ILLIPUKIS T A L V 2 0 1 2

T A L L I N N A S I K U P I L L I K K

Innar loeb nukkidelt! Bilbao calling

TTÜ ütleb EI Edithi suurim saavutus!?

Intervjuu annab eripedagoog Anneke

“KÜÜNLAPÄEVAL LÄHEB KÜLMA SÜDA LÕHKI“

2

Käreküm pakane

pidavat inimesele

hästi mõjuma, kostis

televisioonis üks

tähtis

sporditeadlane. Pole

halba ilma, on vaid

halvad riided, kõlab

vanarahva tarkus. Internetis

liiguvad ringi fotod AK

pöörastest ilmaennustusest.

Selline on meie Eestimaa

kliima 2012. aasta alguses…

Kuid, kas lund on? On! Jääd

on? On! Kasukad ja käpikud

on? On!

Mis siis veel kurta?

Külmapühad on?!?! Jah, ka

need on juba olnud…

Kas tuleb veel?

Selle lehenumbri esikaane

pakaselise talvefoto autor on

Heido Selmet. Tagakaane

meeleolupildiks valisime

11.kl õpilase Kristina kauni

talvemotiivi.

Toimetus

Kooli ainenädalatest

Illipukis mõtiskleb — murest... Mida teha, kui

lapsel on mure?

Pöördusime selle

küsimusega kooli

sots iaalpedagoogi

Gairi Reinvarsi poole.

“Kõigepealt soovitan

pöörduda aineõpetaja

või klassijuhataja

poole. Võib tulla ka

minu juurde,” annab

õpetaja Gairi teada.

Koolivägivalla juh-

tumite lahenduse

jaoks on välja töö-

tatud spetsiaalne

kord. Seda korda on

k l a s s i j u h a t a j a d

tutvustanud kõikides

klassides.

“Koolivägivalla puhul

pöörduda kõigepealt

sekretäri poole, kelle

käes on koolivägivalla

märkamise akt, mille

õpilane (või õpetaja

või muu kooli töötaja)

saab ära täita ning

see akt edastatakse

sotsiaalpedagoogile,

kes lahendab selle ise,

kaasab (või määrab

lahendajaks) klassi-

juhataja, aineõpetaja,

noorsoopolitsei jne,”

j ä t kab so t s i aa l -

pedagoog.

P r a e g u s e k s o n

selliseid akte täidetud

13. Täitjateks nii õpi-

lased kui õpetajad.

Suurema mure korral

saab helistada laste-

abi telefonil 116111.

Illipukis

vaheajalt tulles oleme kunsti– ja

muusikalainel (26.-30. märts).

Huvitav, mis ajastu on seekord

päevakorral?

Selle õppeaasta ainenädalad

lõpetame aprilli teisel nädalal

loodus– ja reaalainete teemaga.

Kas katsed ka tulevad ja pauku

saab?

Traditsitsiooni l iste aine-

nädalate avapauk antakse 13.

veebruaril, mil nädala jooksul

süveneme võõrkeeltesse. Ehk

õpime sõbrapäevaks mõne itaalia–

või hoopis islandikeelse sõbraliku

sõna ära!?

Järgmise ainevaldkonnana võtame

luubi alla emakeele ja ajaloo 12.

-16. märtsi l . 14. märtsi l

tähistatakse emakeelepäeva. Kas

tead, miks just sel kuupäeval?

Liigume edasi. Kevadiselt kooli-

Toimetus: meediaringi õpilased

Tehniline tugi: Piia Palge-Lepik

Tiraaž: 20 tk

Tule ajalehte tegema!

Fotokaamera, videokaamera

Meediaring

DIKTOFON JA PASTAPLIIATS

Word, Publisher, Issuu, Audiacity, Movie Maker jpm

Õpetajapraktikant Saksamaalt

3 T A L L I N N A S I K U P I L L I K K

Anneke, where do you come from?

My parents live near Hannover and

Bremen. Between them.

What did you study?

I studied to be a teacher for children

with special needs.

Why did you choose the job of a

teacher?

I chose to be a teacher for kids with

special needs because of a young boy

in my village. I have known him for

all my life. I like him very much and

he’s a boy with special needs. He has

a mental disability. Also because

you’re always in contact with young

people.

Why are you here?

I’m doing the Comenius assistantship.

I wanted to go to a Nordic country not

to the southern because it’s too warm

for me there. But a lot of people want

to go to Finland or Sweden so a

chance to get there is small. So I chose

Estonia. I think it was a good choice.

How’s the first impression of our

school?

It’s been very good. Everyone has

been very friendly, the teachers and

pupils.

What did you know about Esto-

nia before you came here?

I knew it was a very small country and

there are about 1,3 million people liv-

ing here. And that your language is

very difficult. Also that you got your

freedom about 20 years ago. So not

so much.

Biggest difference between Estonia

and Germany so far?

A really big difference I notice now

are the buildings. In Germany there

are no houses that are grey. That’s the

biggest thing I noticed yesterday.

Is there a thing that everyone

should know about Germany?

All over the

world people

think that Ger-

mans are orga-

nized and

punctual. This

is a misunder-

standing.

There are

some but is not

very common.

What are the

biggest festi-

vals in Ger-

many?

The biggest

religious festi-

val is the East-

ern. But in the

west of Germany it’s the Carnival. It

takes place in February. Everyone is on

the street with the music playing and

they’re all wearing strange clothes and

masks.

What do you think you will improve

while you’re here in Estonia?

I think I will get a lot of experience and

for me it’s an adventure to go to a

country where I don’t know anyone or

know the language. So it an adventure

for me. And I will improve my English

of course.

What do you like to do, what are

your hobbies?

I like reading and sometimes cooking

with friends. Before university I spent

all my time horse riding. But when I

went to the university I had to leave

this hobby.

Three words that describe you?

(Before she could say anything Marko

suggested the word „friendly“. Anneke

didn’t have any other choice than to

agree)

Honest but not brutally honest. Social

and good in helping people with their

problems.

What is the most important thing

you learned in school?

I don’t know if it’s the most important

thing but one of them was learning

English. I think I didn’t have such a

good English teacher for the last 3

years. That’s why my English is not

that good.

What’s your dream job?

I think at the moment the teacher’s job

is the most important. Now I think I

don’t want to be a headmaster or

something like that. Because when

you are it you’re not in the contact

with pupils so much. At the moment I

think that.

What motivates you?

In school what motivated me was the

knowing what I want to do after

school. It was a big motivation for me.

I knew it in about 7th or 8th grade.

What subjects did you like in

school?

I liked Mathematics and German.

Both of them I studied at the Universi-

ty also.

If I came to your house and looked

in to your fridge what would I find?

You would find vegetables, cheese,

meat. Also a beer, some juice. Healthy

food.

What did you get for Christmas?

A warm jacket and boots for this

weather. In German we do not have a

lot of snow, not as much as you have

it right now.

If you would go back in time and

meet yourself at the age of 10, what

would you say to her?

I would tell her to go to foreign coun-

tries. Many people do this after

school. I didn’t. But I wish I’d done it.

But maybe I wouldn’t say it when

she’s 10 but maybe when she’s 15

years old when she understands more.

Do you wish to tell the readers

something else?

My first and second day here were

great, everyone was really friendly!

UUDISED

Kadri Masso, Marko Nahkur,

Eduard Saavik, 12. kl

Intervjuu toimus Annekese esimesel

nädalal Eestimaal ja meie koolis.

„In Germany there

are no houses that

are grey! “

4

Arvuti – kooliõpilase asendamatu abimees

või salakaval tähelepanu hajutaja?

PÄEVATEEMA

Tänasel päeval on

raske leida kooli, kus õpila-

sed ei kasutataks õppetöös

(just klassis tunni ajal)

arvutit. Oleme siiski ju

t i tuleeritud e-r i igiks.

Tundub, nagu kogu õppetöö

arvutiklassis toimuda võiks-

ki.

Kui eelmisel aastal paar õpilast

meie koolis tunni alguses oma

kotist sülearvutid välja võtsid,

ei osanud õpetajad sellele

kuidagi reageerida. Mõni ei

öelnud midagi, teine uuris,

kuidas see asjandus tunnis

kasulik olla võib. Ja asi sinna-

paika jäigi. Sel ajal teadsin ma

juba, et midagi head sellest ei

tule.

Õpilaste peamised argumendid

arvuti kasutamiseks on selle

mugavus – võimalus kiiresti

trükkida, leida vajadusel inter-

netist informatsiooni ning, ülla-

ülla, säästa loodust ja olla hea

inimene.

Tõesti, trükkimine on palju

hõlpsam kui käsitsi kirjutami-

ne. Kuid mis hinnaga? Lapse

niigi koledast käekirjast saab

peagi loetamatu tindiplekk

paberil. Kontrolltöid aga teeme

siiski ju veel käsitsi ja paberi

peal!

Internetile ligipääs tunni ajal ei

tee just väga head. Ilmselgelt

on tänapäeva noorel vaja olla

teiste inimestega ühenduses,

kas siis Facebooki või MSNi

kaudu, hoida end kursis

viimaste kõmu-uudistega ja

igava tunni ajal lahutada meelt

internetimängudega. Kõik see

juhib tähelepanu tähtsalt,

õppetööst, eemale. Kui õpilane

kõigi nende tegevuste juures

ka veel konspekti üritab kirju-

tada, tekib üks suur segadus.

On teada, et inimesel on

raske tegeleda mitme erine-

va asjaga samal ajal. Eriti

veel meestel (sic!). Tulemuseks

on arvutis siis kas mitte-

läbimõeldud ja mehaaniliselt

maha kirjutatud märkmed või

hoopis tühi leht, arvutiomanikul

veelgi tühjem pea.

Hiljuti oli tunnis vahejuhtum,

kus õpilane seletas õpetajale,

et ta kasutab oma telefoni

märkmete üleskirjutamiseks.

Sellele oli aga pedagoog kate-

gooriliselt vastu. Miks? Telefonil

on ju oluliselt vähem erinevaid

atribuute ja võimalusi tunnis

midagi muud teha kui arvutiga.

Arvutil on kõik alternatiivid mis

telefonilgi, pluss sada erinevat

võimalust. Lisaks on telefon

palju väiksem ja ei risusta nii

palju klassipilti ja teiste õpilas-

te vaatevälja.

On olnud ka halenaljakaid

intsidente, kus kontrolltöö ajal

on arvuti pandud endast veidi

eemale, kaas lahti. Ekraanipilt

on muudetud tumedaks, et

jääks mulje, nagu arvuti oleks

välja lülitatud. Tegelikult on

aga kogu töö materjal kenasti

nutikale spikerdajale näha.

2009. aastal tegid Tartu

Ülikooli teadlased katse arvu-

ti kasutamise mõjust õpila-

se hinnetele.

Sülearvutid anti eriilmeliste

üldhariduskoolide kaheksan-

date klasside õpilastele üheks

õppeaastaks. Seejärel jälgiti

kogu õppeaasta jooksul laste

arvutikasutust. Seda tehti

ankeetküsitluste, intervjuude

ja tunnivaatlustega. Lisaks

töötas igas arvutis jälgimis-

tarkvara, mis registreeris

ööpäev läbi, mida ja millal

õpilane oma arvutiga tegi.

Uuringu aruandest selgub, et

kõige rohkem kasutasid

õpilased arvutit veebis surfa-

miseks, sellele järgnesid

mängimine, k i i rsuhtlus-

programmides lobisemine ning

alles viimasena spetsiaalse

õpitarkvara kasutamine.

Ja nüüd väga oluline tulemus:

Lisaks langesid uuringus

osalenud õpilaste võrreldes

hinded eelmise aastaga!

Järgneb lk. 5

Toimetuselt: Avaldame selles lehe-

numbris kirjatüki, mis puudutab nii

olulist teemat tänapäeva koolides—

arvutid. Kas arvuti ja kõik need muud

elektroonsed vidinad on õpilase õppe-

töös hädavajalikud? Kuidas neid

tuleks ja peaks kasutama, et abimehest

hoopis segajat ei saaks? Mida teha, et

põnev virtuaalmaailm ei tükiks õppi-

mist segama?

Mida arvad Sina?

Ootame vastukaja ja arvamusi!

Kirjuta meile e-kiri:

illipukis@gmail.com

Parimad arvamused avaldame

järgmises lehenumbris ja nende

autorid saavad toimetuse poolt

premeeritud.

5 T A L L I N N A S I K U P I L L I K K

Teised uurimistulemustes

esiletoodud probleemid:

• Keskmiselt kulutasid õpila-

sed arvutile ööpäevas 1,5 –

2,5 tundi, mõni õpilane aga

kuni 9 tundi.

• Õpetajate sõnul tegelesid

õpilased tunnis kõrvaliste

asjadega.

• Laste hinnetele arvutid

positiivset mõju ei avaldanud,

välja arvatud nende õpilaste

puhul, kes kasutasid spetsiaal-

set õpitarkvara. Seda aga

tehti väga vähe.

• Sülearvuti kasutamise ajal

tehti tunnis senisest vähem

harjutusi, kontrolltöid ja tunni-

kontrolle ning võeti läbi

vähem uut materjali.

• Õpilaste õpimotivatsioon

arvutiga veedetud aasta vältel

pigem langes, eduelamusi

esines vähem.

• Arvutit kasutavad õpilased

olid koolis rahulikumad; ei

jooksnud vahetundidel ringi,

vaid istusid arvuti taga.

• Koolidele valmistas problee-

me arvutite turvaline paiguta-

PÄEVATEEMA

Algus lk. 4

… Arvuti kasutamisest toodi

uurimistulemustes välja ka

seda, et see tõi kaasa kooli-

distsipliini tähtsuse vähenemi-

se õpilaste silmis ning õpetajad

jäid hätta lastega, kes

hakkasid tunni ajal arvutis

tegelema millegi kõrvalisega,

tunnivälise teemaga.

Kuna arvutite paremaks kasu-

tamiseks õppetöös lasid õpeta-

jad õpilastel kodutööna

koostada mitmesuguseid

esitlusi, kasvas tublisti õpilaste

töökoormus – näiteks pani üks

õpilane oma esitlusprogrammi

kokku kuni kella kaheni öösel.

Õpilastel jäi vähem aega

perega veetmiseks, õues-

käimiseks ja lugemiseks, nad

olid jännis raske arvuti kaasas-

tassimisega ning selle kooli-

lauale õpikute ja vihikute

kõrvale mahutamisega.

mine kehalise kasvatuse

tundide ja söögivahetundide

ajaks, klassipõrandal lookle-

vad pikendusjuhtmed olid

lastele ohtlikud.

• Eksamitel arvutit kasutada

ei tohi, seetõttu ei aita arvuti-

põhine õpe eksamiteks

valmistuda.

Et hakata arvutiga tundides

töötama, oleks vaja teha

mitmeid muudatusi õppetöös

ning –programmides. Tööd

vajaksid ka õpetajate endi

oskused ja arvamused.

Eesti ei ole veel valmis võtma

arvuti täie kohaga endale

tunnis abimeheks. See võtab

veel natuke aega ja sellest

natukesest peaksid kõik peda-

googid ja koolinoored täit

võtma. Et 20 aasta pärast

saaksime öelda: „Sel ajal, kui

mina koolis käisin, kirjutati

kontrolltöid ainult pasta-

pliiatsiga paberile.“

TTÜ-s keelati loengutes

tahvelarvutite, arvutite ja nuti-

t e l e f o n i d e k a s u t a m i n e

(01.02.2012 Postimees).

«Meie kogemus on, et enamik

tudengeid ei kasuta süle-

arvuteid loengute ajal mitte

õppetöö, vaid pigem mee-

lelahutuslikel eesmärkidel

(uudiste lugemine, suhtlus-

portaaalides osalemine jms),»

rääkis TTÜ avaliku halduse ins-

tituudi direktor Rainer Kattel.

«Rahvusvaheliselt on tehtud

ka uurimusi, mis näitavad, et

arvutite pidev kasutamine

loengu ajal on teadmiste

omandamise mõttes võrdne

sellega, kui see tudeng ei

olekski üldse loengutes

käinud,» põhjendas Kattel.

«Seetõttu kasutavad mitmed

juhtivad ülikoolid ja õppejõud

just sarnast keeldu (nt

Harvard Law School).»

Kattel tõdes, et kahjuks

kannatavad selle keelu all

tõesti need tudengid, kes

k a su tavad

sülearvuteid

märkmete t egemi seks .

Alternatiiv olekski siinkohal,

kui tudengid ennast ise

distsiplineeriks.

«Teine alternatiiv oleks piirata

WiFi levikut loengute ajal,»

lisas ta.

Ülikooli pressiesindaja Krõõt

Nõges kinnitas, et selline kord

on kehtestatud ainult avaliku

halduse instituudi õpetata-

vatele loengutele.

Arvuti – kooliõpilase asendamatu abimees

või salakaval tähelepanu hajutaja?

Tallinna Tehnikaülikool ütleb EI!

6 PROJEKTID

2013. a jaanuaris on meie kooli kord

võõrustada projektipartnereid.

See tähendab ühte võrratult põnevat ja selts-

kondlikku nädalat, mil Tallinnas Sikupilli koolis

kohtuvad eri rahvusest, eri keeletaustaga noored,

et üheskoos arutleda multikultuursuse ning

Euroopa kodanikuks olemise teemadel.

Meie külalised ööbivad peredes. Kokku ootame

partnerkoolidest ca 25-30 õpilast ja just nii mitmel

perel on suurepärane võimalus võtta enda juurde

teisest riigist tulnud noor inimene, saada tema ja

ta kultuuriga lähemalt tuttavaks ning ühtlasi

tutvustada ennast ja oma riiki.

Projektil on avatud koduleht:

https://sites.google.com/site/eurospectrumcomenius

Ühtlasi jagame infot tegevuste ja kodutööde

kohta koolimaja 2. korruse pikal stendil,

kooli kodulehel ja Facebook’is.

LÄTIS TOIMUNUD KOHTUMISEST

KIRJUTASIME LEHE EELMISES,

SÜGISENUMBRIS!

COMENIUS - EUROOPA KOOLIDE KOOSTÖÖ 2011. a sügisel alustasime koolis uue. 2 aastat kestva rahvus-

vahelise projektiga. Tegu on Euroopa Liidu elukestva õppe

programmi kuuluva Comeniuse programmiga.

Projekt, milles osaleb ka Sikupilli Keskkool, kannab nime

“EuRoSPECTrum — we embrace and recpect the variety of

colours.”

Selles projektis osaleb 7 Euroopa riiki: Läti, Hispaania, Türgi,

Taani, Eesti, Belgia ja Kreeka.

Veebruari esimese nädala

laupäeval, mil pakasepoiss

külmetab krõbedalt Eesti-

maad, istuvad 4 meie kooli

12. klassi õpilast, Martin,

Valeri, Marleen ja Kadri,

Tallinna lennujaamas lennu-

kisse, et sõita Comeniuse

projekti 2. kohtumisele.

Õpilastega sõidab kaasa

klassijuhataja Piret Joalaid.

Hilisõhtuks jõutakse Baskimaa

pealinna, Bilbaosse. Linna,

kus asub kuulus Guggenheimi

kunstimuuseum ja kus 7.

veebruaril annab kohalik jalg-

palliklubi Athletic vägeva

lahingu oma vastasele, võitle-

maks koha eest Hispaania

meistrivõistluste finaalis!

Projektides on tavaks, et

õpilased elavad peredes. Meie

õpilastel on juba loodud hea

kontakt oma võõrustaja-

peredega. See loob hea tunde

eelseisvaks reisiks.

Mis saakski veel olla parem viis

tutvuda selle maa kultuuriga,

kui olla ise selle sees — elada

nädal aega kohaliku pere

rütmis.

Meenutuseks, esimesel projekti-

kohtumisel Lätis, Mazcalacas oli

põhiteemaks osalevate koolide

ja riikide tutvustus ning rahva-

likud tantsud ja laulud. Nüüd,

Bilbaos kohtudes, tegeletakse

elustiilidega. Kodutööna valmis

ühine küsimustik 11 erinevast

valdkonnast, mis noortele endile

huvi pakkuvad. Jaanuarikuus

vastasid kõik osalevad riigid

sellele küsimustikule. Bilbaos

vaadatakse koos tulemused üle

ja arutletakse kultuurierinevuste

ning -sarnasuste üle. Küsimusti-

kust saadud statistika on

diskussioonide tekkel oluline

infoallikas.

Nädala sisse mahuvad veel

ekskursioonid, kohtumised

kohaliku omavalitsuse esinda-

jatega ja palju muud.

Kõigest kuuleme ja näeme

kindlasti siis, kui meie vaprad

reisisellid on Baskimaalt tagasi

jõudnud.

Projektikohtumise tulemus-

te esitlus on planeeritud

võõrkeeltenädalale 13.-17.

veebruaril.

Jälgi infot ja tule kuulama!

Auditooriumisse!

2. PROJEKTIKOHTUMINE

BILBAO, BASKIMAA,

HISPAANIA

Vikipeedia: Bilbao (hispaania;

baski Bilbo) on linn Hispaanias

Baski autonoomses piirkon-

nas, Biskaia provintsi keskus,

Baskimaa suurim linn.

Bilbaos elab 353 000 inimest,

koos eeslinnadega ulatub

elanike arv 1 miljonini. Bilbao

on üks kallimaid Hispaania

linnu. Bilbao tunnuslause on

'Alati sinu südames' (baski

Beti zure bihotzan, hispaania

Siempre en tu corazón).

7 T A L L I N N A S I K U P I L L I K K ÕPPEAINE

KANGE KUI KALEVIPOEG

Möödunud õppeveerandil mõtisklesid Sikupilli Keskkooli 9. klassi õpilased ühes kirjanduse tunnis

selle üle, miks on Kalevipoeg meie rahvale nii lähedane. Muuhulgas toodi välja järgmised iseloomu-

jooned, mis jagunevad kangelase tugevateks ja nõrkadeks külgedeks.

TUGEVUS NÕRKUS v PIGEM NÕRKUS

julgus, vaprus: Kalevipoeg ei karda

võidelda arvulises ülekaalus oleva

vaenlase vastu, ta ei löö kartma ühegi

vastase ees, julgeb võtta, riske, reisida

tundmatusse, minna isegi põrgusse;

füüsiline tugevus: muljet avaldav on

vägilase jõud, kui ta nt kivi lennutab,

lauakoormat tassib, Soome tuuslarit

tuuseldab;

ausus, õiglane meel: ta on otseko-

hene ja sirgjooneline, talle ei ole oma-

sed kõverad teed;

töökus: ta harib põldu, ehitab, käib

ehitusmaterjali toomas, on ettevõtlik

ja tegus;

abivalmidus: ta on alati nõu ja jõuga

oma rahvast aitamas, nt sissetungijate

vastu;

hoolivus: ta hoolib oma rahvast;

kannatlikkus, rahulik meel, tarkus:

ta võtab kuulda hüva nõu, nt siili nõu-

andeid

heausklikkus: kuna ta ise ei peta, ei

oska ta seda ka teistelt oodata ja on

tihtipeale liialt usaldav;

eelnevaga haakub teatav naiivsus,

lapsemeelsus: Kalevipoeg on hea sü-

damega, seega loomu poolest heataht-

lik, kuid vahel ka pisut kergeusklik.

mõtlematus: nt ta võib liialdada vä-

gijookidega, mille liigsest pruukimisest

tuleneb

äkilisus, tormakus;

üleolev suhtumine, nt tüli soome

sepaga;

Eelnevale võiks lisada palju muidki jooni, nt sitkus, jonnakus, isepäisus jne.

Ülaltoodust nähtub, et Kalevipoeg on väga inimlik tegelane ja nii oma tugevate

kui ka nõrkade külgede poolest eesti rahva nägu. Ta on üks meie seast.

Pilt:

Oskar Kallis

"“Kalevipoeg

laudu

kandmas"

(1914)

Allikas:

Vikipeedia

Lehekülje koostas: Ada Ruttik, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

8 LUUBI ALL

"Aasta, täis meie endi suuri ja väikeseid mere-

äärseid lugusid, üllatusi ja avastusi on jõudnud

lõpusirgele. See on olnud ainulaadne aasta,

mis pole mitte üksnes tõstnud Eesti pealinna

Euroopa kultuurimetropolide sekka, vaid

andnud hea võimaluse ise peeglisse vaadata."

kõlab aasta lõppkokkuvõte Tallinn 2011 kodu-

lehel.

Kultuuripealinna tegevustesse olid kaasatud ka

vabatahtlikud nii Eestist kui välismaalt.

Meie koolist osalesid selles 12. klassi neli õpi-

last: Gerda, Karolin, Piret ja Kadri. Uurime

neilt, kuidas see aasta oli nende silmade läbi.

Olete olnud terve aasta suhteliselt aktiiv-

sed ja tegutsevad, kuidas te sattusite

üldse vabatahtlikuks?

Karolin: Mind ja Gerdat kutsus sinna Ingel,

andis meile flaierid ja ütles, et okei, homme

registreerite end sinna ära. Tegimegi seda ja

läks natuke aega, enne kui me üritustest

hakkasime osa võtma.

Kadri: Ma läksin pärast Karolini ja Gerdat.

Piret: Mind kutsusid Karolin, Gerda ja Ingel.

Ingel saatis mulle lingi ja siis ma neti teel

registreerisingi.

Millised on vabatahtliku ülesanded?

Kadri: Sada erinevat ülesannet, seinast seina.

Gerda: Erinevatest valdkondadest.

Kadri: See kõik oleneb. Sa võid olla mingi-

sugune klienditeenindaja, garderoobitöötaja...

Karolin: ... olla saatja ...

Kadri: ...või siis võid olla tõesti keegi, kes

inimestega üldse suhtlema ei pea, näiteks kee-

gi, kes aitab näitust üles panna.

Meeldejäävamad ja eredamad hetked ning

üritused kultuuriaastast?

Piret: Mina olen hästi vähe käinud üritustel,

aga mulle on kõige meeldejäävamateks jäänud

Merepäevad ja Simpel Session.

Gerda: Minul on 2011. aasta Kergejõustiku-

võistlused ja ka Merepäevad ning Objekt 2011.

Miks just need?

Piret: Merepäevad sellepärast, et saime seal

mängida lastega ja siis me saime hästi palju

kommi sealt ning Simpel Session sellepärast,

et me saime igal pool VIP-alades käia ja tuntud

rulatajate ja BMX-sõitjatega suhelda.

Gerda: “Objekt” sellepärast, et see oli väga

omapärane ja teistsugune. Huvitav oli vaadata,

kuidas inimesed pannakse kupli sisse ja nad

istuvad seal tund aega.

Kas vahest tekkis mingeid telgitaguseid

probleeme või on kõik sujuvalt läinud?

Kadri: Ma ütleks, et alati oli mingi väike kriis.

Karolin: Probleeme on alati, polegi nii olnud, et

pole. See, kuidas sa neid lahendad, on teine asi.

Mis toimus Tallinn 2011 aasta lõppüritusel?

Karolin: Lõppüritusel oli bankett, kus tänati

tiimijuhte, koordinaatoreid ja vabatahtlikke.

Piret: Saime hästi palju süüa ja juua. (Naerab)

Gerda: Esitati ka uus muusikateos.

Piret: Pärast oli lõpus pidu ka.

Jäite rahule sellega?

Karolin: Aastaga jäime rahule vist.

Kadri: Oleks võinud veel suurejoonelisem ja

pikem olla, aga üldiselt oli väga lahe.

Karolin: Lõpp oli jah selline kahvatu, aga see

aasta või noh, kaks aastat olid super, tahaks

edasi teha.

Kas on plaanis ka edaspidi tegeleda vaba-

tahtliku tööga?

Gerda: Me oleme Karoliniga Estonias ka vaba-

tahtlikud, nii et meil, ma arvan, jätkub see.

Kadri: www.vabatahtlikud.ee on ka üks tore

koht, kus võimalik leida erinevaid vabatahtlikke

ülesandeid.

Kas tahaksite veel midagi öelda?

Gerda ja Karolin: Kahju, et läbi sai.

Piret: Hästi palju tutvusi saime.

Kadri: Ausalt öeldes on mul kahju inimestest,

kes seal ei osalenud. Ülimalt positiivne kogemus

oli.

Gerda: Muidugi olid toredad meile kalliks saanud

inimesed Tallinn 2011 kontorist: Piret Ehavald,

Maris Joona.

Karolin: Ning loomulikult ka Margus Marksaar.

VABATAHTLIK OLLA ON UHKE JA HÄÄ!

Foto: Kultuuripealinn 2011 pidulik lõputseremoonia.

Vasakult Kadri, Piret, Karolin ja Gerda

Marleen Miitra, 12. klass

9 T A L L I N N A S I K U P I L L I K K

TORE-KAD — NAD TEGUTSEVAD SIISKI! MÄNGUVAHETUNNID

ALGKLASSIDELE JA

PÕHIKOOLILE

Esmaspäeviti

Mängutoas - Egle Tuulik (7. kl)

Abiks on Melissa Martikainen (5. kl)

Teisipäeviti

Aulas - Sianda Siiman (7. kl)

Mängutoas – Veinika Nemvalts (8.b kl)

Abiks on Deily Rästa (5. kl)

Kolmapäeviti

Mängutoas – Diana Neago (7. kl)

Abiks on Egely Hunt (5. kl)

Neljapäeviti

Mängutoas – Kristiina Portunova (9. kl)

Aulas – Canny Tamberg (9. kl)

Abiks on Marit-Brit Tamme (5. kl)

TORE — Tugiõpilaste oma ring Eestis

Sikupilli koolis on TORE-kate juhendajad Gairi

Reinvars ja Krisli Lilium. Tugiõpilane lähtub

põhimõtettest: “Tore, kui koolis on tore!”

Lisainfo: www.tore.ee

Mis uudist? Osaleme TORE noorteühingu poolt välja

kuulutatud TORE reklaamfilmide konkursil.

Kindlasti märkasite suurt pehmet ja punast

elevanti koolimaja peal ringi tatsamas. Tema

tõimegi kohale just filmimise jaoks. Kui tule-

mused teatavaks tehtud ja konkurss läbi,

riputame oma filmi üles ka avalikult — kooli

kodulehele.

Osaleme TORE aastakonverentsil, mis

peetakse sel aastal Türil. “… kiisud sõitsid Tü-

rile, sõitsid külla Jürile…” - millisest tuntud

lastelaulust need sõnad pärinevad, kas tead?

Igal juhul Türile me lähme! Mis me seal

näeme, mida teeme, sellest anname teile ka

teada.

Tule meiega mängima (vaata ja lõika

välja TORE tunniplaan). Teeme üheskoos

koolipäeva toredaks. Tore koolipäev on meie

endi teha. Ühiselt tegutsedes, vahetundide

ajal mängides loomegi enesele märkamatult

mõnusa ja turvalise koolikeskkonna. Ja kui

sinna juhtub mõni mure sisse lipsama, tule

ka siis ja räägi meiega.

Tule, osale, ole tore!

Tegevus: mõtle positiivseid omadussõnu, mis algavad

järgmiste tähtedega: T, O, R, E. Kirjuta need vastava

tähe juurde! Lõika välja ja kanna kaasas!

____________________________________________

T_________________________________

O________________________________

R________________________________

E ________________________________

Mõtle kaasa!

1 0 UUDISHIMU

Kes on kes? Jätkame sügisnumbris

alustatud uute õpetajate

tutvustamist ning palume neil

vastata järgmistele küsimuste-

le:

1. Õppeaine

2. Lemmiktegevus

3. Lemmiksöök

4. Viimane loetud raamat või

film

5. Suurim saavutus

6. Mida tähendab planking?

7. Kes või mis on Illipukis?

8. Mis jääb esimesest pool-

aastast kõige enam meel-

de?

Uus õpetaja nr. 8

Nimi: Edith Reeman

1. Inglise keel gümnaasiumis

2. Pildistamine

3. Ei olegi lemmiksööki. Söön

enam-vähem kõike

4. Oot-oot, mul oli üks hea

raamat, mida lugesin alles…

see oli “The hurt locker”.

Viimane raamat, mida uuesti

lugesin, oli “Rehepapp”.

5. Minu suurim saavutus? Olen

nii vähe veel elanud, pole

midagi suurt saavutanud...

See tuleb veel, siis, kui

kevadel Tallinna ülikoolis

magistriõppe lõpetan.

6. Ma olen pilte küll näinud, kui

nad seal liikumatult pikali on

ja vaatavad inimeste reakt-

sioone. Ma päris täpselt ei

tea, mis see on..

7. Koolileht

8. Ma arvan, et naljakad juhtu-

mised õpilastega.

Uus õpetaja nr. 9

Nimi: Kai Hermann

1. Inglise keel põhikoolis

2. Väga paljud asjad. Hetkel

on salsatrenn.

3. Mõtleb kaua... Mmm…

enda tehtud pasta kana ja

paprikaga.

4. Viimane raamat ol i

F rommi “A rmas tuse

kunst”, film “In time”

5. Senini on olnud ülikooli

bakalaureuseõppe lõpeta-

mine. Kevadel lõpetan

magistriõppe.

6. See on see, on kuskil

mingite asjade peal inime-

sed lihtsalt lamavad ja

neid tehakse pilte. Mida

ajuvabamalt nad saavad

oldud, seda lahedamad

on.

7. Koolileht

8. See, et koolis võeti mind

sõbralikult vastu.

Foto: Õpetajad Kai (istub) ja Edith on noored õpetajad, kelle tunnid ei ole kunagi

igavad. Keeletundide mitmekesistamisel on veebipõhised programmid heaks abiks.

Translation mistakes:

To be or not to be? —

Mesilasele või mitte?

You can count on me —

Sa võid mu peal arvutada

Watch out! — Valva väljas!

I know his story well — Tean

ajaloolist kaevu.

Finnish people —

Lõpeta inimesed

Can you hear me —

Purgis oled sina, siin mina.

Teacher: Did you father help you

with your homework?

Student: No, he did it all by

himself.

1 1 T A L L I N N A S I K U P I L L I K K

Õpilane vs õpetaja

TEADMISTE KONTROLL

Teadmiste kontrolli pani

kokku ja viis läbi

Kadri Masso, 12. klass

Õiged vastused: 1. USA ja Nõukogude Liit 2. Los Angelesis 3. Brasilia 4.

Mount Everest 5. Juri Gagarin 6. 7 7. Kõrvas 8. Teemant 9. Portugali 10.

Leonardo Da Vinci

VASTAJAD:

KÜSIMUSED:

INNAR PAAL

11.KL

ANNEKE FELDMANN

ÕPETAJA

SINU VASTUSED:

1. Kes olid külmas

sõjas osapooled?

Ma ei tea… no pane

Saksamaa ja Prantsus-

maa

(Ah need on sellised

küsimused!) Ei tea

2. Mis linnas asub

Hollywood?

Mmm… Los Angelesis! L.A.? Jah, olgu.

3. Mis on Brasiilia

pealinn?

Rio de Janero Rio de Janero

4. Mis on maailma

kõrgeim mägi?

Everest Mount Everest

5. Kes oli esimene

inimene kosmoses?

Ah, mingi venelane oli.

Ei tea.

See oli vist mingi

ameeriklane. Ei tea.

6. Mitmes kuus on 31

päeva?

(Sõbrad soovitavad

nukkide pealt lugeda)

10 siis või?

(Loeb kuud kiirelt sõr-

mede pealt üles) 7

7. Millises kehaosas on

inimesel kõige väiksem

luu?

(Samuti klaasikaaslas-

te abiga) Kõrvas jah!

(Vaatab oma käsi ja

jalgu) Äkki jalgades või

kätes. Kätes! Ei jalga-

des.

8. Kõige kõvem kivim? Eee..pane paekivi. Oeh, äkki mingi teras.

(Naerab)

9. Mis keeles tähendab

"Obrigado" "Aitäh"?

(Suure mõtlemise pea-

le) Portugali.

Pakun portugali. Oligi

õige?

10. Kes maalis kuulsa

maali Mona Lisa?

Ei tea Leonardo Da Vinci

PUNKTE: 3 5

Meeleolu!

Üks küsimus:

Kelle jäljed on pildil?

Järgmine Illipukis ilmub kevadel! Kui Sul on vahva mõte, mida võiks koolilehes kajastada, anna sellest

teada kas otse meediaringi õpilastele, juhendajale õp. Piiale või kirjuta

koolilehe e-posti aadressile: illipukis@gmail.com

Koolileht osta kooli raamatukogust!

Nipiga küsimused!

1. Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg?

2. Sinine tõld ja kuldsed naelad?

3. Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa?

4. Täis on teda kogu maa, siiski peotäit ei saa?

5. Tiivuta lendab üle maailma?

6. Hobu jookseb, ohjad seisavad?

7. Mees ehitab kirveta silla?

8. Hiire teerada ümber maja?

9. Valget villa oinas läks ära, must jäi alles?

Õiged vastused: 1. Lumi 2. Tähine taevas 3. Kuu 4. Udu 5. Sest

Pilv 6. Jõgi 7. Külm, pakane 8. Räästad tilguvad lumele ümber

maja 9. Kevadel lumi sulas ja must maa tuli nähtavale

Foto: Kristina Kivisild, 11. kl

Õige vastus: Rebase jäljed. Rahulik rebane

asetab kndimisel jala jala ette ja jätab niimoodi

lumele sirge jäljerea. Ehmunud loom seevastu

traavib või galopeerib, hoides keha maadligi ja

saba taga pikalt sirgu.

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on

koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes)

perekonda kuuluv kiskja.

Foto ja tekst: Vikipeedia