Veebruar 2015

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . V E E B R UA R 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE

Tipikate marss Toompeale lk 7 Taavi Simson

Tudengiesindaja on ka inimene?! lk 10-12 Kristiina Maremäe

Tudengite KKK lk 13 Kadi-Ingel Kungla

Toomas Raadik – Kalev/Cramost TTÜ-sse lk 24-25 Martin Malm

TUDENGIDATE 2015 Kas tunned puudust kaaslasest, kellega koos mõnusaid talveõhtuid mööda saata? Kas üksindus poeb hinge ning sooviksid leida endale sobivat kaaslast? Voodi on hõivanud mängukarud, kes peletavad pahaaimamatult eemale potentsiaalse kaaslase? Ära muretse, meil on Sulle ideaalne lahendus. Unusta ära Tinder, sest õige kaaslase leiad just maailma suurimalt tudengite pime-kohtingult!

Läbi aastate on tudengid kokku saanud just maagilisel Sõbrapäeval, et leida üles oma teine pool. Eelmisel aastal võttis TudengiDate'st osa üle 400 julge registreerunu ühe-teistkümnest kõrgkoolist üle Eesti. Kohapeal saab osa põ-nevast programmist, kus esinevad vaheesinejad ja jagatakse

Sanders AguTudengiDate 2015 suhtekorraldajawww.kultuuriklubi.ee/tudengidate

välja palju erinevaid auhindu sponsoritelt. Selle kõige õigema meeleolu eest hoolitsevad Power Hit Radio DJ-d, kes pakuvad Eesti parimat tantsumuusikat. Osalemiseks tuleb täita ankeet Kultuuriklubi kodulehel ja panna paika oma unistuste mehe või naise omadused ning leiame Sulle just selle Õige.

Maailma suurim tudengitele suunatud pimekohtingu üritus TudengiDate 2015 tuleb taas 14. veebruaril Solarise kesku-ses. Veeda oma Valentinipäev seekord teistmoodi ning anna endale võimalus teha midagi, mis võib muuta Sinu elu. Luba endale üks seiklus ja registreeru Kultuuriklubi kodulehel (www.kultuuriklubi.ee/tudengidate) juba nüüd.

VEEBRUAR 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPPKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO:MARKO VILBERGTOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, PEETER LAAS, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDEMAKETT: SANDRA STUMBURTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Armas Tipikas!

Ma kuulen ikka ja jälle kedagi ütlemas, et „2015 tuleb minu aasta!“ Inimesed lausuvad antud väidet nii enesekindlalt, et varsti hakka või ise uskuma. Kuidas on lood Sinuga? Oled Sa siis seadnud omale mõne konkreetse või hoopiski üldisema eesmärgi, ma siiralt loodan, et viid ka selle lõpule ja täpselt, nüüd juba, üheteistkümne kuu pärast saadki Sa tagasi vaadata üksnes rohketele õnnestumistele.

Enda aastast rääkides, siis loodetavasti lõpetan sel kevadel oma ehitusinseneri õpingud ja liigun ainult edasi. Kus ma aga sügisel end leian, ei oska veel öelda ega heida ka meelt selle üle tegelikult, sest isiklikult usun ja senise kogemuse põhjal võin öelda, et parimad asjad ning võimalused siin elus tulevadki tihtipeale üllatusena.

Luba mul tutvustada Sulle aasta 2015 esimest Studioosust, kus kahtlemata leiad nii mõnekski loengute vaheliseks ajatäiteks lugemist. Millega tegeleb üks TTÜ doktorant? Oled Sa kuulnud tipikate marsist? Mida kujutab endast ette TTÜ üliõpilas-konna esinduskogu liikme töö? Neile ja ka paljudele teistele küsimustele saadki Sa veebruarikuu TTÜ tudengiajakirjast vastuse.

Tegusat kevadsemestrit!

Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERG

3 Peatoimetaja veerg6 Kolumn: Uue aasta lubadustest7 Tipikate marss Toompeale8-9 TTÜ doktorant Mairo Leier: „Ma motiveerin iseennast, te-hes seda, mis mulle meeldib“

10-12 Tudengiesindaja on ka inimene?!13 Tudengite KKK - korduvdeklareerimine Avatud Ülikooli kaudu

16 Marketing Simulation Game:Emerald Forest Hotel – Playing while Studying17 „Mida sa õppida tahad?“ 18 Äriideed ellu!

Sisukord

Tipikate

mars

s To

om

pea

leTu

deng

tegut

seb

TTÜ

dokt

ora

nt M

airo

Leie

r: „M

a m

otiv

eerin

isee

nnast

, te

hes

seda, m

is m

ulle

mee

ldib

“Pe

rsoon

Tudeng

iesind

aja

on

ka in

imene

?!

Meie

ülik

ool

Tudeng

ite K

KK

- ko

rduv

dekl

are

erim

ine

Avatu

d Ü

likoo

li ka

udu

Meie

ülik

ool 137 10-128-9

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2015

21 Mandariinid kui magus lee-vendus sõjaängile22 Being a local tourist 23 The Journey Ahead24-25 Toomas Raadik – Kalev/Cramost TTÜ-sse

26 Halva huumori instituut27 Sudoku

19 Sisekaitseakadeemia vilist-lase praktika Luksemburgi ennetusbüroos20 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengiteater T-Teater kutsub: "Mul on sulle üks jutt..."

„Mid

a sa

õppid

a ta

had?“

Tudeng

tegut

seb

Äriid

eed e

llu!

Tudeng

tegut

seb

Mand

arii

nid k

ui m

agus

leev

end

us s

õja

äng

ile

Sport

Toom

as

Raadik

– K

ale

v/C

ram

ost TT

Ü-ss

e

Kultu

ur

17 18 21 24-25


KOLUMN


Tere tulemast aastasse 2015! Kas sul on juba meetripikkune lubadustenimekiri valmis? Kui ei, siis luban järgnevast loetelust sobivad alla joonida:

Hakkan trennis käima (alati kõige popim), võtan X kilo alla ja olen palju seksikam, käin rohkem jala või sõidan

Liisi [email protected]

rattaga, söön tervislikumalt, söön aeg-lasemalt (slow food), pidutsen vähem, kuid kvaliteetsemalt, saan vanade sõpradega rohkem kokku, helistan sa-gedamini vanaemale, käin tihedamini emal-isal hooajatöödel abis, ütlen part-nerile tihedamini, et armastan teda, kallistan partnerit kordades rohkem, leian endale kõige parema partneri (the One), ei harrasta enam juhusuhteid või just harrastan ja otsin enda ellu vara-semast rohkem särtsu, teen oma tööd korralikumalt, kiiremini ja tõhusa-malt, kuid mõistlikult, et end mitte ära kurnata, samas üritan ikkagi suurema palga vääriline olla, võtan varjupai-gast kodulooma (mina soovitan kassi) või hoian enda juba olemasolevat kodulooma paremini, mängin temaga rohkem ja käin tihemini jalutamas, reisin rohkem või huvitavamatesse sihtkohtadesse, jätan suitsetamise maha, jätan magusasöömise maha (šoksi vahel võib), jätan napsitamise maha, käin rohkem hambaarstil, käin rohkem arstlikus üldkontrollis, kuulan rohkem oma lemmikmuusikat, käin rohkem kontsertidel, vaatan rohkem kvaliteetfilme (ostan PÖFF-i passi) ja vähem Hollywoodi saasta, käin rohkem teatris (www.tteater.ee) ja õpin teatrit armastama, kannan lahedamaid ja kvaliteetsemaid riideid, kujundan endale isikupärase riietumisstiili, õpin vastutust võtma, käin tantsukursustel, julgen peol vastassugupoole esindajaid tantsima kutsuda, lõpetan selle rootsi träna-tantsuõpetuse järgi tantsimise, loen rohkem raamatuid ja vaatan vä-hem seriaale (modern family’t võib), loen ära kõik raama-

tud saja parima raamatu nimekirjast ja kirjutan neile sisukokkuvõtted, et kusa-gil silma paista, kui vaja, hakkan blogi kirjutama, teen oma Youtube’i kanali, leian isikupärase kirjutamisstiili, teen oma firma, lasen endale tätoveeringu teha, üritan võimalikult paljusid eri inimgruppe tolereerida, kuid ei hakka tolerastiks, saan aru, et kõik inimesed on millegi poolest erilised ja üritan seda suheldes meeles pidada, naeratan poes kassapidajale ja ütlen igal pool kõlava häälega „Aitäh!“ ja „Tere!“, õpin süütult, aga mõjuvalt flirtima (aga mitte The Game’i järgi!), õpin tantrat, õpin kamasuutrat, õpin süüa tegema, ei söö enam kunagi kiirtoitu, koristan tihedamini kodu, saan kuulsaks enda kodulinna, siis pealinna, siis maailma mastaabis, teen oma kuulsusega maa-ilmale mingisuguse teene, ei kritiseeri teisi, küll aga ennast, magan rohkem/vähem ja üritan võimalikult palju välja puhata, hakkan arvele raha koguma või avan hoiuse või õpin ära aktsiatu-rul mängimise, leiutan midagi uut ja kasulikku, lõpetan prokrastineerimise (otsin sellele hea eestikeelse vaste), õpin ära uue võõrkeele (või täiustan seda, mida natuke oskan), teen kõik eksamid ja lõputöö hindele „viis“, paistan loengus silma (nii, et kõik õp-pejõud mind nimepidi teavad), sõltun vähem sotsiaalmeediast ja olen üldse üks igatepidi parem inimene.

See on kindlasti ainult murdosa kõi-gist mõeldavatest lubadustest, aga inspiratsiooni loodetavasti said. Vaata ainult, et sa liiga suurelt ette ei võta. Tean täiesti omast käest, et kui juba rohkem kui kahte asja korraga muuta üritada, siis võib kõik üle pea kasvada ja hoopiski tagasilöök tulla, sest selli-ne on inimloomus. Aga noh, alati on ju olemas ka aasta 2016!

UUE AASTA LUBADUSTEST


Iga aasta 24. veebruari hommikul kella 6:40 paiku võib Keemia trollipeatuse juures näha massiliselt TTÜ teklite ja lippudega neide ja noorsande. Tegu pole siiski mingi flashmobi, revolut-siooni või vandenõuga, nad nimelt kogunevad, et sõita ühiselt trolliga number 3 kesklinna ja liikuda sealt edasi Toompea lossi hoovi poole. Et teekond lõbusamalt sujuks, võetakse üles ka isamaaline laulujoru. Tõnismäe trollipeatuse ajaks on kümnehäälsest koorist saanud juba kahe või kolme-häälne, laulupeole aga tavalistel Tipi-katel siiski veel asja pole.

Miks aga seda kõike tehakse? Vastus sellele on tegelikult väga lihtne. On kujunenud traditsiooniks, et aktiivse-mad ja tublimad TTÜ tudengid lähe-vad Vabariigi aastapäeval Toompea lossi hoovi vaatama lipuheiskamist Pika Hermanni torni. Sealsamas peab traditsiooniliselt kõne ka Riigikogu esimees. Kõnele, lipuheiskamisele ja hümnile järgneb ühispilt. Mida aasta edasi, seda raskem on TTÜ tudengeid pildile saada, sest iga aastaga on neid järjest rohkem.

Toompea lossi hoovi juurest jaluta-takse rongkäiguna edasi mäest alla. Kaarli kiriku juurest liigutakse mööda Kaarli ja Estonia puisteed Reaalkooli-ni, kus asetatakse pärjad Reaalipoisi monumendi juurde ja peetakse mõned kõned. Seega oleks õigem öelda üri-tuse kohta Tipikate marss Toompealt, aga ajalooürikutesse on siiski sööbi-nud nimi Tipikate marss Toompeale. Rongkäigust võtavad tavapäraselt osa ka teiste Tallinnas olevate ülikoolide tudengid ning erinevate korporatsioo-nide liikmed, seega on rongkäik alati

Taavi [email protected]

TIPIKATE MARSS TOOMPEALE

väga rohkearvuline. Rongkäigu ajaks on liiklus mõneks ajaks kinni pandud, seega auto alla jäämise ohtu pole kar-ta, küll aga on suur tõenäosus sattuda Delfi või Postimehe esilehele, kuna lipuheiskamise ja marsi ajal on kohal fotograafid ja televisioon.

Reaaalipoisi monumendi külastamise järel läheb rongkäik ise küll laiali, kuid üritus pole vähemalt osade jaoks sugugi veel läbi, sest viimasena toimub ehk Tipikate lemmikosa üritusest. Nimelt suunduvad Tipikad pärast rong-käiku tavapäraselt selleks spetsiaalselt kinni pandud pubisse. Viimasel kolmel aastal on peatuspaigaks olnud Dubli-ner. Kus sel aastal keelt kasta saab, on autorile kahjuks veel teadmata. Igata-hes minnakse koos pubisse, sissepääsu piletiks on peas olev TTÜ tekkel, see-ga ärge seda tulles koju unustage. Ka kahekümnekraadine külm pole olnud vabanduseks tekli mittekandmisele.

Pubis saab sooja naha vahele, pakutak-se kuuma teed ja pirukaid, kiirematel soovijatel õnnestub saada ka kann tasuta õlut, aga tasub kiirustada, kuna kogused on piiratud. Lisaks keha-kinnitusele ja soojale on aga hilisem pubis istumine suurepärane võimalus kaastudengitega vestlemiseks, ka nen-dega, keda te muidu eriti ei tunne. Jutu asemel võib üles kiskuda ka laulujoru, siinkohal tuleb appi TTÜ Naiskoor, kelle liikmed on seltskonna keskel ikka mõne laulu maha pidanud.

Mainida tasub ka seda, et klaase ei tõs-teta mitte ainult Vabariigi aastapäeva auks, 24. veebruar väärib tähistamist veel ühel olulisel põhjusel. Nimelt on sel päeval sünnipäev TTÜ rektoril Andres Keevallikul. Sel aastal saab ta juba 72-aastaseks. On lootust, et sel aastal ühineb pidustustega ka sünni-päevalaps ise.

Olen kindel, et sina, kes sa neid ridu lugesid, said innustust tulla Tipikate marsile. Tule kindlasti, klopi oma tekkel tolmust puhtaks ning värvi kalendris päev markeriga punaseks. Äratuskella üleskeeramine ei teeks samuti paha. Kui sul juhtumisi pole veel teklit, siis pole lugu, selle saad sa endale soetada Üliõpilasesindusest.

Lõpetuseks kuulus tsitaat Benjamin Franklinilt, mis minu arvates sobib Vabariigi aastapäeva juurde kui ru-sikas silmaauku: „Any society that would give up a little liberty to gain a little security will deserve neither and lose both.“

TUDENG TEGUTSEB

Fotod: Marko V

ilberg/TTÜ Fotoklubi


PERSOON

TTÜ DOKTORANT MAIRO LEIER: „MA MOTIVEERIN ISEENNAST, TEHES SEDA, MIS MULLE MEELDIB“

Harva kohtame tänasel päeval inimest, kes julgeb öelda, et temal on kõik olemas. Et kõik on läinud täpselt nii, nagu tema on tahtnud. Üks selline õnnelik inimene on TTÜ Arvutiteh-nika instituudi doktorant, ettevõtja ja SleepCatch-i projekti eestvedaja Mairo Leier.

Räägi oma haridusteest. Kuidas valisid pärast keskkooli lõpetamist eriala? Miks oled otsustanud õppida doktorikraadini?Ma teadsin juba põhikooli lõpus, mida ma õppima minna tahaks – selleks valdkonnaks oli elektroonika. Kuna ma ei viitsinud eriti oma hinnete nimel pingutada, siis läksin esialgu hoopis Tehnikakõrgkooli mehaanikat õppima. Juba bakalaureuseõpingute alguses läksin tööle Elisasse mobiiltelefonide parandajaks. Lõputöö kirjutasin val-mis hoopis Saksamaal. Pärast baka-laureuseõpet ei läinud ma otse magist-rantuuri, vaid töötasin üle kuue aasta Ericssonis, omandasin kogemusi. Sel ajal pääsesin ka TTÜ magistriõppesse informaatikat õppima ning kaitsesin lõputöö Arvutitehnika instituudis. Et mu magistriõppe lõputöö oli mõnes mõttes seotud meditsiini valdkonnaga, siis tahtsin seda edasi arendada. Dok-torantuur andis hea võimaluse teha midagi rohkemat, õppida samal teemal edasi.

Kas tunned, et TTÜ on muutunud nende aastate jooksul, kui sina siin õppinud oled?Palju on edasi arenenud ülikoolilinna-ku väline külg. Siia kõrvale on tekki-nud ettevõtlikke inimesi suunavad ja abistavad organisatsioonid, mis aita-vad muuta tudengite maailmavaadet. Ise olen kokku puutunud peamiselt Tehnopoli inimestega ning mind enim aidanud ja koolitanud coach on Raido Pikkar. Teda olen ma aastaid oma tege-mistega ka kursis hoidnud.Tehnikaülikool on muutunud ka selle poolest, et praegu aidatakse potent-siaalseid projekte ülikooli poolt edasi. Antakse esimesed kontaktid ning võimalused, materjalid ja seadmed

Ingrid LuideReporterTTÜ Üliõ[email protected]

prototüübi valmistamiseks. Ilma üli-koolita oleks näiteks minul keeruline viia ellu meditsiinivaldkonna projekte nii, et need oleksid haigla jaoks usal-dusväärsed.

Kas olid ettevõtlik juba lapsepõlves?Keskkoolis ehitasin ma taskuraha teenimise eesmärgil teistele õpilastele stroboskoope, parandasin võimendeid ja raadioid ning aitasin vahel arvuti-õpetajal arvutitundi läbi viia. Aastal 1999 ostsin endale CD-kirjutaja, mis tol ajal ei olnud üldse odav, tõin Tal-linnast plaate, kirjutasin muusikat ja müüsin inimestele. Taskuraha teenisin piisavalt.

Millal sündis otsus luua oma esime-ne ettevõte?Esimese teadliku projektina tegin ma FIE-na valmis eesti-inglise sõnakaar-did, mida müüsid Apollo ja Rahva-raamatu poed. Tegin neid komplekte paarsada eksemplari, otsisin ise eda-simüüjad ja kliendid ning sain kaardid ka läbi müüdud. Tegemist polnud tulutoova projektiga – sain kulud nulli, aga kasumit ei teeninud, sest kogus oli suhteliselt väike.Järgmise katse tegin aastal 2011 Star-tup Garage i tootearenduspäeval, kus sain „reaalajas tervise jälgimise süs-teemiga“ esikoha. Pärast seda hakka-sid mulle Tehnopolis tekkima coach’id ja koolitusvõimalused. Alles siis hak-kasin aru saama, kuidas teha ettevõtet, mida oluliseks pidada, mis järjekorras asju teha. Kahjuks ei suutnud me pro-jektiga piisavalt kiiresti edasi minna ning vaikselt asi soikus.EWG projektiga püüdsime lahendada reaalset kodust probleemi. Tahtsin teha süsteemi, mis tuvastaks, kui sul on ko-dus uputus ja teataks sellest mobiilile või paneks ise korterisse tuleva vee-torustiku kinni. Saime meeskonnaga sisse Summer of Startups programmi ning tegime valmis reaalse toote kahes versioonis. Ühe müüsime 2012. aastal ideest väga huvitatud vanale sõbrale ning temal toimib seade senimaani. Teise installeerisime Päästeameti Lo-gistikakeskusesse. Otsisime vähemalt kuus kuud klientuuri, kellele toodet suuremas koguses müüa. Lõpuks saime aru, et panustatud töö versus sellest saadav kasum ei läinud kokku, kuna tegelik turunõudlus oli peamiselt

toote hinna tõttu väike. Otsustasime, et lõpetame ära ka selle projekti.Vahepeal otsustasin, et tahan teha teenust pakkuvat ettevõtet, mille ni-meks sai ProtoMe. Idee oli teha valmis prototüübid start-up-idele, kellel endal ei ole tehnoloogilises valdkonnas kom-petentsi. See projekt ei läinud käima peamiselt seetõttu, et teenuse müük käib paljuski läbi varasemate tutvuste ja usalduse.

Tutvusta lähemalt SleepCatch-i. Milline oli algne idee, kuidas see tekkis?Kui me EWG kinni panime, oli mul juba välja kujunenud konkreetne vald-kond, millega ma tegelen siiani – väi-kelastele mõeldud unehäirete jälgimise süsteem ehk sokk. Esiteks proovime tuvastada imikute ja väikelaste äkk-surmasid. Teiseks tahtsin tuvastada võimalikke unehäireid, nagu rahutute jalgade sündroom ja uneapnoe. Seade tuvastab keha asendi ning pulsilained, mille põhjal on võimalik näha süda-melöögi sagedust, hingamissagedust ja verehapniku ehk saturatsiooni taset. Taolisi mõõteseadmeid on küll olemas, kuid pulsilaine optiline mõõtmine on väga tundlik liigutustele ja see tekitab häireid. Minu eesmärk on parandada signaali kvaliteeti.Et jõuda unemeditsiini seadmega too-teni, on vaja läbida kliinilised katsed. Et teha kliinilisi katseid, on vaja, et seade oleks sertifitseeritud, et ta oleks laste jaoks tehnoloogiliselt ohutu ega tekitaks nahavigastusi. See kõik on ka minu teadustöö üks osa.

Meditsiiniseadme välja töötamine ja arendamine on aeganõudev projekt. Kas arendasid paralleelselt ka järg-mist ideed?Tegime valmis ühe kiirema arenduse. Väikelastel tekib vahel kõrge palavik. Meie tahtsime, et süsteem annaks öösel märku, kui palavik on tõusnud kriitili-se tasemeni ning on vaja anda rohtu või kutsuda kiirabi. Tegime valmis väikese seadme, 2×5 cm õhukese plaadikese, mis peaks olema käe küljes kaenla all ja mõõtma pidevalt temperatuuri. Kui temperatuur tõuseb, tuleb häireteade mobiiltelefoni. Kui me hakkasime uurima, mida oleks vaja toote testimiseks ja müüma hak-kamiseks, ütles Terviseamet jällegi,


PERSOON

et tegemist on meditsiiniseadmega, millele on vaja taotleda kümneid tu-handeid eurosid maksvat sertifikaati. Arvestades, kui väike peaks olema nutitermomeetri maksumus, vajaks sertifitseerimiseks kulutatav summa juba investorite abi. Nii, et hetkel on see seade lihtsalt riiulis.

Räägi oma värskeimast elektrooni-kaprojektist.Ma olen elu aeg teinud hobi korras iga-sugu elektroonikaprojekte. Paar kuud tagasi mõtlesime ühe kollee-giga, et võiks ju oma arvutis kasutuna seisvaid projekte müüma hakata. Arendada val-mis moodulid ja neid näiteks veebipoe kaudu müüa. Ho-bielektroonikud ja isetegijad ostavad tavaliselt endale brea-kout-i ehk elektroonikaplaadi, kus peal on protsessorid ja kontaktid, mida saab juhtme-tega ühendada - Ideaalne asi esimese prototüübi loomiseks. Meie idee on võtta need sa-mad suured breakout-id ehk arendusmoodulid ja teha need hästi väikeseks. Inimene peab endale disainima lihtsa plaadi, kuhu ta paneb meie moodulid peale ja saab kiiresti teha enda jaoks vajaliku funktsionaalsu-sega seadme, mis on kordades väiksemate mõõtmetega kui arendusmoodulid. Lisaks arendame valmis näitekoodid ja lisame kodulehele põhiliste kasutusvaldkondade jaoks väl-ja arendatud algoritmid, mis peaksid vähendama konkreet-se seadme õppimisele kuluvat aega. Tegu on paljulubava ideega, sest hetkel ei ole ma leidnud kedagi, kes taolist lahendust pakuks.

Kas SleepCatch-i projekt on osale-nud või plaanib osaleda mõnes prog-rammis, mõnel konkursil?Osalesin SleepCatch`iga mõni kuu tagasi Startup Garage i Summer of Startup-il ja saime esimese koha. Saime ka pääsme 40 parima sekka Ajujahile. Hiljuti ütlesin aga selle koha üles. Esiteks ei ole meie toode veel val-mis. Teiseks ei ole meedia tähelepanu hetkel asi, mida mul otseselt vaja oleks. Mul on vaja reaalselt midagi valmis saada ja näidata, et see töötab, et see on kvaliteetne. Müük on tulevik.

Kuidas motiveerid iseennast, millest ammutad energiat?Ma motiveerin iseennast, tehes seda,

mis mulle meeldib. Ma võin öelda, et ma ei käi tööl, ma tegelen hobiga. Mul-le väga meeldib see.

Sa oled käinud ka üheksast viieni palgatööl. Oskad sa välja tuua ette-võtjaks olemise eeliseid ja puudusi võrreldes töötamisega kellegi allu-vuses?Pea seitse aastat käisin tööl Ericssonis. Juba siis mõtlesin, kuidas enda elu huvitavaks muuta. Palgatööl olles pead sa tegema seda, mida sulle öeldakse ja

tegema seda seni, kuni asi valmis saab. Ettevõtjana saad teha seda, mis sulle tõesti rohkem meeldib. Võta omale tiimi inimesi, kes sind täiendavad valdkondades, kus sa pädev ei ole. Siis ei pea sa eriti tegelema asjadega, mida sul oleks vaja kõvasti õppida või mis võtavad palju aega.Palgatöö on eriti hea karjääri alguses. Sealt võid saada huvitavaid mõtteid, millega võiks hiljem ise ettevõtjana edasi minna. Palgatöö võib anda ka hilisemaks eluks huvitavaid tutvusi ja inimesi, kellelt vajadusel abi küsida.

Kuidas jaguneb sinu 24 tundi ööpäe-vas? Kui palju aega võtab kool, kui palju ettevõtlus, kui palju jääb aega magamiseks? Millega sisustad vaba aega?Viimasel ajal on tööpäevad veninud

10-tunnisteks, vahel lisaks ka nädala-vahetused. Mulle meeldib see, mida ma teen, seepärast olen ma tööl kauem, kui peaks olema. Kord nädalas õpetan tudengitele sardsüsteemide ehk mik-rokontrolleritel põhinevate süsteemide programmeerimist. Magamiseks vajan vähemalt 8 tundi, muidu ei suudaks ma 10 tundi päevas tööl olla ja sama õnne-likuna koju minna. Vaba aega sisustan ma oma 9-kuuse lapsega mängides ja 7-aastast last koolitükkidega abistades. Siinkohal pean tänama ka oma naist,

kes on olnud mõistev mu hobi osas, kuna vahel kipun näpis-tama selle jaoks aega ka pere arvelt.

Kuidas suhtutakse Eesti ühiskonnas ettevõtjatesse? Kas Eesti riik on ettevõtja-sõbralik?Ma olen nüüd ametlikult ühe et-tevõtte ära lõpetanud. Ettevõtte loomine on lihtne. Mõnekümne minutiga on see sul valmis. Kui alustada suudad sa ka ilma os-kusteta, ilma raamatupidajata, siis lõpetamine on keeruline. Dokumente tuleb esitada kind-las järjekorras, kokkuvõtete tegemiseks on tihti vaja abi raamatupidajalt. Kokku võtab lõpetamine aega ca 6 kuud.Viimasel ajal on tekkinud alustavate ettevõtete jaoks väga palju rahastusvõimalusi, näiteks Arengufond, Ajujahi auhinnafond, kiirendite toetus-summad. Kui mina 2011. aastal oma teadliku ettevõtlusega alustasin, siis nii häid võima-lusi ei olnud. Praegu on minu meelest ideaalne aeg proovida

alustada oma ettevõttega, presenteeri-da oma ideed start-up üritustel, saada kiiret tagasisidet ja leida esimene rahastus.

Millised on tulevikuplaanid? Kus loodad end viie aasta pärast näha?Eks see oleneb läbirääkimistest, mis tulevad pärast doktorantuuri lõpe-tamist. Ma arvan, et ma jään mingil määral kindlasti TTÜ-ga seotuks, kas pigem õppejõuna või projektide kaudu, selgub juba edaspidi.Tulevikus püüan oma tegevused sisuda hobidega, teenides samas ka sellega elatist. Ma ei oota, et oleksin viie aasta pärast ettevõtte tippjuht. Mul on kõik juba olemas, mida mul vaja on. Enda kohta võiks ma öelda, et järjekindlus viib sihile, eriti kui juba 10-aastaselt tead, mida sa soovid teha.

Fotod: Sten-Ander O

jakallas


MEIE ÜLIKOOL

TUDENGIESINDAJA ON KA INIMENE?!Ülikoolis käies on igal tudengil või-malik valida kahe tee vahel. Esimene neist on kasutada oma aega ainult õppi-miseks, mis loomulikult ongi ülikooli eesmärk, kuid kas ülikooli ajale tagasi vaadates sooviksime meenutada ainult loenguid ning väheseid unetunde sessi ajal? Teiseks võimaluseks on hakata õppimise kõrvalt tegelema tudengiak-tivismiga. Küsisime viie tudengi käest, kes on teinud just sellise otsuse, mis põhjusel nad seda tegid ning kuidas nad oma valikuga rahul on?

Kristiina MaremäeEsinduskogu 2015-2016 valimiskomisjoni [email protected]

teaduskonna üliõpilasnõukogule on ta olnud aktiine ka TTÜ Kultuuriklubis.

Taavi Valgerist on ehitusteaduskonna tudeng, kes on Esinduskogus esimest aastat. Enne Esinduskogusse kandi-deerimist täitis ta ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogus nii juhiabi kui pro-jektijuhi rolli. Viimasel kohal jätkab ta siiani.

1. Miks Sa Esinduskokku kandidee-risid? KADI: Minuga lihtsalt istuti maha, tutvustati olukorda ning kuna tol het-kel tundus see päris hea idee, siis saat-sin selle avalduse ilusti ära. Tundus ka hea sotsiaalteaduslik katse, kas rahvale lähevad peale rohkem ninnu-nännu lubadused või saavad sisse ka minusu-gused pärdikud, kes enda avalduse ja valimiskampaaniaga paraja tsirkuse korraldavad.PRIIT: Tundsin, et ei tea koosoleku-test ja juhtimisest ning käsitletavatest teemadest mitte midagi. Tundus põ-nev võimalus kaasa rääkida ning uut õppida. Juba koosolekute kord ning protokollimine oli midagi muud kui üliõpilasnõukogus.

2. Milline oli Sinu ettekujutus Esin-duskogu tööst, seal vastu võetavatest otsustest ning inimestest?ENN: Minu ettekujutus oli, et Esin-duskogu on midagi sarnast Riigiko-gule. Mõnes mõttes ta seda ongi, sest arutlusele ja vastuvõtmisele tulevad Üliõpilasesindust puudutavad erinevad dokumendid erinevate muudatuset-tepanekutega ja samuti toimub seal erinevate teemade arutlus selle üle, millise suuna peaks TTÜ tudengkond võtma, nagu ka põhimõtteliselt Rii-gikogus või ükskõik millises teises otsustuskogus on. TAAVI: Olles esmakursuslane, tead-sin ma ainult üksikuid Esinduskogu liikmeid ja omasin ainult üldisi tead-misi selle struktuuri, töökorralduse ja vastuvõetavate otsuste osas. Samas olin kuulnud selle efektiivsusest ja tugevusest.

Kõigi viie ühine otsus oli kandideerida TTÜ Esinduskokku, TTÜ üliõpilas-konna kõrgeimasse otsustuskogusse, mille funktsioonid on sarnased Riigi-kogule.

Enn Karin on energeetikateaduskonna tudeng, kes on olnud Esinduskogus juba 1,5 aastat. Sealhulgas on ta ka Esinduskogu poliitikakomisjoni esi-mees. Enne kandideerimist kuulus ta energeetikateaduskonna üliõpilasnõu-kogusse, kus ta on jätkanud tegutse-mist siiani.

Kadi Sigus on ehitusteaduskonna tudeng, kes on Esinduskogus olnud

umbes 7 kuud. Juba enne kandi-deerimist kuulus ta oma teadus-konna üliõpilas-nõukogusse ning hetkel on ta seal ka juhatuse liige.

Priit Ruberg on infotehnoloogia teaduskonna dok-torant. Tema elus on Esinduskogu olnud juba pea-aegu kaks aastat. Juba enne Esin-duskokku kandi-deerimist kuulus ta infotehnoloo-gia teaduskonna üliõpilasnõuko-gusse ning on ka välismaal õppides näinud, kui palju võimu võib olla üliõpilaste häälel.

Anett-Maria Re-bane on sotsiaal-teaduskonna tu-deng, kellel täitub kevadel Esindus-kogus esimene aasta. Lisaks oma Fotod: Sten-Ander Ojakallas

Priit Ruberg

MEIE ÜLIKOOL


3. Millised emotsioonid valdavad sind nüüd, kui oled mõnda aega ol-nud Esinduskogus tegev? ENN: Ma ütleksin, et Esinduskogu koosolekud ei ole just kõige kaasahaa-ravamad, aga nõnda on see ka Riigiko-gus, et kõigil teemadel sa ei taha ega oskagi sõna võtta, vaid võtad sõna ik-kagi nendel teemadel, mis sind ennast huvitavad ja milles sa kaasa rääkida oskad ja minu jaoks on neid teemasid olnud küll. Huvitavaks läheb siis, kui toimub sisuline arutelu, kas siis väl-jaspool ülikooli toimuvatel teemadel, mille suhtes peab Üliõpilasesindus (koos kogu Eesti üliõpilaskonnaga) seisukoha võtma või ka ülikoolisisestel teemadel. Vähem huvitav on võib-olla erinevate dokumentide ja eeskirjade muutmine ja vastuvõtmine, aga sellest ei saa üle ega ümber üheski otsustus-kogus. ANETT-MARIA: Esinduskogu töö on minu silmis vaheldusrikas. See on hu-vitav ning hõlmab erinevad valdkondi. Eks mul ole tekkinud ka mingil määral oma eelistused, millised teemad on südamelähedasemad ja millised mitte

nii väga, kuid üldjoontes olen ma ra-hul. Sealne tegevus ei röövi ülemäära palju aega, nagu ma algul kartsin ning vaadates kogu seda asja tervikuna, siis oma otsust ma kindlasti ei kahetse.

4. Kas Esinduskogu on täpselt see koht, milleks Sa seda pidasid? Kui ei, siis millised erinevused oled Sa oma mandaadi jooksul leidnud?PRIIT: Jah, pigem on see, milleks pidasin. Oleme ülikooli sees siiski kokkuhoidvad ning sisemised vaid-lused minu ajal tuliseks läinud ei ole. Eelkõige vastandame TTÜ ja teised ülikoolid. Arvasin, et saan Esindusko-gus Üliõpilasesindusest täie ülevaate, kuid ÜE igapäevane toimimine jäi siiski varju. Kui liitusin personaliga, hakkasin nägema, kui palju ja millist tööd ÜE tegelikult teeb. Esinduskogus olles on tunne, et näed ainult jäämäe tippu – sulle esitatakse aruanded ja tehtud töö tulemus. Personali hulgas näed ja saad ka ise seda tööd teha.TAAVI: Esinduskogu tundus kaugelt vaadatuna üsna range ja tõsine orga-

nisatsioon ning seal veedetud aeg on seda pigem tõestanud. Samas on kõik selle liikmed individuaalselt erinevad ja väga huvitavad inimesed ning just see teeb sellest otsustuskogu, mis mõistab tudengite soove ja suudab neid vajadusel kaitsta.

5. Mida on Esinduskogus olemine Sulle andnud?KADI: Feissis on sõpru juurde tulnud. Olgu olgu, tegelikult on see andnud ka päris hea ülevaate sellest, kuidas asjad ülikoolis reaalselt toimuvad ja samuti on ka infotulv kasulik ja vägev. TAAVI: Ma tunnen, et see on olnud mulle meeletult hea kogemus saamaks aru, kuidas ülikoolis otsuseid tehakse ja kuidas organisatsioonid üldiselt toi-mivad. Ma olen saanud ka väga palju uusi ja huvitavaid tuttavaid, kellega muidu tõenäoliselt poleks tutvunud. Esinduskogus olemine on andnud mul-le palju võimalusi areneda ka isiklikul tasemel ja ma võin julgelt öelda, et ma pole sama inimene, kes ma olin sinna kandideerides.

Anett-Maria Rebane Taavi Valgerist


6. Millised oleksid Sinu soovitused inimesele, kes plaanib kandideeri-da? ENN: Ma soovitaks Esinduskogusse kandideerida inimesel, kellel on, mida öelda ja kes ei karda oma arva-must avaldada. Kui sa oled inimene, kes jälgib poliitikat, kellele pakuvad huvi haridusteemad ning oled üldse aktiivne tudeng, kes tahaks midagi ka tudengkonna heaks ära teha, siis kindlasti soovitan sul mõelda ka Esinduskogusse kandideerimise peale, sest TTÜ üliõpilasesinduse näol on tegemist ühe tugevama tudengiorga-nisatsiooniga Eestis ja meie arvamus jõuab tegelikult kaugemale, kui esial-gu arvata võiks. PRIIT: Arvestada võiks, et valituks osutumisel ei ole see vaid positsioon, mida CVsse märkida. Keegi peab reaalselt tööd ka tegema. Esindusko-gulase töö on tutvuda aruannete ja ma-terjalidega ning võtta nende tulemuste põhjal vastu otsuseid. Tihti pannakse kokku ka töögruppe, kuhu on oodatud Esinduskogu liikmed. Samuti tasuks mõelda, kuidas jõuaks sinu tehtud töö

Esinduskogus teiste tudengiteni tea-duskonnas. Viimase jaoks on hea, kui oleksid juba mõnes organisatsioonis või oma ÜNis tegevliige.

7. Nimeta üks hea ja üks halb asi Esinduskokku kuulumise juuresENN: Ma ei oskagi midagi head ega halba välja tuua. Eks igaüks leiab ise, mis talle siin meeldib ja mis ei meeldi. Igatahes ma usun, et kui sind ennast huvitab ja sul on motivatsiooni sellega tegeleda, siis midagi negatiivset sellest kogemusest kindlasti ei leia, aga kui sind üldse ei huvita ja lihtsalt kohal käid, siis mahavisatud ajast võib selle inimese jaoks kindlasti kahju olla.TAAVI: Hea - sa oled kõigega kursis, halb - sa PEAD olema kõigega kursis. Kuna Esinduskogus olles teed sa kogu tudengkonda mõjutavaid otsuseid, pead sa nende adekvaatseks tegemi-seks ka kogu taustainfot omama, mis on alati väga kasulik, aga nõuab vahel palju aega.

(Pikemad intervjuud ilmuvad Juulius Tipika Facebook-i lehel)

Esinduskogu on 29 liikmest koosnev otsustuskogu, kuhu kuuluvad tuden-gid kõikidest teaduskondadest ning kolledžitest. Tudengid valitakse sinna demokraatlikel valimistel. Esindusko-gu kohtub korraliselt kord kuus. Lisaks valib iga esinduskogu liige endale huvi pakkuva komisjoni, mille töös osaleda: poliitikakomisjon, majanduskomisjon ja arengukomisjon. Esinduskogul on õigus võtta vastu TTÜ tudengeid puu-dutavaid seisukohti ja otsuseid.

Ka Sina võid kuuluda uude koosseisu! Tee oma elus tähtis otsus ning kandi-deeri Esinduskokku. TTÜ Esinduskok-ku kandideerimine toimub 2. - 20. veebruaril ning oma lemmikkandi-daadi poolt saad hääletada 9. - 20. märtsil.

Lisainfo: http://ttu.ee/valimised

enn karinkadi sigus

MEIE ÜLIKOOL


Kadi-Ingel KunglaAvatud õppe keskuse [email protected]

TUDENGITE KKK - KORDUVDEKLAREERIMINE AVATUD ÜLIKOOLI KAUDU

Kõrgharidusreformi rakendumisest on möödas üle aasta. Antud reform tõi tudengielus kaasa palju muudatusi, üks nendest oli ka see, et tudengid peavad oma korduvsooritused või B-registri õppeained läbima TTÜ-s Avatud Üli-kooli kaudu. Iga uus asi tekitab küsi-musi ja nii on ka avatud õppe keskus kokku puutunud erinevate muredega, millega tudengid oma päid murravad. Koondasime kokku korduma kippuvad küsimused ja vastused/lahendused, millega on kõige rohkem meie poole pöördutud. Ehk on need ka sulle edas-pidi abiks.

1. Kas ma pean korduvdeklarat-siooni esitamiseks sõlmima avatud õppes täiendusõppuri õppeteenuse lepingu?Jah, peab ikka. Antud lepingu saab sõlmida õppeinfosüsteemi kaudu tu-dengi töökohal, valides Õpingukavad -> Minu deklaratsioonid täiendusõp-purina. Tutvu tingimustega ja loe need hoo-likalt läbi, eriti see, mis puudutab õppeteenustasu maksmist. Kui oled antud tingimustega nõus, vajuta lingile „nõustun tingimustega“. Kontrolli oma kontaktandmed ja vajuta „jätka“ ning kinnita, et oled nõus sõlmima lepingu. Pärast lepingu sõlmimist saad esitada oma korduvdeklaratsiooni. Leping ja deklaratsioon kehtivad ühe semestri.Avatud õppe õppeteenuse leping an-nab õiguse osaleda uuesti loengutes ja

sooritada eksameid/ hindelisi arvestusi kuni kaks korda. Samas kohustab õp-peteenuse leping tasuma deklareeritud õppeaine eest õppeteenustasu vastavalt ülikooli poolt kinnitatud Avatud Üli-kooli hinnakirjale. Hinnakirja leiad TTÜ kodulehelt: http://www.ttu.ee/taiendusoppijale/avatud-ope/oppetee-nustasu/

2. Kuidas leian üles avatud õppe õppeteenustasu arve?Õppeteenustasu arve edastatakse õppeinfosüsteemi kaudu. Vali Arved ja lepingud -> Minu arved. Arve väljastatakse enamasti sügissemestril novembri alguses ja kevadsemestril märtsi alguses. NB! Õppeteenustasu arve tuleb tasuda isegi siis, kui eksamit ei soorita või loengutes ei osale. Tasumise kohustus tekib automaatselt sellest hetkest, kui olete õppeaine oma õpingukavasse valinud ja õpingukava kinnitanud.

3. Kas õppeteenustasu on võimalik maksta ka osade kaupa?Oleme siiani oma õppuritele vastu tulnud ja pakkunud võimalust tasuda oma õppeteenustasu kolmes jaos. Esi-mene osamakse tuleb tasuda vastavalt õppesemestrile oktoobris/märtsis, teine osamakse novembris/aprillis ja viimane osamakse mitte hiljem kui 10. detsembril/10. mail. Selleks on vaja esitada Avatud Ülikooli juhatajale avaldus. Vastava vormi saab avatud õppe keskusest. Siinkohal tahan toonitada, et kui õp-peteenustasu arve tasumisega tekib probleeme, siis võta koheselt ühendust avatud õppe keskuse konsultantidega.

Semestri lõppedes on antud probleeme oluliselt raskem lahendada.

4. Eksamile registreerumineTihtipeale unustatakse ära, et tudengi töökoht tuleb vahetada õppuri omaga. Ülejäänud sammud õppeinfosüsteemis on samasugused nagu tavatudengil.

5. Kuidas avatud õppes sooritatud õppeaine oma õppesooritustesse üle kanda?Selleks, et avatud õppes sooritatud tule-musi üle kanda, tuleb seda teha tudengi töökohal. Selleks vali SOORITUSED -> VÕTA taotlused (ülekandelehed) -> AÜ õppetulemuste ülekandmine -> otsi.

6. Miks ma ei saa oma sooritusi üle kanda?Enamasti on põhjuseks see, et õp-pejõu poolt kinnitatud hindamisleht pole jõudnud avatud õppe keskusesse registreerimiseks. Siis tuleb lihtsalt varuda kannatust ja kui semestri vii-masel nädalal ei õnnestu ikkagi antud tulemust üle kanda, saame väljastada õpisoorituste tõendi paberkandjal. Neil, kes hakkavad ülikooli lõpetama, oleks siiski mõistlik pöörduda antud mure lahendamiseks dekanaati või avatud õppe keskusesse varem.

Avatud õppe kevadsemestri 2014/2015 vastuvõtt 26.01 – 11.02.

Avatud õppes saab õpingukava esi-tada kuni 16.02 kella 17.00.

Lisainfo: [email protected], tel 620 3600

MEIE ÜLIKOOL

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

1

23

45

IT Teaduskonna Üliõpilas-

nõukogu 10. sünnipäev

19.00 T-Teatri etendus “mul

on sulle üks jutt…”, X-Baar

(Tatari 1)



(Tatari 1)

15.00 TudengiDate 2015, Solaris

keskus1 0

11

18.00 Esinduskogu koosolek, I-228

19.00 TTÜ A

kadeemilise

Meeskoori kam

psunikont-sert, G

lehni loss

1314



(Tatari 1)16

“Ole rohkem

” konverents, O

tepää17

“Ole rohkem

” konverents, O

tepää1 8

1 9

Tipikate marss Toom

peale

2021



(Tatari 1)24

2526

Veebrua

r 2015

18.00 Inseneridisko, - TTÜ,

TKK ja EEL lõimum

isõhtu, Tudengim

aja

Riigikogu Simulatsioon



(Tatari 1)

Riigikogu Simulatsioon

27 67

8

912

1 522

2328

15.00 TudengiDate 2015, Solaris

keskus

“Ole rohkem

” konverents, O

tepää“O

le rohkem” konverents,

Otepää

1 522

Foto: Sten-Ander Ojakallas

MARKETING SIMULATION GAME:EMERALD FOREST HOTEL – PLAYING WHILE STUDYING

Have you ever thought that studying could be more like playing and less like studying?

I know I have and definitely more than once. Especially when the next essay is due the next day, and I have not even started thinking about what to write, or when it is Friday evening and I am still at school doing my best to listen to the lecturer and trying not think about what my friends are doing. It feels like everything is piling up: work, school, life… Why cannot things be easier?

So, once I found the Marketing Simu-lation Emerald Forest Management Game in my schedule, then what I really saw was: “GAME”!

I knew I was going to like it. How hard can it be, right? It takes only four days and it is just a game.

At first I was not sure how it was going to be played, but after our first kick-off meeting I already had a better idea of how it was going to work or at least that is what I thought.

Before the launch of the game, at the kick-off meeting, we were divided into teams, so we were not able to choose our team mates. At first it was

worrisome not knowing who was in your team, but if you think about it, you cannot choose your co-workers at work either, so this made the whole experience even more realistic.

The idea of the Emerald Forest Hotel Marketing Game is that all teams start from the same point in time and take over the same hotel. From there each team will develop their hotel, give it a new name and image and make decisions that influence the hotel and outcome in profit, as well as creativity competition at the end of each day. One day means one year in the game.

There are tasks to be completed before the game, before each day, and during each day. The tasks are very different. They are about accounting, marketing, human resources and managing the hotel – basically about everything that hotel management might be faced with in real life. This will give the partici-pants an opportunity and an obligation to try their best to make their hotel perform better, because in the end, all the teams are competing to be the best, and the competition is adding a sense of excitement and urgency to each decision.

On the first day, it became clear very quickly that the Game was actually very real, and all the decisions had to be made in a fast, correct and timely manner. This in turn meant that

Marit MaakerTTÜ, juhtimine ja turundus, [email protected]


teamwork and delegating the tasks in the team was absolutely crucial.

So, in addition to being able to use the knowledge acquired from previous studies and work experience to comp-lete the tasks, the game also showed how important it is to work in a team towards a common goal. Not to mention the pressure all the teams were under to perform all of the tasks on time, so time management would be another thing I would add to the list of “What I learned from this”.

Now that I recall those four days, I can say that the Marketing Simulation Emerald Forest Management Game was so much more than I expected. It was mentioned more than once that it actually felt like four years instead of four days, and that at the end of the game, the first day’s actions seemed to have taken place a very long time ago.

They say that you cannot get the real feeling of the Alps, ocean or Notre-Dame just looking at a picture – you have to see it with your own eyes. The same goes for this game – you have to play it yourself.

If you are going to take this subject, a word of advice: do read the informa-tion on the platform before starting the game.And do not be fooled – it is more than a game!

MEIE ÜLIKOOL


TUDENG TEGUTSEB

„MIDA SA ÕPPIDA TAHAD?“

Eelmisel semestril algasid Mektorys esimesed avatud koolitused. Nende eesmärk on anda praktilisi oskusi ja teadmisi ise asjade tegemiseks sõltumata erialast, mida sa õpid. Nii õppisidki ehituse, keemia, ener-giakaubanduse, äriinfotehnoloogia ja paljude muude erialade tudengid koos praktilist elektroonikat – skeemide koostamist, jootmist ja elektrooni-kaseadme valmistamist. Varasemaid kogemusi meie juhendajad Skeemipe-sast ei nõudnud.

Elektroonikale lisaks õpetasime programmeerimist Pythonis ja Javas ning veebiarendust. Neid kursuseid juhendasid vabatahtlikud tudengid, kes soovisid oma teadmisi jagada. Õppijaid oli jällegi igasugustelt eriala-delt, keskkonnakaitsest rahanduseni ja maa-teadustest IT magistrantideni. Veebiarenduse õppijad läksid lausa nii hoogu, et rääkisid endale välja lisa-tunni 23. detsembrile.

Miks me neid asju õpetame? Ja veelgi huvitavam, miks te neid asju õppida tahate? Ainepunkte nende eest ju ei saa. Ma loodan, et põhjus on huvi ja soov oma käte ja oma peaga asju valmis teha. Eesmärk ei ole mitte hinde saamine, vaid teada saamine - millegi ise ära tegemine.

Ise tegemise ja huvist õppimise võimen-damiseks algavad sellel kevadsemestril taas uued koolitused ja üritused. Need jagunevad nelja laia formaati.

Esiteks jätkuvad baaskoolitused samuti nagu eelmisel semestril. Osaleda võivad kõik huvilised, erialast ja õppe-tasemest sõltumata. Kindlasti tulevad uuesti Python, Java ja elektroonika. Neile lisaks Androidi arendamise algkursus ja C# algajatele. Semestri jooksul lisandub siia kindlasti veel koolitusi.

Teise formaadina katsetame ühiselt iseõppimist. Maailma tippülikoolid nagu Berkeley, MIT ja Stanford on teinud paljud oma loengud Internetis

kättesaadavaks – vaata näiteks class-central.com, edx.org, udemy.com või coursera.org. Need on kohandatud ka iseõppijale. Miks tulla aga kokku, et ise õppida? Kodus saaks ju ka. Prak-tikas on kodus õppimine paljudele keeruline – liiga palju on erinevaid segajaid. Seetõttu on vaja teistsugust keskkonda. Lisaks, kui kokku saavad mitu inimest, kes sama kursust korraga

läbivad, saab üksteist aidata ja toetada. Kolmas ürituste tüüp on teemaõhtud. Selle näitena toimus detsembris Thorgate i toetusel CodeClub:Python. See oli üritus, kuhu tuli kokku Pythoni programmeerimise huvilisi väga erine-vate tasemetega – täiesti algajatest kuni professionaalsete tarkvaraaren-dajateni. Ühiselt püstitatud ülesannet lahendades oli kõigil huvitav, kõik õppisid midagi. Sel semestril tuleb teemaõhtuid kindlasti nii Pythonis kui teistel teemadel.

Neljandaks – Mektory majas on olemas hulk laboreid, mis on tuden-gitele mõeldud ja neile avatud. Neisse võib alati tulla tegelema oma hobi-projektidega, ülikooliprojektidega või kasvõi oma start-up i jaoks prototüüpi ehitama. Et ehitamine paremini õnnestuks, hakkavad toimuma ka prototüüpimist toetavad koolitused. Prototüüpimiskoolituste läbiviimist rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.

Mektory kodulehel on kogu info esimeste koolituste kohta olemas. Nende leidmiseks vaata mektory.ee → Tudengile → Interdistsiplinaarsed baaskoolitused. Kogu info käib kind-lasti läbi ka Mektory Facebook`ist ja muudest infokanalitest.

Kas on veel midagi, mida sa õppida tahaksid? Näiteks inseneri tasemel jootmist? Drooni ehitamist? Keevita-mist? CAD programmeerimist? Või tahaksid sa ise teistele midagi õpetada? Kõigi ideede ja küsimustega võib julgelt minu poole pöörduda.

Ken VeskiMektory start-up [email protected]


TUDENG TEGUTSEB

ÄRIIDEED ELLU!Majandusteaduskonna ettevõtluse õp-petool pakub vastavat õpet kõigi TTÜ teaduskondade üliõpilastele. Õppe käigus töötatakse muuhulgas välja suur hulk erinevaid äriideesid, millest parimad arendatakse edasi ärimudeliteks ja äri-plaanideks. Suurem osa ettevõtlusõppest toimub sügissemestril. Traditsiooniks on saanud semestrile joone alla tõmbamine üleülikoolilise konkursiga „Äriideed ellu!“, kus parimad võistkonnad esinevad oma töid tutvustavate välkettekannetega.Eelmistel aastatel toimus konkurss Tu-dengimajas, kuid koos ürituse taseme ja ka pidulikkuse tõusuga leiti, et parimaid

töid on õigem tutvustada ülikooli aula lavalt. Tulenevalt välistudengite aktiivsest osavõtust oli töökeeleks seekord inglise keel ning žürii koosnes traditsiooniliselt kogenud ettevõtjatest. Üritus toimus 8. detsembril.

Enne parimate tööde autorite ettekan-deid saadi innustust neilt, kes on juba kaugemale jõudnud. Mobiilirakenduse kaudu taksotellimise võimalust pakkuv Taxify jäi küll eelmisel aastal Ajujahi konkursil teiseks, kuid aasta lõpus valisid IT eksperdid Taxify Eesti kõige perspek-tiivikamaks start-up iks. Taxify asutaja ja tegevjuht Markus Villig soovitas mõelda juba esimesest päevast alates globaalselt,

Juhan TederEttevõtluse õppetooli [email protected]

jõuda võimalikult kiiresti nn minimaal-selt elujõulise tooteni ning seejärel selgub juba klientidelt saadud tagasiside järgi, kas minna sellega edasi või tuleb ette võtta suuremaid muudatusi. Teise külalisena tutvustas Christof Neu-man enda juhitavat 2012. a lõpus asutatud biotehnoloogia ettevõtet BIEX OÜ. Et-tevõte püüd on aidata kaasa treeningute personaliseerimisele ja optimeerimisele sihiga saavutada parimaid tulemusi ja vältida ületreeningut. Tutvustati nii too-tearendusprotsessi koos turutestimisega kui ka kapitali kaasamise võimalusi seda tüüpi ettevõtte arendamiseks.

Järgnesid finaalvõistlusele jõudnud 13 võistkonna ettekanded – oma ärimudelite

tutvustused. Paljud presentatsioonid olid väga hästi läbi mõeldud ja harjutatud, raskustesse jäädi vahel žüriiliikmete kü-simustele vastamisega, aga eks nõrkade kohtade väljatulek ongi ideede edasise täiustamise aluseks.

Žürii otsustas täpset paremusjärjestust mitte välja selgitada, vaid lihtsalt esile tõsta ja premeerida kolme parima töö autoreid. Nendeks olid:• Off-Road Suspensions - vedrustuse projekteerimine sõidukitele raskete maastikuolude puhuks kas erilahendu-sena või

konkreetsele kliendile sobivaima varem kavandatud lahenduse leidmise abil. Autorid: Holger Viilmaa, Raido Külaots, Karmo Kaaristu, Kristjan Palmet ja Jan Tapver (juhendaja: Ivo Remmelg).• Wooden Watches - puidust käekellad. Eristuva disainiga kellad, mille juures väärispuit on integreeritud metalli ja klaasiga. Ettevõte on juba inkubatsioo-niprotsessis ning valmimas on esimene prototüüp. Autorid: Kristel Tali ja Mari Sulg (juhendaja: Signe Rosenberg). • BugBite - Snäkid putukatest. Maailma ähvardava toidukriisi valguses vajab putukate kasvatamine võrreldes looma-, sea- või linnulihaga vähem sööta ning neist saab valmistada valgurikkaid ja tervislikke eksootilisi suupisteid. Autorid: Minttu Aarniovuori, Viivi Welin, Jannina Nikku, Jens-Antti Andersen, Jori Mykrä ja Jussi Alanen (juhendaja: Martin To-ding).

Võitjad said auhinna, aga kõik osalejad õppisid midagi. Esimene katsetus ei too sageli veel edu. Nii ongi väidetud, et alga-ja ja meistri vahe on selles, et meister on rohkem kordi läbi kukkunud kui algaja on üldse üritanudki. Kogenud ettevõtjad on ka väitnud, et mida rohkem on neil kogemusi, seda rohkem neil „veab“. Edu ettevõtluses ootab sind siis, kui suudad piisalt suurele hulgale inimestele pakku-da seda, mida nemad vajavad: lahendada nende probleeme, „leevendada valu“, muuta nende elu huvitavamaks, mugava-maks, tervislikumaks vms.

Ettevõtlusõppe üheks eesmärgiks on panna üliõpilasi kaaluma palgatöötajaks olemise asemel ettevõtja karjääri valikut ning tõsta ühtlasi nende edu tõenäosust selle valiku tegemise korral. Üldisemalt on aga ettevõtlusõppe mõte ettevõtlike inimeste kujundamine, kellena nad siis ka ei töötaks. Kõik ei pea tingimata oma ettevõtet rajama, kuid võimaluste näge-mise oskust, uute ideede leidmist ja nende efektiivset elluviimist vajavad väga erinevad organisat-sioonid.

Fotod: Edmond Mäll


TUDENG TEGUTSEB

SISEKAITSEAKADEEMIA VILISTLASE PRAKTIKA

LUKSEMBURGI ENNETUSBÜROOSPRAKTIKA

LUKSEMBURGI ENNETUSBÜROOSPRAKTIKA

Roland JefremovErasmus+ programmi praktikantEesti Sisekaitseakadeemia vilistlane

Õppides akadeemias viimasel aastal, saadeti mulle e-mail, mis kirjeldas võimalust minna välismaale praktika-le. Uurides natuke, mis seal kirjutatud oli, otsustasin, et võtan osa ja lähen. Eriliseks tegi antud programmi see, et tegemist oli praktikaga, mis andis kadetile võimaluse valida endale sobiv praktikavaldkond (tuleohutusjäreleval-ve, päästetööd, ennetus, kriisiregulee-rimine).

Küsides akadeemia välissuhete spetsialistide käest täiendavaid kü-simusi, selgus, et päästeteenistuse eriala kadettidel on võimalus minna praktikale ainult Poola ja Bulgaa-riasse. Olin enda jaoks otsustanud, et soovin viibida praktikal Eesti suuruses riigis, minu valikuteks olid seega Taani ning Luksemburg. Kuna aga koolil puudusid antud riikides kontaktid, siis pidin enda-le praktikakoha ise välja otsima. Vastused sain nii Taanist kui ka Luksemburgist, kuid kuna Taanist selgus, et nad ei saa tagada inglise keelelist tuge, valisin ikkagi Luk-semburgi kasuks, kuna praktika ajaks oli kaks kuud.

Luksemburg on merepiirita väikeriik Kesk-Euroopas. Seda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa.• Pealinn Luxembourg• Pindala 2586 km²• Riigikeeled prantsuse, saksa ja letseburgi• Rahvaarv 502 200• Rahaühik euro

Praktika ajal elasin ma Larochette nimelises linnas, mis asub pealinnast 26 km kaugusel orus ning keset linna mäe otsas asub Larochette nimeline

loss. Linn oli vaikne ja sõbralik ning igaüks, kes minust möödus, teretas mind naeratusega (Moien). Esimene nädal möödus minu jaoks kõige ras-kemalt, tuli uude režiimi sisse elada: töögraafik, keel, linn ja eripärad. Nel-jandaks nädalaks tundsin end aga juba koduselt.

Praktikante oli kaks - mina ning üks kohalik noormees Ben, kes õpib Sak-samaal ülikoolis Cologne University of Applied Sciences rescue enginee-ring erialal ning on olnud vabatahtlik päästja alates 8. eluaastast.

Büroos tegelesime uurimistöödega, mis aitasid Luksemburgi ennetusbüroo andmeid täiendada ning uuendada. Tõsi küll, me ei viibinud koguaeg büroos, vaid käisime ka kohtumistel arhitektide ning inseneridega, kes esit-lesid uute hoonete projekte. Projektid varieerusid eluhoonetest kuni kõrgete büroohooneteni välja.

Üks huvitavamaid projektiesitlusi oli Euroopa Investeerimispangas, kus esitleti uut juurdeehitist olemasolevale hoonele, mis valmib aastaks 2021. Tu-leohutusinspektsiooni raames külasta-

sime objekte alates ühiselamutest kuni filharmoonia kontserdisaalini.

Lisaks oli mul harukordne võimalus kohtuda Luksemburgi linnapeaga, kellele esitlesime artiklit suitsuan-durite kohta. Siinkohal märkis minu juhendaja Luksemburgi linnapeale, et Eestis on kasutusel koolituspõhine ennetussüsteem, mis on aidanud kaasa tulesurmade arvu vähenemisele. Koh-tumisel linnapeaga arvas ta, et mina olen kohalik ning et ma saan aru luk-semburgi keelest, mille peale vastasin, et juba saangi. Selle peale hakkas ta kergelt naerma.

Kuna enamuse oma ajast, es-maspäevast reedeni, hommikul kaheksast õhtul viieni, viibisin ma praktikal, siis oma vaba aega sain sisustada vaid nädalavahetuseti. Tegevusi jätkus - külastasin Trieri linna Saksamaal, käisin Lindsey Strilingi kontserdil, komandodes, muuseumides ning ka restoranides. Peab mainima, et hinnad on seal Eestiga küllaltki sarnased.

Kogemus oli huvitav eelkõige see-tõttu, et sain töötada soovitud eri-alal rahvusvahelisel tasandil, sain palju uusi teadmisi ja ka võimaluse teha tööd erinevate programmide ja seadustega, lisaks ka uusi tutvusi ja

häid sõpru.

Nõuandena tulevastele kadettidele soovitaksin koostada enne minekut ku-luaruande, kuna rahaga majandamine on oluline selleks, et ei tekiks olukor-da, kus pärast esimest nädalat ollakse rahast ilma.

Sooviksin lõpetuseks öelda, et kui teil on soov minna välismaale praktikale, siis minge kindlasti! Isegi kui koolil puuduvad soovitud riigiga kontaktid, saate selle enda jaoks võimalikuks teha, nagu minagi seda tegin.

TUDENG TEGUTSEBTUDENG TEGUTSEB


KULTUUR

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGITEATER

T-TEATER KUTSUB:„Mul on sulle üks jutt…“

Mis su nimi on? Kust sa pärit oled? Kui vana sa oled? Kus sa elad? Kes on su vanemad? Kes on su parim sõber? Kus koolis sa käisid? Kellena sa töötad? Oled sa abielus? Lapsi on? Oled sa usklik? Kellega sa magad? Mis siis, kui sa vastad nendele küsimustele valesti? Mis siis, kui on olemas valed nimed, valed numbrid, valed sõbrad, vale töö, vale kool, vale pere, vale usk, vale seks, vale armastus? Kui kaua on võimalik valega elada? Millisega? „Mul on sulle üks jutt…“ on peotäis pildikesi möödunud aasta sügisest, mil mõ-ned valed vastused tekitasid pimedat viha.See on avameelsete inimeste ja T-Teatri trupi ühisloominguna sündinud pilguheit nende argiellu, kes seksiküsimusele teisiti vastavad. See on püüd mõista, samas-tuda, sallida. Nii seksuaalvähemusi kui nende vastaseid.

Lavastaja: Auri Jürna

Osades: Georg Logins, Elgar Lepp, Mauro-Mark Musting, Hanna Allsaar, Marta Hang, Inna Hallik, Jan-Erik Aruvald, Martin Mikk, Auri Jürna, Raiko Rajandu ja Riho Uibo

Lisainfo www.tteater.ee ja meie lehel näoraamatus (T-Teater)

Etendused toimuvad X-Baaris (Tatari 1), Tallinnas


KULTUUR

MANDARIINID KUI MAGUS LEEVENDUS SÕJAÄNGILE

USA filmiakadeemia valis välja ühek-sa filmi, mis jätkavad konkureerimist mitteinglisekeelsete linateoste Osca-rile, nende seas on ka Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Man-dariinid". Tegemist on Gruusia režis-söör-stsenaristi Zaza Urušadze poolt kirjutatud filmiga, mille eduloole pole veel ei Gruusia ega Eesti filmimaasti-kul midagi vastu panna.

Üheksast linateosest koosnevasse ni-mekirja kuuluvad lisaks Eesti filmile veel Argentiina film "Metsikud lood," Gruusia film "Maisisaar", Mauritaania film "Timbuktu," Hollandi film "Süü-di"," Poola film "Ida", Venemaa film "Leviaatan", Venezuela film "Vabas-taja" ning Rootsi linateos "Vääramatu jõud". Kes jõudis novembris PÖFFile, võib siit ilmselt nii mõndagi tuttavat filmi märgata.

„Mandariinid“ kuulus ka Kuldgloo-buse nominentide sekka, mida annab välja Hollywoodi välisajakirjanike

assotsiatsioon alates 1944. aastast. Sel-lest jäime aga kahjuks ilma, vandudes alla vaid vene filmile „Leviaatan“.

„Mandariinid“ kõneleb rasketest asja-dest väga lihtsalt, tutvustades vaatajale inimliku soojuse ja ligimesearmastuse kaudu ka inimhinge tumedamaid kül-gi, pakkudes ühtlasi rahutustele lepi-tust ning lootust helgemale tulevikule.Tegevus toimub Abhaasia-Gruusia vahelise konflikti ajal. Kaukaasia aja-lugu aga eristub lisaks kõigele muule ka oma hirmuäratava vererohkuse ja vägivaldsusega – nimelt on Kaukaasia olnud sajandeid (ja on seda siiani) erinevate verevalamiste tandriks. Täpsemini kirjeldatakse filmis Abha-asia-Gruusia konflikti ühte alamsõda - Abhaasia sõda - mis algas 1992. aasta suvel. Umbes 15 000 tuhande grusiini ning 3 000 abhaasi vere ning ligi vee-rand miljoni grusiinist sõjapõgeniku hinnaga saavutas Abhaasia 1993. aasta sügiseks võidu ning sellega ka de facto iseseisvuse, kuigi rahvusvaheliselt tunnustatakse Abhaasiat siiani kui Gruusia autonoomset osa, mitte kui iseseisvat vabariiki.

Siit tuleneb ka konflikti üks siiani

lahendamata probleeme: Gruusia valit-sus on korduvalt Abhaasiale pakkunud autonoomset vabadust, kuid abhaasid ei taha sellest midagi kuulda, väites, et nad ei taha Gruusiaga mitte mingit tegemist teha. Gruusia jällegi ei tun-nusta Abhaasia terviklikkust, nentides, et Abhaasia on ajalooliselt alati olnud Gruusia osa.

Eesti filminduse grand-old-man Lem-bit Ulfsak ning Linnateatri geenius Elmo Nüganen mängivad pearollides ning on raske nende meisterlikkust mitte hoomata. Tegevuspaik on nii-siis sõjategevusest räsitud Abhaasia, täpsemini üks eesti küla. Eesti külad tekkisid Abhaasiasse 19. sajandi teisel poolel ning tänaseks on neid jäänud 5 tükki. Pärast lahingut laipu matma tulnud eestlased satuvad ootamatu probleemi otsa – kaks vastaspoolel võidelnud meest on ellu jäänud. Siit algabki oivaline süžee, mida soovitan kindlasti nautima minna või kodus nautida, sest terve film on näiteks You-Tube keskkonnas saadaval.

Oscareid jagatakse tänavu 22. veeb-ruaril, just sel päeval on põhjust meie meestele Hollywoodis pöialt hoida!

Konstantin JefimovReporterTTÜ Üliõ[email protected]


BEING A LOCAL TOURIST

I have been living in Tallinn for six months and with another semester ahead, obviously, you cannot call me a tourist, but, on the other hand, I do not qualify as a local either. So, that got me thinking, what if I combined the two things that I am not and become a “local tourist” (strange concept, I know). Well, having determined to learn more about Estonia anyway and to become competent enough to guide my friends who visit me through the medieval streets of the city, last month I decided to tag along the daily free guided tour of Tallinn. Among the tourists, who were visiting just for a day, I felt like an expert. Of course, I could have shown off with my rela-tively greater knowledge of facts about Tallinn and Estonia, and answered the questions asked by the guide, but it kind of felt like cheating. So, I just tried to blend in and listen with great attention. However, my disguise as a one-day-tourist came to an end very soon, as the shiny reflector hanging from the pocket of my coat sold me

ESN CORNER

out. After clarifying that I was not from Estonia (I love when I get asked that question), although have lived here long enough to know about the reflec-tor rule, I found out that our guide had also spent a semester in Georgia. What a small world.

The tour was quite enjoyable indeed. Overview of the history, stories of the medieval castles… all fascinating, but what makes these tours really attractive are little pieces of information about the people’s attitude towards things, their opinions and some cool facts.

First and foremost, that little cute parliament building near Nevsky’s Ca-thedral, is not pink, it is salmon. Don’t make mistake, it’s a serious matter; did you also know that the flag of Estonia once belonged to the first Estonian national student corporation “Vironia” or that Estonian and Finnish anthems share the same melody? I didn’t. Esto-nians took the melody from the anthem of Finland but Finnish are so slow they haven’t noticed it yet (the guide’s joke, not mine - Estonians only bother to make jokes about their big Finnish brothers – also her words).

Another thing is that, apparently, Estonians are not really excited about the freedom monument on Vabaduse väljak for three main reasons - it looks like a Nazi swastika, it also looks like a cross and it cost the huge amount of money (but on the bright side, the glass it is made out of can withstand the nu-clear explosion).

Politicians, however, appear to be cool, namely the president and the Prime Minister, who are quite liked by the people. They are kind of like celebri-ties, taking selfies and tweeting a lot.Ooh, and if you ask the guide about the difference between the three major universities in Estonia, here is her an-swer- if you want to become smart you go to Tartu, if you wanna become rich you go to TUT and if you do not want to grow up yet and just be a student, then Tallinn University is for you.So, knowing those little details make it easier to feel like a part of the commu-nity and this is definitely what I would recommend to our new international students arriving this semester. I am pretty sure I will attend more of the guided tours again to become a true and qualified “local tourist”.

Mariam [email protected]


ESN CORNER

THE JOURNEY AHEAD"The world is a book, and those who do not travel read only one page."- St. Augustine

Before I begin to elaborate on a subject matter, a brief letter of introduction is in order. I am a bewildered, reckless and relentless throat of voices, trying to defy the set of central dogmas un-derpinned by society. In other words, I am a traveller, I am an earthwalker, set on a great journey around the world. I am just like anyone else, craving to explore new things, breathe in the freshly squeezed joy of this life and let the sugar drip down my neck. I am just like you, subdued by the magic game of the words, echoing their melody in the back of the ears.

Landing back on earth, my dear reader, I have to admit that I treasure that feel-ing of settling in Tallinn, Estonia four years ago. It was my very first time living on my own, without my mother, making me even fatter with her infinite

ESN CORNER

love of cooking and my father, cherish-ing his story about those fish, discus that his parents bought him when he was a child, instead of getting a new television set for the whole family. It was exactly back then that I thought to myself: “…right, let’s pack my things together and float out of here already, I have had enough!” Yes, I can hear you, my dear reader, it was cruel indeed to be willing to leave everyone and everything behind and set out chasing immature and unripe dreams…but no, I have no regrets to hide. This is what was written on the second page of my book in bold: no regrets.

It was back then, when a moment of epiphany stroke down upon me: one should not be stationary. Precisely, it means that the train leaves the station at 12.45 p.m. and not later. If you miss it, you might not be lucky to get anoth-er ticket. Neither can you expect what the journey might be like, so just hop on and hold on tight. The third page opened on: to move on is to grow.

However, the road is never smooth and one should never expect it to be

so. Someone will never miss a chance to throw pebble stones down the rails and they will make you graze on them until you choke. This can turn into an infinite nightmare, but you are the one taking the punch in the face, so it is up to you to either stand aside or punch back.

Once you get off the train, you have little time to spare and this is when you have to make the best out of the time you have left. This is a whole new phi-losophy on how to cast everything neg-ative aside and rejoice, no matter what. After all, it is our mind that interprets our thoughts and predicts every move. So it solely depends on you, how to react to any hardship.

To be frank, the only book that will teach you something everlasting and make you appreciate it to its full extent will be the one written by you. So, would you like to have a story of your own or would you rather be listening to and reading the other, bragging about their adventures? Why not being the one, worthwhile listening to? Or read-ing?

Dmitrii [email protected]


SPORT

TOOMAS RAADIK– KALEV/CRAMOST TTÜ-SSE

Omal ajal Pärnu korvpalliklubist raske südamega lahkunud Toomas Raadik, hüüdnimega „Radza“, on mänginud kaks hooaega ka Eesti valitsevas meistriliiga klubis Kalev/Cramos ning jõudnud nüüd TTÜ-sse. „Kui esimese Cramo hooaja jalavigastus välja arvata, siis said seal päris palju mänguaega?“ alustan Tehnikaülikooli raamatukogu kohvikus vestlust. „Jah, esimesel hoo-ajal, kui paljud põhimehed erinevatel põhjustel väljas olid, siis sain suhteli-selt stabiilselt platsil olla, nii BBL kui ka VTB liigas“ vastab Toomas. Raadik on mänginud Pärnus viis hooaega, Kalev/Cramos kaks ning käimasolev hooaeg on tal esimeseks TTÜ-s.

Martin MalmSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

„Mis sind üldse TTÜ-sse tõi?“ küsin Toomaselt. „Tegelikult on põhjuseid mitmeid. Teisel hooajal, kui kõik põhimehed terveks saanud olid, siis järk-järgult hakkas mul mänguaeg vä-henema“ vastab ta. Enda sõnul oleks ta mängijate tagasi tulles rohkem mängu-aega väärinud, tahtis ja võitles. Treener ei pidanud seda aga ilmselt piisavaks. „Kuid see ei olnud peamine põhjus, miks ma TTÜ-sse tulin,“ sõnab Too-mas ning jätkab: „Pakkumisi on mulle TTÜ-st juba neli või viis aastat tehtud, ei pidavat minust enne tõelist korv-pallurit saama, kui TTÜ-s ei mängi,“ muheleb ta öeldu üle, „aga vanemad soovisid ka, et ma õpinguid jätkaks. Ma olen siin teinud materjalitehno-loogia bakalaureuse ning nüüd jätkan magistriõpet ärikorralduse erialal,“ lõ-petab Toomas lause. Meeskonnakaas-lased nimetavad Raadikut Heino Lille

(TTÜ KK peatreeneri) pojaks. Ilmselt seetõttu, et niivõrd pikka aega oodatud mees nüüd lõpuks ka TTÜ-s mängib.Ma olen uudishimulik ning küsin otse: „Kus parem palk oli?“ „Suhteliselt sama on tegelikult. Kuna ma niikuinii TTÜ-sse õppima tulin, siis tundus loogiline ka siin mängida, lisaks on mulle spordiklubi poolt elamine an-tud, mis on samuti suureks plussiks,“ vastas Toomas. „Kui tihti te siin trenni teete?“, huvitun. „Trenni teeme kaks korda päevas ja kuus päeva nädalas,“ ütleb ta. Tahan kohe teada, kuidas sellise koormuse all õppetööd teha õnnestub. „Tead, ega kui kell kuus on trenn ja kell kaheksa pead loengus ole-ma, siis on suhteliselt error ikka olla seal, kuid sel semestril lõpetasin kõik ained positiivsete tulemustega,“ teatab Raadik. Seda oli mul hea kuulda. Tean TTÜ nõukogudeaegsete mälestuste

Foto: Sten-Ander O

jakallas


SPORT

lugemisest, et tudengid, kes näitasid spordis häid tulemusi, olid peaaegu alati ka ühed eesrindlikumad õppurid ning tolleaegses ühiskonnas oli tauni-tav, kui sa suutsid spordis tugev olla, kuid akadeemilisel õppel teistest maha jäid.Lähen teemaga edasi: „Kui sa ütled, et finantstingimused on peaaegu samad, siis kuidas on lood treenimise meetodi-tega?“ „Treenimismeetodid on küll vei-di erinevad,“ vastab Toomas. „Millised on siis peamised erinevused?“, küsin uudishimulikult. „Cramos oli tegemist täisprofessionaalidega, mängijad pidid keskenduma vaid treenigule ja mängu-le. TTÜs on kokku pandud üliõpilas-meeskond, paljud peavad keskenduma ka koolile, mis võtab väga palju ener-giat ja sellest tulenevalt pole mängijad ka nii ambitsioonikad. Kahe jumala teenimine jätab endast ikka märgi maha“. Küsin veidi kohmetult, kuidas on lood tema ambitsioonidega. Ilma pikema pausita ütleb ta enesekindlalt: „Ma ei saa öelda, et mu ambitsioonid kadunud on, kuid eks see keskkond ikka mõjutab.“ Arusaadavalt seab akadeemiline õpe meeskonna aren-gule ka teatavad piirid, kuid Toomas kinnitas, et üldjoontes on meeskond ühtne. Ei ole kerge käia kuus päeva nädalas trennis ja samal ajal päevases õppes tudeerida. Tegelikult jäi Toomas ikka optimistlikuks ning ütles, et näeb, et üldpildis tahab meeskond kindlasti veel kaugele jõuda, tuleb lihtsalt leida kuldne kesktee kombineerimaks õppe-tööd ja korvpalli.

Vestleme edasi. Soovin teada, milline näeb välja nende tavaline treeningpäev. „Treeninguid on kahte tüüpi, hommi-kuti keskendume enamasti viskamisele ning üldfüüsilisele, õhtune trenn on rohkem mänguline, teeme soojenduse, venitame, sellele järgneb üldiselt min-gisuguse mänguelemendi harjutamine (nt kiirrünnakute lahendamine), mille eesmärk on valmistada ette mänguli-seks osaks. Pärast soojendust ja drille me mängime üle välja 5 vs 5 korvpalli, tavaliselt kas 3 või 4 korda 8 minutit,“ vastab Toomas. „Kuid kui võrrelda treeninguid eelneva tiimiga?“ küsin jätkuks. „Cramos keskendusime natu-ke teistele asjadele. Peamine erinevus seisnes vast selles, et mängude ajal, kui keegi midagi valesti tegi või valesti asetses, peatati mäng kohe kinni ja sel-gitati mängijale, mida ta valesti tegi“, vastab Tom. „Siin siis ei peatata?“ küsin kerge uudishimuga. „Siin juh-tub seda pigem harva," vastab Radza

ning jätkab: „Olin terve suve Laanega (TYCO Rapla korvpallur) koos. Ta rääkis, et Raplas oli mõni trenn nii hull, et nad ei saanudki mängida, sest keegi paiknes pidevalt valesti ning mäng pandi seisma,“ teatab Toomas.Uurisin põgusalt, kas ka jõusaali treeningutes esineb võrreldes Kalev/Cramo meetoditega suuri erinevusi ning selgus, et sealsed treeninguid olid ka veidi teistsuguse ülesehitusega - kui siin pannakse rõhku peamiselt kolme-le-neljale erinevale harjutusele, siis valitseva meistri juures said rõhku ka vähemolulised lihasgrupid ning tree-ningud kandsid spetsiifilisemaid ees-märke. „Näiteks mõnikord tegime sel-liseid harjutusi, mis olid keskendunud kiiruse arendamisele, teinekord jõule, mõnikord tegime hoopiski bodybump’i laadseid vastupidavus-jõutreeninguid ja nii edasi,“ räägib Radza.

„Kuidas hindad selle aasta meeskon-da?“, pärin Toomaselt. „Hooaeg on meil paljuski läinud vigastuste nahka ning me alles otsime oma mängu,“. Kuid olles ühes kindel: „Me suudame palju paremini mängida. Mängijad on tegelikult head, füüsist on, joosta jõuavad, visata oskavad, kuid tun-dub, et hetkel on veidi puudujääke omavahelises arusaamas. See, mis meist välja võetakse ja see, mis meist annaks välja võtta, see on ütleme nii suur (näitab kätega umbes kahe kol-mandikulist vahet),“ ja lõpetab lause. „Teeme ikkagi igapäevaselt trenni edasi, et lõpuks saavutada teineteise

täielik mõistmine.“

Lõpetuseks küsin Raadikult, milliseid muutusi prognoosib ta Alexela KML’i tabelis, kus TTÜ paikneb hetkel kuuendal kohal. „Eks nüüd hooaja teine pool paneb asjad paika, värskelt ridu täiendanud TLÜ/Kalev võib siin veel üllatada. Tarvas on suhteliselt laiali jooksnud, näis, kas saab tuge-vamaks või mitte. Pärnu võib veel ära kukkuda ja nii edasi,“ spekuleerib Tom. „Aga TTÜ?“ küsin mina. „Loo-dame, et omal nüüd mängu käima saame, sest andekaid kutte meil on. Kilian (TTÜ mängija, kes liitus TTÜ-ga käimasoleva hooaja alguses, kuid tõsise jalavigastuse tõttu ei ole siiani veel mängida saanud) hakkab ka nüüd varsti vaikselt trenni tegema ning on ilmselt play-off’ideks platsil,“ lõpetab Toomas optimistlikul toonil.

TTÜ korvpalliklubi on Eesti ainus peamiselt üliõpilastest koosnev meist-riliiga klubi. Käimasoleval hooajal on kõik mängijad peale ühe tudengid ja peale Joonas Järvelaineni (kes õpib Tartu Ülikoolis juurat) ka TTÜ nime-kirjas olevad õppurid. Loodame, et meeskond saab ka sel aastal rahvusva-helisest ISBL liigast (Euroopa tudengi-te korvpalliliiga) osa võtta, kus 2013. aastal tuldi esikohale. Jääme ootama suuri võite ning kutsume üles kõiki ti-pikaid TTÜ meeskonnale kaasa elama. Lisainfot mängude kohta leiab TTÜ KK Facebook`i lehelt: https://www.facebook.com/TTU.Korvpalliklubi

KLUBI MÄNGE VÕITE KAOTUSI

1. BC Kalev/Cramo 22 18 4

1. TÜ/Rock 24 19 5

2. TYCO Rapla 17 11 6

3. KK Pärnu 16 9 7

4. Rakvere Tarvas 16 8 8

5. TTÜ KK 17 6 11

6. BC Valga/ Maks&Moorits

12 4 8

7. TLÜ/Kalev 18 3 15

8. Audentese SG/Noortekoondis

18 2 16

TABELISEIS

Vilets mäluHajameelne õppejõud pöördub loengu ajal auditoriumi poole.- Kas ma olen teile juba rääkinud naljakat lugu sellest, kuidas ma ma-temaatikaga tegelema hakkasin? -- Ei, te pole seda lugu täna veel kordagi rääkinud! -

UneskõndijaÜhel vanal professoril tuvastati unes kõndimise probleem. See tuli välja, kui keset ühte pikka loengut ta ootamatu küsimusega üles äratati.

.

HUUMOR


HALVA HUUMORI INSTITUUT

Aleksander [email protected]

Meie instituudi õppejõud on valmistatud taaskasutatud tudengitest!

Dekaani solvang- Meie dekaan, see kuri tõbras, ütles mulle nii koledasti, et kui ta oma sõnu kohe tagasi ei võta, siis ma lähen siit ülikoolist ära! - Kur-dab üks tudeng teisele.- Mis ta sulle sellist siis ütles? -- Eksmatt! -

Probleemsed ainedTudeng lõpetab ülikooli ja vanemad küsivad tema kogemuste kohta:- Mis ained sul siis ülikoolis kõige rohkem raskusi valmistasid? -- Vähesed valgud ja ülearused alko-holid. - Vastab tudeng.

EdutamineDekaan kutsub tudengi oma kabi-netti. - Sa oled äärmiselt viletsa õppee-dukusega ning sinu madal aktiivsus loengutes paneb mind kahtlema, et sinu koht on tudengi kingades. Millega sa üldse tegeled? -- Ma töötan Haridusministri nõuni-kuna! - Vastab tudeng.- Selisel juhul on lausa imetlusväär-ne, et sa sedavõrd auväärt ameti kõrvalt üldse leiad aega ka meie teaduskonnale pühendada. Aga nagu ma ütlesin, siis sinu võimetega ei peaks mitte tudengi kingi kuluta-ma, vaid vähemalt assistent olema! - Kiidab dekaan närviliselt!

SUDOKUSUDOKU


MAAILMA SUURIMTUDENGITE PIMEKOHTING!

Registreeru nüüd:kultuuriklubi.ee/tudengidateLisainformatsioon: fb.com/ttukultuuriklubiMeediapartnerid:

14.VEEBRUARKELL 15:00

========

Solaris Keskuses

- 2015 -TUDENGIDATE

Veebruar 2015

Documents

Transcript of Veebruar 2015