SÜGIS · 2020. 1. 13. · Teised viljad: teraviljad, tammetõrud, pähklid, pihlakad, õunad. Maa...
1
SÜGIS ‑ pojad on suureks kasvanud, kõik valmistuvad talveks KUS ELAVAD? Taimestikurikastel veekogudel ja nende kallastel. KUS ELAVAD? Metsas. KUS ELAVAD? Vanades männikutes, kus kasvab palju mustikaid ja teisi marju. KUS ELAVAD? Metsas, niidul, põllul. KUS ELAVAD? Veekogu kaldapiirkonnas, kuhilpesas või pesaurus. KUS ELAVAD? Elavad seal, kus on hiiri. Näiteks põlluservades, veekogude kaldaaladel, kiviaedades. KES KOOS ELAVAD? Kõik kogunevad parve. KES KOOS ELAVAD? Emad väikeste poegadega, isased eraldi. KES KOOS ELAVAD? Kõik eraldi. KES KOOS ELAVAD? Emad koos talledega, sokud eraldi. KES KOOS ELAVAD? Koprapere ‑ ema ja isa elavad koos kahel viimasel aastal sündinud poegadega. KES KOOS ELAVAD? Kõik elavad eraldi. AKTIIVNE AEG Päevane valge aeg. AKTIIVNE AEG Peamiselt hommiku‑ ja õhtuhämaruses ning öösel. AKTIIVNE AEG Päevane valge aeg. AKTIIVNE AEG Hommiku‑ ja õhtuhämaruses ning päeval. AKTIIVNE AEG Hommiku‑ ja õhtuhämaruses ning öösel. AKTIIVNE AEG Ööpäevaringselt. TOIT Veetaimed, teod ja teised veeselgrootud, teravili jt viljad. TOIT Marjad: mustikad, pohlad, vaarikad, sinikad, jõhvikad. Teised viljad: teraviljad, tammetõrud, pähklid, pihlakad, õunad. Maa seest leitud herilaste ja mesilaste pesade sisu. TOIT Mustika‑, pohla‑, jõhvka‑, kukemarjalehed ja ‑marjad. TOIT Mustika‑, kanarbiku‑, pohla ja teiste puhmastaimede lehed ja oksad; võimalusel õunad. TOIT Vee‑ ja kaldataimed, näiteks angervaks; naat ja teised putked; põdrakanep; pilliroo maa‑alused varred ehk risoomid. TOIT Peamiselt hiired, ka putukad. MUU TÄHTIS Päevade lühenedes valmistuvad rändeks Lõuna‑ ja Lääne‑Euroopasse, sest seal ei külmu veekogud talvel kinni. Sügisränne algab oktoobrist. MUU TÄHTIS Süüakse väga palju. Toidust tekib kehasse rasvavaru, mis on umbes 1/3 karu kehakaalust. Karu karvkate muutub tihedamaks. Nad otsivad ja valmistavad ette talipesa koha. MUU TÄHTIS Pojad on suureks kasvanud ja asuvad septembris elama iseseisvalt. MUU TÄHTIS Süüakse palju, et koguda kehasse talveks rasvavarusid. Suvise punaka karvastiku asemele kasvab tihedam ja hallikas talvekarvastik. Metskitsed liiguvad talvistele toitumisaladele. Seal tekivad talveks väikesed karjad, kus on kõik koos ‑ emad koos talledega ja sokud. MUU TÄHTIS Süüakse palju, et kehasse rasvavaru koguda. Talveks varutakse uruava juurde oksi. Peente ladvaokste kättesaamiseks langetatakse puid. Koprad tõstavad veekogu veetaset paisu ehitamisega. Kõrge veetasemega on pesas turvaline, sest uruavad jäävad vee alla. Pere märgistab oma eluala kopranõrega. MUU TÄHTIS Süüakse palju. Punakaspruuni suvekarvastiku asemele kasvab tihedam ja üleni valge talvine karvkate. SINIKAEL‑PART KOBRAS METSKITS KARU METSIS NIRK Koostajad: Maarika Männil, Peeter Hussar Kunstnik-kujundaja: Eike Ülesoo 2019
Transcript of SÜGIS · 2020. 1. 13. · Teised viljad: teraviljad, tammetõrud, pähklid, pihlakad, õunad. Maa...
-
SÜGIS ‑pojad on suureks kasvanud, kõik valmistuvad talveks
KUS ELAVAD?Taimestikurikastel
veekogudel janende kallastel. KUS ELAVAD?
Metsas.
KUS ELAVAD?Vanades männikutes,
kus kasvab paljumustikaid jateisi marju.
KUS ELAVAD?Metsas, niidul,
põllul.
KUS ELAVAD?Veekogu
kaldapiirkonnas, kuhilpesas või
pesaurus.
KUS ELAVAD?Elavad seal, kus on hiiri. Näiteks põlluservades, veekogude kaldaaladel,
kiviaedades.
KES KOOS ELAVAD?Kõik kogunevad
parve.
KES KOOS ELAVAD?Emad väikeste poegadega,
isased eraldi.
KES KOOS ELAVAD?Kõik eraldi.
KES KOOS ELAVAD?Emad koos talledega,
sokud eraldi.
KES KOOS ELAVAD?Koprapere ‑ ema ja isa
elavad koos kahelviimasel aastal sündinud
poegadega.
KES KOOS ELAVAD?Kõik elavad eraldi.
AKTIIVNE AEGPäevane valge aeg.
AKTIIVNE AEGPeamiselt hommiku‑
ja õhtuhämaruses ning öösel.
AKTIIVNE AEGPäevane valge aeg.
AKTIIVNE AEGHommiku‑ ja
õhtuhämaruses ning päeval.
AKTIIVNE AEGHommiku‑ ja
õhtuhämaruses ning öösel.
AKTIIVNE AEGÖöpäevaringselt.
TOITVeetaimed, teod ja
teised veeselgrootud, teravili jt viljad.
TOITMarjad: mustikad, pohlad, vaarikad, sinikad, jõhvikad.
Teised viljad: teraviljad,tammetõrud, pähklid,
pihlakad, õunad. Maa seest leitud herilaste ja mesilaste
pesade sisu.
TOITMustika‑, pohla‑,
jõhvka‑, kukemarjalehedja ‑marjad.
TOITMustika‑, kanarbiku‑,
pohla ja teiste puhmastaimede lehed ja oksad;
võimalusel õunad.
TOITVee‑ ja kaldataimed,
näiteks angervaks; naat ja teised putked; põdrakanep; pilliroo maa‑alused varred
ehk risoomid.
TOITPeamiselt hiired,
ka putukad.
MUU TÄHTISPäevade lühenedes
valmistuvad rändeks Lõuna‑ jaLääne‑Euroopasse, sest seal
ei külmu veekogud talvel kinni. Sügisränne algab
oktoobrist.
MUU TÄHTISSüüakse väga palju. Toidusttekib kehasse rasvavaru, mis
on umbes 1/3 karukehakaalust. Karu karvkate muutub tihedamaks. Nadotsivad ja valmistavad ette
talipesa koha.
MUU TÄHTISPojad on suureks
kasvanud ja asuvad septembris elama
iseseisvalt.
MUU TÄHTISSüüakse palju, et koguda kehasse
talveks rasvavarusid. Suvise punaka karvastiku asemele kasvab tihedam ja hallikas talvekarvastik. Metskitsed liiguvad talvistele toitumisaladele.
Seal tekivad talveks väikesed karjad, kus on kõik koos ‑ emad koos
talledega ja sokud.
MUU TÄHTISSüüakse palju, et kehasse rasvavaru
koguda. Talveks varutakse uruava juurde oksi. Peente ladvaokste kättesaamiseks
langetatakse puid. Koprad tõstavadveekogu veetaset paisu ehitamisega.
Kõrge veetasemega on pesas turvaline, sest uruavad jäävad vee alla. Pere
märgistab oma elualakopranõrega.
MUU TÄHTISSüüakse palju.
Punakaspruuni suvekarvastikuasemele kasvab tihedam ja
üleni valgetalvine karvkate.
SINIKAEL‑PART
KOBRAS
METSKITS
KARU
METSIS
NIRK
Koostajad: Maarika Männil, Peeter HussarKunstnik-kujundaja: Eike Ülesoo
2019
