Eesti väljakutsed ja riigi võimalused · 2018-08-06 · Ekspordi osakaal SKPst näitab Eesti...
Transcript of Eesti väljakutsed ja riigi võimalused · 2018-08-06 · Ekspordi osakaal SKPst näitab Eesti...
Eesti väljakutsed jariigi võimalused
Veiko Tali
19.07.2018
Maailma demograafiline paisumine (1950-2100)
Globaalsed megatrendid (1)
European Commission: Megatrends
Hub
Kliimamuutus
ed
Ressursside
nappus
Tervisealaste
väljakutsete
muutus
Linnastumine
Vananev
rahvastik
MigratsioonVananev
rahvastik
Ookeani taseme tõusugaseotud prognoosid
Vee pealetungi tõttu tuleb ümber asustada:
2012-2013: 150 miljonit inimest aastaks
2050(ülevaade: National Geographic, 2013)
2017: 1,4 kuni 2 MILJARDIT inimest
aastaks 2070
Erinevus põuast, kuumusest või toidupuudusest:
Pole enam pinda jalge all
Füüsiliselt võimatu paikneda
Ei aita, kui viime sinna toidu ja veeAllikas: Tuulelohe lend Swissotel Tallinn 04.04.2018 Tarmo Soomere
Geisler, Currens, Land Use Policy 2017
Maailma asustustiheduse kaart
Ookeani rünnakust ohustatud
piirkondade naabruses ei ole ruumi
KõrbKõrb
Kõrb
Kõrb
Külm KülmKülm
Kõrb
Hea kant elamiseks?!
Jää
Allikas: Tuulelohe lend Swissotel Tallinn 04.04.2018 Tarmo Soomere
Globaalsed megatrendid (2)„20 aastaga muutub rohkem kui viimase 300 aastaga?“
Varaline
ebavõrdsus
Tehisintellekt Töö ja töösuhte
muutus
Haridus ja
teadmiste
omandamise
muutus
Valitsemise
muutus
Julgeoleku ohtude
teisenemine
European Commission: Megatrends
Hub
Ostujõu
kasv
Mõned trendid numbrites
Merevee tase tõuseb keskmiselt 3,4 millimeetrit aastas.
Enam kui 50% maailma elanikkonnast elab linnades.
Aastaks 2030 tõuseb linnas elavate osakaal 60%ni.
Peamiselt toimub linnastumise kasv Aasias ja Aafrikas.
Keskmine eluiga maailmas on tõusnud 64,8 aasta pealt
alates 1990ndast 70 aastani.
Aastaks 2030 on keskklass kasvanud 5 miljardi
inimeseni - st. 2 miljardi inimese ostujõud kasvab. Enamus
kasvust tuleb Aasia arvelt, aastaks 2030 moodustab kogu
maailma keskklassist 66% Hiina ja India.
Ebavõrdsus riikide vahel väheneb kuid riikides endis ja
tervikuna pigem kasvab.
Kas väärtustel ja reeglitel põhinev maailmakord on muutumas üha rohkem huvide ja diilidepõhiseks? Kas peaksime olema mures ?
Geopoliitiline turbulents
Venemaa mõjutus- ja
sõjamängud (Süüria, küber jt)
Pingekolded (Süüria, Iraan, ISIS
Põhja-Korea, Gaza, Afganistan jt)
Poliitpopulismi pealetung
Protektsionismi laine –
kaubandussõjad (EU, PRC, USA)
Kas ajutine anomaalia või uus
normaalsus ? Kui kauaks?
Mõju Eestile: miks investeerida
kui homme sõda ?
… imporditariifide tõusul on tuntav mõju majandusele
Kaubandussanktsioonide
kehtestamine suurendab
maailmamajanduses ebakindlust.
IMF arvutuste kohaselt kõrgemate
tollidega kaasnev 10%ne
impordihindade tõus vähendaks
globaalset SKP-d pikemas plaanis
1,5 – 2pp.
Globaliseerumise ja majandusarengu vahel on positiivne seos
Ekspordi osakaal SKPst näitab Eesti majanduse avatust ja sõltuvust maailmakaubanduse tervisest
79,0
0,0
20,0
40,0
60,0
80,0
100,0
120,0IR
LS
VK
HU
NB
EL
CZ
EN
LD
ES
TS
VN
LT
UC
HE
LV
AD
NK
PO
LA
UT
ISL
DE
UE
AS
WE
EU
KO
RP
RT
ME
XF
INN
OR
ES
PC
RI
CA
NZ
AF
GR
CIS
RF
RA
ITA
OA
VG
GB
RC
HL
NZ
LR
US
TU
RA
US
CH
NID
NJP
NC
OL
US
A
% SKPst 2016
ELi roll maailmamajanduses on oluliselt ja kiirelt vähenenud
USA 26,9% ->
24,6%
EL 29,9% ->
21,8%
Hiina 5,4% ->
14,8%
Jaapan 8,8% ->
6,5%
…aga on jätkuvalt maailma suurim investeerija
… ning põhitegija maailmakaubanduses
Mld € 2016
Kulukad Euroopa valitsused
Figure 16: Governments in Europe are big
(the world resized by government spending in dollars, 2009)
Source: World Bank staff using IMF WEO.
Euroopa Liidu saatus ja valikud
Eesti demograafiline väljakutse: vähenev ja vananev rahvastik
0
1
2
3
4
5
6
0
200 000
400 000
600 000
800 000
1 000 000
1 200 000
1 400 000
1 600 000
1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060
0-17 18-63 64+ 18-63/64+ (parem skaala)
Vananemisega kaasneb oluline fiskaalne surve
Tervishoiu kulude jaotus vanuse järgi
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
9 000
10 000
0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-89 90-99
Üldarstiabi Statsionaarne eriarstiabi Ambulatoorne eriarstiabi
Ravimid Haigushüvitised Hooldushüvitised
Rahvastikupoliitika väljakutsed Võimalused sündimuse mõjutamiseks on piiratud
Rändesaldo on viimastel aastatel muutunud
positiivseks, prioriteetsena tuleks püüda vähendada
väljarännet ning igati soodustada tagasirännet
Edasine sisserände kasutamine (tööjõupuuduse
leevendamiseks) eeldaks
läbimõeldud rändepoliitikat
ja olulisemalt suuremat
lõimumissuutlikkust
Tallinna elanike ametialane jaotus: REL 1989 ja 2011
Lõimumispoliitika ummikus?
1989 venelased
1989 eestlased 2011 eestlased
1989 eestlased 2011 venekeelsed1989 venekeelsed
Allikas: Tuulelohe lend Swissotel Tallinn 04.04.2018 Tiit Tammaru
Õige poliitika võimaldaks ka hõivemäära edasist tõusu?
Haridustaseme tõus
Pensioniea tõus
Lõimumine
Tänaste parimate
hõivepraktikate
rakendamine
+4,0%
+1,5%
+3,7%
+2,7%
Aastaks
2100:
Aastaks
2035:+4,4%
+1,5%
+1,6%
+1,4%
Allikas: Raul Eamets, Allan Puur; Tööjõu
pakkumine Eestis: pikaajaline vaade,
konverentsi ettekanne
Konvergeerumise võidujooks: kas jõuame või lähme järgi?
SKP per capita PPP, % EL keskmisest, Eurostat
75
65
75
110
123
0
20
40
60
80
100
120
140
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Estonia Latvia
Lithuania Finland
Sweden
Elanike reaalsissetulekud on jõudsalt kasvanud
Eurot, tänastes (2018)
hindades
432
1246
122
415
0
200
400
600
800
1000
1200
1400Keskmine palk
Keskminevanaduspension
Eesti konkurentsivõime suhteliselt kõrge kuid tammub paigal (WEF indeks)
0
20
40
60
80
100
1202008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Estonia Finland Germany Greece Italy Latvia Lithuania
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
8,0
Õnnelikkusega aga lood tagasihoidlikud (WHI 2017)
Eesti on tõusnud õnnelikkuse indeksiga 72. kohalt 64.-le. Soome 7.kohalt 1.-le
Rahvastiku regionaalne paiknemine ülimalt ebaühtlane (01.01.2017)
Rahvastiku vähenemine ääremaalisemates regioonides kiirem
-15,0%
-10,0%
-5,0%
0,0%
5,0%
2012 2015 2020 2025 2030
Mitteääremaaline KOV
Keskusega nõrgalt seotudkülade rühmadega KOV
Ääremaastumise riskigaKOV
Ääremaaline KOV
-35,0%
-25,0%
-15,0%
-5,0%
5,0%
2012 2015 2020 2025 2030
Mitteääremaaline KOV
Keskusega nõrgalt seotudkülade rühmadega KOV
Ääremaastumise riskigaKOV
Ääremaaline KOV
-40,0%
-30,0%
-20,0%
-10,0%
0,0%
10,0%
2012 2015 2020 2025 2030
Mitteääremaaline KOV
Keskusega nõrgalt seotudkülade rühmadega KOV
Ääremaastumise riskigaKOV
Ääremaaline KOV
BAASSTSENAARIUM
RÄNDESTSENAARIUM
VALGLINNASTUMISE STSENAARIUM
Allikas: Geomedia (2011) Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030
Majanduse arengutase regionaalselt väga erinev (Harjumaal EL keskmine tase)
Piirkondlikud palkade erinevused
… ning vahe pigem kasvab
Regionaalpoliitilised väljakutsed
Miks regionaalpoliitika on kriitiline:
Väljarände ohjamine
Suurem konvergeerumise potentsiaal
Ühiskonna ressursside optimaalne kasutamine ning
ressursside raiskamise vähendamine
Ebavõrdsuse ja võõrandumise vähendamine
Ida-Virumaa kui eriline väljakutse (kõrgeim töötus ja vaesus,
madalaim ettevõtlusaktiivsus ja eluiga, lisaks lõimumise ja
julgeoleku aspekt)
Tulemuslik saab olla üksnes kompleksne lähenemine:
regulatiivsed meetmed
investeeringud sh baastaristud
eeliste maksimaalne ära kasutamine
KOV roll
riigi kohalolek
Ohtlik sõltuvus välisvahenditest
5 6296 667 6 402 6 445
7 080 7 487 7 684 8 0568 565 8 922
9 65610 571
11 25911 738 11 929 12 141
319 348 708 754 816 1 003 870 889 1 018 820 961 1 066 1 048 1 079 891 642
5,7%5,2%
11,1%11,7% 11,5%
13,4%
11,3%11,0%
11,9%
9,2%
10,0% 10,1%
9,3% 9,2%
7,5%
5,3%
0%
5%
10%
15%
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
'07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22
Riigieelarve kulud Välistoetused Välistoetuste osakaal riigieelarve kuludest (%)
Eriti suur investeeringute sõltuvus välisvahenditest
23,2%
93,4%
46,5%
58,1%
89,5%
69,7%
47,8%
40,5%
32,4%
28,3%
42,3%
32,1% 31,1%34,7%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0
200
400
600
800
1 000
1 200
'08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21
mln
euro
t
Riigieelarveliste asutuste välisvahenditest investeeringute mahud 2008-2021
Välistoetused Investeeringud Välistoetustest investeeringud Välistoetustest tehtud investeeringud kõikidest investeeringutest (%)
Oleme kulutanud arvestatavalt rohkem kui kogume makse – sh tänu välisvahenditele
25,0%
30,0%
35,0%
40,0%
45,0%
50,0%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti maksukoormus ja valitsussektori kulud 2001-2017
Maksukoormus Valitsussektori kulud
Uue perioodi EL ühtekuuluvuse vahendid Eestile langesid vähem kui kartsime
3,5
1,9
2,7
3
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
3,5
4
2014-2020 absoluutsummad 2021-2027 juhul, kui praegusedreeglid säiliks (2018.a. hindades)
2021-2027 KOM ettepanek (2018.a.h)
2021-2027 jooksevhindades
ÜKP ümbrik Eestile (mld eur)
Eesti jääks jätkuvalt kõige rohkem struktuurivahendeid saavaks riigiks
inimese kohta (317 eur/in aastas)
Ühtse põllumajanduspoliitika vahendid Eestile kasvaksid, küll väheneksid
maaelu toetused
0,49
1,01
1,13
1,27
0,72 0,72
0,550,6
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
2007-2013 (absoluutsummad) 2014-2020 (absoluutsummad) 2021-2027 (2018.a. püsihinnad) 2021-2027 jooksevhinnad
ÜPP vahendid Eestile (mld eurod)
Otsetoetused Maaelu
Kas oleme riigina piisavalt nutikad, et omaeeliseid võimendada ning puudusi ohjata?
TUGEVUSED
• Madal riigivõlg, reservid (võimekus muudatusi teostada)
• E-riik (e-taristu, kompetentsid, kogemused)
• Väikeriigi võimekus kiiresti reageerida, paindlikkus (nt 2008-2010 majanduskriis)
• Üldhariduse kvaliteet (PISA)
• Loodusressursid (maa, mets, maavarad)
• Ettevõtluskeskkond ?
RISKID
• Demograafiline olukord (rahvastiku vähenemine, tööealise elanikkonna langus, väljaränne, lõimumine)
• Kulusurve riigieelarvele (tervishoid, sotsiaalkaitse, IKT jms, fikseeritud kulude suur osakaal)
• Toetussõltuvus • Elanike ootused
avalikele teenustele kasvavad
Valitsussektori võla dünaamika Euroopa Liidu riikides (2001-2017), % SKPst
81,6
9,0
178,6
0,0
20,0
40,0
60,0
80,0
100,0
120,0
140,0
160,0
180,0
200,0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
EU EE GR
LV LT FI
SE
Valitsussektori reservide dünaamika 2001-2018, reservide maht ning % SKPst
Allikas: Statistikaamet, RM
*prognoos
648
2 594
2 045
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0
18,0
20,0
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
Milline on Eesti pikem „äriplaan“?
Milline on meie tulude struktuur ja ressursside
allikad: maksud, teenuste müük, tulud varadelt,
maavarad, mets, dividendid, digikosmos, öko
Fiskaalne julgeolek: iseseisev maksude kogumise
võimekus globaalses (digitaalses) majanduses
Milline on meie kulude struktuur, kas kulutame või
investeerime, kas saame aru mis on kasulik, kas
oleme fataalselt inertsed või suudame struktuurselt
muutuda
Fiskaalselt paindlikum ? Investeeringute
tulemuslikkus ja kestlikkus: tuleviku kulud ja tulud
Eesti 2035
Tulevikuriskide maandamine
Valdkondade ülene vaade
Põhisuundade määratlemine/ valikute
tegemine
Mets ja maa kui ressurss
Maavarad kui lõpuni kasutamata ressurss
Tulu dividendidest on riigi jaoks üha tähtsam (osaluspoliitika valikud)
77 83
120
167
120
262
168
138
194
148
212
182
141
185
228
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018*
Äriühingute (+RMK) tulud (D+TM) riigieelarvesse, miljonit EUR
* 2018 prognoos, sh ca 59 mln
Maksukoormus aastal 2016 (% SKPst)
Allikas: Eurostat
23,3
34,5
39,2
47,1
0
10
20
30
40
50
IE ROBG LT LV SK MT ES PL CY PO EE CZ UK SI HR LU GR NL EU DE HU € AT IT FI BE SE FR DK
Maksupoliitika võtmesuunad
Aus maksukonkurents = uus maksukultuur / kokkulepe
(TöR, KMD INF, ettevõtluskonto, aruandlus 3.0, uus e-
maksuamet, dividend vs palk jt teemad)
Majanduskasvusõbralik maksustruktuur – vähem
töötamist, rohkem tarbimist, vara, ressursse ja pahesid,
sotsiaalmaksureform?, autod, maamaks, maa hindamine
Solidaarsem maksusüsteem (rikaste erandid, tulumaks)
Maksuaugu dünaamika positiivne
Põhitulemus käibemaksust, kuid perspektiiv ebakindlam Erinevate maksude kahjud
Alkoholiaktsiisi õppetund
134148 156 160 165
179195
209220 222
251
222
13,4
14,814,2
11,9 11,412 12,1 11,9
11,110,5 10,2 10,3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017*0
50
100
150
200
250
300
Liitrid Mln €
Alkoholiaktsiisi laekumine
Alkoholi tarbimine Eestis (liitrit täiskasvnud 15+ elaniku kohta aastas 100%-lises alkoholis), EestiKonjunktuuriinstituut
*tekkepõhine
Kuhu kulub meie raha? Kuhu peaks?
Pikaajalisem finantsplaneerimine/ demograafiliste riskide
maandamine, fiskaalne kestlikkus (RES ja pikemalt)
Ressursside / varade/ kohustuste analüüs
Uued finantsinstrumendid, suurem paindlikkus
Kuluefektiivsuse analüüs, seire
Tegevuspõhine eelarve
EL uus finantsperiood (ühtne raha)
EL vahendid –kohandumisstrateegia
Riikide maksukoormuse ja valitsussektori kulude tasemelt läheneme EL keskmisele
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
Maksukoormus ja valitsussektori kulud 2016.a Euroopa Liidus ja mujal
Valitsussektori kulud Maksukoormus
Allikas: Eurostat
72,0%72,3%74,6%75,9%75,1%74,2%76,9%78,2%78,1%78,0%78,3%79,1%79,2%79,3%79,5%
28,0%27,7%25,4%24,1%24,9%25,8%23,1%21,8%21,9%22,0%21,7%20,9%20,8%20,7%20,5%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 * 2014 2015 2016 * 2017 2018 2019 2020 2021
Mittefikseeritud riigi kulud (*2013.a ja 2016.a (HTM)metoodika muutus )Fikseeritud riigi kulud
Riigieelarve fikseeritud kulude osakaal kasvab
Valitsussektori kulud
0
10
20
30
40
50
60
Valitsussektori kulud COFOG'i järgi 2016.a
Üldised valitsussektori teenused Riigikaitse
Avalik kord ja julgeolek Majandus
Keskkonnakaitse Elamumajandus
Tervishoid Vabaaeg, kultuur ja religioon
Haridus Sotsiaalne kaitse
Eesti riigi kulude struktuur: + kultuur, riigikaitse, haridus - sotsiaalkaitse, tervishoid, üldteenused
Sotsiaalkaitse kulud
Sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkus:kulud, kaitse ja motivatsioon
Inimene
Riik
Tööandja
Teenuse-
pakkuja
Peamine väljakutse: võime ja tahe töötada
Haigus
Puue
Töötus
Vanadus
Sotsiaalkindlustuse kontode süsteem
TEADVUSTATUD SOLIDAARSUS
MOTIVATSIOON / RISTKASUTUS
Ravikonto
Töötu / töövõime konto
Pensionikonto
TULU/ KULU
LÄBIPAISTVUS
Riigimasin tööle: riigi valitsemise reform
Kuluefektiivsu
s
Tulemuslikk
us
Poliitilise süsteemi väljakutse: lühiajalisuse ja pinnapealisuse võim
Lühiajaline poliitiline tsükkel ehk ajaarvestus järgmiste
valimisteni
Lühiajalised otsused vs pikaajalised eesmärgid
Domineerib sõda piltide, loosungite, lubaduste tasemel vs.
ideede, lahenduste ja poliitikate asemel
Ratsionaalsed vs emotsionaalsed argumendid
Irratsionaalsuse, vastandumise ja pealismeedia tandem
Silokraatia sündroom
Kõige kriitilisem keskvalitsuse tasandil- ministeeriumide vahel
Institutsioonide (ministeeriumide) politiseerimine vs poliitikate ja ministrite institutsionaliseerimine
Sõda ressursside (peamiselt eelarveliste) pärast „ostmaks“ valijate hääli järgmistel valimistel vs strateegiliste ühiskondlike probleemide lahendamine
Probleemne ka teiste institutsioonide vahel
Koostööd segavad barjäärid
Ressursside nõudmine
Informatsiooni endale hoidmine ja ebatõhusus
Samuti institutsioonide sees
Haldusterritoriaal
se reformi
jätkamine
Ülesannete
üleandmine riigilt
koos vahenditega
KOV-ide
tugiteenuste
efektiivistamine
AVALIKUD
TEENUSE
D• Delegeerimine era- ja
vabasektorile
• Teenuspõhine juhtimine
• Tulemuslikkuse kontroll
TULEVIKU
RIIKTEGUS RIIK
TOIMIV RIIKVÕIMEKAD
KOV-id
Keskvalitsuse
organisatsioonid
e korrastamine
Juhtimiskvalitee
di tõstmine
Rolliselguse
parandamine
Pikaajaliste
eesmärkide
seadmine
Strateegiliste
prioriteetide
valik
Tegevuspõhine
eelarvestamine
Registripõhised
teenused
Tarbetutest
menetlustest
loobumine
Bürokraatia
vähendamine
(aruandlus 3.0,
e-maksuamet
2020, riigi
andmehalduse
korrastamine jt)
Riigivalitsemise uuendamise komponendid
ÜHTNE
VALITSUSKESKUS
AMETITE
KONSOLIDEERIMINETUGITEENUSTE
KONSOLIDEERIMINE
REGIONAALNE
KORRALDUS
Keskvalitsuse organisatsioonide korrastamine ja võimendamine
• Juhtimise ja
tugivaldkonna
tõhustamine
• Teenuste integratsioon
• Mastaabisääst
• Nt transpordi, keskkonna,
maaelu, hariduse jt
valdkondades
• Riigimajade loomine
maakonnakeskustesse
• Riigipalgaliste töökohtade
Tallinnast väljaviimine
• Ülesannete üleandmine KOV-
idele
• Riigihangete
konsolideerimise jätkamine
• Ühtne rakendusteenus
(RTK)
• IKT teenuste edasine
konsolideerimine
• Riigi kinnisvara
optimeerimine
• Valitsuskabinet kui tervik
• Ministeeriumide kui
asutuste kaotamine ja ühtse
valitsuskeskuse
moodustamine
• Rakenduslike ülesannete
täitmise liigutamine ametite
jt allasutuste tasandile (nt
registrite pidamine,
järelevalve teostamine,
konkreetsed
rakendusfunktsioonid)
Pikaajalistes
eesmärkides
kokku
leppimine
(strateegiliste
valikute
tegemine)
„Silotornide“
kaotamine
strateegilisel
juhtimistasandil
(valitsuskabinet kui
tervik, ministeeriumide
koostöö)
Efektiivsu
s ja
kulude
kokkuhoi
d
E-riigi arendamine,
et mitte kaotada
Eesti
konkurentsieeliseid.
Bürokraati
a
vähendami
ne
Riigivalitsemise uuendamise prioriteedid
e - EE = E3
E-riigile tuleb anda uus hingamine ja kvaliteet
- Protsesse tuleks ülesse ehitada lähtudes digitaalsetest võimekusest
vs olemasolevate protsesside digitaliseerimine
- Uus e-maksuamet / MTA = e-riigi süda
- Aruandlus 3.0 = revolutsioon riigi ja ettevõtluse suhtlemisel
- E-arved
- täielik e-hankemenetluskeskkond
- Andmehaldus uus tase
- NB ! e-riigi eksport
E-residentsuse ime: õhin ja pohmelus
Eesmärk aastaks 2025:
10 miljonit e-residenti
Praegune seis:
41,247 e-residenti
Riigireformi kõige raskem pähkel
Haldusreformi järgmised sammud: 1. ülesanded / rahastamismudel2. võimaldada edasist ühinemist
3. NB ! Regionaalpoliitiline instrument
Eesti kohalikud kulutused suhteliselt madalad
Teeme koos Eesti paremaks!
Palju õnne, MESA !
Tänan!