Vene-eesti tõlgete mõjust eesti keele minevikuvormide kasutamisele ...
INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL
description
Transcript of INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL
INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI
PUNAST TÕUGU LEHMADEL
Aire Ilves
EMÜ,Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut,
söötmisosakond- vanemspetsialist
Peri POÜ- loomaarst
Insuliiniresistentsus1
Insuliin: glükogenees ↑, glükoneogenees ↓,valkude süntees↑, proteiini lagunemine↓, lipogenees ↑, lipolüüs ↓
• seisund, mille korral on normaalsele kogusele insuliinile vastav perifeersete kudede reaktsioon vähenenud (Valverde et al., 2005)
• vajalik suurem kogus insuliini, et tulemuseks oleks normaalne vastus (Pessin ja Saltiel, 2000; Brady ja Saltiel, 2001)
• 1) vähenenud insuliini vastus glükoosile; 2) vähenenud kudede reageerimisvõime insuliinile; 3) mõlemad korraga (Hayirli, 2006)
Insuliiniresistentsus 2
• tiinuse lõppjärk ja laktatsiooni algus → metaboolsed ja endokriinsed muutused → prioriteediks toitainete vool platsentale, lootele ja udarakudedesse → ekstrahepaatilised koed insuliinile vähem tundlikud (Hayirli, 2006)
• insuliini tase ka madalam → max tase-10 ndl enne pg ↓ → min tase- mõned päevad peale pg-st → püsib 8 ndl → hakkab aeglaselt tõusma (Ingvartsen ja Andersen, 2000)
• varajane laktatsioon → keskmise raskusastmega insuliiniresistentsus rasvkoes ja lihastes → NEFA ja aminohapete mobilisatsioon ja glükoosi säästmine. (Ingvartsen ja Andersen, 2000; Holtenius et al.,2003)
IR ja toitumus 1
• kõrge poegimisaegne toitumushinne → kõrge NEFA kontsentratsioon → rasvkoe IR (Holtenius et al., 2003; Holtenius ja Holtenius, 2007)
• NEFA → IR holsteini lehmadel (Pires et al., 2007a)
• nii madal insuliini basaalkontsentratsioon kui ka perifeersete kudede IR iseloomulik kõrge aretusväärtuse ja suure piimatoodanguga lehmadele (Sartin et al., 1985; Hammon et al., 2007)
• laktatsioonistaadium, piimatoodanguvõime, NEB (Oikawa ja Oetzel, 2006)
IR ja toitumus 2
• NEB → keharasvade kasutamine energiaallikana ↑ (Ingvartseni ja Andersen, 2000) →kehakaal ↓ → BCS ↓ (Mulligan et al., 2007).
• adipotsüüdi suurus suureneb koos rasvkoemassiga → väikestest suurem vastus lipolüütilisele stimulatsioonile (Herdt, 2000)
• suurem NEFA mobilisatsioon → IR areng → ülemäärane rasvkoe IR→ edasine NEFA kontsentratsiooni ↑ → IR suurenemine (Pires et al., 2007a,b)
IR seos haiguslike seisunditega
• poegimisaegne BCS>3,75 → intensiivsem rasvkoe mobilisatsioon → NEFA ↑ → suurenenud maksa rasvumise- ja ketoosirisk (Radostits et al., 2000; Herdt, 2005)
• ketoosi standardraviks i.v. glükoos → ei pruugi olla tõhus, insuliini aktiivsus sihtkudedes ↓ (Bigner et al., 1996)
• ketoneemilised loomad → madal insuliini vastus → pankrease madal insuliini sekreteerimisvõime → tingitud hüpoglükeemiast (Hove, 1978).
• ketoatsidoos → IR
• leitud seoseid veel:
IR ja libediku paigaltnihkumise vahel (Doll et al., 2008)
IR ja follikulaartsüstide vahel (Opsomer et al., 1999)
Töö eesmärgid
Hüpotees-• eesti holsteini tõugu lehmad on eesti punast tõugu
lehmadega võrreldes insuliiniresistentsemad • poegimisaegse toitumushinde ja insuliiniresistentsuse
vahel on seos
Eesmärk- • võrrelda eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade
insuliini ja rasvkoe ainevahetuse näitajate muutust intravenoosse glükoosiinfusiooni järgselt
• uurida insuliiniresistentsuse ja toitumushinde vahelisi seoseid
Materjal ja metoodika
Loomad
• 16 eesti holsteini (EH) ja 15 eesti punase (EP) tõu multipaarset lehma
• Põlula Katsefarm (2005 a), AS Tartu Agro Rahinge suurfarm (2008 a)
• laudaperiood, lõaspidamine, saepuruallapanu, torusselüps, automaatjootur
• täisratsiooniline segasööt ad libitum (põldheinasilo, odrajahu, maisijahu, rapsikook, sojasrott, palmirasv, mineraalid; keskmine metaboliseeruv energiasisaldus 12,1 MJ/kg kuivaines ja keskmine metaboliseeruva proteiini sisaldus 101 g/kg kuivaines)
Protseduurid 1
• toitumushinde (BCS) määramine Ferguson et al. (1994) järgi → poegimisel ja intravenoosse glükoositolerantsi testi ajal
• intravenoosne glükoositolerantsi test (IVGTT) → 25 päeva (+/-5) peale poegimist
• 15 minutit enne esimest vereproovi kägiveeni kanüül
• kanüüli hepariin
Protseduurid 2
• 40% glükoosi 0,15 g/kg kehamassi kohta, keskmine infusiooniaeg 4 minutit
• vereproovid -15, -5, 5, 10, 20, 30, 40, 50 ja 60 minutil
glükoosiinfusiooni suhtes
• Li-hepariiniga vaakumkatsutid, tsentrifuug, plasma säilitamine -24°C juures analüüside tegemiseni
Analüüsid
• vereanalüüsid→ EMÜ sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumis ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori laboratooriumis
• metaboliitide sisaldus (glükoos, TG, NEFA, BHB) → spektrofotomeetriliselt,
insuliin→ radioimmunoloogiliselt
• statistiline analüüs- SAS System
Tulemused
Insuliin
0,00
10,00
20,00
30,00
40,00
50,00
60,00
BAS 5 10 20 30 40 50 60
µIU
/l
Aeg glükoosiinfusioonist minutites
EH
EPp=0,02p=0,06
Glükoos
p=0,05
p=0,02
50,00
75,00
100,00
125,00
150,00
175,00
200,00
BAS 5 10 20 30 40 50 60
mg
/dl
Aeg glükoosiinfusioonist minutites
EH
EP
Esterifitseerimata rasvhapped (NEFA)
200,00
300,00
400,00
500,00
600,00
700,00
800,00
BAS 5 10 20 30 40 50 60
mm
ol/l
Aeg glükoosiinfusioonist minutites
EH
EP
p=0,08p=0,09
β-hüdroksübuturaat (BHB)
0,60
0,70
0,80
0,90
1,00
1,10
1,20
BAS 5 10 20 30 40 50 60
mm
ol/l
Aeg glükoosiinfusioonist minutites
EH
EP
Triglütseriidid
Keskmine toitumushinne poegimisel ja IVGTTajal
1,00
1,50
2,00
2,50
3,00
3,50
4,00
4,50
5,00
BCS poegimisel
p=0,02
BCS IVGTT ajal
p=0,01
To
itum
ush
inn
e
EH
EP
Toitumushinde ja insuliinivastust iseloomustavate näitajate vahelised
korrelatsioonikordajad
Poegimisaegne IVGTT-aegne
toitumushinne toitumushinne
Näitaja EH EP EH EP
Glükoos
Basaalne kontsentratsioon; mg/dl 0,15 0,08 0,25 0,05
Maksimaalne tõus basaalkonts.-i suhtes; mg/dl 0,03 0,62 0,21 0,36
Kõveraalune pindala; mg/dl 5...60min 0,00 0,52 0,10 0,10
Puhastumus; %/min 0,09 0,33 0,20 0,46
Insuliin
Basaalne kontsentratsioon; µlU/l 0,12 -0,03 0,40 0,11
Maksimaalne tõus basaalkonts.-i suhtes; µlU/l 0,51 -0,22 0,66 0,06
Kõveraalune pindala; µlU/l 5...60min 0,53 -0,17 0,65 0,07
BHB
Basaalne kontsentratsioon; mmol/l 0,23 -0,39 0,15 -0,41
Maksimaalne langus basaalkonts.-i suhtes; mmol/l 0,48 -0,18 0,16 -0,23
Aeg miinimumini glükoosisinfusiooni suhtes; min 0,02 0,28 0,03 -0,10
Triglütseriidid
Basaalne kontsentratsioon; mg/dl 0,68 0,30 0,46 -0,00
Maksimaalne tõus basaalkonts.-i suhtes; mg/dl -0,01 0,30 0,09 0,04
Aeg maksimumini glükoosisinfusiooni suhtes; min 0,22 -0,16 -0,01 -0,16
NEFA
Basaalne kontsentratsioon; mmol/l 0,54 0,3 0,35 0,44
Maksimaalne langus basaalkonts.-i suhtes; mmol/l 0,50 0,10 0,23 0,33
Aeg miinimumini glükoosisinfusiooni suhtes; min 0,33 0,00 0,21 -0,07
Järeldused• Tulemuste kompleksne käsitlus lubab toetada hüpoteesi,
et EH-lehmad on insuliiniresistentsemad • Toitumushinded ja nende seosed insuliinivastusega olid
tõugudel erinevad: a) EH-lehmad poegimise ja IVGTT-i ajal kõhnemad,
suurema toitumushindega EH lehmadel insuliinivastus
b) EP-lehmadel seos toitumushinde ja insuliinivastuse vahel vastupidine (nõrk ja stat. ebaoluline).
• Vaja täiendavaid uurimisi
Tänan tähelepanu eest!