TARBIJATE HOIAKUD VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE … · 2017-07-10 · virtuaalreaalsus ja tänu...

0

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond

Ärikorralduse instituut

Gerli Selge

TARBIJATE HOIAKUD VIRTUAAL- JA

LIITREAALSUSE KASUTAMISSE TURUNDUSES Magistritöö

Juhendaja: dotsent Oliver Parts

Tallinn 2017

1

Olen koostanud töö iseseisvalt.

Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele,

olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud.

Gerli Selge ……………………………

(allkiri, kuupäev)

Üliõpilase kood: 153356

Üliõpilase e-posti aadress: [email protected]

Juhendaja dotsent Oliver Parts:

Töö vastab magistritööle/bakalaureusetööle esitatud nõuetele

……………………………………………

(allkiri, kuupäev)

Kaitsmiskomisjoni esimees:

Lubatud kaitsmisele

…………………………………

(ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)

2

SISUKORD

ABSTRAKT ............................................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5

1. VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE OLEMUS NING HOIAKUTE MÕJU KÄITUMISELE ......................................................................................................................... 7

1.1 Virtuaal- ja liitreaalsuse areng ning tehnoloogia ......................................................... 7

1.2 Hoiakute olemus ja seos käitumisega ........................................................................ 15

1.3 Hoiakute mõõtmine .................................................................................................... 18

1.4 Varajasemad virtuaal- ja liitreaalsuse hoiakute uuringud .......................................... 19

2. VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE KASUTAMINE ........................................................ 24

2.1 Kasutamisvõimalused ja tehnoloogia mõju erinevatele valdkondadele .................... 24

2.2 Kasutamisvõimalused turunduses .............................................................................. 28

3. EESTI TARBIJATE HOIAKUD VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE KASUTAMISSE . 34

3.1 Uuringu metoodika ja valim ...................................................................................... 34

3.2 Uuringu tulemused ..................................................................................................... 36

3.2.1 Teadlikkus virtuaal- ja liitreaalsusest ................................................................. 37

3.2.2 Kasutuskogemus ................................................................................................. 39

3.2.3 Omaduste ja hoiakute mõõtmine ........................................................................ 42

3.2.4 Hoiakud virtuaalreaalsuse prillide ostmisesse .................................................... 50

3.2.5 Hoiakud virtuaal- ja liitreaalsuse kaasamisse ettevõtete poolt ........................... 51

3.3 Tulemuste kokkuvõte ................................................................................................. 54

3.4 Järeldused ja ettepanekud .......................................................................................... 57

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 60

VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................ 62

SUMMARY ............................................................................................................................. 67

LISAD ...................................................................................................................................... 70

Lisa 1. Empiirilise uuringu küsimustik koos algandmetega ................................................. 70

Lisa 2. Uuringu valimi profiil ............................................................................................... 83

Lisa 3. Virtuaalreaalsuse omaduste korrelatsioonanalüüs .................................................... 84

3

Lisa 4. Liitreaalsuse omaduste korrelatsioonanalüüs............................................................ 86

Lisa 5. Virtuaalreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste tulemused ................................................ 88

Lisa. 6 Liitreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste tulemused ...................................................... 89

Lisa 7. Virtuaalreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste korrelatsioonanalüüs ............................... 90

Lisa 8. Liitreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste korrelatsioonanalüüs ...................................... 92

Lisa 9. Tehnoloogiate kasutamist ettevõtetes uurivate küsimuste korrelatsioonanalüüs ...... 94

4

ABSTRAKT

Virtuaal- ja liitreaalsus on viimastel aastatel taas rohkem tähelepanu saanud. Järjest

rohkem on ettevõtteid, kes otsivad võimalusi virtuaal- ja liitreaalsuse kaasamiseks ning

pakuvad tarbijatele nende kasutamise abil põnevaid kogemusi. Käesoleva töö probleemiks on

teadmise puudumine Eesti tarbijate hoiakutest virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisse turunduses.

Kuna investeeringud uudse tehnoloogia rakendamiseks võivad osutuda kulukaks, on oluline

mõista, kas see suudab tuua loodetud tulemused ja täita eesmärgid. Selleks on vaja esmalt

mõista tarbijate hoiakuid tehnoloogiasse. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti tarbijate

hoiakud virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia kasutamisse turunduses. Selleks viidi läbi

kvantitatiivne uuring, kus osales 173 tarbijat. Tulemustest selgus, et virtuaal- ja eriti liitreaalsus

on Eesti tarbijate jaoks uued. Virtuaalreaalsusest olid teadlikud küll suurem osa tarbijatest, kuid

seda proovinud olid alla poolte ning liitreaalsuse teadlikkus kui ka kasutuskogemus olid

madalad. Samas oli vähese kasutamise peamiseks põhjuseks võimaluste senine puudumine või

tehnoloogiast mitte teadmine ning soov virtuaal- ja liitreaalsuse kogemuse saamiseks oli

olemas. Suurem osa tarbijatest on tehnoloogiatest põnevil, tajutakse nende potentsiaali ja

kasutusvõimaluste rohkust erinevates valdkondades ning nähakse suurt mõju tulevikule.

Märgatav osa inimestest on nõus virtuaal- ja liitreaalsust lähitulevikus omaks võtma ja samuti

usutakse peamiselt, et Eestis on ka piisavalt palju uudishimulisi ja teerajajaid. Lisaks ei arvata,

et ettevõtted peaksid tehnoloogiate kaasamisega kartma vähest tarbijate huvi. Vastupidiselt

usutakse, et see võib suurendada ettevõtte tähelepanu avalikkuses ning mõned näevad, et selle

abil on võimalik ettevõtetel ka oma kuvandit parandada. Samuti soovitakse tehnoloogiate

rakendamist isegi nii turunduses kui ka reklaamides.

Võtmesõnad: virtuaalreaalsus, liitreaalsus, hoiakud, turundus

5

SISSEJUHATUS

Tehnoloogia areng toob pidevalt uusi väljavaateid nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

Uued või täiustatud seadmed võimaldavad inimestel oma igapäevaelu parendada ja loovad uusi

meelelahutusvõimalusi ning ettevõtted saavad kasutusele võtta efektiivsemaid töömeetmeid või

uute põnevate lahendustega tarbijaid üllatada. Viimastel aastatel kogub üha enam populaarust

virtuaalreaalsus ja tänu tarbijatele koduseks kasutamiseks mõeldud seadmetele on tehnoloogia

järjest aktuaalsem. Lisaks rohkem tuntud virtuaalreaalsusele on tähelepanu saanud ka

liitreaalsus, mida eesti keeles on kutsutud ka kui agumenteeritud või rikastatud reaalsus.

Mõlemaid tehnoloogiad on kasutamas paljud ettevõtted üle maailma ja järjest rohkem on neid,

kes proovivad virtuaal- ja liitreaalsuse abil luua lisaväärtust oma klientidele või uute

tehnoloogiliste lahendustega tarbijaid meelitada.

Kuigi tehnoloogiad on suurt kõlapinda saanud viimastel aastatel, siis eelkõige

virtuaalreaalsus oli maailmale tuntud juba ka 1990-ndatel. Sel ajal aga ei suutnud

virtuaalreaalsus täita tarbijate ootusi ning selle levik seiskus. Pakutav kasutajakogemus ei olnud

piisavalt meeldiv ja paljudel tekkis tehnoloogia suhtes negatiivne hoiak. Nüüdseks on

tehnoloogia areng võimaldanud luua kvaliteetsemaid kasutajakogemusi ja üha rohkem inimesi

võivad sellest taas osa saada. Samas võib aga 90-ndate kogemus mõjutada olulisel määral

tarbijate hoiakuid tänapäeva virtuaal- ja liitreaalsuse võimaluste ja seadmete suhtes.

Käesolev töö keskendub Eesti tarbijate hoiakutele ja nimetatud tehnoloogiate

kasutamisele eelkõige turundustegevuses. Uurimisprobleemiks on teadmise puudumine Eesti

tarbijate hoiakutest virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisse turunduses. Kuna investeeringud

nimetatud tehnoloogiate kasutamiseks võivad ettevõtetele osutuda kulukaks, on oluline mõista,

kas need suudavad täita soovitud eesmärgid. Selle eelduseks on aga arusaam tarbijate soovidest

ja valmidusest tehnoloogiaid omaks võtta. Töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti tarbijate

hoiakud virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia kasutamisse turunduses.

Eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud järgmised ülesanded:

1) mõista virtuaal- ja liitreaalsuse ning hoiakute olemust;

2) mõista teiste riikide tarbijate hoiakuid virtuaal- ja liitreaalsusesse;

6

3) uurida virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogiate kasutamisvõimalusi erinevates

valdkondades;

4) uuringu ettevalmistamine ja ankeetküsimustiku koostamine;

5) uuringu läbiviimine;

6) uurimistulemuste analüüs ja järelduste tegemine.

Käesolev magistritöö koosneb kolmest peatükist, millest esimene keskendub virtuaal-

ja liitreaalsuse kui ka hoiakute olemusele. Kirjeldatakse tehnoloogiate arengut ja tuuakse

näiteid võimalikest seadmetest, mille abil on tarbijatel võimalus virtuaal- või liitreaalsust

kogeda. Samuti keskendutakse ka hoiakute teoreetilisele poolele ja tuuakse näiteid varasematest

uuringutest tarbijate hoiakute mõõtmisest virtuaal- ja liitreaalsusesse.

Teises osas on kirjeldatud tehnoloogiate kasutamisvõimalusi. Kõige pealt tuuakse

näiteid virtuaal- ja liitreaalsuse mõjust ning potentsiaalist erinevates valdkondades nagu näiteks

haridus, meditsiin, militaar ja meelelahutus. Seejärel keskendutakse põhjalikumalt turunduses

kasutatavatele võimalustele ning tuuakse näiteid nii välismaalt kui ka Eestist.

Kolmas peatükk keskendub läbiviidud uuringule, kus osales 173 inimest, kes täitsid

küsimustiku Google Forms keskkonnas või paberkandjal. Tutvustatakse teadustöö metoodikat

ja antakse ülevaade valimist. Seejärel tuuakse välja uuringu tulemused ja analüüs ning tehakse

järeldused kui ka ettepanekud virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamiseks ettevõtetele.

Töö autor tänab koostöö ja panuse eest magistritöö juhendajat Oliver Partsi.

7

1. VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE OLEMUS NING

HOIAKUTE MÕJU KÄITUMISELE

Virtuaal- ja liitreaalsus on viimastel aastatel saanud suuremat tähelepanu ja järjest

rohkem ettevõtteid kaaluvad nende kaasamist oma tegevusse. Kuna suuremale osale tarbijatest

on need tehnoloogiad veel küllaltki uued, on ettevõtetel oluline mõista tarbijate valmisolekut

neid omaks võtta.

1.1 Virtuaal- ja liitreaalsuse areng ning tehnoloogia

Virtuaalreaalsus (ingl. virtual reality – VR) on arvutiga loodud keskkond, kus kasutaja

tunneb end kohalolevana (Biocca 1992, 6). See on meetod, mis võimaldab saada reaalsusele

sarnase kogemuse simuleerides nägemis-, kompimis- ja kuulmismeeli virtuaalkeskkonnas

(Jeong, Kim 2016, 120). Virtuaalreaalsuse kogemust läbi vajaliku seadme ehk prillide on

kujutatud Joonisel 1.

Joonis 1. Virtuaalreaalsuse kogemuse kujutamine

Allikas: (Nazarian…2017)

Liitreaalsus (ingl. augmented reality – AR) on virtuaalse ja reaalse pildi kokku

sulandumine (Moltenbrey 2011, 59). See on otsene või kaudne vaade reaalse elu keskkonnale,

mille elemendid on liidetud arvuti poolt genereeritud sisendiga nagu näiteks heli, video,

8

graafika või globaalse asukohamääramise süsteemi (GPS) andmed (Adams, Merklinghaus

2014, 16). Liitreaalsus parandab kasutaja taju reaalsest maailmast võimaldades kasutajal näha

informatsiooni, mida automaatselt inimene ise ei tuvastaks (Sungkur 2016, 124) Liitreaalsust

kasutas näiteks AS Kalev oma Jõuluseikluse kampaanias, kus mobiilirakenduse abil oli

telefoniekraanilt näha päkapikku kommikarbist välja hüppamas (Joonis 2). Virtuaal- ja

liitreaalsuse loomisel kasutatakse väga sarnast tehnoloogiat, kuid liitreaalsuse korral peavad

arvuti tugisüsteemid toimuma reaalajas, et võimaldada virtuaalmaailma ja pärismaailmast

saadud sisendi kokku sulandumist (Moltenbrey 2011, 59) ja tehnoloogia nõudmised on

võrreldes virtuaalreaalsuse tehnoloogia vajadustega märgatavalt suuremad. (Krevelen,

Poelman 2010, 2) Lihtne viis virtuaal- ja liitreaalsuse eristamiseks on see, et esimese puhul

peab inimene kasutama spetsiaalseid prille, (millest ei ole läbi näha) ja liitreaalsuse korral

näevad kasutajad läbi spetsiaalse seadme päris maailma, mille peale on objektid kuvatud.

(Sachs 2016, 10)

Joonis 2. AS Kalev Jõuluseikluse kampaania

Allikas: (AS…2017)

Virtuaalreaalsus on olnud meie ümber rohkem kui pool sajandit. 1962. aastal, enne

digitaalse arvutitehnoloogia olemasolu, patenteeris Morton Heilig masina „Sensorama“, mida

ta kutsus „kogemuse kinoks“. See pakkus korraga kuni neljale inimesele illusiooni reaalsusest

ja sisaldas stereoskoopilist ning laianurgalist 3D pilti, stereokõlareid, lõhnageneraatoreid,

vibreerivat ja kallutavat tooli ning õhupuhureid. Ka tänapäevasele Google Streetview´le

sarnane kaart loodi juba 70-ndatel Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste poolt. Aspen

Movie Map võimaldas virtuaaltuuri igast kuurortlinna Aspen tänavast. Piltide saamiseks

kasutati nelja auto peale paigutatud kaamerat (Joonis 3), mis jäädvustasid nii esi-, taga- kui

külgvaadet iga 3 meetri tagant. Saadud pildid kanti laserplaadile, mis olid seotud

9

kahetasandilise tänavaplaaniga ning pildile kanti ka menüü ning navigatsioonikaart. Kaart

võimaldas vaadata hoonetest ajaloolisi pilte, nende interjööri ja ka videointervjuusid ning

hüperlinke lisaandmetele. (Adams, Merklinghaus 2014, 16)

Joonis 3. Aspen Movie Map meeskond kasutamas kaamerat tänavate pildistamisel

Allikas: (Naone 2008)

1975. aastal vihjati virtuaalreaalsusele Suurbritannia ulmelise telesarja „Doctor Who“

episoodis. Terminini populariseeris aga 1987. aastal Jaron Lanier ning massidesse läks sõna

alles 1993. aastal filmiga „Lawnmower Man“. (Scott 2016/2017, 48) Kuigi virtuaalreaalsuse

termini autoriks peetakse tihti Jaron Lanier´i, siis väidetavalt ulatub fraas koguni 1938. aastasse,

kui Prantsuse näitekirjanik, autor ja lavastaja Antonin Artaud kirjeldas teatrit kui „la réalité

virtuelle“ ehk kui virtuaalne reaalsus (Adams, Merklinghaus 2014, 17). Juba 1992. aastal

arutles Frank Biocca virtuaalreaalsuse olemusest, selle kasutamisvõimalustest kui ka mõjust

ning oma artiklis kirjutas, et virtuaalreaalsusest võib mõelda kui kommunikatsiooni ja

arvutitehnoloogia evolutsiooni eesmärgist (Biocca 1992, 6).

Suurbritannia ühe kauem virtuaalreaalsusega tegelenud ettevõtte tegevjuhi David

Cockburn-Price´i arvates oli virtuaalreaalsuse potentsiaal olemas juba 1980ndatel ja 3D ajastu

algul, kuid siis ei olnud arvutitel veel piisavalt suurt protsessori võimsust. Seega

virtuaalkeskkonnas pead pöörates jõudis pilt murdosa hiljem järele, mis tekitas paljudes

inimestes halva enesetunde ja nii sai virtuaalreaalsus endale halva maine ning huvi selle vastu

kadus. (Scott 2016/2017, 48) Ka paljud teised peavad 1990-ndatel virtuaalreaalsuse kasvu

pidurduse põhjuseks tehnoloogia puudujääke. Virtuaalkeskkond ei tundunud piisavalt reaalne,

mistõttu üleüldine kogemus ei olnud väga hea. Nüüdseks on aga tehnoloogia arenenud

tasemele, mis võimaldab pakkuda meeldivaid kogemusi. (Pretz 2016, 4) Tänu mitmetele

10

murrangulistele arengutele on virtuaalmaailm saanud viimastel aastatel taas suuremat

tähelepanu (Scott 2016/2017, 48). Arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse riistvara hiljutine areng

on kaasa toonud erinevate virtuaalreaalsuse seadmete hüppelise leviku üldkasutuses (Jeong,

Kim 2016, 120); 2014. aasta märtsis ostis Facebook enda alla virtuaalreaalsuse prillide tootja

Oculus VR, mille eest maksis tol hetkel 1,4 miljardit eurot; 2015. aasta lõpus avati Londoni

Ülikoolis kliiniline simulatsioonikeskus, mis jäljendab tulekahjusid ja liiklusõnnetusi, et

treenida parameedikuid ja 2016. aasta oktoobris tõi ettevõte Sony turule virtuaalreaalsuse prillid

PlayStation 4 videomängukonsoolile, mis on viinud virtuaalreaalsuse meelelahutuse

tehnoloogia tavaliseks osaks. (Scott 2016/2017, 48) Viimastel aastatel on väga paljud

rahvusvaheliselt tuntud ja suured ettevõtted investeerinud virtuaal- ja liitreaalsusesse. Kui

Facebook ostis Oculusé 2014. aasta märtsis, siis septembris tõi Samsung koostöös Oculus´ga

avalikkuseni virtuaalreaalsuse prillid Samsung Gear VR. Kuu hiljem investeeris Google ligi

500 miljon eurot start-upí WorldViz, mille A-aktsiatesse investeeris aasta hiljem ka Intel.

(Sachs 2016, 9) WorldViz pakub laias valikus tooteid ja tarkvara tuge ning teeb

virtuaalreaalsuse lahendusi mitmete erinevate valdkondade ettevõtetele (A decade…2017)

2015. aastal omandas Apple Metaio liitreaalsuse tarkvara tootja kui ka animatsiooni ettevõtte

Faceshiftí. Samal aastal investeeris näiteks Disney ligi 60 miljon eurot virtuaalreaalsuse sisu

tootja start-upí Juant ning Microsoft ostis videomängude tegija Havokí. (Sachs 2016, 9)

Ka liitreaalsuse algus ulatub 1960-ndatesse aastatesse, kuid alles 2016. aasta suvel

saavutas see suure tähelepanu tänu iOS, Android ja Apple Watch seadmetes kasutatavale

asukohapõhisele liitreaalsuse mängule Pokémon Go. Mäng sai suure meedia tähelepanu ja

näitas paljudele ettevõtetele, kui kaasahaaravaks võib liitreaalsus osutuda. (Risks…2016, 2)

Esimeseks liitreaalsuseprototüübiks saab pidada Ivan Sutherlandi ja tema õpilaste loodud 3D

graafika seadet. Mitmed teadustööd jätkusid 70ndatel ja 80ndatel ja tarbijateni jõudsid seadmed

nagu Sony Walkman (1979), digitaalsed kellad või personaalsed digitaalkalendreid, mis olid

kantavate digitaalseadmete teerajajateks. 1990ndatel muutusid seadmed piisavalt väikesteks, et

neid saaks kanda igal ajal. Tänapäeval võimaldavad kõik mobiiliplatvormid kasutada

liitreaalsust oma tahvelarvutites ja nutitelefonides. Liitreaalsuse termin sõnastati 1990ndatel

teadlaste Caudell ja Mizell poolt, kes lõid liitreaalsuse süsteemi, mis aitas töötajatel lihtsamini

ühendada elektrikaableid ning mõni aasta hiljem arendati GPS-põhine süsteem ja loodi varajane

mobiilisüsteemil põhinev prototüüp, mis näitas 3D graafilist informatsiooni majadest ning

ehitistest. Liitreaalsus sai kindlaks teadusuuringu valdkonnaks alles 1990-ndate aastate lõpus,

11

kui tehnoloogiast hakati rääkima mitmetel konverentsidel; tekkisid ettevõtted, kes hakkasid

liitreaalsusega tegelema ning tänu vabalt kättesaadavale tarkvarale sai luua kiiresti liitreaalsuse

rakendusi. (Krevelen, Poelman 2010, 2) 2012. aastal investeeris Qualcomm ettevõte

liitreaalsuse start-up´i Blippar ja mõni kuu hiljem tutvustas Google oma liitreaalsuse prille –

Google Glass (Sachs 2016, 9).

Kõigile nutiseadme omanikele tõi virtuaalreaalsuse kogemuse kättesaadavaks 2014.

aastal Google oma papist valmistatud Google Cardboard prillidega (Joonis 4) (Kesselman 2016,

15). Google Cardboard prille on võimalik endale soetada vähema kui 15 euroga. Hetkel pakub

ettevõte laias valikus seadmeid nii papist kui plastikust hinnaga vahemikus ligi 5-50 eurot.

(Get…2017) Kui algselt olid prillid mõeldud vaid kindlatele rakendustele nagu Google Earth

ja YouTube ning töötama Android süsteemil, siis nüüdseks on mitmeid erinevaid rakendusi,

mis on kättesaadavad ka iPhone kasutajatele (Kesselman 2016, 15).

Joonis 4. Google Cardboard virtuaalreaalsuse prillid nutitelefoniga ühendamiseks

Allikas: (Get …2017).

Kaasaegsed virtuaalreaalsuse prillid saab jagada kahte kategooriasse vastavalt sellele,

kas prillid tuleb ühendada mobiili või arvutiga. Esimesel puhul tuleb telefon asetada prilli

läätsede ette, mis eraldavad ekraani kaheks ning muudavad nutitelefoni virtuaalreaalsuse

seadmeks. Sellisteks on näiteks lisaks Google Cardboard´le ka Samsung Gear VR (Joonis 5) ja

Google Daydream View prillid. Viimaseid on võimalik saada juba peaaegu 70 euroga, kuid neil

on limiteeritud rakenduste valik. (Greenwald 2016) Samsung Gear VR prillid on valminud

Samsungi ja Oculus koostöös ja maksavad 119 eurot, kuid võimalik on soetada ka 2015. aasta

mudel hinnaga 64 eurot. Prillid tuleb aga kindlasti ühendada Samsung Galaxy nutitelefonidega

(S8, S8+, S7, S7 edge, S6, S6 edge, S6 edge + ja Note 5), mille abil on võimalik saada

12

virtuaalreaalsuse kogemus rohkema kui 700 erineva rakendusega. (Wear… 2017) Kuna neil

prillidel teeb töötluse ära telefon, siis ei ole vaja prille millegi muuga ühendada, kuid kuna

telefonid ei ole otseselt virtuaalreaalsuseks mõeldud, siis ei suuda nad saavutada kõige paremat

kvaliteeti (Greenwald 2016).

Joonis 5. Samsung Gear VR prillid ühendatud nutitelefoniga

Allikas: (Wear… 2017)

Arvutiga ühendades on aga võimalik saavutada nii parem kvaliteet kui ka kogemus, sest

on võimalik kasutada võimsamaid ja keerukaimaid virtuaalkeskkondi. Lisaks on neil seadmetel

spetsiaalne ekraan, mitte mobiiltelefoni oma, ja liikumise jälgimiseks on olemas nii

sisseehitatud liikumisandur kui väline kaamera, mis suurendavad hulganisti pildi tõetruudust ja

parandavad pea liikumise jälgimist. Sellistest seadmetest on odavaim PlaySation VR, mis

maksab natukene üle 350 eurot, kuid vajab lisaks ka ligi 200 euro eest lisavarustust. (Greenwald

2016) Hinnaklassis järgmine on Oculus Rift, mille virtuaalreaalsuse seadmete kogu varustus

maksab ligi 550 eurot. Komplektis on näiteks Touch juhtimiskontrollerid (Joonis 6) (eraldi

ostes ligi 90 eurot) ja Oculus sensor (ligi 60 eurot), mis jälgib kasutaja liikumist ja seob selle

virtuaalkeskkonnaga. (Natural…2017)

Joonis 6. Virtuaalreaalsuse kontroller Oculus Touch paremal ja vasakul kontroller

virtuaalkeskkonnas

Allikas: (Natural…2017)

13

Kõige kallim, kuid ka põhjalikuima varustusega on HTC Vive, mille hinnaks on ligi 750

eurot (Ameerikast ostes, Eestist tellides 899 eurot). Kuigi Oculus Rift ja HTC Vive prillid on

väga sarnase kvaliteediga, siis sisaldab HTC Vive komplekt ka kaht kontrollerit ja kaht

liikumissensorit ning on ainus virtuaalreaalsuse süsteem, mille liikumissensorid suudavad

jälgida kasutaja reaalset liikumist, mitte vaid toolil istudes, vaid ka ligi 3 ruutmeetri suurusel

alal. (Greenwald 2016)

Vaatamata suure tähelepanule on inimeste vastuvõtt virtuaalmaailmale olnud pigem

leige ja seetõttu julgevad paljud ettevõtted liikuda vaid väikeste sammudega. SuperData

Research andmetel müüs 2016. aastal ettevõte HTC 450 000 Vive virtuaalreaalsuse prilli ja

Oculus VR 355 000 Rift seadet, mis on tunduvalt vähem, kui mitmete analüütikute mitmete

miljonite seadmeteni ulatuv ennustus. (Vanian 2017, 28)

Hetkel parimat liitreaalsuse kogemust võimaldavad Microsoft´i HoloLens prillid

(Joonis 7), mis võimaldavad tekitada kasutajas tunde, et ta on korraga kahes erinevas kohas.

Prillidega nähakse reaalset ümbritsevat keskkonda, millele aga lisatakse ruumilised

hologrammid. Prillidega on võimalik näiteks mõõta erinevate objektide kaugust vaid

häälkäsklusega, mis teeb neist hea vahendi näiteks ehituses, kus on vaja pidevalt mõõta ruumide

ja erinevate objektide suurusi. Lisaks võimaldavad prillid viia läbi ühiseid koosolekuid, kus

osalejad tunnevad end koos olevat isegi, kui tegelikkuses on nad erinevates asukohtades.

Kasutades prille samal ajal, millele on ka eelnevalt üleslaetud ühine mudel, saavad kasutajad

omavahel suhelda sisseehitatud mikrofoni abil ja näha üksteist hologrammidena.

(Davis 2016, 6)

Joonis 7. Microsoft HoloLens prillid ja nendega loodud hologramm

Allikas: (Why…2017)

14

Seade võimaldab luua kataloogi erinevatest ruumidest ja lisada neisse objekte

hologrammidena, mis jäävad paigale ka siis, kui kasutaja liigub ruumis ringi või leida need

samalt kohalt ka prille uuesti kasutades mitme päeva pärast. HoloLens maksab ligi 2800 eurot

ja on hetkel mõeldud vaid tarkvaraarendajatele, kuid hoolimata praegustest vähestest

võimalikest rakendustest ja piirangutest kättesaadavuse osas, on väga tõenäoline, et

lähitulevikus muudab HoloLens tugevalt inimeste suhet nii arvuti kui ka ümbritseva

keskkonnaga. (Furlan 2016, 21)

Ettevõte DAQRI on loonud näiteks kiivrid (Joonis 8) ehitustööliste jaoks, millele on

lisatud liitreaalsuse ekraan ja hetkel on neid testimiseks kasutamas mitmed ehitusettevõtted.

Kiivrid võimaldavad kuvada silme ette näiteks instruktsioonid, mis tähendab, et töötaja ei pea

ise juhenditest otsima vajalikku abi ja seeläbi väheneb nii ajakulu tööle kui ka vigade risk.

Lisaks on kiivril kaamera, mille abil saab kasutaja suhelda teiste inimestega, kes saavad kõike

jälgida arvutiekraanilt kui ka temperatuuri mõõtja, mille abil on võimalik ära hoida paljude

masinate purunemise, sest seadmete katki minemisele eelneb tihti selle ülekuumenemine, mida

kiivri abil on võimalik ennetada. (Davis 2016, 6)

Joonis 8. DAQRI liitreaalsuse kiiver

Allikas: (Davis 2016, 6)

Tehnoloogia areng on võimaldanud virtuaal- ja liitreaalsuse kogemuse muuta

märgatavalt meeldivamaks, kui seda suudeti 1990-ndatel. Suured investeeringud

tehnoloogiasse nii rahvusvaheliselt tunnustatud suurettevõtete poolt kui ka loodavad start-up´id

selles valdkonnas annavad mõista virtuaal- ja liitreaalsuse võimalikust levikust ning

potentsiaalsest mõjust inimeste igapäevaelule. Kuigi kõik ennustused tehnoloogia omaksvõtu

ja seadmete kasutamise osas ei ole täitunud, mitmed ettevõtted on pidanud kogema

15

ebaõnnestumisi ning tegemist on veel küllaltki uue turuga, siis on sellegi poolest põhjust arvata,

et virtuaal- ja liitreaalsusel on lähitulevikus suur mõju mitmetes valdkondades.

1.2 Hoiakute olemus ja seos käitumisega

Inimesed reageerivad ümbritsevale andes sellele hinnanguid ja tehes pidevalt valikuid.

See hõlmab sageli nii varjatuid kui varjamatuid hinnanguid kas objektid, sündmused, nemad

ise või teised on neile soosivad või mittesoosivad, meeldivad või ebameeldivad, head või halvad

(Albarracin et al 2005, 3). 1993. aastal defineerisid Eagly ja Chaiken hoiakuid kui

psühholoogilist kalduvust, mis on väljendatud kindla omaduse soosiva või mittesoosiva

hinnanguga (Eagly, Chaiken 1993, 1). Esimene selgesõnaline hoiakute tunnistamine oli aga

arvatavasti seoses reaktsiooniaja mõõtmisega 1888. aastal, kui L. Lange avastas, et subjekt, kes

oli teadlikult valmis signaali saades koheselt telegraafi nuppu vajutama, reageeris kiiremini kui

see, kelle tähelepanu oli suunatud peamiselt tulevale stiimulile ja kelle teadvus ei olnud seega

suunatud oodatud reaktsioonile. Pärast Lange tööd avastati hoiakute märgatav mõju peaaegu

kõikides psühholoogilistes eksperimentides. (Allport 1935, 799)

Juba 1935. aastal kirjutas Allport, et hoiaku mõiste on ilmselt kõige iseloomustavam ja

asendamatum mõiste selleaegses Ameerika sotsiaalpsühholoogias, kuna ükski teine termin ei

ilmu nii sageli eksperimentaalses ja teoreetilises kirjanduses. (Ibid.) Allport defineeris hoiakut

kui valmisoleku vaimset seisundit, mis on tulenev kogemusest ja avaldades otsest või

dünaamilist mõju indiviidi reaktsioonile kõikide objektide ning situatsioonide suhtes, millega

see on seotud, olles pigem algav ja ettevalmistav kui väljendunud ja täielik eeldus käitumisele.

(Ibid..) Sellest ajast saati on hoiaku definitsioon märgatavalt arenenud, keskendudes rohkem

lähenemise ja välistamisega seotud käitumisele ning defineerides hoiakuid kui hinnangute

eelsoodumusi, mis hoiakuteni viivad (Krosnick et al 2005, 22). Samuti on erinevate teoreetikute

definitsioonides üldine arusaam, et hoiakud on õpitud (Fishbein, Ajzen 1975, 6).

Seega saab hoiakuid kirjeldada kui õpitud eelsoodumusi, mis reageerivad püsivalt

soodsal või ebasoodsal viisil objekti suhtes. Need on üldised eelsoodumused, mis ei vii kindla

käitumiseni vaid hulga kavatsusteni, mis määravad ära mõju tugevuse objektile. Uskumuste,

hoiakute, kavatsuste ja käitumise seost on kujutatud Joonisel 9. Kui hoiak on kujunenud, võib

see mõjutada uute uskumuste kujunemist ja ka kindel käitumine võib viia uute uskumusteni

objektist, mis omakorda võivad mõjutada hoiakuid. Inimesed omandavad igapäevaselt hoiakuid

16

uute objektide suhtes, kui õpitakse selle seost teiste objektidega, omadustega või väärtustega,

mille osas on hoiak juba olemas. (Fishbein, Ajzen 1975, 6) Kuna hoiakud on ajas ja situatsioonis

muutlikud, ei ole põhjust arvata, et inimene reageeriks objektile erinevas situatsioonis ja

kontekstis alati sama hoiakuga. (Krosnick et al 2005, 27). Samuti ei ole tavaliselt võimalik

hoiakut teades kohe ette ennustada inimese käitumist (Fishbein, Ajzen 1975, 16).

Joonis 9. Uskumuste, hoiakute, käitumiskavatsuste ja käitumise seos objekti suhtes

Allikas: (Fishbein, Ajzen 1975, 15).

Hoiakute põhjuseid aitab mõista nende funktsionaalne lähenemine. Hoiakute hoidmise

ja muutmise põhjus seisneb funktsioonides, mida nad indiviidi jaoks täidavad ning seega saab

hoiakuid jagada motivatsiooni alusel nelja peamise funktsiooni vahel. Nendeks on kasulikkuse,

egokaitse, väärtust väljendav ja teadmise funktsioon. Kasulikkuse funktsioon põhineb rahulolu

vajadusel ja sellega proovitakse maksimeerida kasu ja minimeerida kahju. Vajaduse kadumisel,

uue ilmnemisel, selle muutumisel või kasu ja kahju nihkumisel muutub ka hoiak. Egokaitse

funktsioon aitab kaitsta indiviidi sisemiste konfliktide ja väliste ohtude eest. See ilmneb ohu

lähenemisel, viha ja mahasurutud impulsside või pettumuse tekkel ja muutub, kui oht

eemaldatakse või tänu emotsionaalsele kergendustundele ja enesearengule. Väärtust väljendav

funktsioon aitab säilitada identiteeti ja suurendada meeldivat enesepilti ning on oluline

eneseväljenduseks ja enesemääratlemiseks, mis tekib oma enesepildi ümberhindamise

vajadusel, väärtustega seotud tegurite ilmnemisega või kahtluse korral, mis ohustab

eneseteadvust. Hoiak muutub, kui inimene saavutab endaga mingilgi määral rahulolu või tekib

17

paremini kokku sobiv uus hoiak ning ka siis, kui suudetakse kontrollida kõiki ümbritsevaid

tegureid, mis vanu väärtusi kahjustasid. Teadmise funktsioon põhineb arusaamise vajadusel,

mille käivitavad tegurid, mis on seotud vanade probleemidega ja muutuvad informatsiooni

saamisel. (Katz 1960, 163)

Hoiakutel on kolm komponenti, milleks on kognitiivsed (uskumused), afektiivsed

(tunded) ja konatiivsed (käitumuskavatsuslikud). Hoiakute komponente ja nende ilmnemist

kirjeldab Joonis 10. Afektiivne komponent on väljendatud emotsionaalse hinnangu tulemusena.

Üldine hinnang võib olla ebamäärane ja ei pea põhinema uskumustel ning tuleneda mitmetel

erinevatel hinnangutel. Afektiivne komponent võib kergesti muutuda vastavalt situatsioonile

ehk näiteks mõni toote omadus võib ühes olukorras mõjuda positiivsena, teises aga

negatiivsena. Kognitiivne komponent koosneb tarbija uskumustest objekti suhtes. Tähtis ei ole

kas uskumus on õige või vale, vaid oluline on selle eksisteerimine. Konatiivne ehk

käitumuskavatsuslik komponent on indiviidi kalduvus reageerida kindlal viisil objekti või

tegevuse suhtes ja tegelik käitumine põhineb neil kavatsustel. (Hawkins et al 1998, 397-400)

Joonis 10. Hoiaku kolm komponenti ja nende ilmnemine

Allikas: (Hawkins et al 1998, 397)

Hoiaku kolm komponenti on püsivad, kuid püsivuse tugevust võivad muuta mitmed

tegurid. Selleks, et meeldiv hoiak kanduks üle käitumiseks, peab sellele eelnema vajadus või

motiiv ning ka võimalus vastavalt sellele käituda. Näiteks omades soosivat hoiakut toote vastu,

peab tekkima ka selle vastu vajadus, et inimesel tekiks kavatsus seda osta. Samas võib aga

käitumist mõjutada ka toote hind ehk kui puuduvad selleks võimalikud vahendid, võib inimene

18

osta hoopis teise toote. Lisaks, kui tarbija kognitiivsed ja afektiivsed hoiaku komponendid on

nõrgad, võib ta enne ostu sooritamist saadud informatsiooni põhjal muuta hoiakuid ning seega

ka algseid käitumiskavatsusi ja käitumist. Tarbija käitumist mõjutab ka näiteks tema perekond.

Kuigi inimesel võib olla soosiv hoiak ühe toote vastu, võib ta pereliikmete soovil valida siiski

teise. (Hawkins et al 1998,402)

1.3 Hoiakute mõõtmine

Hoiakute mõõtmine on levinud meetod ja sellega on tegeletud pidevalt nii politoloogide,

sotsioloogide, majandusteadlaste kui ka teiste akadeemikute poolt. Selleks on kasutatud

laiaulatuslike tehnikaid, mis on ajaga muutunud ning erinevad sõltuvalt valdkonnast. Erinevus

on tulnud lahknevatest seisukohtadest kui ka ressursside võimalusest, mis piiravad hinnangute

metoodikat. Hoiakute mõõtmise teerajajad eeldasid, et hoiakuid on võimalik täpselt hinnata

kasutades suurt küsimustike kogumikku. Tänapäeval kasutatakse uuringus kõige sagedamini

vaid ühte küsimustikku, mis on lihtsa sõnastuse ja struktuuriga. Küsimustike suur varieeruvus

näitab, et puudub üks kindel viis, mis tagaks igas uuringus täpse mõõtmise, kuid võimaluste

seast tuleks siiski valida kõige sobivam vastavalt uuringu eesmärgile. (Krosnick et al 2005, 21)

Hoiakute mõõtmiseks on mitmeid võimalusi, järgnevalt on lühidalt kirjeldatud kaht enim

kasutatud meetoditest.

Hoiakute mõõtmisel on üks parimatest ja üldtunnustatud tehnikatest Likert 5- punkti

skaala, mis on poolehoiu saanud eelkõige tänu selle lihtsusele ja usaldusväärsusele (Klooster

2008 ,513). Skaala keskmine väärtus (punkt 3) väljendab neutraalset hoiakut ja vastavalt

vasakule ning paremale jäävad punktid väljendavad eitamist ja aktsepteerimist erineva

tugevusega. (Foryś 2016, 9) Esialgne Likert skaala koosnes küsimustest, millele oli antud

valikuvariandid tugeval nõustun (1), nõustun (2), otsustamata (3), ei nõustu (4), tugevalt ei

nõustu (5) ja andmete analüüsimiseks kasutati üldist tulemust ega ei vaadeldud küsimusi

üksikult. Hilisemalt on välja töötatud mitmeid erinevaid täienduste ja muudatustega skaalasid.

Oluline on eristada Likert ja Likert-tüüp skaalasid. Esimese puhul vaadeldakse kõikide üksikute

väidete vastuseid ühe tulemusena, et mõõta üht kindlat tunnust. Likert-tüüpi skaalade puhul aga

vaadeldakse küsimusi eraldi ja kombineeritult kirjeldavad nad hoiakut uuritava objekti suhtes.

Likert-tüüpi skaalade puhul tuleks kasutada analüüsimisel moodi, mediaani ja sagedusi ning

Likert skaala puhul keskväärtust ja standartviga. (H. Boone, D. Boone 2012)

19

Tänu lihtsale ülesehitusele on tihti hoiakute mõõtmisel kasutatud ka semantilist

diferentsiaali (Ajzen 2008, 532). Semantiline diferentsiaal aitab mõõta inimeste uskumusi.

Skaalale reastatakse erinevad omadused objektist, mida on eelnevalt võimalik leida näiteks

fookusgrupi intervjuude, projektsiooni tehnikate või loogilise tuletamise abil. Iga omadus on

välja toodud vastandlike iseloomustustena nagu näiteks suur ja väike, hele ja tume või kiire ja

aeglane. Need vastandid on eraldatud viie kuni seitsme vahe ehk punktiga ja vastajatel palutakse

hinnata, kumb vastanditest ja mis ulatuses iseloomustab objekti kõige paremini. (Hawkins et al

1998, 403) Eelnevalt määratletakse skaala punktid vastajale juhises. Semantilise diferentsiaali

skaala on toodud Joonisel 11, kus (1) tähistab täielikult omadust X, (2) pigem X, mõnevõrra X,

(4) ei X ega Y, (5) mõnevõrra Y, (6) pigem Y ja (7) täielikult Y. (Osgood et al 1957, 29)

Võrreldes Likert ja semantilise diferentsiaali skaalat keskendub viimane rohkem nähtuse või

objekti seisundi tugevuse hindamisele (Foryś 2016 ,9).

Joonis 11. Semantilise diferentsiaali skaala

Allikas: (Osgood et al 1957, 29)

Võrreldes Likert ja semantilise diferentsiaali skaalat keskendub viimane rohkem

nähtuse või objekti seisundi tugevuse hindamisele (Foryś 2016 ,9).

1.4 Varajasemad virtuaal- ja liitreaalsuse hoiakute uuringud

Uuringufirma Nielsen viis 2016. aastal Ameerikas läbi veebiuuringu üle 8000 tarbijaga

vanuses 18-54 aastat, et mõista, kuidas uued tehnoloogia võimalused mõjutavad tarbijate taju

ja käitumiskavatsusi. Igale uuringus osalejale näidati üht 100 erinevast videost alates toote

tutvustus- ja uudisklippidest kuni brändi videoteni ning seejärel hinnati vastanute hoiakuid

virtuaalreaalsusele. Uuringus selgus, et tarbijad olid virtuaalreaalsusest sama teadlikud kui

teistest populaarsetest tehnoloogia trendidest nagu näiteks 3D printimine, asjade internet ja

targad seadmed. Virtuaalreaalsusest teadsid üks viiendik osalejatest ja üks neljandik vastas, et

nad on sellega väga hästi kursis. Uuringu tulemuste järgi jaotati virtuaalreaalsuse omaksvõtjad

20

kahte kategooriasse. Need, kes on tõenäoluiselt virtuaalreaalsuse seadmeid järgneva aasta

jooksul ostmas ja on teerajajateks ning teised, kelle huvi tehnoloogia vastu kasvab saades sellest

uut informatsiooni, kuid ei ole arvatavasti esmaste kasutajate seas. Viimased moodustasid ligi

20% tarbijatest. Teerajajateks oli aga ligi 24% tarbijatest, kelleks on pigem noored ja üle

keskmise sissetulekuga inimesed. See teeb neist hea sihtrühma nii virtuaalreaalsuse tehnoloogia

müüjatele kui ka turundajatele. Uuring näitas, et see tarbijaskond kulutab tavatarbijast 8%

rohkem aega televisiooni vaatamisele ja 7% rohkem internetis olemisele. Lisaks kulutavad nad

peaaegu kaks korda rohkem raha ürituste piletitele (195%), restoranides söömisele (179%) ja

alkohoolsetele jookidele (175%). Samuti võtavad nad omaks uusi tooteid ja teenuseid, toetavad

meeldivaid brände ja hindavad kvaliteeti, mille eest on ka nõus kõrget hinda maksma. (Reality

check …2016)

Lisaks virtuaalreaalsuse omaksvõtjatele on potentsiaali ka teiste tarbijatega. Paljudel

uuringus osalenutel suurendes huvi virtuaalreaalsuse vastu vaid 2 minutiga, kui neile näidati

erinevaid videoklippe. Koguni 50% osalejatel tõusis virtuaalreaalsuse seadme kasutamise või

ostmise tõenäosus pärast lühikest informeerivat kogemust. Kui need tarbijad õpivad paremini

tundma tehnoloogiat, võib oletada, et nende hoiak muutub virtuaalreaalsuse vastu

positiivsemaks. Lisaks pidasid 48% tarbijatest virtuaalreaalsust meeldivamaks pärast sellest

rohkem teada saamist ja samuti vastas 48% osalejatest, et nad uurivad virtuaalreaalsuse kohta

juurde tulevikus. Ka Nielseni teine uuring kasutas sarnast meetodit, kuid võimaldas 150 osalejal

saada reaalne kogemus kasutades virtuaalreaalsuse prille. Tulemused näitasid, et koguni 68%

tarbijatest pidasid virtuaalreaalsust meeldivamaks pärast selle proovimist. Need tulemused

näitavad, kuidas suurem kokkupuude virtuaalreaalsusega suudab muuta tarbijate hoiakuid

virtuaalreaalsuse suhtes. (Ibid.)

2016. aastal viis maailma suurim erakapitalil põhinev meediaagentuur Horizon Media

Ameerikas läbi sarnase uuringu, kus osales 3000 inimest. Nende tulemuste põhjal on

virtuaalreaalsuse seadmete omamisest huvitatud 36% tarbijatest, kellest 47% moodustavad

mehed ja 25% naised. Seda proovinud olid vaid 16% meestest ja 6% naistest. Uuringus osalejad

sooviksid kõige rohkem virtuaalreaalsust kasutada reisimisel. Seejärel erinevate ürituste ja

kontsertide vaatamiseks ning siis sportmängude mängimiseks. Kui seadme omamisest olid

huvitatud natukene üle ühe kolmandiku tarbijatest, siis vaid 25% oleksid nõus nende eest

maksma üle 250 dollari. Nendest 31% on mehed ja vaid 16% naised. Virtuaalreaalsuse

negatiivsest kommunikatsioonist tuleneb 10% seadmete kõrgest hinnast, mida paljud

21

takistuseks peavad. Horizon Media TrendSights asepresidendi K. Olson´i arvates on alla 100

euro maksvad mobiiliga ühendatavad Samsung Gear VR ja Google Cardboard head ja odavad

alternatiivid, mis võimaldavad turule sisenemist lihtsustada. Mida kiiremine hakkab rohkem

tarbijad virtuaalreaalsust kasutama, seda kiiremini mõistetakse, milleks virtuaalreaalsus on hea

ehk millest tarbijad tegelikult hoolivad. Hoolimine on võtmeteguriks loomaks tarbijatega

tähendusrikkaid ja efektiivseid suhteid. (Horizon…2016)

Kõige innukamad virtuaalreaalsuse kasutajad on eelkõige mehed vanuses 18-34, kellest

soovivad virtuaalreaalsuse prille omada 54%. 35-49. aastastest meestest aga 44% ja 50-64.

aastatest 25%. Samuti on nooremad mehed nõus seadme eest rohkem maksma ehk kui meestest

alla 50. aasta on seadme eest nõus maksma üle 250 dollari 30%, siis 50-64. aastastest meestega

vaid 15%. Samas on aga ka neid, kelle suhtumist virtuaalreaalsusesse on väga keeruline muuta.

Nendest, kes vastasid, et ei soovi seadet omada, põhjendas 55% seda sellega, et nad ei näe

virtuaalreaalsuses põnevust ja selle vastu puudub huvi. Kuid 34% ütlesid, et kui nad tahavad

saada kogemust, siis nad teevad seda reaalses elus. Samas aga usuvad 81% uuringus osalejatest,

et järgmise viie aasta jooksul omab virtuaalreaalsuse prille üks neljandik kuni pool rahvastikust.

(Ibid.)

Uuringufirma The Digital Edge abiga koostati uuring teada saamaks Austraalia tarbijate

hoiakuid virtuaalreaalsusele. Uuring viidi läbi 2016. aastal 1500 tarbijaga vanusega üle 18

aastat. Tulemused näitasid, et inimesed on aru saanud virtuaalreaalsuse põnevusest ja

märkimisväärsest arengust isegi, kui nad ei ole sellest väga teadlikud. 40ndates ja nooremad

tarbijad on virtuaalreaalsuse osas positiivsemad ja tehnoloogiat rohkem vastu võtvad kui

vanemad inimesed. Kõige enam on põnevil noored jõukamad mehed. Naiste seas sai enim

nõusolekut väide, et virtuaalreaalsusel on isoleeriv ja antisotsiaalne mõju (60%), mis meestel

reastus nõusolekult viiendaks väiteks (49%). Mure virtuaalreaalsuse negatiivsele mõjule esines

kõikides vanusrühmades ja selget erisust ei esinenud. Seega on virtuaalreaalsusele hea sihtrühm

noored jõukad mehed, kuna nad on vastuvõtlikud ja innukad tehnoloogiat omaks võtma. Kuigi

üldine avalikkus mõistab, et virtuaalreaalsus on põnev, siis ollakse siiski ettevaatlik selle

kasulikkuse osas. See aga võib muutuda, kui tarbijad saavad virtuaalreaalsust kogeda ja

tehnoloogia saab neile tuttavamaks. (Bell 2016, 1)

Mittetulundusühingu ISACA 2016. aasta riskianalüüsist selgus, et liitreaalsuse

omaksvõtuks on veel liiga vara, kuid nii infotehnoloogia asjatundjad kui ka tarbijad on

võimelised nägema liitreaalsuse rakenduste potentsiaali väärtust. Samas nähakse ka võimalikku

22

riski, nagu andmete kuritarvitamine ja turvalisus. Nagu kõikide teiste potentsiaalsete

tehnoloogiatega, proovivad organisatsioonid mõista nende võimalusi ja leida riskide vahel õige

tasakaal, et parendada äritegevust tänu esile kerkivate tehnoloogiate strateegilise kasutamise.

Uuringus osales 6591 ISACA liikmesettevõtet 140 riigist ja 5231 tarbijat 5 riigist, milleks olid

Ameerika, Suurbritannia, Austraalia, India ja Singapur. Ettevõtted kasutasid kõige rohkem

liitreaalsust kaugjuhitavates ärirakendustes (Indias ja Ameerikas 17%, Suurbritannias 16%,

Singapuris 15% ja 9% Austraalias ning Uus-Meremaal). Paljud ettevõtted on liitreaalsuse osas

ebakindlad, kuna ei mõisteta veel kõiki takistusi, mis võivad esineda. Peamised takistused

omaksvõtul, mida hetkel ettevõtete seas tunnetatakse on toodud Tabelis 1. Suurimateks

takistusteks peetakse kas ebapiisavat investeeringutasuvust või turvalisuse ohtu. Ameerikas,

Suurbritannias ja Indias oli kolmandana välja toodud, et liitreaalsuse tehnoloogia

rakendamiseks puudub ettevõtetel vajalik eelarve ning Okeaanias (Austraalia ja Uus-

Meremaa), Indias ja Singapuris peetakse takistuseks veel ka väheseid oskusi ja teadmisi

olemasolevast tehnoloogiast. (Risks…2016, 1)

Tabel 1. ISACA uuringu tulemused riigiti, suurimatest liitreaalsuse takistustest

Ameerika Suurbritannia Okeaania India Singapur 18% ebapiisav ROI

18% ebapiisav ROI

23% ebapiisav ROI

20% turvalisuse oht

25% turvalisuse oht

18% turvalisuse oht

14% turvalisuse oht

17% vähene oskus ja teadmine



13% ebapiisav eelarve


9% turvalisuse oht


13% ebapiisav ROI

Allikas: (Risks…2016, 5)

Suurem osa uuringus osalenud tarbijatest näevad väärtust potentsiaalsetes liitreaalsuse

rakendustes. Peamised kolm valdkonda, kus liitreaalsuse kasutamine asjade internetis

parandaks inimeste elukvaliteeti, olid nelja uuringus osalenud riigi tarbijate arvates

treeningjuhised ja jaemüügi ning tervishoiu geograafilise asukoha määramine. Näiteks aitaks

treeningjuhistel liitreaalsuse graafiline kujutis tarbijatel lihtsamini õppida uusi oskuski,

geograafilise asukoha määramine jaekaubanduses näitaks kasutajale millistes poodides asuvad

soovitud tooted ja tervishoiu valdkonnas aitaks see näiteks leida lähiümbrusest kiiresti

elustamisaparaadi. Vaid Suurbritannia tarbijate jaoks oli olulisemaks valdkonnaks tervishoid ja

seejärel treeningjuhised. Kolmandaks reastus aga sisekujundus, kus liitreaalsust saaks kasutada

ruumi disaini planeerimisel. Lisaks igapäevaelu parendamisele nähakse võimalikku

23

liitreaalsuse kasu ka töökeskkonnas. Tarbijad hindasid, kas liitreaalsuse kasutamine aitaks

suure tõenäosusega parendada ettevõtte nähtavust klientide seas, töötajate treenitust,

kommunikatsiooni ülemuste ja töötajatega ning õppimist ja arenemist. Kõige rohkem tarbijaid,

kes tundsid, et liitreaalsus suudab kindlasti eelpool nimetatud tegureid parendada, oli Indias

(54-56%). Teistes riikides oli nendes tegurites täielikult veendunud tarbijaid märgatavalt

vähem. Ettevõtte nähtavuse parendamist uskusid tarbijad teistes uuringus osalenud riikides 11%

kuni 19%, treenituse abistamisel 16% kuni 23%, suhtluse parendamisel 16% kuni 24% ja

õppimisel ning arengul nägid võimalikku kindlat abi 19% kui 25% tarbijatest. Samas aga

vastasid kõikides riikides üle 60% tarbijatest, et nõustuvad vähemalt mõnevõrra, et liitreaalsus

võib nimetatud tegurite parendamisele kaasa aidata. (Risks…2016, 5)

Liitreaalsuse ilmselge risk tuleneb kasutajate tähelepanu eemale tõmbamisest. Näiteks

võib auto tuuleklaasile kujutatud liitreaalsuse objektid hakata segama turvalist liiklemist.

Samuti kaasneb suur oht populaarsete liitreaalsusel põhinevate mängudega, nagu näiteks

juhtum Pokémon Go mänguga, mille abil meelitasid kriminaalid selle kasutajaid kindlatesse

asukohtadesse, et neid seejärel röövida. Levinum oht on kindlasti andmete turvalisus, mille

pärast on mures 91% India, 89% Singapuri, 77% Austraalia ja Ameerika ning 76%

Suurbritannia tarbijatest. (Ibid.)

24

2. VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE KASUTAMINE

Suurt huvi virtuaalreaalsuse vastu tekitab selle rakendamisvõimalus paljudes erinevates

valdkondades, nagu näiteks mängud, filmid, animatsioonid, haridus ja turism (Jeong, Kim

2016, 120). Virtuaalkeskkonnas on treeningprogramme kasutatud nii sõjaväes,

kosmoseprogrammides kui ka arstitudengite peal (Adams, Merklinghaus 2014, 18). Zürichi

Ülikoolis katsetatakse näiteks virtuaalreaalsuse kasutamist kohtus. Mõnikord võib tõenditena

esitatud piltide põhjal olla raske olukorda hinnata, kuid virtuaalkeskkonnas saaks

vandekohtunik näha sündmuse asjaolusid täpsemalt, mis annaks talle otsuse tegemiseks

paremat informatsiooni. (Rozenfeld 2016, 9) Virtuaalreaalsus suudab lahendada reaalseid

probleeme mitmetes valdkondades ja eriti kasulikuks osutub see olukordades, mis nõuavad

loovust ja kujutlusvõimet ning tugevat probleemide lahendamise oskust (Huang et al 2010,

1172). Ka liitreaalsust on lisaks mängudele võimalik kasutada näiteks nii militaar, meditsiini,

autotööstuse, hariduse kui ka jaekaubanduse valdkonnas ja mõned ettevõtted on ka võtnud juba

plaani asendada töötajate lauaarvutid liitreaalsusega, pakkudes neile nii silme ees andmeid ja

informatsiooni reaalajas. (Risks…2016, 2)

2.1 Kasutamisvõimalused ja tehnoloogia mõju erinevatele valdkondadele

Virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisvõimalusi ja valdkondi, kus tehnoloogia suudaks

avaldada märkimisväärset mõju on väga palju. Kuigi teinekord seostatakse virtuaalreaalsust

mängutööstusega, siis järgnevalt on toodud näiteid erinevatest valdkondadest, kus

tehnoloogiaid on juba mõnda aega rakendatud ja kus suudaksid virtuaal- ja liitreaalsus olulist

mõju avaldada.

Virtuaal- ja liitreaalsus on märgatavaid tulemusi näidanud hariduses. Virtuaalreaalsuse

õppekeskkond muudab ka veebipõhise õppimise tavapärasest multimeedia kasutamisest veelgi

interaktiivsemaks, intuitiivsemaks ja põnevamaks. See võimaldab visualiseerida

kolmemõõtmelisi andmeid, et pakkuda veelgi interaktiivsem keskkond ning pakub õppijale

realistlikku ja turvalist keskkonda ülesannete sooritamiseks. (Huang et al 2010, 1171)

25

Liitreaalsus aitab paremini mõista keerulisi infotehnoloogia kontseptsioone, mille mõistmisega

on keskmisel õpilasel suuri raskusi. Liitreaalsuse tehnoloogia kaasamine õppeprotsessi

võimaldab õpilastel lihtsalt visualiseerida toimuvat, mis aitab kergemini rasketest teemadest

aru saada. (Sungkur 2016, 123) Näiteks kasutati ühes tehnoloogiamuuseumis eksponaatide

juures liitreaalsust, et uurida, kuidas aitab see kaasa õppeprotsessile. Isegi lühikene

uuringuperiood näitas, et õpilastel, kes said külastamisel liitreaalsust kogeda, olid

märkimisväärsemalt paremad teadmised kui neil, kel eksponaatide juures liitreaalsust ei

kasutanud. Intervjueerides noori selgus, et liitreaalsus aitas neil paremini visualiseerida

üksikasju ja näha varjatud informatsiooni, tänu millele oli noortel lihtsam õppida. (Yoon et al

2017, 156) Ka mitmed Ameerika muuseumid on kaasanud juba liitreaalsuse oma

eksponaatidele ja loonud mobiilirakendusi, mis võimaldavad näiteks nutiseadme suunamisel

hoonetele näha majadest ajaloolisi pilte (Radsky 2015) Väga head ruumilist taju vajavad

mõisted ja teemad võivad osutuda õpilastele keeruliseks, mis on ka suur probleem nende

õpetajatele, kes peavad leidma uusi võimalusi mõistete selgitamiseks (Shelton, Hedley 2002,

1). Shelton ja Hedley viisid läbi uuringu, kus õpilastele seletati liitreaalsust kasutades maa ja

päikese liikumist. Tehnoloogia kasutamisel oli võimalik näidata õpilastele objekte nii, nagu

need esinevad päris maailmas, mis aitas neil luua olulisi seoseid süsteemis. (Ibid.) Sarnane

uuring teostati 2006. aastal 10. aastaste õpilaste seas, mis samuti kinnitas, et liitreaalsusel on

potentsiaali hariduses ning seda saab kasutada õppetöös. (Kerawalla et al 2006, 17). Ka Eestis

alustas 2016. aastast tegevust start-up MoleQL, kes arendab välja liitreaalsuse programmi

keemia õpetamiseks koolides. Kasutades kaasas olevaid kaarte, millele on märgitud keemilised

ühendid, on võimalik läbi nutiseadme näha ühendite struktuuri ja mõista paremini nende

reaktsioone. (Revolutionary… 2017)

Oluline valdkond, kus liitreaalsus suudab märkimisväärset mõju avaldada on kindlasti

erinevate juhendite koostamisel kui ka treeningprogrammides. Juhendeid on lihtsam mõista kui

need on teksti asemel edastatud ruumiliste joonistega, mis näitab samm-sammult, mida on vaja

teha ning liitreaalsus suudab need muuta veelgi paremini mõistetavaks. Mitmed uuringud on

näidanud, et liitreaalsuse abil loodud juhendid on efektiivsemad tavavõimalustest. Näiteks on

loodud liitreaalsusega juhendeid printerite hoolduseks, elektrijuhtmete vahetamiseks ja

masinate paranduseks. (Azuma 1997, 359) Liitreaalsuse potentsiaal on kindlasti olemas ka

sõidukite juhtimiskoolituses. Autosõidu õppimisel ei saa inimesed üldiselt vajalikku kogemust

avariist ja auto kokkupõrkest. Parimal juhul ütleb instruktor, mis võib juhtuda, kui sõita liiga

26

kiiresti või kui ümbritsevale ei pöörata piisavalt tähelepanu. Algõppes hoitakse madalat

sõidukiirust ja instruktor on ohtlikes olukordadel valmis rooli haarama. Vigu on võimalik

jäljendada küll sõidusimulaatoris, kuid tõhusad ja reaalsele situatsioonile vastavad

simulatsioonid on kulukad ja suuremale osale sõiduõppijatele kättesaadamatud. Lihtne

arvutibaasil simulatsioon on hästi tajutav ka arvutimängudes, kuid sealsed kokkupõrked on vaid

meelelahutuslikul eesmärgil ega anna vajalikku kogemust päris eluks. Selle probleemi võib aga

lahendada liitreaalsus, mis võimaldab auto tuuleklaasi peal lisada arvutiloodud objektid, mis

tuleb sünkroniseerida reaalse keskkonna ja koordinaatidega. Näiteks kui liitreaalsusega loodud

potentsiaalseks ohuks ja võimaliku avarii põhjustajaks on teine sõiduk, peab see ilmuma ja

jääma sõidurajale ning liikuma või pöörama vastavalt reaalsele sõidukile, mida juhitakse.

Seeabil on aga võimalik õppijal sõita reaalse sõidukiga testrajal omandades vajalikud oskused

ja kogemused tulevasteks sõitudeks reaalses liikluses. (Sheridan 2016, 75)

Pärast 2011. aastal Jaapanis toimunud maavärinat ja tsunamit, disainisid Aichi

Tehnikaülikooli teadlased tsunamit jäljendava virtuaalreaalsuse programmi, kus kasutajad

saavad kogeda hiiglasliku laine liikumist tänavatel. Eesmärgiks on aidata elanikel end paremini

katastroofiks ette valmistada nii, et reaalse tsunami korral suudaksid nad jääda rahulikuks ja

selgelt mõelda. Näiteks kasutatakse situatsiooni, kus kasutaja on sel ajal autos, mis peaks neile

näitama, et reaalsuses ei tohiks nad proovida autoga põgeneda, vaid see maha jätta ja joosta

kõrgeimale maapinnale. Programmi realistlikuks tegemisel kasutati 2011. aasta sündmuste

videomaterjale ja viidi läbi intervjuusid katastroofist pääsenutega. (Rozenfeld 2016, 9)

Militaarvaldkonnas võimaldab virtuaalreaalsuse simulaator treenida sõduritel

reageerima ohtlikes olukordades sobival viisil ilma, et nad riskiksid surma või tõsise

vigastusega. Virtuaalreaalsuse tehnoloogia on osutunud ohutumaks ja odavamaks viisiks kui

traditsioonilised treeningumeetodid. Sõdurid, kes on läbinud virtuaalreaalsuse treeningu on

tõestanud olema sama efektiivsed kui need, kes on treeninud reaalses keskkonnas. Kindlasti on

see aga lisa abivahend ja ei asenda täielikult reaalses keskkonnas treeninguid. Virtuaalreaalsust

on samuti kasutatud traumajärgse stressi (PTSD, ingl. Posttraumatic stress disorder)

ravimiseks. Sõdurid, kes kannatavad lahinguväljal trauma ja muude psühholoogiliste seisundite

käes, saavad õppida, kuidas toime tulla sümptomitega „turvalises“ keskkonnas. Inimene

pannakse virtuaalkeskkonnas kokku sümptomi ajendiga ja see võimaldab tal sellega järk-järgult

kohaneda. (Adams, Merklinghaus 2014, 18)

27

Lisaks traumajärgse stressi ravimiseks saab virtuaalreaalsust kasutada ka ärevuse korral.

Näiteks avaliku esinemise kartusega toime tulekuks on loodud mobiilirakendus (Public

Speaking Simulator), mis võimaldab virtuaalkeskkonnas rääkida suure hulga publiku eest.

Samuti aitab virtuaalreaalsus ravida depressiooni. Londoni Collage Ülikooli teadlased leidsid,

et virtuaalreaalsuses läbi viidavad rollimängud aitavad leevendada inimese negatiivseid mõtteid

ja olla enda osas kaastundlikum. (Rozenfeld 2016, 9) Nii virtuaal- kui liitreaalsus on meditsiini

valdkonnas olulised tehnoloogia saavutused. Virtuaalreaalsus suudab abistada arste

protseduuride ja igapäevaste ülesannetega ning teraapia ja foobiate ravimisel. Kui Google

tutvustas oma Google Glass prille, pakkus ta neid haiglatele, kus testperioodil kasutasid

kirurgid neid erinevates olukordades. Näiteks projekteeriti operatsiooni ajal prillidele CT või

MRI tulemused; patsiendi informatsiooni saamiseks skaneeriti prillide abil patsiendi kood või

kasutati testite tulemuste edastamisel. (Sachs 2016, 24) Ka HoloLens prillidele loodi

liitreaalsuse tarkvaraarendaja Scopis´e poolt platvorm, mille eesmärgiks on kirurgide

abistamine selgroo operatsioonide sooritamisel (Joonis 12). Prillidega kuvatakse silme ette

selgroos olevate kruvide täpne kalle ja asukoht, mis võimaldab lisaks paremale nähtavusele

vähendada ka fluoroskoopiast tulevat röntgenkiirgust. (Lumb 2017)

Joonis 12. HoloLens prillide kasutamine selgroo operatsiooni ajal

Allikas: (Lumb 2017)

Virtuaalreaalsust on võimalik kasutada ka mitmetes meelelahutusvaldkondades. Näiteks

erinevatel spordiüritustel ja kontserditel, mis lahendaks piiratud istekohtade probleemi ja

võimaldaks üritusest osa saada kõigil ning ükskõik kus. Virtuaalreaalsus võimaldab kasutajal

tunda end kui reaalselt kohal olevana ja seda parima vaatega istekohal. Siin kohal on kindlasti

peamisteks takistusteks ürituste levitamisõiguse saamine ja lisaks ei ole kindlasti kõigil

soovijatel olemas virtuaalprille, mida üritusest osasaamiseks kasutada (Sachs 2016, 19).

28

Ettevõtte IMAX tegevjuht Richard Gelfond on öelnud, et virtuaalreaalsuse seadmed tekitavad

kasutajas pearingluse ja prillide mahukus ning vanamoodsus ei aita virtuaalreaalsuse seadmete

edukusele kaasa, need ei ole valmistoode vaid pigem veel protsessis, kuid samas teevad ka

nemad väikese sammu virtuaalreaalsuse suunas. Külastajad saavad Los Angeles´is vaadata

filme ja mängida ühes viieteistkümnest privaatses helikindlas ruumis. 7-minutiline seanss

maksab umbes 10 dollarit ja aasta lõpuks plaanitakse avada ruume juurde ka välismaal. Lisades,

et selle asemel, et teha suuri tegusid, võtab IMAX rohkem mõõdetud lähenemise. Vastavalt

klientide reaktsioonile ehitatakse juurde või vastupidiselt vähendatakse virtuaalreaalsuse ruume

või siis kohendatakse vajadusel hinda. Tegevjuhi sõnul võib ta ajastada seda valesti, kuid pole

küsimust, et virtuaalreaalsusel on turul tohutu potentsiaal. Küsimus on lihtsalt selles, kunas see

juhtub. (Vanian 2017, 28)

2.2 Kasutamisvõimalused turunduses

Virtuaalreaalsus ei ole parem kui tegelikkus, kuid see on järgmine suur võimalus

turunduses, kuidas võimaldada klientidel luua brändiga unikaalne side. (Elgan 2015) Arizona

State Ülikooli uuringud näitasid, kuidas virtuaalreaalsuse kasutamine suurendab tarbijate

emotsionaalset kaasatust ja toetust seotud organisatsiooni vastu ning samuti tõstis

virtuaalreaalsus tarbijate soovi kogeda virtuaalkeskkonnas nähtut ka reaalses elus. Teadlased

viisid läbi neli uuringut, mis keskendusid erinevatele tunnetele nagu hirm, oht, õnn ja kõrguse

kartus. Osalejatele näidati erinevaid videoid tavalises kahemõõtmelises formaadis kui ka

virtuaalreaalsuses ja seejärel mõõdeti nende reaktsiooni nähtule. Kõikides uuringutes oli

virtuaalreaalsuse kogemisel tugevam emotsionaalne reageering. Neist ühe uuringu

läbiviimiseks anti osalejatele osalemise eest 5 USA dollarit. Neile näidati reaalselt tegutseva

mittetulundusühingu videot ninasarviku beebist ja pärast uuringut anti võimalus annetada

saadud raha organisatsioonile. Virtuaalreaalsust kasutanud osalejad kogesid märgatavalt

suuremat õnnetunnet, mis kandus üle ka suuremale annetussoovile võrreldes nendega, kellele

näidati sama videoklippi tavalises formaadis. (Kristofferson et al 2016, 423) Ameerika reporter

Nonny de la Peńa sõnul suudab virtuaalreaalsus lisaks tugevamale emotsionaalsele kaasatusele

suurendada ka tarbijate empaatiavõimet. Võttes kasutusele virtuaalreaalsuse, mille vahendusel

näitas ta inimestele uudiseid sõjast ja näljast eesmärgiga tekitada oma vaatajates tugevam side

29

uudislugudes filmitud inimestega, nägi ta enda sõnul esimest korda inimeste tugevat reaktsiooni

ja tagasisidet uudistele. (Rozenfeld 2016, 9)

Ameerika San Francisco pank Wells Fargo viis virtuaalreaalsuse tarbijateni, sest see

võimaldab neil näidata, et nad osa kogukonnast ja rohkemat kui vaid finantstoode. Ettevõte

pakkus tarbijatele kohalikel üritustel võimalust mängida virtuaalses labürindis, mille eesmärk

oli pakkuda sotsiaalmeedia komponente, esindada brändi, luua suhtlust uuel viisil ja saada

positiivset kaja internetis. Elamusturundus muutub personaalsemaks ja järjest rohkem

kaasatakse sellesse tehnoloogiat. (Wisniewski 2015, 1) Elamusturundus inspireerib tarbijaid

otse brändiga suhtlema ja aitab luua unustamatu kogemuse, kuid seda vaid neile, kes saavad

sellest osa. Kulutused elamusturunduse kampaaniatele on viimastel aastatel märgatavalt

tõusnud selle efektiivsuse tõttu, kuid selle suurim probleem seisneb piiratud hulga inimesteni

jõudmises. Näiteks võrreldes televisiooni- või internetikampaaniatega, kus sarnaste kulutustega

on võimalik jõuda palju rohkemate tarbijateni. Virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia on ideaalne

vahend viimaks elamusturundus massideni ja ühendades emotsionaalne kaasatus ülemaailmse

ulatusega veebikampaaniatega. (Elgan 2015) Elamusturundusega tegelev ettevõte Mosaic

leidis, et pärast üritust omavad 74% osalejatest positiivsemat arvamust ettevõttest, brändist,

tootest või teenusest, mida oli esindatud. Lisaks 96% tarbijatest, kes räägivad sündmusest

sõbrale või pereliikmele, mainivad sealhulgas ka ettevõtet või brändi, mis üritust korraldas.

Agentuuri Mono turundusjuhi sõnul pakub parim brändi kogemus midagi, mida tarbijad ei ole

varem näinud. Esimene, kes seda teeb, saab sellest suurimat kasu. (Wisniewski 2015, 1)

Üritusturundusagentuur Winston Wolf lõi ettevõtte Auto24 tellimusel Eestis esimesena

virtuaalreaalsuse mängu, milles inimene sai ralliautoga näiliselt läbida auto24 Rally Estonia

ringraja, kasutades vaid pedaale, rooliga istet ja 360-kraadist vaadet pakkuvaid Oculus Rift

prille (Joonis 13) (Eesti...2015).

Joonis 13. Auto24 virtuaalreaalsuse mäng mängijad auto24 Rally Estonial

Allikas: (Eesti...2015)

30

Selleks pildistati hoolikalt üles kogu teekond ja loodi võimalikult originaalilähedane

virtuaalkoopia. Mäng võimaldab saada kogemust, mida tavaelus paljud inimesed proovima ei

hakka. Virtuaalreaalsuse mängud on lisaks meelelahutuse pakkumisele ka suurepärased

turunduskanalina ja kui mitmed turunduseksperdid väidavad, et turundus kolib nutitelefoni, siis

paljude teiste arvates on tulevik hoopis virtuaalreaalsuse päralt. Väga realistlikusse

virtuaalreaalsuse keskkonda saab panna infot brändi kohta, mida uudishimulikult uuriv vaataja

võtab paremini vastu, kui reaalsuses reklaamtahvlist möödudes. Virtuaalreaalsus võimaldab

jutustada brändi lugu ja panna see kliendi ees elama. (Eesti...2015)

Liitreaalsust on kasutanud juba mitmed viimased aastad näiteks ettevõte Nestle, et

kasvatada oma müüginumbreid pidades lapsi, mänge ja hommikuhelbeid

võidukombinatsiooniks. Seetõttu on ettevõte teinud internetis mitmed liitreaalsuse mängud

kättesaadavaks. Kuna lapsed armastavad erinevaid multifilmitegelasi ja vanemad on agarad

neid nendega rõõmustama, võttis Nestle ühendust Prantsusmaa filmi tootjaga Luc Besson, kes

on EuropaCorp filmistuudio kaasasutaja ja populaarse filmi „Arthur movie – Arthur and the

Vengeance of Maltazard“ looja, et kasutada sealseid tegelasi oma hommikuhelveste

turunduskampaanias. Kasutades liitreaalsust loodi mäng, mis võimaldas tarbijatel

veebikaamera ja internetiühenduse abil tootekarbist välja hüppav tegelane ellu äratada. Mäng

loodi vaid kahele brändile – Nesquik ja Chocapic ning seda vaid Prantsusmaal, kuid vaatamata

piiratusele oli kampaania edukas ja ühel hetkel kasvas ettevõtte turuosa umbes 1,6%. Aasta

hiljem, 2010. aastal tehti multifilmi järjele, „Arthur film. The War of the Two Worlds“, järgmine

kampaania, mis võimaldas tarbijatel saada virtuaalreaalse kogemuse lõigates pakenditelt välja

lihtsad 3-D prillid ning kasutades taas veebikaamerat ja internetiühendust. Näidates prille

veebikaamerasse, said inimesed sõita mootorrattaga vaid oma pead ja keha pöörates.

Üheksakuulise kampaania käigus müüs Nestle üle nelja miljoni hommikuhelveste paki

brändide all Chocapic ja Chocapic Duo, Chocapic Pépites, Nesquik, Cookie Crisp, Cheerios ja

Chokela, mis viis 3-D mängu tarbijateni mitmetes poodides üle Prantsusmaa. 2011. aastal oli

Nestle valmis minema rahvusvahelisele turule uue liitreaalsuse mänguga, mis põhines

multifilmil Rio. Mäng rakendati 26 erineva hommikuhelveste toote karbile 53 riigis ja kokku

26 miljonile tootele. Tarbijad said karbist väljalõigatud silti näidata veebikaamerasse, mis

kujutas ekraanile hommikuhelbeid täis kruusi, mida kallutades sai jätta virtuaalse helveste raja,

mida mööda hakkas papagoi liikuma helbeid täis kausini. (Moltenbrey 2011, 56-57)

31

Sarnase kampaaniaga tuli 2014. aasta lõpus Eestis välja AS Kalev, kes liitreaalsuse

rakenduse abil äratas „ellu“ põhitegelase Jõuluseikluse pakendiseerialt (Joonis 14), luues

salapärase dimensiooni füüsilisele tootele. Rakenduse sisuks oli kõrgtasemeline 3-D päkapikk

ja temaga „füüsiline suhtlemine“ – kõditamine ninalt, mis lõppeb aevastusega; mütsi lükkamine

ühele või teisele poole; päkapiku poolt lumepalli eest põikamine jpm. (Digitegu...2015)

„Jõuluseikluse“ kommipakid olid varustatud QR-koodi ja telefonirakenduse ikooniga ning

vajalik oli rakenduse alla laadimine telefoni või tahvelarvutisse. Seejärel sai läbi seadme

vaadates näha, kuidas kommipakist virtuaalne päkapikk välja tuli. (Kalev...) Kampaania

eesmärgiks oli Kalevi Jõuluseikluse pakendisarja müügi toetamine digitaalmeedias. Kuna

tänapäeva laste arengu loomulikuks osaks on nutitelefon või tahvelarvuti ja seiklused leiavad

aset pigem arvutimängudes ning füüsiline ruum muutub tasapisi teisejärguliseks, siis soovis

Kalev siduda ruumi, tootepakendid, loo, jõuludega seotud salapära ja lastele omase

digitaalkeskkonna üheks unustamatuks kogemuseks. (Digitegu...2015)

Joonis 14. Kalevi Jõuluseikluse liitreaalsuse rakendus

Allikas: (Kalev...)

Jõuluperioodil (2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta jaanuarini) tehti üle 15 000

rakenduse allalaadimise, saavutati üle 50 000 vaatamise keskmise ajaga 5 minutit, tehti ligi

200 000 pilti koos päkapikuga ning Jõuluseikluse tootesarja müük kasvas 20% võrreldes

eelneva aasta sama perioodiga. Kampaaniaga saavutas Kalev Aasta Digitegu 2015 konkursi

võidu mobiiliturunduse kategoorias. (Digitegu...2015)

Nii virtuaal- kui liitreaalsust on kasutatud väga erinevate valdkondade ettevõtted omad

turundustegevuses. Näiteks selleks, et teha auto ostmine meeldejäävamaks kogemuseks ja

32

suurendada müüke, võimaldas Audi oma esindustes klientidele virtuaalreaalsuse kogemuse.

Inimestel oli virtuaalreaalsuse prillidega võimalus vaadata auto kapoti alla ja näha, milline

näeks nende unistuste auto välja pargituna kuule asteroidi kraatrite kõrval. Eesmärk oli muuta

auto ostukogemus emotsionaalsemaks ja anda inimestele huvitav elamus. Kuigi ei teata veel

täpselt, kui palju on virtuaalreaalsus ettevõtte müüke mõjutanud, siis ollakse lootusrikkad, sest

kõikides esindustes, kus virtuaalreaalsust võimaldati, tõusid märgatavalt kallimate autolisade

müügid. (Vanian 2017, 28)

Rootsi mööblifirma IKEA viis liitreaalsuse oma tarbijateni alates 2014. aastast,

võimaldades inimestel proovida toodete sobivust oma kodudes. Selleks tuleb asetada ettevõtte

kataloog näiteks põrandale ja suunata sellele oma nutiseade, kuhu on eelnevalt laetud vastav

mobiilirakendus. Läbi nutiseadme kuvatakse valitud toode kataloogi asukohta, mis aitab

inimestel näha, kas ese sobib neile või mitte (Joonis 15). (Ikea… 2013, 4)

Joonis 15. IKEA liitreaalsuse mobiilirakendus toodete sobivuse proovimiseks

Allikas: (The IKEA… 2017)

Rakendus valib automaatselt kõikide toote võimalike suuruste vahel parima variandi,

mis ümbritseva ruumiga sobiks. Inimestel on võimalus lisaks erinevate toodete proovimisele

vahetada ka nende värve, et veenduda enne ostu sooritamist toote sobivuses. Rakendus loodi

pärast uuringutulemuste saamist, mis näitasid, et 70% tarbijatest ei tea tegelikkuses oma ruumi

suurust ja 14% on endale ostnud ka vales suuruses mööblit. (Ikea… 2013, 4)

Lisaks toodud näidetele, on tehnoloogiaid kasutatud ka veel näiteks kinnisvaras,

jaekaubanduses ja lennunduses. Virtuaal- ja liitreaalsus loovad uusi võimalusi tarbijatele

lisaväärtuse pakkumiseks ja samuti ka ettevõttele tähelepanu saamiseks. Uuringud on näidanud,

33

et igasugune 3D reklaam mõjutab õppimist, teadlikkust ja uskumuste tugevust toote omadustest

ning tarbijate hoiakuid toote suhtes (Debbabi et al 2013, 18). Reklaam, mis kasutab

kolmedimensioonilist visualiseerimist ehk mida on näiteks võimalik liigutada, pöörata ja

suurendada või ka selle värvi vahetada, on võimeline tõstma tarbijas kohaloleku tunnet ning

mõjutama tema teadlikkust tootest, hoiakuid brändi suhtes ja ostukavatsust. (Li et al 2002, 43).

See võimaldab tarbijal nii-öelda suhelda tootega ja on seega palju veenvam kui televisioonis

nähtud reklaam, mis annab tarbijale tootest vaid kaudse kogemuse. (Debbabi et al 2013, 18)

Samuti on leitud uuringutes, et liitreaalsust kasutavad reklaamid on uudsemad, efektiivsemad

ja nende reklaamide informatiivsust tajutakse paremini (Yaoyuneyong et al 2016, 16).

34

3. EESTI TARBIJATE HOIAKUD VIRTUAAL- JA

LIITREAALSUSE KASUTAMISSE

Käesolevas peatükis tuuakse välja empiirilise uuringu tulemused Eesti tarbijate

hoiakutest virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisse turunduses. Kõige pealt selgitatakse uuringu

metoodikat ja valimit. Seejärel tuuakse teises alapeatükis välja uuringu analüüs ja tulemused

ning viimases alapeatükis antakse järeldused ning ettepanekud ettevõtetele.

3.1 Uuringu metoodika ja valim

Töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti tarbijate hoiakud virtuaal- ja liitreaalsuse

tehnoloogia kasutamisse turunduses. Selleks viidi läbi uuring, mille andmete kogumiseks

kasutati kvantitatiivset meetodit. Küsitlus võimaldas kasutada hoiakute uurimise teoreetilisi

lähenemisi ja saada informatsiooni võimalikult paljudelt tarbijatelt. Küsimustiku koostamisel

võeti aluseks varajasemad virtuaal- ja liitreaalsuse hoiakute uuringud, millest peamised on

toodud ka käesoleva töö 1. peatüki neljandas alapeatükis. Kuna uuringute täpsed küsimustikud

ei olnud avalikud, siis lähtuti eelkõige uuringu tulemustest, mille põhjal oli võimalik teha

järeldusi võimalike küsimuste osas. Siiski oli osaliselt välja toodud ka konkreetseid küsimusi

ja väiteid, mida samuti arvesse võeti. Lisaks varajasematele uuringutele arvestati küsimustiku

koostamisel ka 1998. aastal Nottinghami Ülikooli teadlaste poolt välja toodud põhitegureid,

mis peaksid olema tarbijate hoiakuid virtuaalreaalsusele mõõtvas küsimustikus. Nende uuring

näitas, et hoiak virtuaalreaalsusele koosneb teguritest nagu võimaluste ja kasutamise teadlikkus,

tajust kasulikkusele, ärevusest ning üldisest entusiasmist selle kasutamisse ning, et inimese

üldine hoiak on tugevalt seotud eelneva kogemuse või teadmisega virtuaalreaalsusest. Samuti

leiti, et varajasemal kogemusel on üldiselt positiivne mõju hoiakule. (Nichols 1998, 150) Seega

koostati uuring lähtuvalt hoiakute mõõtmise teooriatest, varasematest uuringutest ja nimetatud

põhiteguritest.

35

Küsimustik (Lisa 1) koosnes viiest osast. Esimeses osas uuriti inimeste teadlikkust

virtuaal- ja liitreaalsusest ning varasemat kasutamiskogemust. Teises osas uuriti hoiakuid

virtuaalreaalsusesse ja kolmandas liitreaalsusesse. Järgnevalt uuriti hoiakuid nii virtuaal- kui ka

liitreaalsuse tehnoloogiaid kasutavate ettevõtetes suhtes ja viienda osa moodustasid

demograafilised tunnused (sugu, vanus, elukoht, haridus, amet ja isiklik netosissetulek). Kokku

oli 20 küsimust, mis omakorda jagunesid mitmeteks alaküsimusteks. Kasutati nii lahtiseid kui

ka kinniseid küsimusi ja semantilise diferentsiaali ning Likert-tüüpi skaalat. Semantilise

diferentsiaali 7-punkti skaalal mõõdeti vastandlike omadusi, kus 1 tähistas täielikult omadust

X ja 7 täielikult selle vastandlikku omadust Y. Likert-tüüp skaalal kasutati enimlevinud 5-

punkti jaotust, kus 1 tähistas vastusevarianti ei nõustu üldse, 2 – pigem ei nõustu, 3 – nii ja naa,

4 – pigem nõustun ja 5 – täiesti nõus.

Selleks, et analüüsida, kui hästi langevad hinnangud kokku erinevate vastajate gruppide

vahel, kasutati korrelatsioonanalüüsi, mille jaoks võrreldi erinevate tegurite järjenumbreid ehk

astakuid erinevatel gruppidel. Selleks kasutati astakkorrelatsiooni. Järjenumbrite

korrelatsioonikordaja, mida nimetatakse Spearmani korrelatsioonikoefitsendiks, leitakse

valemiga (Sauga 2005, 49):

kus di on erinevates gruppides kõrvuti olevate järjekorranumbrite vahe ja n väärtuspaaride arv.

Spearmani korrelatsioonikoefitsient mõõdab monotoonse seose tugevust ehk sõltuvus on

monotoonne, kui ühe tunnuse kasvamine toob kaasa teise tunnuse kasvamise ning ühe tunnuse

kahanemine toob kaasa teise tunnuse kahanemise. Spearmani korrelatsioonikordaja väärtus

asub -1 ja 1 vahel. Kui tunnuste vahel on kasvav rangelt monotoonne seos, on väärtus 1 ja kui

tunnuste vahel on kahanev rangelt monotoonne seos, on väärtus -1. (Ibid.) Seose tugevust saab

hinnata korrelatsioonikordaja järgi (Astover 2006, 33):

0,0 – 0,2 olematu või väga nõrk seos

0,2 – 0,4 nõrk seos

0,4 – 0,7 keskmise tugevusega seos

0,7 – 0,9 tugev seos

0,9 – 1,0 väga tugev seos

36

Korrelatiivne seos kahe nähtuse vahel ei tähenda alati põhjuslikku seost, kuigi korrelatsioon

võib viidata selle võimalikkusele, siis ei saa korrelatsiooni abil tõestada põhjusliku seose

olemasolu (Astover 2006, 33).

Uuringu valimi koostamisel kasutati mugavusvalimit. Küsimustik (Lisa 1) oli interneti

teel kättesaadav Google Forms keskkonnas, mida levitati sotsiaalvõrgustikus Facebook ning

edastati Tallinna Tehnikaülikooli turunduse õppekava tudengitele. Lisaks anti sama küsimustik

ka paberkandjal Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tudengitele ja Eesti

Maaülikooli tudengitele. Saadud andmeid analüüsiti Microsoft Excel ja SPSS programmiga.

Küsimustikule vastas 176 inimest, kellest kolm andisid ebakorrektsed vastused, mistõttu need

eemaldati. Seega osales uuringus kokku 173 inimest, kelle vastuste põhjal analüüs tehti.

Uuringu valimi profiil on toodud Lisas 2 . Uuringus osales täpselt 70 meest (40%) ja

103 naist (60%). Kõige enam oli 20-29. aastaseid inimesi, kes moodustasid vastanutest 70%,

noori kuni 19. aastaseid osales 5%, 30-39. aastaseid 19%, 40-49. aastaseid 13%, 50-59.

aastaseid 7% ja vanemaid kui 60 eluaastat oli uuringus vaid 4%. Täpselt pooled (50%)

vastanutest olid pärit Harjumaalt, kellest 42% olid tallinlased. Tartumaalt oli 28% osalenutest,

Pärnumaalt 8% ja ülejäänud 14% osalenutest olid pärit ülejäänud maakonnast v.a Järva- Lääne-

ja Saaremaa. Kõige enam oli keskharidusega (51%) ja kõrgharidusega (43%) ning vähim alg-

või põhiharidusega (6%) inimesi. Peamiselt oli tegemist õpilaste või tudengitega (42%).

Seejärel oli enim vastanuid ametilt spetsialistid (27%), seejärel iseendale tööandjateks (10%),

keskastmejuhte (9%), lihttöölisi (5%), töötuid (4%) ja tippjuhte (2%).

3.2 Uuringu tulemused

Järgnevalt on toodud empiirilise uuringu analüüs ja tulemused. Kõige pealt on välja

toodud uuringus osalenute teadlikkus virtuaal- ja liitreaalsusest ning järgnevalt tehnoloogiate

kasutamiskogemus. Seejärel on toodud tehnoloogiate omaduste hinnangud ja hoiakud virtuaal-

ning liitreaalsusesse. Samuti on välja toodud käitumiskavatsused seoses virtuaalreaalsuse

prillide ostmisega ning viimasena on toodud hoiakud tehnoloogiate kasutamisse ettevõtete seas.

Kuna mitmed alaküsimused, mis olid erinevates küsimuste osades, põhinesid sarnastel

hinnangutel või on lähedaselt seotud, siis on tulemuste paremaks tõlgendamiseks käesoleva

alapeatüki lõpus toodud ka tulemuste kokkuvõte.

37

3.2.1 Teadlikkus virtuaal- ja liitreaalsusest

Uuringus osalenud inimeste teadlikkus virtuaal- ja liitreaalsusest on toodud Joonisel 16.

Virtuaalreaalsuse tehnoloogiast olid väga hästi teadlikud 27%, kellest moodustasid mehed 56%.

Kõige enim osalenutest olid virtuaalreaalsusest varem kuulnud, kuid sellest mitte väga

teadlikud ehk 57% ja nendest moodustasid mehed 37%. Virtuaalreaalsusest varem kuulnud,

kuid teadmata selle tähendust olid 10% kõikidest vastanutest ja nendest moodustasid mehed

24%. Täiesti uus oli virtuaalreaalsus 6% vastanutest ja neist moodustasid mehed 36%. Seega

virtuaalreaalsusest teadlikud (väga hästi teadlik; olen kuulnud, kuid ei ole väga teadlik) oli 84%

vastanutest.

Joonis 16. Virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia teadlikkus uuringus osalenute seas

Allikas: (autori koostatud)

Liitreaalsuse tehnoloogia teadlikkus oli oluliselt väiksem. Uuringus osalenutest koguni

57% ei olnud varem liitreaalsusest midagi kuulnud, neist moodustasid mehed 36%. Neid, kes

olid liitreaalsustest kuulnud, kuid ei teadnud selle tähendust kui ka neid, kes ei pidanud end

sellest väga teadlikuks oli mõlemaid 17%. Nendest, kes liitreaalsusest end mitte väga teadlikuks

pidasid, moodustasid mehed 41% ja kes ei teadnud selle tähendust, oli mehi 40%.

Liitreaalsusest pidasid end väga hästi teadlikuks vaid 9% vastanutest, kellest olid 69 % mehed.

Seega liitreaalsusest oli teadlik (väga hästi teadlik; olen kuulnud, kuid ei ole väga teadlik) vaid

26% inimestest.

38

Tehnoloogia teadlikkus meeste ja naiste võrdluses on toodud Joonisel 17.

Virtuaalreaalsuse osas oli kõige rohkem inimesi, kes olid varem tehnoloogiast teadlikud, kuid

ei pidanud ennast sellega hästi kursis olevaks. Meestest moodustas see grupp 53% ja naistest

60%. Kõige paremini olid tehnoloogiaga kursis mehed, kellest koguni 36% pidasid end sellest

väga teadlikuks kui naistest 20%. Samas kui liitreaalsusest olid väga teadlikud vaid 16%

meestest ja 5% naistest. Liitreaalsusest kuulnud, kuid mitte väga teadlikud kui ka kuulnud,

kuid tähendust teadmata ei olnud meeste ja naiste võrdluses erinevusi. Tehnoloogiast ei olnud

kuulnud aga 50% meestest ja 61% naistest. Vastamist mõjutas ka virtuaal- ja liitreaalsuse

mõistete teadmine. Pärast küsimusi, kas vastaja on varem tehnoloogiatest kuulnud, oli nii veebi

kui paberkandja küsimustikel lisainformatsioon virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia olemusest.

Selgituse peale sai üks osalenu aru, et on siiski varem virtuaalreaalsust proovinud ning

liitreaalsuse tundsid ära 18 inimest, kes olid tegelikkuses varem kas mobiilirakenduse või (AS

Kalev) tootepakendi peal tehnoloogiat kasutanud.

Joonis 17. Virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia teadlikkus meeste ja naiste seas


Vastamist mõjutas ka virtuaal- ja liitreaalsuse mõistete teadmine. Pärast küsimusi, kas

vastaja on varem tehnoloogiatest kuulnud, oli nii veebi kui paberkandja küsimustikel

lisainformatsioon virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia olemusest. Selgituse peale sai üks

39

osalenu aru, et on siiski varem virtuaalreaalsust proovinud ning liitreaalsuse tundsid ära 19

inimest.

3.2.2 Virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamiskogemus

Uuringus osalenutest oli virtuaalreaalsust varem proovinud vähemalt ühe korra 38%

kõikidest uuringus osalenutest, kellest üks kord 21% (neist 54% mehed) ja rohkem kui korra

15% (neist 54% mehed). Virtuaalreaalsust kasutab tihti kõigest kolm naist (2%) kõikidest

osalenutest. Seega polnud virtuaalreaalsust varem proovinud vastanutest 62% (neist 34%

mehed). Liitreaalsust oli uuringus osalenutest varem proovinud vähemalt ühe korra vaid 27%

kõikidest uuringus osalenutest. Liitreaalsust oli proovinud üks kord 15% (neist 44% mehed) ja

rohkem kui korra 12% (neist 57% mehed). Liitreaalsust ei kasutanud tihti mitte ükski uuringus

osalenutest. Seega liitreaalsust polnud varem proovinud 73% vastanutest (neist 37% mehed).

Meeste ja naiste virtuaal- ja liitreaalsuse kasutuskogemust iseloomustab Joonis 18. Üle

poolte osalejatest ei olnud varem kumbagi tehnoloogiat proovinud. Meestest olid

virtuaalreaalsust varem proovinud vähemalt korra 49% ja naistest vähemalt korra 31%.

Joonis 18. Virtuaal- ja liitreaalsuse meeste ja naiste kasutamiskogemus


40

Nendest meestest, kes olid proovinud seda vaid korra (29%), soovivad virtuaalreaalsust

kindlasti uuesti proovida 60%, pigem soovivad uuesti proovida 10% ja pole kindlad, kas

soovivad uuesti proovida (nii ja naa) 30% meestest. Nendest meestest, kes olid virtuaalreaalsust

proovinud rohkem kui üks kord (20%), soovivad uuesti proovida kindlasti 43%, pigem

soovivad uuesti proovida 50% ning nii ja naa vastas 7%. Virtuaalreaalsust polnud varem

proovinud 51% meestest. Peamiseks põhjuseks ehk 69% vastanutest ütlesid, et pole olnud

selleks sobivat võimalust, kuid kindlasti sooviksid lähitulevikus seda proovida. Ükskõiksuse ja

huvipuudumise tõttu pole virtuaalreaalsust proovinud 17% ja negatiivsete tunnete tõttu vaid üks

inimene. Ülejäänud 11% vastasid, et põhjus seisneb tehnoloogiast teadmise puudumise tõttu

(„ei olnud varem sellest midagi kuulnud“).

Naistest, kes olid virtuaalreaalsust proovinud vaid korra (17%), soovivad kindlasti

kogeda seda uuesti 29%, pigem soovivad 41%, nii ja naa vastas 12% ning 18% neist pigem ei

soovi uuesti proovida. Rohkem kui korra virtuaalreaalsust kasutanud naiste seast (12%)

soovivad kindlasti uuesti proovida 42% ja pigem küll 50% ja vaid 8% vastas nii ja naa. Naised,

kes virtuaalreaalsust polnud varem proovinud (69%), vastasid neist 40%, et põhjus seisnes

samuti selles, et pole olnud selleks sobivat võimalust, kuid kindlasti sooviksid lähitulevikus

seda proovida. Ükskõikseks jättis neist 22%, mille tõttu ei ole nad seda varem proovinud ning

samuti tekitab virtuaalreaalsus negatiivseid tundeid ühele inimesele.

Liitreaalsust olid meestest varem proovinud vähemalt korra 33%. Nendest, kes olid

proovinud seda vaid korra (16%), sooviksid liitreaalsust mingilgi määral uuesti proovida kõik

peale kahe mehe. Mitu korda liitreaalsust proovinutest (17%) soovivad kõik tulevikus seda

uuesti kogeda. Liitreaalsust polnud varem proovinud 67% meestest. Peamiseks põhjuseks ehk

57% vastanutest ütlesid, et pole olnud selleks sobivat võimalust, kuid kindlasti sooviksid

lähitulevikus seda proovida. Ükskõiksuse ja huvipuudumise tõttu pole liitreaalsust proovinud

20% ja negatiivsete tunnete tõttu kaks inimest. Ülejäänud 22% vastasid, et põhjus seisneb selles,

et pole tehnoloogiast varem midagi kuulnud. Naistest olid liitreaalsust varem proovinud

vähemalt korra 23%. Nendest, kes olid proovinud seda vaid korra (14%), sooviksid liitreaalsust

mingilgi määral uuesti proovida kõik peale ühe naise. Mitu korda liitreaalsust proovinutest (9%)

soovivad kõik tulevikus seda uuesti kogeda. Liitreaalsust polnud varem proovinud 77%

naistest. Naistest, kes virtuaalreaalsust polnud varem proovinud vastasid 28%, et see jätab neid

ükskõikseks. 36% pidas aga põhjuseks sobiva võimaluse varajasemat puudumist ja sooviksid

seda kindlasti lähitulevikus proovida ning peamiseks põhjuseks ehk 37% vastanutest

41

põhjendasid seda tehnoloogiast mitte teadmisega. Seega kõikidest inimestest, kes olid

virtuaalreaalsust proovinud, soovivad seda kindlasti uuesti kogeda 42% ja pigem küll 32%.

Liitreaalsust proovinutest soovivad kindlasti uut kogemust saada 33% ja sama hulk vastas ka,

et pigem soovivad. Küsimusele, kas nad soovivad tehnoloogiaid uuesti proovida, vastas nii ja

naa 19% virtuaalreaalsuse puhul ja 24% liitreaalsuse korral. Pärast tehnoloogia proovimist ei

ole virtuaalreaalsuse uuest kogemusest pigem huvitatud 7% ja liitreaalsuse korral 10%.

Kindlasti mitte ei vastanud üksi osalejatest. Uuringus osalejate soov tehnoloogiaid uuesti

proovida on toodud Joonisel 19.

Joonis 19. Virtuaal- ja liitreaalsuse uuesti kasutamise soov


Virtuaalreaalsust varem kogenutel paluti hinnata, kui tõenäoliselt Te soovitaksite

virtuaalreaalsust oma sõbrale või kolleegile ja liitreaalsust varem proovinutel paluti hinnata, kui

tõenäoliselt Te soovitaksite liitreaalsust oma sõbrale või kolleegile. Saades virtuaalreaalsuse

soovitusindeksiks 0,19 ehk 19% ja liitreaalsuse soovitusindeksiks täpselt 0,00 ehk 0%, (skaalal

+100 % kuni – 100 %). Soovitusindeksit (NPS, ingl. Net Promoter Score) kasutatakse eelkõige

ettevõtte või brändi rahulolu mõõtmiseks ja selleks kasutatakse 0 – 10 punkti skaalat.

Soovitusindeksi looja F. Reichheld jagas kliendid kolme rühma, kelleks olid soovitajad (skaalal

9 või 10 punkti), passiivselt rahul olijad (7 või 8 punkti) ja halvustajad (0 – 6 punkti). Indeksi

arvutamisel lahutatakse soovitajate osakaalust maha halvustajate osakaal ja ei arvestata

passiivseid rahul olijaid. (Reichheld 2003, 46) Ettevõtete keskmine soovitusindeks jääb üldiselt

42

5 – 10 % vahele ning mitmetel ettevõtetel ja isegi tööstusharudel võib soovitusindeks olla

negatiivne (Reichheld, Covey 2006, 20).

Peamine põhjus, miks inimesed olid virtuaalreaalsust proovinud oli kas

meelelahutuslikul eesmärgil, huvi pärast või tööalaselt. Peamiselt oldi virtuaalreaalsust

proovitud poes või erinevatel messidel, lõbustuspargis kui ka keskustes nagu TTÜ Mektory,

Ahhaa või Energia Avastuskeskus. Liitreaalsuse peamine kasutamise eesmärk oli samuti

meelelahutus, peamiselt mängimiseks (Pokémon Go) või samuti oldi kasutatud liitreaalsust

Kalev jõulukampaania tootepakendiga.

3.2.3 Omaduste ja hoiakute mõõtmine

Virtuaal- ja liitreaalsuse omaduste mõõtmiseks kasutati semantilise diferentsiaali

skaalat. Vastajatel paluti hinnata omadusi nagu põnev/igav, uudne/vanamoeline,

turvaline/ebaturvaline, kasulik/kasutu ja palju kasutusvõimalusi / vähe kasutusvõimalusi.

Osalejatel paluti hinnata, kumma vastandliku omadusega nõustuvad nad täielikult, pigem,

mõnevõrra või ei kehti omadus ei ühe ega teise osas. Virtuaalreaalsuse tulemused protsentides

on toodud Joonisel 20.

Joonis 20. Virtuaalreaalsuse vastandlike omaduste (X ja Y) hindamine


43

Väitega, et virtuaalreaalsus on uudne, nõustusid täielikult üle poolte osalenutest ehk

53%, pigem või mõnevõrra kokku 37% ja mõnevõrra vanamoeliseks pidas virtuaalreaalsust

5%. Omadus huvitav iseloomustas virtuaalreaalsust täielikult 39% inimeste arvates, pigem

huvitav või mõnevõrra huvitav 39% ja ebahuvitavaks pidasid kõikides tugevusastmetes

virtuaalreaalsust kokku 10%. Väitega, et virtuaalreaalsus on põnev nõustusid kõikidest

osalejatest täielikult 39%, pigem 23% ja mõnevõrra 15%. Väitega, et virtuaalreaalsus on igav

hindasid kõikides tugevusastmetes (täielikult, pigem kui mõnevõrra) 10% inimestest.

Virtuaalreaalsuse kasutamisvõimalusi tajus 66%, kellest 23% nõustusid väitega täielikult, kuid

13% arvates ei ole virtuaalreaalsuse tehnoloogial palju kasutamise võimalusi. Üle poolte

osalenutest (52%) hindas virtuaalreaalsust vähemalt mõnevõrra kasulikuks ja kasutuks 24%

inimestest. Täielikult turvaliseks pidasid virtuaalreaalsust 14% ja pigem turvaliseks 13% ning

mõnevõrra turvaliseks 20% vastanutest, ebaturvaliseks pidas virtuaalreaalsust 20%. Kõige

enam vastanutest ehk 34 % ei osanud aga seisukohta võtta.

Nii meeste kui naiste seas hinnati kõige enim väiteid, kui põnev või igav, uudne või

vanamoeline, huvitav või ebahuvitav on virtuaalreaalsus, tugevusastmega 1 ehk täielikult

nõustun, et virtuaalreaalsus on põnev, uudne ja huvitav (Tabel 2). Omaduste turvaline või

ebaturvaline ja kasulik või kasutu hinnati kõige enam omadusi tugevusastmega 4 ehk ei üks ega

teine. Erinevus meeste ja naiste puhul esines omaduse puhul, kas virtuaalreaalsus pakub palju

kasutamisvõimalusi või mitte. Meeste puhul oli enim vastuseks 1 ehk hinnati virtuaalreaalsust

kasutusvõimaluste rohkeks, naiste puhul aga 4 ehk ei üks ega teine.

Tabel 2. Virtuaalreaalsuse omaduste hindamise tulemused meeste ja naiste võrdluses

Omadus Mees Naine mediaan mood mediaan mood

Põnev / igav 2 1 2 1 Uudne / vanamoeline 1,5 1 1 1 Huvitav / ebahuvitav 2 1 2 1 Turvaline / ebaturvaline 3 4 4 4 Kasulik / kasutu 3 4 4 4 Palju kasutusvõimalusi / vähe kasutusvõimalusi 2 1 3 4


44

Liitreaalsuse tulemused omaduste hindamisel protsentides on toodud Joonisel 21.

Väitega, et liitreaalsus on uudne, nõustusid täielikult 28%, mõlemas pigem kui ka mõnevõrra

tugevusastmes 21% ja vanamoeliseks pidas liitreaalsust 11%. Omadus huvitav iseloomustas

liitreaalsust täielikult 24% inimeste arvates, pigem huvitav või mõnevõrra huvitav kokku 49%

ja ebahuvitavaks pidasid kõikides tugevusastmetes liitreaalsust kokku 11%. Väitega, et

liitreaalsus on põnev nõustusid kõikidest osalejatest täielikult 24%, pigem 17% ja mõnevõrra

23%. Väitega, et liitreaalsus on igav hindasid kõikides tugevusastmetes (täielikult, pigem kui

mõnevõrra) 12% inimestest. Liitreaalsuse kasutamisvõimalusi tajus 56%, kellest 21% nõustusid

omadusega täielikult, kuid 16% arvates ei ole liitreaalsuse tehnoloogial palju kasutamise

võimalusi. Täielikult turvaliseks pidasid liitreaalsust 13% ja pigem turvaliseks 13% ning

mõnevõrra turvaliseks 19% vastanutest, ebaturvaliseks pidas liitreaalsust 23%. Turvalisuse

hindamisel vastasid kõige enam osalejates (32%) keskmise vastusevariandiga ehk ei hinnanud

ei turvaliseks ega ebaturvaliseks. Kasulikuks hindas liitreaalsust vähemalt mõnevõrra 48% ja

kasutuks 22% inimestest.

Joonis 21. Liitreaalsuse vastandlike omaduste (X ja Y) hindamine


Meeste seas hinnati kõige enam liitreaalsust omadustega põnev või igav ja uudne või

vanamoeline tugevusastmega 3 ehk mõnevõrra põnev ja uudne, samas kui enim naistest hindas,

45

et liitreaalsus ei ole ei üks ega teine, kuid kindlasti uudne (Tabel 3). Nii kõige rohkem mehi kui

naisi vastasid liitreaalsuse hindamisel, et seda ei iseloomusta ei üks ega teine omadus väidete

turvaline või ebaturvaline, kasulik või kasutu ja kasutusvõimaluste rohke või vähe

kasutusvõimalusi korral. Enim mehi vastas ka omaduse huvitava või ebahuvitava korral

tugevusastmega 4 ehk ei üks ega teine, kuid liitreaalsust hindas kindlasti huvitavaks enim

naistest.

Tabel 3. Liitreaalsuse omaduste hindamise tulemused meeste ja naiste võrdluses

Omadus Mees Naine

mediaan mood mediaan mood Põnev / igav 3 3 3 4 Uudne / vanamoeline 3 3 2 1 Huvitav / ebahuvitav 3 4 3 1 Turvaline / ebaturvaline 4 4 4 4 Kasulik / kasutu 3 4 4 4 Palju kasutusvõimalusi / vähe kasutusvõimalusi 3 4 3 4


Korrelatsioonanalüüs näitad, et need, kes olid varem virtuaalreaalsust (Lisa 3) või

liitreaalsust (Lisa 4) kogenud ja soovivad seda ka uuesti teha, pidasid tehnoloogiat põnevamaks

(virtuaalreaalsuse korral ρ=0,721, liitreaalsuse korral ρ=0,745) ja huvitavamaks

(virtuaalreaalsuse korral ρ=0,656, liitreaalsuse korral ρ=0,826). Need, kelle arvates oli

tehnoloogia põnev, hindasid seda ka huvitavamaks (virtuaalreaalsuse korral ρ=0,810 ja

liitreaalsuse korral ρ=0,875). Keskmise tugevusega seos esines virtuaalreaalsuse puhul

omaduse põneva ja omaduste nagu uudne (ρ=0,538), turvaline (ρ=0,408), kasulik (ρ=0,558) ja

palju kasutamisvõimalusi vahel (ρ=0,542). Ka liitreaalsuse puhul oli keskmine seos omaduse

põnev ja omaduste nagu uudne (ρ=0,606), kasulik (ρ=0,621) ja palju kasutusvõimalusi

(ρ=0,658) vahel. Teadlikkuse ja mõningate omaduste vahel esines ka nõrk seos.

Virtuaalreaalsuse korral teadlikkuse ja omaduste põnev/ igav (ρ=0,211), kasulik / kasutu

(ρ=0,277) ja turvaline / ebaturvaline (ρ=0,268) vahel. Liitreaalsuse korral aga teadlikkuse ja

omaduste põnev/ igav (ρ=0,227), kasulik / kasutu (ρ=0,271) ja kasutusvõimaluste rohkuse /

vähesuse (ρ=0,215) vahel. Korrelatsioonanalüüs näitas, et nii virtuaalreaalsuse kui liitreaalsuse

46

omaduste hindamisel ei mõjutanud hinnanguid kasutamiskogemus. Kõikide omaduste

hinnangute ja varajasema kogemuse vahel oli olematu või väga nõrk seos (ρ=0,0 – 0,2).

Virtuaalreaalsuse puudutavate Likert-tüüpi küsimuste tulemused on toodud Lisas 5 ja

liitreaalsuse küsimused Lisas 6. Hoiakute uurimiseks küsiti kõige pealt, kui paljud inimestest

on kursis levinud tehnoloogia trendidega (KT2) ning kui paljud soovivad olla uute

tehnoloogiate ja seadmete esimeste kasutajate seas (KT1). Väitega olen kursis levinud

tehnoloogia trendidega nõustus täielikult vaid 6% vastanutest, kõikidest meestest vastas nii vaid

9% ja naistest 4%. Pigem nõustusid väitega kokku 31%, meestest moodustas see seltskond 43%

ja naistest 23%. Pigem ei nõustunud väitega 19% vastanutest (meestest 13%, naistest 23%) ja

täielikult ei nõustunud 9% (meestest 1%, naistest 14%). Kõige enam ehk 35% vastati

küsimusele nii ja naa (meestest 34%, naistest 36%). Vaid 9% inimestest nõustus täielikult, et

soovivad alati kasutada uusi tehnoloogiaid ja seadmeid esimeste seas, meestest moodustas see

seltskond 10% ja naistest 8%. Väitega pigem nõustus kokku 18% vastanutest (meestest 23%,

naistest 16%). Pigem ei nõustunud 24% (meestest 23%, naistest 24%) ja kindlasti ei olnud

väitega nõus 9% vastanutest (meestest 4%, naistest 12%). Kõige enam vastati taaskord nii ja

naa ehk 40% vastanutest (meestest 40%, naistest 41%).

Virtuaalreaalsuse arenguga (KT3) pidasid ennast kursis olevat täielikult vaid 2% ja

liitreaalsusega (KT6) 1% inimestest. Väitega, et ollakse kursis virtuaalreaalsuse arenguga

nõustusid pigem 12% ja liitreaalsuse arenguga 4%. Virtuaalreaalsuse korral vastati enim, et

pigem ei nõustu väitega ehk 33% ja liitreaalsuse korral, et kindlasti ei nõustu ehk 45%

vastanutest. Väitele, et virtuaalreaalsuse tehnoloogia areng on piisaval tasemel, et jõuda peagi

inimeste kodudesse ja igapäevasesse kasutusse (KT4) vastas kõige enam ehk 40 % inimestest

nii ja naa ning pigem nõustusid sellega 34%. Täielikult nõustus vaid 5 % ning pigem mitte või

kindlasti ei nõustu kokku 21%. Ka liitreaalsuse korral nõustuti väitega, et selle areng on piisaval

tasemel (KT7), et jõuda peagi inimeste kodudesse ja igapäevasesse kasutusse, eelkõige ehk

47% nii ja naa. Pigem nõustus 20% vastanutest ja täielikult vaid 3%. Pigem mitte või kindlasti

ei nõustunud väitega kokku aga koguni 30%. Väitele, kas tehnoloogia areng on piisav, et

saavutada positiivseid kasutajakogemusi (KT5) vastas virtuaalreaalsuse korral 37%, et pigem

nõustub sellega ja 36% nii ja naa. Täielikult nõustus 8% ja pigem või kindlasti ei nõustunud

kokku 19%. Liitreaalsuse korral vastasid üle poole osalenutest ehk 54% väitele, et areng on

piisav, et saavutada positiivseid kasutajakogemusi (KT8), nii ja naa. Pigem nõustus 23% ja

täielikult vaid 3%, samas kui pigem või kindlasti ei nõustunud 21%.

47

Uskumusi tehnoloogia kasutamisvõimalustesse uuriti samuti mitme väitega. Kõige pealt

uuriti, kuidas nõustutakse väitega, et tehnoloogial on tulevikus suur mõju inimeste

igapäevaelule. Virtuaalreaalsuse korral (VT1) nõustus sellega täielikult 28% ja pigem nõustus

üks kolmandik ehk 33% vastanutest. Pigem või kindlasti ei nõustunud 16%. Liitreaalsuse korral

(VT6) aga nõustus täielikult vaid 11% ja pigem 34%. Kindlasti või pigem ei nõustunud kokku

23% vastanutest. Virtuaalreaalsuse osas uuriti, kas peamise rakendusvaldkonnana nähakse

mängutööstust. Väitega, et virtuaalreaalsuse peamine rakendusvaldkond on mängud (VT2),

nõustus täielikult vaid 8%, kuid pigem nõustus koguni 41%, 23% pigem või kindlalt ei olnud

väitega nõus. Samuti uuriti, kui paljud suudavad tajuda virtuaalreaalsuse kasu meditsiinis.

Väitega, kas tehnoloogiatel on suur potentsiaal meditsiini valdkonnas (VT4), nõustus täielikult

11% ja pigem 33%, väitega ei nõustunud vähemalt mõnevõrra 24% Väitega, kas

virtuaalreaalsusel on palju erinevaid kasutusvaldkondi (VT3) nõustus täielikult 19% ja pigem

36%, väitega vähemalt mõnevõrra ei nõustunud 16%. Liitreaalsuse korral nõustus

kasutusvaldkondade (VT7) osas sarnaselt sellega täielikult 14% ja pigem 35%. Väitega pigem

või kindlasti ei nõustunud 22%. Koolis võiks kasutada virtuaalreaalsust ühe osana õppetööst,

seletades tänu sellele õppeainete teemasid (VT5) nõustuti täielikult 20% ja pigem 34%,

vähemalt mõnevõrra ei nõustutud kokku 26%. Liitreaalsuse korral nõustus väitega (VT8) selle

koolis kasutamisse täielikult 13% ja pigem 29% ning väitega pigem või kindlasti ei nõustunud

samuti 26% vastanutest.

Väitega, et olen väga põnevil virtuaalreaalsuse tehnoloogiast (PÕ1) nõustus täielikult

vaid 15% ja pigem 18% vastanutest ning pigem ei nõustunud sellega koguni 23% ja kindlasti

13%. Sarnaselt tuntakse ka liitreaalsuse osas, kus väitega, et olen põnevil tehnoloogiast (PÕ5)

nõustus täielikult vaid 10% ja pigem 16% ning pigem mitte 23% ja kindlasti mitte 18%.

Virtuaalreaalsuse võimalikust potentsiaalist (PÕ2) on väga põnevil kindlalt 17%, pigem

nõustus sellega 23% ja vähemalt mõnevõrra ei nõustunud kokku 31%. Ka liitreaalsuse osas

(PÕ6) oli kindlasti põnevil potentsiaalist vaid 9%, pigem 24% ja väitega pigem või kindlasti ei

nõustunud kokku 37% vastanutest. Sellega, et virtuaalreaalsuse tulevik on paljulubav ja

elumuutev (PÕ3) nõustus 20% ja pigem 35% vastanutest, väitega pigem või kindlasti ei

nõustunud 20%. Liitreaalsuse korral nõustus väitega (PÕ7) täielikult vaid 8% ja pigem 24%,

väitega ei nõustunud vähemalt mõnevõrra kokku 27%. Osalejatelt küsiti, kas nende arvates on

tehnoloogia ülehinnatud ja usutakse, et trend vaibub peagi. Virtuaalreaalsuse osas (PÕ4)

nõustus sellega täielikult 3% ja pigem 10%, väitega kindlasti ei nõustunud 19% osalejatest ja

48

pigem 46%. Ka liitreaalsuse korral (PÕ8) pigem ei usu seda 38% ja kindlasti 11% ning pigem

või täielikult usub 17%, et liitreaalsus on ülehinnatud ja trend vaibub peagi.

Väitega, et ootan väga virtuaalreaalsuse uusi lahendusi ja võimalusi, mida see võib

endaga kaasa tuua (PK1) nõustus kindlasti 16% ja väitega pigem nõustus 32% osalenutest, see

eest 30% pigem või kindlasti sellega ei nõustunud. Liitreaalsuse võimalusi (PK5) ootab

kindlasti 10% ja pigem 24% ning pigem või kindlasti ei nõustunud väitega koguni 34%.

Küsimusele, kas olete kindlasti nõus tehnoloogia lähitulevikus omaks võtma (PK2) vastas, et

nõustun täielikult vaid 12% ja pigem 34%, kindlasti või pigem ei nõustunud kokku 26%.

Liitreaalsuse olid kindlasti nõus omaks võtma (PK6) vaid 8% ja pigem 31% ning pigem või

kindlasti ei nõustunud sellega 28%. Väitega, et tahan kindlasti virtuaalreaalsust proovida lähima

6 kuu jooksul (PK3), nõustus täielikult 14% ja pigem 24% kui peaaegu sama palju ehk 34%

pigem või kindlasti väitega ei nõustunud. Liitreaalsust soovivad kindlasti lähima 6 kuu jooksul

proovida (PK7) 9% ja pigem 21%, väitega vähemalt mõnevõrra ei nõustunud koguni 41%.

Samas kui väitega, kas soovitakse kunagi virtuaalreaalsust kogeda (PK4), nõustus 31% ja

pigem 35% ning pigem või kindlasti ei nõustunud väitega 22%. Liitreaalsust soovis vähemalt

kunagi kindlasti kogeda (PK8) 9% ja pigem 21% ning pigem või kindlasti ei nõustunud sellega

kokku 22%.

Väitega, et virtuaalreaalsus loob palju võimalusi, mis parendavad inimeste igapäevaelu

(TK1) nõustus täielikult vaid 9% ja pigem 27%, väitega ei nõustunud kokku 26% vastanutest.

Liitreaalsuse korral (TK7) nõustuti täielikult 7% ja pigem 23% ning vähemalt mõnevõrra ei

nõustutud 25%. Uuriti, kas inimesed näevad, et virtuaal- või liitreaalsus suudaks parendada ka

nende töökeskkonda. Väitega, et virtuaalreaalsus loob palju võimalusi, mis aitavad

töökeskkonnas kaasa efektiivsemale tööle (TK2), nõustus täielikult 10% ja pigem 29%, sellega

ei nõustunud kokku 27%. Liitreaalsuse korral (TK8) nõustus sarnaselt väitega täielikult 7% ja

pigem 26% ning vähemalt mõnevõrra ei nõustunud 23%. Väitega, et virtuaalreaalsusest võivad

kasu saada kõik tarbijad (TK3) nõustus täielikult vaid 9% ja pigem 31%, sellega ei nõustunud

21% ning liitreaalsuse (TK9) kasu osas nõustus täielikult 7% ja pigem 25%, väitega, et

liitreaalsusest võivad kasu saada kõik tarbijad, ei nõustunud kokku 25%. Turvalisuse suurt ohtu

nägid alla poolte osalenute. Väitega, et virtuaalreaalsusel on suur turvalisuse risk (TK4) nõustus

täielikult 10% ja pigem 20%, sellega ei nõustunud kokku 30% osalenutest ning liitreaalsuse

korral (TK10) nõustuti sellega täielikult 6% ja pigem 12%. Väitega ei nõustunud kokku 35%

inimestest. Uuringus osalenutelt küsiti, kas nad usuvad, et tehnoloogiatel on isoleeriv ja

49

antisotsiaalne mõju. Virtuaalreaalsuse korral (TK5) nõustus sellega täielikult 19% ja pigem

25%, kindlasti või pigem ei nõustunud sellega aga 22% ja liitreaalsuse (TK11) korral nõustus

sellega täielikult 12% ja pigem 16% ning vähemalt mõnevõrra ei nõustunud sellega 35%. Lisaks

küsiti, kas osalejad usuvad, et virtuaalreaalsuse tehnoloogia kasulikkus kaalub kindlasti üle

võimaliku kahju (TK6) , millega nõustus täielikult 19% ja pigem 25% osalenutest. Sellega aga

ei nõustunud vähemalt mõnevõrra 19% osalenutest. Liitreaalsuse korral nõustus väitega (TK12)

täielikult 12% ja pigem 16% ning kindlasti või pigem mitte kokku 35%.

Virtuaalreaalsuse korrelatsioonanalüüsi tulemused on toodud Lisas 7. Virtuaalreaalsuse

korral oli tugev seos väite, olen põnevil virtuaalreaalsuse tehnoloogiast ja väidete nagu olen

väga põnevil võimalikust potentsiaalist (ρ=0,891), ootan väga uusi lahendusi ja võimalusi

(ρ=0,819), olen kindlasti nõus lähitulevikus omaks võtma (ρ=0,763), tahan kindlasti

virtuaalreaalsust proovida lähima 6 kuu jooksul (ρ=0,712) ja kunagi kogeda (ρ=0,704). Samuti

need, kes on virtuaalreaalsust nõus lähitulevikus omaks võtma, soovivad proovida

virtuaalreaalsust lähima 6 kuu jooksul (ρ=0,707 ) või vähemalt kunagi (ρ=0,726). Kes on

põnevil virtuaalreaalsuse potentsiaalist on suure tõenäosusega ka rohkem valmis

virtuaalreaalsust lähitulevikus omaks võtma (ρ=0,771) ja tehnoloogiat ka lähima 6 kuu jooksul

proovima (ρ=0,725). Uusi lahendusi ja võimalusi ootavad inimesed on ka rohkem potentsiaalist

huvitatud (ρ=0,839), nõus omaks võtma (ρ=0,783), lähima 6 kuu jooksul proovima (ρ=0,715)

ja kindlasti soovivad kunagi kogemust saada (ρ=0,755). Need, kes näevad, et virtuaalreaalsus

loob palju võimalusi igapäevaelu parendamiseks, need tajuvad suurema tõenäosusega ka

võimalusi töökeskkonnas (ρ=0,777) ja need, kes näevad võimalusi töökeskkonnas usuvad

rohkem, et ka virtuaalreaalsusest saavad kasu kõik tarbijad (ρ=0,722).

Liitreaalsuse korrelatsioonanalüüs on toodud Lisas 8. Inimesed, kes usuvad, et

liitreaalsusel on tulevikus suur mõju inimeste igapäevaelule näevad ka suurema tõenäosusega

rohkem tehnoloogia erinevaid kasutusvaldkondi (ρ=0,727). Liitreaalsuse tehnoloogiast põnevil

olijaid ootavad ka rohkem uusi võimalusi (ρ=0,779), on nõus tehnoloogiat omaks võtma

(ρ=0,704) ja tahavad tehnoloogiat ka tulevikus proovida (ρ=0,726). Need, kes ootavad uusi

lahendusi on samuti nõus suurema tõenäosusega liitreaalsust omaks võtma (ρ=0,721) ja need,

kes on nõus liitreaalsust omaks võtma soovivad ka tehnoloogiat lähitulevikus proovida

(ρ=0,742). Need, kes näevad rohkem liitreaalsuse võimalusi, mis võivad parendada inimeste

igapäevaelu näevad ka võimalusi, mis aitavad töökeskkonnas efektiivsemale tööle kaasa

(ρ=0,771). Inimesed, kes on põnevil tehnoloogiast on suurema tõenäosusega ka ootamas uusi

50

lahendusi (ρ=0,798), nõus omaks võtma (ρ=0,703), lähitulevikus proovima (ρ=0,713) ja kõige

tugevam ehk väga tugev seos oli väidete olen põnevil liitreaalsuse tehnoloogiast ja selle

võimalikust potentsiaalist (ρ=0,914).

Kõige enam vastati hinnangute andmisel Likert-tüüpi skaalal 3-punktiga ehk

vastusevariandiga nõustun nii ja naa. Virtuaalreaalsust puudutavatest 22 väitest oli 10 väite

puhul suurim osakaal neil, kes vastasid skaalal 3-punktiga (moodustas neis küsimustes 28 –

42% kõikidest vastanutest). Liitreaalsust puudatavate 20 väite korral, oli 3-punktiste vastuste

osakaal suurim koguni 14. väitel.

3.2.4 Hoiakud virtuaalreaalsuse prillide ostmisesse

Kõikidest uuringus osalenutest sooviks virtuaalreaalsuse prille omada 30%, kellest

plaanib neid lähitulevikus osta neli meest (2%), 28% soovivad, kuid hetkel ostu veel ei plaani

(Tabel 4). Hetkel pigem ei soovi virtuaalreaalsuse prille osta üle poolte ehk 51% osalenutest ja

kindlasti mitte 14%. Vastusele ei osanud vastata 5% osalenutest.

Tabel 4. Virtuaalreaalsuse prillide omamise soov

Näitaja

Mees Naine Kokku arv % arv % arv %

Jah, plaanin osta lähitulevikus

4 6 0 0 4 2

Jah, sooviksin küll, kuid veel ostu ei plaani 24 34 24 23 48 28

Hetkel pigem mitte 34 49 55 53 89 51 Kindlasti mitte 3 4 21 20 24 14 Ei tea 5 7 3 3 8 5


Prillide eest oldi kõige enam ehk 24% nõus maksma kuni 50 € ja 21% oleksid nõus

maksma 51 – 100 € (Tabel 5). Virtuaalreaalsuse prillide eest oli 13% vastanutest nõus maksma

101 – 150 €, 8% 151 – 200 € ning kuni 250 € vaid 3%. Üks inimene oleks nõus maksma prillide

eest ka kuni 300 € ja neli inimest (2%) üle 300 €. Küsimusele, kui palju oleksid inimesed hetkel

nõus virtuaalreaalsuse prillide eest maksma, vastasid lisaks neile, kes eelnevas küsimuses

51

ütlesid, et nad plaanivad ostu ka teised ehk need, kes hetkel soovivad omada, kuid ostu veel ei

plaani ja kes hetkel pigem ei soovi ning ka mõned neist, kes ei osanud küsimusele vastata. Need

neli meest, kes vastasid, et plaanivad virtuaalreaalsuse prille lähitulevikus osta, oleksid nende

eest nõus tegema kõik erineva kulutuse. Üks vastas, et maksaks kuni 50 €, teine 101-150 €,

kolmas 201-250 € ja üks oleks nõus maksma ka üle 300 €.

Tabel 5. Hetkel nõus oleva kulutuse suurus virtuaalreaalsuse prillide eest

Vahemik

Mees Naine Kokku arv % arv % arv %

Kuni 50 € 17 24 24 23 41 24 51-100 € 17 24 19 18 36 21 101-150 € 10 14 12 12 22 13 151-200 € 8 11 6 6 14 8 201-250 € 5 7 0 0 5 3 251-300 € 0 0 1 1 1 1 Üle 300 € 4 6 0 0 4 2 Ei oleks nõus ostma 9 13 41 40 50 29


Antud uuringus seoseid inimeste sissetuleku ja virtuaalreaalsuse prillidele nõus oleva

kulutuse vahel ei ilmnenud. Nõrk seos oli prillidele tehtava kulutuse ja soo vahel (ρ=0,211).

3.2.5 Hoiakud virtuaal- ja liitreaalsuse kaasamisse ettevõtete poolt

Uuringu üheks osaks oli analüüsida, kuidas hindavad tarbijad virtuaal- ja liitreaalsuse

tehnoloogiate kaasamist ettevõtete poolt. Selleks paluti uuringus osalejatel hinnata järgnevaid

väiteid (Tabel 6). Väitega, soovin, et ettevõtted kaasaksid rohkem virtuaal- ja/ või liitreaalsust

näiteks oma kampaaniates, üritustel, toote tutvustustel vms (E1), nõustusid täielikult 13%,

pigem nõustusid 32% ja nii ja naa vastas 33%. Väitega pigem või üldse ei nõustunud 22%.

Kindlasti pööraksin palju tähelepanu ettevõtetele, kes kasutaksid virtuaal- ja/ või liitreaalsust

oma tegevuses (E2) nõustusid täielikult 14% ja samuti 3% vastasid, et pigem nõustuvad. 27 %

vastas nii ja naa ning väitega ei nõustunud pigem või kindlalt kokku 28%. Virtuaal- ja / või

liitreaalsuse kasutamine aitaks kindlasti ettevõtetel silma paista avalikkuses (E3) nõustus

täielikult üks neljandik osalejatest ehk 25%. Pigem nõustus sellega 26% ja nii ja naa vastas

52

25%. Seega väitega vähemalt mõnevõrra ei nõustunud 14%. Virtuaal- ja / või liitreaalsuse

kasutamine parandaks ettevõtte kuvandit (E4) nõustus täielikult 11% ja pigem 25%. Väitega ei

nõustunud vähemalt mõnevõrra 22%, kuid 42% vastas nii ja naa. Ka järgmise väite puhul,

milleks oli, et nimetatud tehnoloogiatesse investeerimine tasuks ettevõtetel kindlasti ära (E5),

oli suurim osakaal ehk 43% variandil nii ja naa. Selle väitega nõustus täielikult vaid 9% ja

pigem 25%, kindlasti või pigem ei nõustunud aga 22%. Samas väitele, et tehnoloogiate

kasutamisel on ettevõttel suur risk, sest tarbijatel puudub selle vastu huvi (E6), vastas 35%, et

nad pigem ei nõustu selle väitega ja 10%, et kindlasti ei nõustu. Väitega nõustus pigem või

täiesti 16% inimestest. Viimasele väitele, et ootan huviga, millega ettevõtted virtuaal- ja / või

liitreaalsuse kasutamisega välja tulevad (E7) vastas 21%, et nõustub sellega täielikult ja 32%,

et pigem. Väitega ei nõustunud vähemalt mõnevõrra 21%.

Tabel 6. Hoiakud tehnoloogiate kaasamisse ettevõtete poolt

Küsimuse kood Mood Mediaan Ei ole

nõus (%) Pigem

mitte (%) Nii ja naa

(%)

Pigem nõustun

(%)

Nõustun täielikult

(%)

E1 3 3 8 14 33 32 13 E2 4 3 9 19 27 32 14 E3 4 4 5 9 25 36 25 E4 3 3 7 15 42 25 11 E5 3 3 6 16 43 25 9 E6 3 3 10 35 38 13 3 E7 4 4 7 14 25 32 21


Ettevõtete poolt tehnoloogia kasutamist puudutavate väidete korrelatsioonanalüüs on

toodud Lisas 9 . Tugev seos esines väidete vahel nagu soovin, et ettevõtted kaasaksid rohkem

virtuaal- ja või virtuaalreaalsus näiteks oma kampaaniates, üritustel, toote tutvustustel vms ning

väidete kindlasti pööraksin palju tähelepanu ettevõtetele, kes kasutaksid virtuaal- ja või

liitreaalsust oma tegevuses (ρ=0,827) ning virtuaal- ja või liitreaalsuse kasutamine aitaks

kindlasti ettevõtetel silma paista avalikkuses (ρ=0,716). Samuti need, kes vastasid, et pööraksid

tähelepanu ettevõtetele, kes tehnoloogiaid kasutaksid, usuvad suurema tõenäosusega ka, et

kaasamine aitaks ettevõtetel avalikkuses silma paista (ρ=0,745) ja ootavad huviga võimalusi,

millega ettevõtted välja tulevad (ρ=0,737). Tugev seos esines ka väite, et virtuaal- ja või

liitreaalsusesse investeerimine tasuks ettevõtetele kindlasti ära ja väidete, et tehnoloogiate

53

kaasamine aitaks ettevõtetel silma paista (ρ=0,710) ja parandaks nende kuvandit (ρ=0,723)

vahel.

Uuringus osalenutel paluti nimetada, millistes tegevusvaldkondade sooviksid nad

rohkem virtuaal- ja või liitreaalsuse rakendamist kohta (Tabel 7). Kõige enam ehk 65% vastati,

et tehnoloogiaid soovitaks rohkem näha meelelahutuses nagu näiteks üritustel, kontserditel,

kinos jne. Meestest soovisid seda 75% ja naistest 57%. Üle poolte osalenutest ehk 51%

sooviksid tehnoloogiaid näha mängutööstuses. Neist moodustasid mehed peamise osa, meeste

seas sooviti mängudes suuremat rakendamist 75 % kui naistel 35%. Turismi ja reisimisega

seotud tegevustes soovis virtuaal- ja liitreaalsust rohkem näha 46% (meestest 43%, naistest

49%) ja hariduses samuti 46% (meestest 46%, naistest 46%). Reklaamis ja

turunduskampaaniates sooviks tehnoloogiate suuremat rakendamist näha 40% vastanutest

(meestest 28%, naistest 49%). Meditsiinis sooviksid suuremat tehnoloogiate rakendamist näha

38% (meestest 43%, naistest 35%) ja ettevõtte tutvustustes ja toodete esitluses 37% (meestest

33%, naistest 40%). Militaar valdkonnas aga kokku 27% (meestest 48%, naistest 13%). Vaid

9% vastas, et ei sooviks, et tehnoloogiate kasutusala ja rakendamine suureneks (meestest 4%,

naistest 12%). Kõikidest uuringus osalenutest oskaks nimetada virtuaal- või liitreaalsusega

tegelevaid ettevõtteid 39 inimest (23%).

Tabel 7. Osalejate poolt soovitud valdkonnad, kus võiks tehnoloogiaid rohkem rakendada

Valdkond Mees Naine Kokku Valdkond arv % arv % arv % Mängud 52 75 35 35 87 51 Meelelahutus (üritused, kontserdid, kino jm) 52 75 58 57 110 65

Turism ja reisimine 30 43 49 49 79 46 Haridus 32 46 46 46 78 46 Militaar 33 48 13 13 46 27 Meditsiin 30 43 35 35 65 38 Reklaam ja turunduskampaaniad 19 28 49 49 68 40

Ettevõtte tutvustused ja toodete esitlused 23 33 40 40 63 37

Mitte kuskil, ei soovi, et nende tehnoloogiate kasutusala ja rakendamine suureneks

3 4 12 12 15 9


54

Uuringus osalejatel paluti hinnata Eesti tarbijate valmisolekut virtuaal- ja liitreaaluse

tehnoloogia omaksvõtule. Saadud andmed on toodud Tabelis 8. Nii meeste kui naiste võrdluses

ehk ka kokku oli küsimuse mediaan 2 ja enim vastanud väärtus ehk mood samuti 2.

Tabel 8. Hinnang Eesti tarbijate valmisolekule tehnoloogiaid omaks võtta

Näitaja Mees Naine Kokku

arv % arv % arv % Eesti tarbijate seas on väga palju huvilisi ja potentsiaalseid kasutajaid, kes tehnoloogia kohe omaks võtavad

9 13 12 12 21 12

Piisavalt palju uudishimulisi, kes võtaksid tehnoloogia omaks ja oleksid teerajajaks 39 56 65 63 104 60

Eesti tarbijad pigem ei ole valmis tehnoloogiat omaks võtma 12 17 13 13 25 14

Eesti tarbijad ei võta lähitulevikus kindlasti tehnoloogiat omaks 1 1 2 2 3 2

Ei tea 9 13 11 11 20 12


Kokku vastas küsimusele, et nende arvates on Eesti tarbijate seas väga palju huvilisi ja

potentsiaalseid kasutajaid, kes tehnoloogia kohe omaks võtavad 12% kõikidest osalejatest

(meestest 13%, naistest 12%). Piisavalt palju uudishimulisi, kes võtavad tehnoloogia omaks ja

oleksid teerajajaks arvasid kokku 60% inimestest (meestest 56%, naistest 63%). Pigem ei ole

valmis tehnoloogiat omaks võtma hindas 14% vastanutest (meestest 17%, naistest 13%) ja seda,

et Eesti tarbijad ei võta lähitulevikus kindlasti omaks arvas kokku 2% (meestest 1%, naistest

2%). Küsimusele ei osanud vastata 12% inimestest (meestest 13%, naistest 11%).

3.3 Tulemuste kokkuvõte

Virtuaalreaalsusest olid teadlikud 84% ja 16% ei olnud seda varem kuulnud või ei

teadnud tähendust. Liitreaalsusest olid teadlikud vaid üks neljandik ehk 26% ja üle poolte ehk

57% ei olnud sellest varem kuulnud ja 17% ei teadnud selle tähendust. 11 inimest ehk 6%, kes

algselt ütlesid, et ei ole liitreaalsusest kuulnud, mõistsid pärast tehnoloogia selgitust, et on seda

siiski kasutanud, kuid ei teadnud, kuidas seda nimetatakse. Seega on suurem osa inimestest

virtuaalreaalsuse olemasolust teadlikud, meeste seas oli see 9% kõrgem, kuid liitreaalsusest

55

pole teadlikud 74% inimestest ning naistest moodustas see seltskond 11% suurema hulga kui

meestest. Samas tunneb 31%, et on levinud tehnoloogia trendidaga pigem kursis.

Virtuaalreaalsust olid proovinud vähemalt korra 38% ja liitreaalsust 27% inimestest ehk üle

poolte ei olnud kumbagi tehnoloogiat varem proovinud. Üle kahe kolmandiku soovivad

tehnoloogiaid tulevikus uuesti proovida ja juba lähima 6 kuu jooksul 38%.

Nii virtuaal- kui liitreaalsust peetakse eelkõige uudseks tehnoloogiaks, mis on üle poolte

arvates põnev ja huvitav. Samas usub vähemalt mõnel määral 44%, et virtuaalreaalsusel on

isoleeriv ja antisotsiaalne mõju ning liitreaalsuse korral 28%. Meeste ja naiste võrdluses neis

omadustes suuri erinevusi ei esinenud. Turvalisuse osas hindas üks kolmandik inimestest

tehnoloogiaid ei turvaliseks ega ebaturvaliseks, kuigi teises küsimuses selgus, et peaaegu

pooltest uuringus osalenutest peab neid siiski vähemalt mõnevõrra turvaliseks. Samuti usuvad

ligi pooled inimestest, et tehnoloogiatel on palju kasutamisvõimalusi, kuigi virtuaalreaalsuse

puhul vastas 49%, et nende arvates on pigem või kindlasti peamine kasutusvaldkond mängud,

siis nähti kasutamisvõimalusi ka teistes valdkondades, 44% näevad võimalikku kasutamist

vähemalt mõnevõrra meditsiinis ja 54% hariduses. Liitreaalsuse võimalikku kasutamist

õppetöös tajus 32%. Kui uuriti, millistes valdkondades sooviksid inimesed virtuaal- ja või

liitreaalsuse rakendamist kasutada, siis 65% sooviksid näha seda meelelahutuses ja 51%

mängudes. Mõlemal puhul moodustas see seltskond meestest suurema osakaalu. Hariduses

sooviks näha tehnoloogiaid rohkem rakendamas naisi ja mehi võrdselt, kokku 46% ning

meditsiinis 38%. Ligi üks kolmandik usub, et nii virtuaal- kui liitreaalsus suudaks pakkuda uusi

võimalusi, mis aitaksid töökeskkonnas kaasa efektiivsemale tööle. Seega nähakse siiski pigem

võimalike kasutusalade rohkust. Need inimesed, kes näevad liitreaalsuses rohkem võimalikke

kasutusalasid, usuvad ka liitreaalsuse suuremat mõju inimeste igapäevaelule. Virtuaalreaalsuse

suurt mõju igapäevaelule parendamise tajumisel usutakse ka rohkem, et tehnoloogiast võivad

kasu saada kõik tarbijad.

Kui virtuaalreaalse korral usuvad üle poolte, et tehnoloogia on vähemalt mõnevõrra

kasulik, siis liitreaalsuse puhul oli see natukene alla poole. Samas virtuaalreaalsuse puhul usub

39% ja liitreaalsuse puhul 37%, et võimalik kasu kaalub kindlasti üle võimaliku kahju. Seda, et

tehnoloogiast võivad kasu saada kõik tarbijad, usub virtuaalreaalsuse puhul 40% ja liitreaalsuse

osas 32%. Kui 27% usub pigem, et virtuaalreaalsus loob võimalusi, mis parendavad inimeste

igapäevaelu ja 9% kindlasti, siis olid 28% kindlasti nõus, et tulevikus on tehnoloogial inimeste

igapäevaelule suur mõju ja pigem uskusid seda 33%. Liitreaalsuse korral uskus vähemalt mingil

56

määral parendamise võimalusse 30% ja seda, et tulevikus on tehnoloogial suur mõju inimeste

igapäevaellu kindlasti 11% ja pigem 34%. Uuringus osalenutest 39% usub vähemalt

mõnevõrra, et virtuaalreaalsuse tehnoloogia areng on piisaval tasemel, et jõuda peagi

igapäevasesse kasutusse ja liitreaalsuse korral 23%. Lisaks usub 45%, et virtuaalreaalsuse

tehnoloogia areng on piisav, et saavutada positiivseid kasutajakogemusi ja liitreaalsuse korral

26%. Samuti üle poolte osalejatest usub, et virtuaalreaalsuse tulevik on paljulubav ja elumuutev

ning liitreaalsuse osas usub seda üks kolmandik inimestest ning kaks kolmandikku usuvad, et

virtuaalreaalsuse trend ei ole ülehinnatud ning see ei ole peagi vaibumas ning liitreaalsuse osas

ligi pooled.

Tarbijatest 45% pigem või kindlasti soovib, et ettevõtted kaasaksid oma tegevustesse

rohkem virtuaal- ja või liitreaalsust. Ligi sama palju arvab, et pööraksid ise ettevõtetele sellisel

juhul suuremat tähelepanu, kui peaaegu kaks kolmandikku usuvad, et see aitaks saada suuremat

avalikku tähelepanu. 36% arvas, et tehnoloogiate kaasamine võib parandada ka ettevõtete

kuvandit. 45% usuvad, et ettevõtetel pigem või kindlasti puudub risk, et tarbijatel pole

tehnoloogiate vastu huvi. 43% ootavad huviga võimalusi, millega ettevõtted virtuaal- ja või

liitreaalsuse kasutamisega välja tulevad. Mõningast huvi näitab ka see, et virtuaalreaalsuse

tehnoloogiast on põnevil 33% ja võimalikust potentsiaalist 40%. Liitreaalsuse korral 26% ja

potentsiaalist 33%. Vastanutest 48% ootab, milliseid uusi lahendusi ja võimalusi

virtuaalreaalsus endaga kaasa toob ja liitreaalsuse võimalusi ootab 34%. Tehnoloogiate

kasutamist reklaamis ja turunduskampaaniates sooviksid rohkem näha koguni 40%, millest

suurema osa moodustavad naised, kellest sooviksid seda ligi pooled. Ka ettevõtte tutvustustes

ja toodete esitlustel sooviksid tehnoloogiaid näha 37%. Virtuaalreaalsuse prille plaanib

lähitulevikus osta neli meest, kuid neid omada sooviks 28% kõikidest vastanutest, 51% vastas,

et hetkel pigem mitte, kuid kindlasti ei soovi neid vaid 14%.

Uuringus osalenutest 46% on nõus virtuaalreaalsust ka lähitulevikus omaks võtma ja

28% vastas, et nii ja naa. Liitreaalsuse tehnoloogia on nõus omaks võtma 38% ja nii ja naa

vastas 33%. Kui aga paluti hinnata, milliseks peate Eesti tarbijate valmisolekut virtuaal- ja

liitreaalsuse tehnoloogia omaksvõtule, vastas 60%, et uudishimulisi, kes võtaksid tehnoloogia

omaks ja oleksid teerajajaks, on piisavalt ja 12% arvab, huvilisi ja potentsiaalseid kasutajaid on

väga palju. 14% hindasid aga, et Eesti tarbijad pigem ei ole valmis tehnoloogiat omaks võtma.

Seda, et kindlasti ei võta omaks, arvas vaid 2 %. Küsimusele ei osanud vastata 12 % vastanutest.

57

3.4 Järeldused ja ettepanekud

Virtuaalreaalsusest on teadlikud suurem osa tarbijatest ja vähesed ei ole tehnoloogiast

midagi kuulnud. Samas kui liitreaalsusest on teadlik vaid üks neljandik ja üle poolte pole seda

kuulnud. Kuigi meeste seas oli näha suuremat teadlikkust tehnoloogiatest, siis seda mitte väga

oluliselt. Liitreaalsuse vähest teadlikkust võib põhjendada ka küllalti uue valdkonna vähese

tähelepanuga Eestis. Kui virtuaalreaalsus on avalikkuses saanud rohkem tähelepanu, siis

liitreaalsus mitte. Samuti on virtuaalreaalsust lihtsam ära tunda, kuna selle kogemiseks on vaja

kergelt äratuntavaid seadmeid ehk prille. Liitreaalsuse rakendamisvõimalused on laiemad, kuna

selleks ei looda kinnist virtuaalkeskkonda, vaid piisab ka telefoni, arvuti või tahvelarvuti

kasutamisest, mille abil kuvatakse virtuaalne lisainformatsioon või esemed ükskõik millisele

objektile. Samuti võivad mitmed inimesed kasutada liitreaalsust teadmata selle mõistet või

rohkemat tehnoloogiast.

Nii virtuaal- kui liitreaalsust peetakse eelkõige uudseks tehnoloogiaks, mis üle poolte

arvates on põnev ja huvitav. Nähakse nende kasutamisvõimalusi erinevates valdkondades ja

soovitakse nende rakendamist isegi hariduses ja näiteks meditsiinis. Eelkõige soovitakse

muidugi näha tehnoloogiaid meelelahutusvaldkonnas. Väga vähesed (9%) eelistaksid, et

virtuaal- ja liitreaalsuse rakendamine ei suureneks. Seega on ettevõtetel hea võimalus

tehnoloogiaid kaasata oma tegevustesse sõltumata valdkonnast, sest tarbijatel ei ole kindlaid

uskumusi, mis valdkondadesse need sobiksid ja kuhu mitte. Kuigi ligi pooled näevad

virtuaalreaalsust pigem mängutööstuse osaks, siis see ei tähenda, et teistes valdkondades ei

soovitaks tehnoloogia rakendamist kohata. Seda näitab ka see, et suurem osa näevad, et

tehnoloogiatest võivad kasu saada kõik tarbijad. Vähemalt mõningal määral tajutakse

tehnoloogiate kasulikkust ja vaid umbes üks viiendik pigem või kindlasti ei usu, et virtuaal- ja

liitreaalsuse kasulikkus suudaks üle kaaluda selle võimaliku kahju. Turvalisuse osas ei nähta

suuri riske, pigem peab tehnoloogiaid vähemalt mõnevõrra turvaliseks peeaegu pooled

tarbijatest. Küll aga nähakse eelkõige virtuaalreaalsuses isoleerivat ja antisotsiaalset mõju.

Virtuaalreaalsust oli varem proovinud veidi üle ühe kolmandiku ja liitreaalsust natukene

alla ühe kolmandiku inimestest. Seega suurem osa tarbijatest ei ole tehnoloogiaid kasutada

saanud. Üle kahe kolmandiku soovivad aga tehnoloogiaid tulevikus kindlasti proovida (kas

uuesti või esimest korda). Nendest, kes on virtuaalreaalsust proovinud vaid korra, soovib 70%

nii meestest kui naistest seda uuesti teha ja nendest, kes on tehnoloogiat kasutanud rohkem kui

korra, soovib nii meestest kui naistest üle 90% seda uuesti kasutada. Liitreaalsuse vähestest

58

varem proovinutest pigem ei sooviks seda uuesti proovida vaid üks naine ja kaks meest. Seega

võib järeldada, et virtuaalreaalsuse kogemus on üldiselt positiivne ja põnev ning nii virtuaal-

kui liitreaalsuse proovimisega võib suure tõenäosusega suureneda ka nende edaspidine

kasutamise soov. Samuti pigem nõustuti, et tehnoloogiate areng on piisaval tasemel, et

saavutada positiivseid kasutamiskogemusi, mida võib näha ka virtuaalreaalsust proovinute

soovist seda uuesti kogeda. Seega saab järeldada, et tarbijad ei kahtle virtuaalreaalsuse

tehnoloogia ja pakutava kogemuse kvaliteedis, mis näiteks virtuaalreaalsuse levimisel 90-

ndatel aga sai paljude arvates peamiseks tagasilöögiks. Võimalik, et Eesti tarbijate seas on väga

vähe neid, kes said tol ajal virtuaalreaalsust proovida ja nii pole see mõjutanud tänapäevast

kuvandit, mis teeb aga siinsetele ettevõtetele olukorra lihtsamaks.

Peamine põhjus, miks varem virtuaalreaalsust ei ole kasutatud seisnes selles, et selleks

ei ole olnud sobivat võimalust, kuid kindlasti sooviks seda tulevikus proovida. Ka liitreaalsuse

korral oli see meeste seas peamiseks põhjuseks ning naiste puhul oli peamiseks põhjuseks

teadmise puudumine tehnoloogiast. Kuigi ükskõiksusest ja huvi puudumisest on ligi üks

viiendik jätnud tehnoloogiad proovimata ja liitreaalsusese suhtes enim ükskõiksed olid naised

(üle ühe viiendiku), siis suurem osa sooviks siiski kättesaadavaimaid võimalusi tehnoloogiatele

ja huvi nende vastu on olemas. Ka peaaegu pooled tarbijatest soovisid, et ettevõtted kaasaksid

oma tegevustuesse rohkem virtuaal- ja või liitreaalsust ning ei usu, et tehnoloogiatesse

investeerimise riski põhjuseks peaks olema vähene tarbijate huvi. Paljud nõustusid, et pööraksid

ka ise sellisel juhul ettevõttele suuremat tähelepanu ja usuvad, et seda saaks ka avalikkuselt.

Mõned usuvad, et tehnoloogiate kaasamine suudaks parandada isegi ettevõtete kuvandit.

Suur potentsiaal tarbijate meelitamiseks virtuaal- ja liitreaalsuse abil on ettevõtetel, kelle

sihtrühmaks on naised, sest ligi pooled naistest vastasid, et sooviksid näha suuremat

tehnoloogiate rakendamist reklaamis ja turunduskampaaniates. Traditsiooniliste meetmete

kõrval, mis võivad tarbijatele teinekord tekitada pigem pealetükkivust ja negatiivseid tundeid,

aitaks virtuaal- ja liitreaalsus meelitada tarbijad ligi, pakkudes oma klientidele uusi ja põnevaid

lahendusi, mille vastu tarbijatel on ka isiklik huvi. Samuti saaksid ettevõtteid tehnoloogiaid

kasutada enda tutvustustel kui ka toodete esitlustel.

Kuigi uuringust selgus, et inimestel on vähemalt mingil määral huvi virtuaal- ja

liitreaalsuse vastu, saab öelda, et tehnoloogiad on Eesti tarbijate jaoks uued, eelkõige

liitreaalsus ning pigem ollakse neutraalsel arvamusel ja ootepositsioonil. Väga palju vastati

hinnanguid andes keskmise tugevusastmega ehk paljudel inimestel ei ole kindlaid seisukohti

59

välja kujunenud. See aga võimaldab ettevõtetel neid ise kujundada. Tarbijad on pigem ootel,

milline on tehnoloogiate potentsiaal ja ollakse põnevil uutest lahendustest, mida see võib

endaga kaasa tuua. Seega peaksid tarbijad olema vastuvõtlikud võimalikele lahendustele,

millega ettevõtted välja tulevad. Ligi pooled usuvad pigem, et võtavad virtuaalreaalsuse

lähitulevikus omaks ja liitreaalsuse korral üle ühe kolmandiku. Virtuaalreaalsus on inimestele

rohkem tuntud ja usk selle mõjule on suurem, kui seda liitreaalsuse korral, mis võib tuleneda

sellest, et liitreaalsust tajutakse rohkem ka kui osana meelelahutusest nagu mängud ja

nutitelefoni rakendused ning selle kogu potentsiaal on veel jäänud märkamata.

Suurem osa uuringus osalenutest usub, et Eestis on piisavalt uudishimulisi, kes võtaksid

tehnoloogiad omaks ja oleksid teerajajaks. Ollakse arvamusel, et tegemist ei ole vaid

ülehinnatud tehnoloogiate ja hetke trendidega ja seda nähakse osana tuleviku igapäevaelust.

Seega ei tohiks ettevõtted karta virtuaal- ja liitreaalsuse huvi puudumist ning investeerimisel

tehnoloogiatesse tuleks lihtsalt pakutav lahendus läbi mõelda, et see pakuks tarbijale ka

lisaväärtust.

Lähtuvalt uuringu tulemustest on järgnevalt toodud ettepanekud ettevõtetel virtuaal- ja

liitreaalsuse kasutamiseks:

x Kaasata virtuaal- ja liitreaalsust ettevõtte turundustegevusse suurema avaliku

tähelepanu saamiseks ja tarbijate meelitamiseks.

x Kasutada virtuaal- ja liitreaalsust eesmärgiga pakkuda oma klientidele uusi

põnevaid võimalusi ja lisaväärtust.

x Kasutada virtuaal- ja liitreaalsust reklaamides, turunduskampaaniates, ettevõtte

üritustel ja toodete tutvustusel.

x Uurida välismaal edukaks osutunud kampaaniaid, millest inspireeritult luua

enda ettevõttele sobiv lahendus.

x Tehnoloogiate kasutamisel analüüsida põhjalikult investeeringute tasuvust ja

teha läbimõeldud otsused.

Käesoleva töö annab ettekujutuse Eesti tarbijate hoiakutest virtuaal- ja liitreaalsuse

kasutamisse turunduses. Tulemuste üldistamiseks üldkogumile tuleks läbi viia uuring suurema

valimiga ja veelgi põhjalikumalt uurida hoiakuid erinevatesse turundustegevustesse. Samuti

võib järgnevate uuringute teostamisel laiendada uuringuid ka ettevõtetele nende seisukohtade

mõistmiseks.

60

KOKKUVÕTE

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti tarbijate hoiakud virtuaal- ja

liitreaalsuse kasutamisse turunduses. Virtuaal- ja liitreaalsus on viimastel aastatel saanud üha

rohkem tähelepanu ning arengud selles valdkonnas on märgatavad. Mõlema tehnoloogia

algusajaks võib aga pidada 1960-ndaid. Eelkõige virtuaalreaalsus jõudis suure osa tarbijateni

juba 90-ndatel aastatel, kuid selleaegne tehnoloogia ei võimaldanud pakkuda piisavalt

positiivseid kasutajakogemusi, mistõttu virtuaalreaalsuse levik seisuks. Tänu üldisele

tehnoloogia arengule ja võimsamatele arvutiprotsessoritele on nüüdseks nii virtuaal- kui ka

liitreaalsus võimelised pakkuma tarbijatel oluliselt paremaid lahendusi ning elamusi.

Virtuaal- ja liitreaalsuse aktuaalsusele on kaasa aidanud ka selle suur rakendusvõimalus

paljudes valdkondades. Lisaks meelelahutuslikule eesmärgile suudavad tehnoloogiad anda

olulise panuse ka näiteks hariduses, treeningutel, meditsiinis ja militaarvaldkonnas, kus nende

kasutamisel võib olla suur mõju nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Kindlasti loovad virtuaal- ja

liitreaalsus uusi võimalusi ka turundajatele. Uuringud on näidanud, et nende kaasamisel on

võimalik tõsta ettevõtete müügitulemusi läbi tarbijate suurema kaasamise, lisaväärtuse

pakkumise ja efektiivsemate kampaaniate. Vaatamata suurele arengule ja võimalustele on

tegemist siiski veel pigem uute tehnoloogiatega. Käesolev töö keskendus Eesti tarbijate

hoiakutele virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisse turundustegevuses. Kuna investeeringud

tehnoloogiate kaasamiseks võivad osutuda kulukaks, on ettevõtetel oluline mõista tarbijate

hoiakuid virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisse. Selleks viidi läbi uuring, kus osales 173 inimest.

Uuringu läbiviimiseks koostati virtuaal- ja liitreaalsuse hoiakuid uuriv Likert-tüüpi küsimustik.

Uuringu tulemused näitasid, et virtuaal- ja eriti liitreaalsus on Eesti tarbijate jaoks uued.

Virtuaalreaalsusest olid teadlikud küll suurem osa tarbijatest, kuid seda proovinud olid alla

poolte ning liitreaalsuse teadlikkus kui ka kasutuskogemus olid madalad. Samas oli vähese

kasutamise peamiseks põhjuseks võimaluste senine puudumine või tehnoloogiast mitte

teadmine ning soov saada virtuaal- ja liitreaalsuse kogemust oli olemas. Suurem osa tarbijatest

on tehnoloogiatest põnevil, tajutakse nende potentsiaali ja kasutusvõimaluste rohkust erinevates

valdkondades ning nähakse suurt mõju tulevikule. Piisavalt suur osa usuvad, et nad on nõus

61

virtuaal- ja liitreaalsust lähitulevikus omaks võtma ja samuti ei arvata, et ettevõtted peaksid

tehnoloogiate kaasamisega kartma vähest tarbijate huvi. Vastupidiselt usutakse, et see võib

suurendada ettevõtte tähelepanu avalikkuses ning mõned näevad, et selle abil on võimalik

ettevõtetel ka oma kuvandit parandada ning soovitakse tehnoloogiate rakendamist isegi nii

turunduses kui ka reklaamides.

x Seega ei tohiks ettevõtted karta virtuaal- ja liitreaalsuse huvi puudumist

tarbijates ning investeerimisel tehnoloogiatesse tuleks leida lahendus, mis pakub

tarbijatele ka lisaväärtust. Lähtuvalt uuringu tulemustest teeb töö autor

ettepanekud ettevõtetele: Kaasata virtuaal- ja liitreaalsust ettevõtte

turundustegevusse suurema avaliku tähelepanu saamiseks ja tarbijate

meelitamiseks.

x Kasutada virtuaal- ja liitreaalsust eesmärgiga pakkuda oma klientidele uusi

põnevaid võimalusi ja lisaväärtust.

x Kasutada virtuaal- ja liitreaalsust reklaamides, turunduskampaaniates, ettevõtte

üritustel ja toodete tutvustusel.

x Uurida välismaal edukaks osutunud kampaaniaid, millest inspireeritult luua

enda ettevõttele sobiv lahendus.

x Tehnoloogiate kasutamisel analüüsida põhjalikult investeeringute tasuvust ja

teha läbimõeldud otsused.

Käesoleva töö annab ettekujutuse Eesti tarbijate hoiakutest virtuaal- ja liitreaalsuse

kasutamisse turunduses. Tulemused näitavad, et tegemist on uute tehnoloogiatega, mille osas

ei ole paljude tarbijatel kindlaid tõekspidamisi välja kujunenud. Samas aga on piisavalt suur

hulk inimesi, kes on nõus tehnoloogiaid omaks võtma ja on põnevil potentsiaalsetest

võimalustest. Tulemuste üldistamiseks üldkogumile tuleks läbi viia uuring suurema valimiga ja

veelgi põhjalikumalt uurida hoiakuid erinevatesse turundustegevustesse.

62

VIIDATUD ALLIKAD

A decade of leadership revolutionizing human interaction with virtual reality. WorldViz ametlik kodulehekülg. http://www.worldviz.com/about-worldviz-virtual-reality-software/

Adams, R., Merklinghaus, D. P. (2014). Augmenting Virtual Reality. – Military Technology.

Vol. 38, issue 12, pp. 16-24.

Ajzen, I. (2008). Consumer attitudes and behavior. – Handbook of consumer psychology. Vol 1, pp. 525-548.

Albarracin, D., Johnson, B. T., Zanna, M. P. (2005). The Handbook of Attitudes. Mahwah:

Lawrence Erlbaum Associates, Inc. Allport, G. W. (1935). Attitudes. – A Handbook of social psychology. (Eds.) C. Murchison.

Worcester: Clark University Press, pp. 798–844. AS Kalevi Jõuluseikluse kampaania. YouTube.

https://www.youtube.com/watch?v=zVBGLxR2K4M (28.04.17) Azuma, R. T. (1997). A Survey of Augmented Reality. – Presence: Teleoperators and Virtual

Environments. Vol. 6, issue 4, pp. 355-385.

Bell, D. (2016). The reality of virtual reality: exploring the Australian public’s attitude toward VR. – Mumbrella. 22. juuni.

Biocca, F. (1992). Communication within virtual reality: Creating a space for research. – Journal of Communication. Vol. 42, issue 4, pp. 5-22.

Boone Jr, H. N., Boone, D. A. (2012). Analyzing liker data. – Journal of extension.Vol. 50, issue 2, pp. 2.

Davis, A. (2016). How Augmented Reality Is Changing the Way We Work. – The Institute.

Vol. 40, issue 4. pp. 6

Debbabi, S., Baile, S., des Garets, V., Roehrich, G. (2013). The impact of telepresence in an online ad on forming attitudes towards the product: The relevance of the traditional experiential approach. – Recherche et Applications in Marketing. Vol. 28, issue 2, pp.3-24.

Digitegu 2015 võitja: Kalevi Jõuluseikluse äpp. Best Marketing.

http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/09/22/digitegu-2015-voitja-kalevi-jouluseikluse-app. (04.04.17)

http://www.worldviz.com/about-worldviz-virtual-reality-

http://www.worldviz.com/about-worldviz-virtual-reality-

https://www.youtube.com/watch?v=zVBGLxR2K4M

http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/09/22/digitegu-2015-voitja-kalevi-jouluseikluse-app

http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/09/22/digitegu-2015-voitja-kalevi-jouluseikluse-app

63

Eagly, A. H., Chaiken, S. (1993). The Psychology of Attitudes. Fort Worth: Harcourt Brace Jovanovich.

Eesti esimene virtuaalreaalsuse mäng muudab turundusmaailma. Best Marketing.

http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/09/03/eesti-esimene-virtuaalreaalsuse-mang-muudab-turundusmaailma (05.03.2017)

Elgan, M. (2015). How Virtual Reality Is Redefining Marketing. – CIO Insight, 12.03. Fishbein, M., Ajzen, I. (1975). Belief, Attitude, Intention, and Behavior: An Introduction to

Theory and Research. Reading: Addison-Wesley

Foryś, I. and Gaca, R., 2016. Application of the Likert and Osgood Scales to Quantify the Qualitative Features of Real Estate Properties. – Folia Oeconomica Stetinensia. Vol. 16, issue 2, pp.7-16.

Furlan, R. (2016). The future of augmented reality: Hololens-Microsoft's AR headset shines despite rough edges. Resources_Tools and Toys. – IEEE Spectrum. Vol. 53, issue 6, pp. 21.

Get your Cardboard. Google Cardboard ametlik kodulehekülg.

https://vr.google.com/cardboard/ (24.04.17) Greenwald, W. (2016). The best virtual reality (VR) headsets. – PC Magazine, 23.03. Hawkins, D.I., Best, R.J., Coney, K. A. (1998). Consumer Behaviour: Building Marketing

Strategy. 7th ed. Boston: Irwin/McGraw Hill. Horizon Media Study Finds Two Thirds of Americans Unaware of Virtual Reality Devices.

Horizon Media. http://www.horizonmedia.com/press?category=insights (22.04.17) Huang, H. M., Rauch, U., Liaw, S. S. (2010). Investigating learners’ attitudes toward virtual

reality learning environments: Based on a constructivist approach. – Computers & Education. Vol 55, issue 3, pp. 1171-1182.

Ikea launches new augmented reality app. (2013). – DIY Week. 23. august, issue 5736, pp. 4 Jeong, K., Kim, J. (2016). Event-Centered Maze Generation Method for Mobile Virtual

Reality Applications. – Symmetry. Vol 8, issue 11, pp. 120. Kalev annab kommipakiga kaasa virtuaalse päkapiku. AS Kalev kodulehekülg.

http://www.kalev.eu/uudised/kalev-annab-kommipakiga-kaasa-virtuaalse-pakapiku (05.03.17)

Katz, D. (1960). The functional approach to the study of attitudes. – Public opinion quarterly.

Vol. 24, issue 2, pp. 163-204.

http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/09/03/eesti-esimene-virtuaalreaalsuse-mang-muudab-turundusmaailma

http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/09/03/eesti-esimene-virtuaalreaalsuse-mang-muudab-turundusmaailma

https://vr.google.com/cardboard/

http://www.horizonmedia.com/press?category=insights

http://www.kalev.eu/uudised/kalev-annab-kommipakiga-kaasa-virtuaalse-pakapiku

64

Kerawalla, L., Luckin, R., Seljeflot, S., Woolard, A. (2006). Making it real: exploring the potential of augmented reality for teaching primary school science. – Virtual Reality. Vol. 10, issue 3-4, pp. 163-174.

Kesselman, M. (2016). Current CITE-ings from the popular and trade computing literature:

Google Cardboard – virtual reality for everyone. – Library Hi Tech News. Vol. 33, issue 4, pp. 15-16

Klooster, P. M., Visser, M., de Jong, M. D. (2008). Comparing two image research

instruments: The Q-sort method versus the Likert attitude questionnaire. – Food quality and preference. Vol. 19, issue 5, pp. 511-518.

Krevelen, D., Poelman, R. (2010). A Survey of Augmented Reality Technologies,

Applications and Limitations. – The International Journal of Virtual Reality. Vol. 9, issue 2, pp. 1-20.

Kristofferson, K., Daniels, M., Morales, A. (2016). Positive Effects From Negative Virtual

Experiences: How Virtual Reality Can Be Used Effectively in Marketing. – ACR North American Advances. Vol. 44, pp. 524-525.

Krosnick, J. A., Judd, C. M., Wittenbrink, B. (2005). The measurement of attitudes – The

handbook of attitudes. Vol. 21. (Eds.) In D. Albarracín, B. T. Johnson, & M. P. Zanna. Mahwah: Lawrence Erlbaum Associates, Inc, pp. 21-76

Li, H. D., T, Biocca F. (2002). Impact of 3-D advertising on product knowledge, brand attitude and purchase intention: The mediating role of presence. – Journal of Advertising. Vol. 31, issue 3, pp. 43–58.

Lumb, D. (2017). Microsoft HoloLens becomes an AR assistant for spinal surgery. – Engadget. 05. mai.

Moltenbrey, K. (2011). Thinking Outside the Box. Marketers are using VR and AR to connect with their customers. – Computer Graphics World. Vol 34, issue 5, pp. 56-59.

Naone, E. (2008). Déjà View – MIT Technology Review. 22. detsember. Nazarian, R. (2016). The Galaxy S7 will be unveiled in 360-degree virtual reality, here’s how

to watch it. – Digital Trends, 19.02. Natural gestures and movement. Oculus ametlik kodulehekülg. https://www.oculus.com/rift/

(20.03.17) Nichols, S. (1998). Development of a questionnaire to measure attitudes towards virtual

reality. – Contemporary Ergonomics, pp. 146-150. Osgood, C.E., Suci, G.J., Tannenbaum, P.H. (1957). The measurement of meaning. Urbana:

University of Illinois Press.

65

Pretz, K. (2016). Blurring the Lines Between Virtual and Real Worlds – The Institute. Vol. 40, issue 4. pp. 4-5.

Radsky, A. (2015). Where History Comes Alive: Augmented Reality in Museums. – The Synapse. 6. mai.

Reality check: A peek at the virtual audiences of tomorrow. (2016). Nielsen Media and Entertainment. 22. september.

Reichheld, F. F. (2003). The one number you need to grow. – Harvard business review. Vol.

81, issue 12, pp. 46-55.

Reichheld, F. F., Covey, S. R. (2006). The ultimate question: Driving good profits and true growth. Boston: Harvard Business School Press.

Revolutionary educational app with Augmented Reality. Start-up MoleQL ametlik

kodulehekülg. http://moleql.com/ (10.04.17) Risks and Rewards of Adding Augmented Reality to Connected Devices. As the Internet of

Things Gets Real, Businesses Get Ready. (2016). ISACA (ISACA 2016 IT Risk / Reward Barometer).

Rozenfeld, M. (2016). Moving Closer to Reality. – The Institute. Vol. 40, issue 4. pp. 8-9 Sachs, G. (2016). Virtual and augmented reality: Understanding the race for the next

computing platform. – Goldman Sachs Group, Inc. 13. jaanuar. Sauga, A. (2005). Kvantitatiivsed meetodid. Audentese Ülikool. https://www.sauga.pri.ee/audentes/download/kvantmeetod_lk45_68.pdf (11.05.17) Scott, N. (2016/2017). Virtual Reality is it finnally here to stay? – Director. Vol 70, issue 4,

pp. 48-51 Shelton, B. E., Hedley, N.R. (2002). Using augmented reality for teaching earth-sun

relationships to undergraduate geography students. – Augmented Reality Toolkit, The First IEEE International Workshop. 29. september, pp. 8

Sheridan, T. B. (2016). Recollections on Presence beginnings, and some challenges for

augmented and virtual reality. – Presence: Teleoperators and Virtual Environments. Vol 25, issue 1, pp. 75-77.

Sungkur, R. K., Panchoo, A., Bhoyroo, N. K., (2016). Augmented reality, the future of

contextual mobile learning. – Interactive Technology and Smart Education. Vol. 13, issue 2, pp.123-146.

The IKEA catalogue, now with augmented reality. IKEA ametlik kodulehekülg.

http://www.ikea.com/gb/en/this-is-ikea/the-ikea-concept/ (8.05.17)

66

Vanian, J. (2017). Virtual Reality´s Money Quest. – Fortune. Vol. 75, issue 1, pp. 28. Wear it with ease and comfort. Samsung kodulehekülg.

http://www.samsung.com/global/galaxy/gear-vr/ (20.03.17) Why HoloLens. Microsoft HoloLens ametlik kodulehekülh. https://www.microsoft.com/en-

us/hololens/why-hololens (8.05.17) Wisniewski, M. (2015). Wells Fargo Puts Virtual-Reality Twist on Experiential Marketing. –

American Banker. Vol. 180, issue 131 Yaoyuneyong, G., Foster, J., Johnson, E. and Johnson, D., 2016. Augmented Reality

Marketing: Consumer Preferences and Attitudes Toward Hypermedia Print Ads. – Journal of Interactive Advertising. Vol. 16, issue 1, pp. 16-30.

Yoon, S., Anderson, E., Lin, J., Elinich, K. (2017). How augmented reality enables

conceptual understanding of challenging science content. – Journal of Educational Technology & Society. Vol. 20, issue 1, p. 156-168

http://www.samsung.com/global/galaxy/gear-vr/

67

SUMMARY

CONSUMERS´ ATTITUDES TOWARDS THE USE OF VIRTUAL AND

AUGMENTED REALITY IN MARKETING

Gerli Selge

The development of technology creates constant new prospects to customers as well as

enterprises. In recent years, the popularity of virtual reality and augmented reality has grown

due to the development of technology that is now reachable to private and business users.

Although the technology has received a lot of attention in the recent years, the preliminary

virtual reality has been known to the world since the 1990-s. However, at that time, virtual

reality could not meet customer expectations and its distribution stopped. The experience was

not assessed pleasant enough and many people developed a negative attitude towards it. Today,

developments in technology have made it possible to create a higher quality user experience

and thus more people can be part of it.

The possibility of implementing virtual and augmented reality in a large number of areas

has contributed to the development of these technologies. In addition to entertainment, these

technologies can make a significant contribution to, for example, education, training, medicine,

and military, where the impact could be significant to both consumers and enterprises. Surely,

virtual and augmented reality create new opportunities to marketing as well. Studies have

shown that by implementing these technologies to marketing it is possible to increase sales

through greater involvement of customers, offering added value, and creating more effective

campaigns.

The current study focuses on Estonian consumers´ attitudes and the use of these

technologies in marketing activities. The research problem is the lack of knowledge of Estonian

consumers' attitudes toward the use of virtual and augmented reality in marketing. As the

investment in these technologies can be costly for companies, it is important to understand

whether they are able to meet the desired objectives. As a prerequisite, however, it is imperative

68

to understand consumer attitudes and willingness to embrace virtual and augmented reality

technologies.

For that purpose, a survey attended by 173 participants was conducted. For the survey,

a Likert-type questionnaire was composed to investigate the consumer attitude towards virtual

and augmented reality. The results were analysed with Microsoft Excel and SPSS program.

The study results showed that virtual and especially augmented reality are new concepts

to Estonian customers. The majority of consumers were aware of virtual reality, but less than

half of the participants had ever used it. The participants showed low awareness levels as well

as little experience with augmented reality. However, the primary reason for the low usage

levels was lack of opportunities and no knowledge about the technologies. The desire to use

these technologies exists amongst Estonian consumers. Most participants showed excitement

in regards to these technologies, the potential they show, and the wide range of implementation

possibilities. They are certain that these technologies have a major impact in the future. A

sufficiently large proportion of consumers believe that they are willing to adapt virtual and

augmented reality technologies in the near future. In addition, they do not think that companies

should fear using these technologies due to the lack of interest. In contrary – it is believed that

using these technologies in marketing and advertising helps enterprises increase public attention

and even improve their image.

Therefore, companies should not fear the lack of interest by consumers in regards to

virtual and augmented reality and should find solutions to invest in these technologies to create

added value to customers. The author of this thesis gives the following suggestions to

enterprises:

x To incorporate virtual and augmented reality into marketing to increase public attention

and attract customers.

x To use virtual and augmented reality with the purpose of offering customers new exiting

opportunities and create added value.

x To use virtual and augmented reality in commercials, marketing campaigns, companies

events, and product presentations.

x To examine successful campaigns used abroad and create their own solutions inspired

by those innovative and effective approaches.

x In using those technologies to create a thorough profitability analysis of the investment

and make thought-out decisions based on that.

69

This study gives an idea of the Estonian consumer attitudes towards the use of virtual

and augmented reality in marketing. The results show that these are new technologies, and thus

most consumers have not developed strict beliefs about this subject. However, there are many

people willing to embrace these technologies and show excitement towards the potential

opportunities offered. For these results to be generalized to the population, a study conducted

on a larger sample with even more thorough examination of the various attitudes towards

different marketing activities should be conducted.

70

LISAD

Lisa 1. Empiirilise uuringu küsimustik koos algandmetega

Lugupeetud vastaja

Käesolev uuring on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli magistrandi poolt uurimaks tarbijate hoiakuid virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisse turunduses. Vastamine on anonüümne ja saadud andmeid kasutatakse üldistatud kujul uuringu tulemuste analüüsimiseks.

Küsimustikule vastamine võtab aega umbes 15 minutit.

Suured tänud Teie aja ja panuse eest!

Palun valige vastusevariantide seast kõige sobivam, tehes sellele ring ümber.

1. Kas olete varem kuulnud virtuaalreaalsusest (ingl. virtual reality)? (n=173)

Jah, olen tehnoloogiast väga hästi teadlik 27%

Jah, olen kuulnud, kuid ei ole sellest väga teadlik 57%

Jah, kuid ei tea, mida see tähendab 10%

Ei ole kuulnud 6%

2. Kas olete varem kuulnud liitreaalsusest, kasutatakse ka kui rikastatud reaalsus, augmenteeritud reaalsus (ingl. augmented reality)? (n=173)

Jah, olen tehnoloogiast väga hästi teadlik 9%

Jah, olen kuulnud, kuid ei ole sellest väga teadlik 17%

Jah, kuid ei tea, mida see tähendab 17%

Ei ole kuulnud 57%

71

Lisa 1. järg

Lisainformatsioon:

Virtuaalreaalsus on arvutiga loodud keskkond, kus kasutaja tunneb end kohalolevana

(Biocca 1992, 6). See on meetod, mis võimaldab saada reaalsusele sarnase kogemuse

simuleerides nägemis-, kompimis- ja kuulmismeeli virtuaalkeskkonnas (Jeong, Kim 2016,

120). (Joonis 1).

Joonis 1. Virtuaalreaalsuse prillid ja kogemuse iseloomustamine

Allikas: Google pildiotsing

Liitreaalsus on virtuaalse ja reaalse pildi kokku sulandumine (Moltenbrey 2011, 59).

See on otsene või kaudne vaade reaalse elu keskkonnale, mille elemendid on liidetud arvuti

poolt genereeritud sisendiga (Adams, Merklinghaus 2014, 16). Näiteks AS Kalev Jõuluseikluse

kampaania (Joonis 2).

Joonis 2. AS Kalev Jõuluseikluse kampaania, kus rakenduse allalaadimisel näed, kuidas

telefoniekraanil päkapikk kommipakist välja hüppab

Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zVBGLxR2K4M

3. Kas olete varem virtuaalreaalsust proovinud? (n=173)

Jah, korra 21%

Jah, rohkem kui üks kord 15%

Jah, kasutan tihti 2%

Ei, ole proovinud (liikuge palun küsimuse 4.4 juurde) 62%

72

Lisa 1. järg

3.1 Kui olete virtuaalreaalsust varem kogenud, siis kus ja mis eesmärgil? (n=64)

__________________________________________________________________

3.2 Kui olete varem virtuaalreaalsust proovinud, siis kas soovite seda tulevikus veel uuesti kogeda? (n=66)

Jah, kindlasti 42% Pigem küll 32% Nii ja naa 19% Pigem mitte 7%

Kindlasti mitte 0%

3.3 Kui olete virtuaalreaalsust varem kogenud, siis kui tõenäoliselt Te soovitaksite seda oma sõbrale või kolleegile? (n=66)

10 32% 9 13% 8 14% 7 14% 6 9% 5 9% 4 4% 3 1% 2 1% 1 0% 0 1%

3.4 Kui Te pole varem virtuaalreaalsust proovinud, siis miks? (Kui olete varem proovinud, siis jätke palun see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde). (n=107)

Pole olnud selleks sobivat võimalust, kuid kindlasti tahaksin lähitulevikus proovida 60%

Jätab mind ükskõikseks ja pole huvi tundnud 26%

Tekitab pigem negatiivseid tundeid ja seetõttu ei ole soovi olnud 2%

Ei olnud varem sellest midagi kuulnud 9%

73

Lisa 1. järg

4. Kas olete varem liitreaalsust kogenud? (n=173)

Jah, korra 15%

Jah, rohkem kui üks kord 13%

Jah, kasutan tihti 0%

Ei, ole proovinud (liikuge palun küsimuse 4.4 juurde) 73%

4.1 Kui olete liitreaalsust varem kogenud, siis kus ja mis eesmärgil? (n=42)

__________________________________________________________________

4.2 Kui olete varem liitreaalsust kogenud, siis kas soovite seda tulevikus veel uuesti kogeda? (n = 47)

Jah, kindlasti 33% Pigem küll 33% Nii ja naa 24% Pigem mitte 10%

Kindlasti mitte 0%

4.3 Kui olete liitreaalsust varem kogenud, siis kui tõenäoliselt Te soovitaksite seda oma sõbrale või kolleegile? (n = 47)

10 30% 9 8% 8 12% 7 12% 6 10% 5 12% 4 2% 3 2% 2 4% 1 0% 0 8%

74

Lisa 1. järg

4.4 Kui Te pole varem liitreaalsust kogenud, siis miks? (Kui olete varem kogenud, siis jätke palun see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde). (n = 126)

Pole olnud selleks sobivat võimalust, kuid kindlasti tahaksin lähitulevikus proovida 43%

Jätab mind ükskõikseks ja pole huvi tundnud 25%

Tekitab pigem negatiivseid tundeid ja seetõttu ei ole soovi olnud 1%

Ei olnud varem sellest midagi kuulnud 31%

5. Palun valige kumb igast sõnapaarist ja mil määral iseloomustab virtuaalreaalsust. Tehke

palun ring ümber numbril, mis iseloomustab Teie arvates omaduse tugevusastet kõige paremini, kus 1 tähendab, et iseloomustab täielikult vasakus tulbas olevat omadust ja 7 paremas tulbas olevat omadust. (n=173)

Omadus X 1 2 3 4 5 6 7 Omadus Y

Põnev 39% 23% 15% 13% 3% 5% 2% Igav Uudne 53% 26% 11% 5% 2% 2% 1% Vanamoeline Huvitav 39% 23% 16% 12% 3% 5% 2% Ebahuvitav Turvaline 14% 13% 20% 34% 12% 6% 2% Ebaturvaline Kasulik 15% 14% 23% 24% 13% 8% 3% Kasutu Palju kasutus-võimalusi

23% 21% 22% 21% 5% 6% 2% Vähe kasutus-võimalusi

6. Palun vastake, millises ulatuses nõustute/ei nõustu järgnevate väidetega. Tõmmake sobivale vastusele ring ümber, kus 1 - ei nõustu üldse; 2 – pigem ei nõustu; 3 – nii ja naa; 4 – pigem nõustun; 5 - täiesti nõus. (n=173)

Kood Väide Ei

nõustu üldse

Pigem ei

nõustu

Nii ja naa

Pigem nõustun

Täiesti nõus

KT1 Tahan alati kasutada uusi tehnoloogiaid ja seadmeid esimeste seas. 9% 24% 40% 18% 9%

KT2 Olen kursis levinud tehnoloogia trendidega. 9% 19% 35% 31% 6%

KT3 Olen virtuaalreaalsuse arenguga hästi kursis. 23% 33% 30% 12% 2%

75

Lisa 1. järg

Kood Väide Ei nõustu üldse

Pigem ei

nõustu

Nii ja naa

Pigem nõustun

Täiesti nõus

KT4 Virtuaalreaalsuse tehnoloogia areng on piisaval tasemele, et jõuda peagi inimeste kodudesse ja igapäevasesse kasutusse. 5% 16% 40% 34% 5%

KT5 Virtuaalreaalsuse tehnoloogia on piisavalt arenenud, et saavutada väga positiivseid kasutajakogemusi. 5% 14% 36% 37% 8%

VT1 Usun, et virtuaalreaalsusel on tulevikus suur mõju inimeste igapäevaelule. 3% 13% 22% 33% 28%

VT2 Virtuaalreaalsuse peamine rakendusvaldkond on mängud. 5% 18% 28% 41% 8%

VT3 Virtuaalreaalsusel on palju erinevaid kasutusvaldkondi. 3% 13% 29% 36% 19%

VT4 Virtuaalreaalsusel on suur potentsiaal meditsiini valdkonnas. 4% 20% 32% 33% 11%

VT5 Koolis võiks kasutada virtuaalreaalsust ühe osana õppetööst, seletades tänu sellele õppeainete teemasid. 15% 11% 21% 34% 20%

PÕ1 Olen väga põnevil virtuaalreaalsuse tehnoloogiast. 13% 23% 31% 18% 15%

PÕ2 Olen väga põnevil virtuaalreaalsuse võimalikust potentsiaalist. 13% 18% 28% 23% 17%

PÕ3 Virtuaalreaalsuse tulevik on paljulubav ja elumuutev. 6% 14% 25% 35% 20%

PÕ4 Virtuaalreaalsus on ülehinnatud ja usun, et see trend vaibub peagi. 19% 46% 22% 10% 3%

PK1 Ootan väga, milliseid uusi lahendusi ja võimalusi virtuaalreaalsus endaga kaasa toob. 10% 20% 21% 32% 16%

PK2 Olen kindlasti nõus virtuaalreaalsuse lähitulevikus omaks võtma. 10% 16% 28% 34% 12%

PK3 Tahan kindlasti proovida virtuaalreaalsust lähima 6 kuu jooksul. 17% 17% 28% 24% 14%

76

Lisa 1. järg

Kood Väide Ei nõustu üldse

Pigem ei

nõustu

Nii ja naa

Pigem nõustun

Täiesti nõus

PK4 Tahan kindlasti kunagi virtuaalreaalsuse kogemuse saada. 10% 12% 13% 35% 31%

TK1 Virtuaalreaalsus loob palju võimalusi, mis parendavad inimeste igapäevaelu. 10% 16% 39% 27% 9%

TK2 Virtuaalreaalsus loob palju võimalusi, mis aitavad töökeskkonnas kaasa efektiivsemale tööle. 10% 17% 35% 29% 10%

TK3 Virtuaalreaalsusest võivad saada kasu kõik tarbijad. 7% 14% 39% 31% 9%

TK4 Virtuaalreaalsusel on suur turvalisuse risk. 6% 24% 40% 20% 10%

TK5 Virtuaalreaalsusel on isoleeriv ja antisotsiaalne mõju. 5% 17% 34% 25% 19%

TK6 Usun, et virtuaalreaalsuse kasulikkus kaalub kindlasti üle võimaliku kahju. 9% 10% 42% 29% 10%

7. Kas sooviksite virtuaalreaalsuse prille ise omada? (n=173)

Jah, plaanin osta lähitulevikus 2% Jah, sooviksin küll, kui veel ostu ei plaani 28% Hetkel pigem mitte 51% Kindlasti mitte 14% Ei tea 5%

8. Kui palju oleksite nõus praegu virtuaalreaalsuse prillide eest maksma? (n=173)

Kuni 50 € 24% 51-100 € 21% 101-150 € 13% 151-200 € 8% 201-250 € 3% 251-300 € 1% Üle 300 € 2% Ei oleks kindlasti nõus ostma 29%

77

Lisa 1. järg

9. Palun valige kumb igast sõnapaarist ja mil määral iseloomustab liitreaalsust. Tehke palun ring ümber numbril, mis iseloomustab Teie arvates omaduse tugevusastet kõige paremini, kus 1 tähendab, et iseloomustab täielikult vasakus tulbas olevat omadust ja 7 paremas tulbas olevat omadust. (n=173)

Omadus X 1 2 3 4 5 6 7 Omadus Y Põnev 24% 17% 23% 24% 3% 6% 3% Igav Uudne 28% 21% 21% 18% 7% 3% 1% Vanamoeline Huvitav 24% 20% 20% 25% 5% 5% 1% Ebahuvitav Turvaline 13% 13% 19% 32% 13% 8% 2% Ebaturvaline Kasulik 12% 13% 23% 29% 13% 6% 3% Kasutu Palju kasutus-võimalusi

21% 17% 18% 28% 9% 6% 1% Vähe kasutus-võimalusi

10. Palun vastake, millises ulatuses nõustute/ei nõustu järgnevate väidetega. Tõmmake sobivale vastusele ring ümber, kus 1 - ei nõustu üldse; 2 – pigem ei nõustu; 3 – nii ja naa; 4 – pigem nõustun; 5 - täiesti nõus. (n=173)

Kood Väide Ei

nõustu üldse

Pigem ei

nõustu

Nii ja naa

Pigem nõustun

Täiesti nõus

KT6 Olen liitreaalsuse arenguga hästi kursis. 45% 35% 16% 4% 1%

KT7 Liitreaalsuse tehnoloogia areng on piisaval tasemele, et jõuda peagi inimeste kodudesse ja igapäevasesse kasutusse. 6% 24% 47% 20% 3%

KT8 Liitreaalsuse tehnoloogia on piisavalt arenenud, et saavutada väga positiivseid kasutajakogemusi. 8% 13% 54% 23% 3%

VT6 Usun, et liitreaalsusel on tulevikus suur mõju inimeste igapäevaelule. 7% 16% 32% 34% 11%

VT7 Liitreaalsusel on palju erinevaid kasutusvaldkondi. 6% 16% 28% 35% 14%

VT8 Koolis võiks kasutada liitreaalsust ühe osana õppetööst, seletades tänu sellele õppeainete teemasid. 13% 13% 31% 29% 13%

78

Lisa 1. järg

Kood Väide Ei

nõustu üldse

Pigem ei

nõustu

Nii ja naa

Pigem nõustun

Täiesti nõus

PÕ5 Olen väga põnevil liitreaalsuse tehnoloogiast. 18% 23% 34% 16% 10%

PÕ6 Olen väga põnevil liitreaalsuse võimalikust potentsiaalist. 16% 21% 29% 24% 9%

PÕ7 Liitreaalsuse tulevik on paljulubav ja elumuutev. 8% 19% 40% 24% 8%

PÕ8 Liitreaalsus on ülehinnatud ja usun, et see trend vaibub peagi. 11% 38% 34% 12% 5%

PK5 Ootan väga, milliseid uusi lahendusi ja võimalusi liitreaalsus endaga kaasa toob. 13% 21% 32% 24% 10%

PK6 Olen kindlasti nõus liitreaalsuse lähitulevikus omaks võtma. 13% 15% 33% 31% 8%

PK7 Tahan kindlasti kogeda liitreaalsust lähima 6 kuu jooksul. 19% 22% 29% 21% 9%

PK8 Tahan kindlasti kunagi liitreaalsuse kogemuse saada. 12% 10% 24% 36% 18%

TK7 Liitreaalsus loob palju võimalusi, mis parendavad inimeste igapäevaelu. 7% 18% 46% 23% 7%

TK8 Liitreaalsus loob palju võimalusi, mis aitavad töökeskkonnas kaasa efektiivsemale tööle. 9% 14% 44% 26% 7%

TK9 Liitreaalsusest võivad saada kasu kõik tarbijad. 6% 19% 43% 25% 7%

TK10 Liitreaalsusel on suur turvalisuse risk. 8% 27% 47% 12% 6%

TK11 Liitreaalsusel on isoleeriv ja antisotsiaalne mõju. 11% 24% 38% 16% 12%

TK12 Usun, et liitreaalsuse kasulikkus kaalub kindlasti üle võimaliku kahju. 8% 12% 43% 31% 7%

79

Lisa 1. järg

11. Järgnevad küsimused on seotud nii virtuaal- kui ka liitreaalsuse kasutamisega ettevõtete seas. Siinkohal on ettevõtete tegevuses nende tehnoloogiate rakendamise all mõeldud virtuaal- ja/ või liitreaalsuse kaasamist erinevatesse tegevustesse, nagu näiteks ettevõtte poolt korraldatud üritustel, tootetutvustusel, esindussalongides kogemuse pakkumine, turunduskampaaniates ja reklaamtegevuses.

Palun vastake, millises ulatuses nõustute/ei nõustu järgnevate väidetega. Tõmmake sobivale vastusele ring ümber, kus 1 - ei nõustu üldse; 2 – pigem ei nõustu; 3 – nii ja naa; 4 – pigem nõustun; 5 - täiesti nõus. (n=173)

Kood Väide Ei

nõustu üldse

Pigem ei

nõustu

Nii ja naa

Pigem nõustun

Täiesti nõus

E1 Soovin, et ettevõtted kaasaksid rohkem virtuaal- ja/ või liitreaalsust näiteks oma kampaaniates, üritustel, toote tutvustustel vms.

8% 14% 33% 32% 13%

E2 Kindlasti pööraksin palju tähelepanu ettevõtetele, kes kasutaksid virtuaal- ja/ või liitreaalsust oma tegevuses. (Näiteks üritustel, tootetutvustustel, esinduspoodides, reklaamis jne)

9% 19% 27% 32% 14%

E3 Virtuaal- ja/ või liitreaalsuse kasutamine aitaks kindlasti ettevõtetel silma paista avalikkuses.

5% 9% 25% 36% 25%

E4 Virtuaal- ja/ või liitreaalsuse kasutamine parandaks ettevõtte kuvandit. 7% 15% 42% 25% 11%

E5 Virtuaal- ja/ või liitreaalsusesse investeerimine tasuks ettevõtetele kindlasti ära.

6% 16% 43% 25% 9%

E6 Virtuaal- ja/ või liitreaalsuse kasutamisel on ettevõtetel suur risk, sest tarbijatel puudub selle vastu huvi.

10% 35% 38% 13% 3%

E7 Ootan huviga võimalusi, millega ettevõtted virtuaal- ja/ või liitreaalsuse kasutamisega välja tulevad.

7% 14% 25% 32% 21%

12. Kas teate ettevõtteid, kes kasutavad oma tegevuses virtuaal- või liitreaalsust? (n=173)

Jah …. 23% Ei tea 77%

80

Lisa 1. järg

13. Millistes tegevusvaldkondades sooviksite rohkem virtuaalreaalsuse ja või liitreaalsuse rakendamist kohata? (n=173)

Mängud 51% Meelelahutus (üritused, kontserdid, kino jm) 65% Turism ja reisimine 46% Haridus 46% Militaar 27% Meditsiin 38% Reklaam ja turunduskampaaniad 40% Ettevõtte tutvustused ja toodete esitlused 37% Muu 3% Mitte kuskil, ei soovi, et nende tehnoloogiate kasutusala ja rakendamine suureneks

9%

14. Milliseks hindate Eesti tarbijate valmisolekut virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogia omaksvõtule? (n=173)

Eesti tarbijate seas on väga palju huvilisi ja potentsiaalseid kasutajaid, kes tehnoloogia kohe omaks võtavad 12% Piisavalt palju uudishimulisi, kes võtaksid tehnoloogia omaks ja oleksid teerajajaks 60% Eesti tarbijad pigem ei ole valmis tehnoloogiat omaks võtma 14% Eesti tarbijad ei võta lähitulevikus kindlasti tehnoloogiat omaks 2% Ei tea 12%

15. Sugu: (n=173)

Mees 40% Naine 60%

16. Vanus: (n=173)

19 või noorem 5%

20-29 70%

30-39 11%

40-49 8%

50-59 4%

60 või vanem 2%

81

Lisa 1. järg

17. Elukoht: (n=173)

Tallinn 42% Harjumaa 8% Tartu 17% Tartumaa 11% Hiiumaa 1% Ida-Virumaa 1% Järvamaa 0% Jõgevamaa 1% Läänemaa 0% Lääne-Virumaa 1% Põlvamaa 2% Pärnumaa 8% Raplamaa 2% Saaremaa 0% Valgamaa 3% Viljandimaa 1% Võrumaa 2%

18. Olemasolev haridus: (n=173)

Alg- või põhiharidus 6% Keskharidus 51% Kõrgharidus 43%

19. Ametikoht: (n=173)

Tippjuht 2% Keskastmejuht 9% Spetsialist 27% Lihttööline 5% Iseendale tööandja 10% Õpilane või tudeng 42% Ei tööta 4%

82

Lisa 1. järg

20. Igakuine isiklik netosissetulek (peale maksude mahaarvestamist) eurodes: (n=162)

Kuni 700 eurot 53%

701-1000 eurot 19%

1001-1300 eurot 12%

1301-1600 eurot 9%

Üle 1600 euro 7%

Tänan, et leidsite aega vastata!

83

Lisa 2. Uuringu valimi profiil


84

Lisa 3. Virtuaalreaalsuse omaduste korrelatsioonanalüüs

Korrelatsioon (Spearman)

Kas olete varem kuulnud virtuaal-

reaalsusest (ingl. virtual reality)?

Kas olete varem

virtuaal-reaalsust

proovinud?

Põnev / Igav

Uudne / vana-

moeline

Huvitav / eba-

huvitav

Turva-line / eba-

turvaline

Kasulik / kasutu

Palju kasutus-

võimalusi / vähe

kasutus-võimalusi

Kas olete varem kuulnud virtuaal-reaalsusest (ingl. virtual reality)?

korrelatsioonikordaja 1,000

olulisuse tõenäosus

vastajate arv 173

Kas olete varem virtuaalreaalsust proovinud?

korrelatsioonikordaja ,251** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,001

vastajate arv 173 173

Põnev / Igav

korrelatsioonikordaja ,211** 0,138 1,000

olulisuse tõenäosus 0,005 0,071

vastajate arv 173 173 173

Uudne / vanamoeline

korrelatsioonikordaja 0,055 0,018 ,538** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,471 0,812 0,000

vastajate arv 173 173 173 173

85

Lisa 3. järg


Kas olete varem kuulnud virtuaal-

reaalsusest (ingl. virtual reality)?

Kas olete varem

virtuaal-reaalsust

proovinud?

Põnev / Igav

Uudne / vana-

moeline

Huvitav / eba-

huvitav

Turva-line / eba-

turvaline

Kasulik / kasutu

Palju kasutus-

võimalusi / vähe

kasutus-võimalusi

Huvitav / ebahuvitav

korrelatsioonikordaja ,165* ,152* ,810** ,547** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,030 0,046 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173

Turvaline / ebaturvaline

korrelatsioonikordaja ,268** ,188* ,408** ,267** ,436** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,013 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 172 172 172 172 172 172

Kasulik / kasutu

korrelatsioonikordaja ,277** 0,133 ,558** ,355** ,615** ,442** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,081 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 172 173

Palju kasutus-võimalusi / vähe kasutus-võimalusi

korrelatsioonikordaja ,192* 0,093 ,542** ,394** ,545** ,274** ,654** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,012 0,224 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 172 173 173

** olulisuse tõenäosus 0.01 * olulisuse tõenäosus 0.05

86

Lisa 4. Liitreaalsuse omaduste korrelatsioonanalüüs


Kas olete varem

kuulnud liit-

reaalsusest?

Kas olete varem

liitreaalsust proovinud?

Põnev / Igav

Uudne / vana-

moeline

Huvitav / eba-

huvitav

Turvaline / eba-

turvaline

Kasulik / kasutu

Palju kasutus-

võimalusi / vähe

kasutus-võimalusi

Kas olete varem kuulnud liitreaalsusest?

korrelatsioonikordaja 1,000 olulisuse tõenäosus vastajate arv 173

Kas olete varem liitreaalsust kogenud?

korrelatsioonikordaja ,252** 1,000 olulisuse tõenäosus 0,001 vastajate arv 172 172

Põnev / Igav korrelatsioonikordaja ,227** 0,115 1,000 olulisuse tõenäosus 0,003 0,133 vastajate arv 173 172 173

Uudne / vanamoeline

korrelatsioonikordaja 0,082 0,059 ,606** 1,000 olulisuse tõenäosus 0,282 0,446 0,000 vastajate arv 173 172 173 173

Huvitav / ebahuvitav

korrelatsioonikordaja 0,149 0,078 ,875** ,629** 1,000 olulisuse tõenäosus 0,050 0,311 0,000 0,000 vastajate arv 173 172 173 173 173

87

Lisa 4. järg


Kas olete varem

kuulnud liit-

reaalsusest?

Kas olete varem liit-reaalsust

proovinud?

Põnev / Igav

Uudne / vana-

moeline

Huvitav / eba-

huvitav

Turvaline / eba-

turvaline

Kasulik / kasutu

Palju kasutus-võimalusi /

vähe kasutus-võimalusi

Turvaline / ebaturvaline

korrelatsioonikordaja ,155* 0,113 ,350** ,329** ,409** 1,000


vastajate arv 173 172 173 173 173 173

Kasulik / kasutu

korrelatsioonikordaja ,271** 0,086 ,621** ,388** ,627** ,541** 1,000


vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173

Palju kasutus-võimalusi / vähe kasutus-võimalusi

korrelatsioonikordaja ,215** 0,111 ,658** ,469** ,640** ,417** ,693** 1,000


vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173

** olulisuse tõenäosus 0.01 *. olulisuse tõenäosus 0.05

88

Lisa 5. Virtuaalreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste tulemused

Sugu Kokku Kokku Kokku Kokku KokkuKüsimus mood mediaan mood mediaan arv % arv % % arv % arv % % arv % arv % % arv % arv % % arv % arv % %

KT1 3 3 3 3 3 4 12 12 9 16 23 25 24 24 28 40 42 41 40 16 23 16 16 18 7 10 8 8 9KT2 4 4 3 3 1 1 14 14 9 9 13 24 23 19 24 34 37 36 35 30 43 24 23 31 6 9 4 4 6KT3 3 3 2 2 10 14 30 29 23 19 27 38 37 33 28 40 24 23 30 10 14 10 10 12 3 4 1 1 2KT4 3 3 3 3 2 3 7 7 5 14 20 14 14 16 25 36 44 43 40 24 34 34 33 34 5 7 4 4 5KT5 4 4 3 3 2 3 6 6 5 13 19 12 12 14 18 26 45 44 36 27 39 37 36 37 10 14 3 3 8VT1 5 4 4 4 2 3 4 4 3 10 14 13 13 13 12 17 26 25 22 20 29 37 36 33 26 37 23 22 28VT2 4 3 4 4 5 7 3 3 5 16 23 15 15 18 17 24 32 31 28 24 34 47 46 41 8 11 6 6 8VT3 4 4 4 4 2 3 3 3 3 11 16 12 12 13 18 26 32 31 29 24 34 38 37 36 15 21 18 17 19VT4 4 3 3 3 2 3 5 5 4 17 24 17 17 20 20 29 36 35 32 23 33 34 33 33 8 11 11 11 11VT5 4 3,5 4 4 11 16 15 15 15 11 16 8 8 11 13 19 23 22 21 21 30 37 36 34 14 20 20 19 20PÕ1 3 3 3 3 9 13 14 14 13 14 20 26 25 23 21 30 32 31 31 13 19 18 17 18 13 19 13 13 15PÕ2 3 3 3 3 8 11 15 15 13 12 17 20 19 18 18 26 30 29 28 15 21 25 24 23 17 24 13 13 17PÕ3 4 4 4 4 5 7 5 5 6 9 13 16 16 14 19 27 25 24 25 20 29 40 39 35 17 24 17 17 20PÕ4 2 2 2 2 12 17 21 20 19 31 44 48 47 46 14 20 24 23 22 10 14 8 8 10 3 4 2 2 3PK1 4 4 4 3 6 9 12 12 10 16 23 19 18 20 10 14 26 25 21 23 33 33 32 32 15 21 13 13 16PK2 4 3,5 4 3 5 7 12 12 10 11 16 17 17 16 19 27 30 29 28 21 30 37 36 34 14 20 7 7 12PK3 4 3 3 3 8 11 21 20 17 16 23 14 14 17 15 21 34 33 28 17 24 24 23 24 14 20 10 10 14PK4 4 4 4 4 5 7 12 12 10 7 10 13 13 12 8 11 14 14 13 26 37 35 34 35 24 34 29 28 31TK1 3 3 3 3 4 6 13 13 10 12 17 15 15 16 27 39 40 39 39 17 24 30 29 27 10 14 5 5 9TK2 3 3 3 3 5 7 12 12 10 12 17 17 17 17 22 31 38 37 35 19 27 31 30 29 12 17 5 5 10TK3 3 3 3 3 2 3 10 10 7 12 17 13 13 14 24 34 43 42 39 22 31 32 31 31 10 14 5 5 9TK4 3 3 3 3 5 7 5 5 6 18 26 24 23 24 24 34 46 45 40 14 20 20 19 20 9 13 8 8 10TK5 3 3 3 3 5 7 3 3 5 10 14 20 19 17 25 36 34 33 34 16 23 27 26 25 14 20 19 18 19TK6 3 3 3 3 7 10 9 9 9 4 6 14 14 10 27 39 45 44 42 20 29 30 29 29 12 17 5 5 10

Mees Naine Mees Naine Mees Naine

Pigem mitte Nii ja naa Pigem nõustun Nõustun täielikult


Mood/mediaan Ei ole nõus

89

Lisa. 6 Liitreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste tulemused

Sugu Kokku Kokku Kokku Kokku Kokku

Küsimus mood mediaan mood mediaan arv % arv % % arv % arv % % arv % arv % % arv % arv % % arv % arv % %KT6 2 2 1 1 19 27 58 56 45 31 44 29 28 35 16 23 11 11 16 3 4 4 4 4 1 1 1 1 1

KT7 3 3 3 3 2 3 9 9 6 15 21 26 25 24 31 44 50 49 47 19 27 16 16 20 3 4 2 2 3KT8 3 3 3 3 3 4 10 10 8 10 14 12 12 13 36 51 57 55 54 18 26 22 21 23 3 4 2 2 3VT6 4 3 4 3 5 7 7 7 7 14 20 14 14 16 21 30 34 33 32 21 30 38 37 34 9 13 10 10 11

VT7 3 3 4 4 4 6 7 7 6 14 20 14 14 16 24 34 25 24 28 17 24 44 43 35 11 16 13 13 14VT8 3 3 4 3 8 11 15 15 13 12 17 10 10 13 23 33 31 30 31 17 24 34 33 29 10 14 13 13 13PÕ5 3 3 3 3 8 11 23 22 18 17 24 23 22 23 28 40 30 29 34 8 11 19 18 16 9 13 8 8 10

PÕ6 3 3 3 3 7 10 21 20 16 16 23 20 19 21 23 33 28 27 29 16 23 26 25 24 8 11 8 8 9PÕ7 3 3 3 3 3 4 11 11 8 20 29 13 13 19 24 34 46 45 40 18 26 24 23 24 5 7 9 9 8PÕ8 2 3 2 2 5 7 14 14 11 27 39 38 37 38 24 34 35 34 34 10 14 11 11 12 4 6 5 5 5

PK5 3 3 3 3 6 9 17 17 13 12 17 24 23 21 27 39 28 27 32 18 26 24 23 24 7 10 10 10 10PK6 4 3 3 3 4 6 19 18 13 13 19 13 13 15 22 31 35 34 33 27 39 27 26 31 4 6 9 9 8PK7 3 3 3 3 10 14 23 22 19 16 23 22 21 22 24 34 27 26 29 15 21 21 20 21 5 7 10 10 9

PK8 3 4 4 4 4 6 16 16 12 8 11 9 9 10 21 30 21 20 24 20 29 42 41 36 17 24 15 15 18TK7 3 3 3 3 4 6 8 8 7 15 21 16 16 18 33 47 46 45 46 11 16 28 27 23 7 10 5 5 7TK8 3 3 3 3 5 7 10 10 9 11 16 14 14 14 31 44 45 44 44 15 21 30 29 26 8 11 4 4 7

TK9 3 3 3 3 3 4 7 7 6 14 20 19 18 19 33 47 41 40 43 15 21 29 28 25 5 7 7 7 7TK10 3 3 3 3 4 6 9 9 8 20 29 26 25 27 31 44 51 50 47 10 14 11 11 12 5 7 6 6 6TK11 3 3 3 3 7 10 12 12 11 18 26 24 23 24 27 39 38 37 38 10 14 17 17 16 8 11 12 12 12

TK12 3 3 3 3 4 6 10 10 8 10 14 10 10 12 30 43 44 43 43 21 30 32 31 31 5 7 7 7 7


Pigem mitte Nii ja naa Pigem nõustun Nõustun täielikult


Mood/mediaan Ei ole nõus

90

Lisa 7. Virtuaalreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste korrelatsioonanalüüs


Kas olete varem

kuulnud virtuaalreaalsusest?

Kas olete varem

virtuaalreaalsust

proovinud? KT1 KT2 KT3 KT4 KT5 VT1 VT2 VT3 VT4 VT5 PÕ1


olulisuse tõenäosusvastajate arv 173




korrelatsioonikordaja -,225** -,185* 1,000



korrelatsioonikordaja -,388** -,220** ,535** 1,000



korrelatsioonikordaja -,474** -,223** ,473** ,665** 1,000


vastajate arv 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,205** -0,123 ,187* ,363** ,371** 1,000


vastajate arv 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,197** -,246** ,357** ,418** ,429** ,606** 1,000


vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,205** -,174* ,305** ,242** ,347** ,456** ,474** 1,000


vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja ,180* ,190* -0,098 0,072 -0,066 0,104 0,107 -,152* 1,000

olulisuse tõenäosus 0,018 0,012 0,201 0,349 0,391 0,172 0,160 0,045

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,317** -,172* ,308** ,234** ,257** ,393** ,392** ,615** -,313** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,024 0,000 0,002 0,001 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,176* -,173* 0,123 0,102 ,216** ,311** ,291** ,427** -0,133 ,573** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,021 0,023 0,107 0,183 0,004 0,000 0,000 0,000 0,081 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,236** -0,077 ,321** ,234** ,345** ,362** ,369** ,455** -0,134 ,498** ,501** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,002 0,313 0,000 0,002 0,000 0,000 0,000 0,000 0,079 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,290** -,195* ,548** ,410** ,490** ,398** ,591** ,474** -0,089 ,486** ,391** ,588** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,010 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,244 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

VT2

VT3

VT4

VT5

PÕ1

Kas olete varem kuulnud virtuaalreaalsusest (ingl. virtual reality)?

Kas olete varem virtuaalreaalsust proovinud?

KT1

KT2

KT3

KT4

KT5

VT1

91

Lisa 7. järg


Kas olete varem

kuulnud virtuaalreaalsusest?

Kas olete varem

virtuaalreaalsust

proovinud? KT1 KT2 KT3 KT4 KT5 VT1 VT2 VT3 VT4 VT5 PÕ1 PÕ2 PÕ3 PÕ4 PK1 PK2 PK3 PK4 TK1 TK2 TK3 TK4 TK5 TK6

korrelatsioonikordaja -,305** -,206** ,506** ,395** ,437** ,412** ,549** ,537** -0,091 ,515** ,409** ,615** ,891** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,007 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,235 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,215** -,175* ,349** ,181* ,316** ,460** ,516** ,663** -,154* ,604** ,545** ,600** ,642** ,666** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,005 0,021 0,000 0,017 0,000 0,000 0,000 0,000 0,043 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja 0,087 -0,006 -0,045 0,017 -0,079 -,225** -,203** -,346** ,235** -,175* -0,091 -,226** -,288** -,303** -,290** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,255 0,942 0,553 0,826 0,299 0,003 0,007 0,000 0,002 0,021 0,233 0,003 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,327** -,174* ,525** ,402** ,389** ,406** ,578** ,512** -0,069 ,525** ,344** ,579** ,819** ,839** ,633** -,300** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,022 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,368 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,268** -,191* ,480** ,407** ,358** ,428** ,547** ,419** 0,038 ,354** ,283** ,533** ,763** ,771** ,522** -,276** ,783** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,012 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,617 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,277** -,213** ,478** ,358** ,354** ,372** ,578** ,460** -0,004 ,378** ,332** ,501** ,712** ,725** ,568** -,261** ,715** ,707** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,000 0,005 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,958 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,001 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,247** -0,103 ,415** ,315** ,321** ,379** ,576** ,514** 0,051 ,388** ,291** ,494** ,704** ,698** ,567** -,291** ,755** ,726** ,717** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,001 0,178 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,502 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,256** -,270** ,403** ,278** ,352** ,448** ,484** ,634** -0,112 ,528** ,498** ,628** ,616** ,623** ,652** -,222** ,635** ,609** ,578** ,592** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,001 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,142 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,003 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -0,138 -,243** ,482** ,301** ,302** ,386** ,476** ,575** -0,073 ,512** ,498** ,593** ,615** ,651** ,622** -,173* ,631** ,619** ,628** ,612** ,777** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,069 0,001 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,341 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,023 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,207** -,237** ,468** ,340** ,383** ,398** ,451** ,549** -,154* ,495** ,465** ,517** ,510** ,578** ,563** -,154* ,583** ,544** ,546** ,532** ,658** ,722** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,006 0,002 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,043 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,043 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja 0,094 0,091 -0,138 -,169* -0,147 0,032 -0,042 0,098 -0,032 0,146 0,098 -0,034 -0,078 -0,062 0,022 0,136 -0,044 -0,119 -0,054 -0,055 0,030 -0,015 -0,021 1,000

olulisuse tõenäosus 0,220 0,236 0,070 0,026 0,054 0,677 0,582 0,202 0,673 0,056 0,198 0,654 0,309 0,416 0,770 0,075 0,565 0,120 0,479 0,470 0,700 0,849 0,783

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -0,017 0,014 -,170* 0,043 -0,060 0,052 -0,074 -0,009 ,176* 0,015 -0,024 -,205** -,226** -,229** -0,097 ,199** -,218** -,206** -,174* -,201** -0,076 -0,132 -,200** ,464** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,820 0,860 0,026 0,577 0,434 0,500 0,331 0,910 0,021 0,849 0,749 0,007 0,003 0,002 0,205 0,009 0,004 0,006 0,022 0,008 0,322 0,085 0,008 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,199** -,166* ,475** ,388** ,334** ,333** ,510** ,399** -0,016 ,347** ,277** ,511** ,585** ,622** ,498** -,253** ,651** ,589** ,534** ,565** ,476** ,570** ,543** -0,141 -,279** 1,000

olulisuse tõenäosus 0,009 0,029 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,830 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,001 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,064 0,000

vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173

** olulisuse tõenäosus 0.01*. olulisuse tõenäosus 0.05

TK1

TK2

TK3

TK4

TK5

TK6

PÕ3

PÕ4

PK1

PK2

PK3

PK4

PÕ2

92

Lisa 8. Liitreaalsuse Likert-tüüpi küsimuste korrelatsioonanalüüs

Kas olete varem

kuulnud liit-reaalsusest?

Kas olete varem

liitreaalsust kogenud? KT6 KT7 KT8 VT6 VT7 VT8 PÕ5 PÕ6

korrelatsioonikordaja 1,000olulisuse tõenäosusvastajate arv 173korrelatsioonikordaja ,252** 1,000olulisuse tõenäosus 0,001vastajate arv 172 172korrelatsioonikordaja -,459** -,289** 1,000olulisuse tõenäosus 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173korrelatsioonikordaja -,173* -0,047 ,369** 1,000olulisuse tõenäosus 0,023 0,543 0,000vastajate arv 173 172 173 173korrelatsioonikordaja -,181* -0,095 ,371** ,660** 1,000olulisuse tõenäosus 0,017 0,215 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173korrelatsioonikordaja -0,147 -0,060 ,231** ,502** ,492** 1,000olulisuse tõenäosus 0,054 0,435 0,002 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -0,148 0,000 ,196** ,444** ,529** ,727** 1,000olulisuse tõenäosus 0,053 0,999 0,010 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,252** -0,042 ,243** ,376** ,476** ,472** ,498** 1,000olulisuse tõenäosus 0,001 0,585 0,001 0,000 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,259** -0,114 ,316** ,293** ,440** ,519** ,519** ,568** 1,000olulisuse tõenäosus 0,001 0,138 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,270** -0,095 ,254** ,313** ,477** ,563** ,515** ,602** ,914** 1,000olulisuse tõenäosus 0,000 0,217 0,001 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173


Kas olete varem kuulnud liit-reaalsusest?Kas olete varem liitreaalsust kogenud?KT6

KT7

KT8

VT6

VT7

VT8

PÕ5

PÕ6

93

Lisa 8. järg

Kas olete varem

kuulnud liit-reaalsusest?

Kas olete varem

liitreaalsust kogenud? KT6 KT7 KT8 VT6 VT7 VT8 PÕ5 PÕ6 PÕ7 PÕ8 PK5 PK6 PK7 PK8 TK7 TK8 TK9 TK10 TK11 TK12

korrelatsioonikordaja -,192* -0,061 ,231** ,373** ,488** ,669** ,619** ,561** ,665** ,687** 1,000olulisuse tõenäosus 0,011 0,430 0,002 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja 0,138 -0,040 -0,042 -0,034 -0,053 -,198** -,198** -0,119 -0,110 -0,133 -,164* 1,000olulisuse tõenäosus 0,071 0,605 0,586 0,656 0,485 0,009 0,009 0,118 0,150 0,080 0,031vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,265** -0,090 ,278** ,320** ,436** ,487** ,514** ,555** ,798** ,779** ,613** -0,099 1,000olulisuse tõenäosus 0,000 0,240 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,194vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,279** -,191* ,265** ,408** ,537** ,517** ,529** ,591** ,703** ,704** ,611** -,158* ,721** 1,000olulisuse tõenäosus 0,000 0,012 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,037 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,222** -,230** ,306** ,324** ,430** ,439** ,413** ,495** ,713** ,683** ,533** -0,105 ,645** ,742** 1,000olulisuse tõenäosus 0,003 0,002 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,169 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,183* -0,123 ,167* ,344** ,434** ,515** ,482** ,532** ,695** ,726** ,622** -,196** ,676** ,705** ,637** 1,000olulisuse tõenäosus 0,016 0,107 0,028 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,010 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -,202** -0,099 ,221** ,415** ,516** ,685** ,674** ,585** ,657** ,669** ,668** -0,124 ,668** ,625** ,563** ,611** 1,000olulisuse tõenäosus 0,008 0,200 0,004 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,104 0,000 0,000 0,000 0,000vastajate arv 172 171 172 172 172 172 172 172 172 172 172 172 172 172 172 172 172korrelatsioonikordaja -,168* -0,103 ,165* ,363** ,508** ,585** ,519** ,592** ,635** ,679** ,686** -0,071 ,616** ,595** ,468** ,619** ,771** 1,000olulisuse tõenäosus 0,027 0,180 0,030 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,353 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 172 173korrelatsioonikordaja -,189* -0,094 ,228** ,330** ,446** ,599** ,601** ,524** ,587** ,591** ,556** -,168* ,615** ,536** ,498** ,570** ,682** ,641** 1,000olulisuse tõenäosus 0,013 0,219 0,003 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,027 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 172 173 173korrelatsioonikordaja -0,094 -0,115 0,097 0,057 0,046 ,177* ,151* 0,085 0,097 0,075 0,112 ,207** 0,113 0,059 0,047 0,044 ,155* ,188* ,180* 1,000olulisuse tõenäosus 0,217 0,133 0,203 0,460 0,547 0,020 0,048 0,264 0,204 0,325 0,142 0,006 0,139 0,445 0,541 0,568 0,043 0,013 0,018vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 172 173 173 173korrelatsioonikordaja ,177* -0,103 -0,039 0,053 0,001 0,064 0,080 -0,053 -0,134 -,159* -0,019 ,277** -0,122 -,169* -0,107 -0,115 -0,033 0,052 -0,004 ,471** 1,000olulisuse tõenäosus 0,020 0,178 0,612 0,489 0,993 0,405 0,297 0,490 0,079 0,036 0,806 0,000 0,109 0,026 0,161 0,133 0,667 0,494 0,957 0,000vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 172 173 173 173 173korrelatsioonikordaja -0,147 -0,102 ,206** ,404** ,437** ,543** ,559** ,513** ,577** ,622** ,499** -0,123 ,564** ,585** ,495** ,530** ,605** ,515** ,489** -0,028 -0,090 1,000olulisuse tõenäosus 0,053 0,181 0,007 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,106 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,712 0,241vastajate arv 173 172 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 172 173 173 173 173 173



PK7

PK8

TK7

TK8

TK9

TK10

TK11

TK12

PÕ7

PÕ8

PK5

PK6

94

Lisa 9. Tehnoloogiate kasutamist ettevõtetes uurivate küsimuste korrelatsioonanalüüs

E1 E2 E3 E4 E5 E6 E7


olulisuse tõenäosusvastajate arv 173




korrelatsioonikordaja ,716** ,745** 1,000



korrelatsioonikordaja ,645** ,693** ,692** 1,000



korrelatsioonikordaja ,616** ,587** ,710** ,723** 1,000


vastajate arv 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja -,293** -,381** -,364** -,368** -,341** 1,000


vastajate arv 173 173 173 173 173 173

korrelatsioonikordaja ,670** ,737** ,663** ,591** ,535** -,271** 1,000


vastajate arv 173 173 173 173 173 173 173

E4

E5

E6

E7

E1

E2

E3



TARBIJATE HOIAKUD VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE … · 2017-07-10 · virtuaalreaalsus ja tänu...

Documents

Transcript of TARBIJATE HOIAKUD VIRTUAAL- JA LIITREAALSUSE … · 2017-07-10 · virtuaalreaalsus ja tänu...