Klassifikaatorite süsteemi rakendamine

Mare Mark (Statistikaamet)Priit Parmakson (RIA)

29.06.2011

Mare Mark Priit Parmakson

Statistikaameti (SA) eesmärk

… Koordineerida ja metoodiliselt juhendada riikliku

statistika tootmist:- sh koordineerida mõistete ja klassifikaatorite,

vaatluste kirjelduste ja andmebaaside sisualast tööd

Mare Mark

Statistikaameti eesmärk (määruse järgi)

Olla koordineeriv asutus klassifikaatorite süsteemi kehtestamisel:

- Nõustada klassifikaatorite haldajaid- Kooskõlastada klassifikaatoreid- Korraldada soovitatava XMLi mudeli väljatöötamist,

haldamist, juhendi väljatöötamist, muudatustest teavitamist- Korraldada klassifikaatoritega seotud üksikjuhtumite

lahendamist

Mare Mark

Klassifikaatorite kasutusala

Statistika tegemiseks

Info töötlemise võimaldamiseks

Juhtimise vahend/reguleerimise vahend

Mare Mark

Klassifikaatori mõiste – määruse järgi

Riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus kasutatav täpselt kirjeldatud, üksteist välistavate ning number- või tähtkoodiga tähistatud kategooriate põhjalik ja korrastatud süsteem

… ei loeta infosüsteemis kasutatavaid abivahendeid, … kui nende alusel ei toimu andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel

Iga klassifikaator on unikaalne Iga klassifikaator on avalik, …

Mare Mark

Klassifikaatori põhitunnused

Täpne ja üksikasjalik kategooriate korraldus, mis võimaldab infot koguda, töödelda ja avaldada erineval agregeerituse tasemel

Vaadeldava kogumi täielik kaetus Iga nähtust või objekti saab liigitada ainult ühte

klassifikaatori kategooriasse (vastastikku välistavad kategooriad)

Liigitamine klassifikaatori kategooriatesse toimub kindlate metoodiliste printsiipide alusel

Normatiivi ja standardi staatuses

Mare Mark

Statistikaameti koduleht:

Mare Mark

Olulisemad klassifikaatorid

Mare Mark

Hariduse liigitamine

Rahvusvaheline alusklassifikaator ISCED 97 (International Standard Classification of Education 1997)

Eestis kasutusel Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus - RÜHL 1997

Mare Mark

Hariduse liigitus Rahvastikuregistris

Jnr Kood Nimetus ST Staatus1. A A - EI OMA PÕHIHARIDUST (PÕHIHARIDUSETA) 1 KEHTIV2. A1 A1 - PÕHIHARIDUSETA. KUTSEHARIDUS 1 KEHTIV3. A2 A2 - PÕHIHARIDUSETA. KUTSEHARIDUS PÕHIHARIDUSE OMANDAMISEGA 1 KEHTIV4. A3 A3 - PÕHIHARIDUSETA. KUTSEHARIDUS KESKHARIDUSE OMANDAMISEGA 1 KEHTIV5. A4 A4 - PÕHIHARIDUSETA. KUTSEKESKHARIDUS 1 KEHTIV6. A5 A5 - PÕHIHARIDUSETA. KESKERI-/TEHNIKUMIHARIDUS 1 KEHTIV7. A6 A6 - PÕHIHARIDUSETA. KÕRGHARIDUS 1 KEHTIV8. B B - PÕHIHARIDUS 1 KEHTIV9. B1 B1 - PÕHIHARIDUS. KUTSEHARIDUS 1 KEHTIV10. B3 B3 - PÕHIHARIDUS. KUTSEHARIDUS KESKHARIDUSE OMANDAMISEGA 1 KEHTIV11. B4 B4 - PÕHIHARIDUS. KUTSEKESKHARIDUS 1 KEHTIV12. B5 B5 - PÕHIHARIDUS. KESKERI-/TEHNIKUMIHARIDUS 1 KEHTIV13. B6 B6 - PÕHIHARIDUS. KÕRGHARIDUS 1 KEHTIV14. C C - ÜLDKESKHARIDUS 1 KEHTIV15. C1 C1 - ÜLDKESKHARIDUS. KUTSEHARIDUS 1 KEHTIV16. C4 C4 - ÜLDKESKHARIDUS. KUTSEKESKHARIDUS 1 KEHTIV17. C5 C5 - ÜLDKESKHARIDUS. KESKERI-/TEHNIKUMIHARIDUS 1 KEHTIV18. C6 C6 - ÜLDKESKHARIDUS. KÕRGHARIDUS 1 KEHTIV19. 1 ALGHARIDUS 2 KEHTETU20. 4 KESKERI 2 KEHTETU21. 3 KESKHARIDUS 2 KEHTETU22. 7 KÕRG 2 KEHTETU23. 0 MUU 2 KEHTETU24. 8 MÄÄRATLEMATA 2 KEHTETU25. 9 PUUDUB 2 KEHTETU26. 2 PÕHIHARIDUS 2 KEHTETU27. 5 RAKENDUSKÕRGHARIDUS 2 KEHTETU28. 6 ÜLIKOOLIHARIDUS 2 KEHTETU

Mare Mark

Hariduse liigitus RÜHL 1997

0 ALUSHARIDUSÕppekavad astmel 0 (alusharidus) määratletuna korrastatud õpetuse esimese järguna on ennekõike kavandatud väga

noortele lastele koolitüüpi keskkonna tutvustamiseks, teiste sõnadega silla loomiseks koduse ja koolis valitseva õhkkonna vahel. Pärast nende õppekavade läbimist jätkub laste haridustee astmel 1 (esimese taseme haridus).

1 ESIMESE TASEME HARIDUS VÕI PÕHIHARIDUSE ALUMINE ASTE

Algharidus; õppekood EHIS-es (Eesti Hariduse Infosüsteem): 110. Harilikult on õppekavad astmel 1 kavandatud üksuse või projekti alusel andmaks õppuritele kindlad põhiteadmised lugemises, kirjutamises ja arvutamises. Astme tuumiku moodustab lastele antav haridus, mille jaoks tavapärane või siis seadusega määratud sisseastumisiga on mitte vähem kui viis ja mitte rohkem kui 7 aastat. Põhimõtteliselt on astme kestuseks 6 täiskoormusega õppeaastat.

2 TEISE TASEME HARIDUSE ALUMINE VÕI PÕHIHARIDUSE ÜLEMINE ASTE

Tüüpiliselt on hariduse sisu antud astmel kavandatud ISCEDi astmel 1 alustatud põhihariduse lõpule viimiseks. Õppekavad antud astmel on harilikult enam kujundatud õppeaineti, kasutatatakse aineõpetajaid ning sagedamini annavad samas klassis tunde mitmed erinevad õpetajad vastavalt oma erialale. Sellel astmel ilmneb põhioskuste täielik rakendatus. Astme lõpetamine langeb tihti kokku kohustusliku haridustee lõpuga, kui selline on kehtestatud.

2A Põhiharidus õppekood EHIS-es (Eesti Hariduse Infosüsteem): 210.2C Kutseharidus erivajadustega

noortele ja ilma põhihariduseta noortele.

õppekood EHIS-es (Eesti Hariduse Infosüsteem): 233 ja 409. Alates 1999/2000 õppeaastast 233 vastuvõttu ei toimu. 409 (kutseõpe koolikohustusliku ea ületanud põhihariduseta isikutele) vastuvõtt alates 01.01.2006.

2A1 Põhiharidus õppekood EHIS-es (Eesti Hariduse Infosüsteem): 210.2C3 Kutseharidus erivajadustega

noortele ja ilma põhihariduseta noortele.

õppekood EHIS-es (Eesti Hariduse Infosüsteem): 233 ja 409. Alates 1999/2000 õppeaastast 233 vastuvõttu ei toimu. 409 (kutseõpe koolikohustusliku ea ületanud põhihariduseta isikutele) vastuvõtt alates 01.01.2006.

3 TEISE TASEME HARIDUS (ÜLEMINE ASTE)

Tüüpiliselt algab antud astme haridus sealt, kus lõpeb kohustuslik haridustee neis riikides, kus on kehtestatud hariduskohustus. Võrreldes astmega 2 võib siin kohata sügavamat eriotstarbelisust ja sageli peavad õpetajad omama kõrgemat pädevustaset ja kitsamat eriala kui astmel 2. Tüüpiliseks sisseastumiseaks on 15–16. Antud astmel sisalduvale õppekavale sisseastumiseks on tüüpiliselt nõutav eelnenud teoreetiliselt 9-aastase kestusega (alates astme 1 alustamishetkest) hariduse lõpetamine või hariduse ja kutse- või tehnikaerialane kogemus koos astme 2 lõpetamisega vähima sisseastumisnõudena või tõestatav suutlikkus selle taseme õppekavade käsitlemiseks.

Mare Mark

Hariduse liigitus SDMX kujul

Mare Mark

SA roll ja tegevused

Klassifikaatori kooskõlastamise protsess Probleemisituatsioonide avastamine RIHAs Otsekontaktid Pädeva isiku olemasolu – klassifikaatorite kontaktisik Sügisel – kontaktfoorum jooksva töö korraldamiseks – EKS

(Eesti klassifikaatorite süsteem) töögrupp

Mare Mark

Soovitused:

Teadvusta klassifikaatori vajadust Enne klassifikaatori koostamist kontrolli sarnase

klassifikaatori olemasolu Otsi rahvusvahelist alusklassifikaatorit Vajadusel konsulteeri SAga (või RIAga) Tee koostööd !

Mare Mark