Veriora Vallavolikogu 28.06.2011

määrus nr 12 „Veriora valla

jäätmekava aastateks 2011-2015“

LISA 1

Veriora valla jäätmekava aastateks 2011-2015

§ 1. Sissejuhatus

(1) Veriora valla jäätmekava aastateks 2011-2015 hõlmab Veriora valla haldusterritooriumi.

Jäätmekava on omavalitsuse jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab

jäätmekäitluse arengusuunad aastani 2015.

(2) Jäätmekava üldine eesmärk on:

1) Veriora valla jäätmehoolduse korrastamine, see tähendab keskkonnaohutuma,

majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärkide seadmisel

on lähtutud Riigi 2008-2013.a. jäätmekavas ning teistes kehtivates jäätmemajandust

reguleerivates õigusaktides seatud eesmärkidest.

2) Veriora valla jäätmekava sisaldab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet

jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid

aastateks 2011-2015 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning

investeeringuvajadused jäätmemajanduse arendamiseks.

(3) Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest, mis

kuuluvad “Jäätmeseaduse” reguleerimisalasse.

(4) “Jäätmeseadus¹” reguleerimisalasse ei kuulu ja jäätmekavas ei käsitleta järgmisi jäätmeliike

(JS § 1 lg 1¹ ja lg 2) ja jäätmekavas ei reguleerita jäätmeliike, mis on reguleeritud teiste

seadustega või Euroopa Liidu määrustega:

1) välisõhku heidetavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja

transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid;

2) ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui

on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see

välja kaevati;

3) radioaktiivsed jäätmed kiirgusseaduse tähenduses;

4) lõhkematerjali jäätmed lõhkematerjaliseaduse tähenduses;

5) loomade väljaheited, põhk ja muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest

või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või

biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega

ohusta inimese tervist;

6) veemajanduse ja veeteede majandamise, üleujutuste ärahoidmise, üleujutuste ja põudade

mõju leevendamise või maaparanduse eesmärgil pinnavees ümber paigutatud setted, kui on

tõendatud, et need setted ei avalda kahjulikku toimet.

7) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja

arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;

8) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete muuks otstarbeks kui inimtoiduks

toodete käitlemine.

(5) Kava realiseerimine sõltub lisaks Veriora vallas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-

eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat

dokumenti perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada.

§ 2. Veriora valla üldiseloomustus

2.1. Asend ja asustusmuster

(1) Veriora vald paikneb Põlva maakonna kaguosas. Idast piirneb Veriora vald Mikitamäe

vallaga, kagust Orava vallaga, edelast piirneb Veriora vald Lasva vallaga, läänest Põlva

vallaga. Valla põhjapiir ühildub Räpina vallaga. Vallakeskusest Verioralt on lähimate linnadeni

Räpinani 14 km, Põlvani 24 km, Võruni 32 km. Veriora vallas on 30 asustatud punkti, nende

loetelu on toodud tabelis 1

2.2. Looduskeskkond

(1) Veriora valla lääneossa jääb rohkete laugaste ja soosaartega Meenikunno raba, kuhu on

moodustatud Meenikunno maastikukaitseala. Meenikunno raba ja Võhandu jõe ürgorg on

kantud ka Natura 2000 eelvalikuala nimistusse.

(2) Samuti asub Veriora valla territooriumil mitu ilusa loodusliku keskkonnaga järve -

Nohipalu Mustjärv ja Valgejärv, mis on suvisel suplushooajal suure külastatavusega. Üheks

valla külastusmagnetiks on kindlasti ka Ilumetsa meteoriidikraatrid. Vallast voolab läbi Eesti

pikim, Võhandu jõgi, millel toimuvad suvisel ajal kanuumatkad.

(3) Aluspõhjaks on Veriora vallas kamar-leetmuld, leedemuld, soostunud leetmuld ja

erosioonist mõjutatud mullad.

2.3. Maakasutus

(1) Veriora valla üldpindala on 20330 ha, sellest metsa 10500 ha, haritavat maad ligikaudu

4400 ha, looduslikke rohumaid ligikaudu 1300 ha, õuemaad ligikaudu 130 ha, muud maad

4000 ha.

(2) Veriora valla üldpindalast on riigimaad 29,5 %, sellest enamus (6000 ha) on riigimetsa.

Joonis 2 Veriora valla üldpindala jaotus (1. märts 2011 andmed).

2.4. Rahvastik ja elamumajandus

Tabel 1 Valla elanike arv asulate lõikes seisuga 01.01.2011a.

Asula Elanikke

Veriora* 490

Lihtenstein 14

Väike-Veerksu 48

Võika 29

Kirmsi 28

Pahtpää 100

Kullamäe 8

Männisalu 35

Kikka 26

Nohipalu 23

Vändra 33

Verioramõisa 65

Asula Elanikke

Laho 17

Jõevaara 7

Mõtsavaara 6

Valla tähtsusega sissekirjutus 4

Viluste 126

Haavapää 11

Vinso 13

Soohara 39

Sarvemäe 15

Süvahavva 43

Vareste 24

Kunksilla 13

Leevi* 194

Jõeveere 25

Viira 21

Himmiste 20

Koolmejärve 2

Koolma 6

Timo 7

Kokku 1492

* suuremad korterelamute piirkonnad

(1) Märkimisväärseid suvilapiirkondi vallas pole, ka endised suvilad on praegu suuremalt osalt

asustatud aastaringselt. Suvel käib vallas hulgaliselt matkajaid ja puhkajaid.

(2) Peamised elamutüübid on vallas paljukorterilised elamud ja ühepereelamud. Veriora vallas

on kaks suuremat korterelamute piirkonda (Veriora ja Leevi).

(3) Maapiirkondades on korterelamuid vähem ja need on väiksemad, mõned vaid paari

korteriga. Peamiselt asuvad need hajaasustusega külades (Viluste, Nohipalu ja Soohara).

Muukeelset rahvastikku on valla elanikkonnast 3%.

2.5. Tööhõive ja sissetulekud

(1) Valla tööealisest elanikkonnast ca 150 on tegevad põllumajanduses, tööstuses ca 130

inimest, ca 175 inimest on hõivatud teenindussektoris. 93 valla elanikku käivad tööl väljaspool

valda. Registreeritud töötuid on 01.01.2011. a seisuga kokku 85, mis moodustab ca 10%

tööealisest elanikkonnast.

Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal keskmine brutopalk Lõuna-Eestis töötaval kodanikul

721€.

(2) Veriora valla rahvastiku arv järgib Eesti maavaldade üldist vähenemistrendi, mis on tingitud

negatiivsest loomulikust iibest ja maapiirkondadest linnadesse rändamisest.

(3) Tööhõive ja sissetulekud on näitajad, mis mõjutavad ka jäätmehoolduse arengut, sest

madala sissetulekuga piirkondades on elanikel raskem kanda kaasaegse jäätmehooldusega

seotud kulusid.

2.6. Sotsiaalsfäär

(1) Valla keskuseks on Veriora alevik, kus asuvad elanikkonda teenindavad asutused-

sidejaoskond, Raamatukogu- Külakeskus koos perearstipraksise ja päevakeskusega, Veriora

kultuurimaja, noortekeskus, laululava ja kauplus. Viluste külas asub põhikool, milles paikneb

kahe rühmaga lasteaed „Õnneseen“. Leevi külas asuvad raamatukogu, rahvamaja, hooldekodu

ja vabaõhukeskus.

2.7. Ettevõtlus

(1) Suurim tööstusharu Veriora vallas on puidutööstus. Tegeldakse peamiselt saematerjali

tootmisega. Suurimad ettevõtted ja tööandjad Veriora vallas on Puit ja Mets OÜ, RMK

Ilumetsa Metskond, Lignator AS, Tani Mets AS, Veriora Vallavalitsus koos hallatavate

asutustega (Veriora Noortekas, Leevi Hooldekodu, Viluste Põhikool), Haameri Talu, Oidermaa

Talu, FIE Aivar Peedosk.

(2) Põllumajanduses on peamised suunad seakasvatus ja teraviljakasvatus. Suurimad

põllumajandustootjad Veriora vallas on Haameri talu (teravilja- ja seakasvatus) ja Oidermaa

talu (teraviljakasvatus ja seemneteravilja kasvatus).

§ 3. Jäätmemajanduse õiguslikud alused

3.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus ja nendest tulenevad nõuded

(1) Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, mis võeti Riigikogus vastu 28.

jaanuaril 2004. aastal. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest

raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L

194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78,

26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377,

31.12.1991). Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva

arengu põhimõtteid ja arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiividest

lähtuvate kohustustega.

(2) Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks

koostatakse üleriigiline ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi

Riigikogu kiitis 29. mail 2008 heaks Riigi jäätmekava 2008-2013, mis hõlmab kogu riigi

territooriumi, käsitleb riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ning sisaldab ka

maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi. Riigi jäätmekava kui jäätmehoolduse

arengukava hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitleb riigi territooriumile toodavaid ja sealt

välja veetavaid jäätmeid, jäätmekäitluse riikidevahelist optimeerimist ja jäätmealast koostööd ja

seal antakse hinnang majanduslike ja muude hoobade kasutamise kasulikkusele ja sobivusele

jäätmeprobleemide lahendamisele.(JS § 40 lg 1).

(3) Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma

haldusterritooriumil omavalitsuse ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele

kehtestatud järgmised olulisemad õigused ja kohustused:

1) jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lg 2);

2) kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sorteerimist, sealhulgas liigiti kogumist, et

võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31);

3) jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava

(§ 39);

4) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa,

mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme

kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi

jäätmekavas sätestatut (§ 42);

5) kui Riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku

omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava

ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lg 3);

6) kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt

äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult

asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ja esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse

jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lg 4);

7) kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises

tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, v.a

probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus. (§ 65 lg 2). Tootja on kohustatud tagama

tema turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või

nende kõrvaldamise ja omama selle täitmiseks piisavalt tagatist. Tootja võib valida, kas ta

täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või

ühineb tootjate ühendusega.(JS § 26 lg 1);

8) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige

prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti

kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka

teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete

täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.(JS § 66 lg 2).

9) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus

iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt

riigihangete seaduses sätestatust. (JS § 67 lg 1)

10) jäätmeveopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab

jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suure kui

30 000 (§ 67 lg 3);

11) [Kehtetu – jõust. 01.02.2012] (JS §69lg 3)

12) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohalikus omavalitsuse üksuses

kehtestatakse volikogu määrusega. (JS § 71 lg 1);

13) “Jäätmeseaduse¹” § 120-126¹¹ nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse

karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Väärtegude kohtuväline menetleja

on:

1) Keskkonnainspektsioon;

2) politseiasutus;

3) valla- või linnavalitsus .(JS § 127 lg 1 ja lg 2).

.

(4) Lisaks tuleb järgida järgmisi jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid:

1) jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude

jäätmekäitlus moodustega võrreldes ülemäära kulukas;

2) rakenda loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat,

sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suure ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;

3) jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina;

4) jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas

tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas;

5) jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestuvate olmejäätmete hulgas olla

biolagunevaid jäätmeid:

5.1) üle 45 massiprotsendi alates 2010.a. 16. juulist;

5.2) üle 30 massiprotsendi alates 2013.a. 16. juulist;

5.3) üle 20 massiprotsendi alates 2020.a. 16. juulist.

6) tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtoodetest

tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on

patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja

elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud,

edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja nende

taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja.

(5) Elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv (2002/96/EÜ) kohaselt on püstitatud eesmärgiks

koguda kodumajapidamistest 31.12.2006.a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta

aastas. Uutele liikmesriikidele, sh Eestile on tehtud erand, mille kohaselt tuli vastav sihtarv täita

hiljemalt 2008.a. detsembriks.

(6) Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks haldusterritooriumil

pakendi- ja pakendjäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse

jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendjäätmete kogumise ning

taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§

15 lg 2).

(7) Alates 2009.aasta 1. jaanuarist tuleb pakendjäätmeid taaskasutada järgmiselt (§ 36):

1) pakendjäätmete kogumassist vähemalt 60% kalendriaastas;

2) pakendjäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55% ja mitte rohkem kui 80%

kalendriaastas;

(8) Keskkonnatasude seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel

ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

(9) Keskkonnajärelvalve seadus kehtestab riiklikku keskkonnajärelvalvet teostavate ja juhtivate

ning riiklikule järelvalvele allutatud isikute õigused ja kohustused.

(10) [Kehtetu – jõust. 01.02.2012]

(11) Lisaks seadustele reguleerivad kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust ka mitmesugused

määrused. Jäätmeseadusest tulenevaid määruseid on kehtestanud nii Vabariigi Valitsus kui ka

keskkonnaminister.

(12) Keskkonnaministri määruse 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

nõuded” kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid

jäätmeid.

(13) Vastavalt ravimiseadusele tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikud jäätmed hävitada

(kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omavas

ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavatele isikutele peavad kõlbmatuid

ravimeid tarbijalt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka

veterinaarapteek.

3.2. Vabariigi Valitsus on kehtestanud:

6. aprilli 2004. a määrusega nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”;

6. aprilli 2004. a määrusega nr 103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise korra”;

26. aprilli 2004. a määrusega nr 121 “Ohtlike jäätmete käitlus litsentsi andmise,

muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute

tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vormi”;

26. aprilli 2004. a määrusega nr 122 “Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate

tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused,

mille puhul jäätmeluba ei nõuta”;

7. augusti 2008. a määrus nr 124 “Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise,

tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning

sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad”;

23. juuli 2009. a määrus nr 135 "Probleemtooteregistri põhimäärus"

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr 79 “Mootorsõidukitest ja nende osadest

tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise

nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad”;

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr 80 “Rehvidest tekkinud jäätmete

kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“.

3.3. Keskkonnaminister on kehtestanud:

15. aprilli 2004. a määrusega nr 17 “Metallijäätmete täpsustatud nimistu”;

20. aprilli 2004. a määrusega nr 18 “Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku

või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid”;

21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete , mille

vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded”;

22. aprilli 2004. a määrusega nr 25 “Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle

sisaldavate jäätmete käitlus nõuded”;

26. aprilli 2004. a määrus nr 26 “Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks

tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning

jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm

ning jäätmeloa vormi”;

29. aprilli 2004. a määrus nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise

kord”;

4. juuni 2004. a määrus nr 66 “Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise,

kasutamise ja sulgemise nõuded”;

8. juuli 2004. a määrusega nr 89 “Romusõidukite käitlusnõuded”;

9. veebruari 2005. a määrus nr 8 “Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon,

registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete

vastavusnäitajad”;

15. veebruari 2005. a määrus nr 10 “Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete

või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende

vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused”;

20. jaanuari 2006. a määrus nr 6 “Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja

keskkonnakompleksloa vormid”;

16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete

liigitamise alused”;

2. juuli 2007. a määrus nr 49 “Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud

nimistu”;

10. jaanuari 2008. a määrus nr 5 “Kasutatud patareide ja akude käitlus nõuded”;

25. septembri 2008. a määrus nr 41 “Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja

koostamise, edastamise ja registreerimise kord”;

13. veebruari 2009. a määrus nr 12 “Meetme Jääkreostuse likvideerimine endistel

sõjaväe- ja tööstusalade“ tingimused.

3.4. Veriora valla jäätmekäitlusalased õigusaktid

(1) Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktidena

jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend.

Veriora vallavolikogu 29.05.2008 määrusega nr 15 kinnitati “Veriora valla

jäätmehoolduseeskirja uus redaktsioon”, mille lisa 1 on “Ehitus- ja lammutusprahi

käitlemise nõuded” ja lisa 2 on “Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete

käitlemise kord” ning lisa 3 on “Jäätmete vastuvõtukohad Veriora vallas” .

(2) Eeskiri määrab jäätmekäitluse üldnõuded, jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

jäätmekäitlusel, jäätmete kogumise nõuded, pakendi ja pakendjäätmete kogumise nõuded,

jäätmete veo ja kõrvaldamise, olmejäätmete kompostimise nõuded ja jäätmekäitluse tehnilised

nõuded.

Nimetatud määrust on muudetud Veriora vallavolikogu 26.02.2009 määrusega nr 6.

Veriora vallavolikogu 27.04.2006 määrus nr 11 “Jäätmekava kinnitamine”;

Veriora vallavolikogu 30.01.2007 määrus nr 1 “Korraldatud jäätmeveo rakendamiseks

veopiirkonna, jäätmeliikide, vedamise sageduse, jäätmekäitluse kohtade ja jäätmeveo

piirhinna kehtestamine”;

Veriora vallavolikogu 21.02.2008 määrus nr 4 “Veriora vallavolikogu 30.01.2007

määruse nr 1 muutmine”;

Veriora vallavolikogu 26.02.2009 määrus nr 7 “Veopiirkonna, jäätmeveo teenustasu

piirmäära, jäätmeveo aja ja käitluskohtade muutmine”.

Veriora vallavolikogu 29.03.2007 määrus 9 “Veriora valla jäätmevaldajate registri

pidamise põhimäärus”.

§ 4. Veriora valla jäätmekäitluse ülevaade ja jäätmete liigitus

4.1. Ülevaade korraldatud jäätmeveost ja piirkonnad

(1) Vastavalt “Jäätmeseadusele” on jäätmehoolduse (st jäätmealase teabe levitamine,

jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on

vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset) arendamine kohaliku

omavalitsusorgani korraldada.

(2) Konkreetselt seab “Jäätmeseadus” rohkem kui 1500 elanikuga kohalikele omavalitsustele

kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu (kehtestades samas jäätmeliigid, millele

korraldatud jäätmevedu kohaldatakse) ning korraldada kodumajapidamises tekkivate ohtlike

jäätmete kogumise ja nende üleandmise jäätmekäitlejatele.

(3) Veriora valla elanike arv on alla 1500, seega jäätmeseaduse järgi puudub kohustus

korraldada korraldatud jäätmevedu. Veriora vallas on korraldatud jäätmevedu ennast

õigustanud ja seda jätkatakse ja arendatakse ka edaspidi. Jäätmeveo piirkonnaks on Veriora

valla haldusterritoorium jäätmeveo ajaks 6.00 kuni 22.00.

(4) Arendamise aluseks on vastav ülevaade olemasolevast olukorrast.

(5) Kavas on olemasoleva olukorra kirjeldamisel kasutatud vallavalitsuselt saadud

informatsiooni, Keskkonnaregistri, Keskkonnateabe Keskuse andmeid ja muid asjakohaseid

materjale.

(6) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete (milles võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke

jäätmeid) kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohtadesse. Kuid

lisaks olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogustele vaadeldakse käesolevas jäätmekavas ka

mõningaid teisi levinud jäätmeliike ja nende koosseisu.

Lisa 2 Veriora vallas 2009. aastal tekkinud/kogutud tavajäätmete kogused (tonnid aastas)

jäätmeliikide kaupa. (Keskkonnaregister. Keskkonnateabe Keskus, 2010).

4.2. Olmejäätmed

(1) Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii

kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu

elanikkond.

(2) Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on

tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas

käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti

sõltub olmejäätmete koostis aastaajast.

(3) Veriora vallas ei ole uuritud olmejäätmete koostist. Tuginedes teistele Eestis korraldatud

uuringutele ja 2007-2008 aastal Säästev Eesti Instituut (edaspidi SEI) läbi viidud

sortimisuuringu ”Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate

jäätmete osas) koostise ja koguste analüüs“. Uuringu raames analüüsiti jäätmete koostist eraldi

nii suurlinnade, väikelinnade kui ka maapiirkondade lõikes.

(4) Uuringu tulemusena selgus, et kõige suurema osakaalu (36,65%) segaolmejäätmetest

moodustavad biojäätmed (köögijäätmed, aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgnevad

plastijäätmed (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp.

Tabel 2 Veriora vallas tekkinud/kogutud prügi (segaolmejäätmed) 2007-2009 (t/a)

(Keskkonnaregister. Keskkonnateabe Keskus, 2010)

2007 2008 2009

121,37 165,66 180,97

4.3. Pakend ja pakendjäätmed

(1) Pakendid ja nende kasutamisel tekkinud jäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on

viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa

pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel täies mahus

välja kujunenud.

(2) Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud

pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis

sorteeritakse elanike poolt ning kogutakse (ostetakse kokku ) nn. taarapunktides (pakendi

müüja, tarnija või maaletooja ) vahendusel.

(3) Pakendijäätmeid iseloomustab väike tihedus: olmejäätmete massist moodustavad nad

umbes 30%, mahust aga kuni 60%. Kõige rohkem tekib paber- ja papp- pakendit, mis

moodustab poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju tekib ka

klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast

klaasist ja plastpakend 80% olmejäätmete hulgas olevast plastikust. Vähem tekib komposiit-,

metall- ja puitpakendeid.

Tabel 3 Veriora vallas kogutud pakendijäätmed 2007-2009 (t/a) (Keskkonnaregister.

Keskkonnateabe Keskus, 2010)

Jäätmekood Jäätmete nimetus 2007 2008 2009

15 01 02 Plastpakendid 4,447 4,43 5,649

15 01 04 Metallpakendid 0,349 0,489 0,612

15 01 06 Segapakendid - 0,829 4,02

15 01 07 Klaaspakendid 2,863 5,357 1,493

Tabel 4 Veriora vallas asuvate segapakendikonteinerite asukohad.

Aadress Pakendi

liik

Konteineri

maht m³

Konteinerite

arv

Teenindaja Finantseerija

Veriora

Jaama tn

kauplus

Koit

segapakend 0,8 1 Ragn –

Sells AS

ETO

Veriora

jäätmejaam

segapakend 0,6 1 Cleanaway

AS

Eesti

Pakendiringlus

Veriora

jäätmejaam

segapakend 2,5 1 Ragn –

Sells AS

ETO

Veriora

jäätmejaam

segapakend 4,5 1 Cleanaway

AS

ETO

Veriora

jäätmejaam

klaaspakend 4,4 1 Ragn –

Sells AS

ETO

Viluste

tankla

Mahta

Kütus

segapakend 0,6 1 Ragn –

Sells AS

ETO

Leevi

kauplus

segapakend 2,5 1 Ragn –

Sells AS

ETO

Leevi

kauplus

segapakend 0,8 1 Cleanaway

AS

Eesti

Pakendiringlus

(4) Segapakendikonteinerisse on elanikel võimalik tuua metallist, plastist, klaasist pakendeid

ning mahla- ja piimakartonge. Konteinerisse sobivad ka kilekotid, toidu- ja joogipakendi

metallkaaned ja -korgid.

4.4. Biolagunevad jäätmed

(1) Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad

jäätmed, mille hulka kuuluvad näiteks köögi- ja sööklajäätmed, aia- ning haljastujäätmed,

reoveesete, määrdunud vanapaber ja –kartong.

(2) Biolagunevate köögijäätmete iseloom on teistest biolagunevatest jäätmetest erinev (nt

suuremad lõhnaprobleemid), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete kogumiskonteinereid

tühjendada vähemalt korra nädalas. Aia- ja haljastujäätmete puhul on tegemist hooajaliselt

tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele

biolagunevate jäätmete kompostimisplatsile.

(3) Tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest on oluline vähendada prügilasse ladestatavate

biolagunevate jäätmete hulka. “Jäätmeseaduse” kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate

olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid:

1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist (tähtaeg möödas);

2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;

3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist;

(4) Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata Veriora vallas tekkivate

biolagunevate jäätmete kogust.

4.5. Paber- ja papijäätmed

(1) Paberi- ja papijäätmed moodustavad olmejäätmete hulgast keskmiselt 19 %. Seejuures on

ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja kaugküttega elamutes suurem.

Reaalselt tekkivad paberijäätmete hulgad on suuremad kui 19 % olmejäätmetest, seda nii

põletatava kui eraldi kogutava vanapaberi arvelt. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue

paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kuivana kokku koguda.

Tabel 5 Veriora vallas 2007-2008 t/a tekkinud/kogutud paber ja kartongpakendid

(Keskkonnaregister. Keskkonnateabe Keskus, 2010 )

Jäätmekood Jäätmenimetus 2007 2008

15.01.01 Paber- ja kartongpakendid 9,841 3,481

(2) Paberi- ja papikonteiner asub jäätmejaamas, kuhu on võimalik valla elanikel paberi- ja

papijäätmeid üle anda.

4.6. Kompostitavad jäätmed

(1) Kompostitavad jäätmed moodustavad uuringute põhjal ca 40 % segaolmejäätmetest

(toidujäätmed ning haljastusjäätmed ). Veriora vallas võib nende osakaal jäätmete hulgas

mõnevõrra erineda. Ühest küljest tekib ilmselt rohkem aia- ja haljastusjäätmeid, aga teisest

küljest ei satu need kõik olmejäätmete konteinerisse, kuna eramajades on võimalus

biolagunevaid jäätmeid oma krundil kompostida. Avalikel haljasaladel ja kalmistul tekkinud

biolagunevad jäätmed kogutakse kalmistu juures paiknevale kompostimisalale.

(2) Köögijäätmete eraldikogumist korruselamute juurest hetkel ei toimu, kuna puudub vastav

kogumissüsteem. Hajaasutuses komposteerivad elanikud köögijäätmeid kinnistupõhiselt

kompostrites (Veriora vallavalitsuse andmed).

4.7. Reoveesette käitlemine

(1) Käitlemata reovee- ja septiku sette ladestamine põldudele on keelatud. Sette sobivuse

määramiseks tuleb võtta setteproove. Olemasolevate andmete kohaselt ei ole seda Veriora

vallas tehtud.

(2) Veriora asula ühiskanalisatsioonist tulevat reovett puhastatakse biopuhastis BIO-50, mis

asub Võru- Räpina maantee ääres. Järelpuhastina toimib biotiik 3300 m2. Viluste Põhikoolis

tekkiv reovesi puhastatakse reoveepuhastis Mit-6,8. Teistes külades asuvate korterelamute

reovesi kanaliseeritakse kohalikesse settekaevudesse (Veriora vallavalitsuse andmed).

4.8. Ehitus- ja lammutusjäätmed

(1) Ehitus- ja lammutustegevus toob paratamatult kaasa jäätmete tekke. Ehitus- ja

lammutusjäätmetes sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada

nagu segaolmejäätmetes olevat. Potentsiaalselt võivad ehitusjäätmed sisaldada ka ohtlikke

aineid nagu asbest, keemiliselt töödeldud puit jne. Ehitus- ja lammutusjäätmeid on tihti ka

olmejäätmete kooseisus.

(2) Ehitusjäätmetest moodustab hinnanguliselt mineraalne materjal (tellis, betoon, klaas jm) 50

%, puit 40 % ning metall 10 %.

(3) Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad. Osa jäätmetest kõrvaldatakse

tekkekohas, näiteks põletatakse või kasutatakse ehitusmaterjalina teistel objektidel (suures osas

pinnase täiteks). Ehitusjäätmete kasutamine keskkonnaseisundi parandamiseks, pinnasetäiteks

on suuremahuliste tööde puhul lubatud vaid pärast jäätmekäitleja registreerimist

Keskkonnaametis.

(4) Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh

nende kasutatud tühitaara ja nimetatud jäätmetega, immutatud materjalid jms. naftaprodukte

sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike

jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(5) Veriora vallas koguti 2009.a. 85,0 tonni aastas ehitus- ja lammutussegaprahti

(Keskkonnaregister. Keskkonnateabe Keskus, 2010 )

4.9.Ohtlikud jäätmed

(1) Veriora valda iseloomustab eelkõige koguseliselt kui ka sortimendilt vähene ohtlike

jäätmete teke. Valdavalt on tegemist olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega. Spetsiifilisi

tööstusprotsessides tekkivaid ohtlikke jäätmeid tekib vähe.

4.9.1. Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtetes

(1) Vastavalt riiklikule ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kontseptsioonile on ettevõtluses

tekkinud ohtlike jäätmete kogumine ning üleandmine käitlejale ettevõtja kohustuseks. Ettevõtja

võib vedada oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed omavahenditega käitlusesse, kuid sellisel

juhul peab ettevõtjal olema ka vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Enamlevinumaks ning

ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on ka transporditeenuse ostmine käitlejalt.

(2) Ohtlike jäätmete käitlemise teenust Veriora vallas pakub Epler & Lorenz AS.

4.9.2. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed

(1) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed satuvad sageli elanikkonna vähese

keskkonnateadlikkuse tõttu olmejäätmete hulka ning ladestatakse koos nendega prügilasse.

(2) Vastavalt “Jäätmeseaduses” (§ 65 lg 2) toodule korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused

oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende

üleandmist jäätmekäitlejale, välja arvatud „Jäätmeseaduses” § 26 lõikes 1 nimetatud juhul.

(3) Veriora valla elanikel on ohtlike jäätmeid võimalik üle anda Veriora jäätmejaamas, Viluste

Mahta Kütuse tanklas (kogumiskonteiner)

§ 5. Jäätmetekke prognoos

5.1. Olmejäätmete teke

(1) Jäätmekäitluse firmades läbiviidud küsitluste tulemusena leiti, et hajaasutusega

piirkondades tekitab inimene keskmiselt 180 kg segaolmejäätmeid aastas.

(2) Veriora vallas elanikelt kogutud jäätmete kogused on eespool mainitud küsitluse

tulemustega võrreldes väiksemad. Jäätmete teke sõltub ju otseselt ostujõust.

Seega 2011. aastal peaks Veriora valla elanikkonnal hinnanguliselt tekkima 210 tonni

segaolmejäätmeid.

(3) Lähtudes Euroopa Liidu liikmesriikide olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, võib

eeldada, et olmejäätmete kogus suureneb keskmiselt 3 % aastas kuni aastani 2013.

(4) Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest

rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse.

5.2. Pakendjäätmete teke

(1) Pakendijäätmete osakaal on olmejäätmete hulgas märkimisväärselt suur. Tõenäoliselt on

oodata Eestis seoses tarbimise kasvuga olmejäätmetes sisaldavate pakendijäätmete keskmise

koguse kasvu.

(2) Üleriigilises jäätmekavas käsitletud pakendijäätmete tekke prognoosi kohaselt kasvab

pakendijäätmete teke inimese kohta 139 kg 2013. aastaks.

(3) Seega tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi

korralduse heale toimimisele, mis tuleneb “Pakendiseadusest”. Lisaks joogitaarale

kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjat ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis

peaks suurendama eraldikogutud pakendijäätmete koguseid.

5.3. Ehitus- ja lammutusjäätmete teke

(1) Ehitusjäätmete tekke maht oleneb üldisest majandusseisust (investeeringute võimalused),

konkreetsetest suurematest investeeringutest ja elanikkonna ostujõust.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete teke sõltub järgmistest asjaoludest:

1) ehitusmaterjalide tootjatest ja tehnoloogiast;

2) ehitus- ja kinnisvaraturust, tööstus- ja tsiviilehituse mahust;

3) elamufondi seisundist ja selle rekonstrueerimisest;

4) mittevajalike hoonete ja rajatiste lammutamisest.

(3) Nendest suuremad jäätmekogused tekivad lammutamisel ja rekonstrueerimisel, vähem aga

uute hoonete ehitamisel. Toetudes teiste maade kogemustele ja uuringutele tekib

rekonstrueerimisel (renoveerimisel) 1 m² pinna kohta keskmiselt 60 kg jäätmeid.

Lammutamisel võib see kogus keskmiselt olla 900 kg/ m² kohta.

5.4. Jääkreostus

(1) Jääkreostus on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või

põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud ohtlike ainete kogum, mis ohustab

ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostus võib sattuda põhjavette. Elanike ja

keskkonna ohutuse tagamiseks peab aga iga valla elanik ja iga valla ettevõtja vältima

jääkreostuse teket. Veriora alevikus asuv masuudihoidla on kantud maakonna jääkreostuse

nimekirja. On väga oluline kõrvaldada nimetatud jääkreostus, mis on suureks ohuks

ümbruskonna elanikele ja keskkonnale.

§ 6. Veriora vallas tegutsevad jäätmekäitlejad

(1) Veriora vallas teostab olmejäätmete kogumist ja vedu:

1) kuni 15.07.2014.a. Veolia Keskkonnateenused AS, Artelli 15, Tallinn (lepingu nr 1481021).

(2) Pakendijäätmete vedu teostavad:

1) Tootjavastutus organisatsioon OÜ, Suur- Sõjamäe 48B, Tallinn (koostööleping nr 034);

2) MTÜ Eesti Pakendiringlus (koostööleping KOV-15/06- 05);

3) MTÜ Eesti Taaskasutus organisatsioon Mustamäe tee 24 Tallinn (koostööleping nr 2008/01

-14/1).

(4) Ohtlike jäätmekäitluse ettevõtetest tegutseb vallas:

1) Epler ja Lorenz AS, Vana-Narva mnt 26, Maardu (koostööleping kohaliku omavalitsusega nr

KOV -97/ 11- 08);

2) Nordline Baltic OÜ (organiseerib MTÜ´le Eesti Rehviliit rehvide kogumise ja

taaskasutamise teenust), Loovälja, Rebala küla Jõelähtme vald, Harjumaa;

3) MTÜ Eesti Elektroonikaromu, Vana-Narva mnt 26, Maardu (koostööleping kohaliku

omavalitsusega nr KOV -97/11- 08).

§ 7. Veriora valla jäätmehoolduse alused ja suunad aastateks 2011-2015

7.1. Jäätmehoolduse alused

(1) Veriora valla jäätmekava eesmärkide püstitamisel jälgitakse:

1) jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme;

2) Eesti keskkonnastrateegias antud jäätmehoolduse suundi ja õigusaktides käsitletud nõudeid;

3) üleriigilist jäätmekava ning Veriora valla arengukava;

4) koostöövõimalusi naaberomavalitsustega.

(2) Jäätmehoolduse probleemid tulenevad oluliselt üldistest Eesti probleemidest, mis on

järgmised:

1) ebapiisav haldussuutlikkus jäätmekäitluse korraldamise ja järelvalve osas;

2) osa jäätmevooge on kontrolli alt väljas;

3) jäätmete vähene sorteerimine tekkekohas.

(3) Veriora valla jäätmehoolduse eesmärgid on järgmised:

1) jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine;

2) omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelvalve

suhtes;

3) jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine;

4) ladustatavate jäätmekoguste ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine;

5) kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine;

6) võimalikult suure arvu jäätmekäitlejate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi.

(4) Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt

sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et

võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

7.2. Suunad jäätmehoolduses

7.2.1. Üldsuunad

(1) Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest

põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest

tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta:

1) jäätmetekke vältimine;

2) tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

3) jäätmete taaskasutamise laiendamine;

4) jäätmete keskkonnaohutu ladestamine.

(2) Veriora vallas tekkivate jäätmete kogus on võrdlemisi väike, vastavalt sellele ei ole

otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid

kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid.

Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste

muutmise läbi. Tootmises on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine

võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi kavandamisel. Toodete valmistamisel ja

sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad

ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

(3) Ettevõtluse puhul on eesmärkideks:

1) uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning

parimate võimalike võtete kasutamine;

2) kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldamine.

(4) Elanikkonnal tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige läbi

nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu. Majanduslikuks vahendiks oleks

sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev maksustamine.

Eesmärkideks on:

1) elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine;

2) keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine;

3) jäätmekäitluse käsitlemine koolides;

4) järelvalve tõhustamine.

7.2.2. Olmejäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine

(1) Olmejäätmete tekke vähendamine on keeruline probleem, mis ei ole õnnestunud ka

arenenud jäätmehooldusega riikides. Olmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub

jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste

tarbimisharjumustest. Veriora vallas, nagu kogu Eestis on prognoositav olmejäätmete kasv.

Eesmärgiks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta lähimate aastate jooksul.

2009. aastal koguti Veriora vallas 180,97 tonni olmejäätmeid, (Keskkonnaregister.

Keskkonnateabe Keskus, 2010 )

(2) Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise üheks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele

ohutute materjalide (ainete) kasutamine.

Eesmärgid:

1) vältida olmejäätmete kooseisus olevate jäätmete sattumist keskkonda ja prügilasse;

2) elanikkonna harimine, et saavutataks olmejäätmete sorteerimine tekkekohas;

3) kaasata võimalikult suur hulk jäätmetekitajaid korraldatud jäätmeveo süsteemi.

Abinõud:

1) kodumajapidamistes ja asutustes tekkivate jäätmete kohtsortimine ja sorteeritud ohtlike

jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine;

2) ohtlike jäätmete tavajäätmetest eraldi kogumine ja kogumissüsteemi täiustamine;

3) pideva teavitustöö läbiviimine elanikkonna hulgas.

(3) Olmejäätmete puhul on oluline, et toimuks taaskasutatava materjali väljasorteerimine

jäätmetekke kohas. Peamised jäätmeliigid, mida iga jäätmetekitaja saaks tekkekohas sorteerida,

on pakendijäätmed ja biolagunevad jäätmed. Samas elanikkonna kui jäätmetekitajate puhul on

oluline, et omavalitsus tagaks koostöös taaskasutusorganisatsioonidega võimalused liigiti

kogutud jäätmete üleandmiseks.

Eesmärgid:

1) tekkivate olmejäätmete taaskasutamine vähemalt 30 % ulatuses;

2) biolagunevate jäätmete kompostimise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine ning

olmes tekkinud 50 % biolagunevate jäätmete suunamine taaskasutusse

Abinõud:

1) elanikkonna teavitamine jäätmete sorteerimise vajalikkusest ja kohustuslikkusest,

teavituskampaaniate läbiviimine

2) biolagunevate jäätmete eraldamine jäätmete tekkekohas

3) pakendi ja pakendijäätmete kohtsortimine ja sorteeritud jäätmete nõuetekohane edasine

käitlemine

7.2.3. Pakendjäätmete vähendamine ning taaskasutusse suunamine

(1) Prioriteetseks suunaks on ladestamisele minevate pakendi ja pakendijäätmete vähendamine,

samuti kogu pakendi ja pakendijäätmete koguse vähendamine.

Pakendijäätmete vähendamine on võimalik elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunalise

harimise ja selgitustöö (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne) kaudu.

(2) Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate, kui pakendite

valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev

tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend.

(3) Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide

lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete

kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas,

mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast.

Eesmärgiks:

1) pakendijäätmete taaskasutamine kogumassist vähemalt 50 % aastas

2) ringlusse võtmine vähemalt 25 % aastas

Abinõud:

1) elanikkonna teavitamine pakendijäätmete taaskasutamise vajalikkusest

2) pakendi ja pakendijäätmete kohtsortimine ja sorteeritud jäätmete nõuetekohane edasine

käitlemine.

(4) Kohalikul omavalitsusel on pakendijäätmete kogumissüsteemis suunav ja koordineeriv roll.

7.2.4. Biolagunevate jäätmete vähendamine

(1) Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest. Biolagunevad jäätmete

koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate olmejäätmete koguste vähendamisel ning

prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete

ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise

tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu paber, köögijäätmed, aia- ja haljastujäätmed.

(2) Paberijäätmed moodustavad ligikaudu 18 % olmejäätmete üldkogustest. Paberi- ja

papijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Lisaks elanikkonnalt koguravale

vanapaberile on oluline ettevõtluses (kaasa arvatud koolid, haldusasutused jmt) tekkiva

vanapaberi kogumise ulatuslikum rakendamine.

(3) Haljastusjäätmetest saab eristada valla haljastusjäätmed ja koduaedades tekkivad aia- ja

haljastusjäätmed. Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb

propageerida nende kohapealset komposteerimist, sest haljastusjäätmete panek olmeprügi hulka

on keelatud.

(4) Köögijäätmed eramajapidamistes parimad võimalused komposteerimise teel taaskasutada.

Eesmärk :

1) paberijäätmete koguste vähendamisel on eesmärgiks: vähendada olmejäätmetega ladestavate

paberijäätmete kogust 50 % võrra;

2) ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata

need 80 % ulatuses taaskasutusse (kompostida);

3) biolagunevate jäätmete kompostimise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine ning

olmes tekkinud vähemalt 50 % biolagunevate jäätmete taaskasutusse suunamine.

Abinõud:

1) elanikkonna teavitamine jäätmete sorteerimise vajalikkusest ja kohustuslikkusest,

teavituskampaaniate läbiviimine,

2) biolagunevate jäätmete kohtsortimine;

3) paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku edasiarendamine;

7.2.5. Suunad ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida kiirem

on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning

uute teede rajamine.

7.2.5.1.Jäätmekoguste ja ohtlikkuse vähendamine

(1) Vähendamise ja taaskasutamise eeldused peituvad eelkõige uusehitiste projekteerimises ja

planeerimises. Otseselt sõltub jäätmetekke minimeerimine ehitus- ja remondiettevõtete

tegevusest. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku

töökorraldusega jäätmete tekkekohas.

7.2.5.2. Taaskasutamine

(1) Põhiliseks käitlusskeemiks on tekkivate jäätmete kohapealne sorteerimine ja järgnev

taaskasutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt:

1) täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid;

2) tellised, puit; materjalid, mida ei ole võimalik suurehitustes kasutada:

3) sorditud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses;

4) sorditud ja ohtlike lisanditeta puidujäätmete põletamine.

7.2.5.3.Ehitusjäätmete käitlemisel Veriora vallas on eesmärkideks:

1) ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse tõhustamine,

2) suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist

3) ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise arendamine ja kõrvaldatavate jäätmekoguste

vähendamine

4) ülevaate saamine tekkivate ja käideldavate jäätmekoguste üle.

7.2.5.4.Abinõud:

1) elanike teavitamine kohtsorteerimise vajalikkusest;

2) vähendada materjalide raiskamist ehitustööde kõikidel etappidel;

3) ehitusmaterjalide taaskasutamise võimaluste propageerimine;

4) lammutusjäätmete hulgast, kus on võimalik, eraldada turuväärtust omavad materjalid;

5) eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed, et tagada nende eraldi

käitlemine.

7.2.6. Ohtlike jäätmete tekke vältimine või koguse vähendamine

(1) Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises

ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete

puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel

langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning

jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud

jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses

ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on

erinev.

(2) Vastavalt “Jäätmeseadusele” on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise

ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus.

Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on

Eesmärkideks:

1) ohtlike jäätmete koguste üle arvepidamine;

2) jäätmete ohtlikkuse vähendamine;

3) ohtlike jäätmete nõuetele vastav käitlemine.

Abinõud:

1) elanikkonna hulgas selgitustöö tegemine tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal;

2) ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine;

3) ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamine ja selle töö tõhustamine.

(3) Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike

jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üle antud jäätmete

käitluskulud.

(4) Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks:

1) saavutada kontroll kõikide ohtlike jäätmeid tekitavate ettevõtete üle, kaasa arvatud

väikeettevõtlus;

2) tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine;

3) lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks mitte õigust omavate isikute poolt;

3) jääkreostuskollete ohtlikkuse väljaselgitamine ja vajadusel saneerimine.

Abinõud:

1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi kasutamine ohtlike jäätmete keskkonda, sh prügilasse

sattumise vältimiseks (avalikud kogumispunktid, ettevõttesisesed kogumispunktid, riiklik

kogumis- ja käitlussüsteem);

2) ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine lepingute alusel ohtlike jäätmete

käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt;

3) jääkreostuse ohtlikkuse hindamine konkreetses asukohas ja selle edasise käitlemise vajaduse

määramine.

7.2.7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine

(1) Tagamaks vastuvõetavate jäätmete ladestamiskõlblikkus, tuleb rakendada efektiivset

jäätmete kohapealset sortimist. Antud tähenduses on sortimise all peetud silmas jäätmete

kohtsorteerimise rakendamist, mille abil jäätmete tekkekohas eraldatakse jäätmesegust eelkõige

ohtlikud jäätmed ning taaskasutatavad jäätmed. Juhul kui eelpoolkirjeldatud kohtsorteerimise

ning eraldikogumise tulemusel ei suudeta olulisel määral suurendada taaskasutusse suunatavate

jäätmete koguseid, tuleb pikemas perspektiivis rakendada segaolmejäätmete täiendavat

ladestamiseelset sorteerimist.

(2) Veriora valla jäätmete käitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitte leidvate

jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute

keskkonda vähemõjutavate jäätmekeskuste rajamisel ja olemasolevate keskkonnaohtlike

prügilate sulgemisele. Tulenevalt nõudest sulgeda 2009. aasta

16. juuliks kõik nõuetele mittevastavad prügilad, ei jäänud Kagu-Eestisse (Tartumaa,

Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa) mitte ühtegi nõuetele vastavat prügilat. Kagu-Eesti

piirkondliku jäätmekeskuse (sh. prügila) rajamine on praeguseks hetkeks peatatud. Veriora

vallas taaskasutust mitte leidvate jäätmete edasiseks käitlemiseks on nende ladestamine Torma

prügilasse(Veriora vallavalitsuse andmed)

(3) Lisaks segaolmejäätmete lõppladestamisele on viimasel ajal Eestis tegutsevad

jäätmekäitlejad hakanud kavandama ka segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmist ja

masspõletust. Veriora valla jäätmetekitajate jaoks tähendab see seda, et tulevikus võib osa

segaolmejäätmetest liikuda lõppladestamise asemel jäätmekütuse tootmisse või masspõletusse.

7.2.8. Jäätmete koguse ja veo optimeerimine

(1) Jäätmeveo optimeerimine on äärmiselt oluline keskkonnakaitseline ülesanne, sest tagamaks

jäätmete keskkonnaohutut kõrvaldamist kasutatakse taastumatuid loodusvarasid ning

põhjustatakse keskkonnale korvamatut kahju. Kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete

korraldatud vedu ehk ühe jäätmekäitlusettevõtte teenuste kasutamine aitab optimeerida

jäätmevedu ning vähendada kulusid ja transpordist põhjustatud keskkonnasaastet.

(2) Esmaseks ja oluliseks ülesandeks ongi kõikide jäätmevaldajate (“Jäätmeseaduse” kohaselt

jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle

valduses on jäätmed) haaramine teenindusvõrku. Üheks abinõuks, mis suurendab

teenindusvõrku haaratud jäätmetekitajate arvu, on korraldatud jäätmevedu.

7.2.9. Korraldatud jäätmevedu

(1)“Jäätmeseaduse” kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine

määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse

üksuse valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui

seda tingib oluline avalik huvi. Volikogu määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele

kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo

teenustasu piirmäär.

(2) Korraldatud jäätmeveoga haaratakse kogu valla territoorium, erandkorras võib korraldatud

jäätmeveo piirkonnast jätta välja valla hõredalt asustatud äärealasid. Jäätmevaldaja loetakse

korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui

vallasasja omanikku.

(3) Veriora vallas toimub korraldatud jäätmevedu. 16. 07. 2010 – 15. 07. 2014 on Veriora

vallas jäätmevedajaks Veolia Keskkonnateenused AS.

(4) Korraldatud olmejäätmete veo eesmärgid:

1) kõikide jäätmevaldajate liitumine korraldatud jäätmeveoga;

2) kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine;

3) tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid;

4) kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutus.

§ 8. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale

8.1. Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara

(1) Jäätmete kogumise veo ja taaskasutamisel/kõrvaldamisel kaasnevad mõjud loodusvarade

kasutamisele. Nii jäätmete veol kui ka käitlemisel kasutatakse fossiilseid kütuseid.

Loodusressurss on rajatiste alla jääv maa ning nende käigushoidmiseks kulub samuti

mineraalseid loodusvarasid. Paratamatu on ka asjaolu, et jäätmete kogumiseks läheb tarvis

metallist või plastikust eri suurusega konteinereid, mille valmistamiseks kasutatakse samuti

loodusressursse. Teatud määral kulub ka teisi loodusvarasid, nagu vesi, muud taastuvad või

taastumatud loodusvarad.

8.2. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale

(1) Jäätmekäitluse mõju keskkonnale on otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese

tervise ja heaolu kahjustamine). Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne,

regionaalne kui ka globaalne.

(2) Reeglina ei oma kohaliku tähtsusega jäätmekäitlustegevused olulist keskkonnamõju.

Veriora valla korraldatav jäätmekäitlus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo

korraldamises.

8.3. Jäätmete kogumine

(1) Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub eelkõige nende ladustamisel. Ohtlike jäätmete

hoiustamisega kaasneb võimalik mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning

ümbritsevale keskkonnale. Probleemid võivad tekkida, eriti soojal aasta- ajal, toiduainete jm

kergesti roiskuvate biolagunevate jäätmetega (mõju hügieeni- tingimustele). Omaette

tingimused seatakse plahvatusohtlikele, süttivatele ja kergestisüttivatele jäätmetele, samuti

nakkustekitavatele ja muudele tervist ohustavate omadustega jäätmeliikide kogumisele.

(2) Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik läbi jäätmete kohapealse

sorteerimise, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete

kohtsorteerimist piiravad puuduvad sorteerimisharjumused ning lahuskogumise võimalused.

Puuduseks on ka võimalike eraldikogutud jäätmete vastavate käitlusvõimaluste puudus,

mistõttu võidakse käidelda ka eraldikogutud jäätmed koos segajäätmetega.

8.4. Jäätmete vedu

(1) Jäätmete kogumine ja vedu tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete

roiskumist, ning jälgida kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete

mahavalgumist ja laialikandmist. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning

sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga- müra, transpordivahendite heitgaasid

jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete

mahapudenemine nii laadimistöödel kui veo käigus.

8.5. Jäätmete ebaseaduslik ladestamine

(1) Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on jäätmetekitajate

maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude

üle, mis on ka uue jäätmeseadusega kehtestatud korra üks peamisi eesmärke. Vaatamata

eeltoodule esineb jäätmete ebaseaduslik ladestamine. Ebaseaduslike jäätmete

mahapanekukohtades tuleb tugevdada järelvalvet.

8.6. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale

(1) Jäätmekava kui “Jäätmeseaduse” ühe osa rakendamisel on kõigi eelduste kohaselt

positiivne mõju keskkonnale, eelkõige jäätmetest tekkiva reostuse vähendamise näol, samas

kasutades erinevaid loodusressursse selle saavutamiseks. “Jäätmeseaduse” kohaselt on üks

suurimatest kohalikule omavalitsusele pandavatest kohustustest jäätmehoolduse arendamine

oma haldusterritooriumil. Seega on käesolevas jäätmekavas analüüsitud eelkõige

jäätmehoolduse rakendamise mõju keskkonnale. “Jäätmeseadus” defineerib jäätmehooldust

kui jäätmekäitlust (jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine), järelvalvet

jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluse kohtade järelhooldust. Vastavalt definitsioonile võib

eeldada, et jäätmehooldusel saab olla ainult positiivne mõju keskkonnale. Samas, olenevalt

jäätmekäitluse meetoditest, võib erinevate käitlusprotsessidega tekkida ka negatiivne mõju.

Lähtuvalt prioriteetsusest on esimene eesmärk jäätmeid mitte tekitada. Siiski tekkinud jäätmete

taaskasutamismooduste eelistatud järjekord on järgmine: jäätmete korduskasutus, taaskasutus,

ringlusse võtmine ja energiakasutus. Kõige viimase jäätmekäitluse toiminguna eelistatakse

jäätmete kõrvaldamist.

(2) Eeltoodust lähtuvalt on selge, et täna Eestis laialdaselt kasutatav jäätmete kõrvaldamine

prügilasse ilma taaskasutamismooduste rakendamiseta on vähim mida saab teha. Samas

jäätmete kõrvaldamine nõuetele vastavates prügilates omab keskkonnale siiski positiivsemat

mõju kui jäätmete kõrvaldamine nõuetele mittevastavatesse prügilatesse või niisama loodusesse

viimine. Kuivõrd jäätmete loodusesse viimist esineb suhteliselt palju on jäätmehoolduse kõige

elementaarsemate nõuete täitmine esmaseks eesmärgiks ja omab positiivset mõju

olemasolevale olukorrale.

§ 9. Jäätmehoolduse kavandamine, järelvalve ja rahastamine

9.1. Kavandamine

(1) Veriora valla jäätmehoolduse kavandamisel on aluseks valla jäätmekava. Jäätmekava peab

olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning üleriigilise ja maakondliku jäätmekavaga ning

arvestama jäätmemajanduse reaalse olukorraga. Selle tagamiseks tuleb jäätmekava

perioodiliselt üle vaadata ning vajadusel täiendada.

9.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelvalve

(1) Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem.

Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat

selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas

sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on

seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse

maksumust jne.

(2) Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks:

1)üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva

jäätmekäitluse selgitustöö;

2) konkreetse jäätmekäitluse programmi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv

selgitustöö.

(3) Iga konkreetse programmiga seotud teavitamine ja selgitustöö peab käivituma tunduvalt

varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist. Sõltuvalt käivitatava programmi iseloomust ja

teostamiskohast võivad sihtgrupid olla järgmised: kinnistute omanikud, ettevõtjad,

kortermajade elanikud, kooli-ja lasteaialapsed.

(4) Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelvalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle

teostavad järelvalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad.

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni osakond asub Tartus (Aleksandri 14, 51004; telefon

730 2410).

(5) Keskkonnajärelvalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on

oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused.

Jäätmekäitluse korraldamise eest Veriora vallas kannab hoolt majandusnõunik.

9.3. Jäätmehoolduse rahastamine

(1) Jäätmehoolduse rahastamisel kehtib põhimõte, et jäätmetekitaja maksab oma jäätmete

käitlemise eest ise. Jäätmevaldaja (-tekitaja) maksab jäätmete veo eest teenustasu, mis peab

olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud

ning jäätmete veokulud. Ettevõtted katavad ise kõik jäätmekäitlusega seotud kulutused.

(2) Pakendijäätmete ja probleemtoodete käitlemisel rakendub “Jäätmesaeduse” kohaselt tootja

vastutus, misläbi nende jäätmete kogumist ja käitlemist rahastavad tootjad. Tarbijale on

jäätmete üleandmine tasuta, aga reaalselt makstakse jäätmete käitluskulud kinni toote ostmisel.

(3) Omavalitsuse jäätmehoolduse arendamist toetatakse Keskkonnatasude seaduse kohaselt

olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Vastavalt Keskkonnatasude

seadusele kantakse 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi (10,00eurot/156,5 krooni)

arvutatud saastetasust 75 % jäätmete päritolu koha kohaliku omavalitsuse eelarvesse

jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 % riigieelarvesse. 2009. aastal kehtinud saastetasumäära

järgi arvutatud saastetasu summat ületav saastetasu summa kantakse riigieelarvesse (§ 15 lg 2).

(4) Tavajäätmete ladestamisel prügilasse on saastetasu jäätmetonni kohta alates 2011. aasta

1.jaanuarist – 14,38€, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 17,25€, alates 2013. aasta 1. jaanuarist –

20,77€, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 24,86€, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 29,84€

(Keskkonnatasude seadus §21 lg1 p1 ja p2).

Lisas 2 olev Tabel annab ülevaate Veriora valla jäätmemajanduse tegevuskavast ja

investeeringute vajadustest.

Muud jäätmehoolduse finantseerimisallikad on:

1) Riik- riiklike investeeringute programm (RIP);

2) Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK);

3) EL struktuurifondid ja muud fondid;

4) Kohalikud ettevõtjad- võib kaasata näiteks omavalitsuses keskkonnateadlikkuse

suurendamiseks suunatud projektide ja kampaaniate läbiviimisesse;

§ 10. Kokkuvõte

(1) Veriora valla jäätmekavas 2011 - 2015 anti ülevaade ja analüüsiti jäätmemajanduse

hetkseisu Veriora vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja valla jäätmemajanduses olevad

probleemid, püstitati eesmärgid jäätmemajanduse arendamiseks 2015. aastani ja koostati

tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks.

(2) Veriora valla jäätmekava 2011 – 2015 koostamisel on arvestatud kehtivatest õigusaktidest

tulenevate nõuete ja kohustustega. Arvestatud on “Jäätmeseadusest” ja “Pakendiseadusest”

tulenevate muudatustega jäätmemajanduse korraldamises.

(3) Veriora vallas toimub korraldatud jäätmevedu 16.07.2010 – 15.07.2014, mis tähendab, et

kõik jäätmevaldajad on kohustatud liituma jäätmete kogumissüsteemiga või andma

perioodiliselt kohalikule omavalitsusele aru jäätmete käitlemisest.

(4) Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Veriora vallas on järgmised:

1) madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlusalase informatsiooni vähesus;

2) metsa- ja teedeäärsete alade risustamine jäätmetega.

(5) Veriora valla jäätmemajanduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks:

1) jäätmetekke stabiliseerimine;

2) illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine;

3) sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine.

(6) Nende eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasv ja

sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud

jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada

võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi.

(7) Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Veriora vallas on:

1) Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

2) Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine;

3) Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine;

4) Koostöö teiste omavalitsustega.

(8) Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Veriora vallas.

Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmise

võimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega

ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset

keskkonnamõju. Jäätmekava rakendamine on oluline, et säilitada Veriora vallas meeldiv

elukeskkond ja tagada säästev areng.