geograafi a entsüklopeedia

Õpilase

Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik

LONDON, NEW YORK, MÜNCHEN, MELBOURNE, DELHI

Koostanud: John WoodwardKonsultant: Kim Bryan

Originaali tiitel:Geography: A Children’s Encyclopedia

Esmatrükk Suurbritannias 2013. aastal Dorling Kindersley Limited, 80 Strand, London WC2R 0RL

Penguin Group (UK)

Copyright © 2013 Dorling Kindersley Limited

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus

ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-4093-2960-2 (ingl k)ISBN 978-9985-3-3109-5 (eesti k)

© Tõlge eesti keelde. Tõnis Värnik, 2014Tõlke toimetanud Eha Kõrge

Kirjastus VarrakTallinn, 2014www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

www.dk.com

Sisukord PLANEET MAA 8

Päikesesüsteem 10 Planeedid 12 Kuidas Maa tekkis 14 Kuu 16 Armiline pind 18 Meie planeedi sisemus 20 Maa magnetism 22 Virmalised 24 Maakoor 26 Meteoriidikraatrid 28 Liikuvad laamad 30 Laamade äärealad 32 Maavärinad 34 Liikuv pinnas 36 Tsunamid 38 Mägede teke 40 Vulkaanid 42 Purse 44 Kataklüsmid 46 Kuumaveeallikad ja geisrid 48

KIVIMID JA MINERAALID 50

Elemendid ja mineraalid 52 Kristallid 54 Kristallide tüübid 56 Kristallkoobas 58 Tardkivimid 60 Magma intrusioon 62 Murenemine 64 Muutuv maastik 66 Coyote Buttes 68 Settekivimid 70 Fossiilid 72 Elu ammusel ajal 74 Kivimite lademed 76 Suur kanjon 78 Moondekivimid 80 Kivimite ringe 82 Muld 84

VESI 86

Veeringe tsükkel 88 Jõed ja orud 90

Liustikud ja mandrijää 92 Jäämäed 94 Jääjõed 96 Jääajad 98 Vesi maa all 100 Koopad 102 Looduslikud skulptuurid 104 Järved 106 Maailma järved 108 Mered ja ookeanid 110 Maailma ookeanid 112 Lained ja hoovused 114 Murdlained 116 Looded 118 Rannikud 120

KLIIMA JA ILM 122

Atmosfäär 124 Õhu tsirkulatsioon 126 Kliimavöötmed 128 Aastaajad 130 Ookeanid ja mandrid 132 Külm kõrb 134 Kliimatüübid 136 Ilmastikunähtused 138 Pilved ja udu 140 Pilvede liigid 142 Vihm ja lumi 144 Tormid ja rahe 146 Tornaado 148 Orkaanid 150

ELU MAAL 152

Elav planeet 154 Elusolendite riigid 156 Ökosüsteemid 158 Elu magevees 160 Troopikamets 162 Parasvöötme mets 164 Sügisvärvid 166 Põhjala mets 168 Nõmmed 170 Parasvöötme rohumaa 172 Troopiline rohumaa 174 Kõrb 176 Elu kõrbes 178 Õitsev kõrb 180 Elu mägedes 182 Arktiline tundra 184

Jäine ookean 186 Talvepakast trotsides 188 Elu vee all 190 Süvaookean 192 Korallrahu 194 Eluliselt tähtis valgus 196 Elu rannikul 198

INIMESTE MAAILM 200

Rahvastik 202 Põllumajandus 204 Ümber kujundatud maastik 206 Kaevandused 208 Tööstus 210 Transport 212 Linnad 214 Tänapäeva linnad 216 Linnatuled 218 Reostus 220 Kliimamuutused 222 Loodushoid 224

MAAILMA KAARDID 226

Füüsiline maailm 228 Poliitiline kaart 230 Rahvastiku tihedus 232 Põhja-Ameerika 234 Lõuna-Ameerika 236 Euroopa 238 Aafrika 240 Aasia 242 Okeaania 244 Antarktis 246

FAKTE RIIKIDE KOHTA 248

Põhja-Ameerika 250 Lõuna-Ameerika 256 Euroopa 260 Aafrika 272 Aasia 284 Okeaania 292

SÕNASELETUSI 296

REGISTER 299

Tänusõnad 303

38

Tsunamid Maavärinaid toimub nii ookeani põhjas kui ka maismaal. Merepõhjas sündinud lööklained võivad veemassi mõjutades tekitada vägevaid hiid-laineid, mida nimetatakse tsunamideks. Avaookeanil on neid laineid üsna raske märgata, sest need on väga laiad, aga jõudes madalamasse vette, võta-vad lained järsema kuju ja nende purustusjõud on määratu.

VEEALUNE MAAVÄRIN Kui ühe laama serv sukeldub ookeani põhjas teise laama alla, takerdub see liikumine tihti, nii tekib pinnases pinge, mis vallandudes põhjustab ookeani põhjas maavärina. Kui ülemine laam pingest vabanedes ülespoole paiskub, kergitab see ka selle kohal olevat veemassi ja niiviisi tekivad ringlained, mis kihutavad suure kiirusega üle ookeani ja võivad maale jõudes põhju s-tada täieliku kaose.

PLAHVATAVAD SAARED Tsunamisid võivad põhjustada ka suured maalihked, kus tohutu pinnasemass langeb vette ja tekitab hiiglas-likud lained. Vulkaaniline saar võib samuti vallandada tsunami, kui see võimsa plahvatusega õhku lendab. Kui merevesi tungib vulkaani tulikuuma sisemusse, aurustub see silmapilkselt ja vulkaan lendabki õhku, tekitades lööklaine, millest saab tsunami. Viimane võib aga olla sama eluohtlik kui vulkaanipurse ise.

▶ KOLETISLIKUD LAINED Kui tsunami jõuab madalamasse vette, väheneb selle kiirus hõõrdumise tõttu vastu merepõhja, laine ise aga kogub kõrgust. Rannale jõudes pühib see teelt kõik ettejääva.

Madalas vees kogub laine kõrgust

◀ VULKAANILINE POMM 1883. aastal lendas Jaava lähedal paiknev Krakatau vulkaan õhku ja tekitas kohutava tsunami. Foto kujutab vana kraatri asemele vee alla tekkinud uue vulkaani veepealset osa.

PL

AN

EE

T M

AA

39

LIIKUV VEEMÜÜR Tsunami pole tavalise merelaine suurem variant. Sellel on väga suur lainepikkus,

mistõttu see möödub alles mitme minutiga, mitte sekundi-paariga. See näib tõusvat nagu erakordselt kõrge tõusulaine

ja langeb siis rannikule nagu kõrge veemüür ning ujutab kogu maastiku

täielikult üle.

Tsunami liigub suure kiirusega

Lööklaine kergitab merepinda ja tekibki tsunami

Põhjakerke kohalt saab alguse lööklaine

Ookeani põhi kerkib rebendi kohal järsult

PL

AN

EE

T M

AA

Tsunamid võivad läbida tohutuid vahemaid ja tuua siiski hävingut suurtele aladele. 2004. aastal India ookeanis Sumatra lääneranniku lähedal toimunud maavärin tekitas tsunami, mis nõudis 14 riigis üle 230 000 inimese elu.

RAHVUSVAHELISED KATASTROOFID

KAOS Tsunami käitub nagu kolossaalne voolav buldooser, mis purustab oma teel kõik. Vesi kannab kaasa kõik-võimalikku risu, mis suurendab selle hävitusjõudu veelgi – pole tõenäoline, et ükski sellesse sattunud inimene võiks eluga pääseda.

▲ HÄVITATUD LINN 2004. aasta tsunami hävitas suure osa Banda Acehi linnast Sumatral.

Pärast Enne

▲ TSUNAMI PURUSTUSJÕUD2011. aastal merepõhjas toimunud maavärin põhjustas tsunami, mis tegi Jaapani idarannikul määratut kahju.

Mägede teke Mägesid sünnitavad samad jõud, mis põhjustavad maavärinaid. Laamade kokkupõrke-kohas mandrilise laama serv murrutatakse ja tekivadki mäed. Seal, kus maakoor lõheneb, vajub osa maakoorest alla, nii et kahele poole jäävad järsud kaljuseinad. Sügavusest kõr ge male kerkiv sula magma tardub niisuguses alangus väga tugevaks kaljuks, mis võib paljanduda, kui seda ümbritsevad pehmemad kivimid erosiooni käigus minema kantakse.

PÕRKUVAD MANDRID Kui kaks mandrilaama põrkuvad, võib see põhjustada eriti suure kurrutuse, mille tagajärjel maakoor kasvab eriti paksuks. Tänapäeval võib seda näha Aasias, kus India tektooniline laam liigub põhja poole vastu Euraasia laamale kiirusega umbes 2,5 cm aastas.

◀ KÕRGED MÄED Lumega kaetud Andide tipud surus nii kõrgele Vaikse ookeani laam, mis ida poole liikudes surus end Lõuna-Ameerika laama alla.

KOKKUPÕRKEPIIRKONNAD Seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, murrutatakse mandrilise laama serv üles ja tekivad mäed. Just niisugused jõud sünnitasid Lõuna-Ameerikas Andide mäeahelikud. Samasuguse protsessi tagajärjena tekkisid rohkem kui 35 miljoni aasta eest Kaljumäed Põhja-Ameerikas.

PL

AN

EE

T M

AA

▼ MAAILMA KATUS India ja Euraasia laama kokkupõrke tulemusena on tekkinud maailma kõrgeim mäestik Himaalaja.

41

KALJUSED MÄED Titaanlik maakoore liikumine, mis tekitab mägesid, on sageli seotud protsessidega, mille käigus maakoore alla surutud kivimid sulavad. Sulanud kivimid kerkivad uuesti ülespoole ja tarduvad aegamisi pinna all. Aja jooksul võib erosioon nende pealt pehmemad kivimid ära kulutada ja nii paljanduvad suurejoonelised graniitmäed. Sama-suguse protsessi tagajärjel võivad paljanduda ammuste vulkaanide tardunud laavast koosnevad südamikud.

Pangasmäed

Liikuv maakoor

▼ GRANIITHIIGLANE Half Dome’i mägi Sierra Nevada ahelikus USA-s California osariigis kujutab enesest paljastunud hiiglaslikku graniit-massiivi, mis algselt tekkis sügaval maapinna all.

Need seitse mäge on maailmajagude kõrgeimad tipud.◾ Aasia Džomolungma (Everest): 8848 m, Himaalaja, Nepal/Hiina ◾ Lõuna-Ameerika Aconcagua: 6962 m, Andid, Argentina ◾ Põhja-Ameerika McKinley (Denali): 6194 m, Alaska ahelik, USA ◾ Aafrika Kilimanjaro: 5895 m, Kilimanjaro ahelik, Keenia ◾ Euroopa Elbrus: 5642 m, Kaukasus, Venemaa ◾ Antarktika Vinson: 4897 m, Ellsworthi mäed ◾ Okeaania Punack Jaya: 4884 m, Sudirmani ahelik, Uus-Guinea

KIIRFAKTE

Mõnes kohas liiguvad mandrilised laamad teineteisest eemale. Lahknemiskohas tekkiva rikke kohal vajuvad suured maakoore pangad allapoole, moodus-tades riftiorgusid. Nendest mõlemale poole jäävatest kaljudest kujunevad aga pangasmäed. Just niimoodi on tekkinud Suur Riftiorg Aafrikas.

PANGASMÄED

▼ JÄÄNUKMÄED Kunagised kõrged mäed Šoti mägismaal on järk-järgult kulunud madalateks ja ümarateks jäänukiteks.

Riftiorg

PL

AN

EE

T M

AA

KADUV VÄGEVUS Aja jooksul kuluvad kõik mäed madalaks. Nad vajuvad omaenese raskuse all kokku nagu märja liiva kuhil, samuti alluvad need erosiooni kulutavale toimele. Kui maakoore jätkuv liikumine katkeks, kaoks ajapikku kõik mäed.

FA

KT

E R

IIK

IDE

KO

HT

A

SSSSuuuuuurrruuussseeelllttt kkkooolllmmmaaaannnddddaalll mmmaaannndddrrriiillll aaannnnnnaaavvvaaaddddd tttooooooonnniii AAAAmmmeeeerrriikkkaa ÜÜÜÜÜhhhheeeeennnnddddrrrriiiiiiiiggggiiiidddd jjjjjaaaa KKKKaaaannnnaaaaaddddaaaa,,,, mmmmiiiiisss kkkkuuuuuuullluuuvvvaaadddd mmmaaaaaaiiiilllmmmmaaaaa ssssuuuuuuuuuurrriiimmmaaaattteee rrriiiikkkiiidddee hhhuullllkkkaaa. IIIIdddddaasss uuuuuuhhhhhuuuuvvvvaaaadddd PPPPPõõõõõõhhhhjjjjaaaa----AAAAmmmmeeeeeeeerrrrriiiikkkkkaaaaa rrraaannndduuu AAAttttllllaannndddddiii ooooooookkkkkeeeeaaaaannnnniiii,, llllläääääääännnneeessss aaagggggaaa VVVVaaaiiikkkkssssee oooookkkkeeaannnii vveeeeddddd. MMMMMaaaaannnnddddrrrriiii ppppõõõõõhhhhhjjjjjaaaaa---rrraaannnnnniiiikkkkuu mmmmooooooddddduuuussssttttaaaabbbb PPPPõõõõhhhhhjjjjaaaa---JJJJJääääääämmmmmmeeeeeerrrriiiii sssuuuuuuuuurrrreee jjjjjääääääääggggaaa kkkkaaaeetttuuuddddd GGGGGrrrrööööööööönnnniiiiimmmmmaaaaaaaagggggaaaaa... KKKKõõõõiiiiggggggeee kkkkkaaaauuuggggeeemmmaalll lllõõõuuunnnaaaassss oooonnnn sssseeeeiiiitttttssseeeee KKKKKeeessskkkk--

AAAAmmmmeeeeeeerrriiiikkkkaaa rrriiiiiiiiikkkkiiii jjjjjaaaa KKKKaaaaarrrriiiiiiiibbbbiiii mmmmeeeerrrreeee ssssaaaaaaaaaarrreeeeeddddd,,, kkkkuuuuuss iiillmmaaasssstttiiiikkkkkk oooonnnn ssssooooeeee aaaaaaaaasssstttttaaaa rrrriiiinnngggggiii...

▼▼▼ SSONONONONORORORAA A KÕKÕKÕKÕRBRBRBRB USUSUSUSA A AA eddeddelele aoosaasass s jaja MMMehehhhhihihihikokokok lllloooooodedededeososososasasasas lalalalaiuiuiuiubbb b kukukukuiviviviv jjjja a a a tututuuuulululininni e e SoSoSonoonorarra kkõrõrb.bb SSSiiiiiin nnnonn hhharara ulululdadad sesee ssagagagguauauauaararararo-o-o-o-o kakakakarnrnrnrneeeeeeeegigigigiakaaa akaktuut se aiaiainnun s kakaasvsvsvukoht.tt SSeee aaststeleldedegagagag ,, hihihihililililis-s-s-s-kekekekevavvavadedededel lll vavavavallglglgetetetee õiõiitetet gagaga kkkaeaeaetututud d suusuuuruu ppuuuuuu -kõkõrgrgrgunuunne e kakak ktktususs eeelalalalabb b b kukuukunininini 222200000000-a-aaasa taaseeksk .

251

FA

KT

E R

IIKID

E K

OH

TA

Ameerika Ühenddriigid

Kanada

Guatemala Belize El Sallllvaddddor

Pindala 9 826 6775 km2

Rahvaarv 318 mmiljonit Pealinn Washington, DC

Rahaühik USA dollark Riigikeel inglise

Oodatav eluiga 78 aastat

1776. aastal asutatud Ameerikka Ühend-riikide (USA) põhimõttelised alustalad on üksikisiku vabadus ja rahvaahääletusetulemusena moodustatud valittsus. Praegu uuuuuuuon USA maailma võimsaima mmajandusegaaaaaaa riik, rahvaarvult aga kolmandaal kohal. Riigi põhiosas on 50 osariigistt 48,

ülülülüllülülüllüllüüü ejejjejeejejejeejeejjäääääääääääääääääää nununununununnuddddddddddd d dd dd kkakakakakakakakkakaakkkskskskskkskkskksskskkskk ooooooooon nn n nnnnnnnnnnnnn AlAlAlAlllAlAlAAAAAlAlAlAlAAAlAAAAlAlAAlAA asasasassassassaaaaskkkakkakakkkakakkakkkaaka PPPPPPPPPPPPPõhõhõhõhõõhõhõhõhhhhhõhõhhhõ jajajajajajajjaajajaajajajjj -A-AAA-AA-AA-A-AAAAmememeemememmemmm erereerrererererrrreererikikkkiikikikikkkikikkiikkkkkaaaaaaaa a aaaloododdddetettipiiippipususuusus jjjjjjaaaaa HHaHaHHHaHaHaHaHaaHawawawwawawaaaawawaaiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ssssssssssaaaaaaaaaaaaaaaaaartrtrttrttrrtrtrteaeaeeaeaeaeaeaeaaahehehehhehhehehehheeh liliilililililililill kkkkkk kk k VaVaVVVaVaVaVaaVaVVaVVaaVaaikikkkikikikikikkkikikkkikkiiksseseeseseseeesesessssss s ssookeanis. USA hispaaniakkeelnl e e kokokkoguguuuguukkokkokokkokokokokookondndddnddndndndndddndnnddndndnd moodustab 13 protsenti rahvastikust ning kasvab kiiresti. Esimene afroameeeriklasest president Barack Obama valiti aametisse 2008. aastal.

Pindala 9 984 670 km2

Rahvaarv 34,3 miljonit Pealinn Ottawa

Rahaühik Kanada dollark Riigikeeled inglise ja prantsuse

Oodatav eluiga 80 aastat

Kanada on pindalalt maailma teine riik.Riik ulatub läbi kuue ajavööndi Newfound-landist idas kuni Briti Columbiani läänes.Põhjast piirab Kanadat Põhja-Jäämeri.Enamik kanadalasi on Suurbritanniast,Prantsusmaalt, Iirimaalt ja teistestkiEuroopa riikidest tulnud sisserändajate järel-

tulijad. Kanadas elab ka umbees miljon põliselanikku ehk indiaanlast. ÜhinenudRahvaste Organisatsiooni (ÜRRO) hinnan-gul on Kanada üks parimaid rriike, kus elada. Linnad nagu Vancouver, Toronto ja Calgary kuuluvad kõik kümmne maail-ma parimate elutingimustega linnade hulka.

Pindala 108 890 km2

Rahvaarv 14,8 miljonit Pealinn Guatemala Rahaühik ketsaalk

Riigikeel hispaaniaOodatav eluiga 70 aastat

Kunagise iidse maiade tsivilisatsioonikodumaa Guatemala on enamasti kõrgmaa. Üle poole guatemalalastest on maiade järeltulijad ja nad elavad enamasti mägismaal talupidajatena.Põllumajandus annab ligi veerandi Guatemala ekspordituludest.

Pindala 22 966 km2

Rahvaarv 300 000 Pealinn Belmopan Rahaühik Belize’i dollark

Riigikeel inglise Oodatav eluiga 72 aastat

Belize, mida varem teati kui Briti Hondu-rast, oli viimane Kesk-Ameerika riik, missaavutas (1981. aastal) iseseisvuse. Riigi idarannikul Kariibi meres on suuruselt maailma teine korallrahude süsteem. Belize on Kesk-Ameerika väikseima rahva-arvuga riik ning peaaegu pool selle terri-tooriumist on ikka veel metsa all.

Pindala 21 040 km2

Rahvaarv 6,2 miljonit Pealinn San Salvador Rahaühikud El Salvadori koloon, USA dollar

Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 72 aastat

Vaikse ookeani rannikul paiknev El Salva-dor on Kesk-Ameerika riikidest väikseim ja kõige tihedama asustusega. Riigi territooriu-mi läbivad kolme tektoonilise laama piirid,mis tähendab, et siin on sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Aktiivne vulkaanilinetegevus annab võimaluse kasutada suhteli-selt odavat geotermaalenergiat.

▲ MANHATTANI PILVELÕHKUJAD MANHATTANI PILVELÕHKUJADVäikseim, aga kõige tihedama asustusega linnaosa New Yorgi viiest linnaosast Manhattan on saar Hudsoni jõe suudmes. Manhattan on saar Hudsoni jõe suudmes.

▶ PRUUNKARUÜks maailma suurimaid maismmaaloomi pruunkaru elab Kanada mägiistes piirkonda-des. Inimese majandustegevus, näiteks metsa ülestöötamine, mõjutab karudde elukeskkonda ja vähendab nende arvu.

252

FA

KT

E R

IIIK

IDE

KO

HT

A

ta RicaCost

Pindala 51 100 km2

Rahvaarv 4,7 miljonitPealinn San José Rahaühik Costa Rica koloon kRiigikeel hispaaniaOodatav eluiga 79 aasta

on väike Kesk-Ameerika riik Costa Rica

Põhja-Ameerika mandri lõunatipu lähedal.Riigist ida poole jääb Kariibi meri ja läänepoole Vaikne ookean. Kuni 1821. aastanioli Costa Rica Hispaania võimu all, täielik sõltumatus võideti kätte aga 1838. aastal. Rahvastiku enamuse moodustavad osaliselthispaania päritolu mestiitsid, põliselanikkeindiaanlasi on kõigest 35 000. Põhiliselträägitakse hispaania keelt, aga levinud on ka kreooli inglise keel. Riigi tähtsaimadmajandusharud on kohviubade kasvatus, tehnoloogiatööstus ja turism. Üle 90 prot-sendi Costa Ricas tarbitavast elektrist saadakse taastuvatest allikatest.

◀ LMNE PUUKONN PUNASIs punaste silmade poolest tuntud Oma pungisne puukonnerksavärvilin Agalychnis callidryas Rica rannikul tiikide, jõgede ja elab Costa Ral puude otsas. Ta toitub putuka-ojade lähedaüüab oma pika kleepuva keelega.test, keda pü

Varvaste otsas olevad iminapad võimaldavad Varvaste otsahästi puude otsas ronida.Mehhiko

Pindala 1 972 550 km2

Rahvaarv 118 miljonit PealinnPealinn MéxicoMéxicoRahaühik Mehhiko peeso k

Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 74 aastat

Kõige suurema hispaaniakeelse elanikkonna-ga riik maailmas Mehhiko jääb USA ja ülejäänud Ladina-Ameerika (nii nimetatakse riike, kus räägitakse peamiselt hispaania võiportugali keelt) vahele. Kuni 16. sajandini valitsesid Mehhikot asteegid, siis aga läks see ligi 300 aastaks Hispaania koloniaalimpee-riumi koosseisu. Suur-México, kuhu lisaks

pealinnale kuuluvad veel 18 eeslinnaring-konda, on üks maailma suurimaid metro-pole. Mehhiklaste rahvuslik identiteet onpkujunenud euroopaliku ja põlisrahvaste kultuuri koosmõju tulemusena. Lisaks hispaania keelele räägitakse ka nahuatli, maia ja tzeltali keelt. Kuigi Mehhiko on ülemaa-ilmse tähtsusega naftatootja, on nafta eksport viimastel aastatel langenud ja riigis süveneb majanduslik ebavõrdsus. Üle 44 protsendi rahvastikust jääb allapoole rahvusliku vaesuse piiri. Põlisrahvaste kogukonnad elavad enamasti maal ja kuuluvad kõige raskemas olukorras olevatesse rühmadesse.

▼ CHACMOOL MÉXICOSChacmool on skulptuur, mis kujutab pool-lamavas asendis meest, kes hoiab käes kausi-kujulist anumatkujulist anumat. Chacmool’ Chacmool e raiusid kiviste raiusid kivist põliselanikud indiaanlased ja neid on välja kaevatud mitmel pool Kesk-Mehhikos.

253

FA

KT

E R

IIKID

E K

OH

TA

Kuuba

Nicaragua

aJamaica

PanamaHonduras

Bahama

Pindala 110 860 km2

Rahvaarv 11,3 miljonitPealinn Havanna Rahaühik Kuuba peesok

Riigikeel hispaaniaOodatav eluiga 78 aastat

Kuuba vabariik asub Kariibi mere suurimalsaarel. Kuubal on kolm mägist piirkonda: Sierra Maestra, Sierra de los Órganos ja Sierra Sierra de Trinidad. Viljakatel madalikel kasvataatakse suhkruroogu ja riisi. Alates 1959. aastast on Kuuba ühepartei süstee miga kommunisstlik

riik, mida juhtis kaua Fidel Castro. 2008. aastal võttis riigitüüri üle tema nooremvend Raúl Castro. Kuuba elustandard langes dramaatiliselt 1990. aastatel, kui kommu-nistlik kord Ida-Euroopas – varem olid sealsed riigid Kuuba peamised partnerid– kokku varises. Sellest ajast saadik on maalt lahkuda soovijate arv järsult tõusnud.

Pindala 129 494 km2

Rahvaarv 5,9 miljonitPealinn Managua Rahaühik Nicaragua córdobak

Riigikeel hispaaniaOodatav eluiga 72 aastat

Nicaragua paikneb otse Kesk-Ameerika südames. Riik jaguneb kolmeks geograafi lisekspiirkonnaks: Vaikse ookeani äärne madalik,jahedam sademeterikas kõrgmaa ja Kariibi mere rannikumadalik. Ligikaudu kolmandik rahvast elab pealinnas Managuas. Põlisrahva miskito hõimud ja Aafrika orjade järeltulijad elavad peamiselt Kariibi mere rannikul.

Pindala 10 990 km2

Rahvaarv 2,9 miljonit Pealinn Kingston Rahaühik Jamaica dollar kRiigikeel ingliseOodatav eluiga 71 aastat

ar Kariibi meres 145 JJJaJaJaaJJaJ mmamaicica a on sauubast lõunas. Enamik kikkikilolomemeetrit Ku

n Aafrika päritolu, lisaksjajamaicalasi onalaste, hiinlaste ja euroop-väväikesed indiannad. Jamaica muusika on llaste kogukonaailma. kuulus üle ma Ska, ragga ja a reggae

muusikastiilid on sündinud Jamaica muusikastiilidpealinna Kingstoni vaestekvartalites.

Pindala 78 200 km2

Rahvaarv 3,6 miljonit Pealinn PanamáRahaühikud balboa

ja USA dollar Riigikeel hispaania

Oodatav eluiga 75 aastat

Panama on seitsmest Kesk-Ameerika riigist lõunapoolseim. 40 protsenti riigist katab vihmamets, mis paraku on hävimisohus. Alates 1999. aastast on Vaikset ja Atlandi ookeani ühendav tähtis rahvusvaheline laevatee Panama kanal Panama riigi kontrolli all.

Pindala 112 090 km2

Rahvaarv 7,8 miljonitPealinn Tegucigalpa Rahaühik lempirak

Riigikeel hispaaniaOodatav eluiga 70 aastat

Honduras on Guatemala ja Nicaragua vahel paiknev mägine riik. Lõunas ulatubsee lühikesel lõigul Vaikse ookeani äärde, märksa pikem on aga Kariibi mere rannik põhjas. Tegu on vaesuselt eelviimase Kesk-Ameerika riigiga, kus umbes 60 protsentielanikest jääb allapoole rahvusliku vaesusepiiri.

Pindala 13 940 km2

Rahvaarv 300 000Pealinn Nassau Rahaühik Bahama dollark

Riigikeel inglise Oodatav eluiga 73 aastat

Bahama Ühendus on 700 suuremastja väiksemast saarest koosnev arhipelaaag – nii nimetatakse suurt veeala, kus on palju saari. Saarestik asub Atlandi ookeeani lääneosas Kuubast kirdes. Kaks kolmann-dikku rahvastikust elab New Providencce’i saarel pealinnas Nassaus. Bahama on üks ükspuhkajate lemmikpaiku.

▶▶ KLASSIKALISED AUTOD HAVANNAS KLASSIKALISED AUTOD HAVANNAS Kuuba pealinna Havanna tänavad on täis 1950. aastate autosid. Taksofi rmad korraldavad nende autodega, mis on hästi hooldatud ja heas seisundis, ringsõite linnas.

▲ TARO Köögivili taro on põhilisi Jamaiicaalllll kasvatatavaid kultuure. Selle lehtedest valmistatakse populaarset toitu nimega callalooll l , mida süüakse meelsasti kõikjal id k l i kõikj lKariibi mere saartel.