Spordiplatsid. Mänguväljakud

KorvpallTänavakorvpall

Spordiplatsid. Mänguväljakud

Raamatu väljaandmist toetavad

KorvpallTänavakorvpall

Koostanud:

Välja andnud:

Kaanekujundus:

Trükitud:

Eesti Olümpiakomitee 2004

Kõik õigused reserveeritud

OÜ Kivisilla

Eesti Olümpiakomitee

Kala Ruudus

Aktaprint

©

Toetaja: Hasartmängumaksu Nõukogu

Sissejuhatus

Asukoha valik

Väljakute suurused

Väljakute rajamine

Väljakute varustus

Väljakute valgustus

Väljakute hooldamine

Kalkulatsioonid

Kirjandust

3

4

7

10

16

18

19

20

22

Korvpalli ja tänavakorvpalli väljakud

Sissejuhatus3

Korvpall on üks populaarsemaid javaadatavamaid spordialasid tänumeeskonnatööst tulenevateleväärtushinnangutele,emotsionaalsusele ja healeorganiseerituse tasemele (klubid,seltsid, liidud jne.). Tänavakorvpallieelisteks tavakorvpalli ees onlihtsamad väljakud, väiksemadvõistkonnad mis võimaldavadmängijail aktiivsemalt mängusosaleda ja selle harrastamiseodavus. Käesolev juhend onmõeldud eelkõige väljakuomanikule, haldajale, ehitajale jateistele korvpallist huvitatutele.

Võistluskorvpalli mängitakseenamasti sisehallides. Avalikudkorvpalli- ja tänavakorvpalliväljakudlaiendavad ala harrastajate hulka ja

on heaks taimelavaks tulevasteleprofisportlastele. Välisväljakudparandavad laste ja täiskasvanutekehakultuuri ja spordiga tegelemisevõimalusi, kutsuvad viibima õues, onkokkusaamise kohaks, ning seal onvõimalus läbi viia ka koolide kehalisekasvatuse tunde, erinevaidspordivõistlusi ja tänavakorvpalliturniire.

Väljaku rajamisel ja varustusesoetamisel tuleb materjalide jakonstruktsioonide valikul lähtudalisaks hinnale ka sellest kui suur onnende edaspidine hooldusvajadusja kas nad on võistlustekorraldamiseks sobilikud. Oluline onjälgida, et väljak oleks kasutajateleturvaline ja meeldiv kasutada ningsobiks ümbritsevasse keskkonda.

Asukoha valik 4

Tasuvus. Väljakute kavandamistpeaks alustama eesmärkide selgestmääratlemisest ja olemasolevaolukorra hindamisest. Oluline on, etplaaneeritav väljak parandaksümbruskonna spordirajatistekooslust nii kvantitatiivselt kui kakvalitatiivselt. Väljaku rajamis-kulutused peaksid olema vastavusesselle hilisema kasutusaktiivsusega.

Integratsioon. Väljak peabvisuaalselt sulandumaümbritsevasse keskkonda. Samution mõistlik kaasata ümberkaudsedelanikud väljaku projekteerimis-protsessi, et vältida hilisemaidpretensioone ja vastuseisu. Kavõimalikud parklad, jalgteed jajuurdesõiduteed peavad olemaläbimõeldult paigutatud jamoodustama nii väljaku kuiümbritseva keskkonnaga ühtseterviku.

Tsoneerimine. Korvpalli- jatänavakorvpalliväljakud peaksidpaiknema õppeasutuste jaelurajoonide läheduses. Nendesuurus ei eelda nende paigutamistäärelinnadesse, kus puudub korralikinfrastruktuur ja asustatus.Ideaalseteks väljakute rajamisekohtadeks on kruntidevahelisedjäätmaad ja vanade tühjana seisvatetööstushoonete krundid. Oluline onsilmas pidada nii väljaku tähtsustlinnaplaneeringus kui ka kohalikusinfrastruktuuris.

Materjalid. Materjalide javarustuse valikul tuleb lähtudarajatise elueast ja hoolduskuludest.

Kasutatavad materjalid peaksidsobima ümbritsevasse keskkonda.Otstarbekas on kasutada materjalemida ei pea kaugelt kohale vedama.Kasutatavad materjalid peaksidolema ilmastikukindlad ja võimalikultväikese hooldusvajadusega.

Teenindusruumid. Spordigategelemisega kaasneb enamasti kaseltskondlik läbikäimine. Seetõttutasub kaaluda ka teenindusruumiderajamise otstarbekust. Riietusruumi,pesuruumi ja kohviku olemasolumuudab väljaku kasutamise veelgimeeldivamaks. Kohvik soodustab kaväljaku külastatavust ja sellekasutamist puhkealana.

Lisaterritoorium. Otstarbekas onjätta väljaku ümbrusesse lisaruumivõimalike laienduste, täiendavateparkimiskohtade või abihoonetetarbeks. Ruumi peaks varuma kavõistluste ajal kasutatavateteisaldatavate rajatiste, nagu näitekstualettruumide, tribüünide võimüügipunktide paigutamiseks.

Infrastruktuur. Olemasolevatinfrastruktuuri tuleks maksimaalseltära kasutada, sest see muudabväljaku kasutajatele kergestiligipääsetavaks ja vähendab väljakurajamiskulusid. Kuna korvpalli- jatänavakorvpalliväljakute kasutajatestmoodustavad suure osa lapsed janoored, tuleks väljak paigutada jalg-ja jalgrattateede ningühistranspordipeatuste lähedusse.Väljakule tuleb tagada kahooldusmasinate takistustetajuurdepääs.

Korvpalli ja tänavakorvpalli väljakuteasukoha valik sõltub nendekasutajaskonnast (õpilased,harrastussportlased või sportlased)ja hulgast. Üksikud väljakudrajatakse kasutajaskonnalevõimalikult lähedale. Väljakutekompleksid, mis suudavadteenindada suuremaid piirkondivõivad aga paikneda kaelamurajoonidest eemal. Nooremalekasutajaskonnale mõeldud väljakudpeaksid paiknema koolideläheduses. Tähelepanu tulebpöörata jalg- ja jalgrattateedeolemasolule väljaku läheduses, mistagaksid noorte turvalisejuurdepääsu väljakule.

Vältida tuleks väljakute paigutamisttiheda liiklusega ja mürarikasteteede või tänavate äärde. Samutituleb vältida väljaku paigutamistkohtadesse, kus väljakukasutamisest tulenev lärm või selleõhtune valgustus ümbruskonnaelanikes rahulolematust tekitab.Tutvuda tuleks ka ümbruskonnaarenguplaanidega, aladetailplaneeringuga jamaakasutusega seonduvatedokumentidega.

Väljaku kasutajate hulka suurendabväljaku hea ligipääsetavus. Ainultautoomanikele ligipääsetavadväljakud ei ole soovitatavad. Väljakupaiknemine ühistranspordipeatusteläheduses hõlbustab võistkondadekohalesaabumist turniiride ajaks.Parkla puudumisel tuleb vajalik arvparkimiskohti väljaku juurde rajada,seega on mõttekas paigutadakorvpalli ja tänavakorvpalli väljakudlisakulutuste vältimiseks jubaolemasolevate parklate lähedusse.

Asukoha valik5

Kuna head korvpalli ja tänavakorv-palli väljakud eeldavad külmakindlatalust, siis võimaldab väljaku rajaminejuba olemasolevale heakandevõimega ja külmumiskindlalealuspinnale kokku hoida väljakukonstruktsioonikihtide materjalile jarajamisele (aluskihtidele) tehtavaidkulutusi. Pinnasetööde minimee-rimiseks on otstarbekas valida väljakuehitamiseks võimalikult tasane koht.

Väljaku kasutajate hulk suureneb kuipaigutada ta teiste spordi japuhkerajatiste lähedusse ja liitaelurajooni rohelise vööndiga.Välisväljaku rajamine sisekorvpalli-halli juurde võimaldab suvisel ajaltreeninguid läbi viia ka vabas õhus.Välikorvpalli- või tänavakorvpalli-väljaku rajamine teiste spordirajatistelähedusse, aitab nende halduskulusidkokku hoida ja pakkuda kasutajatelelisateenuseid, mis eraldi oleva väljakuhaldajale sageli taskukohased ei ole.Selline lahendus hõlbustab kavõistluste korraldamist ja väljakutehoolduse organiseerimist.

Kaaluda tasuks kamultifunktsionaalse väljaku rajamiseotstarbekust. Sellise väljakupinnakate peaks olema sobilikmitmete erinevate palli- jasportmängude harrastamiseks.Väljaku pinnakatte ja varustusevalikul tuleks eelistada materjale jakonstruktsioone, millehooldusvajadus on väike.

Puuetega inimestele tulebtagada takistusteta pääs väljakule jaliikumisvõimalused väljakul ja selleabihoonetes. Puuetega inimesteliikumisvõimalustega arvestamistpuudutavad nõuded on määratletudEesti projekteerimisnormide osas13.2 ja nendega võib tutvuda EestiEhitusteabe kartoteegi kaardi ET-10107-0300 vahendusel. Midavarasemas järgus vastavaid nõudeidteadvustatakse, seda pareminiõnnestub nende kaasamine.Puuetega inimestele liikumisekssobiv keskkond hõlbustab jamuudab turvalisemaks ka laste,

Joonis 1 Väljaku asend ilmakaarte suhtes

Väljak peab, olenemata sellekasutusotstarbest (kooli-, treeningvõi võistlussport) olema sellekasutajatele ohutu (turvaline).Korvpalli või tänavakorvpalli väljakpeab olema takistustevaba, tasaneja kõva kattega. Väljaku piiridestväljapoole peab jääma vähemalt2 meetri laiune samapinnakattematerjaliga kaetud jatakistustevaba ala. Väljak peabolema täisnurkne. Võistluste ajalpeaksid pealtvaatajate istekohadolema väljaku piirjoontevälisservadest vähemalt 5 meetrikaugusel.

Väljaku suuna valikul tuleks lähtudasellest, et päike mängijaid japealtvaatajaid võimalikult vähepimestaks. Seejuures tuleb arvessevõtta ka väljaku peamisikasutusaegu. Enamastipaigutatakse väljakud pikemateljega põhja - lõuna suunas, sestmadal hommikune ja õhtune päikepimestab mängijaid kõige rohkem.

Asukoha valik 6

vanurite ja ajutise liikumispuudegainimeste liikumise. Otstarbekas onvajadusel nõu küsida ka puuetegainimeste liitudelt.

Puuetega inimeste liikumisvõi-maluste tagamisel välistingimusteson oluline:

• reserveerida puuetega inimesteleväljaku läheduses piisavaltparkimiskohti ja need vastavalttähistada

• jälgida, et jalgteed oleksidpiisavalt laiad ka ratastooligaliikuja jaoks

• vältida suuri kõrguste vahesid• kasutada treppide asemel

kaldteid• korralik ja ühtlane valgustus• nägemispuudega inimeste

orienteerumise hõlbustamineerinevate pinnakattematerjalide jakontrastsete värvilahenduste abil

• libisemiskindlate pinnakatte-materjalide kasutamine.

Ratastoolikorvpall on üksparaolümpiaaladest.Ratastoolikorvpalli mängitaksetavakorvpalliväljakul ja pisutkohaldatud tavakorvpalli reeglitejärgi. Ratastoolikorvpall on üksväheseid mänge, millest võivad osavõtta ka raskemate füüsiliste puuetevõi vigastustega inimesed, eeldusel

võimaldaksid ka lumekoristus- jajäähooldusmasinate takistustetaligipääsu väljakule. Juhul kui väljakujuurde kuuluvad riietusruumidpeaksid need olema soojad.

Väljaku läheduses peab olemapiisavalt parkimisruumi väljakukasutajate tarbeks. Oluline on mitteunustada ka jalgrataste parkimiseksvajalike võimaluste loomist japuuetega inimeste parkimiskohtining nende tähistamist.Parkimiskohti peab jätkuma kaväljaku hooldajatele ja vajadusel kateenindusruumide personalile.Võistluste korraldamisel peabväljaku ümbruses leiduma piisavaltparkimisruumi pealtvaatajatele javõistlejatele. Arvestada tuleb kapaari bussi parkimise vajadusega.Parklate kohta on võimaliklisainformatsiooni saada EestiEhitusteabe kartoteegi kaardiltET-1 0315-0218, kus on ära toodudsellekohased projekteerimisnormid.

Parkimiskohtade arv on seotudväljaku paiknemisegaühistranspordiliinide suhtes.Arvestada tuleb vähemalt üheparkimiskohaga 4-8 inimese kohta.Juhul kui ümbruses on piisavaltolemasolevaid ühiskondlikkeparklaid, ei ole väljaku juurdetäiendavate parkimiskohtadeloomine vajalik.

et nende käed funktsioneerivad100%-liselt. Ratastoolikorvpallimängitakse ka kolm kolme vastu,poole väiksemal väljakul, nagutänavakorvpalligi.

Korvpalliväljak sobib tänu omamõõtmetele suurepäraselt liuväljarajamiseks. Tasub kaaluda ka liuväljakasutusperioodi pikendavajahutussüsteemi paigaldamistväljaku pinnakattesse.Jahutussüsteemi kasutamisel tulebjahutusseadmed paigutada väljakuläheduses asuvasse abihoonesse võilähedalasuva spordihooneruumidesse.

Täismõõtmetes jäähokiväljaku saabrajada kolme kõrvutiasuvakorvpalliväljaku territooriumile.Jäähokiväljak tuleb talvelümbritseda vähemalt 1 meetrikõrguse kaitsebarjääriga. Liuvälja võijäähokiväljakuna kasutatav väljak onotstarbekas valgustada. Väljakuvalgustamisest on lähemalt juttuvalgustust käsitlevas peatükis.

Liuväljana kasutatava väljakukonstruktsiooniliste kihtideprojekteerimisel tuleb nendejäätumiskindlusele kõrgendatudtähelepanu pöörata, et vältidapinnakatte kahjustumistkülmakergete tagajärjel. Samutipeab jälgima, et juurdepääsuteed

Väljakute suurused7

Minimaalsed väljaku mõõtmed onvastavalt korvpallivõistlusmäärustikule 26 m x 14 m,väljakut peab ümbritsema 1 - 2 mlaiune samatüübilise pinnaga ala.Kooli- ja harrastusspordi tasandil võibkorvpalli mängida ka 24 m x 13 msuurusel väljakul. Väljaku kohal peabolema vähemalt 5 meetrit vabaruumi. Väljak peab olemamärgistatud piirjoonte, keskjoone,vabaviskejoonte ja kolmepunkti-joontega. Tähistada tuleb kakeskring, vabaviskealad jakolmesekundialad ehk karistusalad.Kõik jooned peavad olema ühte värvi.

Minikorvpall on mõeldud alla12 -aastastele lastele ja seebaseerub tavakorvpallil. Tavakorvpallija minikorvpalli peamistekserinevusteks on korvi kõrgus, väljakusuurus ja tavalisest väiksem pall. Kamängu reeglid on pisut lihtsustatud.Minikorvpalli korvi kõrguseks on2,06 m ja väljaku mõõtmed on22 m x 12 m. Minikorvpalliväljakutsaab kasutada ka harjutusväljakuna,sel juhul on soovitav, et korvilauakandekonstruktsioon võimaldakskorvi kõrgust vastavalt vajaduselereguleerida. Minikorvpalliväljakul eiole vaja kolmepunktijoonimärgistada. Minikorvpalli võibvajadusel mängida ka veelgiväiksemal, 20 x 11 meetrisel väljakul.

Harrastussportlaste jatreeningsportlaste pooltkasutatava väljaku mõõtmed peavadolema piirjoonte siseservadestmõõdetuna 28 m pikad ja 15 m laiad.Vastavalt korvpalli Joonis 2 Minikorvpalliväljak M 1:125

Väljakute suurused 8

võistlusmäärustikule võib võistlustekorraldamiseks kasutada kaväiksemaid 26 m x 14 m väljakuid.Joontega tuleb tähistada väljakupiirid, kolmesekundialad, vabaviske-alad ja keskring. Märgistada tuleb kavabaviskejooned, keskjoon jakolmepunktialad. Jooned peavadolema 5 cm paksused ja soovitavaltvalget värvi. Väljaku kohale peabjääma 7 meetrit vaba ruumi. Väljakukorvilaua kohal võiks mängu ajal olla

ka mängukell ja 24 sekundi seade.Kasutada võiks survele järele andvaidkorvirõngaid. Väljakut peabümbritsema vähemalt 2 meetri laiuneväljakuga samast materjalisttakistustevaba ala. Väljak sobib kaväiksemate võistluste korraldamiseks.

Võistluste korraldamisekspeaksid korvpalliväljaku mõõdudolema väljaku piirjoonte siseservadest

mõõdetuna 28 m x 15 m. Väljakukohale peab jääma 7 meetrittakistustevaba õhuruumi. Korvpalli-väljaku äärde peab jääma 2 meetrittakistustevaba ruumi, kuhu peavadmahtuma ka võistkondade pingid.Võistkonna ja varumängijate pinkide/toolide paigutus on kõigil FIBAtähtsamatel võistlustel kohustuslik jasoovitav ka teistel võistlustel(vt joonis 3A).

Joonis 3 A Korvpalliväljak M 1:200

Väljakute suurused9

Tänavakorvpalli väljaku suuruson umbes poole väiksemtavakorvpalliväljakust. Otsajooned jaküljejooned märgistatakse olenevaltasukohast otstarbekaimal viisil.Väljakul tuleb tähistada ka rünnakualustamise koht ehk 6,25 m joon,vabaviskejoon ja kolmepunktijoon.Väljaku võib märgistada ka identselttavakorvpalliväljakule.Tänavakorvpalli võistlustekorraldamiseks piisab 10 x 12meetrisest väljakust. Korvirõngasvõiks olla survele järele andev jakorvil peaks kindlasti olema võrk.Vajadusel võib kasutada kametallkettidest võrku.

Joonis 3 B Korvpalliväljak M 1:100

Joonis 4 Tänavakorvpalliväljak M 1:200

Väljaku pinnakate peab olemapuidust ja väljak märgistatud 5 cmlaiuste joontega. Väljak peab olemapiiratud välise, vähemalt 2 meetrilaiuse kontrastset värvi alaga.Keskring ja kolmesekundialadpeavad olema eelpoolmainitudkontrastset värvi. Korvilauadpeakasid eelistatavalt olema

Mänguväljak peab olema varustatudkohtunike laua, võistkondade pinkide,mängutabloo, mängukella ja24-sekundi seadmega, mille numbridon mängukella omast teist värvi.Täpsem informatsioon nõutava tehno-varustuse kohta on ära toodud korv-palli võistlus-määrustikus. Võistlusteajal peab publik olema väljaku piir-joontest vähemalt 5 meetri kaugusel.

tugevdatud ohutust klaasist võimuust läbipaistvast materjalist.Korvilaud ja korvilauatugikonstruktsioon peaksid olemamäärustekohaselt vooderdatud.Korvilaua tugikonstruktsioon peaksasuma väljaku otsajoonest vähemalt2 meetri kaugusel. Kasutatav rõngasvõiks olla vedruseadmega.

Väljakute rajamine 10

Joonis 6 Pinnavete ärajuhtimise võimalused:

A vesi juhitakse väljaku otstesse

B vesi juhitakse väljaku külgedele

C ühepoolse kaldega ühe otsa suunas

D ühepoolse kaldega ühe külje suunas

Enne korvpalli või tänavakorvpalli-väljaku ehitustöödega alustamistpeaks olema täpne ülevaade sellest,milliseid materjale ja millisteskogustes selleks vaja läheb.Konstruktsiooniliste kihtide paksuseja drenaazi arvelt ei ole otstarbekaskokku hoida, sest see võib tulevikuskaasa tuua märkimisväärseidlisakulutusi külmakergetest võialuspinnase vajumisest tingitudkahjustuste parandamisel. Eelistadatuleks materjale, mille hoolduskuludon kõige madalamad. Lisakseelarvele tuleb kindlasti koostada karajamise ajakava. Põhjalikumadjuhised ehitustööde planeerimise jaorganiseerimise kohta võib leidaFIBA poolt välja antud ingliskeelsestväiksemate korvpallirajatistekäsiraamatust, mille täpsemadandmed on ära toodud kirjanduseloetelus.

Sademetevee kiire ärajuhtimineväljaku pinnalt ja üleliigsestpinnaseveest vabanemine aitabpikendada väljaku kasutusiga jakasutusaega. Sademeteveeärajuhtimiseks kasutatakse kaldeidja pinnaseveest vabanemiseksdrenaazitorusid, renne ja kraave.Vesi juhitaksesadevetekanalisatsiooni või sellepuudumisel imbkaevu. Väljakukuivamine ei tohiks pärastvihmasadu liialt kaua aega võtta.Oluline on teada, et väljakuümbrusest valguva vee kogumiseksmõeldud drenaazitorustik peabolema väljaku drenaazitorustikusteraldi ja paiknema viimatimainitustja väljaku konstruktsioonilistestkihtidest allpool. Joonis 6 A Väljaku drenaaz

Väljakute rajamine11

Kalded on eriti olulised veeärajuhtimisel vett mitte läbilaskvakattega (näiteks asfalt või osadsünteetilised katted) väljaku pinnalt.

Väljakule antakse 1%-line kalle jubaaluspinnase tasandustööde käigus.Väljak võib olla kalde all kas ühes võimitmes suunas. Oluline on väljakultäravalgunud vesi eemale juhtida.

Drenaaz on eriti oluline liigniiskelealuspinnale rajatavate väljakutepuhul ja võimaldab parandadapinnase kandevõimet. Midasuurema kalde all on drenaazitorud,seda kiiremini vesi ära voolab.Enamasti paigutataksedrenaazitorud väljaku servadesse,kuid eriti halva kandevõimegaaluspinnase puhul tuleb nadpaigutada ka väljaku alla. Selliseljuhul jääb torude vahele vastavaltvajadusele 6 – 8 meetrit.Otstarbekas on tellida eraldidrenaaziprojekt. Drenaazitorud tulebümbritseda külmumiskindlamaterjaliga, näiteks killustikuga võikruusaga, et vältida nende nihkeidpinnase külmumisel.

Drenaazikiht on üks väljakukonstruktsioonilistest kihtidest.Drenaazikiht kiirendab vee äravooluväljaku pinnalt ja aluskihtidest, ningtakistab pinnasevee jõudmist väljakukonstruktsioonilistesse kihtidesse.Drenaazikiht peaks olemakülmumiskindel, vähemalt 150 mmpaks ja selle materjalina kasutatakseenamasti liiva või peenkillustikku.Kasutatava materjali fraktsioonpeaks olema 0,25 – 2 mm.

Kraavide abil on võimalik takistadaümbruskonna sademete- jalumesulamisvee valgumist väljakuterritooriumile. Kraave kasutatakseka vee väljakust eemale juhtimiseks.Oluline on jälgida, et kraavid eitakistaks mängijate ja pealtvaatajateliikumist ega tekitaks ohtlikkeolukordi. Kraavid sobivadsuurepäraselt väljaku kaitsmisekskülgnevalt nõlvalt valguva vee eest.

Joonis 6 B Drenaazitoru väljaku servas

Joonis 6 C Drenaazitoru vett läbilaskva pinnakattega väljaku all

Joonis 6 D Drenaazisüsteemi lõige

Väljakute rajamine 12

Rennid võimaldavad pinnaveekogumist ja kanalisatsioonikaevu-desse juhtimist. Renne on eritiotstarbekas kasutada väljakupinnaltkallete abil ärajuhitava sademeteveekogumiseks. Renne saab kasutadaka mitme kõrvutiasuva väljaku vahel,kuna nad ei sega väljaku kasutajateliikumist.

Väljaku aluskihtidekülmumiskindluse tagamine on eritioluline asfaltkattega ja sünteetilisekattega väljakute puhul, millekandvaks kihiks on asfalt või betoon.Eelpoolmainitudpinnakattematerjalidelekülmakergete tagajärjel tekkinudkahjustuste parandamine on üsnakallis ja keeruline.

Külmakergete vältimisele tuleb erilisttähelepanu pöörata ka siis kuiväljakut talvel liuväljana kasutatakse,sest siis jäätub väljaku alune pindtalvel tavalisest sügavamalt.Liuväljana kasutatava väljakualuskihtide külmumiskindlusetagamiseks peab nendekogupaksus olema vähemalt üksmeeter.

Väljaku konstruktsioonilistestkihtidest tagavad külmakindlusepeamiselt vahekiht ja drenaazikiht.Väljaku külmumiskindlusetagamiseks peab vahekihi jadrenaazikihi kogupaksus olemapiisav. Vahekihi ülesanne on jagadasurve ühtlaselt aluspinnasele.Vahekihi maksimaalne ebatasasusvõib 4 meetrise rihtlatiga mõõtes olla30 mm. Vahekihi lubatust suuremebatasasus muudab väljakupinnakattematerjali omadusteltebaühtlaseks. Oluline on teada, etkonstruktsiooniliste kihtide paksusedon alati ära toodudtihendamisjärgselt.

Vahekihi materjalina kasutatakseliiva, sõelutud kruusa või killustikku.Materjalis ei tohi olla üle 1% tolmjaidsaviosakesi fraktsiooniga alla0,002 mm. Kasutatava materjalimaksimaalne fraktsioon ei tohi ollasuurem kui 1/3 vahekihi paksusest.Vahekihis ei tohi olla üle 150 mm

suuruseid kive. Vahekihi materjali jaselle fraktsiooni valikul lähtutaksesellest, kui suur peab olema kihiläbilaskvus. Näiteks 50% läbilask-vuse annab vahekihile 8 –16 mmfraktsiooniga killustik.

Väljaku külmumiskindlate aluskihtidepaksust on võimalik vähendadakandva kihi ja vahekihi vahelesoojusisolatsioonikihi rajamise teel.Soojusisolatsioonikihi materjalikssobib kergkruus või välitöödekskasutatav penoplast. Kergkruus aitabvähendada ka väljaku konstruktsiooni-liste kihtide kaalu ja seda võibkasutada ka drenaazikihi materjalina.

Külmakergetest tingitud nihetevältimiseks tuleb korvilaua

kandekonstruktsioon ankurdadakasmaapinna külmumispiiristsügavamale või ümbritseda ankurkas soojusisolatsiooni või piisavakoguse külmumiskindla liiva võikruusaga. Pinnase külmumispiirikson umbes 1,2 meetrit.Kandekonstruktsiooni ankur peakska külmumiskindla aluspinnasekorral olema vähemalt 1 meetrisügavusel.

Pinnakatte valikul tuleb lisaksmaterjali maksumusele japaigalduskuludele lähtuda kaväljaku hilisemasthooldusvajadusest. Oluline onteada, et rahvusvahelisikorvpallivõistlusi viiakse läbi ainultpuitkattega väljakutel. Väljak ja seda

Joonis 7 Korvilaua kandekonstruktsiooni ankurdamine

Väljakute rajamine13

ümbritsev vähemalt 2 meetrinevaba-ala peavad olema samastmaterjalist. Mänguväljaku pinnakatetuleks valida vastavalt sellele, milliseltasemel sporti seal harrastatakse jakas väljakut kasutatakse ka teistespordialade tarbeks. Ei tohiunustada et mistahespinnakattematerjalist väljak vajabkorralikke aluskihte.

Korvpalliväljaku pinnakatteolulisimateks omadusteks on selleelastsus, löögijõu neelduvus,deformatsiooni suurus,libisemiskindlus (haakuvus), tasasus,põrkeomadused, värv,helisummutavus ja mürgiste ainetepuudumine selle koostises.Eelpoolmainitud omadusedmuudavad väljakukasutajasõbralikuks ja turvaliseks.Välikorvpalli- võitänavakorvpalliväljakupinnakattematerjal peab lisakseelpoolmainitule olema kailmastikukindel, talumatemperatuurikõikumisi jaultraviolettkiirgust.

Puitkate rajatakse vähemalt 15 cmpaksusele killustikalusele.Kasutatava killustiku fraktsioonpeaks olema 16 – 32 mm. Talastikpeaks olema vähemalt kahekordne.50 x 150 mm alusprussid peabasetama lapiti tihendatudkillustikaluse peale 500 – 600 mmvahedega. Nende peale peab servitipanema talad 50 x 100 mm vahega500 mm ja nende peale risti veelneedsamad talad vahega 500 mm.Talade vahele võib panna vetruvuseparandamiseks vilditükid võiühtlased õhukesed kummiplaaditükid. Talad ja nende peal olev laudispeab olema püsipuidust. Laua sobivpaksus on 28 – 33 mm, laudadevahe mitte suurem kui 10 mm,kinnitatakse tala külge küljeltkuumtsingitud vintnaela või kruviga.Laua laius ei tohiks olla üle 100 mm.Nii on põranda laudosa kõrguseksca 28 cm (vt. joonis 8A).

Teine võimalus on 50 x 150 mm taladpanna kivist laotud või betoonpostidepeale. Postide vahe reas võib olla1,5 m ja ridade (talade) vahe 1 m.Talade peale pannakse servitiplangud 7,5 x 5 cm ca 1 cmvahedega. Naelte või kruvide jaokspuuritakse ca 2 cm sügavusedsüvendid, mis hiljem puitpunnigatäidetakse (vt. joonis 8B).

Puitkatte ehitamisel tuleb jälgida, etväljaku elastsuses ei toimuks laagideja tugipostide kohal märgatavaidmuutusi. Seetõttu on soovitav

Joonis 8 A Puitkattega väljaku lõige

kandekonstruktsioonide ja laudkattekokkupuutepunktide vahele pannaigale poole elastset sünteetilistmaterjali. Umbrohtude tõrjeks onotstarbekas killustikaluse jalaudkatte vahele laotada vettläbilaskev filterkangas võiperforeeritud must kile. Väljakupikaealisuse tagab hea õhuvahetusmaapinna ja pinnakatte vahel, ningkorralikult rajatud kalded ja drenaaz.Vajalikud jooned kantakse väljakupinnale veekindla värviga. Pinnakatepeab enne peitsimist olemakorralikult kuivanud.

Joonis 8 B Puitkattega väljaku lõige

Väljakute rajamine 14

värviskaala ja hea veeläbilaske-võime. Plastrestidest kate muudabväljaku kasutamise meeldivaks jaturvaliseks, kuna vähendab liigestekoormust ja on libisemiskindel.Pinnakatte põrkeomadused on tänumoodulite spetsiaalsele disainileväga ühtlased ja materjal on headehelisummutavate omadustega.Plastrestid on suurekulumiskindlusega ja sobivad hästinii ajutiste kui statsionaarseteväljakute pinnakattematerjaliks.Pinnakate koosneb teineteisegahaakuvatest 10 - 12 mm paksustest250 - 300 mm suurustest

Joonis 9 Asfaltkattega väljaku lõige

Joonis 10 Kõvakattega väljaku lõige

Asfaltkattega korvpalli võitänavakorvpalli väljaku aluspindrajatakse kruusa- või killustikteeehitamise printsiibil. Nõutavatasasuse saavutamiseks peabasfaltkate koosnema kahest kihist.Asfalti asemel võib kasutada kamustkatet, mis laseb veel väljakupinnast läbi imbuda ja võimaldabseetõttu väljakul kiiremini kuivada.Asfaltkate kulutab kiiresti palle jajalanõusid, seetõttu tasub kaaludaväljaku pinna ülevärvimist selleksotstarbeks sobivate värvidega võisünteetilise pinnakattematerjaliga,nagu näiteks kõvakatte või

moodulrestidega katmist.Ülevärvimine parandab lisakseelpoolmainitud puudustele kapinnakatte esteetilist väljanägemist.Jooned kantakse väljaku pinnaleilmastikukindla värviga. Ajutisteväljakute puhul on soovitav kasutadanäiteks kriidi ja vee segu või mõndateist ajutist vahendit.

Plastrestidest moodulitestpinnakatte eelisteks teistepinnakatete ees on tema kergepaigaldatavus, elastsus, suur

Väljakute rajamine15

neljakandilistest plastmassi jakummi segust restidest, mida onkerge ümber paigutada ja mis eivõta ladustamisel palju ruumi.Vajalikud jooned on enamastimaterjalile kantud juba tehases võimüüja poolt. Soovi korral võibpinnakattematerjalile kanda kanäiteks logosid. Plastrestidestpinnakatte võib paigaldada asfaldilevõi filterkangaga kaetud kivituhale.Kate sobib hästi ka vanadeasfaltväljakute värskendamiseks.

Kõvakatted on sünteetilisedpinnakatted, mille sideainenakasutatakse plastmassi, kummi võibituumenit. Kõvakatete eeliseksasfaltkatte ees on suurem elastsus,parem heliisolatsioonivõime ja laivärvivalik.

Kõvakatted võivad olla nii vettläbilaskvad kui ka veekindlad. Vettläbi laskva kõvakatte aluskihidpeavad olema samuti vettläbilaskvad. Veekindlastsünteetilisest materjalistpinnakattega väljakutelt juhitaksekogu vesi minema kallete abil.

Tänavakorvpalliväljakutele võibjooned kanda käepärastevahenditega ja nõutav on ainultrünnaku alustamise joone,vabaviskejoone ja kolmepunktijooneolemasolu. Korvpalliväljakutel tulebjooned märgistada vastavaltkorvpalli võistlusmäärustikus äratoodud juhistele. Osadtähistatavatest joontest asuvad kaväljaku külgjoontest osaliselt võitäielikult väljaspool, nagu näitekskeskjoon, mis peab ulatuma 15 cmüle mõlema küljejoone javõistkondade pingialasid piiravadvähemalt 2 meetri pikkused jooned.Kolmesekundialad ja keskringvõivad olla värvitud, kuid peavadolema ühte värvi. Sama värvi tulekssel juhul värvida ka väljakutümbritsev 2 meetri laiunetakistustevaba ala. Oluline on teada,et otsa- ja külgjooni ei arvata väljakupinna sisse ja keskringi raadiustmõõdetakse seda piirava joonevälisservast. Joonte märkimisekskasutatavad vahendid valitaksevastavalt väljakupinnakattematerjalile. Sünteetilistelepinnakatetele on jooned sageli jubatootja või paigaldaja poolt pealekantud või kaasa pandud.

Kõvakate paigaldatakse asfaldile võibetoonpinnale. Oluline on etkõvakattega väljaku konstruktiivsedkihid oleksid külmumiskindlad.Kõvakatete paigaldamist teostavadenamasti spetsiaalfirmad.

Kandvate kihtide pinna siledusastepeab olema 4 m rihtlatiga mõõtes6 mm ja kandva kihi pinnal ei tohiolla mõrasid ega fraktsioonimuutusi.Kandva kihi alla jääb 200 mmpaksune 0-64 mm killustikustvahekiht ja 200mm paksune 0-8 mmfraktsiooniga liivast drenaazikiht.

Kõvakatteid kantakse paremaelastsuse ja põrkeomadustesaavutamiseks väljakule mitmeerineva kihina. Kihtide materjalinakasutatakse mitmesuguseid kummeja plaste, ning sideainenapolüuretaani. Pehmendatudkõvakatete vetruvust saabreguleerida elastse kihi materjali japaksust varieerides.

Piirjooned peavad olema 5 cmlaiused, hästi nähtavad ja ühte värvi,eelistatavalt valged.

Väljakute varustus 16

Korvilauad peavad olenevaltväljaku kasutusotstarbest olema kasläbipaistvad või valged. Läbipaistvatematerjalidena on kasutusel pleksi-klaas ehk akrüül ja tugevdatud klaas.Valgeks värvitakse mistahes mitteläbi-paistvast materjalist, nagu näiteksveekindlast vineerist, alumiiniumist,terasest või plastmassist valmistatudkorvilauad. Korvilaud peab olemavalmistatud ühes tükis. Läbipaistvakorvilaua jooned märgistatakse valgeja valge korvilaua jooned mustavärviga. Korvilaua joonte laius on50 mm. Täismõõdus korvilauamõõtmed on 1800 x 105 0cm.Korvilaua alläär peaks olema

Joonis 11 Korvpalliväljaku varustus M 1:50, M 1:25

vähemalt võistluste ajal polsterdatudvältimaks pikemate mängijatevigastusi. Korvilaudade mõõtmedvõivad olenevalt väljakukasutusotstarbest (rahvusvahelisedvõi kohaliku tähtsusega võistlused,kooli või treeningsport) olla kaväiksemad. Laialdaselt on kasutusel1200 x 900 mm korvilaud.Standarditele vastavate korvpalli-laudade võimalikud mõõtmed on äratoodud korvpallivarustusefunktsionaalsust ja ohutust käsitlevaseesti standardis EVS-EN 1270.Tiheda asustusega kohtades onotstarbekas kasutada helisummu-tavast materjalist korvilaudu.

Korvid koosnevad rõngastest javõrkudest. Korvirõngad peavadolema 16 - 20 mm karastatudümarterasest ja oranzi värvi.Rõngaste alaservas peab olema12 aasa võrgu kinnitamiseks. Olulineon rõngas kinnitada nii, et sellelemõjuv jõud ei kanduks ülekorvilauale. Seega ei tohi rõngakinnituskonstruktsioon otsekorvilauaga ühendatud olla. Võrkpeab olema valge ja valmistatud4,5 mm läbimõõduga sünteetilisestvõi looduslikust materjalist nöörist.Rõngad võivad olla ka survele järeleandvad, vedrustusega.

Väljakute varustus17

Korvilauakandekonstruktsioon peaksasuma otsajoone välisservastvähemalt 2 m kaugusel ja peabolema mängijatele kergestimärgatavaks muudetud ereda,tausta suhtes kontrastse, värvi abil.Kasutada võib ka väljakule lähemalasuvaid konstruktsioone, kuid needei ole mängijatele turvalised.Korvilaua kandekonstruktsioon võibolla nii vabalt seisev, kokkupandav,seina külge kinnitatav, hülssidega jateisaldatav, pinnasesse ankurdatudvõi reguleeritava kõrgusega.Korvilaua kandekonstruktsioon tulebliikumatult pinnasesse ankurdada jaselle alaosa peaks olema väljakupinnast 215 cm kõrguseni ülenivooderdatud. Vooderdus peabolema vähemalt 10 cm paks.Vooderduse vajadus sõltubkandekonstruktsiooni ja korvilauatüübist. Vooderdus on kohustuslikainult (suuremate) võistlustekorraldamiseks kasutatavatelväljakutel. Korvpalliväljakute korvikandekonstruktsioonide pinnasesseankurdamiseks kasutatakseenamasti betooni. Maapinnagakokkupuutuv konstruktsiooni osapeab olema ilmastikulindlastmaterjalist, nagu näiteksroostevabast terasest,galvaniseeritud metallist võipüsipuidust.

Tehnovarustus koosnebmängukellast (ajamõõtjast) jastopperist, mis peavad paiknemakõigile asjaosalistele nähtavas kohasning juhtpuldiga 24-sekundiseadmest, mille tablood tulebpaigutada vastavaltvõistlusmäärustikule. Lisaks peavadväljakul olema signaaliseadmed janumbritabloo, mis näitabmänguaega, mänguseisu (tulemust)ja jooksva perioodi numbrit.Väljakutel, kus võistlusi ei korraldata,võib tehnovarustust ollavõistlusmäärustikus nõutavastvähem.

Tänavakorvpalli mängimisekspiisab ainult ühe korvilaua ja korviolemasolust. Korvi, korvilaua jakorvilaua kandekonstruktsiooni kohtakehtivad nõuded on üldjoontessamad mis korvpalliski. Kasutadavõib ka kaarja ülaserva ja liigendatudalaservaga korvilaudu. Korvilauajoonte värv ei pea olema ainult mustvõi valge, kuid nad peaksid olemaühte värvi. Võrgu materjalina võibkasutada ka metallkette, kuigi vahelon nad üsna ohtlikud. Keerulisipunktitabloosid pole vaja.

Korvpallivarustuse funktsionaalsuseja ohutuse kohta kehtivad nõuded onära toodud Eesti standardis EVS-EN1270:2000, millega saab tutvudaEesti Standardiametis. Standarditerakendamine aitab tulevikusebameeldivusi vältida. Standarditelevastav väljak on kasutajatele turvalineja selle varustus vastab ühtlasi karahvusvahelistele nõuetele.Standarditega vastavuses olevkorvpallivarustus peab olema tootjapoolt vastavalt tähistatud ja tal onkaasas nii paigaldus, kasutus, säilituskui ka hooldusjuhised.

Korvpallilauale jakandekonstruktsioonile tulekskinnitada püsiv hoiatussilt.

• Varustust tuleb kasutada otstarbe-kohaselt (sihtotstarbeliselt)

• Korvpallilaua kandekonstruktsioonimitte ronimiseks kasutada

• Rõnga küljes mitte rippuda

Võistluste ajal ja ürituste puhul onotstarbekas ka tualettruumide jamuude teenuste asukohtade leidmistsuunaviitade abil kergendada.Viitadel ja infotahvlitel tuleks tekstileeelistada sümbolite kasutamist, sestneed on arusaadavad ka lastele javälismaalastele. Väljaku leidmistkergendab vastavasisulistesuunaviitade paigutaminejuurdepääsuteede jaühistranspordipeatuste juurde.Kindlasti tuleb vastavate märkidegatähistada puuetega inimesteparkimiskohad ja neile kasutamisekssobivad sanitaarruumid.

Väljaku 3 - 4 meetri kõrguse(võrk)piirdega ümbritsemine hoiabära palli sattumise väljakust liigakaugele ja sellest tingitud ohtlikesituatsioonide tekkimise. Eriti olulineon taraga piirata väljaku otsad.Väljaku ümbritsemine piirdetaraga,mille väravad ööseks lukustataksevähendab ka vandalismist tingitudkahjustusi. Tumerohelist värvi piiresulandub kõige pareminiümbritsevasse keskkonda.

Abiruumide ja abirajatiste vormi jamaterjali valikul tuleks lisaksodavusele, otstarbekusele jakergestihooldatavusele silmaspidada ka seda, et rajatised sulan-duksid ümbritsevasse keskkonda.Abiruumid võivad asuda lähedal-asuvas spordirajatises, olla tribüü-nidega ühildatud või eraldiseisvasabihoones. Regulaarset hooldus-autoga ligipääsu vajavad rajatisedpeaksid olema sissesõiduteelevõimalikult lähedal. Talvel liuväljanakasutatavate väljakute abiruumidpeaksid olema soojustatud.

Publiku jaoks mõeldud abirajatisedon sageli vajalikud ainult võistlusteajal ja võiksid seetõttu ollateisaldatavad. Võistluste publikvajab sanitaarruume, istepinke võitribüüne, parklaid ja toitlustuskohti.Võistlejatele, tervisesportlaste javäljaku hooldajate poolt kasutatavadabiruumid peaksid olemastatsionaarsed. Hädapärasematevajaduste rahuldamiseks piisabsageli ka leidlikest ja askeetlikestlahendustest, näiteks võibriietusruumi funktsiooni vajaduseltäita väljakuäärne pink või tara külgekinnitatud konksud. Võistluste ajalpeaks olema võimalik võistlejatelemõeldud alad publiku omadesteraldada. Personali- ja teenindus-ruumide projekteerimisel võibaluseks võtta Eesti projekteerimis-normide (EPN) osa 14.1 „Ruumide janende osade mõõtmetele esitatavadüldnõuded”, mis on avaldatud EestiEhitusteabe Keskuse kartoteegiskaardikoodiga ET-1 0106-0175.

Väljakute valgustus 18

Valgustus võimaldab nii mängijatelkui ka pealtvaatajatel korrektselthinnata esemete kuju, värvi, kaugustja liikumissuunda. Oluline on, etväljaku valgustus oleks piisav,ühtlane ja ei segaks mängijaid,kohtunikke ega pealtvaatajaid.Valgustus pikendab väljaku õhtustkasutusaega ja muudab väljakukasutamise meeldivamaks jamugavamaks. Oluline on lisaksvalgusallika valgusviljakuselepöörata tähelepanu ka valgusallikaheale värviedastusvõimele ja sellevalguse meeldivale värvitoonile.

Valgustusele tehtavad kulutusedjagunevad kolmeks: riistvaramaksumus, paigalduskulud jahoolduskulud. Riistvara hulkakuuluvad valgustid, lambid javalgustimastid (postid).Hoolduskulusid aitab vähendadavalgustite kerge ligipääsetavus jalampide pikk tööiga.

Otstarbekas on kasutada kõrgevalgusviljakusega valgusallikaid jaaegreleesid või hämaralüliteidvalgustite sisselülitamiseks. Kaaludavõib ka liikumisdetektori kasutamist,kuid sel juhul peab liikumiselõppemise ja valgusti väljalülitumisevaheline aeg olema küllaltki pikk.Väljaku valgustustihedust peaksolema võimalik nii võistlus- kuitervisespordiks kasutataval väljakulvastavalt kasutusotstarbelereguleerida.

Valgustid tuleb paigutada nii, et nadei pimestaks mängijaid egakohtunikke. Tuleb tagada, et niimängijad kui ka pealtvaatajadnäeksid palli olenemata sellest kuikõrgel ta parasjagu asub.Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele,et korv ja selle ümbrus oleksid

Valgustuse projekteerimine jarajamine peab olema vastavusesEesti Vabariigis kehtivate seadusteja normatiividega. Korvpalliväljakutevalgustusele on seatud kindladnõudmised, mis on ära toodud EestiStandardiameti standardis EVS-EN12193. Eelpoolmainitud standardmäärab kindlaks korvpalliväljakutevalgustustiheduse, väljakuvalgustatuse ühtluse, kasutatavatevalgusallikatevärviedastusomaduste ja valgustinähtavate pindade heleduse kohtakehtivad miinimumnõuded.

Väliskorvpalliväljakuvalgustustihedus sõltub väljakukasutusotstarbest. Rahvusvahelistevõi riikliku tähtsusega võistlustekorraldamiseks kasutatava väljaku javaba-ala pinna valgustustiheduspeab olema vähemalt 500 luksi,siseriiklike võistluste korraldamiseksja treeninguteks kasutatava väljakupuhul peab vastav valgustustihedusolema vähemalt 200 luksi jatervisespordi ja koolispordiharrastamiseks kasutatava väljakupinna valgustustihedus peab olemavähemalt 75 luksi. Väljakuvalgustustihedus võib alati ollaeelpooltoodud normidest suurem.Valgusarvutuste tegemisel tulebarvestada valgusallikateamortisatsioonist ja valgustitemäärdumisest tingitud 25%valguskaoga. Väljakuvalgustustiheduse vastavustnormidele on võimalik pärast väljakuvalmimist spetsiaalse seadme abilkontrollida.

Kasutatavad valgustid peaksidolema energiasäästlikud, kõrgevalgusviljakuse ja korraliku optikaga.Valgustid peaksid olemailmastikukindlad ja suutma kaitsta

Joonis 12 Korvpalliväljaku

valgustamise võimalused:

A Nelja prozektoriga (1000W MT),

valgustustihedus 303 luksi

B Kuue prozektoriga (400W MT),

valgustustihedus 174 luksi

C Kaheksa prozektoriga (250W MT),

valgustustihedus 136 luksi

piisavalt valgustatud. Üleminekväljaku ja seda ümbritsevate aladevalgustasemete vahel ei tohi ollaliiga järsk.

Väljakute valgustus19

valgusallikat ka võimalikepallitabamuste korral. Valgustidpeavad asuma väljaku kohale jäävastnõutavast takistustevabast ruumistväljapool või kõrgemal.

Kõige paremini sobivad väljakutevalgustamiseks oma pika tööea,suure valgusviljakuse ja headevärviedastusomaduste tõttumetallhalogeniidlambid. Kasutadavõib ka parandatud värviedastus-omadustega elavhõbedalampe.

Korralikult rajatud ja drenazeeritudtehiskattega või püsipuidust väljakudon peaaegu hooldusvabad ja nendeeluiga on küllaltki pikk. Arvestadatuleks hooldustööde mahusuurenemisega väljaku vananedes,materjalide ja seadmete kulumisetõttu. Väljaku hooldus seisnebenamasti väljaku esialgse seisukorrataastamises. Otstarbekam oleks agapüüelda väljaku täiustamise poole,vahetades võimalusel purunenudosad senisest vastupidavamate vastuvõi kasutades joonte märgistamiseksuut ja kulumiskindlamat värvi jne.Pole mõttekas oodata, kuni midagipuruneb, vaid kulunud osad jubaveidi varem välja vahetada. Sellinelähenemine võimaldab ära hoida kasuure hulga ootamatute jakiireloomuliste kulutuste kuhjumistning väljaku ajutist kasutus-kõlbmatuks muutumist. Mängijateturvalisuse ja väljaku toimivusetagamiseks tuleb kulumisest võivandalismist tingitud kahjustusedvõimalikult ruttu parandada.

Sünteetiliste pinnakatetehooldamisel tuleb kindlasti jälgidatootja sellekohaseid juhiseid.Puitkattega väljakute pinda oleksaga soovitav kord aastas lihvida japuidukaitsevahendiga töödelda.Valgustite lampe tuleb vastavaltvajadusele vahetada ja valgusti-korpusi regulaarselt puhastada, etsäilitada väljaku vajalikku valgustus-tihedust. Hooldada tuleb kavõimalikke abihooneid ja tarasid.

Korvpalliväljakute kasutamiselliuvälja või jäähokiväljakuna tulebneid ka vastavalt hooldada.Hooldusvahenditest läheb vajalumesahka ja jäähooldusseadmeid.Soovitav on ka veevõtukohaolemasolu. Liuvälja või jäähoki-väljakut ei tohi rajada väljakule millekonstruktiivsete kihtide paksus eisuuda ära hoida külmakergetetekkimist.

Väljaku ja selle ümbruse korrasta-miseks on vaja kastmisvoolikut,lehereha, raudreha ja laia harja.Väljakute prügist ja lehtedestpuhastamist kiirendab selleksotstarbeks mõeldud imur või puhur.Asfalt- ja kõvakattega väljakutepinna kuivamise kiirendamiseks javõimalikest vihmaveeloikudestvabanemiseks peaks nendeväljakute varustusse kuuluma kaveelükkamise liist. Puitkattegaväljaku põhjalikumaks hooldamisekson vaja lihvimismasinat japarandustöödeks puutööriistu.

Aeg-ajalt tuleks väljakut voolikugapesta. Kõik purunenud detailidtuleks koheselt välja vahetada, sestneed võivad tekitada ohtlikkeolukordi. Raskestieemaldatavadplekid tuleb selleks sobivatevahendite abil eemaldada. Kordaastas tuleks kontrollida piirjoonte jateiste värvipindade seisukorda janeid vajadusel värskendada.

Tuleks jälgida, et väljaku valgustus eisegaks väljakut ümbritsevate aladeelanikke ega pimestaks mööduvateautode juhte. Niinime-tatudvalgusreostust aitab ära hoidasuunatud valgusvooga valgustitekasutamine. Tarbetute valguskadudevältimine võimaldab vähendada kavalgustusele tehtavaid kulutusi.Valgustid ei tohi olla korvile lähemalkui 6 meetrit, et nad ei pimestaks korviall olevaid mängijaid. Otstarbekas onkasutada maakaableid.

Kasutatava valgusallikavärviedastusomadused peavadvõimaldama erinevaid värvitooneselgelt teineteisest eristada, lubatudon nende mõningane moonutamine.Soovitav on kasutada valgusallikaid,mille värviedastusindeks (Ra) oleksvähemalt 65 ja mille värvustempe-ratuur jääks 4000 – 6000 kelvini (k)vahele. Eriti olulised on valgusallikatevärviedastusomadused javärvustemperatuur teleülekannetetegemisel.

Väljakute hooldamine

Kalkulatsioonid 20

Korvpalliväljaku torudrenaazi rajamise orienteeruv maksumus

Kogus Ühik Hind Kokku

1 Ekskavaatoritöö 20 h 250 5000

2 Killustik (Ø 6-32) h>15cm 200 t 60 12000Paigaldamine 175 h 25 4375

3 Filterkangas 510 m² 12 6120Paigaldamine 45 h 25 1125

4 Drenaazi toru Ø 100 115 jm 36 4140Paigaldamine 20 h 25 500

Kokku: 33260

Lisanduvad riigimaksud ja käibemaks

Asfaltkattega korvpalliväljaku rajamise orienteeruv maksumus

Kogus Ühik Hind Kokku

1 Ekskavaatoritöö 40 h 250 10000

2 Pinnasetihendaja rent 6 ööpäev 150 900

3 Killustik (Ø 16-32) h=20cm 265 t 60 15900Paigaldamine 120 h 25 3000

4 Killustik (Ø 4-16) h=10cm 132 t 60 7920Paigaldamine 60 h 25 1500

5 Asfalt h=10cm ja paigaldamine 510 m² 200 102000

6 Metallpostide paigaldus 2 tk 2500 5000

Kokku: 146220

Lisanduvad riigimaksud ja käibemaks

Kalkulatsioonid21

Püsipuidust kattega korvpalliväljaku rajamise orienteeruv maksumus

Kogus Ühik Hind Kokku

1 Ekskavaatoritöö 40 h 250 10000

2 Pinnasetihendaja rent 6 ööpäev 150 900

3 Killustik (Ø 4-10) h>25cm 330 t 60 19800Paigaldamine 170 h 25 4250

4 Filterkangas 510 m² 12 6120Paigaldamine 40 h 25 1000

5 Fibo-plokk 150x200 1080 tk 15 16200Paigaldamine 240 h 25 6000

6 Naelad, kruvid 2000

7 Püsipuidust laud 50x75 8500 jm 15 127500Paigaldamine 400 h 25 10000

8 Püsipuidust pruss 50x150 527 jm 32 16864Paigaldamine 50 h 25 1250

9 Lihvmasina rent 7 ööpäev 150 1050

10 Metallpostide paigaldus 2 tk 2500 5000

Kokku: 227934

Lisanduvad riigimaksud ja käibemaks

Kirjandust 22

Seadusandlus

• Spordiseadus, Riigi Teataja (RT I 2002,53,336)• Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord,

Riigi teataja (RTL, 02.02.2001, 13, 168)• Kultuuriministri 10. jaanuari 2001. a määruse nr 1 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile

spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord” muutmine,Riigi teataja (RTL, 25.0.2002, 15, 205)

Normdokumendid

Eesti Ehitusteabe Kartoteek• ET-1 0106-0175 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded.

EPN 14.1 (eelnõu) (veebruar 1997)• ET-1 0107-0300 Nõuded puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks

detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nendeprojektides. EPN 13.2 (august 1999)

• ET-1 0113-0107 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Üldeeskirjad EPN - ENV 7.1 (Eelnõu)(november 1995)

• ET-1 0113-0170 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Üldeeskirjad. Peatükid 4, 5, 7 ja 9EPN - ENV 7.1 (Eelnõu) (detsember 1996)

• ET-1 0113-0388 Geotehnilise projekteerimise välikatsed. EPN 7.3 (september 2001)• ET-1 0207-0068 Hea ehitustava (detsember 1994)• ET-1 0210-0106 Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kord

(november 1995)• ET-1 0315-0218 Linnatänavad. Osa 7. Väljakud. Parklad. Terminaalid EPN 17 (Eelnõu)

(detsember 1997)

ETF kartoteegi juhenditeatmik• RT 89-10556-et Õuede põhja- ja kattekonstruktsioonid• RT 89-10620-et Haljasalade mullatööd.• RT 89-10638-et Õuealade katendid.• RT 89-10639-et Õuealade haljastustööd

Eesti standardid• Light and lighting. Sports lighting, Eesti Standard EVA-EN 12193• Spordiväljakuvarustus. Korvpallivarustus. Funktsionaalsed ja ohutusnõuded,

katsemeetodid, Eesti Standard EVS-EN 1270

Teised trükised

• DIN 18035, osad 3, 4, 6 ja 7 – drenaaz, murud, kunstmurud• DIN 67526 – spordiväljakute valgustamine• Guide to basketball facilities for high level competitions, FIBA Basketball Promotion Study

Centre and Research Department, Naples 1997• Guide to small basketball facilities, FIBA Basketball Promotion Study Centre and Research

Department, Naples 1998• Korvpalli võistlusmäärused, Eesti Korvpalliliit, Tallinn 2000• MaaRYL 2000 Pinnasetööd ja alustarindid, Eesti Ehitusteabe Fond, Tallinn 1997• Planning Principles for Sportsgrounds/Stadia, International Association for sports and

leisure facilities, Köln 1993• Sportplatzbau und Unterhaltung. Frankfurt, Deutscher Fussball Bund e.v., 1989• Urheilulaitokset, Suomen Rakennusinsinöörien Liitto r.y., Forssa 1980• Urheilukenttien suunnittelu- ja rakentamisopas, Opetusministeriö, Tampere 2002

Korvpall. Tänavakorvpall

Korvpall on üks populaarsemaid ja vaadatavamaid spordialasid tänu meeskonnatööst

tulenevatele väärtushinnangutele, emotsionaalsusele ja heale organiseerituse tasemele.

Tänavakorvpalli eelisteks tavakorvpalli ees on lihtsamad väljakud, väiksemad võistkonnad

mis võimaldavad mängijail aktiivsemalt mängus osaleda ja selle harrastamise odavus.

Võistluskorvpalli mängitakse enamasti sisehallides. Avalikud korvpalli- ja tänavakorvpalliväljakud

laiendavad ala harrastajate hulka ja on heaks taimelavaks tulevastele profisportlastele.

Välisväljakud parandavad laste ja täiskasvanute kehakultuuri ja spordiga tegelemise võimalusi,

kutsuvad viibima õues, on kokkusaamise kohaks, ning seal on võimalus läbi viia ka koolide

kehalise kasvatuse tunde, erinevaid spordivõistlusi ja tänavakorvpalli turniire.

Käesolev kogumik sisaldab vajalikku oskusteavet korvpalliväljakute asukoha valiku, rajamise,

varustuse, valgustuse ja hooldamise kohta. Loodetavasti saab see korvpalliharrastaja ja

–arendaja abimeheks nii linnas, vallas, alevis ja külas kui ka koolis ja spordiklubis.