Mai 2015

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . M A I 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE

Kes kardab tööd ja und? Igatahes mitte Stanislav! lk 8-9 Crisely Apri

Uued tuuled tehnikaülikoolis – TTÜ valib rektorit! lk 10-15 Ingrid Luide

TTÜ-Mektory Satelliidiprogramm lk 28-29 Aleksandr Zhigalov

Rektori Rändkarika võitja on selgunud! lk 32 Martin Malm

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP

KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNER

FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG

TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE,

LIISI ROHTUNG

Armas Tipikas!

Ja ongi kätte jõudnud järjekordse õppeaasta viimane kuu, veel loetud nädalad ja sessioongi saab edukalt seljatatud. Oled Sa õpingutega ilusasti järje peal ja võid juba vabamalt hingata või alles hoogu sisse saamas, igaljuhul soovin Sulle edu, tugevat närvi ja ka natuke õnne eesolevasse eksamiaega.

Käesolev Studioosus jääb minu kui TTÜ tudengiajakirja peatoi-metaja jaoks viimaseks. Olen 2,5 aastat tegelenud selle toimetuse, arenduse ja ka lugude kirjutamisega, mistõttu leian, et on paras aeg uutele jahimaadele edasi liikuda ja anda võimalus uuel peatoimetajal särada. Antud periood Üliõpilasesinduse personalis ei ole omanud üksnes suurt tähtsust minu tudengielu kujundamisel, vaid aidanud kaasa ka karjääriredelil, avades uksed TEA Kirjastuse tehnikavald-konna toimetusse. Siit jagan ka soovitust – võta meelsasti vastu uued väljakutsed, pane end proovile ning välju aeg-ajalt oma mugavust-soonist, sest ei või iial teada, kuhu teed Sind viivad.

Antud ajakirja sirvides soovitan kindlasti läbi lugeda Ingridi interv-juu rektorikandidaatidega sellest, milline on nende visioon TTÜ arengust. Lisaks paljule muule saad ülevaate ka Aasta Parimatest, lugeda Esinduskogu liikmete ja HKT tööst aastal 2014/2015.

Soovin Sulle meeldejäävat suveaega ja kohtumiseni Üliõpilaste XVI Suvemängudel!

Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERG

TRÜKK: OÜ KOOPIA NIINI & RAUAMVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2015 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Peatoimetaja veerg - 3Kuidas sul läheb?* - 6

Sinu teaduskonna kõige paremad ja halvemad õppeained on... - 7Kes kardab tööd ja und? Igatahes mitte Stanislav! - 8-9

Uued tuuled tehnikaülikoolis – TTÜ valib rektorit! - 10-15Iglu aitab täita tühimikku Eesti IT-hariduses - 16-17

TTÜ Mektory keskuse Startup AddGoals - 20-21TTÜ tudengid Mobile World kongressil - 22

Tule kaasa elama Baltikumi insenerivõistlusele TTÜs! - 23

Sisukord

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

8-9 10-15 16-17 20-21


33

24 - Esinduskogust, endast ja esindamisest

25 - Doktoranditoetusest27 - Cirque Du Soleil28-29 - TTÜ-Mektory Satelliidiprogramm

30-31 - ESN corner32 - Rektori Rändkarika võitja on selgunud!

33 - Üliõpilaste Suvemängud löövad taas rekordeid

34 - Halva Huumori Instituut

35 - Sudoku

20-21 24


Ööülikoolis salvestati hiljuti loeng „Hingehaigustest“. Seal räägivad targad tegelased sellest, et tänapäeval vaatavad inimesed end väidetavalt roh-kem kõrvalt ja võrdlevad end ühiskon-na loodud pildiga psühholoogilisest supermodellist ehk inimesest, kellel on vaimselt kõik eriti hästi korras. Reaalsuses on muredeta elu suhteli-selt võimatu, saab vaid õppida sellega toime tulema – minu meelest pole see halb ega hea, vaid lihtsalt... fakt. Inimesed aga ei kipu sellest eriti aru saama, kuna silmapaistvate inimeste kuvandid salgavad halvema osa maha. Muidugi, miks peegeldada negatiivset? Siis tunnevadki aga paljud end eba-adekvaatselt.

No tegelt väga ei huvitaMida teha? Esiteks võiks ju aidata näi-teks see, kui reaalselt süveneda pind-misest kihist veidi kaugemale, nii oma lähedastega kui ka inimestega, kellega paratamatult päevast päeva kokku pead puutuma. Ma mõtlen, et äkki võiks midagi isegi paremuse poole muutuda. Hetkel, kui ma Austraalias esimest korda mingi klienditeenindaja otsa sat-tusin, jooksis mu aju kokku. Sinu oma jookseks tõenäoliselt ka – vähemalt kui sulle natukenegi inglise keelt meelde on jäänud. Inglased oskavad küsida mitut moodi: „How are you?“/„How’s it going?“/„How are you doing?“ Nii. Siis tulevad austraallased ja küsivad sult otse jumalavallatus vigakeeles: „How you going?“ või siis lühidalt: „Heyhowyagoin?“, mis kõlab (eriti maapiirkonnas) kogenematutele kõrva-dele nagu „mjäumjäu“. Aga see selleks – liigume edasi sisu juurde.

Kummaline, kuidas see küsimus eest-lasele nii võõras on. Minu jaoks oli selle viisakusvormiga harjumine väga keeruline, sest jäin iga kord mõtlema, et kuidas mul siis läheb ja hakkas kui-dagi piinlik, kui nägid, et inimene ei ootagi vastust. Umbes nagu – mida sa üldse üritad? Nüüd olen ära harjunud ja oskan isegi seda pingpongimän-gu. Kui aga Eestis niimoodi näiteks

Liisi [email protected]

kassapidajalt poes küsima hakkaks, et: „Tere! Kuidas läheb?“, siis kassiir vaataks vist, et tuleb juhataja kutsuda, jälle mingi pooletoobine (või äkki isegi müügimees!) hakkab tülitama. Kas pole kummaline? Ei tea, kas Aust-raalias oli kunagi ka aeg, kui keegi sellele küsimusele ausalt vastas või on see lihtsalt Suurbritannia kõnemaneeri jäänuk? Aga seal? Miks keegi ei sele-ta?! Olgu... rahunen maha.

Vahel on väga keeruline siin kliendi-teenindajana kohalikega suhelda, sest ma saan aru, et viisakus eeldab, et kui võõras inimene küsib seda minult esi-mesena, siis ma pean vastama, et mul läheb hästi (naeratades) ja et kuidas teil siis läheb kah? Vahel aga pole üldse isu, just seetõttu, et mul ei tule see loo-mulikult. Ainult tuttavamatele võiks ehk vahel öelda, et tead, päris kesiselt, magasin vähe ja tuju on kuidagi niru. Või kas ikka võib? Äkki on ikkagi liiga palju informatsiooni. Kõigil peaks ju alati superhästi minema!

Ära ole tuim nukkKevaditi on väsimus ikka peal. Mida semestri lõpu poole, seda pingelise-maks kisub. Väljas hakkab paistma päike, aga sina pead seda sindrima lõputööd/kursusetööd/järeltööd/järe-leksamit punnima. Uskumatu. Kedagi ei huvita ka, muuseas, kuidas sul läheb. Mis siis ikka – tee rõõmus nägu ette ja vaata sotsiaalmeediast teiste peegelpil-te sinu omale.

Ma tegin nalja. Ühesõnaga – pikk jutt lühidalt: soovitan proovida süve-nemist. Huvituda teiste käekäigust ja mõista, et see surve olla „su kõige pa-rem mina“ või midagi sarnast naljakat on üks konstrueeritud värk. Tegelikult saab eksisteerida ja isegi õnnelik olla väga mitut erinevat moodi. Miks mitte minna poodi ja küsida inimeselt teiselt poolt letti, kuidas tal siis tegelikult läheb.

* Vaata ka T-Teatri 2011. aasta lavas-tust "Kõrge taeva all - Parzival"

KUIDAS SUL LÄHEB?*Kol

umn


Meelia MuldHariduse kvaliteedi töögruppide koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

Hariduse kvaliteedi töögrupid ehk HKT on TTÜ Üliõpilasesinduse suu-rim haridust edendav projekt, kuhu on kaasatud mitmed erinevad ülikooli tasandid – rektoraat, õppeosakond, õp-pejõud ja tudengid. Projekti kaks pea-mist eesmärki on hariduse kvaliteedi parendamine ning tagasisidekultuuri arendamine TTÜs. Sel õppeaastal vii-di projekt läbi kaheksas teaduskonnas. Projektis osales 301 tudengit ja toimus 41 tagasiside kogumise koosolekut. Saadud tagasiside on mahukas ja si-sutihe, tänu millele on teaduskondadel oma õppetööst hea ülevaade.

Hetkel võib Hariduse kvaliteedi töögruppide töö lõppenuks lugeda. Kõikide raportite põhjal valmis ka koondkokkuvõte, mis on kättesaadav projekti kodulehel.

Täname kõiki osalejaid ning loodame teiega kohtuda ka järgnevatel aasta-tel. Samuti on igal tudengil võimalus liituda HKT meeskonnaga. Ei tohi unustada, et projektis osalemine annab oskusi, mis hilisemas elus kindlasti kasuks tulevad!

SINU TEADUSKONNA KÕIGE PAREMAD JA HALVEMAD ÕPPEAINED ON...

meie ÜliKool

Loe koondkokkuvõtet bit.Ly/Hktkoond

2014/15 aasta statistika:

Osales 8 teaduskOnda

tagasisidet andis 301 tudengit

tOimus 44 kOOsOlekut

kOguti 349 lk tagasisidet


Persoon

23. aprillil tunnustati TTÜ Kevadbal-lil traditsiooniliselt möödunud aasta silmapaistvamaid tudengeid, üritusi ja organisatsioone. Usun, et kellelegi, kes vähegi 2014. aastal tudengielus toi-muvaga kursis oli, ei tulnud suure ül-latusena, et Aasta Parimaks tudengiks valiti just Stanislav Štõkov. Intervjuee-risin Stanislavi esimest korda eelmisel kevadel, vahetult enne tema Üliõpi-laskonna esimehe ametipositsiooni ning bakalaureusekraadi omandamise lõppu. Sel korral saan temast luua pildi kui igati Aasta Parima tudengi tiitli väärilisest noormehest, kes suudab oma siiruse, ambitsioonikuse ja tahte-jõuga inspireerida igaüht olema natuke rohkem.

Crisely Apri ReporterTTÜ Üliõ[email protected]

Kuidas Kevadballiga rahule jäid? Millised emotsioonid Sind Aasta Pa-rimaks tudengiks saades valdasid?Kevadball oli päris mõnus üritus. Mul-le meeldis, et oli põhjust panna selga viisakamad riided ja tuletada meelde tantsusammud - midagi teistsugust võrreldes tavaliste tudengipidudega. Bänd oli sel aastal väga tasemel, aga kook toodi kuidagi ehk liiga varakult välja...Kui minu nimi välja öeldi, valdas mind puhas rõõm, sest konkurents oli väga tugev ja valituks osutumine selle võrra magusam. Minu jaoks tähendas see tudengiaktivisti teekonna ilusat lõppu ja mis saaks olla veel parem, kui aasta-tepikkuse töö nii kõrge tunnustamine?

Mis arvad, miks just Sina valituks osutusid?See on hea küsimus. Nii palju, kui olen tagasisidet saanud, siis hinnati kõrgelt

minu aktiivsust tudengina - tegutse-sin korraga mitmes organisatsioonis ja lõin üheaegselt kaasa erinevates projektides. ÜK esimehe rollis olles pühendusin totaalselt TTÜ tudeng-konnale, tööd ega und ei kartnud ning minu missiooniks oli alati tudengkon-na edasiviimine ja TTÜ lipu kõrgel hoidmine.

Kas olid juba keskkoolis aktiivne ning tudengiellu panustamine tun-dus asjade loomuliku jätkuna või sai Sinust aktivist alles ülikoolis? Mis Sind selleks ajendas?Kahjuks pean tõdema, et keskkoolis ma aktiivne polnud, tegelesin rohkem õppimisega. Ka ülikooli sattudes ei saanud minust otsekohe aktivisti, kes-kendusin õpingutele, ent iga semestriga kasvas minu rahulolematus ümbrus-konna suhtes. Ärge saage siinkohal minust valesti aru – TTÜs on väga hea

KES KARDAB TÖÖD JA UND? IGATAHES MITTE STANISLAV!

Fotod: Sten-Ander O

jakallas


Persoon

õppida, aga alati võiks veel parem olla, eks? Neljandal semestril otsustasin, et aitab sõnadest – tuleb tegutsema hakata! Nii liitusingi Mehaanikatea-duskonna üliõpilasnõukogu ja Üliõpi-lasesindusega ning sealt algas teekond, mis kasvatas iga tegevusega soovi aina suuremate väljakutsete järele.

Kuidas saaks Sinu arvates panna tudengeid rohkem ülikooliellu pa-nustama? See on aegumatu mure – olen ise sa-muti selle küsimusega tegelenud, aga ühegi konkreetse, võluvitsana toimiva vastuseni pole jõudnud. Kindlasti on oluline, et rohkem tudengeid tunneks huvi oma ümbruskonna, ülikooli vas-tu. Suurema rahvamassi ja selle toega on võimalik jõuda tulemusteni palju kiiremini ja efektiivsemalt - üksi on ju ennast kehtestada üpris raske. Tuden-geid saab rohkem ülikooliellu kaasata, kui neis eksisteerib huvi ülikooli vastu. See peab algama eelkõige inimesest endast, võimatu on sundida kedagi, kellel igasugune huvi puudub. Vaban-dusena tuuakse üsna tihti välja, et aega ei ole. Kuna ülikoolis veedetakse oma elust kolm või enam aastat, siis vähe-malt väikegi huvi peaks ju ikka olema.Tudengiorganisatsioonide poolt peab olema tagatud hea ligipääs informat-sioonile - nõnda on võimalik silma paista ja hoida tudengeid kursis sellega, millega üks või teine organisatsioon tegeleb. Kui tudengeid hoitakse heas infoväljas, loob see soodsa pinnase tulevaste aktivistide tekkimisele.

Mida pead oma suurimaks saavutu-seks tudengielu arendamisel?On raske hinnata, millist saavutust saaks just minu nimele panna, sest ma pole tegutsenud üksi - kõigi tegevuste juures oli suurem või väiksem mees-kond toeks ja liikus alati ühtse ees-märgi suunas. Mida pean aga oluliseks saavutuseks, on pühendumisele, koos-tööle ja üksteise mõistmisele suunatud inimsuhted, mis on oluline nurgakivi iga organisatsiooni edukal toimimisel. Selle all mõtlen eelkõige tudengiorga-nisatsioonide, üliõpilasnõukogude ja Üliõpilasesinduse vahelist läbisaamist. Muidugi ei ole vähemtähtsam ka hea läbisaamine ülejäänud ülikooliperega.

Oled paistnud silma väga hea õpp-eedukusega. Kuidas on võimalik olla üheaegselt nii aktiivne kui ka heade õppimistulemustega?Ju siis kodune kasvatus oli selline...

Aga kui naljad kõrvale jätta, siis nagu ka enne mainisin, peab tahtmine algama inimesest endast. Mina isiklikult ei suuda rahulduda kesiste või keskmiste tulemustega. Kõiges, mida ette võtan, annan endast alati maksi-mumi, et parim saavutada. Ma ei näe mõtet teha midagi lihtsalt tegemise pärast – see on minu jaoks ajaraisk ja aega, mis on üks väärtuslikemaid res-sursse, hindan ma väga.

Sind on iseloomustatud kui inimest, kes alati oma asjad õigeks ajaks valmis saab. Kuidas Sul see õnnestub? Oskad ehk anda mõne hea ajapla-neerimissoovituse?Mulle ei meeldi inimesi, olgu nendeks siis teised või mina ise, alt vedada - see jätab ebameeldiva tunde, südametunnistus hakkab piinama. Samuti olen põikpäine, sest kui midagi sai lubatud või tuleb esitada kindlaks tähtajaks, siis jääb pigem üks öö magamata, aga lubadus saab täidetud.Ajaplaneerimiseks soovitan hinnata oma aega kaine mõistusega. Ööpäe-vas on 24 tundi, mitte 30 või 36 ning sinna sisse peaks kindlasti mahtuma umbes 8 tundi und. Pesemine, toidu valmistamine ja söömine võtab umbes 1-2 tundi, siis on täidetud normaalseks eluks vajalik miinimum. Ülejäänud aja saab jaotada koolile, tööle, hobidele ja muudele tegevustele.

Oled kuuldavasti suur jooksumara-tonide sõber. Miks just jooksmine?Jooks on selline ala, kus on võimalik oma füüsiliste võimete piire kombata. Lisaks tagab see hea enesetunde, tänu millele ei ole parem ainult füüsiline vorm, vaid ka vaimne pool. Pärast pikemat tööpäeva või istumist januneb keha liikumise järele. Väga mõnus on siis kõrvaklapid pähe panna ja end jooksurajal „välja elada“. Lisaks on jooksmine distsiplineeriv - kui ikka on soovi aina kiiremini joosta või pike-maid distantse läbida, siis on vaja jär-jepidavust ja süstemaatilist lähenemist, et oma eesmärk täita.

Sinu elutempo tundub suhteliselt hullumeelne. Kuidas Sulle n-ö aku-sid laadida meeldib?Minu jaoks on parim viis akude laa-dimiseks igasugune kehaline tegevus. Lisaks jooksmisele olen tihe jõusaali külastaja, suviti meeldib rannas võrk-palli mängida ja rattaga ringi sõita. Kuna minu tegevused on seotud eel-kõige vaimse tööga, siis keha tasakaalu viimiseks on tarvis teha füüsilist tööd.Spordi jaoks üritan igas päevas alati killukese aega leida, üldiselt teen seda varahommikuti - kell 7.00 spordiklubi ukse taga olla pole mingi probleem. Pärast seda on vaim ka kuidagi värs-kem ja tööd teha palju kergem.

Oled tõeline eeskuju kõigile tunden-gitele. On Sul mingi moto, mille jär-gi elad ning millega inspireeriksid ka teisi?Mul on kaks motot, millest üldiselt juhindun. Esimest motot – „Terves kehas, terve vaim“ – võib järeldada juba eelnevast spordijutust. Teise olen saanud oma isalt. Teda parafraseeri-des: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka vastav palk“.


UUED TUULED TEHNIKAÜLIKOOLIS –

TTÜ VALIB REKTORIT!Ingrid LuideReporterTTÜ Üliõ[email protected]

meie ÜliKool

Andres Keevalliku ametiaeg Tallinna Tehnikaülikooli rektorina hakkab lõpule jõudma. Kuratooriumil tuleb 22. mail vastu võtta keeruline otsus ning valida järgmiseks viieks aastaks ülikoolile liider nelja silmapaistva kandidaadi seast, kelleks on Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere ja Mart Ustav. Uus rektor as-tub ametisse 1. septembril 2015. Kõigi kandidaatide valimisplatvormidega on võimalik tutvuda aadressil www.ttu.ee/rektorivalimised. Kindlasti tasub kohale tulla ka tudengitele suunatud rektorikandidaatide debatile 4. mail kell 18.00 TTÜ Tudengimajas, kus ko-haletulnutel on võimalik lavalolijatele küsimusi esitada just üliõpilaste jaoks olulistel teemadel.

Palusime kõigil kandidaatidel seekord-

se Studioosuse numbri jaoks mõnele küsimusele vastata. Kes intervjuu läbi loeb, saab teada, kuidas akadeemikud ise ennast tutvustavad, kuidas nad lahendaksid tänaseid insenerihariduse murekohti ning milline on nende vi-sioon TTÜ tulevikust.

Palun tutvustage ennast lühidalt. Mida peaks iga tudeng teadma või-maliku tulevase rektori kohta?Jaak Aaviksoo: Olen hingelt füüsik – tahan mõista, kuidas maailm toimib. Ja teha selle mõistmisega elu paremaks, teha uusi asju, nagu insenerid. Olen 20 aastat olnud teadlane, 15 aastat (pro)rektor ja ligi 10 aastat minister; mul on kolm last ja kuus lapselast ning ma usun, et iga uus põlvkond on vahvam ja võimekam kui eelmine.Jakob Kübarsepp: Olen keskhariduse omandanud Eesti läbi aastakümnete ühes parimas gümnaasiumis – Reaal-koolis ja kõrghariduse Eesti inseneri-koolituse liiderülikoolis – Tallinna Po-lütehnilises Instituudis. Doktorikraadi

olen kaitsnud kahel korral (1980 ja 1992). Pärast TPI lõpetamist sain mehaanikainsenerina viieaastase in-senerikogemuse konstrueerimisbüroos töötades. TTÜ-s olen läbinud kogu akadeemilise karjääri – teadurist pro-fessorini – ja töötanud dekaani ning prorektorina. Minu teadustöö ja õpeta-mine on seotud materjalitehnoloogia-ga. Kuulun Teaduste Akadeemiasse, juhin seal tehnikateaduste osakonda, olen juhtinud ka Kõrghariduse kvali-teediagentuuri nõukogu. Olen isa nel-jale vahvale tütrele, viimane neist õpib gümnaasiumis.Andrus Salupere: Lõpetasin 1976. a Jõgeva Keskkooli. 1976 – 1981 a õppi-sin Tartu Ülikoolis rakendusmatemaa-tikat. Minu lõputöö oli mehaanikast ja käsitles plaatide plastseid defor-matsioone. 1981 – 1986 a olin seotud matemaatikateaduskonna teoreetilise mehaanika kateedriga, kus läbisin ka aspirantuuri. Alates 1986. a töötan TTÜs. 1991. a kaitsesin siin ka väite-kirja „Jäik-plastsete astmeliste ümar- ja


meie ÜliKool

rõngasplaatide optimaalne projekteeri-mine“, erialaks deformeeruva tahke keha mehaanika. Huvi mehaanika vas-tu on mul olnud juba kooliajast saadik ja olen väga õnnelik, et saan sellega siiamaani tegeleda. Alates 2002. a olen mehaanikainstituudi professor ja alates 2009. a ka TTÜ Küberneetika Instituu-di direktor. TTÜs olen õpetanud eri-nevaid mehaanikakursuseid erinevate teaduskondade üliõpilastele.Mart Ustav: Hariduse sain ma Tartu Ülikoolis orgaanilise ja bioorgaanili-se keemia erialal. Teaduskraadi sain ma valkude ja RNA interaktsioonide väljaselgitamise eest bakteri ribo-soomides. Järeldoktorantuuri läbisin ma Uppsala Ülikooli Meditsiinilise geneetika instituudis. Olen töötanud üle kolme aasta USAs Cold Spring Harbour Laboratory’is, LI, NY küla-listeadurina. Professor olen ma alates aastast 1992. Olen töötanud TÜ insti-tuutide direktorina kümme aastat. Ma pean oma elus oluliseks tegevuseks TÜ Tehnoloogiainstituudi käivitamist ja selle üheks edukamaks TÜ struk-tuurüksuseks arendamist. Elukutselt olen ma teadlane ja ettevõtja. Minu kitsam eriala on molekulaarviroloogia ja biotehnoloogia, eriti bioloogiliste terapeutikumide tootmistehnoloogiad. Olen viimase 15 aasta jooksul asuta-nud ja käivitanud kolm biotehnoloogia firmat, milledest ükski ei ole (siiani)

ebaõnnestunud. Pean ennast eksper-diks rahvusvahelise biotehnoloogia alases ettevõtluse arenduses ja ning saan aru, kuidas on võimalik väärinda-da teadustegevuse tulemusena saadud uut infot ettevõtluse kaudu. Me oleme Enega, minu naisega, jaganud koos rõõme ja muresid üle neljakümne kahe aasta. Meil on olnud õnn teha koos teadust, meil on kolm tütart ja poeg ning meie lastel on praeguseks üheksa last. Uskuge meid, me oleme õnnelikud inimesed!

Miks otsustasite kandideerida rek-toriks? Kas tegemist oli lihtsa otsu-sega?Jaak Aaviksoo: Otsustamine oli keeruline – aasta eest pidasin seda ettepanekut pigem provokatiivseks, ent vaieldamatute TTÜ patriootidest vilistlaste ja kolleegide pikaajaline veenmine pani tõsiselt kaasa mõtlema. Andsin selle aasta algul lubaduse, et kandideerin ja eelistan rektori ametit kõigile teistele võimalikele väljakut-setele. Kohtumised TTÜ-s on minu otsust toetanud – näen ülikoolis väga suurt arengupotentsiaali ja usun, et minu kogemus võiks selle väljaarenda-misel kasuks tulla.Jakob Kübarsepp: Tehnikaülikooli arendamine Euroopa ja Läänemere regiooni juhtivate tehnikaülikoolidega võrreldavale tasemele on tõsine, aga

minu jaoks paeluv väljakutse, millega usun end toime tulevat. Kandideeri-misotsus ei tulnud siiski lihtsalt.Andrus Salupere: Otsus nõustuda kandideerimisega sai tehtud siis, kui kolleegide arv, kes mulle kandideeri-misettepaneku tegid, kasvas piisavalt suureks ja ettepanekute tegemine muu-tus juba igapäevaseks. Pidasin seejärel väiksemas seltskonnas aru ja andsin nõusoleku. Otsuseni jõudmine polnud keeruline protsess, sest minu tegevus Küberneetika Instituudi direktorina on olnud kõigile nähtav ning kui kolleegid soovivad mind seejärel näha rektoriks kandideerimas, siis saan seda käsitleda vaid kui tunnustust.Mart Ustav: Rektoriks kandideeri-mise initsiatiiv tuli ennekõike minu kolleegidelt TTÜs. Mulle ei meeldinud see mõte alguses mitte üks raas, sest mu päevad on täis tööd ülikoolis ja fir-mas Icosagen. Ma reisin palju ja TTÜ oli ja eks ta ole praegugi minule võõras organisatsioon, sest ma ei tunne palju-sid inimesi isiklikult. Suhtlus minuga aga jätkus ja laienes veelgi, sealhulgas tegid kandideerimise ettepaneku Kura-tooriumi liikmed ja esimees ning ma kohtusin Kuratooriumiga. Selle kohtu-mise lõpus soovitati mul kandideerida. Ma seadsin enesele lävendi – minu kandideerimist peab toetama 35 TTÜ korralist professorit/juhtivteadurit – ainult siis on mul õigus anda nõusolek


meie ÜliKool

kandideerimiseks. 2. märtsi hommi-kuks oli esildisele allkirja andnud 55 TTÜ töötajat, sealhulgas 36 korralist professorit/juhtivteadurit. Pärast seda polnud mul muud võimalust kui nõus-tuda.

Üliõpilased esitasid oma ootused TTÜ tulevasele rektorile. Kuivõrd Teie vaated tudengite seisukohtade-ga kattuvad?Jaak Aaviksoo: Üllatavalt suurel mää-ral – ei oodanud, et minu eemalseisja pilk ja üliõpilaste omahuviline vaade näevad nii kitsaskohti kui arengu-võimalusi väga sarnaselt. Kohtumine üliõpilasesinduse juhtidega süvendas seda arusaamist ning jättis esindusest mulje kui äärmiselt asjatundlikust ja tasakaalukast kogust, kelle arvamust tasub igati arvestada. Muutusin isegi veidi murelikuks, et seni pole ilmnenud kohti, kus meie lähenemised võiksid erinevate huvigruppide (avalik ootus, ülikooli õppejõud, üliõpilaskond, töö-andjad) eri huvide pinnalt lahkneda. Tajusin muutuste ootust ja üliõpilaste tagasiside saaks ja peaks neid muutusi oluliselt suunama.Jakob Kübarsepp: Üliõpilaste ootu-sed ja minu ootused ülikooli arengule valdavalt kattuvad. Näen TTÜ-d järjest areneva tehnoloogiaülikoolina, kus on hea ning väärikas ja tulevikule mõel-des kasulik õppida, aga ka õpetada ja

teadust teha. Ülikool saab olema veelgi sidusam teiste ülikoolide ja ettevõte-tega Eestis ja mujal, suudame luua või tuua uut teadmist ning seda ka raken-dusse suunata, oleme sellisena Eesti tehnoloogia arengu ja innovatsiooni eestvedajate hulgas. Nõudlikkus nii õppejõudude, teadlaste kui üliõpilaste tulemustele mõnevõrra kasvab, kuid suurenevad ka arenguvõimalused ja hooliv tugi ülikooli poolt.Andrus Salupere: Minu ja tudengite vaated kattuvad küllaltki suures osas. Selles võib igaüks ise veenduda, kui võrdleb minu valimisplatvormi ja üliõpilaste ootusi. Minule meeldisid tudengite sõnastatud ootused väga. On aru saada, et tudengid on nende sõnas-tamisel teinud ära tõsise analüütilise töö.Mart Ustav: Tudengite seisukohad, mis on esitatud vastavas dokumendis, on igati küpsed ja edasiviivad. Sellest lähtuv nõudlikkus nii enese kui profes-suuri suhtes, üliõpilaste ja välisüliõpi-laste, samuti ülikooli õpikeskkonna, vaba aja veetmise kui ka üldistes kü-simustes on minule igati vastuvõetavad ning juhul, kui mind peaks valitama, näen ma oma tegevuses üliõpilasi ja nende esindust kui väga arukat ja meeldivat noort kolleegi, kellega meil on ühised eesmärgid ning kellega koos pingutades suudame me muuta TTÜ oluliselt paremaks ülikooliks.

Ülikoolid on taasiseseisvunud Eestis paljuski muutunud. Näiteks TTÜ linnak on koondunud Mustamäele, erialade valik on laienenud, võima-lusi eneseteostuseks leiavad väga erinevate huvidega inimesed. Kuidas on aja jooksul muutunud tudengid, nende tugevused, nõrkused ja ees-märgid?Jaak Aaviksoo: Eesti on muutunud palju avatumaks ja noortel on palju uusi väljakutseid, nii Eestis kui kauge-mal. Kasvanud on elutempo ja tulevik on muutnud ettearvamatumaks. Kõik soovivad parimat, oskamata sageli hinnata kvaliteeti, ning kohe, suut-mata tammsaarelikult “teha tööd ja näha vaeva armastuse saabumiseni”. Samas suudavad noored, mitte ainult üliõpilased, vaid juba koolinooredki teha asju, mis on “ulme”, mis tunduvad võimatuna lähtudes konservatiivsest ettekujutusest haridusest ja töötami-sest. Sellele potentsiaalile tuleb leida parim võimalik väljund ning olla tund-lik ja toetav nende suhtes, kel on selles meeletus maailmas raskem toime tulla.Jakob Kübarsepp: Muutunud on eel-kõige õpimotivatsioon. See on kõige rohkem tingitud kõrghariduse massili-seks muutumisest - Eestis on tudengeid praegu ju kolm-neli korda rohkem kui paar-kolmkümmend aastat tagasi. Suhteliselt konkursivabas olukorras on ülikooli tulijate üldine võimekus ja


meie ÜliKool

teadmiste tase, seda eriti matemaatikas ja loodus-teadustes, madalam kui toona õppima asunuil. Sa-mas on tudeng tänapäeval kuidagi avaram, tema informeeritus ning seotus maailmaga on tänu IT-le oluliselt suurem ja ka mõttevabadust on vabas riigis kasvanuil ilmselt palju enam.Andrus Salupere: Kuna tudengite muutumine on olnud pidev protsess, siis ei pruugi kõik muutused väga teravalt silma paista. Alati on olnud tudengeid, kes on tugevalt motiveeri-tud valitud eriala õppima ja nende vastandeid, kes end kuidagi moodi läbi veavad. Tundub, et peale 2000. a on taas suurene-nud huvi insenerialade õppimise vastu. Ilmselt on aru saadud, et hea insener võib teenida väga korralikku palka. Mind kui õppejõudu häirib ehk kõige rohkem see, et väga suur osa tudengeist töötab täiskoormusega ega pühendu seetõttu täielikult õppimisele. Kahjuks ei näita see tendents vähenemise mär-ke. Teisest küljest ma muidugi mõistan, et paljudel on töölkäimiseks tõsised majanduslikud põhjused.Mart Ustav: Olen arvamusel, et tudengid ei ole oma olemuselt eriti muutunud, nad on ikka samasugused edasipürgivad ja elu edasi viivad, nagu olid teie vanemad viiskümmend või kakskümmend viis aastat tagasi. Olud, keskkond ja võimalused on muutunud ja vastavalt sellele ka tudengite energia avaldumine.

Millele peaks tänane tudeng tähele-panu pöörama, et saada ülikoolielust võimalikult palju ning olla edukas ka tööturule sisenemisel?Jaak Aaviksoo: Meie kiirenevas ja keerustuvas maailmas on esmatähtis hoida iseennast ja säilitada eneseusku – igaühel on võimalus ja igaüks saab hakkama. Enne otsustamist tasub alati kaaluda ja nõu pidada ja liiga kergesti ei tohiks millestki loobuda. Tuleb osata valida – pigem vähem aga paremini – igaüks, kes midagi tõesti hästi teab ja oskab, ei jää kunagi hätta.Jakob Kübarsepp: Ülikool pakub ju tudengile tohutult võimalusi, kuid valikud millegi kasuks või milleski osalemiseks on mõistlik teha süsteem-selt, iseenda võimeid ja huvisid silmas

pidades. Kõlab võib-olla vanamoeli-selt, aga kindlasti peaks ka pingutama, tõsiselt õppima, soovitavalt semester või paar ka vahetusõpilasena kuskil mujal. Kui töötada, siis peaks proovi-ma leida tööd, mis sisuliselt ka õpin-guid toetab. On hea, kui jätkub jõudu ja aega lüüa kaasa korporatsioonides või erinevates seltsides, klubides jmt ning arendada oskusi meeskonnatöös või ka juhtimises. Ülikoolikaaslastest saavad tavaliselt ühed toetavamad ja kestvamad sõbrad või partnerid koos-tööks. Tööandjad otsivad nii õpiedu kui aktiivsust ja kogemusi.Andrus Salupere: Põhitähelepanu peaks olema õppimisel. Kui lisaks on vaja käia palgatööl, siis peaks see toi-muma mõistlikus mahus. Kui vähegi võimalik, siis püüda veeta semester või paar mõnes välisülikoolis. Kogu ülejäänud aeg tuleks panna ülikooli-elus osalemise peale. Kui viimane osa ära jääb, siis pole ülikooliaeg olnud täiuslik.Mart Ustav: Tehnoloogia ja tehnika on praeguseks tohutult muutunud, aga loomeprotsess on oma olemuselt jää-nud iseenesest samaks. Kogu looming tuleb ikkagi meie ajust ja seda masinat on vaja formattida, struktureerida ja varustada uue informatsiooniga. See-pärast näen ma kõige olulisema tege-vusena noore inimese elus teadmiste omandamist ja seejärel nende teadmis-te kasutamist loomingulises tegevuses. Kõik see - õppimine, teadmiste oman-damine, mõtlemine ja analüüsioskuse omandamine ning seejärel nende ka-sutamine nõuab pühendumist ja tööd. Kui ma ise tudeng olin, siis teisest kur-

susest alates veetsin ma kogu oma vaba aja laboris – õhtuti hiliste öötundideni, ka laupäevad ja pühapäevad. Ma usun, et kindlasti on olemas mõni imelaps, kes ei pea tegema vigu ega eriliselt õppima, aga enamusele on vaja vigade tegemist, et mõista – loodusseadused, sealhulgas termodünaamika seadused, toimivad.

Tehnikaülikooli väljalangevuse protsent võiks olla madalam. Samas ei saa sisseastumistingimusi muuta nii hirmutavateks, et abiturient loo-buks kandideerimisest sootuks. Mis peaks muutuma, et rohkem tuden-geid jõuaks lõputunnistuseni?Jaak Aaviksoo: Probleem ei ole sisse-astumislattides – probleem on motivat-sioonis ja (karjääri)nõustamise kesises tasemes (nii enne ülikooli kui õpingute ajal). Vaja on väga palju pidevat toe-tustööd nii riigi kui ülikooli tasemel. Kindlasti tuleb kasvatada ka ülikooli lõpudiplomi väärtust nii üliõpilaste kui ka tööandjate silmis – see peab olema ihaldatavam.Jakob Kübarsepp: Katkestamiste taga on palju erinevaid põhjusi ja loo-mulikult on neid püütud ka vähendada. Kõrgkooli katkestamise põhjuste hul-gas üks olulisemaid on vale erialavalik. Õige valik eeldab teadlikkust erialast, seda on võimalik suurendada koostöös põhikoolide ja gümnaasiumitega - va-jalikud on tutvustavad infomaterjalid, aga ka rohkem vahetuid kontakte ja teadmiste jagamist. Kvaliteedi nimel tuleb ülikooli turundamise kõrval üli-õpilasi ka sihikindlalt värvata. Uudse meetmena peaks senist riigieksamite


meie ÜliKool

alusel vastuvõttu täiendama erialaspet-siifiliste sisseastumiskatsetega. Õpeta-tavast erialast parema ettekujutuse and-mine peab jätkuma üliõpilase esimesel õppesemestril. Reaalaladel on oluliseks katkestamispõhjuseks puuduvad või ebapiisavad eelteadmised reaalainetes. TTÜ-s pakutakse juba enam kui 10 aastat tasanduskursuseid matemaatikas ja füüsikas. Vabatahtlikkuse põhimõte nendel kursustel osalemisel tuleb ilm-selt üle vaadata. Õpingute alguses tuleb suuremat tähelepanu pöörata ka õpios-kuste arendamisele. Õpikeskkonna arendamine kaasaegsemaks – paind-likumaks ning heas mõttes intrigee-rivamaks - on samuti nähtav vajadus. Ülikool peab suutma vahendada maail-mast parimat, täna on see ju võimalik, ning samas olema piisavalt nii toetav kui nõudlik üliõpilaste suhtes, siia kuu-luvad probleemipõhise õppe osakaalu suurendamine, nõustamiskorralduse edasiarendus jm.Andrus Salupere: Lihtsaid lahendusi siin pole. Ideaalis tuleks iga inimesega, kes on väljalangemisohus, tegeleda individuaalselt ja selgitada välja prob-leemide olemus. Tuleks püüda neid inimesi aidata ja seda nii vaimselt (järeleaitamine õppetöös), psühholoo-giliselt kui materiaalselt. Siin võiks üliõpilasesindus palju ära teha.Mart Ustav: Minu arvates on gümnaa-

siumis loodus- ja täppisteaduste õpeta-mine/õppimine nõrk kolmel põhjusel: a) pole piisavalt õpetajaid; b) need erialad on rasked; c) pehmed ained tulevad kätte kergemini ja ei nõua nii suurt pingutust – me kõik oleme laisad. Praegune lävendite süsteem ilmselt toi-miks, kui meil ei oleks demograafilist kriisi, aga paraku see on siin ja süve-neb! Seega peab ülikool muutuma ja arvestama, et keskhariduse aste ei toi-mi nii nagu vaja. Tuleb teha nii, nagu tehakse Saksamaal ja Šveitsis. Esime-sele kursusele võetakse tudengid ilma lävendita ja aasta jooksul õpetatakse neile teadmisi, mida läheb vaja edasi-ses õppimises ja töös Tehnikaülikooli tuumikerialadel hakkamasaamiseks. Samal esimesel aastal toimub tuden-gite rotatsioon, kus kõik teaduskonnad selgitavad, mida kujutavad enesest siin õpetatavad/omandatavad erialad. Nende kahe mõjuri toimel peaks tek-kima noortes inimestes motivatsioon hakkama saada, teha enesest keegi! Esimese aasta lõpus valitakse õpitule-muste järgi välja need üliõpilased, kes soovivad ning on võimelised jätkama akadeemilise hariduse omandamist ja kes soovivad ja on võimelised jätkama rakenduskõrghariduse omandamist. Selliselt peaks minu arvates tasandama keskhariduse augud ja selliselt saame me muuta meie haridusmaastikku ning

mitte hävida.

Hariduse kvaliteedi tagavad eelkõige tipptasemel õppejõud. Doktoriõp-pesse aga jõuab vaid väike protsent tänaseid tudengeid. Kuidas soodus-tada olukorda, et rohkem ülikooli lõpetajaid jääks seotuks Tehnikaüli-kooliga, et nad tahaks tulla siia taga-si õppejõuna, jätkata doktorantuuris või teha teadustööd?Jaak Aaviksoo: Motivatsioon, mo-tivatsioon ja motivatsioon. Rohkem paeluvaid väljakutseid ja võimalusi. Ma oleks avatum ka teiste tulijate, mitte ainult oma ülikooli kasvandike suhtes. Kindlasti tuleks head õppetööd väärtustada samal tasemel kui silma-paistvat teadustööd.Jakob Kübarsepp: Peame veel roh-kem hakkama akadeemiliste huvide ja eeldustega üliõpilasi märkama nö "juba sisseastumiseksamil" või tegelikult koguni enne, pakkuma neile jõukohast ja samas väljakutsuvat arengut algu-sest peale, võimalust lüüa kaasa päris projektides ja saada osa ka edust, mida tulemused toovad.Andrus Salupere: Sellest, et töö on huvitav ja kolleegid toredad, jääb tihti väheseks. Vaja on ka atraktiivset palka ja stabiilset tulevikuperspektiivi. Seda on tunduvalt lihtsam öelda, kui saavu-tada. Rektor ja tema meeskond peavad


meie ÜliKool

aga loomulikult selles suunas tegut-sema. Kui me võrdleme TTÜ ja teiste ülikoolide keskmisi palku, siis tuleb öelda, et meie olukord pole sugugi kõige hullem. Vaatamata sellele peame aga väga intensiivselt töötama, sest meie vilistlaste palgatase väljaspool ülikooli on samuti kõrgem kui mõne teise ülikooli vilistlastel. Mart Ustav: Doktoriõpe on ülikooli-hariduse kõrgeim aste ja doktorikraadi saamine ei pea tähendama, et inimene peaks hakkama tegelema akadeemilise teadusega. Ta võib, kui läheb järeldok-torantuuri, aga ei pruugi, sest väga hea haridusega inimesi on vaja ette-võtlusesse, majandusse, avalikku sek-torisse, rahandusse ja ka poliitikasse ning riigi valitsemisse. Ükski nendest elukutsetest ei tohiks doktorikraadiga inimesele olla tupiktee – neil peab olema võimalus teatud etapi läbimise järel tulla teadusesse ja ennast teosta-da. Selleks, et haridus ei jääks pooleli, on vaja anda inimestele võimalus dok-torikraad omandada – see tähendab, neil peab olema võimalus tegeleda neli aastat oma doktoriõpingutega ja selleks makstakse neile sedavõrd palju raha, et nad ei pea äraelamiseks tööta-ma, et hinge sees hoida. Seega: a) me peame olema suutelised tooma oluliselt rohkem raha TTÜ teadustegevusse, et oleks piisavalt loomingulist tööd ja

palka ka doktorantidele; b) doktoran-dikohad antakse neile juhendajatele, kellel on vastav projekt ja selle projekti läbiviimiseks rahaline kate; c) nõuded doktorantidele suurenevad, st nad peavad olema oma teadmistelt suure-pärased. Selleks rakendame doktori-miinimumi eksamid, mis saab olema tõendiks noore inimese sobivusest olla teadlane.

Kui Teist saab rektor ning viie aasta pärast ametiaeg lõpeb, siis millise ülikooli tahaksite oma järeltulijale üle anda? Milline on Teie nägemus TTÜ tulevikust?Jaak Aaviksoo: Ülikool on tema maine – seega loodan, et TTÜ on nii Eestis kui kaugemal veelgi mainekam. TTÜ-s on teadusel tähtis roll ja TTÜ-l on teaduses tähtis koht. TTÜ-sse tahe-takse tulla – õppima ja õpetama, aga ka koostööd tegema. Soovijaid on palju ja nende arv kasvab. TTÜ vilistlased on uhked oma ülikooli üle ja toetavad teda nii sõnas kui teos.Jakob Kübarsepp: Järeltulijaile annan kindlasti üle ülikooli, kuhu ka kõige tugevamad tahavad tulla õppima ja õpetama. Viie aasta pärast on TTÜ Eesti insenerikoolituse ja tehnikatea-duste liiderülikool, andmas tugevat panust ka loodusteaduste ja sotsiaal-teaduste valdkonnas ning tugevdanud

oma rahvusvahelist positsiooni ja näh-tavust Läänemere regiooni ja Euroopa tehnikaülikoolide hulgas. TTÜ täidab siis ka senisest eestvedavamat rolli Eesti majanduse ja riigi arengus ning on ettevõtetele väga oluline partner tehnoloogiaarenduses.Andrus Salupere: Kui püüda paari lausega kirjeldada, siis: • oleme tuntud kui üks Läänemere re-giooni juhtivaid tehnikaülikoole ning oleme teel Euroopa tehnikaülikoolide paremikku;• räägime tõhusalt kaasa Eesti ma-janduse edendamisel ja erinevate strateegiate ning arengupoliitikate kujundamisel, toimub aktiivne koostöö ülikooli ja ettevõtluse ning avaliku sektori vahel – oleme kujunenud Eesti ühiskonna ja majanduse teaduspõhise arengu veduriks;• oleme tuntud kui innovaatiline tuden-gisõbralik ülikool, kus austatakse aka-deemilisi traditsioone ja akadeemilist vabadust ning kus kogu liikmeskond teab, et nende mõtteid arvestatakse otsustamisprotsessides.Mart Ustav: Targem, oskajam, eda-sipüüdlikum, enesekindlam, noorem, võimsam, avatum, rikkam nii mate-riaalses kui vaimses mõttes ja ülikool, mille üliõpilaseks või teadlaseks-õppe-jõuks olemine on prestiižne ja lugupi-damist tekitav.


meie ÜliKool

IGLU AITAB TÄITA TÜHIMIKKU EESTI IT-HARIDUSES

Kristjan AiasteIglu OÜ [email protected]

Jutt Eesti IT-sektori kasvu pidur-davast tööjõunappusest kordub refräärina juba aastaid praktiliselt iga IT-ettevõtja suust, kuid lisaks jä-relkasvu hulgale on vähemalt sama kriitiline IT-hariduse sisu. Tallinna Tehnikaülikool ja tarkvaraettevõte Iglu alustasid koostööd IT-hariduse edendamiseks ja tudengite pare-maks erialaseks ettevalmistamiseks. Koostöö esimeseks väljundiks on kriitilise analüüsikompetentsi aren-damisele keskenduv uus õppeaine “Ärianalüüs”.

IT-turul selgelt näha, et nõudlus heade ärianalüütikute järele aina kasvab ning on hädavajalik tudengeid selle

töö jaoks juba koolipingis paremini ette valmistada. „Olles IT-arenduse tööjõuturuga hästi kursis, sai lihtsalt ühel hetkel selgeks, et meil on vajalik ja ka võimalik anda omapoolne panus IT-hariduse kvaliteedi tõstmisesse. Ot-sustasime pakkuda koostööd Tallinna Tehnikaülikoolile, et jagada seal oma praktilisi kogemusi äriinfotehnoloogia õppesuuna tudengitega,“ selgitas Aias-te.

Ärianalüüsi valdkonnas tugevate kom-petentside ja kogemustega Iglu tööta-jate ideede baasilt tehti Tallinna Teh-nikaülikoolile ettepanek töötada välja uus õppeaine, mis oleks aktuaalne ja põhineks parimatel tavadel. Informaa-tikainstituut oli Iglu ideest huvitatud ja aine “Ärianalüüs” ettevalmistused või-sid alata. Käesolevast kevadsemestrist õppekavasse jõudnud “Ärianalüüsi” ainekava väljatöötamine nõudis üli-koolilt ja Iglult põhjalikku tööd, mis

kestis terve aasta. Aine õppejõududeks on Iglu spetsialistid.

TTÜ Informaatikainstituudi professori Rein Kuusiku sõnul on nimetatud õp-peaine hea näide ülikooli ja erafirma edukast koostööst. “Tegemist on õp-peainega, milles teooria ühendatakse praktikaga. Selle üheks eesmärgiks on õppijad kurssi viia, kuidas äriana-lüüs reaalselt toimub,” sõnas Kuusik. Vaatamata sellele, et tegu on õppekava valikainega, on tudengite huvi selle vastu väga suur – ligi pool Äriinfo-tehnoloogia magistrantidest on aine deklareerinud. “Mis veelgi rõõmus-tavam - üliõpilaste tagasiside on väga positiivne,” lisas Kuusik.

Kristjan Aiaste sõnul on läbikukkunud IT projektidest 70% ebaõnnestunud just puuduliku või ebakvaliteetse äri-analüüsi tõttu. „Oma aines tegeleme põhitõdedega, mis aitavad läbikukku-


meie ÜliKool

misi vältida,“ selgitas Aiaste. Semestri jooksul teevad üliõpilased valmis pro-jektid ning võimalikult palju võetakse aluseks reaalses maailmas kasutusel olevaid tehnikaid ja töövahendeid.

Iglu analüütikud on IT-magistritele “Ärianalüüsi” tänaseks andnud kaks kuud ning vastuvõtt tudengite ja üli-kooli poolt on olnud väga positiivne. Aines keskendutakse miks-küsimus-tele, vaadatakse, miks IT-süsteeme luuakse ja millistele ärilistele nõuetele nad vastama peavad.

Ülikoolide ja IT-ettevõtete koostöös ei ole iseenesest midagi uut. Näiteks korraldavad mitmed IT-ettevõtted nn suveülikoole, mille kaudu leitakse endale uusi töötajaid. Suveülikoolide oht on aga Aiaste sõnul selles, et pä-rast suvepraktikat hakatakse ettevõttes kohe tööle ning õpingud jäävad pooleli. Ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogia-

keskuse uuringu tulemused näitasid, et juba esimesel aastal langeb kolmandik IT-üliõpilastest ülikoolist välja. Põhju-seks on õpingute ajal tööle asumine või liiga suur õpikoormus töö kõrval.

Iglu eesmärk on aga Aiaste sõnul hoo-pis motiveerida üliõpilasi haridust või-malikult heal tasemel omandama, pa-nustades ka omalt poolt selle kvaliteeti. „Järelkasvu ja IT-hariduse kvaliteeti panustamine on meie jaoks väga olu-line,“ räägib Aiaste. Tema hinnangul tuleb Eesti haridussüsteemil IT-õppe kvaliteedi tõstmiseks jätkata tihedat koostööd IT-sektori ettevõtjatega. „Loodan, et Iglu koostöö TTÜ-ga on siin heaks eeskujuks, millest võidavad nii üliõpilased kui ka valdkonnas tegut-sevad ettevõtted,“ lisas Aiaste. Lisaks on koostöö ülikooliga motiveeriv ka töötajatele – see on võimalus anda oma isiklik panus olulise mõjuga projekti ja IT valdkonna arengusse, jagada oma

kogemusi ja saada juurde esinemisos-kusi.

Iglu on Eesti tarkvaraarenduse, äri- ja IT-konsultatsiooni ettevõte, mis on spetsialiseerunud e-teenuste, avalike veebide ning erinevate rakenduste loomisele, pannes suurt rõhku kasu-tusmugavusele ja disainile. 2013. aasta alguses tegevust alustanud tarkvaraet-tevõte on seni näidanud kiiret kasvu nii müügikäibes kui kasumis. Möödunud aastal kasvatas Iglu võrreldes aasta va-rasemaga käivet kaks ja kasumit kolm korda. Iglu käive ületas möödunud aastal 2,5 miljonit eurot ja puhaskasum kasvas üle 300 tuhande euro.

Iglu suuremate klientide hulka kuulu-vad Eesti Telekom, Maanteeamet, Ees-ti Energia, Nordea Pank ja teised suur-ettevõtted. Iglu annab tööd Tallinnas ja Tartus kokku ligi 50 IT-spetsialistile. Uuri lisaks www.iglu.ee

Kristjan Aiaste - Iglu tegevjuht

16.15 Taiji treening, Tudengim

aja

18.00 Rektorikandidaa-tide debatt Tudengitele, Tudengim

aja


aja

19.00 Tipikate Rattamatkak-

lubi õhtune rattasõit


aja18.00 Esinduskogu koosolek, Ü

liõpilaskonna juhatuse valim

ised, I-228


aja

19.00 Tipikate Rattamatkak-

lubi õhtune rattasõit

Insenerivõistlus EBEC II voor, Tudengim

aja


aja10.00-21.00 N

ele Kukka disainkleitide m

üük, Tudengim

aja


aja

19.00 Tipikate Rattamat-

kaklubi õhtune rattasõit

09.30-16.00 Rahvusvaheline konverents “Elukestva õppe m

oderniseerimine”

19.00 TTÜ A

kadeemilise

Meeskoori ja Politsei- ja

Piirivalveorkestri kontsert, TTÜ

aula

10.00-16.00 Maailm

akoh-viku päev


aja16.15 Taiji treening, Tudengim

aja

19.00 Tipikate Rattamat-

kaklubi õhtune rattasõit

Mai

2015

18.00 TTÜ Tarkvaraarenduse

klubi Lapikud Veebirakend-use koolitus #2, SO

C-211A

20.00 TTÜ A

kadeemilise

Naiskoori, TTÜ

Kamm

erkoori ja rahvatantsurühm

Koidu-puna Em

adepäevakontsert “Kevadest kevadesse”, Tudengim

aja

Insenerivõistlus EBEC II voor, Tudengim

aja

16.00 TTÜ Vilistlaste N

ais-koori ja TTÜ

Akadeem

ilise N

aiskoori kontsert “Alm

a Tam

m 105”, M

ustpeade maja

ET

KN

RL

P23

45

67

89

10

1112

1314

1516

17

1819

2021

2223

24

2526

2728

2930

31

10.00 TTÜ jooks, Rauakooli

parklaKevadpüha!

17.00 TTÜ Puhkpilliorkestri

65. aastapäeva kontsert1

Foto: Raido Liiksmann

ET

KN

RL

P

KOH

TUM

ISENI Ü

LIÕPILA

STE XVI SÜVEM

ÄN

UD

EL 26.-28.06!

Tudeng Te

guTseb

TTÜ MEKTORY KESKUSE STARTUP ADDGOALS: “5 AASTA PÄRAST SOOVIME OLLA ENIM KASUTATAV PERSO-NAALSETE EESMÄRKIDE HALDAMISE PLATVORM MAAILMAS”

TTÜ Mektory innovatsiooni- ja ette-võtluskeskuses on endale kodu leidnud mitmed põnevad ja tublid iduette-võtted. Kõik nad tegelevad erinevate huvitavate teemadega, neil on entu-siastlikud meeskonnad ning igaühel on ka oma lugu rääkida.

Jagades oma teadmisi ja kogemusi, loodavad nad ka teisi noori tegijaid inspireerida ja anda omalt poolt panus, et innustada uute ja innovaatiliste ette-võtmiste tekkimist.

Sellel kuul on meil suur rõõm tutvus-tada teile AddGoals'i meeskonda ja tegemisi.1. Alustuseks, millega teie start-up AddGoals tegeleb?AddGoals on sotsiaalne platvorm, mis aitab edasipürgivatel ja aktiivsema elustiiliga inimestel oma eesmärke saavutada. Keskkonnas on võimalik hakata haldama (alates suvest 2015) eri tüüpi eesmärke, milleks võib olla näiteks bucketlist, harjumuste juhti-mine, võistlused, väljakutsed. Kuna oma unistusi ja soove on lõbusam ja efektiivsem ellu viia koos sõpradega,

pakub meie platvorm võimalust luua ka grupieesmärke, kus saab kas üheskoos või üksteise vastu eesmärgi teekonna ette võtta.

2. Kellele on AddGoals suunatud ja mõeldud?Meie sihtgrupiks on aktiivsed noored vanuses 18 - 35, kes soovivad oma elus rohkem saavutada.

3. Kuidas te selle ideeni jõudsite?Idee tuli isiklikust vajadusest - soov saavutada ja kogeda elus rohkem. Unistused ja mõtted olid küll üles kirjutatud ja enam-vähem organi-seeritud, kuid küsimus, kuidas need ka tõesti tehtud saada, jäi vastuseta. Rääkides tiimiliikmetega, jõudsime arusaamale, et sama küsimuse juures oleme kõik nõutuks jäänud ning turul probleemile rahuldavat lahendust ei olnud. Seega otsustasime lahenduse ise välja töötada!

4. Mis olid need teemad, mis oma idufirmaga alustades alguses enim raskusi ja muret tekitasid?1. Kuidas teha? Kuidas leida inimesi, kes kõik meie ideed realiseeriks?2. Kuidas idee rahaks teha? Kust leida raha, et jõuda tasuvuspunkti?3. Kas idee on ka teistele atraktiivne? Kas kogu töö ja aeg on väärt investee-

rimist?

5. Millise taustaga inimesed te ise olete ja mis motiveeris teid oma idufirmaga alus-tama?Enamik meie tiimiliikmeid on saanud oma esimesed ettevõtlusalased kogemused tudengiorganisatsioonist BEST (või olles muud moodi TTÜ-s aktiivne). Praktilisi eriala-lisi kogemusi oleme saanud muidugi oma töökohtadest ning start-up maailmaga kogemusi saanud enamasti läbi Mestre Network’i, mis on IT partner mitmetele erinevatele alusta-vatele ettevõtmistele, seda nii Eestis kui ka mitmetes teistes riikides. Start-up’i pisik sai alguse

Ken VeskiMektory [email protected]


ülikooli aktiivsemast eluviisist, kus sai proovida enda algatatud ideid iseseis-valt ellu viia. Väiksemad õnnestumised ja positiivne tagasiside andis meile julgust võtta käsile järjest suuremaid projekte ning siin me nüüd AddGoals’i kallal pusimegi.

6. Kui kaua olete oma start-up'iga tegutsenud ja kas ajaga on teie plaanid ka muutunud?AddGoals tegi oma esimesed sammud 2013/2014 aastavahetuse perioodil. AddGoals'i idee on iseenesest lihtne, aga lahenduse leidmine, mis rahuldaks erinevate isiksusetüüpide vajadusi, on olnud arvestatav proovikivi ning seetõttu on ka meie veebilehe struktuur ja strateegia selle ajaga muutunud.

7. Kuidas leiate oma start-up'ile rahastust?Hetkel oleme FFF faasis (founders, friends & family). See tähendab, et käime erinevate tuttavate juures, kes sooviksid liituda meie ettevõtmisega, mis on veel väga varajases staadiumis. Suhtlus on inimlikum ning vähemfor-maalne.Suvel on plaanis minna juba ingelin-vestorite ja fondide jutule, kus kogu tegevus hakkab üha formaalsemaks muutuma.

8. Mida võite pidada oma seniseks suurimaks saavutuseks?Kuna meie toode saab laialdaseks turundamiseks valmis juunis 2015, siis seniseks oleme rahul oma tiimi, ettevalmistusprotsessiga ning vahe-etappide tulemustega. Samuti usume, et Facebook’i like’ide arv (5000+) annab tagasisidet, et teemast huvitatud inimesi on palju.

9. Kus ja millisena näete AddGoals’i ühe ja edasi ka viie aasta pärast?5 aasta pärast soovime olla enim kasutatav personaalsete eesmärkide haldamise platvorm maailmas. 1 aasta pärast üle 100 000 kasutajaga platvorm.

10. Mis on olnud seni teie suurimaks katsumuseks?Kindlasti kasutajasõbralik veebilehe asetus (user experience). Funktsio-

Tudeng TeguTseb


naalsuste soove on palju, mis peaksid olema ka paindlikud erinevatel kasu-tusjuhtudel. Samal ajal tuleb hoida puhast joont disainis.

11. Kuidas eristute oma konkurenti-dest ja kas teil üldse on neid?Kaudselt on meil palju konkurente ning alternatiive. Kasvõi paber ja pliiats (või Google Spreadsheet) on üsna hea võimalus oma eesmär-kide haldamiseks. Samas kõikide seniste alternatiivide puudujääk on just sotsiaalsus, kokkupuude teiste inimeste ja sõpradega. Mitmetel platvormidel on küll palju kasutajaid registreerunud, samas aktiivsus kaob üsna ruttu, kuna üksi olles lihtsalt kaob distsipliin ja motivatsioon.Meid teebki eriliseks just sotsiaalsus - suund, mis keskendub inimeste omavahelisele suhtlemisele ja toeta-misele. Püüe luua motiveeritud ja edasipürgiv atmosfäär/keskkond, kus lehte külastades peaks iga kord saama väikese motivatsioonisüsti, et jõuda samm-sammult oma unistuste ja soovide täitumisele lähemale.

12. Kui rääkida käesolevast, 2015. aastast, siis mida loodate oma idufirmaga saavutada?Loodame jõuda oma tootega sinna-maani, et saaksime vähemalt Eesti tudengitele (esimene fookussihtgrupp) anda lisaväärtust nende ellu. See võib olla näiteks:- saab tõesti palju uusi ideid, mida oma elus võiks ära teha;- palju edulugusid uutest harjumusest/eesmärkidest, mis enne lihtsalt peas seisid, aga nüüd ka reaalselt ellu viidi;- motiveeriv keskkond, kus lihtsalt saab energiat päeva juurde.

Kui eestlased on AddGoals keskkon-naga rahul, siis hakkame juba eestlaste tublit ja edasipürgivat kultuuri ka

ülejäänud maailmale laiemalt tutvus-tama.

13. Mida peate oma seniseks kõige väärtuslikumaks kogemuseks? Suhtle oma sihtgrupiga juba esimesest sammust, idee tasandil. Mida rohkem nendega suhelda, seda varem saab ka vastused, mis on nende tegelikud huvid, probleemid, vajadused. Selline suhtumine, et teeme kõigepealt tiimi enda äranägemise järgi poolsalaja midagi valmis ja siis “tuleme turule”, ei toimi. Ka puuduv IT lahendus ei ole vabanduseks, miks ideed mitte reaalsete inimeste peal testida ja taga-sisidet küsida. Meie puhul on kõige kasulikum tagasiside tulnud näiteks koolituste korraldamise kaudu, kus sarnast keskkonda tekitada püüdsime. Need funktsionaalsused, mida täna automatiseerida soovime, tegime liht-salt tiimiga manuaalselt.

14. Mis muljed on teil TTÜ Mektory innovatsiooni- ja ettevõtluskesku-sest?Väga hea koht, kus TTÜ tudengid saavad testida ja prototüüpida oma ideid! Ruumid, varustus ning posi-tiivne atmosfäär on olemas, edasine on juba enda teha.

15. Millist väärtust näete selles, et olete TTÜ Mektory keskuses start-up?Meie ideedest on saanud reaalsus. On vägev unistada start-up’ist, aga hoopis

võimsam on see tegelikult teostada. Mektory on meil aidanud üle saada just sellest esimesest, samas kõrgeimast barjäärist.

16. Mis teile TTÜ Mektory keskuse juures kõige rohkem meeldib?Siin toimub igapäevaselt reaalne melu ja tegevused, mis meie tiimile pidevalt energiat annavad, et oma ideega ikka edasi liikuda. Miskipärast seal lihtsalt ei teki laiskuse tunnet, mis alati idee-dele kõige suuremad pidurid tõmbab.

17. Lõpetuseks, millist nõu annaksite inimestele, kes samuti mõtlevad oma ettevõtte loomisele?Tulge Mektorysse, külastage meie või teiste start-up’ide kontorit ja küsige küsimusi. Saame loodetavasti ka 5 min jooksul kasulikud olla, kuidas te oma ideedega edasi võiksite liikuda. Meilt see suurt tükki küljest ei võta ning oleme ise ka õnnelikud, kui saame teisi tudengeid aidata. Teie enda kasu võibki olla see, et saate kohe mitmeid selli-seid vigu vältida, mida me ise oleme pidanud läbima.

AddGoals’iga tutvu lähemalt siin: www.addgoals.com.

Kui Sul on kommentaare, mõtteid, ideid või küsimusi Mektory keskuse võimaluste kohta, siis palun kirjuta meile julgesti [email protected] või külasta meie Facebook'i lehte www.Facebook.com/Mektory.


Tudeng Te

guTseb

TTÜ TUDENGID MOBILE WORLD KONGRESSIL

MTÜ Robotexi ja TTÜ Robotiklubi liikmed Karl Laasik, Kaupo Raid, Rain Ellermaa ning Tõnis Märtmaa käisid 2. – 5. märtsini Barcelonas toimunud Mobile World Congressil. Eesti riik ja ettevõtted olid messil väljas e-Eesti paviljonis, mida haldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Meie meeskonna eesmärk oli pakkuda messikülastajale midagi uut ning põnevat. Kaasa oli võetud 2 jalg-pallirobotit ja mitmed minisumod. Jalgpallivõistlused toimusid sarnaselt Robotexil rakendatavate reeglitega, kuid neli korda väiksemal väljakul ja vähendatud pallide arvuga. Samuti oli üles seatud Mini Sumo väljak, millelt maha lendavad robotid tekitasid vaata-jate seas parajalt põnevust. Kolmel päeval peeti maha põnevad robotiteva-helised lahingud ning pealtvaatajatel oli võimalus panustamise abil võita VIP reisipakette Eestisse. Tegu ei olnud hasartmänguga, vaid võitja valimiseks tuli raha asemel panna vastavasse kasti oma visiitkaart. Auhind sisaldas lennupileteid ja võimalusi erinevateks tegevusteks Eestimaa pinnal.

Esimest korda korraldatud show`d olid menukad ning tõid e-Eesti paviljoni väga palju huvilisi. Tagasiside oli

igati positiivne ning Eestit peeti üheks parimaks oma riigi tutvustajaks kogu messil. Suur osa edus oli kindlasti ka meie etteastel, seda kinnitab asjaolu, et robotite show eksponeerimiseks on huvi üles näidatud ka teistel rahvusvahelistel messidel. Robotexil ja Robotiklubil on väga hea meel, et saime anda oma panuse Eesti inno-vaatilise ja teadmistepõhise majanduse tutvustamiseks.

Mobile World Congress on maailma suurim ja mõjukaim mobiilimess, mis toimus Barcelonas juba 10. korda. Tänavune üritus ületas kõik ootused, messist võttis osa rekordiliselt palju valdkonna spetsialiste ja ettevõtete esindajaid. Nelja päeva jooksul osales messil üle 93 000 inimese 200 riigist. Osalejatele pakuti mitmeid võimalusi enda tutvustamiseks, õppimiseks, inspiratsiooni kogumiseks ja koostöö-partnerite leidmiseks. Lisaks 2 100 osalevale ettevõttele toimus messil veel palju põnevat. Maha peeti üle 40 konverentsisessiooni. Pealaval tegi etteaste lisaks paljudele mõjukate ettevõtete juhtidele ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka. Aasta jooksul korralda-takse GSMA poolt Mobile 360 raames veel väiksemaid konverentse, mis keskenduvad regionaalsetele problee-midele. 2015. aastal toimuvad üritused Ladina ja Põhja Ameerikas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Euroopas.

Karl LaasikRobotex 2015 [email protected]

Fotod: Linda Uldrich


Tudeng TeguTseb

TULE KAASA ELAMA BALTIKUMI INSENERIVÕISTLUSELE TTÜ-S!

Kas Sina, armas lugeja, oled kunagi mõelnud, kuidas võiks reaalses elus tegutseda MacGyver? Mis juhtub siis, kui tal on kasutada piiratud koguses vahendeid ning piiratud koguses aega, et lahendada kriitilisel hetkel mõni ülesanne? Tuleb ragistada ajusid, jääda rahulikuks ning monotoonselt sekun-deid lugeva 80-ndate stiilis numbrilaua aina kahanevat näitu mitte tähele panna. Olukorra saab päästa, kasu-tades ainult roostetanud mutrivõtit, õngeritva, kahte kirjaklambrit, lambi-pirni, kartulist ehitatud patareid ning loomulikult auväärset Šveitsi tasku-nuga. Just sellist kogemust tahame pakkuda tudengitele üritusega, mille nimi on EBEC. Tõsi küll – erinevalt MacGyverist, ei ole EBEC-il osalejal tarvis rinda pista Albaania terroristi-dega ning kõik plahvatused on tugevalt mittesoovituslikud.

Iga aasta sügisel saavad Tallinna Tehnikaülikooli tudengid osaleda BESTi insenerivõistluse EBECi koha-likus voorus. Võistlusel osalemiseks tuleb moodustada neljaliikmeline meeskond. Võistluse käigus pannakse proovile tudengite praktilised oskused, innovaatiline mõtlemine ning mees-konnatöö. Võitjameeskondadele pannakse igal aastal välja auhinnad. Lisaks sellele lähevad kaks parimat tiimi Eestit esindama regionaalsel EBECi voorul – EBEC Balticul.

Regionaalvoorust võib edasi pääseda üleeuroopalisse finaalvooru, mis sellel aastal leiab aset Portugali linnas Portos.

BESTi üheks suuremaks eesmärgiks on viia kokku tudengid, ülikool ning firmad. Seda eesmärki täidavad nii BESTi karjääriüritus Võti Tulevikku, BESTi akadeemilised hooajakursused ning ka BESTi insenerivõistlus EBEC. EBECi ülesanded on välja pandud Eesti juhtivate firmade poolt ning tihti sisaldavad need endas mõne reaalsest elust pärineva tehnilise probleemi lahendamist. Noor insener saab enda oskustega silma paista ning ennast tõestada. Selleks, et osaleda EBECil, pole tarvis omada põhjalikke erialaseid teadmisi või hiilgavaid õpitulemusi. EBECil on edu saavutanud ka paljud esmakursuslased. Võistluse puhul on kõige tähtsam tudengi ettevõtlikkus, julgus ennast teostada ja soov oma kätega midagi valmis teha. Täpselt samamoodi, nagu kõik TTÜ tudengid saavad kandideerida BEST-i hooaja-kursustele, saavad nad osaleda ka EBECi kohalikus voorus. Kusjuures mõlemal juhul on tegevusel osalemine tudengile tasuta.

Sellel aastal korraldab Tallinna BEST-i grupp lisaks kohalikule EBEC-i voorule ka EBEC Balticut. Insene-rivõistluse regionaalvoor leiab aset Tallinna Tehnikaülikoolis 15. - 18. mail. Omavahel võistlevad tudengid Eestist, Lätist, Leedust ning Vene-maalt. Võistlus koosneb kahest osast

Joonatan RenelEBEC Baltic [email protected]

– teoreetiline ülesanne (Case Study) ning praktiline ehitusülesanne (Team Design). Eestit esindavad kaks mees-konda. Esimene meeskond lahendab teoreetilist ülesannet ning sellesse kuuluvad TTÜ üliõpilased Paula Kristel Kaljula, Riina Maruštšak, Mikk Müraus ning Priit Trikker. Teine meeskond hakkab paralleelselt lahendama praktilist ehitusülesannet ning meeskonda kuuluvad Kaupo Raid, Martin Ploom, Erko Pettai ning Kristjan Möller.

Nagu ka kohalikul EBEC-il, on üritusel kohal Eesti ja Baltikumi firmad, kes panevad tudengitele välja ülesande või tulevad lihtsalt üritust jälgima. Prae-guseks on enda osalemist kinnitanud juba Eesti üks suurimaid terviklikke IT-lahendusi pakkuvaid ettevõtteid Helmes AS ning lennutehnika korras-hoiuga tegelev firma Magnetic MRO AS.

EBEC Baltic on pealtvaatajatele avatud. Kutsume inimesi kaasa elama tudengitele, kes loovad piiratud aja jooksul etteantud vahenditega insene-rilahenduse. Lisaks sellele saab jälgida ka lõpplahenduste esitlemist žürii ees. Ülesanded on tihti mängulised, kuid võivad olla seotud ka mõne reaalse tootmisprotsessi või tehnilise problee-miga. Eelmistel aastatel on võistluse käigus tulnud ehitatada näiteks töötav kraana, väike amfiibsõiduk, sensor jõu mõõtmiseks jne. Üritusele on oodatud kaasa elama kõik huvilised ning eriti TTÜ tudengid.


ESINDUSKOGUST, ENDAST

JA ESINDAMISEST

Veidi enam kui aasta tagasi TTÜ Üliõpilaskonna Esinduskogusse kandi-deerides ei osanud ma selle tegemistest liiga palju arvata. Nüüd, alustades Esinduskogus oma ametiaja teist aas-tat, oskan ma juba üht-teist öelda. Alustuseks räägin sellest, mida olulist me tehtud saime, mida ma isiklikult Esinduskogus olemisest sain ning mida tuleks teisiti teha.

Kevadel valitud Esinduskogu saab alati oma esimese suure tööülesande-na Üliõpilaskonna juhatuse valimise kohustuse. Kuna enamik Esinduskogu liikmeid on selles ametis esimest kor-da, siis on arusaadav, et uue juhatuse valimine ei ole just lihtne ülesanne.

Uus juhatus sai siiski valitud ning kogemused omandatud. Saadud koge-mused tulid juba üsna pea kasuks ning talvel sai pärast senise juhatuse esime-he taandumist uus juhatuse esimees valitud. Kuna maikuu Esinduskogu koosolekul valitakse uued juhatuse liikmed, siis võin julgusega kinnitada, et juhatuse valimises hakkan ma juba küllaltki osavaks muutuma, nõnda ka üheksa ülejäänud Esinduskogu liiget, kes oma ametiaega teisele aastale pikendasid (jah, Esinduskogu liikmed saavad enda ametiaega soovi korral pikendada).

Kindlasti oli eelmise Esinduskogu koosseisu üks suuremaid saavutusi (küll mitte Esinduskogu ainuosalusel) üliõpilaste arvamuse kujundamine rek-tori valimisteks. Dokument sai suur, tähtis ning mitmete rektori valimistega seotud inimeste jaoks üllatavalt sisu-kas. Aaviksoo, muide, tsiteeris debatil dokumendi esimest punkti. Aasta jooksul sai ümber tehtud palju muid-ki dokumente ja neid tudengkonnale sobivamaks ja paremaks muudetud. Eks ole teatavas mõttes saavutuseks ka see, et Üliõpilasesindus jätkuvalt hästi toimib ning tudengiorganisatsioonid suuresti tänu Üliõpilasesinduse toele arenevad.

Mina, olles Esinduskogu pigem ak-tiivne (tüütu) liige, olen selle Esindus-kogus oldud aastaga saanud asjalikke kogemusi. Esinduskogu liikme töö koosneb suures plaanis kahest osast: dokumentidega töötamisest ning koosolekul küsimuste, ettepanekute ning argumentide esitamisest. Kuna ma mõlemat tegevust haiglasel kombel naudin, siis saab tõdeda, et õnnestus enda hobid tööga ühendada. Esindus-kogu liikmena saab hea ülevaate õigus-like dokumentide loomisest, sellest, mis on peamised tähelepanematused,

mis nende loomisega kaasnevad ja ka sellest, miks need dokumendid on olu-lised (ehk milline jama rakendamisel juhtub, kui dokument niru tuleb). See-ga mulle aasta Esinduskogus meeldis (millest tuleneb ka fakt, et ma Esin-duskogus jätkan) ning usun, et ma ei ole ainus imelik, kes Esinduskogusse kandideerimisega rohkelt võidaks.

Paraku ei ole kõik nii roosiline kui paistab ja minu hinge jääb kripeldama ka mõningane pettumus. Esinduskogu ei ole tudengiesindamise tipp, vaid pi-gem selle baasmiinimum. Kuigi Esin-duskogusse valitakse teaduskondade teotahtelisemad ja tublimad tudengid, siis jäävad paljud meist Esinduskogus hätta. Esinduskogu liikmetel puudub reaalsete muutuste ellu viimiseks tih-tipeale vajalik kogemus, aga eelkõige vajalik teave. Esinduskogus olles toimub 1 - 2 koosolekut kuus, mille jooksul lihtsalt pole võimalik end Üli-õpilasesinduse tegemistega piisavalt kurssi viia, et osata otsuste tegemises kaasa rääkida.

Seetõttu ongi vajalik, et Esinduskogu liikmed oleksid ka väljaspool Esindus-kogu aktiivsed: üliõpilasnõukogudes, tudengiorganisatsioonides või Üli-õpilasesinduse personalis. Niimoodi on võimalik tagada, et Esinduskogu kannaks oma tõelist rolli tudengite esindajana.

Kõigest eeltoodust lähtuvalt loodangi mina järgneva aasta Esinduskogu koosseisult, et Esinduskogu liikmed võtavad aktiivsemalt osa poliitikate ku-jundamisest, näitaksid üles algatusvõi-met ka uute ideede genereerimise näol ning oleksid konstruktiivselt kriitilised partnerid Üliõpilaskonna juhatusele ning personalile. Meid kuulatakse, me peame ainult võimalust kasutama ja tudengeid esindama.

Sander UdamEsinduskogu [email protected]

ArvAmus

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology


ArvAmus

DOKTORANDITOETUSEST

Märtsikuu Studioosuses kirjutasin ma põhjalikuma artikli doktoriõppest, mille lõpuosas mainisin ka sellist hu-vitavat teemat nagu doktoranditoetus. Hetkel on täiskohaga õppiva doktoran-di toetus 422 € kalendrikuus. See on olevik, kuid järgneva artikli sooviksin ma pühendada doktoranditoetuse minevikule ja tulevikule ning rääkida sellest, miks see nii oluline on.

Doktoranditoetus kehtestati Eestis aastal 2004. Toona oli doktoranditoe-tuse suurus 6000 EEK ehk 383,47 €, mis moodustas tollasest keskmisest palgast 80%, mis pole ju sugugi mitte halb. Seejärel aastad möödusid, dok-toranditoetus jäi aga samale tasemele. Muutumatuna püsis see 10 aastat, mis näitab igale loogiliselt mõtlevale inimesele selgelt ära, et toetust saava inimese elustandard langes selle aja jooksul oluliselt. Alles pärast 10 aasta möödumist, eelmise aasta septembris, otsustati doktoranditoetust tõsta. Sügi-sel vastu võetud otsusega tõsteti alates selle aasta 1. jaanuarist doktoranditoe-tust 10% võrra 422 €-ni. Kuigi tõus ise on tervitatav, peab paraku tõdema, et tegemist pole tõusuga, mis doktorante rahuldaks. Arvestades seda, et 2014. aasta IV kvartalis oli keskmine bruto-kuupalk Eestis 1039 €, siis uus toetus on sellest vaid 40%. See tähendab, et kui soovitakse doktorantidele tagada samasugust elustandardit nagu 2004. aastal, peaks toetus tõusma umbes 830 €-ni.

Seda kõike kirjutades olen ma realist ja saan aru, et riigieelarve võimalused on paraku piiratud. Muuseas olgu fakti mõttes mainitud, et doktoranditoetus ning teised õppetoetused on paika pandud riigieelarve seadusega (nt 2015. aasta riigieelarve seadus, RT I, 29.12.2014, 79). Sellegipoolest tuleks teha pingutusi, et doktoranditoetus tõuseks võrreldes praegusega veelgi. Kui 80% keskmisest palgast ei ole võimalik, siis ehk 60% keskmisest? Selge on see, et toetuse tuntav kasv on äärmiselt oluline.

Kui küsida, miks on doktoranditoetuse kasv oluline ning miks on tähtis, et see summa oleks nii suur kui eelarve parasjagu võimaldab, siis on õige aeg peatuda sellel, mis see doktoranditoe-tus siis õigupoolest on. Nagu öeldud, saab doktoranditoetust täies ulatuses täiskohaga doktoriõppes olev inimene. See tähendab, et doktoriõppes olemine on inimese jaoks justkui töö ja dok-toranditoetus teoorias tema ainuke sissetulek. Kui 422 € tundub toetusena kõrge, siis vaadates asja selle nurga alt, et selle summaga tuleb tasuda elamis-kulud, toit, riided ning muud väljami-nekud, siis polegi see summa enam eriti suur. Eriti kurioosseks läheb lugu siis, kui doktorandil on peres kasva-mas ka lapsed, sest ei maksa unustada, et doktoriõppes õppivad inimesed pole enam oma esimeses nooruses.Seega, kui soovitakse, et doktoran-ditoetus täidaks oma eesmärki ning inimesed keskenduksid täisajaga õpin-gutele ega käiks nende kõrvalt tööl, siis peaks toetuse määr võrreldes senisega tuntavalt tõusma. Just tööl käimise va-jadus on üks peamisi põhjuseid, miks doktoriõpingud paljudel venima jää-

vad. Märkimisväärne on fakt, et kuigi doktoriõppe nominaalaeg on neli aas-tat, mis on siiski üsna pikk ajaperiood, jõuab selle aja jooksul kaitsmiseni vaid umbes 20% doktorantidest ning kesk-miseks doktoriõppe kestuseks 2011. aasta seisuga oli 80 kuud (see on 6 aastat ja 8 kuud). Halvematel juhtudel võivad aga õpingud sootuks katkeda.

Ma pole nüüd küll diplomeeritud majandusekspert, kuid olen enam kui veendunud, et summad, mida riik kaotab selle arvelt, et doktorantide õpingud jäävad venima või katkevad sootuks, on tunduvalt suuremad sum-madest, mis kuluksid suurema toetuse maksmiseks. Ei maksa unustada, et doktorantidest saavad hiljem teadlased ja õppejõud, kes Eesti majandust ja haridussüsteemi tulevikus arendavad ja kujundavad, kuid kui pole (lõpeta-nud) doktorante, pole ka õppejõude ega teadlasi. Kui pole aga õppejõude ega teadlasi...Noh, lugejad on ise arukad inimesed...

Lõpetuseks mainin, et ma pole oma mõtete ega visiooniga üksi. Tõtt-öelda motiveeris mind neid ridasid kirjutama 19. märtsil Eesti Päevalehe arvamus-rubriigis ilmunud Liina Hirve artikkel „Doktoranditoetust tuleb tõsta“. Liina Hirv, neile, kes ei tea, on Tartu Ülikoo-li üliõpilasesinduse aseesimees. Seega on doktoranditoetuse tuleviku pärast mures mitmed inimesed üle Eesti ning otsustajad võiksid seda silmas pidada.

Lõpetuseks väike tsitaat, mis peaks hästi haakuma eeloleva jutu mõttega:„The future belongs to those who pre-pare for it today“ – Malcom X

Taavi SimsonReporterTTÜ Üliõ[email protected]


ArvAmus


KulTuur

27. - 30. mai 2015 esineb Tallinnas, Saku Suurhallis, taas maailmakuulus Cirque Du Soleil, mis toob sel korral Eesti publikuni lavastuse nimega Qui-dam.

Cirque du Soleil, tõlkes päikesetsirkus, on Kanadast pärit maailma suurima mastaabiga meelelahutaja, mille asu-tasid kaks tänavaesinejast sõpra 1984. aastal ja mille aastane käive on täna-seks kasvanud ligi miljardi dollarini. Tsirkuse show’d on kuulsad oma jah-matavate trikkide ja peadpööritavate lavaefektide poolest. Lavastustes ei ka-sutata loomi ning tegevus on tihti väga tegelastepõhine – sarnaselt teatriga on igal esitlusel oma pea- ja kõrvaltegela-sed, kindel süžee ja kulminatsioon.

Päikesetsirkus arenes hoogsalt 90ndatel ja 2000ndatel aastatatel, kui üksikutest turneedest Kanadas sirgus ulatuslik tsirkuseimpeerium ning paar-

ikümne aastaga külastati ligi 300 linna ning kõiki maailma mandreid.

Kuigi Circque du Soleil on oma loomult rändtsirkus, on siiski mõnes kohas – nt Las Vegases – olemas ka püsivad show’d. Vegases külastab seda igal õhtul ligi 9000 inimest. Tsirkus on oma säravate etenduste eest saanud ka mitmeid auhindu – neli Pri-metime Emmy auhinda, kolm Gemini auhinda, oma täht Hollywoodi Walk of Fame’l jm.

Erinevalt teistest Cirque du Soleil' etendustest ei vii selleaastane etendus Quidam publikut väljamõeldud reaal-susesse, mida asustavad kujuteldavad ja muinasjuttude tegelaskujud. Pigem on tegemist meie pärismaailma uuri-misega, kus elavad lihtsad inimesed oma lihtsate muredega. Quidam jutus-tab noorest tütarlapsest nimega Zoé, kes põgeneb oma kujuteldavasse maa-ilma. Ükskõiksed ja apaatsed vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu ning Zoé elu näib olevat kaotanud igasuguse tähenduse. Püüdes seda tühimikku täi-ta, laseb Zoé oma meeltel rännata, kus ta kohtubki tegelastega, kes innustavad teda oma hinge vabaks laskma.

Nagu teisteski lavastustes, osalevad ka Quidam’is artistid ligi 20st erinevast riigist. Üle kahe tunni kestvas lavas-tuses saab publik imetleda oivalisi tasakaaluetteasteid, Newtoni seadusi eiravaid tantse metallrõngaste sees, žongleerimiskunsti, hüppenöörikava ning uskumatuid akrobaatikatrikke. Sealhulgas ka mitme auhinnaga pär-jatud banquine-etteastet, kus viisteist artisti moodustavad inimpüramiide, rabades pealtvaatajaid täiusliku kulg-liikumisega justkui Füüsika I prak-tikumis või nn Hispaania võrke, kus akrobaadid lendlevad kõrgel lava kohal üksteise järel või kõik koos sööstes tühjusesse, ainsaks toetuspunktiks vaid keskkoha või pahkluude ümber keerduvad köied.

Loodetavasti on paljud mai lõpuks oma kevadsessiga ühele poole saanud või vähemasti lõpusirgele jõudmas ning väike meelelahutus ei röövi liialt palju aega. Päikesetsirkuse etendus on väärt külastamist ning sellest saadud elamused võivad veel pikka aega posi-tiivset järellainetust tekitada. Tegutse kiiresti, sest etendusi on vaid viis ning piletid lähevad tavaliselt nagu soojad Balti jaama tšeburekid!

Konstantin JefimovReporterTTÜ Üliõ[email protected]

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015

Tudeng Te

guTseb

WE ARE LOOKING FOR:

Minimum requirement: 2 completed semesters of bachelor programContact: [email protected]


(for mechanic/mechatronics students)

Minimum requirement: 2 completed semesters of bachelor program, pref-erably 1 completed semester of master programContact: [email protected]

For monitoring technical interfaces of different satellite subsystems, cre-ation and supervision of project technical documentationMinimum requirement: 1 completed semester of master program, knowl-edge on mechanics, electronics and IT is requiredContact: [email protected]


PRO GRAMME R IN IMAG E PROCE SSING

START — ASAP, minimum term of participa-tion — until the end of spring semester 2016. Participants will be granted academic points.APPLICATION DEADLINE — 23 April.

Please send your free form motivation letter and CV to a relevant contact email.

For more information, please use the contact emails.

Get involved in building the first TTU satellite and don’t miss your chance to get real hands-on experience with the ambitious international and interdisciplinary project!


TTÜ-MEKTORY SATELLIIDIPROGRAMM

… areneb ja loomulikud toimuvad pro-jektis ka muudatused.

Esiteks, 27.03.2015. a esitas satellii-diprogrammi meeskond oma projekti esialgse kirjelduse (Preliminary De-sign Review ehk PDR), mis on olnud projektis osalejatele oluline päev: seits-me tiimi esindajad kirjeldasid võima-likult detailselt oma osa ning esitasid oma töö tulemused erinevate TTÜ teaduskondade esindajatele, professo-

ritele, MEKTORY tootmispartneritele ning välishindajatele.

Esitamise tulemusena saadi ka väär-tuslikku tagasisidet. Tehtud tööd hin-nati kõrgelt, eriti arvestades etteantud ajakava. Samuti on saadud soovitused viia projekti sisse mõned muudatused. See on loogiline, kuna tegemist on ju esialgse disainiga, mida saab veel muuta. See ongi põhjus, miks pole veel satelliidi täpset spetsifikatsiooni avaldatud – enne PDR-i polnud need andmed veel kindlad.

Hetkel on aga kindel see, et projekt on unikaalne ning saanud hea stardi, pakkudes oma osalejatele ka edaspidi võimalust töötada eri väljakutsete val-

las ning saada ainulaadset kogemust.

Teiseks vaatasime hoolikalt üle kõik nimekonkursile saabunud variandid. Valisime töönimeks välja MEKTOLI-TE, kuigi see pole veel lõplikult kin-nitatud. Selline nimevariant on tulnud mitmelt pakkujalt, lisaks ka paar va-rianti muu kirjutamisviisi, kuid sama sisuga. Võitjaga võetakse ühendust.

Ja viimaseks - projekt vajab uusi osa-lejad – lausa mitme tiimi juhid teatasid vajadusest tiimikaaslasi juurde saada! Info on juba ilmunud TTÜ infostendi-dele ning Studioosuse trükkimise het-keks võib-olla vananenud, aga tõsise huvi korral miks mitte üle küsida? Igal juhul, seda peaks tegema viivitamatult.

Aleksandr ZhigalovMEKTORY Satelliidiprogrammi kommunikatsiooni-meeskonna [email protected]

TeAdus


MORGAN PAGE - IN THE AIR (ELKOE REMIX)

I share a tremendous passion for music, travelling, irritating people and breaking the noise. I am also a big movie fan (although not lately, because my laptop has a life of its own and I am still wrestling with my personal economy crisis to go to cinema). So in my spare time I take a pencil, then put it aside, because that is not what I wanted to take in the first place, reach out for a glass of liqueur with milk and start hallucinating with ideas. No, I am not a drinker or zonked, but I tend to lie.

I still remember this idea for a movie, that I would really like see appearing on a big screen someday. It is about a guy from Gibraltar (do not ask me why I chose that place), who is going to fly to Italy for a holiday, but the protago-nist is in such a hurry, that he catches the wrong flight and gets on a plane to

Dmitrii StepanenkoColumnist

TUT Student [email protected]

esn co

rner

Tallinn. The guy is so worn out that he falls asleep during the flight and when the plane finally lands he still thinks that he has arrived to Italy and tries speaking in Italian. Instead of replies he gets a pack of bewildered and con-fused looks in return. Once he gets out of the airport he begins to realise that something is wrong. When he reaches the centre of the city, the brutal truth descends onto his shoulders: he is still quite far from Italy…

Instead of enjoying such a random trip, the character spends his time be-ing angry at everything and everyone and tries as hard as he can to get his tickets to Italy. He ignores everything else but his ignorance and displeasure eases as he meets a girl (yes, yes, an Estonian one) and falls in love with her. She tells him everything about the city, Estonian culture and tradi-tions and the mysterious guy falls in love with the country as well (yes, he has quite a big heart to love several things at the same time, which is quite typical for men, I presume) and de-

cides to stay in Estonia with her. For those who are curious what happens in the end, he gets a lung cancer and dies of severe bleeding.. No, no, I am just kidding!

The point of the story is to show how much time we spend between the ravenous teeth of hatred instead of using our chances and enjoying what a little spark of coincidence brings to us. We tend to judge and have a negative outlook about the things that do not happen the way we want them to. However, one can never know what surprises life can bring them even in such a small country as Estonia. As the saying goes: ”We are the black-smiths of our own fate”. I believe that life is too short to ignore the opportu-nities we get. Anyway, I need to finish another glass of liqueur, without the milk unfortunately since it has ex-pired, and randomize my chances.

By the way, I still have not told you what happens in the end of that story! So there they were...


It feels just like yesterday when I was in Tbilisi writing my very first article for Studioosus and now, time has already come for the last issue of the year. Even though I still have two months to spend in Estonia, this is my last chance to write in Studioosus and that means that the end of my Erasmus exchange is ap-proaching. That bitter-sweet feeling of going home is becoming stronger and stronger. But as the well known saying by Dr. Seuss goes - "do not cry because it is over, smile because it happened", so here I am smiling and appreciating all the great things that have happened to me during my exchange in Estonia.

It has been a unique and exceptional year - I have made so many friends from almost all over the world, had lot of new experiences, I have jumped into the frozen lake, started to learn a new language, learned to appreciate my mom's exceptional cooking skills... But what makes my little Eesti so special and what I will miss the most are those small things that seem unimportant but that manage to stay in your mem-ories forever. I will miss how peaceful everything is here – calm streets, si-lence on public transport, interrupted by the very famous phrase among the Erasmus students – “järgmine peatus”. I will miss taking walks in the beauti-ful old town, watching sunset over Tal-linn from the sky bar and eating huge pancakes in Kompressor. I will miss our ''singing excersises'' in Estonian

class, crossing the street without look-ing for the cars, and of course, I will miss kohuke. And, maybe, just maybe, if I get really sentimental, I might even miss those -15 degree moments, when you almost freeze all the way to the bones and you have to take compulsory ice skating "lessons". I also have a sus-picion that for a very long time I will be saying “tere” and “aitäh” to people after returning home.

Estonia turned out to be so much more than I expected. It has definitely con-quered my heart and I am determined that this will not be my last time visit-ing the land of marvellous castles and forests. Aitäh, Eesti, and see you soon (well, at least, in four years for the next laulupidu, hopefully)!

Mariam MalidzeColumnistTUT Student [email protected]

esn corner

"... SMILE BECAUSE IT HAPPENED"DR. SEUSS

REKTORI RÄNDKARIKA VÕITJA ON SELGUNUD!

Rektori Rändkarika 2014/2015 õppeaastal on võitnud Ehi-tusteaduskond. Lõppeval õppeaastal läks konkurents ürituse viimastel etappidel äärmiselt tihedaks ning võimaliku võitja ennustamine enne viimase etapi lõpptulemusi oleks olnud ilmselgelt ennatlik. Lõppvõistlusena toimunud maleetapi eel jagunesid tulemused paremusjärjestuses selliselt: Ehitustea-duskond 49, Mereakadeemia 48 ning tiitlikaitsja Mehaanika-teaduskond 46 punkti.

Karikasarjal võisteldi kokku kaheksal alal ning ühel lisaalal:kOrvpallpetankJõusaali mitmevõistluspOkkersaalihOkilauatennisuJuminemalevõrkpall - lisaetapina kahe favOriidi vahel.

Esmakordselt karikasarja ajaloos on esimese ja teise koha punktid jagunenud võrdselt ning kuna üldreeglites selle kohta eraldi reeglit ei olnud, siis otsustas sarja peakorraldaja koos

Martin MalmSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

mehaanika- ja ehitusteaduskonna esindajatega konsen-suslikult, et parima selgitamiseks korraldatakse kahele nimetatud teaduskonnale lisaetapp, milleks favoriidid ise valisid võrkpalli.20. aprillil toimunud kahe teaduskonna vahelise lisaetapi võitis ülekaalukalt ehitusteaduskond. Mehaanikateadus-konnal oli kaasatud küll väga emotsionaalne ja häälekas toetajaskond, kuid ehitajate ülekaalu sellega korvata ei suudetud ning vastu tuli võtta 3:0 kaotus.

Rektori Rändkarikasarja üldvõitjat pärjati rändauhinna-ga, milleks on pronksist Kalevipoja kuju.

rektOri karikasarJa üldtabeli seis:i. ehitusteaduskOnd 56ii. mehaanikateaduskOnd 56iii. mereakadeemia 52iv. energeetikateaduskOnd 45v. maJandusteaduskOnd 32vi. sOtsiaalteaduskOnd 30vii. it-teaduskOnd 27viii. keemia- Ja materJalitehnOlOOgia teaduskOnd 14iX. matemaatika-lOOdusteaduskOnd 5

Kõige napimalt jäi esikolmiku konkurentsist välja Ener-geetikateaduskond, kellel oli etapivõite küll tervelt kaks, kuid saatuslikuks sai ilmselt ujumisvõistluselt puudumi-ne.

sPorT



ÜLIÕPILASTE SUVEMÄNGUD LÖÖVAD TAAS REKORDEID

26.–28. juunil toimuvad Käärikul juba 16. Üliõpilaste Suvemängud, mis on saanud tudengite seas üheks kõige po-pulaarsemaks ühisürituseks, kus igal aastal osaleb järjest rohkem üliõpilasi.

Millised on peamised muudatused programmis?Toimunud on mõned muudatused võistkondlikel aladel. Enam ei toimu veepalli, kuid lisandunud on kaks uut võistkondlikku ala – rahvastepall ja mudavõrkpall. Samuti on ürituse programmi hajutatud, et huvilised saaksid rohkematel aladel kaasa lüüa. See aga tähendab seda, et aktiivne programm algab juba reede lõunast (Tutvu programmiga lähemalt siin: www.suvemängud.ee/uldinfo/ajakava). Lisaks on korda tehtud ka võrkpalli-

Martin MalmSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

väljakud ning mis Indiaca huvilistele kindlasti oluline - viimast korda saab sellel aastal ka liiva peal mängida! Kokku on suvemängudel võimalik osaleda 34 erineval alal ning kolmel koolitusel (Ultimate frisbee, tennis ja orienteerumine). Tudengite pakutud uudisaladest valiti välja mullijalka ja Tour de KääriQ. Mullijalka näol on tegemist jalgpalli-laadse mänguga, kus osalejad on õhuga täidetud mulli sees. Teise uudisala tagamaad paljastatakse juba kohapeal.

Kui palju tudengeid suvemängudest osa võtab?Eelmise aasta suvemängudel osa-les natuke üle 1500 üliõpilase 21-st kõrgkoolist. Sellel aastal oli sama arv pileteid müüdud juba 31. märtsiks. Tehnikaülikoolist registreerus esime-ses voorus 340 tudengit, mis on 50 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige aktiivsem teaduskond oli ehitusteaduskond, kust märtsi lõpuks oli registreerunud 80 tudengit.

sPorT

EElmisE aasta tOP3:

KõigE sPOrtliKum KõrgKOOl (Pari-mad tulEmusEd) Tallinna Tehnikaülikool: 344 punktiTallinna Ülikool: 321 punktiTartu Ülikool: 279 punkti

KõigE aKtiivsEm KõrgKOOl (rOhKEm OsavõttE)Tallinna Tehnikaülikool: 792 korda (osalusindeks 2,39)Tallinna Ülikool: 629 korda (osalusin-deks 2,69)Tartu Ülikool: 461 korda (osalusindeks 1,69)

Karta võib, et sellel aastal tuleb konku-rents esikolmikus tihedam. ;)Pilet suvemängudele maksab nüüdsest 45 € ning see hõlmab endas osavõttu kõigist võistlusaladest ja toitlustust kogu ürituse vältel.Tipikate registreerimine ja info män-gude kohta: www.ttu.ee/svmÜrituse koduleht: www.suvemängud.ee


HALVA HUUMORI INSTITUUT

Aleksander [email protected]

Meie instituut maitseb nagu kana!

Vaimuhaigus- Cum laude, cum laude! - hüüab patsient vaimuhaiglas!- Mis tal viga on? - küsib külastaja.- Ta on veendunud, et on Napoo-leon! - vastab arst.- Aga miks ta cum laude karjub?- Eile lasi ta siit jalga ja lõpetas majandusteaduskonna! -

KarjäärinõuanneTudeng eksleb mööda koolimaja ja peatab viimaks kinni ühe õppejõu. - Vabandage, Kuidas ma rektoraati pääsen? - - Kas te töötate ülikoolis? - Uurib õppejõud selle peale vastu.- Ei, tööta! -- No siis alustage loengute pidamist mõnes instituudis ning hea töö ning kolleegide lugupidamisega oodake edutamist ennast rektoraati! -

Huumor

ParandusVaene IT tudeng vaatab oma hinne-telehte. Hinded on viletsad. - > SET grade value=’5’ - Mõtleb IT tudeng.

SUDOKU


sudoKu

Mai 2015

Documents

Transcript of Mai 2015