iakob gogebaSvili - GFSIS · 2015-04-21 · saqarT veloSi gamefebuli, romelic gacilebiT saSiSi da...
Transcript of iakob gogebaSvili - GFSIS · 2015-04-21 · saqarT veloSi gamefebuli, romelic gacilebiT saSiSi da...
sofeli variani qarTlSi, gorsa da cxinvals Soris, mdebareobs. swored am
sofelSi daibada mwerali, pedagogi, sazogado moRvawe da, rac mTavaria, `deda
enis~ Semdgeneli da avtori iakob gogebaSvili 1840 wlis 27 seqtembers.
40iani wlebi Zalian mniSvnelovani da niSandoblivi aRmoCnda Cveni qveynis
cxov rebaSi. erTi mxriv, me19 saukunis Sua gaxldaT dro, rodesac saqarTveloSi
sruli mdumareba, nihilizmi da uimedoba iyo gamefebuli, meore mxriv ki, am wlebSi
qveynierebas moevlinen adamianebi romlebmac namdvili gadatrialeba moaxdines
eris cnobierebaSi: 1837 wels daibada ilia WavWavaZe, 1840 wels – akaki wereTeli da
ise gamovida, rom swored am sameulma, iakob gogebaSvilma, ilia WavWavaZem da akaki
wereTelma, sxva aranakleb mniSvnelobis da kalibris mwerlebTan, mecnierebTan da
sazogado moRvaweebTan erTad, Zireulad Secvales imdroindeli
politikuri Tu sazogado cxovreba da me19 saukunis samociani
wlebidan, vidre me20 saukunis 1020ian wlebamde mTeli epoqa Se
qmnes.
qveyanaSi marTla umZimesi viTareba iyo. `carieli mSvidoba
miwaSic gveyofiso~ da swored es `carieli mSvidoba~ iyo mTel
saqarT veloSi gamefebuli, romelic gacilebiT saSiSi da Seuqcev
adi gza iyo sruli daRupvis, gaqrobis da gadaSenebisaken, vidre
yvelaze sastiki Semosevebi, xmlebis jaxajuxi da sisxliani
brZolebi.
iakob gogebaSvilibeqa qurxuli
didi qarTvelebi
48
Tavidan sul sxvanairad iyo saqme: 1801 wels ruseTis
imperiis mier qarTlkaxeTis samefos aneqsias, zedized
ramdenime ajanyeba da SeTqmuleba mohyva. amaTgan yvelaze
cnobili 1804 wlis mTiuleTis da 1812 wlis SeiaraRebuli
amboxeba, 1832 wlis SeTqmuleba da imereli episkopose
bis mier qarTuli eklesiis rusifikaciis winaaRmdeg ga
mosvla, e.w. `cerkovni bunti~ iyo, romelSic, sxvaTa So
ris, akaki wereTlis babua dedis mxridan, Tavadi abaSiZec
monawileobda. yvela es ajanyeba Tu gamosvla marcxiT
damTavrda da sisxliT CaaxSves. am periods erTi saintere
so Tqmulebac ukavSirdeba, TiTqos ruseTis imperator
nikoloz pirvels misma mTavarma ministrma CerniSevma ur
Cia: yovel xuTaT weliwadSi erTxel qarTvelebis buntis
CaxSobas sjobs Cinmendlebi da wodebebi davurigoT da
yovel gvari zedmeti Zalisxmevis, xarjis da garTulebebis
gareSe davimorCilebTo. axla Znelia imis Tqma, marTla
iTqva aseTi ram Tu ara, magram es sentencia rom Zalian
zustad axasiaTebs imdroindel situacias da qarTul men
talitets, cxadia.
marTlac, aqedan moyolebuli amdeni damarcxebebiT gulgatexili qarTvelebi
masobrivad Sevidnen ruseTis imperiis samsaxurSi da an generlis epoletebi dai
zomes, an yurebCamoyrili Sehyurebdnen TvalebSi rusis mTavarmarTebels, namest
nikebs da Cinovnikebs, jildos gamoimetebs Tu maTraxso.
da ai, swored am dros modis Taoba – e.w. samocianelebi, igive `Tergdaleulebi~:
iakob gogebaSvili, ilia WavWavaZe, akaki wereTeli, ivane maCabeli, niko nikolaZe,
sergei mesxi, cota mogvianebiT – vaJafSavela da aleqsandre yazbegi, romlebic
mkveTrad daupirispirdnen, rogorc prorusul ideologias, aseve ruseTis im
periis samsaxurSi myof qarTvel samxedro da samoqalaqo pirebs. swored aqedan
iRebs saTaves me19 saukunis ganTqmuli `mamaTa da SvilTa brZola~.
manamde ki Tbilisis da quTaisis guberniad qceul saqarTveloSi qarTuli mxo
lod Jurnali `ciskariRa~ SemorCeniliyo, romelsac ivane kereseliZe redaqto
robda. ivane kereseliZes ki erTi kargi sadili Tavs erCia da imdenad gulubryvi
lo kaci iyo, rom roca axalma, `Tergdaleulebis~ Taobam SemouTvala, Jurnals
mimarTuleba SeucvaleTo, gulnatkenma ganacxada: swored axirebuli axalgazr
doba modis, Tqven nu momikvdebiT, rac mTxoves Sevusrule, Cemo batono, adre sxva
mimarTulebiT vagzavnidi Jurnals stambaSi da axla sul sxva gziT vagzavni, magram
mainc ver movige maTi guli, raRa undaT, raRas merCiano. advili warmosadgenia,
aseTi pasuxi ra gunebaze daayenebda `axirebul axalgazrdobas~!
samocianelebis absoluturi umravlesobis msgavsad, iakob gogebaSvilzec
waruSleli kvali datova mSobliurma sofelma da iq gatarebulma bavSvobam, ro
melsac mTeli cxovreba saocari siyvaruliT, siTboTi, nostalgiiTa da gulis
tkiviliT igonebda.
iakob gogebaSvili
49
iakobis mama, svimon gogebaSvili, mRvdeli gaxldaT. imdroindeli soflisTvis
da iq mcxovrebi glexebisTvis, romlebmac werakiTxva TiTqmis ar icodnen, mRvde l s
da mis avkargianobas gadamwyveti mniSvneloba Hhqonda, rogorc informaciis, ganaT
lebis, sayofacxovrebo da sulieri sazrdos erTaderT wyaros.
svimon mRvdeli uyvardaT varianSi. mama svimoni, TviTonac Cveulebrivi glexi,
werakiTxvas aswavlida soflis bavSvebs. Tanasoflelebs sameurneo saqmianobaSi
exmareboda da, rogorc mogonebebSi Cans, Tanasoflelebis keTilganwyobas, maT
karg damokidebulebas misTvisac Zalian didi mniSvneloba hqonda.
iakob gogebaSvili rva wlamde Cveulebrivi soflis biWiviT izrdeboda. Tavi
danve CarTuli iyo sasoflo saqmianobaSi, dedmamas da ufros Zmebs exmareboda,
mocaleobis Jams ki fexSiSvela datantalebda fSanSi da liaxvis piras Tevzaobda,
lerwmis msubuqi kalaTiT, romelic ufrosma Zmam mouwna. `Tevzis Weras ise gata
cebiT mivdevdi, rom xSirad mTel dRes fSanebSi vaRamebdi da marto xmela puris
anabara vrCebodi, – igonebs iakob gogebaSvili, – Tevzs saWmelad Zalian naklebad
vewyobodi, magram jer sasiqadulo saqmed mimaCnda, yoCaRobada vTvlidi da mere
mSoblebisTvis Tevzi sanatreli saWmeli iyo, xolo me maTs siamovnebas da qebas Zvi
rad vafasebdi~. mxolod erT rameze swydeboda guli, rom verc erTxel ver moaxer
xa kalmaxis daWera. Tevzaobas ki Tavi mas Semdeg daaneba, rac Tevzaobisas wyalSi
wylis uzarmazari wiTeli gveli Semoexvia da fSanidan saxlamde gulgaxeTqilma
gadairbina triali mindori. amis Semdeg samudamod aiRo xeli Tavisi bavSvobis
sayva rel saqmianobaze.
saerTod, iakob gogebaSvilis bavSvobis mogonebebi, akaki wereTlis `Cems Tavga
dasavalsa~ da vaJafSavelas mogonebebTan erTad, Zalian mniSvnelovani nawarmoebia
da mxatvrul RirebulebasTan erTad unikalur dokumentur masalas warmoadgens
didi qarTvelebi
iakob gogebaSvilis saxli varianSi
50
imdroindeli qarTlis, imereTis Tu fSavis wesCveulebebze, yo
fasa Tu cxovrebaze. `Tu ram kargia CemSi, sul iqidan, rom sofel
Si da glexebSi aRvizarde~, – werda akaki wereTeli.
sofelSi aRzrdam, rogorc Cans, sakmaod didi da sasikeTo gav
lena iqonia iakob gogebaSvilzec da albaT, arc is aris SemTxvevi
Ti, rom `deda enis~ avtori Sida qarTlSi, liaxvis piras daibada,
im mxareSi, sadac tradiciulad yvelaze gamarTulad metyveleben
da wminda qarTulad laparakoben. mas Semdeg, rac iakob gogebaS
vili rva wlis gaxda, mamam gorSi, sasuliero saswavlebelSi miaba
ra. swored aq SeamCnies pirvelad, rom bavSvs susti janmrTeloba
hqonda. saerTod sustma agebulebam da janmrTelobis proble
mebma iakob gogebaSvilis mTel Semdgom cxovrebas Zalian didi
daRi daasva. rogorc ki iakob gogebaSvilis ufrosma Zmam, ivanem,
misi avadmyofobis Sesaxeb gaigo, staca xeli, swavla miatovebina da ukan, saxlSi,
amoiyvana gamosaSuSeblad. TiTqmis erTi wlis Semdeg ki iakob gogebaSvili pirda
pir Tbilisis sasuliero saswavlebelSi Seiyvanes, romlis warCinebiT damTavrebis
Semdegac swavla Tbilisis sasuliero seminariaSi ganagrZo. iakob gogebaSvili Tav
dapirvelad misTvis damaxasiaTebeli gulmodginebiT swavlobda RvTismetyvele
bas da eklesiis istorias da mamis gavleniT mRvdlad kurTxevisTvis emzadeboda.
Tumca mas Semdeg, rac samecniero ganaTleba miiRo, gadaWriT uaryo sasuliero
kariera da sazogadoebrivi da pedagogiuri saqmianobisTvis daiwyo mzadeba.
1861 wels, Tbilisis sasuliero seminariis dasrulebis Semdeg, iakob gogebaS
vili, miuxedavad janmrTelobis problemebisa, ris gamoc, sxvaTa Soris, man kate
goriuli uari Tqva daojaxebaze, radgan eSinoda, colSvili qvrivoboli da oxe
ri ar damrCeso, kievis sasuliero akademiaSi gaemgzavra umaRlesi ganaTlebis
iakob gogebaSvili
kievis sasuliero akademia
51
misaRebad. aq man sabolood gadaifiqra sasuliero moRvaweoba da gamalebiT Seud
ga samecnieropedagogiur saqmianobas. safuZvlianad gaecno darvins, humboldts,
kants, hegels. mis msoflmxedvelobaze gavlena iqonies rusma e.w. `zapadnikebma~ da
`narodnikebma~ – belinskim, CerniSevskim, SCedrinma da sxvebma.
iakob gogebaSvili gulmodgined iZenda ganaTlebas da Zalian bevrs muSaobda. mas
kvlav Seaxsena Tavi avadmyofobam, radgan Zalian rTulad gadahqonda CrdiloeTis
civi hava. daaxloebiT igive problema hqonda sanqtpeterburgSi ilia WavWavaZe
sac, romelic iqidan gamogzavnil werilSi Tavis das SesCivis: `ra saSineli qveyanaa
es peterburRi. dReebi ise gava, mzes ver dainaxav~. iakob gogebaSvili erT zamTars
orjer gacivda, filtvebis anTeba daemarTa, rac tuberkulozSi gadaezarda. amis
Semdeg igi iZulebuli gaxda kievSi orwliani yofnis Semdeg kvlav samSobloSi dab
runebuliyo.
1863 wels iakob gogebaSvilma Tbilisamde CamoaRwia. aq mas sagrZnoblad gauum
jobesda janmrTeloba da kvlav energiulad Seudga saqmianobas.
swored am periodisTvis dainaxa iakob gogebaSvilma, ra mZime dReSi iyo rogorc
qarTuli ena da mwignobroba, ise mTlianad qarTuli kultura. mdgomareobas ar
Tulebda isic, rom ruseTis imperiam SemosvlisTanave gaauqma saqarTvelos ekle
siis avtokefalia da aqedan gamomdinare, qarTulma enam dakarga rogorc religi
uri, aseve saxelmwifoebrivi da lamis sayofacxovrebo mniSvnelobac ki da sruli
gaqrobis winaSe dadga. saqme iqamde mivida, rom vinme giorgi muxranski, garusebuli
qarTveli da Savrazmeli monarqisti, `mecnierulad~ asabuTebda rusulis mier sxva
enebis da maT Soris qarTulis STanTqmas da amas Seuqcevad da misasalmebel mov
lenad afasebda.
am dros ki, qarTvelebs da qarTul enas, im uzarmazari kulturuli memkvidre
obis garda, romelic TiTqos samudamod darCa saukuneTa miRma, realurad Tana
didi qarTvelebi
52
medrove pirobebSi xelSi aRaraferi eWiraT platon
ioselianis, ivane kereseliZis da petre umikaSvilis
qarTuli enis saxelmZRvaneloebis garda. es saxelmZR
vaneloebic ukve sakmaod moZvelebuli iyo meTo
duradac da leqsikiTac. aSkarad saWiro gaxda axali
mecnierulpedagogiuri naSromi, rogorc argumenti
da iaraRi sul ufro momZlavrebuli rusifikatoru
li politikis winaaRmdeg.
da ai, am urTules da umZimes saqmes sakuTar Tavze
iRebs WleqiT daavadebuli, kievis sasuliero semina
riidan CrdiloeTis siciveebs gamoqceuli varianeli
mRvdlis Svili, 25 wlis axalgazrda, romelmac amave
1865 wels gamosca saxelmZRvanelo qarTuli saxalxo
skolisaTvis `qarTuli anbani da pirveli sakiTxa
vi wigni~. 1868 wels ki gamoica `bunebis kari~, rome
lic ara marto bunebis, aramed geografiis saxelmZR
vanelodac moiazreba. wignSi aRwerili iyo amerikis
kontinenti da misi qveynebic. `didi britaneTidan rom
dasavleTisken waxvide xomaldiT, atlantis okeaneze da pirdapir iaro, ori kviris
mogzaurobis Semdeg miadgebi erTs metad grZels xmeleTsa, romelsac ewodeba
amerika~, – aRwers i. gogebaSvili. mas moxsenebuli aqvs kunZuli `yubac~ (igulisx
meba kuba), aRwers agreTve afrikas da afrikis mosaxleobas: `samxreTiT xmelTaSua
zRvisa sZevs veeberTela xmeleTi, romelsac sazogado saxelad afrika hqvian. af
rika umetes nawilad dasaxlebulia Sav kana zangebiTa, romelnic dRemdin velurs
mdgomareobaSi imyofebian. am sivelures xels uwyobs cxeli hava afrikisa~.…
TanamedroveobisTvis da dRevandeli dRisTvis cota ar iyos gulubryvilo
da Rimilis momgvreli teqstiT Sedgenili saxelmZRvanelo im droisTvis umniSv
ne lovanesi naSromi gaxldaT, xolo tyveobasa da vakuumSi
moyolili saqarTvelos sazogadoebisTvis da axalgazrdo
bisTvis ki – namdvili garRveva dasavleTisa da evropisken.
im denad, rom es saxelmZRvanelo Tavad ruseTis ganaTlebis
saministros saswavlo komitetmac ki moiwona.
1876 wels ukve gamoica iakob gogebaSvilis `deda enis~
pirveli saxelmZRvanelo, romelic im droisaTvis ZiriTadi
sabaziso naSromi iyo dawyebiTi klasebis moswavleebisTvis
da, vfiqrob, axlac, 150 wlis Semdegac, ar daukargavs Tavi
si pirvandeli xibli da mniSvneloba. saerTod, genialur
nawarmoebebs da kulturul Tu materialur Zeglebs drois
faqtori naklebad exeba.
amas garda, iakob gogebaSvili wers moTxrobebs, maT So
ris iseT nawarmoebebs, romlebic me19 saukunis qarTu
li literaturis klasikad aris aRiarebuli: `iavnanam ra
iakob gogebaSvili
53
hqmna~, `mefe erekle da ingi
lo qali~ `aspinZis omi~ da
a.S. amave periodSi daiwera
iakob gogebaSvilis 150mde
moTxroba.
rasakvirvelia, iakob go
gebaSvilis aseTi aqtiuri
saqmianoba SeumCneveli ar
darCenila arc misi Tana
moazreebisa da Tanamebr
ZolebisTvis da arc misi
mowinaaRmdegeebisa da ara
keTilismsurvelebisTvis.
erTi mxriv, iakob gogebaS
vili dauaxlovda maSindel
qarTvel mowinave inteligencias. 1866 wlidan TanamSromlobda gazeT `droebas
Tan~ da mis redaqtorTan, cnobil literator giorgi wereTelTan, iyo ioseb mama
caSvilis literaturuli salonis aqtiuri wevri, sadac mis garda gaerTianebuli
iyvnen: dimitri baqraZe, konstantine mamacaSvili, anton furcelaZe, niko cxvedaZe
da sxvebi. meore mxriv ki, mas aSkara devna dauwyes ruseTis imperiis Cinovnikebma,
romlebmac pirdapir dasdes brali, rom iakob gogebaSvili awyobs `axalgazrdobis
farul krebebs~, `bavSvebs uaryofiTi mimarTulebis wignebs akiTxebs da maT poli
tikur orgulobas da separatizms uRvivebs~.
iakob gogebaSvilis winaaRmdeg mimarTuli demarSi mxolod ideologiuri
brZoliT ar Semoifargla. carizmis oxrankis agentebma mas finansur maqinacieb
Sic ki dasdes brali, xelT igdes saswavleblis sabuRaltro angariSebi, revizia
da daiwyo gamoZieba Tanxebis gaflangvisa da Semosavlebis legalurobis dasad
genad (cnobisaTvis: iakob gogebaSvilis saxelmZRvaneloebi 60000 da 150000iani
tiraJiTac ki iyideboda, rac, dameTanxmebiT, ara marto maSin, axlac sakmaod didi
cifria). yvelaze sawyeni da samarcxvino is iyo, rom iakob gogebaSvils ruseTis Ci
novnikebis devnasTan erTad arc sakuTari Tanamemamuleebis Suri, qiliki da dac
inva aklda. eZaxdnen `mogebaSvils~, ybad iyo aRebuli misi mokrZalebuli cxov
reba, sufrisa da nadimebisadmi sruli gulgriloba da avadmyofobac ki – Cvili
bavSviviT rZes geaxlebaTo.
reviziis muSaobam, romelsac e.w. uwmindesi sinodis rwmunebuli beri vinme kers
ki xelmZRvanelobda, marTalia, xelmosaWidi veraferi naxa da, ra Tqma unda, verc
naxavdnen, magram Tavisas mainc miaRwia. iakob gogebaSvili CamoaSores Tavis saqmi
anobas `politikurad arasaimedoobis braldebiT~.
aseTma devnam iakob gogebaSvili Zalian dazafra da srul sasowarkveTileba
Si Caagdo. darwmunebuli iyo, rom ruseTis imperiaSi, am `xalxTa sapyrobileSi~,
samarTals versad gaarkvevda. reviziebsa da devnas isic daemata, rom tuberku
lozma kvlav Seaxsena Tavi – filtvebidan sisxls aRebinebda. intrigebisa da avad
didi qarTvelebi
54
iakob gogebaSvili
myofobisgan fsiqikuri da nervuli aSlilobis zRvarze myofma da maRali sicxisgan
gaTangulma iakob gogebaSvilma veris xidamde CaaRwia da mtkvarSi gadaxta. am dros
sanapiroze, sruliad SemTxveviT, iakob gogebaSvilis uaxloesi megobris, niko
cxve daZis Zmam, sandrom, gamoiara, romelmac dainaxa, rom mtkvarSi viRac gadaxta
da Tavs ixrCobda. sandro saswrafod Sevarda mdinareSi da swored maSin miswvda
iakobs, rodesac igi wyalma sruliad dafara. rodesac sandro cxvedaZem wyalwaRe
buli napirze gamoiyvana, mxolod maSin dainaxa, rom iakob gogebaSvili gadaerCina.
amis Semdeg mZimed daavadebuli da fsiqikaaSlili iakob gogebaSvili Tveze meti
iwva wminda mixeilis nervul daavadebaTaA saavadmyofoSi (anu Tanamedrove eniT
rom vTqvaT, fsiqiatriulSi). saavadmyofodan gamowerisTanave usamsaxurod da
ubinaod darCenili iakob gogebaSvili misma uaxloesma megobarma, niko cxvedaZem,
Seifara, mouara da upatrona.
amis Semdeg, 1875 wlis gazafxuli da zafxuli iakob gogebaSvilma abasTumanSi,
1876 wlis zamTari ki soxumSi gaatara. sareabilitacio kursis damTavrebis Semdeg
is Tavis mSobliur varianSi Cavida da mTeli zafxuli iq dahyo.
amxela gansacdelis miuxedavad, da SeiZleba bevrisTvisac moulodnelad, iakob
gogebaSvili 1876 wlis Semodgomaze kvlav dabrunda TbilisSi. miuxedavad xelmok
leobisa, man veraze `kaliuCkabalkaze~ TveSi 3 maneTad erTi naxevrad bneli oTaxi
iqirava. jer cecxli waukida da dawva saxelmwifo akademiidan Tu samsaxuridan
miRebuli yvela diplomi, sigeli Tu dokumenti, Semdeg ki gaaTmagebuli energii
Ta da sufTa qarTluri sijiutiT Seudga literaturul, sazogado da pedagogi
ur saqmianobas. rodesac kvlav igrZnobda ruseTis imperiis CinovnikTa wnexs, maSin
dasaxmareblad mZime artilerias – ilia WavWavaZes mimarTavda xolme. swored misi
TxovniT dawera iliam polemikuri statiebis mTeli seria ianovskisa da ruseTis
imperiis sxva moxeleTa winaaRmdeg. saerTod, ilia WavWavaZes Zalian uyvarda iakob
gogebaSvili, Zalian afasebda, megobrobda da garkveulwilad mfarvelobda kidec
mas.
55
imave 1876 wels iakob gogebaSvil
ma, kidev erTi umniSvnelovanesi saqme
gaakeTa: niko cxvedaZesTan erTad sa
fuZveli Cauyara `qarTvelTa Soris
werakiTxvis gamavrcelebel sazoga
doebas~. am organizaciam momavalSi
uzarmazari roli iTamaSa saqarTve
los saganmanaTleblo saqmianobaSi.
sazogadoebas saTaveSi dimitri yifi
ani Caudga, rogorc adamiani, ̀ romel
sac didi saxeli da pativi aqvs qar
Tul sazogadoebaSic da mTavrobis
wreebSic.~ sagulisxmoa is faqti, rom
sazogadoebis wesdebaze xelmomwer
Ta Soris, sadac xels aweren ilia Wav
WavaZe, besarion RoRoberiZe, vaxtang
TulaSvili, Tavad sazogadoebis
damaarseblis – iakob gogebaSvilis
xelmowera ar aris – `rogorc poli
tikurad arasaimedosi~, rom sazoga
doebis saqmianobas xeli ar SeSloda.
rodesac ilia WavWavaZisa da iakob
gogebaSvilis megobrobasa da Tanad
gomaze vlaparakobT, ar SeiZleba ar
aRiniSnos is saqvelmoqmedo saqmianoba, romelsac dauRalavad eweoda iakob goge
baSvili. 1900 wlisaTvis man `deda enisa~ da `bunebis karis~ gamocemagavrcelebis
gansakuTrebuli ufleba gadasca Tavisive daarsebul `werakiTxvis gamavrce
lebel sazogadoebas~; misive iniciativiT `werakiTxvis gamavrcelebelma sazoga
doebam~ SemoiRo maswavleblebis premialuri anazRaureba. man am fondSi pirveli
Sesatani 150 maneTi Seitana. saerTod, iakob gogebaSvili gulSematkivrobda da gan
sakuTrebul daxmarebas uwevda naklebad SeZlebul da xelmokle moswavleebs. axla
albaT Zalian cotas axsovs, rom iakob gogebaSvilis daxmarebiT miniWebuli sti
pendiiT gaemgzavrnen saswavleblad zaqaria faliaSvili da dimitri arayiSvili.
agreTve did materialur daxmarebas uwevda xelmokle da misaviT tuberkuloziT
daavadebul egnate ninoSvils. dRemdea Semonaxuli egnate ninoSvilis werili ia
kob gogebaSvilisadmi, sadac is madlobas uxdis fuladi gzavnilisTvis, romlis
meSveobiTac egnate abasTumanSi midioda samkurnalod. sainteresoa is faqtic, rom
am dros egnate ninoSvili da iakob gogebaSvili erTmaneTs ar icnobdnen. aseve sa
gulisxmoa mimowera akaki wereTelsa da iakob gogebaSvils Soris, saidanac naTlad
Cans maTi guliTadi megobroba. akaki wereTelTan megobroba ki arc ise ioli iyo
da mxolod gamorCeuli gonebisa da sulierebis adamians SeeZlo. sxvaTa Soris, aka
ki wereTeli erT werilSi madlobas uTvlis iakob gogebaSvils materialuri dax
marebisTvis da kidev ufro metad qarTuli enis gamo aseTi Tavdadebuli brZolis
iakob gogebaSvilis saflavi mTawmindaze
didi qarTvelebi
56
Tvis: `ver dagifarav, CubinaSvilis
sikvdilma SemaSina. gana sikvdilma,
iman ufro, rom vifiqre, vaiTu mec ase
rusulad damZaxon Tavze da wampil
won kakali kaciTqo... [anu panaSvidze,
CubiniSvilis msgavsad, mec rusulad
ar amigon wesio] `iveriis~ da `jeji
lis~ gamoweris saSualeba ara maqvs da
magazed mwydeba guli, an amden mglebs,
eqimebsa da afTeqebs raRa gadaurCe
bodao.~
iakob gogebaSvili akaki wereTelze
sami wliT adre, 1912 wlis 12 aprils,
gardaicvala. manamde ki Tavisi uZ
ravmoZravi qoneba `werakiTxvis ga
mavrcelebel sazogadoebas~ gadasca,
anu misive anderZis teqstis Tanax
mad, `rac xalxs ekuTvnoda xalxsve
daubrunda~. asasi maneTi dautova
`sindisier asoTamwyobs lado max
vilaZes da sxva TanamSromlebs~. an
derZiTve dautova akaki wereTels
yovelwliuri Tanxa `deda enaSi~ gamo
qveynebuli leqsebis honoraris sax
iT. Tavis anderZSi moixseniebs `Raribi mSoblebis niWier ymawvilebs~, mahmadianTa
da somexTa saqvelmoqmedo organizaciebs, ekaterine gabaSvilis saxelobis qalTa
skolas da a.S.
iakob gogebaSvili didubis panTeonSi dakrZales.
dasaflavebis dRes saqarTvelos sxvadasxva qalaqebidan, maT Soris cxinvalidan
da soxumidanac, movida samgloviaro werilebi. soxumidan mosuli samgloviaro
werili ase mTavrdeboda: `viglovoT, iakob gogebaSvilze ukeTesi aravin mogvik
vdeba...~
iakob gogebaSvili
57