PULSS_016

oktoober/november 2012kliendile tasuta

PriitKUUSK

hingelt hipi

Kontori-eri:šikid büroodtoit tööle kontor ja tervis

kärt ojavee teeb tuleviKuKangaid

Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamise jätame professionaalide hooleks, kuid Nordea kultuurisõbralikke kliente ootavad eripakkumised. Soodustus PÖFFi piletitele kuni 30%.Uuri lähemalt www.nordea.ee või küsi lisa telefonil 1772.

Kuueteistkümnes PÖFF üllatab huvilisi 12.–28. novembrini.

KUJUNDA OMA MAAILMMARTELL XO

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. Kui jood, ära sõida.

5oktoober/november 2012

ToimeTaja: Tiina Kruus Kujundaja: Margit Randmäe KorreKTor: Killu Paldrok

reKlaam: Nordicom 5666 7770 Väljaandja: Linnameedia OÜ, Pärnu mnt 130-15, 11314 Tallinn

www.pulsstallinn.ee, [email protected], 670 2287, facebook.com/pulsstallinn

Tiina Kruustoimetaja

gal hommikul väljuvad kümned tuhan-ded linlased kodudest ning asuvad teele oma teise kodu – kontori poole. Me veedame töökaaslastega koos ilmselt rohkem aega kui oma perega ning ärkvelolekuajast oleme enam tunde kontoris kui kodus.

Kontoris tehakse tööd ja teenitakse raha, suheldakse, tülitsetakse, klatšitak-se. Kontoris pulbitsevad intriigid ja sün-nivad sõprussidemed. Süüakse ja vahel ka juuakse. Arenevad armulood, misläbi kolleegidest saavad elukaaslased. Min-nakse lahku, nii et töökaaslastest saavad verivaenlased. Kantakse kontorirõivaid ja süüakse kontorieineid ja põetakse kon-torihaigusi. Tahtmatult kõrvu kostvatest telefonikõnedest võime kuulda kolleegi eraelu intiimseid üksikasju, samas võime

aastaid töötada koos inimesega, kellest me ei tea suurt midagi peale nime.

Niisiis pulbitseb kontori konditsio-neeritud õhus arvutimonitoride taga elu, mis võib olla isegi tormilisem kui väljaspool kontoriseinu.

Nõukaajal domineerisid kitsad koridorid, pisikesed täissuitsetatud kabinetikuudid, kus põrandal mistra vaip ning lauajalg või seif varjas tihtipeale kärakapudelit. Kuid kontor muutub koos ajaga. Tänapäeva büroo on teistsugune ning sealsed muutused käivad üht jalga muutustega ühiskonnas.

Käesolev Pulss hiilib mööda konto-reid Kerberostena kaitsvatest valvelaua-onudest, sekretäridest ja juhiabidest, paotab uksi ning uurib, mis elu elatakse pealinna kontoriseinte vahel.

Kohtumiseni kontoris!

Illu

stra

tsio

on

: Ed

Lab

ets

kii

Tallinn - Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Järve Keskus Pärnu - Suur-Jõe 48

www.skano.ee


ruBriiK

Kaanel priiT KuusK. Intervjuud temaga loe lk 12.

8,10 linnauudised

12 persoon. Uhhuduur Priit Kuusk uudistesaate mikri taga.

18 luubi all. Missugune peaks olema õige kontor?

26 Kolumn. Krister Kivi elamused poodides.

28 Test. Kust kontorisse toitu tellida?

30 Kontori söök. Kehakinnitus kööginurgas.

36 Tehnikauudised

40 mood. Out of o� ce.

48 stiil. Kaks naist, kaks kotti.

52 ilu-uudised

56 Tervis. Kui kontor teeb haigeks.

58 lemmik. Koerust täis Surf.

60 plaat

61 näitus. Kuum mood külmas sõjas.

62 Kino. Eestlanna Pariisis ja uued DVD-d.

64 Kunst. Kärt Ojavee tekstiilid.

67 raamat

68 Teater. Linnateatri lantimisnipid.

70 Külaskäik. Muusikamees Tiit Saluveer.

78 piiri tagant. Toimekas Brigit Westerhout.

82 üks maja. Triumph Plaza.

sisuKordnr 16 oktoober/november 2012

22

70 64

40

64Fo

to: K

aup

o K

ikka

s S

tiil:

Liis

Pla

to M

eik:

Mam

mu

8 oktoober/november 2012

uudised

Fo

tod

: to

otj

afi

rma

d, e

rko

gu

d, I

ris

Kiv

isal

u

lainTesse heida endMoekunstnik Tiina Talumehe suurejooneline couture-etendus „Mere vaade” leiab aset 19. novembril Lennu-sadamas. Uue kollektsiooni peateemaks on meri ja lained. Rõivastes segunevad õrn-naiselikud, keha järgivad vormid ja julgemad, tormise-mad meremotiivid. 60 komp-lektist koosneva kollektsiooni peamisteks materjalideks on villa-jersey, villakrepp, siid ja pits.

Tiina Talumehe moestuu-dios saavad kliendid tutvuda kollektsiooni ja ka moe-stuudio uue seeriabrändiga. TIINA märgi all on valminud hulk ülimugavaid ja praktilisi drapeeritud jersey-kleite.

Moešõu piletid (20 €) on müügil Tiina Talumehe moe-stuudios ja Piletilevis.www.tiinatalumees.ee

juKoCuTe’i uued aKsessuaaridLuksusbrändi Jukocute uue aksessuaarisarja „Dress your phone” valikus on tahvelarvutite ja nutitelefonide taskud, mis sobivad iPa-didele, iPhone’idele ja teistele enam levinud mudelitele. Sarnaselt Jukocute’i käekottidega valmistatakse taskud käsitööna ja kõrgteh-noloogiliselt töödeldud nahast. Uus sari on müügil disainer Kristiina Viirpalu butiigis, Tallinna Lennujaamas ja Jukocute’i showroom’is.

www.jukocute.com

Freywille BuTiiK nüüd TallinnasMaailmakuulsa ehtebrändi Freywille esindusbutiik avas uksed Tallin-nas Pärnu mnt 12. Firma asutas 1951. aastal kunstnik Michaela Frey, kes kasutas oma ehete loomisel emaili. Freywille tooteid iseloomus-tab erakordne disain ja imelised värvid, aga ka kullassepatöö tipp-kvaliteet. Ehteid on inspireerinud Gustav Klimti, Alphonse Mucha ja Friedensreich Hundertwasseri kunst.

www.freywille.com

haKKa pulsi FänniKs ja Võida manTel!Kiika ajakirja Pulss Facebooki lehele. Hakka Pulsi Facebooki fänniks. Võida Bastioni mantel Teint hinnaga 299 €.Loosime auhinna, Bastioni mantli välja kõigi liitujate ning jagajate vahel niipea, kui Pulsi Facebooki lehega liitub 2000. fänn.Vt Facebook/pulss Tallinn

ruBriiK



uudised

Fo

tod

: to

otj

afi

rma

d, e

rak

og

ud

BurBerry nüüd TallinnasMuude maailmakuulsate moekaubamärkide kõrval seadis end nüüd Tallinnas sisse ka Burberry. Šiki butiigi kujunduse lõi Burberry loovjuht Christopher Bailey, kes kasutab kujunduses Suurbritannia temaatikat ja materjale. Burberry uuendusmeelsust näitlikustab poe seinal näidatav video kõige värskemast kollektsioonist ja toodetest.

Burberry kauplus asub Pärnu mnt 12 / Suur-Karja 20

Von Krahl peaB piduVon Krahli teater ja baar tähistavad oktoobris juubelit. Esietendub kolm põnevat lavastust, tegutseb Von Krahli Akadeemia ning baaris peetakse juubelifestivali. Sünnipäevakuu tipphetkiks on 26.–27. oktoobril ning 2.–3. novemb-ril peetav juubelifestival, kus astuvad üles nii klubi algusaegade residentbändid, nagu Ultima Thule, kahe põlvkonna alternatiiv-bändid kui ka tuntud välisesinejad. Toimuvad ka juubelihõngulised Mutant Disco, Check One Two, Bashment jt Krahli legendaarsed sariüritused.

www.vonkrahl.ee

uuendusliK moeaTeljeeAjaloolises moemajas aadressil Suur-Kar-ja 14 tegi uksed valla disainerite Kalle HT ja Xenia Joosti ühis-ateljee. Mõlemad disainerid on tuntud tänu oma isikupära-sele käekirjale: Joost viviennewestwoodlikult rohkete drapeeringu-tega loomingu ja Kalle Aasamäe põhjamaiselt pastelsemate toonide, kuid omanäoliste detai-lide poolest.

Gurmaanide leVialaRotermanni keskus muutub tasapisi gurmaanide Mekaks. Li-saks praegustele hõrgutistepoodidele (Juustukuningad, Don Gastronom) avati seal uus kauplus Nimini Gurmee, mis pakub maailma eri regioonidest pärinevaid toiduaineid ja veine.

www.niminigurmee.eu

Karolin KuusiKu auToriKolleKTsioonNovembri teises pooles näeb ilmavalgust moe-disainer Karolin Kuusiku esimene autorikollekt-sioon. Vaikust, süga-vust ja pühadust edasi andvas kollektsioonis on mõeldud nii meestele kui ka naistele, valikus on igapäevane riietus, üleriided ja pidulikud rõivad. Kangaste seas on esindatud autori lemmik-materjalid: kašmiir, siid, vill ja villakrepp.

Kollektsiooni esitlus toimub 22. novembril kell 20 Widescreen Studios Peterburi tee 34.

Vt Facebook/Karolin-Kuusik

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE


persoon


persoon

möll mehe ümber, kes „aktuaalse kaamera” stuudios endise uudisteankru aarne rannamäe toolile pidi istuma, oli telehooaja hakul päris muljetavaldav. nii et isegi ta naine tähendas – nagu presidenti valitaks! „aga see on ju lihtsalt töö!” imestab asjaosaline, aK vastne saatejuht priit Kuusk (39) tagantjärele.

Tekst: Tiina KruusFoto: Kaupo Kikkas

Stiil: Liis PlatoMeik: MammuTänu: Baltman

Mee

s il

Ma

k

ael

ar

ihM

ata

ruBriiK


persoon

eptembrist alates istub Kuusk, sõpra-de ja kolleegide seas Wennana tuntud (isegi abikaasa ei kutsu teda Priiduks!) saatejuht õhtuti Eesti kuulsaima tele-uudistelaua taga. Praegu on ta küll vei-dike rohkem Kuusk kui Wend, sest rii-gi esiuudistesaate juhti ju hüüdnimega ei esitleta. Tavaliselt kiilas peanupp on viisaka orase peale kasvatanud ja üle-meelikuid kõrvarõngaid hoiab AK staar nüüd rahakoti vahel. Kuigi oleme teda ontlikus ülikonnas juba harjunud (või polegi seni päris harjunud?) nägema intervjuusaates „Kahekõne”, on seegi maailmaime, sest olgem ausad, Wen-na seljas on hoopis loomulikum mõni militaarne sekkaripalitu, lõhkised pük-sid või näiteks idamaine meesteseelik lungi.

„„Aktuaalne kaamera” on kauba-märk, omaette maailm, visiitkaart – kuidas iganes seda nimetada. Ma pidin sinna tööle asudes ka ennast muutma, sest olen alati reeglitest lugu pidanud. Ka jalgpalli mängides tuleb kõrvarõngas ära võtta,” tõdeb Wend. „Minu eelmi-sed saated polnud ikoonilised, seal sain oma reegleid kehtestada, aga uudiste-saates pole see võimalik. Sõbrad aasi-vad pidevalt mu kallal, et olen juuksed pikaks kasvatanud, et enne olin ikka mässaja ja punkar! Mis ma oskan kosta – eks väline sära peab nüüd asenduma sisemise intensiivsusega!”

SS


persoon

oTseKohesuse eesT saaB Ta VasTu päid ja jalGu Ka.

Detsembris jõuab teletaevas seisu, kus korraga käivad eetris lausa kolm Kuuse veetavat saadet: „Aktuaalne kaa-mera”, „Kahekõne” ja rahvusrestorane tutvustav „Köögikodanikud”. „Muidu-gi oleks ideaalne pühenduda ühele saa-tele, aga sellest ei elaks praegu paraku ära,” nendib kolme lapse isa. „Pidev ek-raanil olemine võtab tohutult energiat ja tegelikult ma ei tahaks igas pulmas peigmees olla.”

Telenäona on tal kaks kindlat põhi-mõtet – mitte teha saateid, mis talle ei meeldi, ja mitte teha saateid, mida ta on juba proovinud. Neist lubadustest on armuline saatus tal ka kinni pidada või-maldanud.

Wenna ametialane „traagika” seisneb aga tõsiasjas, et 39. eluaastaks on ta tei-nud teles kõike, mida hing ihaldanud. Paratamatult kerkib varem või hiljem üles küsimus – kuhu edasi? „„Köögi-kodanikud” on end kahe aastaga am-mendanud, teemad hakkavad kordu-ma. „Aktuaalsest kaamerast” kõrgemale on raske minna. Aga muid ideid jagub − näiteks tahan juba mitu aastat teha dokfilmi ansamblist Pantokraator, aga pole aega olnud,” räägib Wend.

„Ta on nähtus omaette, keda kee-ruline lahterdada,” tunnistab kolleeg, režissöör Tarvo Mölder. „Otsekohesuse poolest paneks ta ühte patta Urmas Oti ja Mihkel Rauaga. Eetrijultumuselt on ta Otiga eriti sarnane. Kui ta uudiste-ankruna esimesi intervjuusid tegi, siis painas saatekülalist: einoh, aga kuidas tegelikult asi on? Ta otseselt ei ründa, aga tahab teada.”

mis TeeB wennasT wenna?

AK-le on Kuusk lisanud elu ja uut hin-gamist, hindab Mölder. „Teised saate-juhid on vaoshoitud, aga Wenna puhul võiks rääkida poisilikust jultumusest. Vahel tundub isegi, et enne ütleb, siis mõtleb, aga kindlasti mitte halvas mõt-tes. Kui teda mingi teema paelub, siis läheb lausa põlema. Ta teeb seda, mis talle meeldib, ja see on asi, mida tele-maastikul igaüks endale lubada ei saa. Eks ta selle otsekohesuse eest saab vas-tu päid ja jalgu ka. Aga see teeb Wen-nast Wenna.”

Mölderi arvates oleks Kuusele kõige õigem koht üks ehe seiklussaade. „Kui Jeremy Clarksonil on „Top Gear”, siis

se krimisaate „Avatud toimik” reporte-riks. Kolleeg Heiki Sepp kohtas Wenda esimest korda Vihterpalu suure metsa-põlengu aegu, kui viimane oli äsja po-litseisaadet tegema värvatud: „Ta tuli Kuku raadio vana Pobedaga. Kiilakas, habetunud, kõrvarõngaga, kaks numb-rit suuremad buutsad olid jalas – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Mõtlesin – no taevas, mis nüüd juhtu-ma hakkab, politseisaate juhil on ikka üsna oluline roll.”

munadeGa saaTejuhT

Kõrvarõngad ja buutsad otsustavaks ei saanud, küll aga sai Kuusest mitmeks aastaks „Avatud toimiku” saatejuht. Kuni ühel hetkel sai tal pätiteemadest kõrini. Pärast esimest Uhhuduuri-retke 2002. aastal marssis Wend ETV spordi-saadete juhi Marko Kaljuveeri juurde ja küsis konkreetselt: „Võtad?” Kaljuveer

Wennale sobiks seiklus- ja kulinaaria-saates sama roll,” pakub ta. Kuuse enda senine lemmik läbi aegade on paari aasta tagune erisaade „Wennalik sea-tapp”, mille eesmärk oli tutvustada elu-kaugetele linnainimestele, kuidas sink ja vorst nende lauale tekivad. Seatapu- saadet tehes koges võttegrupp nostalgi-list ETV hiilgeaegade hõngu, kui sõide-ti maale võttele, kus ees ootas tänulik publik ja süldilaud. Kolleeg Mölder mäletab seatapu-saate mitmepäeva-sest tegemisest aga eredat tõika, et kui saatemeeskond magas toas, siis Wend sättis end ööbima kõrvalhoone rõdule magamiskotti. Hoolimata sellest, et no-vembri lõpus oli väljas juba 20 kraadi külma. „Kui ta algul sellest plaanist rää-kis, mõtlesin, et ta teeb nalja, aga tal oli tõsi taga! Ütles, et kui juba linnast välja saab, siis miks toas magada?”

Wenna kogu teleelu on möödunud rahvusringhäälingus, kuigi tedagi on

meelitatud tööle erakanalitesse. „ETV suur maja hoiab kuidagi inimesi kinni,” tõdeb mees. „Muidugi on seal nii häid inimesi kui ka selliseid, kellega liftis-ki raske koos sõita. Aga siiani on ETV mulle pakkunud kõiki võimalikke väl-jundeid.”

Wenna telekarjäär sai alguse 1990ndate teises pooles, kui ta kutsuti Kuku raadio liiklussaatest ETV toona-


persoon

võttis ja kolm aastat sporditoimetuses möödus lennates.

Siis tuli omakorda pakkumine „Tere-visiooni” teha ja „Kahekõne”, millele järgnes „Köögikodanikud”, kandes mär-kamatult täis 15 aastat telestaaži. „Köö-gikodanike” idee tuli üsna juhuslikult, nagu paljud asjad siin ilmas. „Kokasaa-ted olid ja on meil ju suhteliselt igavad,” räägib Wend. „Niisiis tahtsin teha koka-saadet, kus saaks nalja ja action’it. Aga siis tuli masu ja tööandja ütles, et kui raha leiad, siis tee. Nii tuli päevakorda hoopis integratsioon, kolmandate riiki-de kodanikud, kes siin töötavad. Tahtsin näidata, et köögitöö on ilgelt raske, aga seda ei osata hinnata. Kui inimesed lä-hevad sööma ja saavad maitseelamuse, ei tohi kiitusega kitsi olla ja veel vähem kaevelda, et kallis on.”

„Wend on omaette telenähtus,” nen-dib Tarvo Mölder. „Kui tavaliselt on tele saatejuht kompromissialdis, siis te-mast õhkub päris palju mässumeelsust ja paindumatust. „Kahekõnes” on ta munadega saatejuht – kui ikka midagi südame peal, küsib ära. Pole oluline, kas see kanali ja vaataja eelistustega kokku läheb.”

VäljasT KõVa, seesT ...

„„Kahekõne” tulemus sõltub ainult ini-mesest, kes toolil istub,” väidab saate-juht ise. „Viimane, kes mulle meeldis, oli Jürgen Ligi. Mind hoiatati, et ta on superfrukt. Aga nii kihvt oli, mul süda laulis! Kõige hullem on, kui saatesse tullakse vastu tahtmist. Pigem ütle otse, et ei taha, ei huvita. Ma elan seda isikli-kult läbi, see vindumine saates on jube karm.”

„Wend on olemuselt maskuliinne tüüp, väliselt hästi jõuline,” hindab tei-ne kolleeg, režissöör Heiki Sepp. „Aga seesmiselt on ta päris pehme, üks iga-vene põdeja. Otse-eetris näen, et on üsna kõva närveerija, elab seesmiselt palju üle. Ta on selline inimene, kellele kaelarihma juba kaela ei seo.”

Elu lõpuni teleekraanil olla Wend ei kavatse. „Kunagi tahaks lihtsalt metsa veerel tomateid kasvatada. Ma ei tahaks tegelikult üldse tööd teha, eriti veel teiste heaks, vaid laiselda,” tunnistab ta rõõmsalt. Linnast mineku mõtet on ta veeretanud juba kümmekond aastat, unistades kunagi elada nii, et ei peaks

olema kohustust kuhugi minna ega mi-dagi teha: „Kui lapsed on suureks kas-vanud, võiks ju n-ö stepsli seinast välja tõmmata, eks?”

Teine asi, milles ta kindel on, et Uh-huduuri-retkedest ei loobu ta mingi hinna eest. Järgmine reis toimub 2014. aasta teises pooles Aafrikas. Kui Wend enne esimest Uhhuduuri rääkis kolleeg Sepale, et hakkab rattamatkale mine-

ma, küsis too, kui palju kilomeetreid on Wend läbi sõita jõudnud. „Kolmas päev proovin,” teatanud Wend mure-tult. „Olles ise nädalasi matku teinud, mõtlesin – mees, sul on vaja 5000 kilo-meetrit läbi sõita! Aga ta sai hakkama!” meenutab Sepp.

Juba kolmandat aastat roolib Wend esmaspäeviti Aegviitu. Edasi-tagasi üle saja kilomeetri, et sealsetele jõnglaste-

Wenna reliikviad:Müts: vahetatud 2002. aastal Viru Valge särgi vastu (mille seljal kiri „Mina olen kaine!”) tiibetlase peast Nyalami nimelises linnas − tõlkes Põrguvärav.Dress: ostetud švipsis peaga 2012. aastal Etioopias Addis Abeba turult. Ratas: Mammut! Läbis 2011. aastal üle 3000 kilomeetri.


persoon

PÕNEVAD MAITSEELAMUSEDJA OOTAMATUD KOOSLUSED

Tere tulemast restorani Nero!

Restoran Nero • Tallink Spa & Conference Hotel • Sadama 11a, Tallinn • Tel.: +372 630 1000 • www.tallinkhotels.com

E-P 12:00 - 23:00

le jalkatrenni teha. Sõbra naine kutsus ja Wend võttis vedu. „See asi on hinge-le. Mul on kaks vanuserühma, mõle-mas ka paar tüdrukut. Olen üritanud neid mitte alt vedada. Aga rohkemaks kui kord nädalas pole lihtsalt mahti,” räägib mees, kelle päevaplaan enamasti nädalate viisi tund-tunnilt paigas.

Jalgpalli on ta mänginud peaaegu kogu elu, poisipõlvest saati. Täiskasva-nuna on vutti tagunud asjaarmastajana, kommenteerinud reporterina ja fakt on see, et valel ajal talle külla minnes võib õhtu otsa põrnitseda jalgpallimatši tele-ülekandesse süüvinud meest.

Kuid kutsutud ajal tema külaliseks olla on puhas rõõm. Wennale enda-

le meeldib väga hästi süüa, et aga „raha pole kunagi piisavalt, tuleb seda ise teha”. Liharoad ja Itaalia köök on tal eriti hästi käpas. Tänu „Köögikodani-ke” saatele on ta nüüd osav ka sushi rullimises. Ta on ise siidrit teinud (tuli nii kuiv, et joomiseks tuli lausa siirupi-vett lisada). Elu suurimaks kulinaarseks saavutuseks peab ta aga lambakintsu vinnutamist: leotas liha esiti soolvees ja riputas siis mitmeks kuuks jahedasse ruumi tuulduma. Sai nagu päris! Ilmselt pole enam tarvidust lisada väheolulist fakti, et Kuuskede peres tehakse oma käega isegi ketšup ja majonees, muust ja tavapärasemast rääkimata.

hull melomaan

Hoolimata tööst moodsas meediaka-nalis, on Wend siiski tõeline vana aja mees. Tema iidne Nokia võiks varsti muuseumieksponaadiks saada ja min-git Facebooki-juttu pole talle ammugi mõtet ajada – saab veel vihaseks, et tüü-tad teda sellise mõttetu teemaga. Liht-

ne pereauto neil muidugi on, millega suviti mereäärsesse onni kulgeda, aga kui vähegi võimalik, sõidab Wend ikka rattaga. Isegi kodunt Pääskülast süda-linna tööle. „Tead, miks mulle meel-dib rattaga linnas käia? Sest hobusega ei saa!” seletab Wend silmade põledes. „Rattaga Hendriksoni mäest alla tul-la on nagu hobusega piisonikarja sees olla! See käib mängu juurde. Ratas an-nab vabaduse ja iseseisvuse!” Ta ei raatsi raha kulutada kallile tehnikale. Tal on raskusi isegi riietesse investeerimisega, sest nagu ta tunnistab, on ta garderoo-bis vaid „1,5 paari teksaseid”. Õigus jah, reisilt toodud lungi’st oli ka enne juttu.

„Üht asja ma pean selle kiidulauluks kujuneva loo lõpuks siiski ütlema,” teeb Heiki Sepp avalduse. „Wennal on kohutav muusikamaitse – segu vene pungist ja mingist folgist. Kui me koos krimisaadet tegime, töötasime ühes toas ja siis ütlesin, et see ei lähe kohe mitte. Ta ju kuulas seda muusikat nii kõvasti, et kaugelt oli kuulda, et ta ko-hal on!”

Ta KäiB raTTaGa linnas, sesT hoBuseGa ei saa.


LuuBi ALL

„Kontori asuko-havaliku läbimõt-lemine on hästi oluline,” ütleb Catella Corporate Finance’i tegev- partner Aavo Kokk. „Stamp-mõtlemise järgi peab kontor ole-ma selline, kuhu sa saad auto kohe

ukse alla parkida. Tegelikult on ideaalne, kui inimene jalutab autost või bussipeatusest konto-rini 5–10 minutit,” leiab ta. „Väike värskes õhus viibimine ja kõndimine on oluline.”

teine koduTänapäevases kontoris on vähe asju, väiksemad lauad ja palju kahe inimese vestluskohti, usub ettevõtja aavo Kokk. „selles on tulevikutrendi,” usub ta.

Tekst: Tiiu OgaIllustratsioonid: Eerik Kändler

KonTor Kui linnaruum

Koka sõnul on viga see, et kontorit hakatakse planeerima organisatsiooni struktuuri järgi. Tä-helepanu alla peaks võtma hoopis suhtlemise. Ta ise näeb kontorit kui linna: „Millised on need kohad, kus inimesed suhtlevad? Kus on tänava-nurgad, kus istutakse? Suurem osa koosolekuid peetakse kahe-kolmekesi. Niisiis püüan paigu-tada aknaalustesse kohtadesse pisikese laua ja kaks tugitooli. Kui me tahame õdusat kohta, kus kellegagi vestelda, lähme ju kohvikusse?”

Koka sõnul kujundatakse kontoriruume tea-tud standardarusaamade järgi. „Hästi popp on panna igasse kontorisse ripplagi. Aga miks ei võiks olla kõrged laed ja palju õhku?” küsib ta. Teiseks leiab ta, et mööblit tellides ei arvestata

19oktoober/november 2012 19

tegelikke vajadusi – kas on ikka vaja suuri laudu ja mahukaid kappe? Aavo Kokk on avatud kon-tori pooldaja: „Tuleb maha võtta hirm, et see on kärarikas või inimene ei tunne seal end turvali-selt.” Põhimiinuseks on hoopis koristamine, sest kellegi kraamimata töökoht muutub ka kollee-gide probleemiks. Kuid natuke distsipliini ja ka see on lahendatav.

Distsipliinist ei saa mööda ka paindlikust tööajast rääkides. „Üha vähem on oluline, kas sa töötad kontoris, välja arvatud teenindusasu-tuses, kus peab olema kohal klientidele lubatud kellaajal,” ütleb Aavo Kokk. „Aga paindliku töö-aja puhul peab olema tulemuslikkus väga kor-ras. Teiseks on vaja teha koosolekud natuke teist laadi, sest siis on need peaasjalikult sotsialisee-rumise eesmärgil. Kodus töötajal peab olema va-jadus ja tahtmine kontorisse minna.”

Märka kolleegi

Koka arvates peaks kontoris leiduma ka lihtne kööginurk ja omaette suitsuruum, sest suitseta-jad tänaval on kole vaatepilt. Kohv ja tee peaksid olema ettevõtte poolt, aga toit pigem mitte. „Kui hakata hüvesid laduma, on see nagu laste eest hoolitsemine – teatud piir tuleb ette. Las täis-kasvanud inimesed teevad ise oma valikuid,” arvab ta.

Kokk tunnistab ka, et ei ole eriline firma suve- ja talvepäevade fänn. „Ehk tuleb see sel-lest, et ma ei ole enam 20-aastane,” muigab ta ja lisab tõsinedes, et tema arvates on igasugu-sed päevad jõuga tasa tegemine selles vallas, mis on jäänud puudu igapäevasuhtluses inimestega. „Normaalne on ikkagi see, et kolleegi märgatak-se iga päev, alates sellest, et tal on uus lips või kõrvarõngad. See on tähtis. Eriti juhtide poolt.”

Hooli oMa töötajast

Karjäärinõustaja Tiina Saar ütleb, et tööandja peab inimeste tühjaks pigistamise asemel hoo-litsema, et töö- ja puhkeaeg vahelduks ning töökeskkond soosiks pühendumist. Ainult see muudab töötaja innukaks ja produktiivseks.

Ka Saar rõhutab konkurentsivõimelisest kon-torikeskkonnast rääkides, et see algab palju kau-gemalt kui välisuksest – teest tööle. „Inimene, kes peab kontorisse jõudmiseks passima ummi-kutes või läbima tohutu tolmu- või mürapilve, võib alustada oma tööpäeva juba paraja stressi-ga,” tõdeb ta.

Saare sõnul on meie avalikus linnaruumis ja töökeskkondades liiga vähe erilisust ja intelli-gentset disaini: „Vähe on selliseid büroohoo-neid, mis juba väljast pilku püüavad ja vastavad inspireeriva töökeskkonna kriteeriumile. Olen

LUUBI ALL

töökeskkond sõltub brändist, suHted aga iniMestest

EhA TALvIsT Big idea group eesti juht

Tulin Big Idea Groupi kom-munikatsioo-nigruppi tööle SEB Pangast. Asukoha mõt-tes tähendas see kolimist kesklinnas vaid 150 meetri raadiuses. Kui aga mõelda hoonete peale, siis minu praegune kon-tor on saja-aastase ajalooga ehedas kivimajas, endine aga modernses kõrghoones. Uue kontori eeliseks on hubasus ja võimalus soovi korral aknaid avada, teist iseloomustavad klaasaatrium ja seal tuhisevad kiirliftid.

Stereotüüpselt arvatakse, et pangas on kõik ülimalt väljapeetud ning kohati isegi range ja igav; agentuuris seevastu valitseb kerge segadus ja kirevus. Tegelikku-ses peavad need eeldused paika vaid osaliselt. Kui ma võrdlen ruumide värve, siis tõepoolest, Ideas on näi-teks roheline, sinine, lilla ja oranž tuba. Lisaks punane köök, disainkleebistega klaasvaheseinad ning rohkelt värvikaid diivaneid ja tugitoole – kõik need detailid loovad tõesti mõnusalt vaba õhkkonna.

Pangakeskkonnas valitsevad hallid toonid, mida ergastavad SEB rohelised detailid. Kasutatud maalid ja fotod on kvaliteetsed, kuid n-ö turvalised kõikidele eksponeerida ning kindlasti ei anna neid võrrelda agentuuri seinu katvate Jaan Toomiku otsekoheste maalidega.

Samas on mõlemas kontoris nii eraldi kabinetid kui ka avatud kontoriosa, ikka nii, nagu töö spetsiifika nõuab. Töötajatevahelised suhted ja sisekliima on soe, toetav ja head huumorit mõistev. Seda ei mõjuta ka asjaolu, et pangas on omavaheliseks suhtluseks sisetelefonid, agentuuris kribatakse pigem Skype’i sõnumeid. Kliendikoosolekutel ei ole aga vahet, mis ettevõttes sa töötad või millise disainiga ruumis nõu-pidamine toimub, kõik soovivad olla usaldusväärsed ja loovad partnerid.


LUUBI ALL

Mis teeb töö CPd arenduskeskuses Mõnusaks?

CPD OÜ on üks tänavuse pere- ja töötajasõbrali-kema ettevõtte konkursi üldvõitjatest.Tegevusala: hindamis- ja ärinõustamisteenusedTöötajate arv: 12 Paindlik töögraafik, töötajad ise määravad töö-

tamise koha ja aja. Igakuised tervisereeded, kui võetakse ette nii

harivaid kui ka meelelahutuslikke tegevusi, näi-teks vabas õhkkonnas vastastikused sisekooli-tused tervise teemadel, filmivaatamine, muu-seumiskäigud, käiakse üksteisel külas, et näiteks koos süüa teha. Tihti võetakse kaasa lapsi.

Ollakse veendumusel, et rahalised boonused on vaid lühiajalised motivaatorid. On seatud eesmärgiks leida sellega võrdväärseid pikema-ajalisi innustajaid, nagu töörõõm ja tööalane kulgemine.

Meeskonna vahet liigub rändkarikas, mis antakse igal aastal edasi sellele, kes on oma aktiivsusega välja paistnud ja andnud positiiv-set energiat ka teistele liikmetele. Karika saaja valitakse ühiselt.

Omal algatusel on moodustatud lastehoiuvõr-gustik.

Väärtustatakse pikemaajalisi täienduskoolitusi. Koolitööd seotakse tööülesannetega, nõusta-takse ja abistatakse üksteist.

küll kohanud ettevõtteid, millel on talveaiad ka-tustel, saunad, diskosaalid, metsaimitatsiooniga puhkenurgad, aga neid on vähe!”

Selge, et kogu keskkonna ümberkujundami-ne ei ole tööandja võimuses, kuid kindlasti võiks mõelda parkimiskoha, rattaparkla ja pesemis-võimaluse peale kuni detailideni välja, näiteks kui mugav on kontoriust avada.

abC Paika

Tiina Saare sõnul peavad töötajad oluliseks eel-kõige mugavat tooli-lauda, et jaguks piisavalt valgust ja õhku ning valitseks sobiv tempera-tuur. „See on vundament, millele võib lisada hubasust, värvilisust ja disainielemente,” loet-leb ta.

Töökeskkonna kujundamisel võib järgida samu põhimõtteid nagu oma kodu puhulgi. Sel-lele aitavad kaasa vaiksed nurgakesed, kus juttu rääkida; köök, kus tahetakse olla ja kuhu ma-hutakse ära; terrass, kus hingata värsket õhku ja end sirutada. Saar soovitab kontoris võima-luse korral kasvatada ka ürte või teisi taimi, sest rohelus tekitab positiivseid emotsioone. Näiteks võiksid koosolekuruumide asemel olla koos-olekurajad, kus jalutades kolleegidega tööjuttu ajada.

Tööandja poolt võiksid olla ka ajalehed, kohv ja puhas vesi. „Edasine on juba võimaluste pii-res. Loomulikult oleks väga kena pakkuda hom-mikusööki, aga see on kulukas. Läbi saab ka ju vähemaga, korraldades aeg-ajalt puuviljahom-mikuid või pannkoogireedeid,” pakub Saar väl-ja.

terves keHas terve vaiM

Kontorielus võib olla palju ärritavaid nüansse, mis muudavad töölkäimise vastumeelseks, olgu selleks köögist leviv toidulõhn või kohvimasi-nast ja ventilatsioonisüsteemist tekkiv müra. Avatud kontorite töötajad seisavad pidevalt sil-mitsi sellega, et miski segab. See põhjustab aga keskendumishäireid, peavalu ja väsimust. „Kon-toris võiks olla puhkeruum, kus saab end kas diivanile siruli visata või ka füüsist turgutada. Näiteks meie oleme ostnud oma ettevõttesse võimlemispallid. Päris jõusaali ei saa keset kon-torit ehitada, aga põrandale võib panna matid, visata end selili ja teha jalgrattasõitu, kui riided võimaldavad. See on üks lõõgastavamaid harju-tusi seljale ja õlavöötmele,” soovitab Tiina Saar.

Ta tunneb heameelt, et töötervishoiuga on Eesti ettevõtetes järjest paremad lood. „Teadli-kumad inimesed tegelevad oma isikliku tervise-edendusega, aga see on ka tööandja vastutus,”

leiab Tiina Saar. „Nii nagu peab silmi puhkama, peab ka oma keha raputama ja venitama.”

Saar soovitab kas või populariseerida käimist, jagades sammumõõtjaid või läheneda huumo-riga ja panna lifti kõrvale silt „Meil on hea meel teatada, et sa võid nüüd jala kõndida”.


LUUBI ALL

TÖÖ keseT disaini

asnamäe serval, Peterburi ärihoones asub pui-tu eksportiva ettevõtte Genetrade büroo. Sise-arhitekt Jan Skolimowski on kivilinna keskele toonud tükikese põhjamaist loodust. 200 ruut-meetril asuva kontorikeskkonna inspiratsiooni- allikaks oli Genetrade’i enda toodang. Nii on töölaudade vaheliste seinte eeskujuks ettevõtte ladudes nähtud puitmaterjalivirnad, üks seintest on aga kaetud efektsete servamata laudadega. Põrand ja sekretäri töölaud on viimistletud tu-meda termotöödeldud saarepuuga.

Pealinna büroomaastik on kirju nagu sügisene lehevaip. siin leidub nõukaaegseid alavalgustatud kontoriuberikke, aga ka üliluksuslikke bürookomplekse. kõige selle juures ei ole oluline, kui suuri summasid on kulutatud siseviimistlusele või näiliselt uhketesse lahendustesse, tähtsam on hoopis see, kas töökeskkond mõjub inspireerivalt ja motiveerivalt.

Tekst: Ülle JeheFotod: Terje Ugandi

LUUBI ALL

oktoober/november 2012 23

Sisearhitekti sõnul ei olnud ruum kujunda-miseks küll üleliia põnev, kuid piisavalt valgus-küllane ja heade vaadetega. Töökohad on pai-gutatud akende alla, et ära kasutada laudadele langevat loomulikku valgust. Koosolekutuba aga kavandati ruumi keskele – see klaasseinte-ga eraldatud „metsatukk” oli juba projekteeri-mise alguses kogu kontseptsiooni tuumaks. Puu aastaringidega dekoreeritud ümmargust nõu-pidamistelauda ümbritsevad noored lehtpuud,

põrandat katab samblakarva narmasvaip, mis ühtlasi toimib ka helisummutajana.

Siinse kontori asukad on õnnega koos − puit siseviimistluses loob kõrges Lasnamäe büroo-hoones kontrastiks looduslähedase ja inimsõb-raliku töökeskkonna. Lisaks on töötajatel või-malus nõupidamiste ajaks metsa pageda – seda ei ole just paljudele pealinna kontorirottidele antud.

nurkadeta südalinnakontor

Meelelahutuskontserni BDG tööruumid valmi-sid 2009. aastal. Solarise keskuse 4. ja 5. korruse büroo autorid on Jan Graps, Ken Kristjan Ruut ja Anne Määrmann, kel tuli üsna napi eelarve-ga teostada küllaltki ambitsioonikas lahendus. Eesmärk oli luua hästi toimiv töökeskkond BDG eri üksustele.

Genetrade’i büroo nõupidamised kulgevad sulnis meeleolus keset lehtpuudesalu.

Kuna kliendi soov oli vähendada terav- ja täisnurkseid piirkondi, tuli enamik nurgalahen-dusi pehmendada. Seeläbi tekkis huvitav, voola-va planeeringuga ruumistruktuur, mis liigendas töötsoonid kanjonilaadseks sisemaastikuks.

Büroo südameks on lounge’i meenutav ma-hedas koloriidis ühisruum kohvijoomiseks, ajakirjanduse sirvimiseks ja suhtlemiseks töö-kaaslastega. Kõrge lae ripp-paneelidesse pro-jekteeritud valguslahendused loovad erinevaid meeleolusid, efektse lisanüansi annavad suure-mõõtmelised rippvalgustid.

Suhtlus- ja puhkeala on ümbritsetud väikes-test kabinettidest ja paarist suuremast nõu- pidamisteruumist, millest ühe põrand tõsteti, et maksimaalselt nautida suurepärast vaadet aken-dest. Kontoriasukad ise hindavad töötsoonide jaotuse loogikat ja büroo keskset suhtlussaart, mis elavdab inimestevahelist läbikäimist.

BDG rahvas naudib ühiseid tööpause lounge’likus meeleolus.


LUUBI ALL

villakontor

Kadriorust Joa tänava algusest leiab kaunite põlispuudega ümbritsetud aia ning selle keskel asuva stiilse ajaloolise villa. Sellisest töökesk-konnast ei julge just paljud pealinlased unistada. Ent just valjuhäälselt väljaöeldud soov merelä-hedusest ja aiast juhatasid selle majani tööruu-me otsinud arhitektid büroost Architect11 ja sisearhitektid Kreatiivprojektist. Kaks kaasüür-nikku, reklaamibürood Euroweb ja Smile, said nad koos majaga kauba peale.

Ruumiplaani ja sisekujunduse põhimõtted otsustati üheskoos – loomeinimestele omaselt soovisid kõik oma tulevase töökeskkonna pla-neerimisel kaasa rääkida. Projektijuhiks sai sise-arhitekt Kätlin Ölluk, kes nendib, et kolleegidele tööruumide kavandamine oli üsna suur proovi-kivi. Ühiselt paika pandud kontseptsiooni koha-selt oli eesmärk pigem olemasolev konserveeri-da kui restaureerida, täiendades keskkonda uute kihtidega, mis iseloomustavad kontoriasukate mõttemaailma. Samuti tuli säilitada hoone raam ja anfilaadne ruumiplaneering. Ühisosaks on maja ümbritsev aed, kaunid verandad, fuajee, kaminaga nõupidamistetuba, garderoob, köök ja tualetid koos dušiga. Igale hoone ruumile anti planeerimisjärgus märksõna, millest lähtus ma-terjalivalik ja siseviimistlus: fuajee on esindus-lik, köök uuenduslik, nõupidamistesaal eksperi-mentaalne jne.

Majas näeb hulka põnevaid kujundusideid. Näiteks on tammepuidust kalasabaparketti ka-

sutatud põranda asemel hoopis seinal – selle abil on üksteisega külgnevate tubade keskele tekita-tud arhitektuurne kuubik, mis peidab tualetti ja duširuumi. Köögiseinad on aga kaetud eritelli- musena valminud digiprinttapeediga – koos roosa Smegi külmikuga mõjub see moodsalt bo-heemlaslikuna. Kuigi büroo on olnud kasutuses juba veidi üle aasta, on mitmed lahendused veel pooleli või ellu viimata – ent see ei takista kirjut loomeseltskonda oma erilist kontorihoonet nau-timast.

Boheemlaslikult eklektilises köögi- ja puhkeruumis saavad kohvipausiks kokku villas pesitsevate ettevõtete töötajad.

Ajalooline villa on lisaks aegadetagustele kihtidele saanud juurde ka tänapäevased sisustuselemendid.


mõTTEkohT

eda on veidi piinlik tunnistada, kuid Daffy’s oli New Yorgis pikka aega mu lemmikpoeks. Sealt, Broadway ja 34. tänava nurgalt, olen aegade jooksul soetanud nii Steve Maddeni kingi kui ka Akademiksi süsimusti talvejopesid, mis, kapuuts sügavalt peas, aitavad mul üht-viisi sulanduda nii Bronxi mustanahaliste kui ka Kopli vene noorsoo hulka. Kuigi Daffy’si lööklauseks oli hoogne „Bargains for millionaires”, polnud seal iialgi nähtud ühtegi miljonäri. See kett oli oodatust veidi väiksemat menu kogenud disainer-riiete puhastustuli, kus ma iial ühegi asja eest üle 30 dollari välja ei käinud. Kord takerdusin seal huvitavasse oranži lõnga-pusasse, mis meenutas veidi Leopoldi kostüümi ja osutus lähivaatlusel Vivienne Westwoodi meestemantliks, kuid et hind tundus röögatu – 200 dollarit – jäi ostu-tehing ära. Lihtsalt põhimõtte pärast.

Eesti turul selliseid pakkumisi ei kohta ning ka USA supermarketites nii tavalised „kaks ühe hinna eest” diilid on Tallinnas pea tundmatu nähtus. Kuid tahtes olla irooniline (ja ma tahan seda hetkel olla), pakub Eesti kaubandusvõrk lisaväärtuse-na midagi sootuks muud.

Esiteks turvalisust. Norde Centrumi Rimis õhtust peedimahla ostes hakkab

Foto

: Ju

lia-

Mar

ia L

inn

a

Hea PakkuMineajakirjanik KRISTER KIVI (eesti ekspress) juurdleb, miks ostlemine tallinnas ja new Yorgis nii erinevaid emotsioone pakub ja milleni see välja võib viia.

mul alati süda vasardama, kui märkan kassade ees eredas prožektorivalguses passivat turvameest. Ta kõnnib edasi-ta-gasi, seirates umbusklikul pilgul potent-siaalseid vargaid, kes kassades parajasti ostude eest tasuda püüavad. Pisikese kuluga – kõigest ühe turvatöötaja palk – õnnestub tõsta adrenaliinitaset sedavõrd paljudel inimestel. Meistriklass, mis ei lähe korda ka paljudel Hollywoodi õu-dusfilmistsenaristidel!

Stockmanni kaubamajas, kuhu ma samuti sageli juhtun, pole turvameestest fetišit tehtud. Seal ärritab mind muu – müüjad, kes masinliku järjekindlusega küsivad minu püsikliendikaarti. „Jah, mul on see ja võib-olla ma isegi esitaksin selle, kui saaksin midagi vastu, näiteks mõne kaks-ühe-hinnaga pakkumise,” tahaks ma hüüda. Kuid seda ju ei juhtu!

Miks peaksin ma vabatahtlikult deklareerima oma ostuajaloo, et keegi turundusinimene saaks selle põhjal luua erinevaid Exceli tabeleid? Või siis, kui ma ise selle ammu unustanud olen, lösutada Smaugina infokillul, et 10. juulil 2007 kell 16.53 soetasin ma Stockmannist ühe Gefiluse hapupiima?

Vahel hilja lippan näljapeletuseks ostma lõhe- ja munasaia hoopis Statoili.

Siin pole turvameest ja püsikliendikaardi esitamiseta ei kaasne olulist silmadepöö-ritamist. Kuid tolles ketis ruineeritakse kliente omal moel, pärides kohvi või coca-cola ostmata jätnutelt etteheit-valt, et kas nad jooki tõesti ei võta? Heal päeval vastan ma nagu lastekodulaps: „Ei, aitäh, ma ei soovi!”, kuid kõik päevad ja eriti ööd pole vennad. Mõnikord,

kui müüja rikkis automaadi kombel ka teist või kolmandat korda joogipoolise ostmisvõimalust meelde tuletab, hakkab mu sisemus katlana kobrutama. Vaadake, kui ma oleks tahtnud osta teie kohvi või limonaadi, oleks ma seda ju juba teinud! Praegu võtan ma lihtsalt võileiva! Kui ma aga peaksin avastama, et ma siiski tahan juua, oskan ma alati uksest tagasi tulla. Te ei pea kartma, et ma jään akendesse lendava linnu kombel pekslema vastu bensiinijaama, endal suu kuiva saiapudi täis ja silmis ahastav pilk!

Muidugi küsitakse taolisi asju ka Ameerikas, kuid püsiklientidele mõel-dud superdiilid reklaamivad end riiulite vahel ise ning kui müüja mõne toote pakkumiseks suu avab, on pea alati tegu sedavõrd hea komboga, et see ei tundu solvava survestamisena.

Kuid võib ka olla, et ookeanitagustest allahindlustest, kupongidest ja kaks-ühe-hinnaga-diilidest pimestatuna kiidan süsteemi, mis pikas plaanis on määratud hukule. Sellal kui Eesti küünili-sevõitu jaekaubanduse auruvedur jätkab veel kaua üle mudaste kartulipõldude vuhkimist särava ja kasumliku tuleviku poole.

Sest Daffy’s – pood, mille puhul alati oleksin alati tahtnud küsida, mismoodi taolised diilid võimalikud on – vastas sel suvel ohkega: „Ega polegi!”

Sügise hakul müüs pankrotistunud kett 70% allahindlusega maha oma viimased kaubad ning kui 16. septembri udusel hommikul Los Angelesest New Yorki jõudsin, silmis ostujanu ja näpus krediitkaart, olid kõik mind kunagi suu-resti rõõmustanud kauplused igaveseks kinni pandud.

kõik Päevad ja eriti ööd Pole vennad.

kaks üHe Hinna eest diilid on siin Pea tundMatu näHtus.

27oktoober/november 2012Esinduskauplus: Kristiine Keskus I korrus FloMinerals OÜ • Endla 45 • Tallinn 10615

Tel: 6576 000 • [email protected] • www.glominerals.ee

Mina

beauty with a higher purpose

GloMinerals on ainulaadne mineraalkosmeetika sari, mis loodi professionaalseks kasu-tamiseks ilukliinikutes ja spaa-des. Peagi võitsid meigitooted ka parimate jumestuskunst-nike südamed. GloMinerals uuenduslikud valemid ühen -davad endas farmatseutilised koostisaineid, naturaalsedpigmendid ning antioksüdan-tide väe. Tulemuseks on kliini-liselt tunnustatud ja meigi-kunstnike poolt kiidetud kau -nis mineraalmeik.

Vananemist peatav vägi. GloMinerals sarjas on ühen-datud teadus ja puhas ilu. Tooted on rikastatud tugeva-toimeliste antioksüdantidega, A, C, E vitamiinide ja rohelise tee ekstrakti seguga. Nii kait-seb ja toidab meik nahka, teda samal ajal kattes ja kau-nistades. GloMinerals too-ted pakuvad parimat katvust, tõhusat UV-kaitset ja aitavad kaasa võitluses vabade radi-kaalidega.

Farmatseutilisel tasemel koostisained. GloMinerals on pühendunud kõige mõju-vamate ja turvalisemate vale-mite väljatöötamisele. Toode-tes kasutatakse ainult kõige kvaliteetsemaid koostisosi ja mikroniseeritud mineraale. See kindlustab meigi ühtla-se, veatu ja püsiva tulemuse. GloMinerals kliinilise meigi-toodete sarja on enda lemmi-kuks valinud juhtivad naha-hooldusprofessionaalid kogu maailmas.

Täielikult allergiavaba. GloMinerals toodete põhi-koostistes ei sisaldu keemilisi lõhna- ja värvaineid. Tooted on allergiavabad, mistõttu sobivad hästi ka kõige tund-likumatele nahatüüpidele. Põletikuvastased koostis-ained aitavad parandada aknele ja rosaceale kalduva naha tervist ja väljanägemist. GloMinerals rikkalik värvipa-lett ulatub kuumimatest tren-ditoonidest kuni ajatute värvi-klassikuteni.

armastus esimesest silmapilgust

Edasimüüja: RL Stuudio IlusalongNarva mnt 7a-211 • Tallinn

tel 56 934 393 • www.rlilusalong.ee

Edasimüüja: Lora IlusalongNarva mnt 19 • Jõhvi

tel 335 2587 • www.lora.ee

Edasimüüja: Finissage Medical SpaMerivälja tee 1 • Tallinn

tel 606 2214 • www.finissage.ee


3.

1.

6.

7.

4.

5.

2.

8.


TEsT

susHid1. susHiPanda www.susHiPanda.ee

2. ginza susHi www.ginza.ee

Pulss võttis testimiseks kaks sushitegijat – Sushipanda ja Ginza Sushi. Mõlemal puudub oma söömasaal ning mõlemad pakuvad sushit kas kaasaviimiseks või toimetavad selle kohale oma kullerite-ga. Tellimine telefoni teel oli kummalgi probleemivaba ning kuller jõudis kohale täpselt lubatud ajaraamides kümme-konna minutilise varuga. Maksmine käis mõlemal puhul sularahas. Sushipanda küsib kesklinna toimetamise eest 2.5

eurot (kõige kallim ehk 5 eurot on trans-port äärelinna). Toidukarbi eest küsis Sushipanda eraldi tasu. Ginza Sushi küsib kesklinna kohaletoomise eest 50 senti rohkem, kuid see-eest katab see hind suurema osa Tallinnast. Pakendi eest Ginza eraldi tasu ei võta. Pulgad, wasabi ja soja on mõlemal hinna sees. Kui Sus-hipanda tõstis ingveri ja wasabi sushi-dega samasse karpi, siis Ginza on need eraldi topsides kaasa pannud – see teeb söömise märgatavalt hõlpsamaks. Ka sushi kvaliteet on mõlemal kohal üpris sarnane, Pulsi eelmise numbri sushi- testis paigutuksid mõlemad tugevate keskmike sekka. Siiski, juuksekarva lõhki ajades annaks kerge eelistuse Ginza Sushile pisut õhulisema ja hõrguma sushi ning serveerimisega nähtud vaeva (mis siis, et vähese) eest. Aga vahe on tõesti napp.

aasia toit

3. karriklubi www.karriklubi.ee

Karriklubi nime kandev ühendus, mis on kokkava vabatkonna ja firma vahepealne moodustis, oli Pulsile varasemalt üritustel toitlustajana üpris heas mõttes meelde ja keelde jäänud. Nende pakutavate karride kontorisse tellimise tuhinal võttis pisut hoogu maha kodulehekülg, kus tingi-mused olid sassis kui pudru ja kapsad. Praeguseks on asjad õnneks selgemalt lahti kirjutatud. Tellimine telefonitsi läks libedalt ning söögid jõudsid kohale luba-tud ajaks. Arveldamine käis vaid sula-rahas, kesklinna toimetamine oli suisa ta-

kui nälg kontorirotti juba näpistab, aga välja sööma minemiseks pole aega või lähedalasuva lobila pakutav on surmani tüüdanud, saab abi tellitavast toidust.

kõhuTäis TÖÖposTil

ulsi test näitab, et kontorisse toidu tellimine on hõlbus, põhiliste teenuse-pakkujate töö kõrgel tasemel ning valik tunduvalt laiem pitsast ja karbistatud hiinlastest. Tellida saab kõike, alates kiir-toidust ja lõpetades parimate restoranide hõrgutistega. Jätsime seekord testimata kitsalt kontorite toitlustamisele kesken-dunud ettevõtted (näiteks www.blond.ee, www.kontoritoit.ee), kuna sarnased firmad eeldavad suuremaid koguseid või siis pikemaajalisi tellimusi.

Tekst ja fotod: Pulss


TEsT

metamine maksab 5 €, sellele võib, aga ei pruugi lisanduda pakendite hind (sõl-tub toidukohast). Firma on oma nime esimese osa vääriline, tellimus täidetak-se tõepoolest turbokiirelt. Hea hinna ja kvaliteedi suhtega silma paistvast Asian Aromast saabunud kanakarri (vaevalt paarkümmend minutit avatud olnud söögikohast) jõuab kesklinnas kohale lausa kõrvetavalt. Mis pole etteheide, vaid pigem tunnustus kiirusele. Portsjon on piisav kahele, kui just sööjateks pole kaks paastulaagrist naasnud kraavihalli, ning vürtsist jagub neljale. Eriti som-busel ajal suurepärane ja soojendav kõhutäis.

Üksnes toidule spetsialiseerunud MyChefi valik on märgatavalt laiem. Ennast kvaliteetseima toidukullerina reklaamiva ettevõtte puhul on see ka enesestmõistetav. Valikus on sisuliselt kõik, mida Tallinna söögikohtadel on pakkuda, alates kiirtoidust (Peetri Pizza, XPRS Deli) ja sushist (Sushicat, Sushi-house) ning lõpetades kõrgel tasemel restoranidega (Krua, Chakra, Nop jne). Valikus on ka kondiitrid (Heidi Park, Re-val Cafe). Pealinna restoranitaeva tipud mõistagi välja arvatud, aga see on ka loomulik. Kohaletoomine maksab kesk-linnas 4.40 € ning üle-jäänud Tallinnas 5.40 €. Teenus on kiire, arve saabub mõne minutiga meilile ning tellimus jõuab kohale lubatud ajaks. Pulss lasi MyC-hefil kesklinna piirides kohale toimetada XPRS Deli võiku ja Belgia-pärase vahvli. Kiiret näljapeletust vajavale kontorirotile on esimene täpselt paras amps. Võileib jõudis siiski paberkotis ja -mähises aega veetes kaotada krõbedust, nii et kui vähegi võimalik, soovitame neid võikusid kohapeal manustada.

Mõlemad teenused on soliidsel ta-semel, MyChefi trumbiks on laiem valik. Mõlema puhul on mõistlikum tellida mit-me peale suurem kogus, sest kulleritasu on suhteliselt kõrge.

Mitu rooga tellinud seltskond saab Hakatuseks äraarvaMis- Mängu Mängida.

suta ning termokarp hinna sees. Karride hind oli küll soodne – loomalihakarri 4 € ja taimetoidukarri 3 €, kuid paraku nägid mõlemad üsna ebaapetiitsed välja ning maitse oli samaväärselt mittemidagiütlev. Loodetavasti oli tegemist tööõnnetuse-ga.

4. CHoPstiCks www.CHoPstiCks.ee

Pealinnas tegutsev idamaise kiirtoidu kett Chopsticks peab lisaks kaheksale söögikohale üleval kullereid ja tellimis- süsteemi. Kõik töötab nagu sojaga määritud välk. Tellimuse vastu võtnud neiu on asjalik, kuller saabub kohale lubatud ajaks (tegelikult isegi kümme-kond minutit varem), toit on ikka veel pliidikuum. Kohaletoimetamine Tallinna piires maksab 4.50 €, aga kui arve on 30 eurost suurem, tuuakse tellitu kohale tasuta. Maksta saab nii sularahas kui ka kaardiga. Ainus etteheide Chopsticksile on see, et tellimuse vastuvõtja kinnitu-sel pidanuks igal toidukarbil olema kiri sisu kohta, paraku see nii ei olnud. Mis tähendab, et mitu üht värvi rooga tellinud seltskond saab hakatuseks äraarvamismängu mängida. Kevadrullid on Chopsticksil suurepärased, pearoo-gade tase on pisut kõikuv ning rohelise karri värv võib ühe teatud riigitegelase abikaasale mõjuda kui punane transrasv härjale. Hiinapärasest leivast on parem siiski hoiduda, need osutusid rohkes õlis praetud tavalise saia viiludeks. Chop-sticks on üpris kindel valik mitte kõige nõudlikumale inimesele, kes aasiapärast kiirtoitu eelistab.

restoranitoit

5. turbo deliver www.toitkoju.ee

6. MYCHef www.MYCHef.ee

Kes on nõus loobuma õhkkonnast, tee-nindusest, korralikust serviisist ja kelneri joogisoovitusest, saab kontoris nautida ka restoranitoitu. Pulss võttis testida kaks firmat, kes keskendunud resto-ranitoidu kohaletoimetamisele. Turbo Deliveri haare on laiem (nende kaudu saab tellida lilli jm). Esindatud toidukohti on kokku 17, kodulehekülje andmetel kokku enam kui 1100 roaga. Valikus on nii pitsapaigad, sushi, rahvusköögid kui ka peenemaid paiku. Toidu kohaletoi-

Pitsad7. Pitsa koju www.Pizzakoju.ee

8. Pizzatakso www.Pizzatakso.ee

Tellitav pitsa on loomulikult klassika. Kes pitsat ise tellinud pole, on sadu kordi telekast või kinolinal pitsapoissi näinud. Ja patsiga poisi kuvandi juurde kontoris kuulub pitsalõik koos koolajoogipudeliga nagu lusikas suhu.

Kaks Tallinnas tegutsevat pitsakullerit – Pizza Koju ja Pizzatakso – katavad pea kõik olulisemad pitsakohad pealinnas.

Pizzatakso kaudu saab tellida söödavat kaheksast kohast. Veebilehe kaudu tellitu kontrollitakse telefonitsi üle. Maksta saab ka kaardiga, kuid see tuleb enne tellimuse vastuvõtjaga kokku leppida, sest terminaliga autode arv on piiratud. Kohaletoimetamine maksab 6 €. Tellimus täidetakse kiirelt ning tipptunnist hoolimata jõuab pitsa kohale õigel ajal. Proovitud Rucola Pizza küpsetatud Sal-sicce on nii hea, kui üks pitsa olla saab.

Pizza Koju valikus on nii vanad pitsa-klassikud (Peeter, Tiina ja Pappa) kui ka Vapiano, Basiilik, Gianni ja New York. Lisaks saab Pizza Koju kaudu tellida Aasia toite, sealhulgas ka sushit ning muud (Loca, Tommi grill, Wingstopp). Tellimine Tallinna piires maksab 4.90 €, kuid mõne söögikoha puhul on hind soodsam. Inter-netilehekülje kaudu tellimise edastamine on hõlbus ning kuller jõuab lubatud ajaks kohale. Pulsi proovitud Wingstopp on ehtameerikalikku suupistet, kanatiibu

kaasa müüv söögikoht Kunderi tänaval. Et sinnakanti naljalt niisama ei satu, on tellimisvõimalus tänuväärt. Tiivad, nii tavalised kui ka krõbekoorikuga, on hästi valmistatud ning hikkorikaste sobib sinna nagu tähed triibulipule. Kunde suhtes üpris hoolimatu on aga mitte panna käsi määriva toiduga kaasa tavalisi salvrätikuid, niisutatud puhastusvahenditest rääkimata.

Pitsapoiste teenuse kvaliteet on samal tasemel, Pizza Koju valik on siiski laiem ning kulleritasu madalam.

tiPPtunnist HooliMata jõuab Pitsa koHale õigel ajal.

RUBRIIk


konToRIsöök

ui jõuame Skype’i majja Mustamäe veerul, sööb vastuvõtulauas istuv neiu isukalt paksu pasteedi- korraga ülevõõbatud leivakääru. Uljal sammul möödub õuna hammustav tegelane. Keegi möö-dujatest teeb märkuse, et kommipurk on tühi. Sellepeale tõuseb sealsamas arvuti taga istu-ja, kaob nurga taha ja ilmub välja küpsistega. Kohe on kohal blond noor naine, kes paar küp-sist kaasa haarab. Järgmine lahkuja närib jällegi midagi – mida, seekord ei selgugi, sest viimane amps on juba suhu kadunud. Minu vastas kõhu-tab ultramoodsa pehme istumisnurga käsitoel tüdrukutirts, kes vaatab multikaid ja sööb isu-kalt Nutella-saia. Ma ei tea, kas see, et külas- käigu teemaks on toit, ärgitab mind nägema ümberolevaid sööjaid, või oleks see ka teises olukorras silma hakanud? Igal juhul on kõik ini-

kodunt kaasavõetud salat. võileib. valmistoit poest. Päevapraad töökoha sööklas. Pulss tegi ringkäigu pealinna kontorites, uurimaks, kuidas töötajad lõunapausi peavad.

lõuna TÖÖl

Söö palju jaksad: Skype’i töötaja Rainer Leemet valib salateid.

Tekst: Kersti ReaFotod: Marko Mumm


konToRIsöök

mesed töölt lahkudes (kell on juba 17) silmanäh-tavalt rõõmsad ega paista pikast tööpäevast kui-dagi tülpinud.

Haldusjuht Heidy Heinpalu viib mu majaeks-kursioonile. Kolmandal korrusel astume suurte klaasakendega modernsesse ruumi, kus Skype pakub oma töötajatele süüa ööpäev läbi. Hom-mikuti serveeritakse kaht sorti putru. Kui see ei maitse, saab võtta külmikust jogurtit, võileiva-materjali või minna kööki hoopis muna praa-dima. Kella 11.45–14.30 pakutakse sooja lõunat, mis koosneb supist, lihast, kalast ja taimetoidu-valikust. Kõrvale saab valida riisi-kartulit ja viit sorti salatit. Külmikutes ootavad piim, mahlad, karastusjoogid. Seina ääres laiutab suur jäätise-külmik. Ja seda kõike ilma rahata! Töötajatele,

kel vaja kaua kontoris olla, on külmikud toitu täis, öötöölistele veel hädaolukordadeks varuks külmutatud pitsad ja muu kiirtoit. Kohvimasi-nad on kõikidel korrustel, nii et ainult kohvi pä-rast sööklasse tulema ei pea.

Siin majas peab töötaja tundma end kui ko-dus, on Skype’i juhtkonna sihtmõte. Toivo An-nus ja Sten Tamkivi surusid kunagi oma idee töötajate heaolust läbi järgmise põhjendustega: päev läbi arvuti taga istuv inimene ei puutu ju muu maailmaga ega teistel korrustel töötavate kolleegidega muidu üldse kokku, aga sööklas on võimalik tuttavaks saada ja suhelda. Vähem tähtis ei ole ka aeg, mis väljaspool maja söömas käies ära kuluks. Heidy, kes on algusest peale lisaks muule juhtinud ka ettevõtte toidupoolt, näib minu hämmeldusest ilmselget mõnu tund-vat. Tema on siin perenaiseks alates 2006. aas-tast – suhtleb catering’i-firmaga ning ajab asju puhastustöötajatega, vaatab üle menüüd ja kuu-lab ära nurisemised, mis kõrvu kostavad. Et lei-dub ka neid, kes selle kõigega siin alati rahul ei ole, tundub mulle täiesti arusaamatuna.

Küsimuse peale, kas igal pool Skype’i kontori-tes on selline süsteem, kuulen, et leidub erinevat laadi korraldust. Luksemburgis näiteks on talon-gisüsteem, kus töötaja saab erinevates kohtades, ka poes, talongidega tasuda. Tartu kontoris aga saavad töötajad kolmes eri söögikohas töötõendi alusel söömas käia – 25 inimest on liiga vähe, et hakata midagi suuremalt korraldama.

Heidyle tegelikult ei meeldinud üldse mõte, et Pulss just praegu nende maja söögikorraldust tutvustada soovib. Sest vaid mõne kuu pärast

Mu kaal tõusis esi-Mese kolMe töökuu jooksul kuus kilo!

valmib uus, 470 m2 suurune 160-kohaline ter-rassiga toitlustusala ja alles siis olevat põhjust asjast juttu teha.

Rainer Leemetil, Skype’i üsna uuel töötajal jätkub söögikorralduse kohta ainult kiidusõnu: „Söökidega on väga hästi! Tänu sellele tõusis mu kaal kolme esimese töökuu jooksul kuus kilo! Aga see eufooria on mööduv. Tavaliselt ju ei söö iga päev lõunaks mitut käiku. Mõne aja möödu-des saad aru, et söök ei kao kuskile. Siis hakkab ka kaal taanduma.” Lõpuks on Skype’i poolt töötajatele ette nähtud ka tasuta ujumine ja li-saks veel üks vabalt valitud spordiala. Nii et pa-kutavaid hüvesid normide piirides kasutades on kõik tasakaalus.

kordaMööda kontorikokaks

Viie töötajaga reklaamiagentuur Factory Adver-Reklaamifirma Factory töötajad Helena ja Margit on lõunasöögi valmis saanud.

Skype’i sööklas saab einetada ööpäev läbi.


konToRIsöök

tising on kanda kinnitanud Tallinna kesklin-nas. 2010. aastal uut kontorit otsides oli üheks argumendiks köögi olemasolu, räägib tegev-juht Margit Kõrvits. Kontoriuksest sisse astudes võtab vastu toidulõhn ja nii kodune õhkkond, et mul on tunne, et pean kingad jalast võtma, nagu külas kombeks. Margit tutvustab mind väikese kollektiiviga, kes kohe-kohe valmiva lõunalaua ümber koguneb. Köögilaua taha on läpakaga kolinud valmivat ahjurooga peale pas-sima projektijuht Helena, kes siin kontoris ongi põhiline, kelle otsa kolleegid lõunaootuses vaa-tavad. Kohustust iga päev lõunat vaaritada ole kellelgi ning disaineritelt oleks nende töö kõr-valt lõunavalmistamist nõuda ka veidi keeruli-ne. Siiski on kõik asjaosalised suuremal või vä-hemal määral ühise söömistavaga seotud: kes käib poes, kes toob kodunt midagi kaasa jne. Heleni vanaema hapukurgid oma headuses on kõigile töötajatele teada ja Margiti korjatud see-ned annavad tihti lisamekki ühiselt valmista-tud toitudesse. Sügise edenedes on plaan osta kööginurka kott kartuleid, nagu ühel korralikul eesti perel talvele vastu minnes kombeks.

Täna on lõunaks „kanaõla praad” – teadustab Helena, seekordse lõuna autor. Poest kanaõlga-de sildi alt ostetud lihaline on ahjuvormi küpse-ma laotud koos kartulite, kaalikate ja porgandi-tega. Lisaks turult toodud oad ja roheline salat. Ahjust väljavõetav roog on tõeliselt isuäratav.

Argumente, miks nad on selliselt oma lõu-nat organiseerinud, on mitu. Esiteks pole väl-jas söömas käies keegi kunagi rahul – hinna ja kvaliteedi suhe ei ole paigas. Teiseks kaob aeg väljaspool kontorit toitu otsides kiirelt käest. Kontoris koos lõunatades on aga toit alati värs-ke, maitsev ja väljaminekuks läinud raha mit-me peale jagades tulevad lõunasöögihinnad enam kui mõistlikud. Tänane praad koos kõi-kide lisanditega maksis sööjale näiteks vaid

1.50. Boonuseks koosveedetud aeg ja mõnus suhtlemistund, kus kõne alla tulevad ka muud kui tööalased teemad. Aknalaual seisev poolik veinipudel tõendab, et õnnestumisi ja töövõi-te pühitsetakse siin vahel ka koos veiniklaasiga. Detsembris avasid Factory töötajad koos kollee-gidega siinsamas üheõhturestorani „Viies kor-rus Ester Palm”. Kaunilt kaetud lauad, mustade kleitide ja valgete põlledega teenindajad Factory naispere näol kandsid restorani mõõdu uhkelt välja (Ester Palm on maja omanik ja restorani nimi on nimetatud tema auks).

Müüjate käHkukad

Vanalinn on orienteeritud turistile. Kohalikul on selles piirkonnas kiirelt ja odavalt lõunatada üs-nagi keeruline, eriti veel kui oled ise teenindaja ja uks pidevalt klientide ootel avatud.

Lühikese Jala Galeriisse sisse astudes tabame tekstiilikunstniku Aune Taamali leti taga koogi-

tükki lõpetamas ja kohvi joomas. Mõnel päeval on päris vaevarikas leida aeg, kus kõrvalasuvasse Matilda kohvikusse sisse põigata ja sealt mõni pi-rukas kaasa osta, aga Aune eriti ei kurda. Meditat-siooni ja joogat praktiseeriv naine ei söö juba 20 aastat liha ja on söömise suhtes üleüldse vähe-nõudlik. Suvel, kui rahvast palju liikvel, ollakse galeriis tööl kahekesi ja siis on emmal-kummal võimalik kärmelt mõnest kohvikust läbi hüpata. Et üksi tööl olles korrakski välja lipsata, peab pas-sima momenti, kui galerii on inimestest tühi. See-ga on galerii lõuna kellaaeg ja regulaarsus kinni klientide rohkuses või vähesuses.

Üle tänava asuva Galerii Kahe müügisaali nurgatagusest avaneb uks, mis nutikalt peegli-ga kaetult eraldab köögiosa. Siinne kodukord ei luba välja sööma minna. Võimalused kohapeal söömiseks on aga paigutatud pisikesse köögi-alasse. Nii on galerii töötajatel võimalus iga päev korralikult lõunatada – kodunt kaasavõetud toi-tu soojendades või lihtsamaid sööke kohapeal valmistades. Täna on müüjanna Ilme Pettail lõu-naks kaasa võetud keedetud riis, lõhe ja salat. Kahekesi tööl olles pole probleemi vaiksemal hetkel ükshaaval kööki kaduda. Üksi olles pan-nakse aga lõunatamise ajaks uksele parkimis-kell. „Meie sööme lõunat korralikult,” selgitab Ilme. Muidu leti kõrval seisev istepukk tõstetak-se kööki, sätitakse korda kena einepaik salv-

kontoris koos lõunatades on toit alati värske, Maitsev ja odav.

Nagu kodus: Factory töötajad ühises lõunalauas.


kontorisöök

Hea lõuna aBC

Argipäevaretsept on lihtne – lõuna- sööki ei tohi vahele jätta! Lõunat süüa on kasulikum kui üldse mitte süüa. Otstarbekas oleks rikastada oma töönädalat erinevate lõunastamisviisi-dega, vaheldades väljas söömisi kodunt kaasavõetuga või poest ostetuga.

Ideaalis peaks lõunatama väljaspool töökohta, kenasti kaetud laua taga. Selline lõuna on parim koht oluliste ettepanekute ja koostööprojektide arutamiseks. Meeldivas keskkonnas head-paremat süües on meeled valla ja läbirääkimiste õnnestumise tõenäolisus suurem. Eine peaks kestma vähemalt 20 minutit ja lõuna peaks koosnema soojast toidust, õpetavad asjatundjad.

Nädalalõpus kodus kokates tasub mõnda rooga valmistada suuremas koguses, et kiirel töönädalal oleks lihtsam oma lõunat korraldada. Suppi ja vormirooga, lasanjet, lahtiseid pirukaid ja hautisi – neid on hea valmisportsjo-nitena sügavkülmast töölõunaks kaasa haarata.

rätikute ja muuga ning keskendutakse söömisele. Ilme veatu figuur on ilmne näide, et see kõik tasub vaeva. Kohvimasina asemel on galeriisse ostetud mahlapress, millega valmistatakse ter-vislikke toormahlu. Mahlamasin on tihedast ka-sutamisest hakanud kuskilt vahedest pritsima. Suvel topless, talvel pikk maani põll aitavad hä-dast välja, viskavad galeristid nalja. No ja ega siis nüüd padutervislikud olda, kohvi juuakse ka, millega galerii töötajaid muidu varustab.

Kurss ärilõunale

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor, juhatuse liige Urmas Kivirüüt on mees, kes lõunatab ai-nult väljaspool kontorit. Olles ise söögihuviline ja gurmaan, on ta väga teadlik Tallinna parima-test lõunatamiskohtadest. Kaks-kolm korda nä-dalas ärilõunad ja ülejäänud kolleegidega – nii jaotub kindlustusdirektori töönädal. Vabaduse väljaku ääres asetsevast kontorist käib ta lõunal nii autosõidu kui ka jalgsimatka kaugusel. Me-ritoni hotelli bistrood Mary on ta koos sõprade või kolleegidega nii tihti külastanud, et sealsed teenindajad teavad juba tema toidueelistusi. Äri-lõunate pidamise lemmikkohaks on aga resto-ran Cru Viru tänaval, kus pakutakse imemaits-vat sööki mõistliku hinnaga. Väga kiirel ajal on 20-minutiliseks lõunaks parim Roosikrantsi tä-naval Šveitsi majas asuv Harry kohvik. Need on

enim käidud ja seega ka lemmikud paljudest, kus Kivirüüt söömas käib. Väga hea söögi ja võib-olla veidi kitšiliku sisekujundusega õhtu-seks söögikohaks nimetab tippjuht veel restora-ni Korsaar, kus merikuradifilee on parim, mida Tallinnas pakutakse (P.S. roa hind on ka vastav – 39 eurot).

Salva Kindlustuse töötajatele, kes eelistavad süüa kontoris, on alumisel korrusel sisse seatud üldkasutatav köök, kus saab kodunt kaasavõetut soojendada ja kohapeal einestada.

Pika Jala Galeriis juuakse ainult kohvi ega kurdeta, et lõunapaus vahele jääb.

Gurmaanist kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt on linna parimate söögikohtade asjatundja.

Galerii Kaks toitub aga hästi ja tervislikult.


Tek

st: H

enri

k A

avik

Fo

tod

: to

oja

fi rm

ad

teHnikauudised

Vaikne Hiir

Avatud kontori puhul on kõige häirivam töö juures tekkiv müra. Erakõned, vilistamise ja kohviga luris-tamise saab ära keelata, kuid klõbin ja klikid jäävad. Tublid leiutajad fi rmast Nexus on nüüd valmis saanud hääletu hiire, millega klikki ei kosta, patent peal ja puha. Brausi veebis nagu miim, kui ülemus läheneb, siis ei hakka akende sulgemise paaniline klõbin, vaid ainult kardin hõljub veidi. Töörahu on tagatud.

KOntOrirOttide unelMadammu enam ei piisa kontori sisustamisel vaid lamellkardinatest ja laiast lauapinnast. Kaheksa töötunni täiel rinnal nautimine sõltub suuresti ka vahvatest vidinatest.

Tekst: Henrik AavikFotod: tootjafi rmad

õitseV postkaart

Kontorilaual ilutsevad tihti ka postkaardid, küll jõuludest jäänud, küll bossi poolt kuskilt palmisaarelt saadetud. Mida aeg edasi, seda rohkem seda pahna koguneb. Kui ise kaarte saadad, siis uueks lahenduseks on Postcarden – kaart, millest ka mingit kasu on.Tegemist on postkaart-lillepotiga, millest pärast kastmist hakkavad võrsuma kenad taimed. Täpselt nagu eestlaste kuulus Click&Grow, aga odavam ja pärast vee lisa-mist ei ole vaja kuhugi klikkida. Ainult oota, vaata ja rõõmusta!

trÜki naGu Vanaema

Tahvelarvutite võidukäik on pühkimas laudadelt suuri arvutikaste. Tihti lebab seal vaid õhuke liistakas, kuhu ei ole teab mis mõnus kirjutada ja mida on horisontaal-asendis ka kehv lugeda. Hädast aitab välja kirjutusmasin iTypewriter, kuhu mugav oma tahvel sisse torgata ning siis peesitada lauast möödujate tähelepanu paistel.Paljud on iTypewriterit nimetanud iPadi mõttetuimaks lisaseadmeks, kuid selle au-tori Austin Youngi soov oli pakkuda tänapäeva inimestele tunnet, mis kaasnes kirja-de trükkimisega veel paar-kolmkümmend aastat tagasi. Retro on moes, iTypewriter pakub Apple’i toodete juurde sobilikult ka silmailu.

tekkiv müra. Erakõned, vilistamise ja kohviga luris-tamise saab ära keelata, kuid klõbin ja klikid jäävad. Tublid leiutajad fi rmast Nexus on nüüd valmis saanud hääletu hiire, millega klikki ei kosta, patent peal ja puha. Brausi veebis nagu miim, kui ülemus läheneb, siis ei hakka akende sulgemise paaniline klõbin, vaid ainult kardin hõljub veidi. Töörahu on tagatud.

õitseV postkaart

Kontorilaual ilutsevad tihti ka postkaardid, küll jõuludest jäänud, küll bossi poolt kuskilt palmisaarelt saadetud. Mida aeg edasi, seda rohkem seda pahna koguneb.

trÜki naGu Vanaema

Tahvelarvutite võidukäik on pühkimas laudadelt suuri arvutikaste. Tihti lebab seal vaid õhuke liistakas, kuhu ei ole teab mis mõnus kirjutada ja mida on horisontaal-asendis ka kehv lugeda. Hädast aitab välja kirjutusmasin iTypewriter, kuhu mugav oma tahvel sisse torgata ning siis peesitada lauast möödujate tähelepanu paistel.Paljud on iTypewriterit nimetanud iPadi mõttetuimaks lisaseadmeks, kuid selle au-tori Austin Youngi soov oli pakkuda tänapäeva inimestele tunnet, mis kaasnes kirja-de trükkimisega veel paar-kolmkümmend aastat tagasi. Retro on moes, iTypewriter pakub Apple’i toodete juurde sobilikult ka silmailu.

VanapaBerist pastakas

Mida peale hakata paberilehte-dega, mis juba sisse skänni-tud? Õige mõte on teha neist pastakaid. Jah, just neid vana kooli kirjapulki, mis tulid kohe pärast sulepäid ja kadusid su lauanurgalt enne, kui lõunalt tagasi jõudsid.P&P Offi ce Waste Processor on masin, mis rullib su prügipaberi tihedalt ümber pastaka süda-miku ning toodab taaskasuta-tud materjalist sel viisil kiiresti kinkeesemeid. Kui lehel suuri saladusi kirjas pole, siis kingi ta parem pastakana sõbrale, mitte paberihundile.

Tellimisega kiiret pole, kuna Chengzhu Ruan, Yuanyuan Liu, Xinwei Yuan ja Chao Chen on valmis saanud alles esimese prototüübi ning tootmisesse pole masin veel jõudnud.

www.vikingline.ee

Tere tulemast Viking Line’i maailma!

Varsova

Birmingham

Lontoo

Moskova

Dortmund

Glasgow

Essen

RotterdamBrjansk

Tula

Jaroslav

Homel

DuisburgDüsseldorf

Antwerpen

Eindhoven

LiverpoolLeeds

She eld

I R L A N T I

B E LG I A

I S L A N T I

R U S S I A

Avatud uus müügiesindus otse Tallinna südalinnas, aadressil Hobujaama 4.Info ja broneerimine telefonil 1719 või [email protected]

•Alati parimad pakkumised:• Päevakruiisid•Autopaketid• Liinireisid• Hotellipaketid


teHnikauudised

laadiJa

Täna saavad paremad töötajad fi rma poolt autokütuse kompensatsiooni, uuest aastast aga muutub ilmselt ka elekter fi rmades väärtvaraks ning iga töötaja tarbimist on mõistlik monitoorida, et ta väärtuslikke kilovatte niisama juhtmesse ei laseks. Avatud elektrituru tingimustes saab kontoris silma paista, kui laadid nutitelefoni oma kulu ja kirjadega, näiteks kasutad selleks päikese-valgust. Selle vidin-laadija eripäraks on ka võimalus ta kaasa võtta ning läbida kas või Eesti pikim matkarada (370 km) pidevalt mobiiliga lobisedes.

töö Ja Vile koos

Ka töölaud ise ei peaks olema enam sama argine kui ennemuiste. Näiteks võiks kontorirotile olla tagatud sportimisvõimalus. Selleks sobib tooli asenda-mine jooksulindiga või koosolekulauale veloergomeetri lisamine rühmatree-ningute puhuks.Belgia fi rma WeWatti pedaalidega töölauad ei lase teie kalleid kaloreid ka niisama raisku, vaid võimaldavad laadida enamikku kontorividinaid ja telefone.

pisike sillatala

Lauaarvuti asendamisel iPadiga on tihti tarvis ületada sild vana printmaailma ja tänapäevase pilvevarunduse vahel. Sel eesmär-gil sobib lauale lisaks skänner, mis samuti vajab toimimiseks tahvelarvutit. iConverti eeliseks on väiksus – kanna või ridikülis kaasas. Täpsus 300 dpi, skännimiseks tasuta programmijupp Appstore’ist.

klammerda kontor korda

Moodsa töölaua juurde passivad ka paljud pisividinad, mille mööda-pääsmatusest saad aru alles siis, kui need lõpuks olemas on.Näiteks peaks iga töökoha juurde kuuluma klambriga kohvitopsi-hoidja. Üks liigutus küünarnukiga ja iPad upub hetkega kasutus-kõlbmatuks. Klammerdatud tops aga tagab puhtama ja kuivema tunde.Sama olulised on juhtmeklambrid lauanurgal. Iga pisikese sead-mega käivad kaasas vähemalt kaks korda raskemad ja mahukamad voolujuhtmed, ühenduslülid ja muud kaablid. Pärast koosolekut töökohale naastes võivad need kõik olla jalutama läinud või laua alla langenud. Juhtmeklambrid aitavad – kõik jääb silme alla ja käeulatusse.


ruBriikmood

Office Out Of OfficeOn aeg liikuda uue trendika kontoristiili juurde, sest vaid nii saad korraliku annuse sügisesest värvipillerkaarist. Haara raamatud kaenlasse, tõmba kopsud värsket õhku täis ning hakka asjalikuks! Foto: Maiken StaakStiil: Liis PlatoModell: Siim Erik Simmermann (E.M.A)Täname: Renee Altrov


mood

Jop

e 5

99

€ A

rman

i, St

oc

kman

n •

Kam

psu

n e

rako

gu


mood

Särk

10

5 €

Po

lo R

alp

h L

aure

n, S

toc

kman

n


moodK

amp

sun

40

9 €

Po

lo R

alp

h L

aure

n, S

toc

kman

n •

Te

ksad

14

9 €

Po

lo R

alp

h L

aure

n, S

toc

kman

n •

Kin

gad

18

9 €

Te

n P

oin

ts, A

BC

Kin

g •

K

ind

ad 1

2.9

0 €

Jac

k&Jo

ne

s, S

toc

kman

n •

Pri

llid

38

3 €

Pra

da,

Eag

le V

isio

n •

Tag

i era

kog

u


mood

Pin

tsak

19

9 €

Bal

tman

• P

luu

s 13

9 €

Gan

t •

Ku

du

m 6

9.9

5 €

Me

xx, T

allin

na

Kau

bam

aja

•

Pü

ksid

14

9.9

0 €

Gan

t •

Kin

gad

18

9 €

Te

n P

oin

ts, A

BC

Kin

g •

Rin

nar

ätt

9.9

0 €

Bal

tman


moodSä

rk 1

05

€ P

olo

Ral

ph

Lau

ren

, Sto

ckm

ann

• S

viit

er

39

.90

€ J

ack&

Jon

es,

Sto

ckm

ann

• M

üts

12

.90

€ J

ack&

Jon

es,

Sto

ckm

ann

•

Teks

ad 1

49

€ P

olo

Ral

ph

Lau

ren

, Sto

ckm

ann

• S

aap

ad 1

80

€ G

-Sta

r R

aw


mood

Jop

e 2

19.9

0 €

G-S

tar

Raw

• S

ärk

139

€ P

olo

Ral

ph

Lau

ren

, Sto

ckm

ann

• T

eks

ad 1

15 €

G-S

tar

Raw

• M

üts

36

.95

€ F

red

riks

on

, Tal

linn

a K

aub

amaj

a •

Pri

llid

12

0 €

Gan

t, E

agle

Vis

ion

• K

ind

ad 3

9.9

0 €

Bal

tman

• K

ikili

ps

9.9

0 €

Bal

tman

• K

um

mik

ud

era

kog

u

Jop

e 2

19.9

0 €

G-S

tar

Raw

• S

ärk

139

€ P

olo

Ral

ph

Lau

ren

, Sto

ckm

ann

• T

eks

ad 1

15 €

G-S

tar

Raw

• M

üts

36

.95

€ F

red

riks

on

, Tal

linn

a K

aub

amaj

a •

Pri

llid

12

0 €

Gan

t, E

agle

Vis

ion

• K

ind

ad 3

9.9

0 €

Bal

tman

• K

ikili

ps

9.9

0 €

Bal

tman

• K

um

mik

ud

era

kog

u

Liitu eksklusiivse Stilago klubigaja saa osa moemaailma parimatest

pakkumistest!

Üle 500 tuntud brändi kuni 70% soodsamalt!

Klubiga liitujale 10 € kinkekaart.www.stilago.ee


Foto: Renee AltrovStiil: Liis Plato

naiste valiK

1. 2.

3.

4.5.6. 7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

Min

imal

istl

ik ä

rin

ain

e. 1

. Do

lce

Gab

ban

a P

ou

r Fe

mm

e (

25

ml)

56

€ D

olc

e V

ita

Par

füm

ee

ria,

So

lari

s 2

. Kan

eb

o T

rip

le T

ou

ch C

om

pac

t p

uu

de

r 5

0 €

Do

lce

Vit

a P

arfü

me

eri

a, S

ola

ris

3. K

äevõ

ru 4

9 €

Ne

w V

inta

ge

by

Kri

ss 4

. Max

Fac

tor

Liq

uid

Eff

ect

silm

aplii

ats

10.5

0 €

Do

lce

Vit

a P

arfü

me

eri

a, S

ola

ris

5. R

ipsm

etu

šš 1

7 €

Bo

dys

ho

p 6

. Hu

ule

pu

lgad

Kan

eb

o V

ibra

nt

Cre

am C

olo

ur

32

€/t

k D

olc

e V

ita

Par

füm

ee

ria,

So

lari

s 7.

Ele

ktro

on

ilin

e p

liiat

s iP

adile

19

.96

€ E

lag

o, I

M A

rvu

tid

8. V

ihm

avar

i 14

.90

€ T

allin

na

Kau

bam

aja

9. R

ahak

ott

79

.95

€ D

KN

Y, T

allin

na

Kau

bam

aja

10. K

ing

ad 3

39

.95

€ M

arc

Jaco

bs,

Tal

linn

a K

aub

amaj

a 11

. Sal

l 49

€ Iv

o N

ikko

lo 1

2. i

Pad

i ko

tt 1

39

.95

€ M

ich

ael K

ors

, Tal

linn

a K

aub

amaj

a 13

. Ko

tt 4

09

€ F

url

a, S

tock

man

n

14. K

aela

eh

e 1

9 €

Pro

jekt

, Nu

No

rdik

15.

Kin

dad

49

€ Iv

o N

ikko

lo

stiil


ruBriik

Käekott ja selle sisu on õrnema soo esindaja jaoks äärmiselt oluline teema. Olenemata tüübist või ametist haarab ettenägelik naine kaasa kõik vajamineva või isegi rohkem.

ro

man

tili

ne

ko

hv

iku

kau

nit

ar:

1. S

all 1

4.9

0 €

Glo

bal

Acc

ess

ori

es,

Sto

ckm

ann

2. P

uu

dri

pin

tse

l 19

€ B

od

ysh

op

3. K

üü

ne

laki

d M

ax F

acto

r M

ax E

ffe

ct 8

.50

€/5

.40

€ t

k D

olc

e V

ita

Par

füm

ee

-ri

a, S

ola

ris

4. S

trin

gid

18

.90

€ E

tam

, Kri

stiin

e K

esk

us

5. M

ax F

acto

r E

ye B

rig

hte

nin

g T

on

al M

asca

ra 1

3.8

0 €

Do

lce

Vit

a P

arfü

me

eri

a, S

ola

ris

6. V

õtm

eh

oid

ja 7

.90

€ A

cce

sso

rize

7. K

õrv

arõ

ng

ad

20

€ N

ew

Vin

tag

e b

y K

riss

8. P

ross

id 3

9 €

/tk

Ivo

Nik

kolo

9.K

ing

ad 1

99

.95

€ G

eo

x, T

allin

na

Kau

bam

aja

10. R

ahak

ott

79

.95

€ T

ed

Bak

er,

Tal

linn

a K

aub

amaj

a 11

. Te

atri

kott

49

.90

€ A

cce

sso

rize

12

. Ext

ra V

irg

in m

ine

raal

pu

ud

er

24.2

0 €

Bo

dys

ho

p 1

3. V

itam

in-E

näo

õli

20

.70

€ B

od

ysh

op

14

. Kü

ün

evi

il 3.

50

€ B

od

ysh

op

15.

Kin

dad

79

€ M

aru

, Nu

No

rdik

16

. Esc

ada

Esp

eci

ally

De

licat

e

No

tes

50

ml 6

0 €

Do

lce

Vit

a P

arfü

me

eri

a, S

ola

ris

17. K

ott

49

.90

€ A

cce

sso

rize

18

. Kam

m 5

€ B

od

ysh

op

19

. Mü

ts 2

2.9

5 €

Mo

nto

n

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

18.

19.

17.16.

15.

12. 13.

14.


promo

lennuKruiisid. reisi nagu superstaar!turismitaevasse on supernoovana ilmunud uus liik puhkusereise – lennukruiisid. pisikestelt eralennuväljadelt startiv eralennuk, mugavad transfeerid ja luksuslikud hotellid ... see on tõeliselt stiilne ja stressivaba puhkus, mis laseb sul tunda end superstaarina.

lennukruiis on uus ja ekstra-stiilne puhkuse- reis neile, kes soovivad maksimaalset mugavust ja privaatsust. Ameerika ida- ja läänerannikut

tutvustavad lennukruiisid viivad sind ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde kui suurilma staari – eralennukid ja -lennujaamad, luksuslikud bussid len-nuki kõrval ootamas, majutus kõrge- tasemelistes hotellides ja tihe prog-ramm. Kõik päevad on täis unusta- matuid elamusi.

Suurel ja vägeval Ameerikal on vaa-tamisväärsusi pakkuda ka mitmeaasta-seks reisiks, kuid lennukruiisid kestavad enamasti nädala jagu. Selle jooksul viib väikestest eralennujaamadest startiv lennuk sind ühest linnast teise. Marsruudi saab hetkel valida USA ida- ja lääneran-niku vahel, kuid peagi loodame valikusse lisada ka Kariibide lennukruiisi.

Kõige paremini sobib lennukruiis just nendele inimestele, kes soovivad ühe reisiga näha võimalikult palju ja teha seda võimalikult mugavalt. Sealjuures ei ole tegu ka ülemäära kalli reisimisviisiga. Näiteks algavad nädalase idaranniku kruiisi hinnad ühele 1631 eurost ja lääne-ranniku kruiisid alates 1565 eurost. Vaata lisa www.estravel.ee/lennukruiis.


promoT

ekst

: Est

rav

el F

oto

d: t

oo

tjafi

rmad

, iS

tock

ph

oto

IdarannIku lennukruIIsI peamIsed vaatamIsväärsused

läänerannIku lennukruIIsI peamIsed vaatamIsväärsused

Cn tower – Toronto tele- ja vaatetorn on 553 meetrit kõr-ge ning pakub kauneid vaa-teid kogu linnale. 1976. aastal valminud torn oli omal ajal maailma kõrgeim. Tänaseks võistlevad selle koha nimel küll mitu ehitist nii Kesk-Idas kui ka Aasias, kuid CN Tower on siiski endiselt läänepool-kera kõrgeim tipp.

Washington d. C. – tihe-da ja põneva päeva jooksul külastatakse Ühendriikide pealinnas Lincolni memo-riaali, Korea ja Vietnami sõja memoriaali, Kapitooliumi ja muidugi Valget Maja, kus hr Obama suuri asju korda saadab.

national air and space museum – suurima kol-lektsiooniga lennundus- ja kosmonautikamuuseum, mil-le vanim eksponaat pärineb aastast 1876. Astronaut sinu sees võib nüüd tantsu lüüa – lennundusajalugu ja kosmo-seteadus on siin põnevalt ja põhjalikult eksponeeritud.

niagara juga – USA ja Kanada piiril asuv kolmest joast koosnev legendaarne vaatamisväärsus. Kõrgeima joa, 13-korruselise maja kõrguse Horseshoe Fallsi võimsust saad kogeda eks-kursioonil, mis viib veeseina taha. Värskendav uduloor, vesi tormamas 32 kilomeetrit tunnis 53 meetri kõrguselt ja kõrvulukustav kohin panevad mõistma looduse võimsust.

Hershey’s Chocolate World – iga šokolaadisõbra unistuste maailm. Siin saad uurida šokolaadi valmistamise kunsti, kogeda 3D-atraktsioo-ne või soovi korral lausa oma šokolaadi kokku segada ja pakki panna. Hoiatus: pärast sellist magusaannust tahaksid kindlasti üht head ja kodust kiluleiba!

new York – idaranniku lennu-kruiis algab ja lõpeb Suures Õunas. Tiheda programmi lõpetuseks sobib ideaalselt paar Cosmopolitani kokteili mõnes peenes lokaalis.

Grand Canyon – Colora-do jõe uuristatud hiiglasuur Grand Canyon on üks maail-ma kaunimaid paikasid, mille on voolinud loodus. Umbes 445 kilomeetri pikkune kan-jon pakub nii pildimaterjali kui ka avastamisrõõmu seiklejale.

Yosemite’i rahvuspark – Yosemite’i rahvuspark on tuntud eelkõige suurte kos-kede poolest. Tegu on USA populaarseima rahvuspargiga.

Golden Gate’i sild – San Francisco ikoon ja üks popu-laarsemaid USA vaatamisväär-susi. Tegu on maailma pikima rippsillaga, mis mängib rolli ka kurikuulsa California ranni-kuudu liikumises ja tekkes.

las vegas – siin kehtib ütlus „Mis juhtub Las Vegases, jääb

Las Vegasesse”. Maailma hasartmängupealinn on kui tulesäras fantaasiamaa – sajad kasiinod, luksushotellid, disainerbutiigid ja ööklubid hullutavad külaliste päid. Li-saks fantastiline purskkaevu- šõu ja Eiffeli torni kujulised kokteiliklaasid. Mis sa hing veel ihkad?

sebastiani veinimõis – kaunis veinimõis asub Sono-mas, kus asub peaaegu 300 veinimõisa. Peale ojadena voolava veini leiab Sonomast ka palju armsaid restorane ja poekesi ning ei puudu ka ehtameerikalikud festivalid.

los angeles – inglite linn on täis glamuuri, rikkust, pal-mipuid ja tuhandeid unistusi. Hollywoodi tuledesäras võib igaüks tunda end staarina.


promo

esimese Stilago netipoe avas Studio Moderna Fashion Group 2010. aastal Sloveenias, laienedes seejärel Poolasse, Tšehhimaale, Slovakkiasse, Kreekasse jt riikides-se. Üheteistkümnenda riigina on järg Eesti käes.

Sel puhul külastas Tallinna Studio ModernaFashion Groupi tegevjuht Axel Steuernagel. Eestiga on ta kokku puutunud varemgi. Kümme aastat tagasi e-kaubandusse sukeldunud sakslane vastutas aastatel 2006–2009 tuntud kataloogi-kaubamaja Quelle tegevuse eest Ida-Euroopas. „Eesti oli Quelle jaoks uuendusliku e-riigi näide, sest siin oli kõige suurem internetist tellimuse saatnute osakaal,” meenutab Steuernagel.

milliSed tuuled puhuvad praegu inter-netikaubanduSeS?

E-kaubandus oli 1990. aastate lõpus väga suur

aXel steuernaGel: stIlaGo taHab pakkuda tõelIselt meelepärasteestis alustas tegevust internetikaubamaja stilago.ee, mis pakub tuntud kaubamärkide rõivaid, kingi ja aksessuaare soodsa hinnaga.

Tekst: Tiiu OgaFotod: Rasmus Jurkatam

mull, kuhu investeeriti tohutuid summasid, kuid läbimurdeni läks oodatust kauem. USA-s toimus see 2002–2003, Euroopas veelgi hiljem. Saksa-maal hakkas internetist ostjate arv kasvama 2005. aastast. Venemaal suurenes internetikaubandus plahvatuslikult viimase kahe aasta jooksul. Prae-guseks hetkeks täheldame kõikide riikide puhul, et inimesed on internetiga niivõrd harjunud, et suur osa oste tehaksegi seal.

Netikaubandus jätkab ju aastaid väga edukalt toiminud kataloogikaubamajade loogikat: sa saad asju osta kodust lahkumata. Netileheküljed arenevad edasi ja tootest antakse üha parem ülevaade.

See on eriti mugav maapiirkondades elavatele inimestele, kel pole nurga taga suuri kauplusi, aga ka neile, kes töötempo või -graafi ku tõttu poodi ei jõua.

kellele on Stilago eelkõige Suunatud?

Meie peamine sihtgrupp on 25–45-aastased naised, kes soovivad endale soetada hea hinnaga midagi kvaliteetset. Meie kaubavalikus on kõike, et olla stiilne ja moekas: rõivaid, kingi, kosmeeti-kat, aksessuaare, näiteks käekotte ja päikeseprille.

Axel Steuernagel

53

promo

Samuti on Stilagos pakkumisi meestele ja lastele.

millega püüab Stilago konkurente üle trumbata?

Suur kaubavalik ja head hinnad, lisaks rahvus-vahelise kaubahanke võrgustiku ja kohaliku klienditeeninduse kombinatsioon. Minu meelest on oluline, et inimesed meile helistaks ja saaks telefoni teel eesti või vene keeles asjad aetud.

tutvuStage lähemalt Stilago kont-SeptSiooni.

See koosneb kolmest osast. Esiteks on meil Moekaubamaja, kus on müügil 10 000 − 15 000 täishinnaga toodet. Stilago on nimelt Euroopa suurima kataloogikaubamaja La Redoute eksklu-siivne edasimüüja Baltikumis.

Kes soovib leida soodsama hinnaga tooteid, siis selleks on Stilago Outlet, kus on müügil sa-muti umbes 10 000 eset. Nii Moekaubamajast kui ka Outletist tellides on tarneajaks 10–14 päeva.

Stilago parimad pakkumised jõuavad klientide-ni aga läbi Stilago klubi.

milline on šopinguklubi olemuS?

Klubiga liitumine on tasuta ja väga lihtne: regist-reerimiseks on vaja Stilago.ee-s sisestada oma e-posti aadress ja edaspidi hakkate iga päev saama uudiskirja 6–7 eripakkumisega. Kui te uudiskirju enam ei soovi, võite oma aadressi lihtsalt mei-lisaajate hulgast eemaldada. Mingeid kohustusi liitumisel ei kaasne.

Stilago klubi pakkumised kestavad 3–4 päeva, maksimaalselt nädala. Tihti tuleb olla kiire, sest parim kaup müüakse läbi juba 4–6 tunniga.

Seejärel edastatakse kõikidest riikidest tulnud tellimused tootjatele, kes saadavad pakid meie kesklattu Slovakkiasse, kust need alustavad tee-konda Eesti poole. Selleks kulub kuni neli nädalat.

kuida Saab Stilago pakkuda nii Sood-Said hindu? kohati on allahindluS-protSent lauSa 70.

Meil on head sidemed Itaalia, Prantsuse ja Saksa nii suuremate kui ka väiksemate brändide esin-dajatega, kel kõigil tekivad laojäägid. Juba paar nädalat pärast hooaja algust on näha, mis müüb. Paremad ettevõtted võivad seda öelda isegi paari päevaga või enne hooaja algustki, kuid tellimus on juba tehtud...

See ei tähenda, et tegemist oleks kuidagi kehvemate toodetega; viga on planeerimises

– tehasest tellitakse 10 000 eset, kuid müügiks läheb vaid 8500. Siin sekkub juba Stilago tiim, mis teeb tootjatele ettepaneku, et müüb ülejäägi madalama hinnaga maha.

Kuna tarnime esemed otse tootjalt, ei ole kah-juks võimalik neid kohe homme kliendini toime-tada. Aga kui teil on juba 20 paari kingi ja tahate ilusat 21. paari poole hinnaga ning saate need 3–4 nädala jooksul, on see ikkagi hea pakkumine.

mikS makStakSe StilagoSt tellitu eeSt alleS paki kätteSaamiSel?

Küsimus on ostjate usalduses. Alustava netipoe puhul on tasumine kauba kättesaamisel kliendi jaoks kõige usaldusväärsem. Nii et kuller lepib kliendiga kokku, kuhu saadetis tuua, ning maksta tuleb alles paki kättesaamisel. Mõne kuu pärast, kui inimesed on uue netikaubamajaga harjunud, saab tasuda ka krediitkaardiga.

milliStel tingimuStel Saab kaupa ta-gaStada?

Kui te ei ole mingil põhjusel ostuga rahul, saab raha tagasi. Tasuda tuleb vaid Eesti-sisese paki-saatmisteenuse eest. Selles erineme näiteks asos.com-ist, mille puhul tuleb tellitud kaup saata tagasi Suurbritanniasse ja saatmiskulud on selle võrra suuremad.

miS StilagoS kõige paremini kaubakS läheb?

Kahtlemata kingad! Paljud naised koguvad kingi. Näiteks iga paari kuu tagant on väga oodatud Inglise moemärgi Buffalo jalanõude 50-protsen-diline soodusmüük. Populaarsed on ka Heine igapäevarõivad ja klassikalise joonega elegantsed õhtukleidid ning Desiguali tooted.

milliSed on teie ootuSed eeSti turul?

Internetikaubamaja edukus oleneb rahvaarvust, konkurentsist, inimeste avatusest. Studio Mo-derna Fashion Groupil on tugev nišifilosoofia ja isiklikult eelistaksingi töötada väiksemates riikides. Loodan, et saame Eestis pakkuda midagi sellist, mis on inimestele tõeliselt meelepärane.

InternetIkaubamaja stIlaGo

www.Stilago.ee

Rõivad, kingad, aksessuaa-rid, kosmeetikatootedEsindatud kaubamärgid: Hugo Boss, Rocco Ba-rocco, Ferré, Calvin Klein, Roberto Cavalli, Guess, D&G, Bogner, Tommy Hilfiger, Miss Sixty, Diesel, Next, Nike, Adidas, Pepe Jeans London, Desigual, Mango, Paco Rabanne, Lacoste, Pierre Cardin, Cacharel, Birkenstock, Tom Tailor, Heine jt.

Helen Karolin, Studio Moderna Fashion Group Eesti projektijuht

oktoober/november 2012


lõhnauudiSed

võrGutuse keeles

Vahemere ääres, harmoonia ja kontrastide keskmes sündinud Dolce&Gabbana Pour Femme’i klassikaline parfüüm kätkeb endas kirglikke, sensuaalseid ja emalikke noote. Lõhna kontrastideküllus vallutab meeled ja jääb õhku hõljuma veel kauaks pärast oma kandja lahkumist; sellest hoovab vastu jõu ja leebuse rabav kombinatsioon.edP 25 ml 56 €

stIIlselt seksIkas

Disaineriteduo Domenico Dolce ja Stefano Gabbana pühendasid oma klassikalise parfüümi Dolce&Gabbana Pour Homme Itaalia mehe elegantsile ja stiilile. Sellesse

parfüümi on kodeeritud ehtsa itaallase DNA: seksikus, rafi neeritus ja Itaalia-pärasus.

edt 40 ml 46 €

südametemurdja mIssIoon

Baldessarini Secret Mission annab mehele müstilise aura, jõulise ja paeluva sarmi, mis tõmbab ligi kõiki, keda ta oma missioonil kohtab. See on tugeva karakteriga par-füüm meestele, kes teavad, mida tahavad.edt 50 ml 52 €

kummardus bondIle

James Bondi 50 aasta juubeliks sündis esimene legen-daarsele Briti spioonile pühendatud meesteparfüüm. James Bond 007 on värske ja rafi neeritud alltooniga

klassikaline ja eksimatult mehelik lõhn – tõeline täna-päevase mehe parfüüm. Ehtsate ja eksimatult inglaslike

koostisainete unikaalsest sulamist võrsub moodsa all-tooniga klassikaline lõhn.

edt 50 ml 29 €

nõIdus pudelIs

Dsquaredi uus naisteparfüüm Potion on tõeline tundeid sütitav armujook. Parfüümi on inspireerinud apteekri-te ja alkeemikute iidsed saladused. Lõhna on segatud tippkvaliteediga koostisained, mis kiirgavad meelelisust ja tugevust, moodustades lillelise-idamaise afrodisiaakumi.edP 30 ml 55 €

must mesI

Stiilse skandaalitari esimene parfüüm on sündinud. Lady Gaga Fame on esimene must parfüümvesi, mis

pihustamisel on selge ja õhus edasi kandudes muutub nähtamatuks. Must parfüüm kiirgab meelast, lillelõhnalist, mahlakat essentsi väikestele muinasjutulistele koletistele

ja seksikatele kuningannadele.edP 30 ml 29 €

seks ja lInnsügisene parfüümiarsenal on otsekui loodud

igat masti võlukunstiks. neist ligitõmbavatest lõhnadest ümbritsetuna nõrkeb ka kõige

vapram vastupanu...


rubriik

tihedamad tumedamad pikemad nooremad

www.maxeylash.com

Kontakt: Cayman Europe OÜTeaduspargi 3/1, 12618 Tallinnfacebook.com/maxeylashTel: 670 3737, e-post: [email protected]

Pikad, tihedad ja tumedamad ripsmed juba 4 nädalaga! Maxeylash on ripsmekasvu soodustav seerum, mis toidab ripsmeid ja need muutuvad silmnähtavalt pikemaks ja tihedamaks.

Edasimüüjad: Ideaal Kosmeetika kauplused, Ülikooli Apteegid, Thaya Shop&Salon Foorumi Keskuses, Ilusalong Siluett Roosikrantsi 8, Tallinn; Enigma Stuudio Narva mnt 9, Tallinn; Ilusalong Hurmus C.R. Jakobsoni 4, Tallinn; Tiia Ilusalong Estonia pst 1/3 Tallinn; Ilona Ilusalong Tähe 28-1, Tartu; Tiandri Kosmeetikasalong Aia 8, Pärnu; Ilustuudio Tallinna tn 37, Viljandi; Maire Ilusalong Laada 41, Rakvere; Ilusalong Toila Spa Hotellis; Vana Maja Salong Paju 9, Võru; Perlee Day Spa Puškini 28, Narva ja teised hästivarustatud ilusalongid.

Soovitekauneidripsmeid?

nelI sammu IlunI

elizabeth ardeni visible difference on spaast inspireeritud režiimipõhine naha-hooldussari, mis aitab nahka tasakaalusta-da. Neljaosaline igapäevane hooldusprot-seduur on välja töötatud ja kohandatud igale ainulaadsele nahatüübile ning lubab naha välimust nähtavalt parandada.22.50–48 €

täHe sära

Oriflame’il valmis koostöös filmitähe Demi Moore’iga luksuslik kollektsioon more by demi. Sensuaalsesse kol-lektsiooni kuuluvad lõhna-, keha- ja juuksehooldustooted, aksessuaarid ja ju-mestusvahendid, mida Hollywoodi staar muinasjutukangelannana esitleb.5.19–39.99 €

tume süGIs

make up Store’i sügiskollektsioon teeb videviku tulles igaühest tumeda haldja. Öise metsa salapära, vilksatavad varjud ja nõiavõim – need on Make Up Store’i sügispaleti märksõnad. Lillad, hallid ja purpurtoonid sulavad nõiduslikku sügi-sesse kui must kass öösse.

maaIlma õIed

The Body Shopi uude kollektsiooni Scents of the world kuuluvad viis võlu-vat lõhna, mis sisaldavad kirsiõie, roosi, jasmiini, liilia ja vanilje ekstrakte.50 ml 23.80

Head teGev Ilu

Kampaaniaga „hääl sinu huultel” müüakse The Body Shopi draakonivilja huulevõiet, mille müügitulu annetatakse täielikult heategevuseks. Iga klient saab valida, kellele tema toetus (5.40 €) läheb.

ilu-uudiSed


terviS

Katsumused Kontoris


terviS

kontoritöö on täielik rokenroll, arvab mõni. soe, valge, kohvitops käeulatuses ja kärbsed ei hammusta. tegelikult pole see meelakkumine midagi – päev otsa arvuti taga konutajat ähvardab rohkem kui üks tervisehäda.

Tekst: Ille Grün-OtsFotod: iStockphoto

Silmaprobleeme pee-takse arvutiga töötaja põhiliseks tervisemu-reks. Tööinspektsiooni töötervishoiu pea-spetsialist Silja Soon aga lisab veel mitu võimalikku varianti.

Arvuti elektrostaatiline väli ja UV-kiirgus (tänapäevaste LCD-kuvarite kasutajaid ohustab see küll oluliselt vähem) võivad nahka ärritada, halvemal juhul tulemu-seks dermatiit või akne. Ekraani vale kõrgus, kehv tool/laud ja pidev hiireta-mine panevad valutama kaela, selja ja õlad. Tekkida võib nn hiirekäsi, ametliku nimega karpaalkanali sündroom, mille tunnusteks on terav valu randmetes ja kätes, kohmakus, jõu kaotus, eksimused täpsuses, valu liigestes. Ja ka peavalu ei ole kontorirottidel üldse mitte harulda-ne. Seda mitte ainult kehva kuvari, vaid ka näiteks sobimatu tarkvara tõttu, mis

Katsumused Kontoris

nõuab töö tegemisel liigset nikerdamist ehk põhjustab lisastressi.

kuldreeGel: 20-20-20

Olemas on isegi selline nähtus nagu Computer Vision Syndrome. Päris ametlikku eestikeelset nimetust sel vist ei olegi, Silja Soon pakub vasteks arvutivaatamissündroomi. Selle tunnus-teks on nägemisteravuse aeglustumine, topeltnägemine, väsimus lugemisel, kipitavad silmad, liivatunne silmis, isegi valud silmakoopa piirkonnas. Põhjusteks pausideta töö, kehv kuvaripilt, aga ka ar-vutitööks sobimatud prillid ning isegi kuiv ja tolmune õhk. USA asjatundjad soovi-tavad sel puhul järgida 20-20-20 reeglit ehk siis tee arvutitöös iga 20 minuti järel 20-sekundiline paus. Pausi ajal tuleks pilk fikseerida umbes kuue meetri kaugusele. Soone sõnul ähvardab arvutiga töötajaid ka tööstress, eriti kui pidevalt tegelda ühe ja sama teemaga või võetakse tööd lihtsalt liiga palju ette.

müra kIus

Kontorirott võib olla hädas ka liigse mü-raga. Näiteks tavalise vestluse valjus on ligikaudu 65 dB. Aga kui tegu on avatud kontoriga, kus palju inimesi ja mõnel neist komme telefoni möirata, võib selle valjus küündida 80 dB-ni. Müra ohtlikkus ei sõltu ainult selle intensiivsusest, vaid ka kestusest. Kui lärm kestab kogu päeva, võib see kiirelt stressini viia. Kui lisandub veel teisigi müraallikaid (tänavamüra, mõni kärarikas seade, pidevalt häälitse-vad telefonid jne), tuleb detsibelle kõvasti juurde.

miS aitab?

sätI tooli ja monitori asend parajaks, piisa-valt ruumi olgu nii laual kui ka laua all. Leia klaviatuurile, hiirele ja monitorile parim asend ehk aseta monitor nii, et see ei peegeldaks. Parim asend hiirekäele on hoida küünarvars horisontaalselt. Vajaduse korral kasuta jalatu-ge. Hiir ja klaviatuur asetsegu ühel tasapinnal.

leIa hiirele asend, kus käsi poleks pinges. Küünarvars toetugu lauale. Anna käele sageli „hiirevaba” puhkust.

tImmI monitori heledus ja kontrastsus parajaks ning hoolitse ekraani puhtuse eest. Vali sellised kujutise suurused, mis on vabalt jälgitavad keha normaalses asendis (enamik programme võimaldab seda reguleerida).

vaHeta töötades asendeid, ent väldi pingutavaid poose. Sagedased lühipausid on etemad kui harvad pikad pausid. Tihti on võtmeelement korralik reguleeritav tool.

head ja pahad toataimed

Mõnele taimele on antud lausa „õhupuhastaja” tiitel. Teadusuuringud on näidanud, et sellised toataimed kõrvaldavad õhust saastajaid, näiteks formaldehüüdi. Viimast leidub sageli nii ehitusmaterjalide kui ka mööbli tootmisel kasutatavates ainetes ning kemikaali võib erituda just värskelt remonditud või uues kontoris, aga ka uue mööbli soetamisel.

Õhupuhastajate hulka kuuluvad kol-lakas kuldviljakpalm, mägipalm, kõrge vitspalm, luuderohi ja loorberipuu.Samas võib osa taimi hoopis tervise-probleeme tekitada, seda küll pigem ülitundlikel ja allergilistel inimestel. Tavalisele inimesele võivad olla ohtlikud diffenbahhia, amasoonase alokaasia, turd ja jõulutäht. Enamasti tuleneb kahjustav toime mürgise, ärritava või söövitava mahla pärast, mis põhjus-tab taimega kokku puutunud nahal põletikku.

Õietolmuallergiaga inimesele on oht-likke taimi rohkemgi: bensoeviigipuu ja lüüraviigipuu, draakonipuu, toakask, säntpoolia, sõnajalad, jukapalm.Toataimed võivad põhjustada silmade ärritust, nohu, aevastamist, ninakin-nisust, köha ja hingamisraskusi. Mõni taim on tuntud ka kui tugev kontakt-allergeen, millest tekib nahale ekseem (priimulad, krüsanteemid, tulbid, nartsissid, liiliad, pelargoon).

Allikad: Eesti Allergialiit, dr Krista Ress

kuvarImäärus nõuab tööajast 10% puhkepause. Tööandja peab korraldama töö nii, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadse tööga. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhke-pause. Puhkepauside kestus peab moodusta-ma vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

Väike, aga asja eest. Tööd arvuti taga teeb mugavamaks ergonoomiline randmetugi.


lemmik

Isepäise SURFI peremees ARDO KALJUVEE teab täpselt, kui palju maksavad juhtmed ja mis tunne on äranäritud kingadega tööle minna.

Tekst: Tiiu OgaFoto: Maiken Staak

aastaid koera tahtnud fotograa-fil Ardo Kaljuveel oli kindel soov, et tema koer oleks ka täiskasvanuna väi-ke. Ikkagi korteri- loom. „Väikestest

teadsin ma chihuahua’d ja Yorkshire’i terjerit. Kui aga meesterahvas võtab chi-huahua, saaks sama tugeva märgi külge kui bemmi ostes,” arvab Ardo. Lisatingi-museks oli elava loomuga tõug, et koer ainult päevad läbi ei magaks ega liigutaks ainult siis, kui teda sõrmega torkida. Nii ongi nüüd Kaljuvee hommikuseks ärata-

jaks kuuekuune Jack Russelli terjer, kes sai suve ja surfilaagri auks nimeks Surf.

Ehkki fotograafil on kodusemaid pildisorteerimise ja -töötlemise päevi, jätkub ka kiiremaid aegu, mil on kavas viis pildistamist järjest. „Üksikvanemana” peab ta jõudma vahepeal koju Surfi välja viima või leidma koerahoidja. „Olen ta vahel kaasa võtnud, jah, aga eks ta on üks paras sahmerdis,” ütleb Ardo. „Kui olen käinud pilte ära viimas, on kõigil kontoritöötajatel elevust kui palju. Kui aga pildistan, peab olema kõrval abiline, kes hoiab Surfil silma peal. Muidu ronib ta kõigile sülle.”

Kaljuvee ei ole nõus, et Surf oleks iseäranis naistemagnet. „Ta meeldib meestele sama palju, sest on olemu-selt ja tegudelt selline kraade. Möllab ja kaevab auke, nii et sabaots on väljas. Paar Jack Russelli omanikust tuttavat küll hoiatasid, et tegu on hullu koeraga, aga ma oleks pidanud neid natuke tõsise-malt kuulama...” arutleb Ardo muigamisi. Kuniks Surfil kombed selged pole, peab vastne koeraomanik koju jõudes esimese asjana inspekteerima, kas kuskil vedeleb kahtlasi juppe.

„Võin kokku lugeda need meetrid juhtmeid, mida ta on ära närinud: kolm korda internetijuhtme, mis on 15 meetrit pikk, kahed viiemeetrised kõlarijuhtmed, kõvaketta, kõrvaklappide, põrandalambi, telefonilaadija, lauatelefoni juhtmed...” loetleb ta.

Kaljuvee pihustas juhtmetele vahen-dit, mis peaks koera eemale hoidma. Kaks nädalat oligi vaikus. „Kuni üks tuttav tuli piltide järele ja käisin viieks minutiks all. Kui tagasi tulin, vaatas mulle vastu üks rõõmus nägu, kaabel hambus.”

Surfi saagiks on langenud ka neli paari kingi. „Kord juhtus nii, et läksin koju kingi vahetama ja ta oli viisakatel kingadel nina täiesti puruks närinud,” meenutab foto-graaf. „Ja kui poole tunni pärast on vaja kuskil üritusel olla, pole mul aega minna uusi jalanõusid ostma.”

Sama saatus tabas ka peremehe lemmiktenniseid, millega kõlbab käia veel välipildistamistel trööpamas, saateks teiste haletsevad pilgud.

„Kui Surf on nii nunnu, ei saa temaga kuri ka olla. Koertekooli peab aga kind-lasti minema, sest muidu kasvab ta üle pea,” on Ardo kindel.

koerust täIs surf


rubriik

Subaru XV alates

20 400 €Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST


muuSika

Hiinlaste järgi on praegu käsil draako-niaasta. Ja Ewert on lohedega maa-ilma vallutamas. Samas Eestis võib olla ka tiigri- (Tiger Milk) või isegi elevandi- (Elephants from Neptune) aasta. Aga möödunud jäneseaastal

asutati Gustaf Adolfi gümnaasiumi vilistlaste punt. Ning veame kihla, vähemasti kümne aasta pärast, kui on taas seesamune jäneseaasta, on nad juba üle ilma kuulsad. „Oblivioniga” põrutas „kümnekordne küülik” kümnesse ja aasta stiilsemaks uueks tulijaks. Kümme lugu on ka plaadil, pluss salaurgu pugenud palad. Rohujuuretasandilt folki, kantrit, rokki põimiv menüü sobib nosimiseks ka mitte ainult taimetoit-lastele. Akustilise kõlaga platvormilt kostavad vägeva, aga veidi vanamehelikult väriseva häälega vokalisti melanhoolsevõitu meloodiad.

Jeesus muudab vee veiniks, aga frontmän Andres Kõpper õige vana kooli pilli akordioni cooliks inst-rumendiks. Clint Eastwoodil oli suupilliga palju iisim ots! Kasulikud asjad need konkursid, tasub korral-dada − kui GAGi koolis poleks tehtud „Hõbehääle” konkurssi, siis poleks ehk Andres laulnud. Kui poleks noortebändi ja „Eesti laulu”, siis poleks Tenfold Rab-bitit. Last but not least − Martin Saare suurepärane nats naughty kaanepilt mõjuks paremini vanas heas vinüülplaadiformaadis.

Tek

st: T

õn

u P

edar

u F

oto

d: t

oo

tjafi

rmad

, Jel

ena

Ru

di

noorte Hääl ja meIe meelpõHja-tallInnPer AsPerA Ad AstrA

Noorte vihaste meeste tänava-auke täitvate testosterooniprit-sete vahel tantsivad hotid hitid („Lähen ja tulen” jt), kus vallutab võluvalt vokaalne ja korporaalne maius Maia. Aga enne soolane. On hip ja hop, on ropp ja rokk, argiromantika ja olmerealism, on uussiirus ja vana viirus, on sült ja süst. Saab nalja (ehk pulli) ja on probleem, mille käigus lahenda-takse mõned ohtlikud (energia?)joogid.

suur tükk ja suurtükkkIllersBAttle Born

Bändi viies album viib meid edasi, õieti tagasi 1980ndatesse. Need Casio sündisaundid ja megad staadionikontserdid, Bruce Springsteen, Billy Joel ja U2. Laulja Brandon Flowers kostab üha enam Chris de Burghina. Pompoosse ettevõtmise õnnes-tumiseks on palgatud trobikond maailmakuulsaid produtsente, kes teevad oma töö nagu profid ikka ning etteheideteks pole niisiis põhjust. Kas suurem on parem ja kas seda ka kasutada mõistetakse, selle mõõdab üle juba kuulaja ise.

elu Hakkab 40seltno doubtPush And shove

Pärast 11-aastast pausi on kolm meest ja Gwen Stefani taas koos paadis, pardal plaaditäis lugusid. Fakt iseenesest ongi kõige tore-dam. Kui vanusenumbrid käivad viiendat aastakümmet, pole sa enam teismeline, aga piisavalt tark, et seda varjata. Ülevoolavas jällenägemisrõõmus polegi kõige tähtsam see, kas lood on oma-pärased ja innovaatilised ning pakuvad mingeidki üllatusi. Tähtis on, et saab tantsu lüüa ning kui tahad, ka kaasa hüüda.

meHest saI meesmIkathe origin of love

Eestlasi solvavad vahel need, kes ei joo viina, armastavad oma-soolisi ega mõista süüa sealiha. Aga briti poppar Mika, süüdi nimetatud surmapattudes, on Eestis au sees. Ehk seepärast, et ta on koguni kaks korda Tallinnas käinud ja kiidab meid? Värvika ja veidra Mika kolmas album on aga tema kõige tavalisem, tasapaksum, samas terviklikum. Võib-olla sellepärast, et ta tahab lisaks eestlastele meeldida ka ameeriklastele. On see hea või halb?

jänese aasta?

tenfold rabbIt

trAvel the World


näituS

Poliitika ja moe suhet tähistavad enamasti lihtsad sõnumid ja selged võrdlused. Näi-tusel leiab konkreetselt poliitilisi teemasid, nagu film Hruštšovi ja Nixoni kuulsast köögi-

väitlusest või Teise maailmasõja järgset moodi mõjutanud militaar- ja kosmose-valdkond. Moes on poliitiline taust siiski pigem varjatud või sümboolne. Selle heaks näiteks on alateema „Lilleline kleit 1950.–1970. aastatel”, mis võimaldab rääkida kahest poliitilisest lähtekohast: sõjajärgsest venestamisest, mis mõjutas meie elu asjade ja materjalide kaudu, ning pööretest 1960. ja 1970. aastatel, kui venepärane mood taas Läänes kasu-tust leidis.

Stalini-aja lõpp tähendas kontakte Lääne moega. Vene filmis „Karnevaliöö” (1956) kannab Ljudmilla Gurtšenko kleite, millel peen talje ja rikkalik säravate tikan-ditega seelikuosa. Moekunstnik Melanie Kaarma juhtimisel hakkas Eestis ilmuma „Moealbum”, mis aastatel 1952–1957 integreeris kodanliku moe seisukohti ja naisekuvandeid kohalikku rõivakultuuri. Kaarma idealiseeris naist ja propageeris käsitlust täiuslikult viimistletud garderoo-biga daamist.

Nõukogude moodi esindavad näi-tusel Tallinna Moemaja ja ajakiri Siluett, Eesti NSV-s loodud moefilmid, -fotod ja näited originaalsest Eesti moedisainist. 1950.–1960. aastate Lääne kõrgmoodi vahendavad Brüsseli Kostüümi- ja Pitsi-muuseum, Pariisi moemajade juures mannekeenina tegutsenud Soome tippmodell Carita Järvinen, lisaks Heinola Muuseum.

Näituse koostamisel oligi kõige keerulisem viia külma sõja vastasseisu-dele iseloomulik Lääne ja Ida moedisain kokku Eesti NSV igapäevaelus juurdu-nud rõivastumistavadega. Pole ju eriti tõenäoline, et Diori, Chaneli, Yves Saint Laurenti, Courrègesi, Nina Ricci jt kuul-sate moemajade 1950.–1970. aastate looming toimiks Eesti NSV rõivastumis-tavasid esitlevas keskkonnas.

polIItprIllIdeGa moodtavateadvuses eksisteerivad mood ja poliitika kui vastandid – esimene on tavaliselt hea ja teine paha. kumus äsja avatud suurejooneline näitus „mood ja külm sõda” viib poliitika ja moe kokku.

Tekst: Eha Komissarov, näituse kuraatorFotod: Ajakiri Siluett, B. Mäemets

ETKVL-i kooperatiivkooli tüdrukud mannekeeni riietamas.

Melanie Kaarma oli 1950–60ndate meisterlikumaid moejoonistajaid.

1960ndate stiili näide tollasest ülipopist moeajakirjast Siluett.


kino

usk ja lõHekalalõHepüük jeemenIs

Salmon Fishing in the YemenR: Lasse HallströmO: Ewan McGregor, Emily Blunt, Kristin Scott Thomas jt

Ka võimatuna näiv eesmärk, olgu siis puru-kuivas kõrbes lõhejõe rajamine või kättesaa-matu kaunitari südame võitmine, võib teoks saada, kui jätkub usku ja sihikindlust. Usk on filmi ühe peategelase, Jeemeni šeigi kinnis-idee. Raha on tal nagu kõrbes liiva, kuid usku veel rohkem. Ja usk võib liigutada mägesid, rääkimata lõhejõest. Või teise meespeatege-lase puhul ka neiu südant. Tore ja optimistlik film, kus kõrvalosas teeb ootamatult koomili-se rolli Kristin Scott Thomas.

Tek

st: T

iin

a K

ruu

s, A

lek

s L

ang

e Fo

tod

: to

otj

afirm

ad

murtud südalol

LOLR: Lisa AzuelosO: Miley Cyrus, Ashley Greene, Demi Moore

Kui sulle meeldib Miley Cyrus, on kõik hästi. Ja lausa suurepärane on lugu siis, kui oled tütarlaps, kellele meeldivad nii neiu Cyrus, romantilised komöödiad kui ka tänapäeva noorte suhtepuntrad ja -draamakesed nii tegelikus elus kui ka ekraanil. Ka juhul, kui teil sirgub kodus mõni mainitud sihtrühma kuuluv draamaprintsessike, tasub enese harimise mõttes „LOL-i” vaadata. Kui ei, siis ei saa kahjuks kuidagi aidata ja see film pole kindlasti teie jaoks.

seks ja parIIsarmastus kolmeks aastaks

L’amour dure trois ansR: Frédéric BeigbederO: Gaspard Proust, Luise Bourgoin, Joye Starr

See film on nagu Woody Alleni lavastatud „Seksi ja linna” maskuliinne versioon, kus nelja naise asemel on peategelaseks üks mees (ja tema naised) ning filmi tegevus on viidud Prantsusmaale. Tõsi küll, ka küünika- ja seksisminupud on selle romansi puhul põhja keeratud. Filmi on lavastanud tuntud prant-suse kirjanik Frédéric Beigbeder, kes ise on ka linateosele aluseks oleva raamatu autor.

pulss küsis äsja kinodesse jõudnud filmi „eestlanna pariisis” režissöörilt Ilmar raagilt, mida uuelt linateoselt oodata.

pärast sotsiaalkriitilist „klassi” tundub „eestlanna pariisis” vaikne ja intiimne lugu, lausa naistekas. millest selline valik? See on väga hea küsimus, sest olen näinud üllatunud inimesi, kelle jaoks on vale kalduda kõrvale justkui kinnistunud kauba-märgist. Ma loodan, et see ei ole isiksuse lõhestumise tunnuseks, kui mul on ühtaegu öelda midagi ühiskonna kohta ja samas näha oma lähedaste tundeid. Minus on alles nii see poiss, kes käis viis korda järjest kinos vaata-mas seiklusfilmi „Zorro” Alain Deloniga, kui ka see noormees, kes sai vapustuse Ingmar Bergmani linateosest „Fanny ja Alexander”.

mida „eestlanna pariisis” teile tähendab?See on tegelikult minu esimene film. Ma ei arvanud, et ma teen nii rahuliku filmi, aga mida aeg edasi, seda enam hakkasid selle filmi tegelased oma prototüüpidega mind kõnetama. Jeanne Moreau ütles mulle kord, et ma pean lihtsalt oma tegelasi usaldama.Selles loos on üheks oluliseks elemendiks ootus. Vanaproua Frida, kes ei jõua enam õue minna, ootab, et talle tuldaks külla, ja Anne, kes on tulnud teda põetama, ootab, et

naIsed maaIlmalInnaselu läheks edasi. See ootus nendes stseeni-des oli tihti mulle ootamatult pingeline. Nii hakkasin iseendale märkamatult kasutama väga klassikalist pildikeelt.See film oli ka inimliku kohtumise suur kogemus, sest nii Laine Mägi kui ka Jeanne Moreau tõid kaasa oma maailma.

keda see lugu kõige enam kõnetada võiks? Kõige enam vast naisi, kellel on kogunenud veidi elukogemust ja kes esitavad endale küsimuse „millele mul veel elus loota on?”. Aga ka kõiki, kellel on kokkupuuteid mujale elama minekuga. Ma ei arva, et Pariis oleks selles suhtes väga erinev Londonist või New Yorgist.

kumb on parem näitleja, kas laine mägi või jeanne moreau? Oo. Nad on väga erinevad. Laine on selgelt põhjamaine, detailitäpsem ja nüansside meister. Jeanne Moreau’l on aga uskumatu isiklik aura ja kogu tema saladus on intuitsioonis, millega ta tunnetab oma tegelaskuju ja olukorda. Jeanne’i näiteks ei huvitanud väga tegelase psühholoogiast rääkimine, ta oli kohe valmis mängima hakkama, nii et ta ei teagi, kuidas ta parajasti mängib. Laine seevastu teadis alati. mille poolest peaks film köitma prant-suse, euroopa vaatajat, kel filmivalik üüratu? Prantsuse vaatajatele pakutakse seda filmi kui Jeanne Moreau ühte peaosa.

Ta ei ole kinos ammu suuri rolle teinud. Euroopa vaataja jaoks puudutab see film mitmel viisil Pariisi fenomeni. Pariis on eraldi nähtus just nimelt välismaalaste jaoks, kes omistavad sellele linnale mitmeid idealisee-ritud omadusi. Näiteks Pariis kui armastuse või kunstide linn. Ja nii sellesse linna minnes ollaksegi kohe rohkem avatud ühteaegu nii armastusele kui ka kunstidele. Prantslasi en-nast ajab see teinekord väheke naerma nagu iga stereotüüp.


kino

Tänavu leiab Pimedate Ööde filmifestival aset tavapärasest veidi

varem. Festivali põhiprog-ramm (16.–28. november) toob publiku ette Lääne-mere maade debüütfilmide konkursi Tridens Herring, võistlusprogrammi EurAasia ning võistlusprogrammi Põhja-Ameerika täispik-kadest filmidest. Samuti on kavas Kreeka filmide fookus, Montoni moefilmi-de programm ning hulk auhinnatud filme kõikjalt maailmast. Kokku linastub festivalil umbes 220 täispik-ka filmi.

pÖff Hakkab pIHta

www.poff.eePiletite eelmüük alates 9.11 Piletilevis

mõned SoovituSed tänavuSeSt pÖFFi valikuSt, mida ei makSakS kahe Silma vahele jätta:

„CaFé de Flore”

Kanada-Prantsuse müstiline ja romantiline linalugu, mille peaosas särab prantsuse näit-lejanna Vanessa Paradis, räägib aega ja ruumi ületavast armastusest − nii ema ja lapse kui ka mehe ja naise vahel. Film kandideeris 13 Kanada rahvuslikule filmiauhinnale ning Pa-riisis Downi sündroomiga last kasvatavat ema mänginud Paradis võitis rolli eest ka parima naisnäitleja auhinna.

„vangiS”

Prantsuse-Filipiinide koostöös valminud pantvangidraama. Puhkust veetvast kirjust seltskonnast saab teadmatusest ja hirmust halvatud inimkogum. Pingelise atmosfääri-ga film on vormistatud nii dokumentalist-likus võtmes, et kui poleks peategelasest näitlejat Isabelle Huppert’d, võiks kõrval-tegelastest kohalikud osatäitjad vaataja isegi ära petta.

„loving”

Poola noore tunnustatud režissööri Slawomir Fabicki värske film on haarav draama, mis räägib loo õnnelikust abielupaarist. Karjääris kõrgele jõudnud, lapseootel naise tähtsast ametnikust ülemus teeb aga talle koha-tuid lähenemiskatseid ning ajapikku rullub lahti lugu paari omavahelistest keerukatest suhetest ja süngetest saladustest. Tugevate näitlejatöödega hiilgav film vaatleb armastu-se jätkumise võimalikkust, kui näiliselt täius-likku ellu murrab sisse midagi inetut, kurba ja räpast, mis pöördumatu jälje jätab.

Filmide tutvustused: PÖFF (Kaarel Kuurmaa, Maria Ulfsak-Šeripova, Dagmar Raudam)www.poff.ee

Režissöör Slawomir Fabicki.


kunSti ruum

Tek

st: Ü

lle

Jeh

e Fo

tod

: Oliv

er

Mo

osu

s

Interaktiivseid tulevikutekstiile loova kärt ojavee töödes on tihedalt kokku põimitud disain, kunst ja teadus.

K ui disainer Kärt Ojavee (30) hakkas kunstiakadeemia tudengina otsima võimalust kokku liita oma kaks kirge − muusika ja tekstiilid −, sündis sellest lõputööks gobelään-vaip „Viimane ükssarv”. Vaipa

kootud sensorid reageerisid inimese liikumisele ruumis, kutsudes esile taustaks mängiva heli muu-tumise.

Nüüd genereerib ja vormistab ta ideid Tatari tänaval asuvas valgusküllases stuudios nii omaen-da väikeettevõttele Ko! kui ka rahvusvahelist edu maitsvale koostööprojektile Symbiosis, mille teine osapool Eszter Ozsvald tegutseb New Yorgis.

Peagi doktoritööd kaitsma asuv Ojavee lähtub oma loomingus biomimetismist, mis tähendab looduslike protsesside simulatsiooni meid ümbrit-sevate tehismaterjalide kaudu. Koostöös Tallinna tehnikaülikooli biorobootikakeskusega on tema disainiettevõttel Ko! peagi valmimas diivanipadjad, mille sees asuva pehme lüliti abil ilmuvad teks-tiilile loodusest inspireeritud mustrid või valgus. Mööda maailma näitusesaale ja konkursse rändav koostööprojekt SymbiosisO on programmeeritav hübriidmaterjal, mille puhul on omavahel ühen-datud soojustundliku pigmendiga kaetud vilt ja elektrit juhtiv niidistik selle all. Mikrokontrollerite-ga juhitava niidistiku moodustav muster muutub soojenedes või jahtudes, reageerides inimkeha temperatuurile.

Kärt on saanud rahvusvaheliselt sooja vastuvõtu osaliseks, rohked reisid ja erialased konverentsid hoiavad vaimu värske. Valmis astuma järgmist sammu, tahab ta lähitulevikus näha, kuidas tema ideedest saavad tegelikus elus kasutatavad too-ted – eelkõige võiksid need jõuda haiglatesse ja taastusraviruumidesse, kus inimesed pikka aega tehiskeskkonnas viibivad. Disainer teeb oma unis-tuste täitumise nimel kõvasti tööd, loomeinimese-le ebatüüpiliselt on ta stuudios kohal juba hommi-kul – lisaks loomingule nõuavad ettevalmistamist loengud ja esinemised konverentsidel. Tööpäevad lõppevad tavaliselt Skype’i sessioonidega, mida ta peab koostööpartnerist newyorklanna Eszteriga.

Kangas tuleviKust


mIs sInd tulevIkutekstIIlIde pu-Hul kõIGe enam võlub?

Mind köidab see, kuidas materjal hakkab elama ja muutub n-ö passiivsest aktiivseks ning suhestub keskkonnaga. Moment, kui idee teostub materja-lis ja näed, tunned või kuuled seda esimest korda n-ö töötavana, on maagiline. Lisaks on põnev mõelda sellele, kuidas uued katsetused meie elukeskkonda tulevikus muuta saaksid.

mIllIsed pIIranGud takIstavad sInu Ideede kIIret praktIlIst ellu-vIImIst?

Tulevikutoodete väljatöötamine nõuab paratama-tult aega. Õnneks olen sattunud koos töötama inimestega, kes on oma ala tõelised professio-naalid ning mõtlevad kaasa igal tasandil. Nagu ikka, tundub vahel, et aega võiks rohkem olla või pole piisavalt raha. Samas mõnikord võivad just piirangud olla edasiviiv jõud.

mIllIne praeGu laborItes katseta-tav tekstIIlIteHnolooGIa on vIIe aasta pärast tavatarbIja kasutu-ses?

Ma arvan, et pehmed integreeritud kasutajaliide-sed muutuvad üha tavapärasemaks − tegelikult on need kasutusel juba praegu. Üldine muutus on sinna suunda, et objektid meie ümber on küll nutikad, ent tehnoloogia ise jääb märkamatuks.


kunStiruum

kas oskad pakkuda, mIllIne võIks olla 75-aastase kärt ojavee lem-mIktoode?

Ma ei oska nii kaugele ette näha, aga ma usun, et see on seotud mulle armsate inimestega. Samas, võib-olla on tegemist hoopis mõne imetabase ainega või on selleks liikumisvahend Marsile, kus asub minu „suvekodu”.

kas vaHel tundub teaduse ja teHnolooGIate kIIre arenG HIr-mutav?

Pigem hoopis põnev. Oleneb muidugi, millise nurga alt läheneda − vahel tekitab hirmu kiire info- tulv ja visuaalne müra ning kohati ka virtuaal-ne reaalsus, mis moodsa tehnoloogia abil üha rohkem reaalsusega kokku sulandub. Muidugi paneb mõtlema ka inimese iga sammu „salves-tamine” ning pidev kontrollivõimalus.

mIllIne on Ideaalne keskkond Ideede GenereerImIseks?

Selleks on ideaalne iga hetk. Mind panevad mõtlema kõige harilikumad igapäevased olukor-

rad ja vestlused. Head ideed ilmutavad end ka teel olles – autos, lennukis, bussis – see on n-ö müravaba aeg, mil mõtetel on ruumi tekkida.

mIs HoIab sInd eestIst laHku-mast?

Mulle meeldib siin töötada, kõik on lähedal ja kättesaadav. Siinne elukeskkond ja kaunis loodus meeldivad mulle samuti. Samas liigun maailmas palju ringi seoses oma töö ja näituste-ga ega kujutaks elu ainult ühes paigas ette. Võib ka juhtuda, et pean siit pikemaks ajaks eemale suunduma, aga Eesti on mulle mitmel tasandil tähtis paik ja see side toob siia kindlasti tagasi.

mIllesse võI kellesse sa usud?

See on tähtis küsimus, ent ma ei oska ega vist tahagi välismaailma jaoks täpselt defineerida, kellesse või millesse usun. Peamine, et seda ise tajun.

Septembri lõpul pälvis Kärt parima noore disaineri auhinna SÄSI. Kärdi töödega võib tutvuda: www.symbiosiso.com

oktoober/november 2012 67

raamat

Kuu raaMat

trendi-KaLe KoKKa-jaLe gWYnetH paLtroWoma isa tÜtarAJAKIRJADE KIRJASTUS

Kaanepilt ei jäta mingit kahtlust: Hollywoodi staar Gwyneth Paltrow on kaunis ja ontlik, puhta põllekesega perenaine. Sisu ainult kinnitab seda arusaama. Mõeldud mälestuskummarduse-na papa Paltrow’le, on tütre retseptid isuäratavad ning samas tervislikud ja moodsad. raamatu sihtrühmaks on trendi-teadlik suurlinnainimene, kel soliidne toidueelarve, piisavalt aega kokkami-seks ja hõrgutiselettides või netis tuulamiseks, leidmaks kõiki vajalikke koostisaineid.

pLiidi ääres ÜMber MaaiLMa david LoFtus80 toiduga ÜmBer maaiLmaPEGASUS

Kuulus toidufotograaf David Loftus (muuseas on ka Jamie Oliveri ihupilt-nik), kordab Jules Verne’i raamatu „80 päevaga ümber maailma” peate-gelase Phileas Foggi tee-konda ümbert maailma. Truu teenri Passepartout’ asemel on Loftusel abiks tippkokad, kes varus-tavad raamatu vastava piirkonna retseptidega. Ka eksootilised road on jõukohased pea igaühele ning koostisainedki siin pea kõik kättesaada-vad. Loftuse kulinaarse rännaku kaasategemine on hea võimalus rännata maailmas köögist lahku-mata.

raaMat. bondi raaMatroger mooreBond on BondTEA

007, keda paljud tunne-vad ka kui James Bondi, tähistab tänavu ümmar-gust juubelit – 50 aastat kinolinal. Teenekaim Bon-di kehastaja roger Moore vaatab sel puhul tagasi superagendi senisele tee-nistusele. Moore räägib humoorikalt ja asjatundli-kult nii Bondist kui nähtu-sest, tema kehastajatest, kurikaeltest, imevidinatest ja loomulikult tüdrukutest – fenomeni eri tahkudest. Huvitav raamat kõigele Bondi-fännidele, kes valmistuvad Daniel Craigi järjekordseks etteasteks.

KÜber-KoMissarHenning mankeLLtuLemÜÜrVARRAK

Hämmastava järjekind-lusega on uimane rootsi linnake Ystad taas sattu-nud globaalsete sünd-muste ja salasepitsuste keskpunktiks. Ja jälle on komissar Wallander ainu-ke, kes suudab kokku viia näiliselt erinevad juhtu-mid. romaan ilmus 2002. aastal ning toona võis Mankelli nägemus üle-ilmsest küberkatastroofi st tunduda pelga fantaasia-lennuna. Kümme aastat hiljem on see peaaegu et reaalsus. Aga õnneks on meil maohaavadest ja sp-liinist kurnatud detektiivi asemel teised instantsid-struktuurid.

tere, Must Kass!tõnu õnnepaLuMandaLaVarraK

Kui uskuda üldlevinud väidet, et inimesed jagunevad kaheks – kassiinimesed ja koerainimesed −, siis see raamat on vaieldamatult kirjutatud esimese rühma esin-dajalt esimese rühma esindajatele. Tõnu Õnnepalu „Mandala” on lugu Kirjanikust, kes Kollasesse majasse kolides saab elu ja eluasemekaaslasteks kaks musta kassi. Aga see pole kassiraamat, sest läbi kahe hiirekuninga lugude jutustab Õnnepalu loo Kirjanikust. Tuulde haihtuva liiva asemel maalib Õnnepalu oma mandala – budistliku täiuslikkuse ja kaduvuse sümboli − sõnadega. See on raamat üksindusest, põgene-misest, unistustest ja eneseotsingutest. Loodetavasti mõistetav ka koerainimestele.

aLati VaLMis!piret taLipioneer viru tÄna-vast. stagna-aja kooLiLoodTÄNAPÄEV

Päris lõbus on luge-da põlvkonnakaaslase mälestusi pioneeripõlvest. On see õnneks või kah-juks, aga mõnedki too-nased jaburused kipuvad meelest minema. Ja kui meenuvad, on kapitalism ajusid juba sedavõrd kah-justanud, et hakkad suisa kahtlema, kas midagi nii arusaamatut sai olemas olla. Aga oli! Ehk saavad ka nooremad põlvkonnad raamatust aimu, kuidas nende vanemad veetsid oma lapsepõlve ilma interneti, värviteleka ja burksideta.

Kuu tere, Must Kass!tõnu õnnepaLuMandaLaVarraK

Kui uskuda üldlevinud väidet, et inimesed jagunevad kaheks – kassiinimesed ja koerainimesed −, siis see raamat on vaieldamatult kirjutatud esimese rühma esin-dajalt esimese rühma esindajatele. Tõnu Õnnepalu „Mandala” on lugu Kirjanikust, kes Kollasesse majasse kolides saab elu ja eluasemekaaslasteks kaks musta kassi. Aga see pole kassiraamat, sest läbi kahe hiirekuninga lugude jutustab Õnnepalu loo Kirjanikust. Tuulde haihtuva liiva asemel maalib Õnnepalu oma mandala – budistliku täiuslikkuse ja kaduvuse sümboli − sõnadega. See on raamat üksindusest, põgene-misest, unistustest ja eneseotsingutest. Loodetavasti mõistetav ka koerainimestele.


teater

Kas Linnateatri trupi värskel täiendusel õnnestub vaataja oma uhiuue tükiga võrgutada?

Tekst: Alan AdojaanFotod: Siim Vahur

Võrgutuse õppetund

Lantimis- kunstnikud

Lavastajad: Paavo Piik ja Diana Leesalunäitlejad: Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Karl-Andreas Kalmet, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius

Üks esimesi mõtteid pärast USA autori Neil Straussi sebimis-menuki „The Game” („Mäng”) lugemist oli – huvitav, kes ja kui kiirelt sellest filmi teeb? Filmi väntamisega hakatigi üsna kohe

peale, aga seni pole see ekraanile jõudnudki. Nii et Linnateater biitis Hollywoodi.

Teiseks juurdlesin, kas ja kuidas seda lugu üld-se saaks esitada. Inimsuhetest, psühholoogilisest manipulatsioonist ja seksi täis noortemaailmast rääkivat lugu ei ole väga keeruline visuaalselt edasi anda, ent seda saab teha väga erineval viisil. Tegelikult on see paras pähkel, mistõttu raamatut lugemata on etendust isegi parem vaadata.

Kas hea lugu, mis põhineb peamiselt lugeja isiklikul fantaasia- ja seostelennul, on suudetud ära rikkuda või on värske lavakapauer suutnud saiast torti teha?

Hobuveski intiimsus on hea valik, näitleja-

te füüsiline lähedus publikule on ka küllap üks Linnateatri edu aluseid. Etendus ise on üsna erinev nendest, mida on õnnestunud näha samas teatris, kuid üllatus on pigem positiivne. On tunda, et laval toimetavad noored näitlejad, aga loo olemust arvestades see ei häiri. Mõnel hetkel töötas natuke toores tehnika isegi rollide kasuks. Lavastajad olid kavalalt rõhunud loo koomilise-matele külgedele ja naeruvõimalus hoiab publikut alati lõa otsas.

Ei usu, et raamatu traagilisema ja õpetlikuma külje rõhutamine väga midagi juurde oleks lisa-nud. Teisalt andis kogu selle temaatika naeruvää-ristamine lõppsõnumi üsna selgelt edasi. Meeldis, et kohanimed ja kontekst oli kohaldatud Eesti kultuuriruumi, muidu oleks lugu olnud üsna võlts.

Lõbus, hoogne ja kerge tükk, mida tasub minna vaatama igal juhul. Kui raamatut pole lu-genud, võiks selle ette võtta, soovitatavalt pärast etendust.


kÜLaskÄik

Muusikamees TIIT SALUVEEr (62) on mõnus ja soe tüüp. ta on ka üks paras boheemlane, kellele asine päevakorraldus kuidagi ei sobi. Muusika on tiidu armastus, töö ja elu möödapääsmatu osa.

Tekst: Kersti ReaFotod: Terje Ugandi

tõde ja õigus muusikas

küsimusele, kel-leks ta end ise esmajärjekor-ras peab, vastab mees kindlalt – pianistiks! Kuigi õppinud klaverimängi-

ja ta pole, on seda tööd elus palju teha tulnud. Teiseks usub Saluveer end olevat päris hea arranžeerija. Ta on ka stuudio- omanik, kes puldi taga helisid paika keerab ja lindistusi korraldab.

Omaenda stuudio oli Tiidul kaua pelgalt unistus. „Ma olen üldse unistaja

tüüp,” tunnistab mees. Kuid kaheksa aastat tagasi võttis ta kätte ja nüüd on stuudio olemas. Kodunt välja minemata saab kaduda oma maailma, musitseeri-da ning tegelda oma töö ja ühtlasi lem-miktegevusega. Mõttekaaslased ja sõb-rad, bändikaaslased ja muud moosekandid astuvad siit tihti läbi. Bändikaaslane Tõnu Raadik tuleb lausa tagaväravast, otse läbi metsa – nende kodusid lahutab vaid poolteist kilo-meetrit.

Pirital, vaiksel metsaäärsel krundil, on Tiidu ja tema naise Reeli kodu olnud aastast 1994. Maja, mis valmis 1954, on

71

ruBriik

oktoober/november 2012

peaLinna eLuga tutVudes sai Maapoiss Lausa KuLtuurišoKi.

kÜLaskÄik

tõde ja õigus muusikas

nüüdseks juba mitu remonti üle ela-nud. Mõni aeg tagasi majavammi tõttu lausa täisrenoveerimise.

Meile kohvi keetes piidleb Tiidu ing-lise filoloogist kaasa Reeli mind kaht-lustaval pilgul, justkui peljates, et panen kirja iga ta sõna: naine püüab kõigest hingest selles loos tagaplaanile jääda. Temal polevat selle asjaga siin midagi pistmist! Tuletan talle meelde kuna-gi abielludes antud lubadust – toetada meest nii heas kui ka halvas. Vastuseks naerab Reeli, et on seda teinud küll ja enamgi veel.

Tiit väärtustab kodu ja naise tähtsust elus. Naine on see, kes loob kodutunde ja kelle ümber pere tekib ja koos püsib, usub ta. Reeliga on nad koos olnud üli-kooliajast peale, nii et ühiseid aastaid on kogunenud juba 40. Elu oma kõiki-des värvigammades on sel paaril läbi käidud.

Esiklaps Tomi (40) oli juba 17-aas-tane noormees, kui Saluveerte perre sündis tütar Ave-Liis. Tiit oli õnnelik ja uhke, sest väike tütar roosas kleidikeses ja lehviga juustes oli aastaid olnud tema salasooviks. Ave-Liis (23) teeb praegu Lundi ülikoolis magistrikraadi ning tal-le meeldib samuti musitseerida, laulda ja tal tuleb see ka väga hästi välja. Tü-tar ainult istuks stuudios ja laulaks, kui saaks, muheleb isa.

Tomil kasvavad aga juba teismelised järeltulijad Marilin ja Gregor. Mariliniga koos musitseerimine on lausa plaadile raiutud. Vanaisaga koos tehtud toredate lugudega plaat on pojatütre poolt sisse lauldud lausa „päris” artistidega. Lap-

nasesse Pedagoogilisse Instituuti õppima. Noor mulk paigutati ühikas puhkeruumi elama. Voodikohti oli neli ja ela-nikke viis, nii et Tiidu magamisasemeks sai puhkeruumi klaver. Kuna kõik olid muusikud, siis algas nii mõnigi hommi-kune ärkamine noormehel külje all ra-putava muusikarütmiga...

Pealinna eluga tutvust tehes sai maa-poiss lausa kultuurišoki. Igas restora-nis oli tol ajal bänd ja kõik olid nii pro-fid! Tiit kuulas ammulisui pillimeeste

jämmimist ja oli heas mõttes kade. Ta tahtis ka sellist elu elada ja niimoodi musitseerida! Edasi konservatooriumis-se orkestri dirigeerimist õppima asudes jõudiski ta juba päris muusikategemis-te juurde. Tiit Saluveer on tänini nimi, mida kõik muusikaga vähegi kokku puutuvad inimesed teavad. Tema arran-žeeringud ja laulud on arendanud eest-laste maitset juba aastakümneid.

Praeguseks on ajad paraku muutu-nud. „Nüüd valitseb muusikas kiir- menetlus,” tõdeb Tiit. „Suurtele orkestri- tele arranžeeringuid ei vajata ning res-toranides enam elavat muusikat ei mängita. Muusika tuleb nupust keerates ja sellest on paganama kahju!”

sed ja lapselapsed, sugulased ja läheda-sed − Saluveeride pere on üks sõbralik ja hästi läbi saav seltskond.

Nii kena on olla, kui pere on koos ja ahjusuus vuhiseb tuli. Jutt päevastest as-jadest parajas hoos, kas väljas on sügis või tali, see polegi tähtis, see üldse ei loe, meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.

Need read inspireerisid Tiitu aastaid tagasi kirjutama ühe, minu arvates Ees-ti ilusaimate lugude tippu kuuluva loo. „Kodulaulu” on Silvi Vrait koos Justa-mendiga kuulsaks laulnud ja seda kostab ikka ja jälle eri raadiojaamade sagedus-telt.

KLaVeri sisse MagaMa

1968. aastal tuli Suure-Jaani lähedalt viie-lapselisest perest pärit Tiit Tallinna too-

Helikindel laulukabiin, kus salvestatakse nii proffide kui ka amatööride etteasted.

Tulevane talent oma ema ja isaga.


ta VaiMustub LapseLiKuLt Mõttest Mind LauLMa MeeLitada.

Kevadel Brüsselis väliseestlaste koo-rilaagris viis üks kohalik eestlane Tiidu Brüsseli ööelu vaatama. Seal juba oli, mida vaadata ja kuulata! Elava muusi-kaga kohti leidus palju, aga eriti jäi meel-de üks jämmimise koht, kus pillimehed pääsesid lavale 20-minutiliseks esine-misajaks – seal püsis lausa järjekord! „Vahel astus mõni mees laval koosseisule juurde ja lisas omapoolset mängu – sel-line elav ja ehe asi!” räägib muidu fleg-maatilisevõitu mees elevusega.

Tiit on 62, aga temas on peidus väi-ke poiss, kes üsnagi tihti kestast välja piilub. Vaimustus ja vaimustumine on omadused, mis hoiavad hinge noorena. Aeg-ajalt Stockholmi laeval pianistina mängimas käies on tal seal kolleegiks 19-aastane noormees, keda ta heaks sõbraks peab ja kellega maast ja ilmast rääkides suurt vanusevahet ei tunneta. „Kuigi aeg-ajalt olen siiski märganud, et noored enam nii tihti minuga pulli koos tegema ei kipu, kui veel mõni aeg taga-si,” tunnistab Tiit.

stuudiosse taLendijahiLe

Ta on heasüdamlik ja leebe tüüp. Abi-kaasa Reeli räägib, et kui koduläheda-ses Selveris on degusteerimised, siis os-tab mees igalt laualt midagi kaasa, sest

deot arvatavasti juba sajandat korda vaadates, naerab ta minuga koos lagi-nal, nii et silmad märjad. Just väikeste põnnidega tahaks Tiit rohkem koos-tööd teha – nemad on veel nii ehedad ja vahetud. See on ka üks tema stuu-dio ettevõtmisi – siin käivad inimesed erinevatel põhjustel laule lindistamas: kingituseks lähedastele, Youtube’i üles-panekuks, portfooliotesse lisamiseks või iseendale mälestuseks. Tiit teeb loole vahvad seaded, mängib erinevad pilli-partiid sisse, võtab esineja ka pildile – ja kolme tunniga on klipp valmis. Kodu-lehel www.laula.ee on mõned näited tehtust, mis kinnitavad Tiidu ütlust, et tavalised inimesed oskavad tihti märksa paremini laulda, kui me eeldame. Taas kord vaimustub ta lapselikult nüüdsa-ma pähe karanud mõttest mind laulma meelitada, aga mina juba nii lihtsalt lii-mile ei lähe. Küll aga kaalub fotograaf Terje tõsiselt võimalust ennast proovile panna. Juba nad arutlevadki lauluvaliku üle ja Terje lubab loo üle kodus järele mõelda.

KLaVer ingLise KeeLe Vastu

Laeval pianistiks käimine lööb Tiidu elu mõningal määral graafikusse. Vabadele nädalatele kuhjuvad proovid bändiga ja muu kodustuudiot puudutav töö ning kindlal kohal on paar-kolm korda näda-las semudega korvpalli mängimine.

esitleja oli ju ometi nii tore! Mis sest, et keegi peres näiteks heeringapasteeti ei söö! Ja India-reisilt saabus paar hunni-ku pillidega – nii suurte kui ka väikes-tega, sest sealsed tänavamüüjad ei jäta ju muidu rahule, kui sa nendele lausa peale ei põruta. „Ja sellega ju Tiit hak-kama ei saa. Ta pigem ostab kauba ära!” tutvustab Reeli muiates abikaasa loo-muomadusi.

Praegu töös olevale ansambli Airipos plaadile teeb Tiit uusi seadeid ja män-gib plaadil ka klahvpille. Ansambel vil-jeleb eesti muusikat, küll hoopis teises kuues. Bossanoovade jm eksootiliste rütmide taustal kõlavad vanad igihaljad viisid hoopis värskemalt. Solist Airi All-vee ja viieliikmeline saateansambel on oodatud pidulikele sündmustele Eesti eri paigus.

Seejärel tahab Tiit mulle ilmtingima-ta näidata videot nelja-aastasest tüdru-kust, kes käis tal stuudios „Pipi laulu” sisse laulmas. See vahetus ja loomulik-kus, mis väikesel lapsel esinedes välja paistab, haarab Tiitu nii jäägitult, et vi-

Vana nõukaaegse allveelaeva mikrofon on stuudio maskotiks.

kÜLaskÄik

Tagavärav aias, kustkaudu sõber Tõnu Raadik bändiproovi saabub.

Stuudionurgas seisev must iludus Arnold Fibiger Riga.


kÜLaskÄik

Koos käiakse juba pikki aastaid ja eks meeste näod ole aastate lõikes vaheldu-nud, kuid alati on seal olnud muusiku-test sõbramehi. Tiidu selg, mis muidu haiget teeb, unustab palli taga ajades imekombel valutamise. „Kuidas saab see nii olla, et palli nähes kaovad kõik tervisehädad!” imestab Tiit isegi. Kirgli-ku mängijana haaras Tiit ühel ööl Ree-li pea käte vahele ja püüdis seda kaela otsast ära sikutada. Ju tahtis unes kor-vi visata! Naine oli muidugi surmani hirmunud, sest Tiit ei tahtnud sugugi pallist loobuda... Ega kirgliku spordi-harrastajast muusiku naisel kerge elu ei ole, ohkab Reeli. Koos teiste pillimeeste

kaasadega on kaalutud lausa oma klu-bi moodustamist, et saatusekaaslastel oleks põhjust kokku saada ja kurta ras-ke elu üle oma meestega, naerab Reeli.

Stuudios ilutsev vana must klaver on Reeli perekonna reliikvia. „Selle pilliga ta hoiabki mind kogu elu kinni,” mui-gab Tiit. Naise perekonnas olid kõik kla-verit mänginud, kaasa arvatud Reeli ise. „Kuni perekonda saabus Tiit ja kukkus õpetama – et tee nii ja ära tee naa. Ja siis kadus musitseerimise isu ära. Tuli tun-

ne, et ei oska üldse,” nendib naine. Tiit ei jää võlgu ja annab vastulöögi: „Täpselt sama lugu, mis minu inglise keelega – kui keegi lobiseb kõrval nii vabalt nagu Reeli, siis endal tekib tõrge!”

Kauni klaveri kohal ripub vanaaegne musta sihverplaadiga meeste uur – Tammsaare onupoja oma. Tiidu vanaisa oligi Tammsaare onupoeg. Seda genee-tilist sidet tunneb Tiit endas olevat küll, ta olevat eluaeg tõde ja õigust taga aja-nud. Ja lõhub tööd teha, et oleks ikka armastust!

Tiit ja Reeli on lahedad inimesed, kellega koos igav ei hakka. Vaba töö-graafik võimaldab neil aeg-ajalt argi-päeviti kodus koos olla – üks küll omi muusikalisi tegemisi korraldades ja tei-ne järgmise päeva inglise keele tunde ette valmistades. Ühine pikk koosoldud aeg, lapsed, lapselapsed ja kodu on väärtused, mida mõlemad hinnata os-kavad.

Läbi stuudioakna piilub sisse imeline sügisene valgus: taamal kerkiva tumeda pilve taustal paistab värviline vahtrapuu juba nii madalalt käiva päikese säras eriti punase ja eredana... Kisub tagasi Henno Käo luuletuse juurde, mis on täpselt selline nagu elu Saluveerte kodu- seinte vahel: Need seinad ja soojus – see ongi vist kõik, mis meile on kõigi-le vaja, et oleks üks lõpmata kodune paik, üks lõpmata omane maja. Muu pole nii tähtis, muu üldse ei loe, meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.

ÜheL ööL pÜÜdis ta naise pead KÜLjest siKutada.

Reeliga koos elatud aega on kogunenud soliidne 40 aastat.

artic sport Club www.articsport.eearctic sport www.arcticsport.eeaudentes Fitness www.audentesfi tness.eeCity spa www.cityspa.eekino artis www.kino.eemyFitnessi spordiklubid www.myfi tness.eespordiklubi status Club www.statusclub.eespordiklubi sparta www.spartasport.eevaleri studio Fitness&Yoga www.valeristudio.comkalev spa www.kalevspa.eeHotell Barons www.barons.eesavoy Boutique Hotel www.savoyhotel.eeeesti rahvusraamatukogu www.nlib.eekumu www.ekm.ee/kumuspordiklubi Zelluloos www.zelluloos.eetere tennisekeskus www.teretennis.eetondiraba tennisekeskus www.tennisekool.eeZelluloosi spordiklubi www.zelluloos.ee

2. mood aleksander Boutiqueanna BoutiquearmaniBaldininiBonBon LingerieBoutique CapriceCompanysdon&donnaelegance Boutique

Fashion angel BoutiqueFashionclubFashion HouseFashion palaceFrankyFresco Boutiquegantgerard darelguessg-star

HairmailHugo BossiConinspira Liu joLuxton Boutiquemake up storemario melanimaxmaranju Butiik

replayroosikrantsi kingastuudiosergio tacchinis’nobstudio tŠveitsi kell tango Boutiquemon amie

Butiigid

salon+ juuksurisalongid alessandro ilustuudio ilusalong Beauty Lounge ilusalong Central Cinderella ilusalong désirée ilusalong salong FashionHair

iLusaLongid

Bollywood www.bollywood.eeButterfl y Lounge www.butterfl ylounge.eeCafé more viru keskusChicago www.chicago.eeChocolaterie pierre www.pierre.eeFish&Wine www.fw.eegianni www.gianni.eein vino veritas www.invinoveritas.eekohvik Boheem www.boheem.eekohvik nop www.nop.eekohvik peterson cafepeterson.wordpress.comLounge-restoran novell www.novell.eemamo www.mamo.eemmuah www.mmuah.eenano www.nanohouse.eereval Café www.revalcafe.eesfäär www.sfaar.eespirit www.kohvikspirit.eesushi Cat www.sushicat.eevapiano www.vapiano.eeWabadus www.wabadus.eekapten tenkeš www.kaptentenkes.eekompott www.kompott.ee

kaupLused

puLssi LeVitaVad

pilot motors mariine autoinfo-auto

audi tallinnLexus tallinn

vaBa aja sisustajad restoranid ja koHvikud

autosaLongid

BaltmanBastionivo nikkolomontonstuudio-kauplus "oh so retro"www.facebook.com/ohsoretrotallinnmosaic

Finissage medical spa ilusalong ginger ilustuudio ilusahver ilu võlu ilusalongintersalon ilusalong jem ilusalong kaunis kaunimaks

ilusalong La sharmLiilia ilusalongpikk 40 salong privileg day sparoosikrantsi ilusalongsavannah’ ilusalongsalong scarlett

sim salongsinine salongskin ilusalongi3 ilusalong www.viruilusalong.ee

1

2

3

2

2

2

1

3

2


tunne oMa KoduLinna: aegna

miLLiseLt LeHekÜLjeLt ajakirjas on see piLdi Fragment pÄrit?

Uue mängu vastuseid ootame 15. novemb-rini aadressile [email protected].À la carte õhtusöök kodus loosib õigesti vastanute vahel välja ühe õhtusöögi neljale koos kokk-koju-teenusega.

Kas sul on tulnud ette olukorda, kus õhtusöö-giks kutsutud külalised

helistavad ukse taga kella, aga sina oled alles pesuväel köögis toimetamas? Või vee-dad enamiku oma sünnipäevaõhtust köögis pliidi taga? Kui sa niimoodi oma pidusid veeta ei soovi, kutsu kokk koju. Kokk tuleb koos ettevalmistatud toorainetega kohale, valmistab õhtusöögi ja serveerib. Sinule ja sinu sõpradele jääb nautimise rõõm.Õhtusöök neljale sisaldab tervitusampse ja kolmekäigulist õhtusööki. Lõplik menüü lepitakse kokku auhinna võitjaga.Kingituse väärtus on 160 €.

Praeguste sügistormidega ei ole see pealinnalähedane väi-kesaar just kõige loomulikum külastussiht, kuid tutvuda selle Eesti ühe omapärase-ma saarekesega tasub siiski.

„Õigustuseks” olgu seegi, et Aegna asub Tallinnale nii mitmeski mõttes lähemal kui paljud esiotsa arvatagi oskavad. Aegna loodus on väärt tänu vanadele metsadele, eriilmelistele randadele, rikkalikele kaitse-alustele taimeliikidele ja hiiglaslikele ränd-rahnudele. Inimtekkelised vaatamisväärsu-sed on saare endisaegsed militaarehitised, kus muide seniajani rahus lebanud mürske hävitatakse, samuti maagiline kivilabürint, mille väljakaevamine ja taastamine lõppes paar aastat tagasi.

1. AEGNA SAAR KUULUB

a. Viimsi valla haldusalasseb. Tallinna linna haldusalassec. See polegi saar, vaid rohkem nagu pool-saare moodi saar („Mehed ei nuta”)

2. SAARE PINDALA ONa. 3 km2

b. 13 km2

c. 30 km2

3. ÜHETEISTKÜMNE KÄIGURINGIGA KIVILABÜRINT ON TUNTUD KA KUI

a. Taara kivilabürintb. Neitsi Maarja kivilabürintc. Jeruusalemma kivilabürint

arva Ära

teLLi puLss!www.pulsstallinn.ee/tellimine.php

Eelmise lugejamängu õiged vastused olid 1b, 2a, 3a. Pildifragment asus lk 13. Loosiga said auhinnad, Patyka luksuslikud valge viinamarja kehapiimad rauno Kaunis-te ja Ene P. Võtame võitjatega ühendust!

tee oMa eLu MugaVaKs! nÜÜd saab ajaKirja puLss teLLida otse Koju Või Kontorisse. ajaKiri on endiseLt tasuta, teLLides tuLeb tasuda ainuLt ajaKirja KojuKandeKuLud.

tel 670 2287, [email protected]



auHinnaks õHtusÖÖk

À la carte õhtusöök kodus loosib õigesti vastanute vahel välja ühe õhtusöögi neljale koos kokk-koju-teenusega.

Kas sul on tulnud ette olukorda, kus õhtusöögiks kutsutud külalised helistavad ukse taga kella, aga sina oled alles pesuväel köögis toimetamas? Või veedad enamiku oma sünnipäevaõhtust köögis pliidi taga? Kui sa niimoodi oma pidusid veeta ei soovi, kutsu kokk koju. Kokk tuleb koos etteval-mistatud tooraine-tega kohale, val-mistab õhtusöögi ja serveerib. Sinule ja sinu sõpradele jääb nautimise rõõm.Õhtusöök neljale si-saldab tervitusamp-se ja kolmekäigulist õhtusööki. Lõplik menüü lepitakse kokku auhinna võitjaga.Kingituse väärtus on 160 €.

Suurte varade väärtuse kasvatamine nõuab alati parimat partnerit. Mandatum Life’l on unikaalne ja

tulemuslik investeerimisfi losoofi a ja aastatepikkused kogemused. Me haldame märkimisväärset kliendivarade portfelli ning

seetõttu suudame pakkuda sobivaid investeerimis- ja varahalduslahendusi ka kõige nõudlikumale kliendile.Sa ei pea olema professionaalne investor, sest seda oleme meie.

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus. www.mandatumlife.ee

Rikastumine on risk, mida tasub võtta.

MAN

DATU

M L

IFE,

VIR

U V

ÄLJA

K 2,

TEL

EFO

N 6

81 2

300

WW

W.M

AN

DAT

UM

LIFE

.EE

veebruar/märts 2011


TASUTA

Aeg kAhele Kust leida romantikat?TAllinn filmisHead eesTi resTorAnid Kõrvuni moes

Kõrvuni moesKõrvuni moes

Karolin Kuusik

TASUTA

TASUTA

Kõrvuni moesKõrvuni moesKõrvuni moes

Karolin Kuusik






b. 13 km2

c. 30 km2

3. ÜHETEISTKÜMNE KÄIGURINGIGA KIVI-LABÜRINT ON TUNTUD KA KUI


Uue mängu vastuseid ootame 15. novembrini aadressile [email protected].

arva Ära






Популярный телеведущий Эстон-ского национального телерадиове-щания Прийт Кууск предстанет перед зрителями в трех передачах. Он новый ведущий передачи ново-стей «Актуальная камера», в цикле передач «Диалог» интервьюирует на злободневные темы известных персон, а в серии передач «Кухон-ные граждане» знакомит зрителей с пёстрой и жаркой « кухонной» сто-роной национальных кухонь. Прийт Кууск к тому же еще и страстный любитель футбола и неустанный энтузиаст велосипедных походов, приводивших его в десятки инте-ресных стран.Стр 12

Многие горожане, выполняя свою каждодневную работу, проводят в конторах 8 часов из своего дня. Каким должен быть офис, в кото-ром хорошо работать, да и вообще, находиться? Где в Таллинне можно встретить наиболее вдохновляю-щую конторскую среду? Что долж-но сделать предприятие для того, чтобы работник с радостью шел на работу?Стр 22

Простейший способ пообедать на работе – это заказать еду в контору. Pulss протестировал каким блюдам и каким фирмам отдавать предпоч-тение.Стр 28

Час времени каждого рабочего дня должен быть уделен обеду. Есть фирмы, в которых работникам предлагают еду бесплатно круглые сутки, но есть такие, где работники приносят себе еду из дома. Так-же есть малые предприятия, где работники по очереди готовят обед на всех.Стр 32

Новости техники знакомят с изде-лиями, облегчающие и упрощаю-щие нашу жизнь.Стр 36

Out of office – тема нынешнего пока-за мод, в котором мы представляем вам одежду для свободного време-ни. А также мы заглянем в вообра-жаемые сумки двух разных дам. Стр 40

Какие заболевания и проблемы со здоровьем подстерегают людей, работающих с компьютером? Как избежать этих проблем? В рабочей среде даже некоторые виды ком-натных растений могут оказаться неподходящими.Стр

С каждым годом становится больше людей, которые ходят на работу, беря с собой своих любимых живот-ных, в основном, собак. Одним из таких является светский фотограф Ардо Кальювеэ, у которого недавно появилась собака породы Джек-Рас-сел-терьер.Стр 58

Художница по текстилю Кярт Оявеэ создает инновативные и интерес-ные ткани, получившие широкое признание. Pulss побывал в гостях у художницы в её ателье.Стр 64

Музыкант и владелец студии зву-козаписи Тийт Салувеэр – счаст-ливый человек, который всю жизнь занимается тем, что является его самой большой страстью – музы-кой. К тому же судьба наградила его прекрасной женой и великолепной семьей. Стр 70

Голландка Бригит Вестерхоут сме-нила место жительства на Таллинн в связи с работой своего супруга - директора гостиницы, сейчас она уже привыкла к новому окружению. И хотя она на «полную ставку» дом-хозяйка, она нашла себе занятие в международном женском клубе,в деятельности которого большое место занимает благотворитель-ность. Lk 78

Резюме

võta kokku

Стр 18

Стр 12


Популярный телеведущий Эстон-ского национального телерадиове-щания Прийт Кууск предстанет перед зрителями в трех передачах. Он новый ведущий передачи ново-стей «Актуальная камера», в цикле передач «Диалог» интервьюирует на злободневные темы известных персон, а в серии передач «Кухон-ные граждане» знакомит зрителей с пёстрой и жаркой « кухонной» сто-роной национальных кухонь. Прийт Кууск к тому же еще и страстный любитель футбола и неустанный энтузиаст велосипедных походов, приводивших его в десятки инте-ресных стран.Стр











Резюме

võta kokku

Стр 18

Стр 12



auHinnaks õHtusÖÖk

À la carte õhtusöök kodus loosib õigesti vastanute vahel välja ühe õhtusöögi neljale koos kokk-koju-teenusega.

Kas sul on tulnud ette olukorda, kus õhtusöögiks kutsutud külalised helistavad ukse taga kella, aga sina oled alles pesuväel köögis toimetamas? Või veedad enamiku oma sünnipäevaõhtust köögis pliidi taga? Kui sa niimoodi oma pidusid veeta ei soovi, kutsu kokk koju. Kokk tuleb koos etteval-mistatud tooraine-tega kohale, val-mistab õhtusöögi ja serveerib. Sinule ja sinu sõpradele jääb nautimise rõõm.Õhtusöök neljale si-saldab tervitusamp-se ja kolmekäigulist õhtusööki. Lõplik menüü lepitakse kokku auhinna võitjaga.Kingituse väärtus on 160 €.

Suurte varade väärtuse kasvatamine nõuab alati parimat partnerit. Mandatum Life’l on unikaalne ja

tulemuslik investeerimisfi losoofi a ja aastatepikkused kogemused. Me haldame märkimisväärset kliendivarade portfelli ning

seetõttu suudame pakkuda sobivaid investeerimis- ja varahalduslahendusi ka kõige nõudlikumale kliendile.Sa ei pea olema professionaalne investor, sest seda oleme meie.

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus. www.mandatumlife.ee

Rikastumine on risk, mida tasub võtta.

MAN

DATU

M L

IFE,

VIR

U V

ÄLJA

K 2,

TEL

EFO

N 6

81 2

300

WW

W.M

AN

DAT

UM

LIFE

.EE



TASUTA

Aeg kAhele Kust leida romantikat?TAllinn filmisHead eesTi resTorAnid Kõrvuni moes

Kõrvuni moesKõrvuni moes

Karolin Kuusik

TASUTA

TASUTA

Kõrvuni moesKõrvuni moesKõrvuni moes

Karolin Kuusik






b. 13 km2

c. 30 km2

3. ÜHETEISTKÜMNE KÄIGURINGIGA KIVI-LABÜRINT ON TUNTUD KA KUI


Uue mängu vastuseid ootame 15. novembrini aadressile [email protected].

arva Ära






Популярный телеведущий Эстон-ского национального телерадиове-щания Прийт Кууск предстанет перед зрителями в трех передачах. Он новый ведущий передачи ново-стей «Актуальная камера», в цикле передач «Диалог» интервьюирует на злободневные темы известных персон, а в серии передач «Кухон-ные граждане» знакомит зрителей с пёстрой и жаркой « кухонной» сто-роной национальных кухонь. Прийт Кууск к тому же еще и страстный любитель футбола и неустанный энтузиаст велосипедных походов, приводивших его в десятки инте-ресных стран.Стр 12











Резюме

võta kokku

Стр 18

Стр 12


piiritagune

hollandlanna BrIGIT WESTErHOUT saabus eestisse 2010. aasta jaanuaris, ees ootamas swissôtel tallinna juhtima asunud abikaasa bart.

Otsekohese ütlemisega Brigit tunnis-tab, et Ida-Euroopa riigid polnud teda kunagi paelunud. „Seepärast olin väga hämmastunud, kui euroopalik on Eesti! See tulenes muidugi mu puudulikest teadmistest,” meenutab ta laia, aga enese- kriitilise naeratusega.

Positiivsete üllatustena märgib hollandlanna ära eestlaste sõbralikkuse, ID-kaardi ja selle kasutusvõimalused, mobiilse parkimise, digiretsepti ning ana-

lüüsitulemuste kiire liikumise meditsiini-asutustes. „Sellised asjad teevad elu nii lihtsaks,” ütleb ta. „Lisaks muidugi see, et kõik räägivad inglise keelt.”

Brigit alustas ka eesti keele õppimist. „Selle asemel, et läheks lihtsamaks, läks hoopis järjest keerulisemaks,” ohkab ta ning jutustab suurest segadusest, kuidas nimi Priit − mis kõlab kui Brigit − osutus hoopistükkis mehenimeks, mis muutub omastavas käändes järsku Priiduks. „Ma andsin alla!” tunnistab ta.

Koduperenaisena on Brigiti argipäev üsna sama, nagu oleks see Hollandis. Igat-sust kodumaal ülikoolis käiva poja järele leevendab tihe lennuühendus. Ja kui va-rasemalt pidi Hollandist külakostiks juustu tooma, lahenes ka see mure juustu- poe avamisega rotermanni keskuses.

Sotsiaalse elu elavdamiseks liitus ta Tallinna rahvusvahelise Naiste Klubiga,

kuhu kuulub hetkel üle 60 liikme enam kui 20 rahvusest. Brigit täidab klubi sekretäri kohuseid. Erinevas vanuses ja taustaga naised korraldavad ühiseid lõu-na- ja õhtusööke ning muid ettevõtmisi, olgu selleks siis balletietenduse, kino või õlletehase külastus.

Igal aastal korraldab klubi heatege-vusliku jõulubasaari. Tänavune toimub 25. novembril radisson Blu hotellis. Brigit Westerhout tunneb heameelt, et õnnestub toetada neid organisatsioone, mis seisavad ühiskonna nõrgemate liik-mete eest. Mullu kogutud ligi 25 000 eurost said tuge näiteks Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond, Keila SOS lasteküla, Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus ja Eesti Toidupank.

Heategevusliku jõulubasaari kohta pikemalt: http://iwct.ee

toiMeKas Koduperenaine

Tek

st: T

iiu

Og

a F

oto

: Ras

mu

s Ju

rkat

amT

änam

e k

oh

vik

ut

Ko

mp

ott

79

vaata piLte

Kalamajas avati loominguga tegelevatele firmade-le mõeldud Loomekeskus. Aadressil Niine 11 on end sisse seadnud hulk reklaami-, filmi- ja muid ettevõtteid.

Fotod: Ardo Kaljuvee

Loomekeskuse arendaja ja omanikfirma, Colonna Kinnisvara ASi tegevjuht Marek Õunamägi ning juhatuse liige ja üks omanikest Roberto De Silvestri pidulikult linti läbi lõikamas.

Suite Lounge avas sügishooaja uhke avapeoga! Peo tegi eriliseks vallatu pesupood Ulakas Kaunitar, kes esitles Kriss Sooniku sügistalvist 2012/2013 kollektsiooni nimega „Jäämurdja”.

Kunstnik-illustraator Merilin Andre ja pesupoe Ulakas Kaunitar omanik Kirki Kubri.

Avapidu väisas ka pankur

Rain Lõhmus elukaaslase Tatjanaga.

Riina Põldroos ja Aldo Järvsoo esitlesid koos Ketlin Bachmanniga moebrändi Embassy of Fashion uut kollektsiooni „Talvelilled”.

Veini ja suupistete taustaks viis performance’i läbi kunstnik Merilin Andre.

Muusika eest hoolitses ning tuju aitas kõrgel hoida DJ Electra.

Roberto De Silvestri (paremal) koos Itaalia investoritega.

Üritustest tulid osa saama ärinaine Tiiu Järviste ning meigikunstnikud Loore ja Reet Härmat.

Alati heatujuline ja tegus, Monoteatri eestvedaja Karl Kermes.

vaata piLte

Ajakiri Pulss pani käima Veiniklubi. Koostöös vinoteegiga Kork kutsuti Pulsi veinisõpradest lugejad nautima Uue Maailma veine ja kuulama, mida põnevat veinide hingeelust räägib veiniekspert Hannes Aedla.Fotod: Marko Mumm

Viru Keskuses toimunud traditsiooniline moesündmus FIBIT (Fashion is Back in Tallinn) tõi moehuvilisi kokku juba 17. korda. Moeetenduste kõrval tutvustati ka hetke värskemaid muusikategijaid Tenfold Rabbitit ja Frankie Animali, ning vaadati Ilmar Jõela efektset etendust tantsu-trupi Utopia Entertainment esituses.

Tantsutrupp Utopia Entertainment.

Tenfold Rabbiti poisid.

Frankie Animal esinemishoos.

Disainer Erkki Engso huvide hulka kuuluvad ka veinid.

Veiniekspert Hannes Aedla.

Pulsi peatoimetaja Tiina Kruus tuvastab punase veini lõhnabuketti.

Veiniõhtul osalesid head sõbrad Mart Haber, Reet Härmat, Anu Saagim ja Reno Hekkonens.

Alati särav Heti Tulve leidis veinide maitsmise käigus oma lemmiku.

Villardi 22-1 Tallinn Tel: +372 646 1004 Martin Sillandi +372 511 9962 [email protected]

Relika Roostalu +372 501 [email protected]

MOODNEKLASSIKA

Komeedi kodune linnakorter

Soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas. Elamu asub vaikses kesklinna piirkonnas, mis köidab rohelusega ning mugavaks linnaeluks vajalikud infrastruktuurid on sobivalt lähedal.Vaata lisaks Komeedi korterite pildigaleriid.

KLASSIKA


Üks maja

dukama ettevõtluse nimel hakkasid nutika-mad põllumehed koopereeruma juba 20. sajandi algul, millest Eesti Vabariigis kujunes suurem Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). Kuna üheskoos tegutsemine oli vägagi aktseptaabel ka nõukogude ajal, siis tarbijate organisatsiooni uue võimu tulekul ei likvidee-ritud. Tegutseti hoopis edasi ajakohastatud nime Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit ehk lühendatult ETKVL all.

1956. aastal valmis ETKVL-il Tallinna kesklinnas Narva maantee 9 omas ajas vägagi esinduslik elamu ja kaubanduskool. 1981. aastal jätkas Narva mnt 7 ansamblit arhitek-tide Mark Kallingu ja Olga Brunsi kavandatud kuuekorruseline ja lausa üüratu, 164 meetri pikkune haldus- ja tootmishoonete komp-leks. ETKVL-i jõukus ja moekus paistis siin igati välja. Hoone pole ühtne massiiv, vaid tänavapilti elavdavalt korpusteks jaotatud. Majal oli selge tööstusesteetikast lähtuv jõuline karakter. Esimesel korrusel paikne-sid vitriinakendega kauplused ja vestibüülid, varikatus nende kohal oli rõduks. Esindusruu-mideks mõeldud madalama keskosa heledad

dolomiitplaadid ning liigset päevavalgust vältida aitavad sügavad raudbetoonplaatidest aknanišid moodustasid omalaadse mustri.

Pärast taasiseseisvumist on kompleksi jupikaupa ümber ehitatud ning kõrgusesse-laiusesse kasvatatud. Siia on kolinud mitmeid poppe, aga ka vähenõudlikke kohvikuid, ilu- ja raviasutusi, büroosid, hotell, hämaraid firmasid. Esimese meeldejääva fassaadimuu-datusena kirjati ühe hoonetiiva oranžid põsed siniseks ning rõdu muudeti klaaskupliga vorstiks. Suisa pööraseks võiks pidada aga 2006. aastal Vilen Künnapu ja Ain Padriku poolt tehtud tööd, mille käigus sai kompleksi teine külg klaasist rippfassaadi ning Ameerika art déco vaimus kolm tornikest, mida autorid energiasammastena tõlgendasid. Uuenenud nn Triumph Plazasse on loodud valdavalt ööpäev läbi särisevat linnamiljööd väärtusta-vad korterid, millest osa ulatuvad ka läbi kahe korruse.

Ehitise ETKVL-i-aegne tehnitsistlik selgus on küll nüüdseks kaduma läinud, ent sisult on tegu asise majaga, mis võimaldab keset Tallinna kõik vajaliku ühest kohast leida. Kas

uus teenindusmaja?

triuMfeeriV MäLestus

narva maantee alguse kunagine legendaarne etKVL-i maja on kasvanud kirjuotstarbeliseks triumph plazaks.

eT

ekst

: Kar

in P

aulu

s F

oto

d: F

ilm

iarh

iiv,

Mar

ko

Mu

mm

CO2 emissioon 210 g/km.*Piltidel on illustreeriv tähendus.

www.nissan.ee

NISSAN MURANOELEGANTS VALLUTAB LINNAOotusärevus läbib linna: Nissan Murano on valmis vallutama linnatänavaid oma võimsuse ja elegantsiga.Naudi täiuslikku mugavust ning ideede ja tehnoloogia harmooniat. Imetle taevaseid avarusi läbi panoraamkatuseakna. Kuula uue meelelahutuskeskuse sügavat ja ülevat helipilti. Tunneta jõulise mootori energiat. Ja naudi selle veojõudu.Nissan. Uuendustes on elevust.

NISSAN MURANO 2,5 dCI A/T Business Hind 38 890 €• 190 hj mootor • Madal kütusekulu: 8,0 l/100 km • 6-käiguline automaatkäigukast • Nahkistmed • Nissan Connect Premium navigatsiooni- ja sidesüsteem • Taha- ja külgvaatekaamerad • Kriimustuskindel värvkate • Garantii ja autoabi 3 aastat

2,5 l dCI 190 hj mootor; 6-käiguline automaatkäigukast; Madal kütusekulu: 8,0 l/100 km.

MURANOMURANONISSAN

I M P E R I A L E C O L L E C T I O N

Suur-Karja 9, Tallinn 10140, EstoniaTel: +372 641 9333 - [email protected] - www.goldman.eu

PULSS_016

Documents

Transcript of PULSS_016