Natalja Viilmann

Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar

27. oktoober 2010

Eesti tööjõuturg ja töötajate tootlikkus Eesti ettevõtetes

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

Läti Leedu Soome Rootsi USA

Kuidas on tootlikkusega?

Mis määrab tootlikkust?

Oskused?

Teadmised?

Töö organiseerimine?

Töötajate tublidus?

Kapitaliga varustatus?

Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja konkurentsivõime kasv

Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest

20

30

40

50

60

70

80

90

30 40 50 60 70 80 90 100

GDP

PRIC

E

czeehrltlvplsisk

Eesti aastal 2008

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale laenubuumi?

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise märke

Hinnang konkurentsivõimele on paranemas

Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes kiirenev

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

Ekspordi maht (mln kr), vasak sk Ekspordi kasv (a/a), parem sk

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstustoodangu indeks (01.2000=100), sesoonselt silutud

80

100

120

140

160

180

200

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eesti

Rootsi

Eurostat , sesoonselt silutud

Tööstuse mahuindeks, püsivhindades (01.2000=100)

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel tipptasemetel!

BBB+/Baa1

BBB/Baa2

BBB-/Baa3

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010*

Fitch Moody’s S&P

A1/Stab

A/StabA/Stab

AA-/Aa3

A+/A1

A/A2

A-/A3

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum

0

5000000

10000000

15000000

20000000

25000000

30000000

35000000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Tööjõukulud, tuhat krooni Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

Sissetulekute jaotus

30%

35%

40%

45%

50%

55%

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks) kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

Tööturg peegeldab majanduse käekäiku

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2008 2009 2010

SKP jooksevhindades Palgafond (SKP statistika)

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Hõivatute arv (sisemaine) Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta Palgafond (SKP andmed)

Erasektori palgakulutusi vähendati enam läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

-25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10%Hõive

Palg

afon

d üh

e hõ

ivat

u ko

hta

Töötlev tööstus Avalik haldus

III/2008

III/2008

I/2010

I/2010

Kriis sundis kulusid kokku hoidma

• Tootlikkuse kasv ulatus I poolaastal 9%-ni

• Seni on tootmismahtude taastamine toimunud suurel määral sisemiste ressursside arvel, vajadus täiendavaks hõiveks on jäänud piiratuks

• Palgalangus kui kohandumismehhanism on ammendumas – siiski avaldab olukord tööturul allapoole survet sektorites, kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta

-12%

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2008 2009 2010

Töötunnid hõivatu kohta Tootlikkus hõivatu kohta Tootlikkus töötunni kohta

Hõive taastub aeglaselt, aktiivsus on kõrge

400

450

500

550

600

650

700

750

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

61

62

63

64

65

66

67

68

hõivatud, tuhat töötud, tuhat Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge

0

20

40

60

80

100

120

140

2008 II III IV 2009 II III IV 2010 II III

Töötuskindlustushüvitise saajad Töötutoetuse saajad Registreeritud töötus (Töötukassa) Töötus (ESA)

26

Kasvu taastumisega pole kaasnenud hõive kiiret kasvu

Allikas: Eesti Pank

500

520

540

560

580

600

620

640

660

680

700

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

tuhat

inim

est

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

hõive (vasak telg)töötuse määr (paremtelg)

Hõive ja tööpuudus • Tööpuudus jääb lähiaastatel suureks, mis põhjustab pikaajalist töötust• Töötajate oskused ja tööandjate vajadused ei kattu, mistõttu on areng sektoriti väga erinev• Ettevõtted panustavad esialgu tootlikkuse tõstmisse, mitte uute töökohtade loomisse

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal (% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed, % SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega rohkem sarnasusi kui erinevusi

• Üldine kindlustunde paranemine kogu maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi

• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide majandust toetavate meetmete roll ja millal selle mõju lakkab

Hetkeprobleemid

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

36

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks kui eelmisel kümnendil

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

6

8

10

12

14

16

18

mld

euro

t

SKP kasv (vasak telg) SKP tase (parem telg)

Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

37

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused maailmas muutuvad

Välisnõudlus

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Põhistsenaarium Optimistlik kaalutud keskminePessimistlik kaalutud keskmine

Eelarve tasakaal (% SKPst)

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Põhistsenaarium Optimistlik kaalutud keskminePessimistlik kaalutud keskmine

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks muutnud

Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro kasutuselevõttu (€-päev=1)

Euro on Eesti jaoks oluline majandust toetav tegur

• Väiksem vahetuskursirisk• Investorite kindlustunne tugevnemine• Väiksem risk järsuks intressitõusuks• Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)• Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka tulevikus

Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab

• Rahandus-ministeeriumi esindajad hakkavad osalema nn eurogrupi töös – Eurogrupp

• Eesti Panga president hakkab osalema Euroopa Keskpanga nõukogu tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada

• Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

• Kõige tuntavam oli hinnatõus restoranides ja kohvikutes, juuksurisalongides jm. kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega)

• Peamised otsesed kulud seotud nn. hinnasiltide asendamisega ja IT-muudatustega

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia ja toiduainete hinnad

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2007

Ikv

2007

IIkv

2007

IIIkv

2007

IVkv

2008

Ikv

2008

IIkv

2008

IIIkv

2008

IVkv

2009

Ikv

2009

IIkv

2009

IIIkv

2009

IVkv

2010

Ikv

2010

IIkv

2010

IIIkv

2010

IVkv

2011

Ikv

2011

IIkv

2011

IIIkv

2011

IVkv

2012

Ikv

2012

IIkv

2012

IIIkv

2012

IVkv

alusinflatsioon toiduained energia inflatsioon

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala) Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine

1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on

jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes

2) “Aus ümardamine”- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine

vähemalt ühe eurosendi täpsusega3) Hinnavõrdluste teostamine

- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus

Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus

2%-st madalam, kuid sellelähedane inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis

• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

50

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

ECB repointress (%) Euroala inflatsioon (% a/a)

Euroala inflatsioon ja intressitase

Aga me jääme ikkagi avatud majandusega väikeriigiks

• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks

• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi 70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele keskmisest rohkem avatud

• Kodumaised hinnamehhanismid peavad kompenseerima vahetuskursi instrumendi puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18 aasta jooksul

Kokkuvõte

• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii

tööjõu kui kaupade turul• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid

tööturul püsivad veel mõnda aega• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,

konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem

• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?

• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem suureneb

• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust. Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse vajadusega

• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi: eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks (aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks

• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

Спасибо за внимание!www.eestipank.infohttp://euro.eesti.ee

Tänan tähelepanu eest!