Sisukord

Miks ma kandideerin Riigikogu valimistel. ........................... LK 3

Minust endast. ..................................................................... LK 4

Rubriik „Teised minust“. ....................................................... LK 5

Endine kolleeg Tartu ülikoolist VOLLI KALM:

Argumentidele tuginevaid otsustajaid

on meil igal pool väga vaja. ................................................. LK 5

Põlva maavanem 1993-1998 KALEV KREEGIPUU:

Miks oleks meile kasulik loobuda heast maavanemast. ....... LK 6

Võru maavanem ANDRES KÕIV: Toetan Ullat! ..................... LK 7

Kahekõne: ULLA PREEDEN ja IGOR TARO

„Põhjalike muudatusteta Eesti areng pidurdub“. .................. LK 8

Riigikogu liige ja astrofüüsik ENE ERGMA:

Teadus ja poliitika! .............................................................. LK 12

Kaitseliitlane IGOR TARO:

Mis saab Ukrainast ja kas samasugune

asjade käik on võimalik ka Eestis? ..................................... LK 15

IRL naiskogu juhatuse liige ULLA PREEDEN:

Miks kleepisid IRL naised vuntsid ette? ............................. LK 16

Filmitegija ja noorpoliitik MARTIN RUUS:

Portree unistuste peaministrist. .......................................... LK 17

IRL programm ja nimekiri Kagu-Eesti kandidaatidest. ....... LK 18

Parim sõber PILLE VARIKU:

Kodu ja sõbrad on parim toetus. ........................................ LK 19

3

Miks ma kandideerin Riigikogu valimistel?

Kahtlemata motiveerib mind enim koha-

like inimeste hea käekäik, mille aluseks on

tugev perekond, hea haridus, tasuv töökoht

ja toetav kogukond. Kagu-Eesti ei ole mitte

viimane ääremaa, vaid just siit algab ilus ja

elamisväärne Eestimaa. Seetõttu on äärmi-

selt olulised riigi regionaalpoliitilised tege-

vused ja otsused.

• Hea haridus on vundament, mis

võimaldab luua, ühtlustada ja siduda

ühiskonnas olulised väärtused. Eesti

pikaajalise arengu tagatiseks on

elukestva õppe mõtteviisi juurdumine

ning kohalikke olusid arvestav hari-

dussüsteem.

• Investeeringud väikelinnadesse ja

maapiirkondadesse on hädavaja-

likud, et tõmmata käima kohalikku

ettevõtlust ja luua töökohti. Tasuva

töökoha olemasolu on esimene

eeldus maaelu püsimisele ja

rahvastiku väljarände pidurdumi-

sele.

• Kõik meie poliitilised otsused

alates haridusest kuni majan-

duspoliitikani peavad lähtuma

ennekõike laste ja perede huvi-

dest. Seejuures on oluline kind-

lustunne, mille loovad erakon-

dadevahelised kokkulepped,

paindlikumad töö- ja pereelu

ühitamise võimalused ning

lasterikaste perede tõeline

väärtustamine.

Olen Sulle väga tänulik kui otsustad mind

toetada oma häälega Riigikogu valimistel!

4

Minust endast

Ma olen pärit maalt, täpsemalt Räpina

vallast, Ristipalo külast, kus minu lapsepõlv

möödus metsaveerel, õdede ja vendade

seltsis talutöid tehes. Suvel heinategu, vara-

sügisel kartulivaod - lihtne, traditsiooniline

eluviis kujundas minu maailmapildi ja ma

olen tõesti uhke oma päritolu üle. Gümnaa-

siumi lõpetamise järel viisid aga ülikooli-

õpingud mind põnevate seiklusteni teadus-

maailma Tartu ülikoolis, kus omandasin

doktorikraadi geoloogia osakonnas.

Alates 2011. aasta lõpust olen

tagasi Kagu-Eestis, ametis Põlva

maavanemana ja mul on ülimalt hea

meel tegutseda oma kodukandis -

siin on minu juured.

Teadustööst poliitikasse siirdumine

pole olnud ei lihtne ega mitmete mu

tuttavate arvates ka õige otsus, sest

kõik muud töökohad on justkui puhtad

ja läbipaistvad, kuid kõik poliitikaga

seonduv räpane ja hämar. Seda on

võrreldud isegi „musta auguga“. Mina

olen aga veendunud, et poliitika on

täpselt selline nagu poliitikud ise seda

on ja mida enam on poliitikas erineva tausta

ning teadmistega spetsialiste, seda parema

kultuuriga poliitika saame.

Minu huvid ja hobid: olen naiskodukaitsja

Põlva ringkonnas, Kaitseliidu Põlva maleva

juhatuse ja Kaitseliidu Vanemate Kogu liige;

Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu nais-

kogu IREN juhatuse liige ja IRL Põlva piir-

konna esimees; MTÜ Räpina Ühigümnaa-

siumi Vilistlaskogu juhatuse liige.

Mulle meeldib maalida, raamatuid lugeda,

korvpalli mängida ja ujuda. Vabal näda-

lavahetusel olen aga õnnelik koos heade

inimestega looduse vaikuses.

Kogumikust, mida käes hoiad või siis interneti avarustest lugema oled sattunud, leiad nii

minu enda mõtteid, mida hindan. Eesmärke, mida sean. Hoiakuid, mida väärtustan. Lisaks

võid lugeda mõtteid nii minu endiste kui praeguste kolleegide, koostööpartnerite, sõprade ja

mitmete teiste kaasteeliste sulest, keda ääretult austan.

Ma tänan teid ja kõiki oma abilisi!

Kontaktid

Ootan teie häid mõtteid ja ettepanekuid.

E-mail: ulla.preeden@gmail.com

Telefon: +372 5400 5833

Facebook: https://www.facebook.com/ulla.preeden

5

VOLLI KALM: Argumentidele tuginevaid otsustajaid on meil igal pool väga vaja.

Olen olnud mõned aastad tagasi Ulla

vanem kolleeg Tartu Ülikoolis ja veelgi

rohkem aastaid tagasi üks tema õppejõudu-

dest geoloogia osakonnas. Ulla lahkumine

ülikoolist, kui ta nimetati Põlva maavane-

maks, tekitas kahetisi tundeid. Ühelt poolt

oli kahju, et lahkub noorem ja perspektii-

viga kolleeg. Teiselt poolt aga tunnustus

tema julguse eest võtta vastu selline, tervet

tema elu põhjalikult muutev otsus. Suured

elumuutused hirmutavad mugavaid inimesi,

kohanemisvõime on osa intelligentsusest.

Jättes kõrvale eriala-keskse heatahtliku

armukadeduse, mis tekib alati siis, kui

oled sunnitud hea inimese kellelegi teisele

“loovutama”, tundsin ma tegelikult samas

ka heameelt, et avalik sektor saab endale

sellise noore, väga hea haridusega, tasa-

kaaluka naisjuhi. Olin juba tollal ja olen

praegugi kindel, et Ulla karjääri tipphetk

juhina, mistahes rollis või tegevusalal, on

veel kaugel ees. Miks ma nii arvan, järeldub

tema isiksusest ja tema haridusest. Ta ei

ole rabeleja ega tujutseja, aga järjekindel

ning loogiliselt arutleva mõtteviisiga. Muidu

poleks olnud võimalik jõuda doktorikraadini

geofüüsikas, mis on kombinatsioon loodus-

ja täppisteadustest. Palja jutu- ja kirjutamis-

oskusega selles teaduses midagi ära ei tee,

vaja läheb väga head arusaamist füüsikast,

statistikast ja teistest reaalteadustest. Miks

on selline haridus või doktorikraad oluline

juhile? Aga sellepärast, et teadustööga

aastaid tegelnud inimesed oskavad vältida

tegutsemist tegutsemise enda pärast. Nad

on harjunud toimetama kindlate eesmärkide

nimel ning leidma loogilised teed nendeni

jõudmiseks. Organiseeritud, võimalikult

efektiivselt korraldatud ja tulemustele orien-

teeritud tegutsemisviis on omane teadusliku

koolituse saanud inimestele. Sellisena käituv

nais-ülemus ei pruugi olla Eestis veel igal

tasandil avasüli tervitatav ning tulemuste

järgi hinnatav, aga tulemus on see mis loeb!

Me jätame ühiskonnana või kogukonnana

palju tarkust ja võimeid kasutamata, kui ei

kaasa juhtimisse rohkem naisi, sõltumata

nende maailmavaatest või erakondlikust

kuuluvusest. Mehed on ju juhtimas juba

oma võimete piiril!

Mul on hea meel veel selle üle, et Ulla

pole saanud kõrgesse ametisse ning

noorte “sealt nad tulevad” juhtide hulka

mitte tasuks usina noorpoliitiku karjääri või

meediast tuntud näo eest, vaid oma hari-

tuse ja eestvedaja-tüüpi iseloomu tõttu.

Mäletan, et vestlesime Ullaga ühel õhtul

meie endises ühises töökohas pärast

seda, kui ta oli juba teinud otsuse ülikoo-

list lahkuda ja vastu võtta maavanema

amet. See otsus polnud talle ilmselt kõige

kergem teha, ja ka minule ju põhimõtteli-

selt ei meeldinud, kuid mulle jäi meelde,

kui selgelt ja konkreetselt oli ta tehtud

otsuse poolt- ja vastu argumendid läbi

kaalunud. Selliseid, argumentidele tugi-

nevaid otsustajaid ja siis oma tegude eest

vastutajaid on meil igal pool väga vaja.

Teised minust

6

Teised minust

KALEV KREEGIPUU: Miks oleks meile kasulik loobuda heast maavanemast.

Olen täitnud maavanema kohuseid nii

ammu, et kui Ulla Preeden kutsuti maakonna

parimate abiturientide vastuvõtule, olin juba

sellest ametist lahkunud. Nii ei õnnestu-

nudki temaga tutvuda enne, kui see noor ja

tark naine mõnevõrra üllatuslikult maavane-

maks määrati.

Selle 20 aasta jooksul, mis lahutab meie

tegemisi samas ametis on nii maakonnas

kui maavanema töös päris palju muutunud,

kuid põhilised eesmärgid ja tegevusvald-

konnad on jäänud siiski samaks. Püüdes

neid võimalikult lühidalt kokku võtta, siis tuli

sel ajal ja tuleb praegugi olla nö. sillaks riigi

ja kohalike omavalitsuste vahel. Tuleb seista

maakonna tasakaalustatud arengu eest

kõigis eluvaldkondades ning neid on päris

palju, haridus- ja sotsiaalteemad, ühistrans-

port, planeeringud, ettevõtlus jne.

Olles jälginud Ulla tegemisi nii meedia

vahendusel kui ühistel aruteludel võin täie

kindlusega öelda, et ta on oma ülesannetega

väga hästi toime tulnud. Hea toimetulek ei

tähenda mitte seda, et tihtipeale lõppotsuste

vastuvõtjana ongi ta kõigis valdkondades

kõigist targem. Eelkõige tähendab see

oskust kuulata õigeid inimesi, esitada õigeid

küsimusi, saadud infot põhjalikult analüüsida

ning seejärel teha õigeid järeldusi.

Vahetult olen Ulla poolt sellist lähenemist

kogenud osaledes ettevõtjate ümarlauas,

mille ta kutsus kokku kohe oma ametiaja

alguses, olles Põlva maavanematest

esimene, kes selle regulaarseks muutis.

Ta on öelnud, et ümarlaua kokkukutsumise

eesmärgiks oli koondada erinevate valdkon-

dade esindajad, erineva suurusega ettevõ-

tete juhid ja spetsialistid, kuna ilma tuge-

vate tööandjateta pole areng maakonnas

võimalik. See on olnud kogemuste vahe-

tamise, vaidluste, uute ideede ning lahen-

duste otsimise ja leidmise ümarlaud.

Uudis, et Ulla kavatseb kandideerida Riigi-

kogusse tekitas vastuolulisi mõtteid. Kind-

lasti oleks tal Põlvamaal veel palju teha

ning arvan, et maakond vajab teda. Samas

püüdes ette kujutada ideaalset Riigi-

kogu liiget, leidsin, et Ullal on olemas kõik

omadused selles ametis tulemuslikult tööta-

miseks. Lisaks sünnipärastele eeldustele

on ta pikka aega teadustööd tehes oman-

danud väga hea analüüsivõime ja selge

väljendusoskuse. Maavanema ametis on ta

saanud hea ülevaate põhilistest eluvaldkon-

dadest nö. rohujuure tasandil. Samas on nii,

et võid ju maakonna tasandil töötades asja

tunda ja lahendusi näha, kuid ikka ja jälle

kipuvad „käed lühikeseks“ jääma. Riigikogu

on aga koht, kus võimalik muuta seadusi

ning kujundada riigieelarvet.

Lisaks tarkusele on Ullas piisavalt naiselikku

atraktiivsust ja sarmi, mis poliitikas osale-

misel kahtlemata kasuks tuleb. Mitte ainult

Ullal, vaid enamusel teistel Riigikogusse

pürgivatel naistel on inimlikke omadusi,

7

ANDRES KÕIV: Toetan Ullat!

Toetan Ulla Preedenit neil Riigikogu vali-

mistel. Seda mitmel põhjusel. Olen veen-

dunud, et haritud ja targad inimesed peavad

poliitikas aktiivselt kaasa lööma, sest selles

valdkonnas on vaja tegelikke teadmisi, mitte

ainult sõnavahtu. Lisaks olen veendunud,

et poliitikas on vaja senisest enam naisi,

sest neile on omane praktiline, elulähedane

hoiak, mis aitab saavutada reaalseid tule-

musi, midagi päriselt ära teha.

Minu senine kokkupuude Ullaga on olnud

tingitud peamiselt maavanema rollist. Võru

maavanemana olen selgelt tajunud, et Ulla

suudab mõelda mitte ainult Põlva maava-

nemana, vaid ka laiemalt, kogu Kagu-Eesti

võtmes. Pean seda õigeks ja oluliseks,

nagu ka seda, et Ulla on Kaitseliidu Vane-

matekogu liige - ta mõistab riigikaitse oluli-

sust, ja seda, millel riigikaitse tugineb. Olen

veendunud, et tema valimisel Riigikokku

saaks meie piirkonna inimesed endale

hea esindaja, kes on ise siit pärit ja kelle

jaoks on Kagu-Eesti mured südameas-

jaks, mitte suusoojaks või jutu jätkuks.

mida meestel tihti väheseks jääb. Naised on

üldiselt hoolivamad, alahoidlikumad, järje-

kindlamad... Naistel on omad seisukohad

ja huvid, mis vajavad mõistmist ning kaitset.

Seda saavad ja oskavad teha eelkõige

sama soo esindajad. Ma ei arva, et Riigi-

kogu peaks paljude näitajate, sealhulgas

soolise koosseisu poolest olema ühiskonna

täpne peegelpilt. Praegu on aga see vahe-

kord kindlasti paigast ära. Kui Riigikogus

oleks tunduvalt rohkem aktiivseid, ener-

gilisi ja tarku naisi tõuseks sellest palju

kasu meile kõigile. Nii et ärgem unus-

tagem valimistel sellele mõelda!

Teised minust

8

Riigikokku kandideeriva Põlva maava-

nema ULLA PREEDENI arvates vajab

Eesti poliitika värsket mõtlemist ja

uutmoodi tegutsemist. Selleks on poliiti-

kasse tarvis kohapealseid uusi arvamus-

liidreid. Päevakajalistel teemadel arutleb

ta värskelt poliitikasse tulnud samas

nimekirjas kandideeriva ja aastaid Kagu-

Eestis Aktuaalse Kaamera korrespon-

dendina töötanud IGOR TAROga.

Igor (I):

Politoloog Tõnis Saarts esines just arvamu-

sega, et valimised võidab see, kes suudab

kõige paremini tabada aktuaalset konflikti.

Tema pakutud kolm teemat – julgeolek,

inimeste toimetulek ja riigivalitsemise muut-

mine – on minu arvates seotud. Nende

vahel pole võistlust, üks tuleneb teisest.

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik paran-

dada piiriäärsete alade julgeolekut, kui seal

elavad inimesed ei tunne end hästi. Need

sajad mahajäetud talud, kus kedagi ei ela –

kes jälgib piirkonnas toimuvat, kui inimesed

järjest lahkuvad?

Ulla (U):

Iga inimene, kes siit piirkonnast lahkub,

on tegelikult kaotus nii piirkonna arengu

kui ka julgeoleku seisukohalt. Senikaua,

kui inimene liigub vabatahtlikult, on see

loomulik, aga kui teda sunnivad majan-

dusolud, peab riik ja kohalik omavalitsus

hakkama mõtlema – mida tuleb väljarände

peatamiseks teha. Kindlasti pole meil

võimalik neid teemasid lahutada – kait-

sevõimet ja majanduslikku julgeolekut.

Ükski inimene ei hakka mõtlema riigikait-

sele, kui tal endal pole hea elada. Kesk-Eesti

seisukohast võib tõesti tunduda ebaõiglane

kui riik hakkab Kagu-Eestit eelisarendama,

aga selle tingib meie geograafiline asukoht.

I: Töökohtade küsimus on minu meelest

meie piirkonnas üks peamisi muresid.

Kust töökohad tulevad? Ettevõtjad loovad.

Milleks ettevõtjal ujuda vastuvoolu, kui mujal

on kergem. Ma olen aastaid mõelnud seda,

et mis juhtuks, kui riigivalitsemise keskus

koliks Tallinna asemel lõuna poole. Kui

riigiametisse tööle asudes ei peaks kolima

pealinna-äärsele põllule, vaid saaks tööle

käia näiteks Põlvast, Vastse-Kuustest või

isegi Oravalt. Üks võimalus oleks alustada

vähemalt mõnede riigiametite väljatoomist

ülerahvastatud pealinnast, kus pole isegi

lasteaiakohti. Omakorda võiks kindel hulk

riigiametite inimesi teha kaugtööd, kasvõi

kolmel päeval nädalas. Suur osa sõidab

nagunii iga nädal maakodust Lõuna-Eestist

Tallinna tööle. Kui riigisektor sellist eeskuju

näitaks, siis tuleks ju eraettevõtjad loomu-

likul viisil järgi, mis sa arvad?

U: Ma tõsiselt imetlen ja austan neid ettevõtjaid,

kes on jäänud maapiirkondadesse. Nad ju

tegelikult sõna otseses mõttes ujuvad vastu-

voolu! Tippspetsialiste on tihti võimatu leida,

rääkimata ka tavalisest tööjõust. Kuigi tean,

et enamik ettevõtjaid ise oma tegevusele

otseselt abi ei oota, siis lumest lükatud teed,

kiired ühendused või siis toetus kasvõi hea

sõnaga on väga oluline. Inimesed peavad

tundma, et nad on vajalikud. Nendes olukor-

dades, kus on tarvis kohaliku omavalitsuse

tuge, ootab ettevõtja kiiret asjaajamist ning

Kahekõne: ULLA PREEDEN ja IGOR TARO„Põhjalike muudatusteta Eesti areng pidurdub“.

9

inimlikku lähenemist. Iga soodustus, mida

riik saab teha, et maal ettevõtlus areneks

– aitaks meie piirkonda elule äratada. Täna

tundub, et liigume justkui vastupidises

suunas, piirangute ja kontrolli-ühiskonna

poole, selle asemel tuleks ehk rohkem tege-

leda väärtuste kasvatusega.

Riigisektori tagasi maale toomine kõlab ehk

isegi uhkelt, kuid pigem tuleks täna saada

pidurid peale selle ära kolimisele. Tõenäoli-

selt on üle-eestiliselt valdkondi, mida saaks

olemasolevate keskustega ühendada,

näiteks riigikaitseliste tegevuste tugevda-

mine Võrumaal. Veelgi enam, kuna tegelikult

kasutame üha rohkem e-teenuseid, oleks

kaugtöökohtade poole liikumine sellega

kooskõlas. Siiani oleme neid võimalusi

pigem ignoreerinud, kuigi peame tulevikus

tahest tahtmata sinnapoole liikuma. Seda

on näidanud kasvõi maale kolinud noored

pered.

I: Konkurendid on kõvasti kritiseerinud IRL-i

maksureformi ja mulle tundub, et seda

tehakse kartusest, kuna erakond on suutnud

oma ettepanekuga probleemi tuuma nii hästi

tabada. Meil on Kagu-Eestis palju töökaid

inimesi, kelle sissetulek võimaldab ainult

ots-otsaga kokkutulemist. Kuidas aidata

neid võimalikult kiiresti ja samal ajal ka

anda võimalus majanduse elavdamiseks?

Üheprotsendiline tulumaksu alandamine ei

tundu efektiivne, kuna annab suurima võidu

peaministri palgaga inimesele ja lihtinimene

seda muutust ei taju. Kui umbes 500-eurose

palga teenijal jääb kätte 70 eurot rohkem,

siis on see suur abi. See raha ei jää kindlasti

pangakontole, vaid läheb majanduse elav-

damiseks ja riik saab siit oma maksud varem

või hiljem kätte. Miks on selline maksureform

parem, kui näiteks astmeline tulumaks?

U: Kui tahame saavutada seda, et madalapal-

galise toimetulek paraneks – annab suurima

mõju just IRL-i maksureform. See kindlasti

elavdaks majanduselu ja esimene sihtrühm,

keda see mõjutaks, on just

maal elavad inimesed,

kus palgad on pigem

väikesed. Mõeldes kasvõi

oma emale, kes saab

lasteaias kokana töötades

võrdlemisi madalat palka,

siis tema igapäeva toime-

tulekut mõjutaks see kind-

lasti. Palju on räägitud

sellest, et justkui astmeline

tulumaks oleks kogu Eesti

tuleviku päästerõngas, siis

mina nii ei arva. Inimeste

pürgimus kõrgema palga

poole ei peaks riigi poolt olema kõrgema

tulumaksuprotsendiga karistatud. Üldi-

selt peaks maksupoliitika meetmete mõju

analüüsimisel arvestama ka nende koos-

mõju teiste toetustega ja lihtsalt rohkem raha

kätte, ununeb kiiresti. Pigem tuleks tegut-

seda selle nimel, kuidas päriselt majandus-

keskkonda elavdada.

I: Maksureform on selline omamoodi tulekahju

kustutamine – anname inimestele kiirelt abi,

aga pikas perspektiivis peab tegema midagi

veel, et madalapalgalisuse surnud ringist

10

välja murda. Haridus on selline investeering,

mis on läbi aegade end alati ära tasunud.

Meenutagem või eestlaste rahvuslikku

ärkamist – oma riigi loomisele eelnes ikkagi

haritlaskonna teke. Olen huviga lugenud

nende inimeste memuaare, kes on Eesti

riigi koidikul end üles töötanud just tänu hea

hariduse omandamisele. Nende inimeste

toel tuli Vanemuise ehitus, eestlaste pangad

– lõpuks hakati juba sakslaste käest mõisaid

välja ostma. Ka nüüd tundub, et on tarvis

kvalitatiivset hüpet hariduses ja nii hari-

duse kui teaduse rahastamises, et murda

välja sedapuhku odava allhanke majan-

dusmudelist targa töö tegijateks. Sest ainult

kallist tööjõudu müües

saab heaoluühiskonda

üles ehitada. Koolihari-

duse teema on alati kirgi

kütnud, eriti Põlvamaa

keskuses. Millistele väär-

tustele peaks ümberkor-

raldused hariduses raja-

nema, et kogukond neid vastu võtaks ja

positiivsed muutused tuleksid?

U: Koolivõrgu ümberkujundamist on paraku nii

Põlvas kui ka paljudes teistes piirkondades

seni nähtud pigem hoonete keskselt, samas

kui peaks rohkem tegelema sisuga. Kasvu- ja

õpikeskkonnaga, kus peale betoonseinade

on parimad õpetajad, innustav juht, kaasatud

lapsevanemad ja toetav kogukond. Iga otsu-

sega, mida me teeme hariduses, kaasneb

ääretult suur vastutus. Lihtsad hüüdlaused

kvaliteeti ei taga ning kogu meie haridussüs-

teemiga tuleb tegeleda laiemalt.

Õpilase vaatest lähtuvalt tooksin hetkel välja

märksõna erivajadused. Tänane ja tule-

viku riiklik hariduspoliitika eeldab ja soovib

rohkem kaasata erivajadustega noori tava-

koolis ja vähem kusagil eraldi. Siht on õige,

sisuliselt ka õige, kuid selgeid meetmeid ei

ole. Hetkel ei ole enamik meie koole ega

õpetajaid valmis selleks, pole piisavalt

tugispetsialiste, rahastust, oskusi hakkama

saamiseks. Kogu süsteem peab toetama

seda tervikut, mida me soovime. Samas

erivajadused pole mitte ainult abi ja järele

aitamine, vaid tegelemine ka andekate

õpilastega. Näiteks viimane PISA uuring

viitas selgelt sellele, et Eestis on palju

keskmiselt tublisid, kuid meil on võrreldes

Põhjamaadega väiksem osakaal tippude

tippusid. Eesti koolisüsteem soosib kesk-

misi püüdlike õpilasi ja vajaka jääb toetu-

sest andekatele.

Teine teema, millega peaks kohe tegelema,

on täiskasvanuõpe. Eestit iseloomustab

võrreldes teiste riikidega madal oskustööjõu

kättesaadavus ja ligi kolmandik põhi- või

keskharidusega inimestest ei oma erialast

haridust. Pikaajalise arengu tagatiseks on

aga just elukestva õppe mudeli juurutamine.

Esiteks, tuleb tagada tööjõuvajadustele

vastav koolitustellimus. Teiseks, koostöö

kutse- ja ülikoolide ning ettevõtjate vahel ja

lõpuks ka ümberõpe. Valmidus uue eriala

omandamiseks väheneb vanuse kasvades,

aga tegelikult just eakad on see sihtrühm,

mis tulevikus võib päästa meie majanduse.

I: Suurbritannia viimaste aastakümnete üks

edukaimaid ja kuulsamaid poliitikuid Marg-

haret Thatcher on öelnud: „Sotsialistide

probleemiks on see, et lõpuks saab neil

teiste inimeste raha otsa.“ Ega see on tuntud

tõsiasi, et Eesti riigi rahakott pole kummist

ning peale riigivalitsemise eetilisemaks

muutmist on meil vaja praktilist muuda-

tust – riigireformi. Sellest on haldusreformi

võtmes juba aastaid kõneldud, kuid pole

tegudeni jõutud. Mulle tundub, et kohapeal

tekitab inimestes hirmu see, et kui väike vald

ära kaob, siis koonduvad kõik teenused

kuhugi kaugele kokku. Kuid riigireformi

mõte peaks olema ju hoopis vastupidine

– pakkuda inimestele kohapeal paremat

haridust, meditsiini- ja sotsiaalteenust ja

mitte kulutada niipalju valitsemisele. Umbes

Pikaajalise arengu tagatiseks on just elukestva õppemudeli juurutamine.

11

aasta tagasi tulid viie Põlvamaa valla voliko-

gude esimehed oma liitumisettepanekuga

välja, kuid see summutati eos. Kuidas sinu

meelest võiks selle vastuolu lahendada?

U: Me ise külvame seda paanikat ning teki-

tame näilise vastuolu. Mõtleme korraks

sellele, et kui palju inimene reaalselt

tarbib teenust vallamajas või liigub ikkagi

teenus ka inimese juurde kui vaja, näiteks

sotsiaaltöötajad. Lisaks saame juba täna

enamiku toiminguid tehtud arvutis. Veelgi

enam mõtleme kasvõi juba täna suure-

mate omavalitsuste peale, kus elanikke

5000, 10000, 20000. Kuidas nemad siis

hakkama on saanud? Kõige olulisem, miks

minu arvates tuleb riigireformiga edasi

minna, on ennekõike sarnane võimekus,

parimad võimalused palgata häid spet-

sialiste. Põlvamaa näitel tooksin välja ühe

kitsaskoha, milleks on enamikus valdades

puuduolev lastekaitsespetsialist ja see on

ehk kõige ehedam näide. Seetõttu ei vaja

reformimist mitte ainult kohalikud omavalit-

sused, vaid kogu riigistruktuur.

I: Kui jõuame julgeolekuteema juurde ringiga

tagasi, siis mulle tundub näiteks loomulik,

et iga inimene küsiks ka endalt – mida mina

saaks selleks teha, et Eestis oleks turvalisem

elada? Kuna olen mitu aastat olnud aktiivne

kaitseliitlane, siis näen, et ega seda mõist-

mist meil üleliia pole. Kui keskmine vaba-

tahtlik panustaks sarnaselt riigile kaks prot-

senti, aga mitte rahaliselt, vaid oma vabast

ajast – see oleks ju parim garantii, et keegi ei

julgeks meid proovile panna. Sa ise kuulud

Naiskodukaitsesse, mis on sind motivee-

rinud vabatahtlikke ridadesse astuma?

U: Kõige enam motiveerisid mind naiskodu-

kaitsjad ise. Mul oli palju tuttavaid ees ja

koolipõlves sai aktiivselt osaletud kodu-

tütarde organisatsioonis. Tegelikkus on

see, et enne maavanemaks asumist oli

mu kokkupuude jõustruktuuridega pigem

kesine ja ma pole kindlasti militarist, aga kui

oleks tarvis kodumaad kaitsta, siis läheksin

esimeste seas. See teadmine ongi aasta

aastalt süvenenud, sest minu teadlikkus

on kasvanud. Ma arvan, et just seetõttu

on oluline kokkupuude ja teadmised juba

kooliajast, et ikka kõik tulevased riigi-

kaitsjad oskaksid sellele varakult mõelda.

Lisaks on jätnud oma sügava jälje eelmise

kahe aasta visiidid Põlvamaa sõprusra-

jooni Ukrainas. Inimese esmane vajadus

on ennekõike seotud tema enda heaolu ja

kindlustundega. Võib nii olla, et kui sul pole

isiklikku kokkupuudet, siis on raske mõista,

miks on näiteks riigil tarvis panustada kaks

protsenti riigikaitsesse ja mitte muudesse

toetustesse. Kõige kurvem on aga kuulda,

kui mõni tuttav ütleb, et sõja korral läheb ta

Rootsi laevale, sest Eesti riigiga ei seo teda

miski. Mulle meeldib tänane Eesti Kaitseväe

suurõppuse Siil üleskutse „Iga okas loeb“ –

nii arvan minagi

I: Ja kokkuvõttes. See on omamoodi para-

doks, et seltskond, kes nime järgi peaks

seisma Eesti muutmise eest läks nendele

valimistele loosungiga, et kõik peaks

jätkuma kindlalt sama

rada – olgu see

maaelu hääbumine,

ebaeetiline erakon-

dade rahastamine või

misiganes. Ja konser-

vatiivid – seisavad

nüüd muutuste eest.

U: Inimlikult tundub igati loogiline, et me tahame

stabiilsust. Riske võttes on alati võimalus

ebaõnnestuda. Samas, lootust võita pole

siis ka. Põhjalike muudatusteta Eesti areng

pidurdub - vahet pole, kas räägime riigirefor-

mist, haridusest või tervishoiust. Pole mõtet

enam pead jaanalinnu kombel peita - Eesti

rahvastik kahaneb ja see nõuab julgeid otsu-

seid ning uusi nutikaid lahendusi.

Põhjalike muudatustetaEesti areng pidurdub - vahet pole, kas räägime riigireformist, haridusest või tervishoiust.

12

ENE ERGMA: Teadus ja poliitika!

Eelseisvatel Riigikogu valimistel tuleb meil

kõigil teha otsus, kellele usaldame riigi

juhtimise järgmiseks neljaks aastaks. See

on meie kõigi isiklik valik ja kui eksime

või loobume selle tegemisest, siis oleme

esimesed, kes kannatavad. Kas tasub valida

neid, kes pidevalt on meie ees teleekraa-

nidel või kollase ajakirjanduse kangelased,

klantsžurnaalide kaanetüdrukud ja poisid?

Teadlased satuvad väga harva ajalehe

veergudele või kaunite ajakirjade esikaa-

nele, kuid tegelikult nende roll igaühe

heaolule oli, on ja jääb väga suureks.

Enamik hüvesid, mida igapäevases elus

kasutame, on saanud alguse laboratoo-

riumitest sadade tuhandete teadlaste töö

tulemusena üle kogu maailma. Isegi elekter

meie kodudes on ju tänu geniaalse teadlase

Faraday töödele ja kui Inglise varahoidja

küsis Faradaylt, et mis Teie leiutisest kasu

on, siis vastas Faraday lihtsalt „Sir varsti Te

panete selle maksu alla“.

Ilma teadlaste töödeta poleks meil väga

palju seda, millega oleme igapäevaselt nii

harjunud. Infotehnoloogia on muutunud

meie elu igapäevaseks osaks, geeni- ja

biotehnoloogiate areng annab lootust seni

ravimatute haiguste võitmiseks. Ja lõpuks

kosmos. Kaasaegne kosmosetehnoloogia

võimaldab meil kõigil olla osa ülemaailmses

kommunikatsioonis. Informatsiooni levimine

maailma eri punktide vahel on saavutanud

sellise taseme, millest veel kolmkümmend

aastat tagasi keegi unistada ei osanudki.

Satelliitide kasutamine on toonud meid

üksteisele väga lähedale.

Kõik see aga tähendab, et seadusandlikus

kogus – parlamendis, peab tugevnema

teadlaste osakaal, kes oleksid võimelised

hindama, millist rolli hakkavad mängima

üks või teine teadusssaavutus, kas selleks

on vaja muuta seadusandlust. Pealegi on

teadlased ja seda eriti loodusteadustes

harjunud lahendama keerulisi probleeme

(loodus ei loovuta oma saladusi kergelt).

Nii et andes oma hääle teadlasele, teete õige valiku!

11

12

15

IGOR TARO: Mis saab Ukrainast ja kassamasugune asjade käik on võimalik ka Eestis?

Seda küsimust küsitakse viimasel ajal minu

käest üsna tihti. Olen seoses oma tööga

Aktuaalses Kaameras käinud viimasel

aastal korduvalt Ukrainas ning võrrelnud

seda meie oludega. Julgeolek põhineb

suuresti majanduslikul võimekusel. Ukraina

suur häda on olnud selles, et nad pole

arendanud oma piiriäärseid alasid. Sadu

tühjaksjäänud talusid meie piiriäärses piir-

konnas on samuti ohumärk. Midagi tuleb

ette võtta. Tühjad külad on probleemiks nii

meie julgeolekule, kui ka Eesti arengule

laiemalt.

Eesti riik tuleb maale tagasi tuua. Meil pole

paljudes vallakeskustes enam postkontorit,

pangateenused kolivad järjest kaugemale,

heal juhul on külapood veel alles. Keda

huvitavad maapiirkondade ja väikelinnade

probleemid, kui neis elab liiga vähe valijaid

– see pole riigimehelik mõtlemine. Tõde on

paraku selles, et ilma tugeva tagamaata

pole võimalik arendada keskusi. Kord nelja

aasta jooksul külasse saabuv riigibuss

ei edenda maaelu ega taga piirkondade

ühtlast arengut.

Pole midagi teha – Kagu-Eestit tuleb hakata

eelisarendama.

Riigiametite toomine sellesse piirkonda

annaks tugeva sõnumi ka ettevõtjatele –

siia on mõtet panustada. Infotehnoloogia

ja e-teenuste areng võimaldab juba täna

teha palju kaugtööd. Suur osa maale

tagasi kolinud noortest peredest

on läinud just seda teed ja mina

nende seas. Toome töökohad

maale tagasi!

Väljarände peatamine on eeldu-

seks, et ka lõuna pool Tartut saab

lastele anda kvaliteetse hariduse

ja pakkuda heal tasemel huvite-

gevust. Mõnus elukeskkond on

siin ju olemas, aga ainult õhust ja

armastusest elades pikalt vastu ei

pea.

Jutu alguse juurde tagasi tulles:

nii nagu Ukrainaski, sõltub Eesti saatus

eelkõige meist endist. Kuivõrd suudame

teha juhtunust järeldused ning võtta tõsi-

selt meile antud eelhoiatusi. Selleks tuleb

tegeleda nii inimeste toimetuleku, piiriäärse

majanduse arendamise, kui ka kaitsevõime

tugevdamisega.

16

ULLA PREEDEN: Miks kleepisid IRL naised endale vuntsid ette?

IRL Naiskogu IREN liikmed kleepisid

kampaania „Vali inimest, mitte ülikonda!“

raames endale ette vuntsid ja panid selga

ülikonnad. Kampaania eesmärk oli näidata

kujundlikult, milliseid stereotüüpe kohtavad

naispoliitikud.

Täpsemalt vaata

www.facebook.com/IRLNaiskoguIREN

Kampaania idee ise sündis koostööst

rahvusvahelises projektis „Rohkem naisi

poliitikasse“, kus Erakond

Isamaa ja Res Publica liidu

naiste organisatsioon IREN

osales aastatel 2012-2014.

See koostöö sai teoks 13

riigi osalusel ja antud projekt

keskendus naiste aktiivsemale

ja tulemuslikumale osalemi-

sele valimisprotsessis, ennekõike 2014.

aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Antud

projektis osalesin ühe eestvedajana uurin-

gute ja tausta loomise võtmes ning kahtle-

mata ei jää see teema tähelepanuta minu

tulevastes tegemistes.

Eesti paikneb täna maailma naispoliitikute

osaluse edetabelis 81 kohal (Women in

national parliaments 2014). Keenia järel ja

Burkina Faso ees. Meie eeskujudeks oleva-

test Põhjamaadest on Rootsi 5es ja Soome

7ndal real. Aastal 2004 olime sama osakaa-

luga 44. kohal.

10 aastat arengut või siis pigem taand-

arengut?

Seejuures müütiliseks võib kuulutada väite,

et valijad pole huvitatud, kuna selle on ümber

lükanud mitmed statistilised analüüsid nii

Eestis kui ka mujal maailmas. Uuring uuringu

järel jõutakse tulemustele, et kui kandidee-

rivad naised, siis neil läheb sama hästi ja

ometi on stereotüübid visad taanduma. Tekib

küsimus, kas on üldse võimalik toimetada

poliitikas naiselikke väärtusi kandes (ja ma ei

pea naiselike väärtuste all silmas käekotte),

vaid naise traditsioonilise soorolliga seon-

duvaid väärtusi - hoolivus, sallivus, alal-

hoidlikkus, jne. Võrdsus ei tähenda ühesu-

guseks nivelleerimist, vaid kõigi erinevuste

tunnustamist ning võrdõiguslikkus poliitikas

tähendab nende erinevuste parimal moel

ära kasutamist kogu ühiskonna hüvanguks.

Vali inimest, mitte ülikonda!

17

MARTIN RUUS:Portree unistuste peaministrist.

Eesti Vabariigi peaministri kabinetti ilmestab

Jüri Arraku maal “Käskude saamine”.

Maal on valminud spetsiaalselt selle ruumi

tarbeks. Kunstnik olevat mõtete kogumi-

seks istunud mõni tund kabinetis ja idee

sündinud Vana Testamendi tuntud episoo-

dist, kuidas Jumalalt käsud saanud Mooses

laskub mäest alla ja viib käsud rahvani.

Kunstniku nägemuses on peaminister välja-

valitu, kes annab Moosese eeskujul rahvale

edasi õige eluõpetuse.

Kujutan ette, et tänane Põlva maavanem

Ulla Preeden on tulevikus see väljavalitu,

kellest saab Eesti esimene naispeaminister.

Luban enesel olla mõtetes portreekunstnik,

kelle ülesandeks on maalida tulevase

peaministri portree. Enne, kui esimesi pints-

litõmbeid teen, meenub ühtäkki Eduard

Viiralti kodumaad ülistav “Viljandi maastik”,

kus on nii eepilist avarust, idülli kui dramaa-

tilist rahutust. Sellel graafilisel lehel oleva

“Viiralti tamme” kõrval seisab üks põhja-

maine linalakk tüdruk, kes minu mõtetes

võiks olla Ulla. Tema sinistest silmadest näen

edasipüüdlikkust, sihikindlust ja visadust.

Mõtisklen, kas valmiv portree võiks olla

pigem idealiseeriv, realistlik või hoopis

ekspressionistlik?

Tean, et Ulla Preedeni üheks tunnete enese-

väljenduseks on joonistamine ja maalimine,

milleni ta jõudis kümmekond aastat tagasi.

Jätan siinkohal portree lõpetamata ja

julgustan Ullat maalima autoportreed.

Kutsun kõiki häid eestimaalasi loovalt

mõtlema ja joonistama oma unistuste

peaministrit. Mina olen oma leidnud ja

toetan teda värvikal eluteel. Edu valimistel!

Ulla Preedeni ja Andres Lehestiku ühisnäituse “Rahutu lummus” avamine Räpina Loomemajas 2013.

18

IRL programm

Järgmisel neljal aastal on Eesti riigi juhti-

misel põhiküsimuseks Eesti inimeste sisse-

tulekute tõus ning vaesuse ja ebavõrdsuse

vähendamine. Me usume, et tavalised

Eesti inimesed vajavad tegelikku kaitset

ja reaalseid lahendusi, et elu läheks pare-

maks, väljaränne väheneks ja meie peredes

kasvaks rohkem lapsi.

• Me tahame ehitada Eestit, kus maksud

on meie tööinimestele ja ettevõtjatele

jõukohased ja maksusüsteem toetab

palkade ja majanduse kasvu. Sellepä-

rast vähendame inimeste palgalt maks-

tavaid makse.

• Me tahame ehitada Eestit, kus hea

haridus tagab hea palgaga töö.

• Me soovime, et Eesti riik töötab tõhusalt,

ettevõtteid on lihtne pidada ja arendada

ning meie maksud ei suurene.

• Majandust edendades ja palkasid tõstes

ei tohi ära unustada ka nõrgemaid. Me

suuname õigetele rööbastele jõuga läbi

surutud töövõimereformi ja loome üksi-

kemade kaitseks riikliku elatisraha fondi.

• Me soovime ehitada vaba ja kaitstud

Eestit. Sellepärast tõstame Eesti kaitse-

võimet ja kindlustame koostöös NATO

liitlastega püsivalt meie julgeolekut. Me

peame vajalikuks kaitsetahte ja kaitse-

võime suurendamist Kaitseliidu ja teiste

vabatahtlike organisatsioonide kaudu.

Need on asjad, mis tuleb kõigepealt ära

teha selleks, et meie Eesti oleks vaba, et

meie pered saaks jõukamaks, et Eestis

kasvaks rohkem lapsi ja et Eesti oleks meile

kõigile parim paik elamiseks.

Täpsemalt saad valmisprogrammiga tutvuda http://www.irl.ee/mida-me-teeme/irli-programm-2015

IRL kandidaadid Põlva-, Valga-, ja Võrumaal

491 Maire Aunaste

492 Priit Sibul

493 Ülo Tulik

494 Ulla Preeden

495 Arne Tilk

496 Kurmet Müürsepp

497 Marek Mekk

498 Kalle Vister

499 Jaak Pächter

500 Sirle Rosenfeldt

501 Igor Taro

Parim sõber PILLE VARIKU: kodu ja sõbrad on parim toetus.

Esimest korda kohtusime lasteaias, seega

tunnen Ullat võiks öelda, et peaaegu terve

oma elu. Sellele järgnes ühine kool, trennid.

Kõige enam meenuvad aga lapse-

põlves ühiselt veedetud nädalavahetused,

hiljem juba ühised väljasõidud, matkad,

jaoks aega. Tõsi, planeerimist on nüüd

rohkem, kuid õnneks on meil toredateks

kohtumisteks ikka aega. Kui Ulla midagi ette

võtab, siis viib ta selle ka lõpuni. Ta on

sihikindel naine, kes ei mõtle kunagi vaid

endale. Tema jaoks on alati oluline teiste

heaolu, et kõik oleks hästi, et kellelegi ei

tehtaks liiga.

Miks Ulla sobib esindama kodukanti? Eks

ikka sellepärast, et tema ja tema pere ning

sõbrad on selle piirkonnaga seotud. Tavai-

nimese mured ja rõõmud jõuavad lihtsat

kanalit pidi temani, kohalik elu-olu on tuttav.

Vajame poliitikasse kedagi, kes oskab

vaadata ja mõelda laiemalt, seisab süda-

mega kohaliku arengu eest. Tean, et paljud

noored on läinud peale gümnaasiumi

lõpetamist linna kooli, tööle, uute kogemus-

te otsinguile. Olen isegi nüüdseks juba

aastaid pealinnas kanda kinnitanud, aga

eks minulgi on soov võimalusel kodukohta

naasta. Sest olgem ausad, ükskõik kus

maailma nurgas me ka ei ela, koduväravast

sisse astudes lummab meid alati rahu ja

turvatunne. Oleme jõudnud koju!

Teemad, millele võiks rohkem tähelepanu

pöörata on: kuidas äratada ellu Peipsiäär-

sed inimtühjad külad; kuidas noored pöör-

duksid tagasi kodukohta; kuidas luua

töökohti, et nii noortel kui ka kohalikel oleks

tööd... et elu maal oleks taas hinnas. Need ei ole lihtsad küsimused ja lahendusedki ei teki iseenesest, kuid usun, et Ulla oleks õige inimene nende teemadega tegelema.

Edu Sulle, mu armas sõber! :)

suurlinnade külastused. Ulla on minu jaoks

alati olemas olnud. Kui ta teatas, et plaanib

maavanemaks kandideerida, siis ei kahel-

nud ma tema sobivuses hetkegi. Küll aga

tekkis hirm, et tal ei jää enam sõprade

19

19-22.02.15 toimub eelhääletamine maakonna valimiskomisjoni

määratud jaoskonnas.

19-25.02.15 toimub elektrooniline hääletamine.

23-25.02.15 toimub eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades

ja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

01.03.15 VALIMISPÄEV hääletamine toimub kella 9.00-20.00