, Pärnu Konverentsid ja Äripäev. Käes-oleval aastal toimuva, seekord juba 15. olümpiaadi puhul vaatasime tagasi sel-lele, mis nende 3 noore inimese elus pärast olümpiaadi juhtunud on.

Madis Müller – ettevõtte rahanduse olümpiaadi esimene võitja

Madis sai pärast olümpiaa-divõitu lisaks rahalisele auhinnale ka kutse asuda tööle PwC (tollal ametli-

kult veel Price Waterhouse) konsultat-siooniteenuseid pakkuvasse üksusesse, õppides samal ajal ka Eesti Kõrgemas

Alo Kelder - ettevõtte rahanduse olümpiaadi III koht 1997. aastal

Alo ise meenutab 15 aasta tagust aega nii: ”Kui mälu mind ei peta, siis sattu-sin ma olümpiaadile nii, et

meie tollane, nüüdseks juba legendaar-ne ettevõtte rahanduse õppejõud Mart Habakuk tungivalt soovitas kõigil osaleda. Olümpiaadi võitmine muutis minu edasist elu tõepoolest üksjagu. See aitas ilmselt kaasa tööpakkumise saamisele PwC-lt, mis oli kolmanda kursuse tudengi jaoks kindlasti unel-matelähedane. Tagantjärele võib öel-da, et parim, mis selle pakkumisega kaasnes, oli tutvus suurepäraste kol-leegidega, kellest nii mõnegagi oleme tänaseni head sõbrad. PwC-s tööta-tud aastate jooksul sai palju tegeletud energia-alaste teemadega, millega olen seotuks jäänud tänaseni. Viima-sel seitsmel aastal olen töötanud Eesti Energia arendusjuhi ametis erinevate rahvusvaheliste projektidega. Täna ju-hin Eesti Energia ja Outoteci ühisette-võtet Enefit Outotec Technology."

Selline saatus on tabanud kolme noort, kes võtsid 1997. aastal vastu otsuse osaleda ettevõtte rahanduse olümpiaa-dil. Et aga kedagi ei diskrimineeritaks soo, välimuse ega kooli alusel, kus õpi-takse, siis ka üks näide hilisemast ajast aastast 1999, mil võitjate hulgas oli SSE Riga tudeng Riin Vähk.

Riin Vähk – ettevõtte rahanduse olümpiaadi võitja 1999. Aastal

Riin võitis PwC ettevõtte ra-handuse olümpiaadi tihedas konkurentsis 1999. aastal, mil ta õppis SSE Riga II kur-

susel. Pärast olümpiaadi võitmist asus Riin tööle PwC konsultatsiooniüksu-sesse, mille kõrvalt lõpetas ta rahvus-vahelisele rahandusele spetsialiseeru-

Kommertskoolis rahvusvahelise äri eriala. PwC’s tegeles Madis peamiselt hindamiste, ettevõtete väärtuse ana-lüüsi ja strateegiaprojektidega kuni päevani, mil temast sai rahandusmi-nistri nõunik. Kui rahandusministrist sai peaminister, sai Madisest loogili-se jätkuna peaministri majandusnõu-nik. 2003. aastal suundus Madis tööle Maailmapanka, kus töötas kolm aastat Eesti esindajana panga nõukogu juures Washingtonis ja seejärel investeerin-gute valdkonnas Maailmapanga grup-pi kuuluvas IFC`s (International Fi-nance Corporation). Alates 2011. aasta sügisest on Madis ametis Eesti Panga asepresidendina.

Priit Mikelsaar - ettevõtte rahanduse olümpiaadi II koht 1997. aastal

Priit osales rahanduse olüm-piaadil, olles samal ajal eel-viimasel kursusel Tartu Üli-kooli majandusteaduskonnas,

mille lõpetas 1998. aastal cum laude. Samal aastal alustas Priit oma karjää-ri ka PwC’s, mis alustas just tol ajal aktiivselt investeerimispanganduse ja ettevõtte rahanduse alase nõustamise-ga Eestis. Paari aasta pärast pakkus Priidule uut väljakutset rahvusvaheline nõustamisfirma McKinsey&Co, mille Helsingi kontorisse ta konsultandiks suundus. 2003. aastal tuli Priit tagasi Eestisse ja asutas OÜ Loodusjõud, mis kannab tänaseks nime OÜ Biomarket ning on juhtiv ökotoodete jae- ja hul-gimüüja Eestis. Ta on vahepeal tege-lenud ka taastuvenergeetikaga, olles Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse liige. Hetkel läheb tema põhiaeg Eesti esimese ökojäätise tootmise käivitami-sele OÜ-s La Muu ning ökopagaritöö-koja käivitamisele OÜ-s Pagar Võtaks. Lisaks panustab Priit ühiskonna aren-damisse, olles üks Heateo Sihtasutuse nõukogu liikmetest ja Uuskasutuskes-kuse asutajaliige.

LuGu ÜHEST MuInASjuTuST jA PALjudEST VALIKuTEST

Aasta teisel nädalal, täpse-malt 7.-9. jaanuaril toimus TTÜs üks kummalisemaid, kuid ka produktiivsemaid

üritusi, mida olen elus kohanud. Tege-mist oli huvitava sündmusega: tarkus-himulised õppijad kogunesid armsas Tudengimajas, kus ragistati ajusid ja higistati kodutööde tegemisega. „Tu-deng õpib 24h“ tegi märkimisväärseks asjaolu, kuidas on tudengid võimeli-sed lühikese aja jooksul palju teadmisi omandama.

Esimene seik juhtus juba õhtul, mil märkasin üht tudengit, kes oli parajalt õnnetu, kuna tal oli järgmine päev ees seismas raske eksam, ent vapral võitle-jal oli pea tühi. Samas ei andnud tubli noormees alla ja proovis õppida, kuid loobus peagi, kuna pea ei suutnud koo-

Huvitav oli jälgida, kuidas õppema-terjal tipikaid ükshaaval kott-toolidele niidab. Sain isegi õppetunni edaspidi oma aega paremini planeerida. Tuden-geid on kahte tüüpi: need, kes õpivad terve semestri vältel ja siis sessiooni ajal kergelt kordavad ning need, kes puhkavad semestri ja siis lasevad tar-kusekoormal end lõpuspurdis maha murda. Kui, Sina, oled just üks neist, kes kuulub viimasesse rühma, siis an-tud üritus oligi justkui õnnistuseks Sulle korraldatud.

Tänud Tudengimajale selliste suursu-guste hetkede ja võimaluste eest, mis jäävad kindlasti ülikooliajast eredalt meelde.

Põline Tipikas

relahutaja kombel tarkusi omandada. Selle asemel tutvus ta ühe kena tuden-gineiuga ja mõnusalt vesteldes jäid nad kott-toolile magama. Järgmisel hom-mikul nägin sama tudengit, kes oli rõõ-mus nagu elevant – tuli välja, et ta soo-ritas eksami suisa hindele „väga hea“.Eks neid vahvaid hetki oli veelgi. Tei-ne kummaline seik oli võrdlemisi ana-loogne: üks sümpaatne tudengineiu oli justkui nutma puhkemas, sest aega oli vähe, kuid õppematerjali palju. Kah-juks ei suutnud tema tegemistel kaua pilku peal hoida – pidin ju isegi õppe-töösse sukelduma. Mõned tunnid hil-jem olin sunnitud pea õpikutest üles tõstma, kuna kellegi õnneovatsioonid ei paistnud lõppevat. Tuli välja, et te-gemist oli eelmainitud neiuga, kes se-letas, et ta ise ka ei saanud aru, kuidas eksami edukalt sooritas.

tUdENg tEgUtsEB


des Stockholm School of Economics’i magistriprogrammi, tehes läbi ka praktika Londonis. Pärast Eestisse naasmist asus Riin tööle kinnisvara-investeeringute juhtimise ja finant-seerimise korraldamisega tegelevasse firmasse Metro Capital Management, mis haldab täna varasid üle 50 miljoni euro väärtuses.

Nüüd aga tagasi algusesse - valikute juurde. 16. veebruaril ei ole õnneks vaja teha nii karme otsuseid nagu vene

öelnud on:

„Igasugune ettevõtmine sisaldab en-das riski, kuid see on märksa väik-sem kui tegevusetusest tulenev risk.“

John F. Kennedy

Valik on Sinu! PwC

muinasjutus – valida tuleb vaid pikalt magamise, arvutis istumise, niisama olesklemise (igaüks oskab suurepära-selt seda nimekirja jätkata) ja olüm-piaadist osavõtu vahel. Nagu muinas-jutust selgus, ei pruugi esmapilgul kõige mugavam valik alati just see kõi-ge parem valik olla. Üks on aga kindel - kui valid osalemise ettevõtte rahan-duse olümpiaadil, on see võimalus oma laupäev ja võib-olla ka kogu elu huvi-tavamaks muuta. Ja loomulikult kätkeb iga valik ka endas riski, nagu ka JFK

TudEnGId ÕPPISId 24 TundI


Suuline eksamÕppejõud näeb tudengit spikerdamas järeleksami ajal.- Kas see on nüüd juba kolmas kord, kui Te ei oska oma peaga vastata minu küsimustele? - - Jah, on vist küll - vastab tudeng õnnetult.- Ja eelmisel aastal, kui Te samuti kasutasite eksami ajal abimaterjale, mäletate kui ma ütlesin, et meie järgmisel kohtumisel on küsimused ekstra Teie jaoks lihtsamad? –- Jah, mäletan. - - Ja kaks nädalat tagasi, kui Te samuti spikerdasite, mäletate kui ma ütlesin, et meie järgmisel kohtumisel teen ma Teie jaoks küsimused veelgi lihtsamaks? -- Ütlesite vist jah - - Ma ei valetanud siis ja ei valeta ka praegu. Nii palju on mul Teisse veel usku, et meie järgmisel kohtumisel, mis saab olema suulises vormis, oskate Te minu küsimustele kindlasti vastata. - - Kuidas Te saate selles nii kindel olla? - pärib tudeng lootusrikkalt.- Sest järgmine kord kohtume vast mõnes kiirsöögiputkas ja ma küsin Teilt friikartulid ja suure koka. -

Psühho-füüsikaFüüsika tudeng võtab ühe kursuse psühholoogiat. - Kes oskab öelda, mis on mõttejõud? - Küsib professor.Füüsikul on vastus une pealt tulemas – Mõttejõud on mõtte-mass korrutatult mõtte-kiirendusega! -

Tipikad lennukis

Neli tipikat: keemik, matemaatik, majandustudeng ja füüsik lähevad lennukiga lendama. Üks mootor jääb seisma ja piloot teatab, et nüüd peab õhus püsimiseks kaalu vähendama ja üleliigsed asjad üle parda viskama. Keemik võtab katseklaasid, heidab ukse vahelt välja ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt - Matemaatik viskab arvuti ja ütleb:- Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt - Majandustudeng heidab välja paksu raamatu:- Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt - Füüsik mõtleb natuke, lükkab majandustudengi uksest välja ja ütleb:- Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt -

hALB hUUmoR

HALVA HuuMorI InSTITuuTAleksander [email protected]

Meie instituudis on mehi ja naisi võrdselt, vähe.

Mõttekild majandusteaduskonna wc'st

sUdoKU


SudoKu


TTÜTUDENGIMAJA eurovisioontudengite

Tud

engi

te

2013E

urovisioon

Saada demo kodu-leheltkuni

10.03.13Heategevuslik akustiliste lugude konkurss

Finaalkontsert 28. märts Tallinna Tehnikaülikooli aulas

uuri lähemalt: www.kultuuriklubi.ee/eurovisioon

ja facebook

Toetajad: Korraldaja:

2013 veebruar

Documents

Transcript of 2013 veebruar