LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 14 (2925) Kolmapäev, 22. aprill 2009

Eesti uus aukonsul Sydneys on Aivo Takis

Aivo Takis (fotol) võtab ameti üle seniselt kauaaegselt aupea-konsulilt Malle Tohver Tinnilt, hakates vastutama New South Wales osariigi ja Australian

Capital Territory piirkonna eest.18. aprillil 2009 toimub Syd-

neys ameti üleandmise puhul vastuvõtt konsulaarkorpusele ja kohaliku eestlaste kogukonna

esindajaile, millest aukülalisena võtab osa ka välisminister Ur-mas Paet, kes viibib samal ajal Austraalias ametlikul visiidil. Paet kohtub Austraalias oma ametivenna Stephen Smithi-ga ja avab ametlikult Eesti uue konsulaadi Perthis, mida juhib aukonsul Anu Van Hattem.

Takis on Eesti ja Baltimaade suurima reisibüroo Estraveli asutaja ja kauaaegne tegevjuht. Alates 2003. aastast elab ta Austraalias, kuid osaleb senini aktiivselt Eesti äritegevuses.

Hetkel on Eesti Vabariigil 109 aukonsulit 54 riigis. Eestil, nagu ka Lätil ja Leedul, ei ole Austraa-lias oma saatkonda, mistõttu kogu kohapealne esindustöö toimub aukonsulite kaudu. Austraaliale lähim Eesti saat-kond asub Jaapanis, Tokios.

Eesti Vabariigi Suursaadik Jaapanis Peeter Miller täidab ühtlasi ka suursaadiku ülesan-deid Austraalias.

Estravel AS pressiteade,13.04.2009

Välisminister Urmas Paet Foto: www.valitsus.ee

Kodakondsus- ja migratsi-ooniamet (KMA) hakkab alates tänavu juunist kandma reisido-kumenti lisatavale kontaktitule kiibile dokumendi omaniku sõr-mejäljekujutisi.

KMA avalike ja välissuhete osa-konna peaspetsialisti Kaie Kon-ga sõnul hakatakse sõrmejälgi kandma Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, diplomaati-lisse passi, meremehe teenistus-raamatusse, meresõidutunnis-tusse, ajutisse reisidokumenti ja pagulase reisidokumenti.

“Reisidokumendi taotlemi-sel hakatakse võtma vähemalt kuueaastase taotleja mõlema

KMA hakkab tänavu juunis kandma passidesse sõrmejälgi

nimetissõrme jälgi. Selle tule-musena saadakse digitaalsed sõrmejäljekujutised, mis lisatak-se reisidokumendi kontaktitule kiibile,” selgitas Konga.

Reisidokumendi taotluse esi-tamiseks tuleb inimesel isiklikult ilmuda KMA büroosse või Eesti välisesindusse. “Sõrmejälgi ei võeta taotlejatelt, kellelt tervi-seseisundi tõttu sõrmejälgi füü-siliselt võtta ei ole võimalik. Rei-sidokumendi hind jääb samaks,” lisas Konga.

Inimestel, kellel on kehtiv rei-sidokument, ei ole vaja KMA kinnitusel sõrmejäljebiomeetria kasutuselevõtu tõttu uut reisi-

dokumenti taotlema hakata. KMA võtab sõrmejäljebio-

meetria kasutusele, kuna see on üks kindlamaid isikutuvastus-meetodeid. “Sõrmejäljekujutis-te olemasolu reisidokumendis võimaldab luua kindlama seose dokumendi ja kasutaja vahel. Samuti vähendab see dokumen-di ja identiteedi väärkasutamise ja võltsimise võimalusi,” märkis Konga.

Sõrmejäljebiomeetria raken-damine reisidokumendis on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu 2004. aasta 13. detsembri mää-rusega.

BNS, 12.04

Alates 14. aprillist 2009 tegutseb Eesti uue aukonsulina Austraalias reisibüroo Estravel asutaja ja juhatuse liige Aivo Takis.

Lisainfo: Consulate of the Republic of Estonia in Sydney,

sydney@estonianconsul.org

16.-18. aprillil viibib välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil Uus-Meremaal.

Tegemist on Eesti välisministri esimese ametliku visiidiga Uus-Meremaale. Kavas on kohtumine Uus-Meremaa välisministri Murray McCullyga. Samuti esineb välisminister Paet Balti julgeole-ku teemalise ettekandega Uus-Meremaa Välispoliitika Instituudis.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti ja Uus-Meremaa vaheli-sed suhted head, kuid koostöö aktiivsemaks ja tihedamaks muut-misel on veel palju teha. “Arutame Uus-Meremaa kolleegiga majan-dus ja haridus- ning teaduskoostöö tihendamise võimalusi,” ütles välisminister Paet. Samuti tulevad kõne alla regionaalsed arengud, Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa suhted, olukord Afganistanis ja Pa-kistanis ning Kaugu-Aasia ja Vaikse ookeani basseinis. Peatutakse ka energiajulgeoleku ja kliima soojenemise temaatikaga seondu-val.

18.-21. aprillil viibib välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil Austraalias.

Kavas on kohtumised Austraalia föderaalvalitsuse välisministri Stephen Smithi, Lääne-Austraalia kuberneri Kenneth Comninos Michaeli ja Lääne-Austraalia peaministri Colin Barnettiga. Veel on kavas kohtumised Eesti kogukonna esindajatega Austraalias.

Kohtumistel Austraalia esindajatega tuleb kõne alla kahepoolse-te suhete areng ning koostöö tihendamine poliitika, majanduse, kaubanduse, kultuuri ja hariduse valdkonnas. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Austraalia eestlaste seas populaarne sihtriik nii reisi-miseks kui töötamiseks ning riikidevahelised suhted on igati head.

“Loodame, et Eesti ja Austraalia kahepoolseid majandussuhted tihenevad veelgi ja saame peagi laiendada ka riikidevahelist lepin-gulist baasi ning turismikontakte,” ütles Paet. Samuti peatutakse kohtumistel regionaalsete arengutega seonduvatel küsimustel, kõ-neldakse Austraalia ja Euroopa Liidu koostööst, transsatlantilistest suhetest, Austraalia suhetest Hiina, Jaapani, ning Korea poolsaare riikidega.

Räägitakse ka ülemaailmsest majanduskriisist ja G20 rollist sel-le ületamisel. Kõne alla tulevad samuti terrorismivastase võitluse, tuumarelvistutamise ja leviku piiramise ning keskkonna- ja klii-maprobleemidega seonduvad teemad. Veel peatutakse olukorral Lähis-Idas, Afganistanis, Pakistanis, Põhja-Koreas ja Birmas/Myan-maris.

Visiitide käigus on samuti kavas avada Eesti aukonsulaat Uus-Me-remaal Wellingtonis ja aukonsulaadid Austraalias Perthis ning uuel aadressil Sydneys.

Välisministeeriumi pressitalitus, 16.04.2009

Välisminister sõidab ametlikule visiidile Uus-Meremaale ja Austraaliasse

2 “MEIE KODU” 22. aprill 2009

Austraalia eestlaste kodulehekülg www.eesti .org.au

Ansip arutas USA kongressi delegatsiooniga finantsteemasid

Teisipäeval kohtus peaminister Andrus Ansip Eestis visiidil oleva USA kongressi delegatsiooniga, kellega arutas muuhulgas finants- ja majandusteemasid.

USA kongressi delegatsioon avaldas tunnustust Eesti panuse eest ühistel missioonidel ning kinnitas jätkuvat toetust Eesti riigile, tea-tas riigikantselei.

Peaministri sõnul näitavad kõrgetasemelise delegatsioonide re-gulaarsed külaskäigud USA toetust Eestile ja väljendavad kahe riigi vahelisi väga häid suhteid.

“Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud nõukogude okupatsiooni ja USA toetas Eestit nii taasiseseisvumise ajal kui ka NATO-sse pür-gimisel,” sõnas peaminister.

“Nüüd oleme eriti head partnerid julgeoleku alal. Väga hästi on laabunud koostöö NATO-s, ühiselt on panustatud maailma kriisi-kolletes rahu tagamisse ja tsiviilühiskonna ülesehitamisse.”

Peaminister märkis, et USA presidendi Barack Obama kinnitus NATO ühiskaitse printsiibi ülimuse kohta on nii Eesti kui maailma julgeolekustruktuuri seisukohalt äärmiselt oluline avaldus.

Peaminister tutvustas külalistele ka valitsuse istungite infosüs-teemi ja rääkis Eesti avalikest e-teenustest.

Eestis tutvumisvisiidil viibiva USA kongressi delegatsiooni juhib Shelley Berkley. Peaministriga kohtusid ka Virginia Foxx, Phil Ging-rey, Paul Kanjorski, Ron Klein, John Carter ja Steve Cohen.

BNS, 14.04

Kaitseministeerium: kõikide ametnike sissetulekuid kärbiti

Kaitseministeeriumi kinnitusel on tänavu vähenenud kõikide ministeeriumi ametnike sissetulekud, ajakirjanduse väidet juhtide palgatõusu kohta nimetas kaitseminister pahatahtlikuks konstrukt-siooniks.

Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval, et aprilli algusest hakkas kait-seminister Jaak Aaviksoo heakskiidul kehtima uus palgakorraldus, mille järgi tõusid ministeeriumi juhtide palgad keskmiselt 14 prot-senti.

Palgatõus tuli sellest, et seni juhtidele makstud autokompensat-sioon arvati nüüdsest maksustatava palga osaks. Palgatõus puu-dutab ministeeriumi juhte alates osakonnajuhatajatest lõpetades kantsleriga.

Samas on jäänud ministeeriumi madalamate töötajate palgad mullusega samale tasemele.

Aaviksoo põhjendas uut palgakorraldust sellega, et makstav pal-gasumma peab olema väljendatud rahapalgas ja mingeid muid makseid seal ei tohiks olla. “Teine põhimõte on see, et kellelgi ei peaks nende ümberkorralduste tõttu palk põhimõtteliselt tõusma ega langema, vaid jääma samale tasemele,” kinnitas ta.

Kaitseminister märkis, et ümberkorralduste tõttu ei ole kellegi sis-setulek kasvanud, vaid maksude tõttu pigem vähenenud. Ta tõdes, et autokompensatsioon on ainuke hüve, mis määrati ministeeriumi juhtide palga sisse, ülejäänud hüved lihtsalt kaotati.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja teatas teisipäeval vastuseks artiklis väidetule, et tänavu väheneb ministeeriumi ametnike sis-setulek 12-15 protsenti, kusjuures kahanemine on suurem seni autokompensatsiooni saanud kõrgematel ametnikel. Ta kinnitas, et kõikide ametnike sissetulek muutub ühtseks ja läbipaistvaks ko-gupalgaks.

Pressiesindaja märkis, et ühtse eelarvekärpega seoses vähenes aasta alguses ministeeriumi ja kõikide valitsemisala asutuste pal-gafond seitsme protsendi ulatuses. Ka kaotas kaitseminister amet-nike puhkusetoetuse ehk niinimetatud 13. palga, mida põhipuhku-se korral maksti ühekordselt 60 protsendi ulatuses teenistuja ühe kuu palgast. Alates 1. aprillist kaotati 29 ametnikule võimaldatud autokompensatsioon.

BNS, 14.04

Eesti ja Portugali välisminister: euro kasutuselevõtt tugevdab Euroopa riikide majanduskeskkonda

Esmaspäeval, 30. märtsil koh-tus välisminister Urmas Paet Eestis visiidil viibiva Portugali välisministri Luís Filipe Marques Amadoga. Välisminister Urmas Paet avaldas heameelt selle üle, et teoks on saanud läbi aegade esimene Portugali välisministri visiit Eestisse.

Paet tutvustas oma Portugali kolleegile Eesti plaane euroala-ga liitumisel. „Eesti soovib euro-ga liituda olemasolevate kritee-riumite ja protseduuride alusel. Me ei taha erandeid, soovime täita kõik kriteeriumid ning positiivset otsust selle põhjal, et näiteks aastaks 2011 oleks võimalik euro Eestis kasutusele võtta,” rõhutas Eesti välisminis-ter. „On väga hea, et EL on ot-sustanud tugeva eurotsooni ja eelarvedistsipliinist kinnipida-mise rõhutamise kasuks,” lisas ta.

Portugali välisminister Amado sõnul oleksid praeguse üleilmse majanduskriisi mõjud Portuga-lile veelgi rängemad, kui riigis ei oleks eurot kasutusele võetud.

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumise eel peatusid välisministrid Euroopa ja USA suhete temaatikal. Välis-minister Paet avaldas oma kol-leegile tunnustust tema panuse eest atlandiüleste teemade ak-tiivsel tõstatamisel Euroopa Lii-dus. „Eesti peab ühiselt Portu-galiga tähtsaks Euroopa Liidu ja USA tihedat ja ühistel väärtustel põhinevat partnerlus, et tagada julgeolek ning stabiilsus nii Eu-roopas kui maailmas laiemalt,“ ütles Paet. „Euroopa Liidu jaoks on suhetes USAga hetkel oluline tõhustada igakülgset koostööd, sealhulgas energiajulgeoleku valdkonnas,“ lausus Paet ELi ja USA koostööst rääkides. Samas rõhutas Paet, et üleilmse ma-janduskriisi oludes on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide igakülgne koostöö tihendami-ne vajalik ka selleks, et takista-da protektsionistliku majandus-poliitika levikut maailmas.

Rääkides Euroopa Liidu tu-levikuga seonduvast leidsid Eesti ja Portugali välisminister ühiselt, et praegused majan-

dusraskused ja takerdumised Lissaboni lepingu rakendamisel ei tohi pidurdada Euroopa Liidu edasist laienemist. „Oluline on liitumiskõneluste lõpuleviimi-ne Horvaatiaga ning samas on tähtis edasiminek ka teiseste kandidaatriikide liitumise küsi-mustega, et tagada neile laie- nemise perspektiivi säilimine ja motivatsioon reformide läbivii-miseks,“ märkis Paet.

Paet rõhutas kohtumisel Por-tugali kolleegiga ka kahe riigi kultuurikontaktide väärtuslik-kust: „Portugali keele õpe on käivitunud nii Tartu kui Tallinna ülikoolis ning kummalegi üli-koolile kuulub vastavalt koos-töölepingule stipendium kee-leõppeks Portugalis,” väljendas Paet heameelt koostööst Portu-galiga.

Välisministrid kõnelesid koh-tumisel veel Euroopa naabrus-poliitika Idapartnerlusest ja Valgevene kaasamisest naab-ruspoliitikasse. Välisminister Paet rõhutas, et Idapartnerlu-sest peab saama konkreetne poliitika, mis oleks sihtriikide jaoks tõhusaks ja kaugeleula-tuvaks vahendiks lähenemisel

Euroopa Liidule. Valgevene kü-simusest rääkides toonitas Paet vajadust range ja tingimusliku, ent positiivse poliitika järele. „Valgevene naabruspoliitikasse kaasamise eelduseks peavad olema riigi edusammud ja soov minna edasi demokraatlikel väärtustel tuginevate reformi-de teostamisel ning kodanike põhiõiguste tagamisel,“ ütles Paet.

Portugali välisministri eestve-damisel räägiti ka Vahemerelii-duga seonduvast. Välisminister Paet avaldas lootust, et liidu koostöös, mis peatus sõjaliste aktsioonide tõttu Gazas, toimu-vad positiivsed edasiminekud ja Araabia riigid jätkavad pea-gi oma Vahemere partneritega taas ühist koosööd. Läänemere regiooni arengutest kõneldes peatusid välisministrid Lääne-merestrateegia teemadel. Vä-lisminister Urmas Paet andis oma kolleegile ülevaate looda-va strateegia võimalustest, mil-le abil saab tõhustada ja paran-dada Läänemereäärsete riikide koostööd. Välisministeeriumi pressitalitus

30. märts 2009

Kapo: Vene eriteenistuste huvi Eesti vastu on aktiivne

Kaitsepolitsei märgib oma tänavuses aastaraamatus, et Ve-nemaa eriteenistuste tegevus Eesti vastu on jätkuvalt aktiiv-ne. “Kuna Venemaa on NATO-t ja selle liikmesriike (sealhulgas Eestit) õigupoolest kogu aeg oma potentsiaalse ohuallikana käsitlenud, siis püüab ta olla pidevalt võimalikult hästi infor-meeritud kõnealusest sõjalisest organisatsioonist,” nentis kait-sepolitsei.

Kaitsepolitsei hinnangul on sellest omakorda tingitud ka Vene eriteenistuste nagu välis-luureteenistuse (SVR), kindral-

staabi luurepeavalitsuse (GRU) ja föderaalse julgeolekuteenis-tuse (FSB) kõrge huvi Eesti riigis toimuva vastu.

“Tuleb pidevalt meeles pida-da, et Venemaa on taastanud oma suurriiklikud ambitsioonid ega taha nõustuda paljude Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitiliste valikutega,” märkis kaitsepolit-sei.

Kaitsepolitsei toonitab, et Ve-nemaa vajab selleks, et Eesti va-likuid takistada, nurjata või en-dale soodsas suunas mõjutada pidevalt väga head ja värsket

luure- ja taustinformatsiooni praktiliselt kõige kohta.

Kaitsepolitsei kinnitusel han-givad niisugust informatsiooni Venemaa juhtidele tugevad ja suurearvulised eriteenistused, mis ei hoia oma ülesannete täitmisel kokku raha ja muid ressursse.

Eelmisel aastal tuvastas kait-sepolitsei lisaks Venemaa eri-teenistuste tavapärasele aktiiv-susele ka järjest rohkem mitme muu riigi teenistuste seaduslik-kuse piiri peal tegutsemisi.

BNS, 14.04

President Ilves: eestlastel on tulevikku ajaga kaasas käiva kultuurrahvana

„Eesti Rahva Muuseum kas-vas välja soovist arendada oma rahvuskultuuri,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Tartu Ülikooli aulas peetud Eesti Rah-va Muuseumi 100. aastapäeva

aktusel. „See mõte kasvas koos meie rahvusliku iseteadvuse ja ha-ritlaskonnaga ning jõudis meie oma muuseumi rajamisest oma riigi loomiseni.“

Eesti riigipea sõnul on muuseumist sajandi jooksul saanud mäles-tussammas selle asutajaile, laiemalt aga Eesti rahva iseteadvusele ja iseolemisele.

„Vaimse ja ainelise pärandi kogumine tõi arusaama, et Eesti oma kultuur on vana ja väärtuslik,“ kõneles president Ilves. „Sellel rik-kusel sai seista meie iseteadvus. Keel ja kultuur kasvasid sotsiaalse kuuluvuse näitajast Eesti identiteedi aluseks.“

„Eesti Rahva Muuseumist on sajandi jooksul saanud meie iseseis-vuse üks kindlamaid alustalasid, millelt otsiti ja leiti tuge ka kõige raskematel aegadel.“

President Ilves märkis, et muuseumi rajajad ei soovinud talletada eestlust kui märki ammustest aegadest, kui eksponaati. Selle ase-mel nähti muuseumi rolli rahvuse tuleviku lahtimõtestajana. Tema sõnul aitas rajajaid tõdemus, et eestlastel on tulevikku ainult ajaga kaasas käiva kultuurrahvana. „Korralik muuseum on kultuuri loo-mise allikas, kaasaegne teaduskeskus, sild eilse ja homse vahel,“ rõhutas riigipea.

Kristel Petersonpresidendi kantselei

Tartus 14. aprillil 2009

3“MEIE KODU” 22. aprill 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Mullu kasvas lennuliiklus Ees-ti õhuruumis aasta varasema ajaga võrreldes 13 protsenti, sel-gub Lennuliiklusteeninduse AS-i statistikast. ❖ Äsjavalminud Maardu gra-niidikaevandamise keskkonna-mõju hindamise aruande (KMH) kohaselt on kaevandamise kesk-konnamõju piiritletav ning ne-gatiivset mõju on võimalik viia kehtivate keskkonnanormide piiresse. ❖ Märtsis tehti Tallinna korteri-tega mõnevõrra rohkem tehin-guid kui veebruaris, samas lan-ges kuises võrdluses keskmine ruutmeetri hind kuus protsenti 15.164 kroonini, selgub maa-ameti andmetest. ❖ Valitsuskabinet tegi esmaspäe- val otsuse peatada riigipoolsed maksed pensioni teise sambas-se, kogumispensioniga liitunud inimesed saavad soovi korral sis-semakseid jätkata.❖ Esimeses kvartalis maksis töötukassa kolme liiki hüvitisi 22.376 inimesele kokku 236,7 miljonit krooni, võrreldes eel-mise aasta esimese kvartaliga kasvas väljamakstud hüvitiste summa 3,8 korda. ❖ Riigikogu korruptsiooni-vastase seaduse kohaldamise eri-komisjoni esimehe Jaanus Marrandi hinnangul peaks par-teide rahastamine olema seni- sest hoopis karmimalt regulee-ritud, mis muu hulgas tähendab, et välismaalased ei peaks saama erakondi rahaliselt toetada.❖ Eesti tudengite keskmine õp-pemaks on 28.000 krooni aas-tas, selgus Eesti Üliõpilaskon-dade Liidu (EÜL) tudengite seas läbivii-dud küsitlusest. ❖ Kui politseijuhid pidasid aasta alguses võimalikuks, et majan-duslangusega kaasneb kurite-gevuse kasv, siis tänavu esimese kolme kuu jooksul õigusrikkumi-sed hoopis vähenesid 12 prot-sendi võrra.❖ Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kavatseb linn vähen-dada ühistranspordi veomahtu 4-5 protsendi, mitte veerandi võrra, nagu kirjutas teisipäevane Õhtuleht.❖ Kaitsepolitsei (kapo) märgib oma äsja avaldatud aastaraa-matus, et Vene ametivõimud soovivad Eestis elavaid venelasi vastandada riigivõimule ning kasutavad selleks niinimetatud “kaasmaalaste poliitikat”. ❖ Valitsus tahab kehtestada koos uue avaliku teenistuse seadusega määruse, mis seab kantslerite töötasu piiriks küm-me protsenti madalama palga kui ministri töötasu, kirjutab Postimees. ❖ Tallinna linnavalitsus kavatseb kolmapäeval saata volikogusse heakskiitmiseks vaba ühiskonna päeva tähistamise põhimõtted, mis näevad ette vaba ühiskonna foorumide korraldamise.❖ Tallinna linnavalitsus teeb vo-likogule ettepaneku anda tänavu linna vapimärk kui pealinna kõr-geim tunnustus ekspresident Ar-nold Rüütlile ja Jüriöö pargi looja-le Jüri Uppinile.

(Allikas: BNS, 11.04.-14.04)

❖ Riigikogu võttis neljapäeval vastu seaduse, mis jätab sügi-sestel kohalikel valimistel Tal-linnas alles senised valimisring-konnad. ❖ Valitsus kiitis neljapäeval he-aks uue liiklusseaduse eelnõu, mis muuhulgas kaotab Eesti si-seselt sõidukijuhtidel kohustu-se kanda juhiluba kaasas. ❖ Tulenevalt püsikulude vä-hendamise vajadusest ja suvi-sest madalast elektritarbimi-sest ei tooda Balti elektrijaam vahemikus 15. mai kuni 15. august elektrit, mis tähendab osade töötajate saatmist sund-puhkusele. ❖ Tapmiste ja mõrvade arv on tänavu esimese kolme kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga märgatavalt lan-genud, ühtlasi on vähenenud ka kõik teised rasked isikuvas-tased kuriteod. ❖ Keskerakonna vaateid pro-pageeriv ajaleht Kesknädal valis ajalehes nädala juubilariks nat-si-Saksamaa juhi Adolf Hitleri, kelle sünnist möödub 20. aprillil 120 aastat.❖ Lennufirma Estonian Air saab esimese kuni 90-kohalise CRJ900 NextGen tüüpi lennuki kätte sel-le aasta maikuu lõpus. ❖ Klientide kaitsmisele viidates vähendavad pangad 18. mail taas internetipangas korduvka-sutusega paroolikaardiga tehta-vate maksete päevalimiite - nüüd juba 3000 kroonile päevas. ❖ Reitinguagentuuri Fitch Ra-tings teatel pole Ida-Euroopa riikide reitingute määramisel arvestatud sellega, et Euroopa Liit võiks leevendada euro ka-sutuselevõtu tingimusi nende riikide jaoks. ❖ Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valimisloosung juunis toi-muvateks Euroopa Parlamendi valimisteks on “Õiged otsused raskel ajal!”.❖ Tööturuameti andmeil on amet viimase nädala jooksul registreerinud 2437 uut töötut, mis on samal tasemel viimaste nädalatega. Kokku on reede-se seisuga arvel 58.661 töötut, mis moodustab 8,9 protsenti tööjõust vanuses 16 kuni pen-sioniiga. ❖ Konkurentsiamet kinnitas nädala alguses Iru Elektrijaama müüdava soojusenergia uueks piirhinnaks 408,8 krooni me-gavatt-tunni kohta ilma käibe-maksuta, mis on kuu aja eest fikseeritud hinnast 16 protsenti madalam. ❖ Maailma suurim terasefirma ArcelorMittal peatab nõudluse järsu vähenemise tõttu tootmi-se Muuga sadamas asuvas te-rase tsinkimistehases, mis toob kaasa enam kui 100 inimese koondamise. ❖ Tallinna börsil reedel hinnad suuremate aktsiaturgude toel valdavalt tõusid, teistest aktiiv-semalt kaubeldi Tallinki ja Ees-ti Telekomi aktsiatega. Indeks OMXT kasvas 1,54 protsenti 279,62 punktini, kokku 379 te-hingu käive oli 12,65 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 15.04-17.04)

Vabariigi President kohtus peaministriga

President Toomas Hendrik Ilves kohtus eile õh-tul Kadriorus peaminister Andrus Ansipiga, kelle-ga räägiti Eesti majanduse ja riigieelarve olukor-rast, samuti valitsuserakondade erineva-Riigipea toonitas vajadust jõuda kokkuleppele eelarve-puudujäägi ohjeldamiseks ja riigi kohustuste täit-miseks vajalike meetmete osas.

“Tööpuuduse suur ja jätkuv kasv eeldab võima-like bürokraatlike lisatõkete eemaldamist, et iga töötu saaks võimalikult kiiresti hakata osalema ümberõppes või leida rakendust teistes tööhõi-veprogrammides,” ütles president Ilves.

Riigipea hinnangul on viimased nädalad toonud küll märke globaalse majanduslanguse peatumi-sest ning kriisi keskmes oleva USA majanduse mõned baasnäitajad viitavad juba kriisi madalsei-su ületamisele.

“Sellele vaatamata peame olema valmis, et majanduse olukord Eestis veel mõnda aega hal-veneb ning koos sellega suureneb ka surve rii-gieelarvele,” lisas president Ilves. “Nii tuleb meil lähtuda majanduslanguse konservatiivsematest prognoosidest ja nende põhjal kavandada muu-tusi tänavuses eelarves ning juba praegu hakata seadma selgeid sihte järgmise aasta riigieelarve kokkupanekuks.”

Viimase kahe nädala jooksul on riigipea kohtu-nud ka teiste koalitsioonierakondade, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Era-konna esindajatega.

Kaidi Aherpresidendi kantselei avalike suhete osakond

Kadriorus 16. aprillil 2009

Ergma kiitis Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhteidRiigikogu esimees Ene Ergma kiitis kolmapäeval kohtumisel Eestis viibiva Ameerika Ühendriikide kong-

ressi delegatsiooniga kahe riigi häid suhteid. Kohtumisel arutati Euroopa energiajulgeolekuga seotud poliitilisi ja majanduslikke aspekte, aga ka

Eesti ja Venemaa suhteid ning olukorda Lõuna-Kaukasuses. Samuti tundsid USA delegatsiooni liikmed huvi Eesti poliitilise süsteemi ja parlamendis esindatud erakondade vastu.

Delegatsiooni juhi Shelley Berkley sõnul on külaskäigu eesmärk arendada atlandiülest koostööd. BNS, 15.04

Vabariigi President kohtus Poola peaministriga

President Toomas Hendrik Ilvese kohtumisel Poola peaministri Donald Tusk’iga keskenduti Eu-roopa Liidu idapartnerlusele ja Läänemere regioo-ni energiaküsimustele.

“Euroopa Komisjoni algatatud idapartnerluse programm peab muutuma sihtriikidele tõhusaks ja kaugeleulatuvaks abikäeks nende lähenemisel Euroopa Liidule,” ütles Eesti riigipea. “Siin on aga oluline, et ühenduse idanaabritest enam huvi-tatud riikidel oleks Euroopa Liidu idapartnerluse ‒ laiemalt üldse meie ühise välispoliitika ‒ kujun-damisel suurem roll, ka institutsionaalselt.”

President Ilves ja peaminister Tusk peatusid pi-kemalt ka Nord Stream’i ja Ignalina tuumajaamaga seotud probleemidel, samuti vajadusel luua toimiv ja hästiühendatud elektriturg Põhjamaade ja Balti regioonis, mis aitaks suurendada kogu piirkonna varustuskindlust.

Rääkides gaasiühendustest, rõhutas Eesti riigi-pea, et kriitiliselt vajalik on energia allikate ja tarni-jate mitmekesistamine.

President Ilves ja peaminister Tusk kõnelesid ka Soomest läbi Balti riikide Poolasse ulatuva Via Bal-tica maantee tulevikust.

Via Baltica, kui see oleks hästi toimiv ühendus-tee, panustaks kogu regiooni arengusse, luues seejuures aluse ka tulevaseks majanduskasvuks,” ütles Eesti riigipea.

Eesti riigipea ja Poola peaminister rõhutasid ka tänavuse aasta olulisust kogu piirkonnale, sest möödub ju 70 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest ja Teise maailmasõja algusest, kuid ka 20 aastat Berliini müüri langemisest.

Kaidi Aherpresidendi kantselei avalike suhete osakond

Kadriorus 17. aprillil 2009

Välisminister Paet avas Eesti aukonsulaadi Uus-Meremaal

Täna avas välisminister Urmas Paet esimese Ees-ti aukonsulaadi Uus-Meremaal Wellingtonis. Eesti aukonsul Uus-Meremaal on Tõnu Loorpärg.

Välisminister Paeti sõnul on Eesti ja Uus-Mere-maa vahelised suhted head, kuid saaksid olla ak-tiivsemad. „Paraku on meil seni Uus-Meremaal esindus puudunud, kuigi selles riigis on ka umbes paarisajaliikmeline eesti kogukond,” rääkis Paet. „Eesti ja Uus-Meremaa jagavad demokraatlike ühiskondadena samu väärtusi ning seegi on alus igapäevaste suhete tihendamiseks. Aukonsulaadil on selles oluline roll,“ märkis Paet.

„Eesti ja Uus-Meremaa vahel kehtib alates 2007. aastast noorte töö- ja puhkeviisade leping. See on üks võimalusi kahe riigi vaheliste kontaktide aren-damiseks, sealhulgas Eesti noorte tulekuks lühi-ajaliselt Uus-Meremaale ja vastupidi,“ ütles Paet aukonsulaati avades.

Paet kohtus Aucklandis ka Uus-Meremaa Eu-roopa ärikoja liikmetega ning tutvustas Eesti ma-janduskeskkonda ja võimalusi investeeringuteks. Näiteks tunti Uus-Meremaa ettevõtjate poolt huvi koostööks põlevkivitehnoloogiate osas.

Eelmisel aastal moodustas Eesti kaubavahetus Uus-Meremaaga 28 miljonit krooni ning suurim eks-pordiartikkel oli spordi- ja kalastusvahendid. „Või-malusi koostöö tihendamiseks on ka turismivaldkon-nas, sest Euroopa külastamine on uusmeremaalaste seas järjest populaarsem,“ ütles Paet.

Auklandis pidas välisminister Urmas Paet ka et-tekande Euroopa ja sealhulgas Eesti julgeoleku teemadel Uus-Meremaa rahvusvaheliste suhete instituudis.

Homme kohtub Paet Uus-Meremaa välisminist-riga ning pärastlõunal lendab ametlikule visiidile Austraaliasse.

Välisministeeriumi pressitalitus17. aprill 2009

President Ilves suurettevõtjatele: euro pole imerohi, aga ilma eurota ei tule me kriisist välja

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kad-riorus suurettevõtjate Jüri Käo, Toomas Lumani, Veikko Maripuu ja Enn Veskimägiga, kellega vahe-tati mõtteid Eesti majanduse hetkeolukorra ning tulevikuväljavaadete üle.Ühiselt tõdeti, et pikemas perspektiivis loob aluse majanduskasvuks suuresti just Eesti üleminek eurole.

“Välisinvesteeringud on üks oluline abikäsi, mis aitab meil kriisist väljuda ja just selles tõdemuses peitub arusaam, et euro pole imerohi, aga ilma eurota ei tule me kriisist võimalikult kiiresti välja,” ütles president Ilves, kelle sõnul tähendab eurot-sooniga ühinemine välisinvestorite ja meie ekspor-dipartnerite silmis Eesti usaldusväärsuse suuren-damist, mis omakorda annab võimaluse kasvatada majandustõusuks vajalikku stabiilset keskkonda.

Riigipea sõnul on eurole üleminekuks vajalike kriteeriumite täitmine kogu ühiskonna suur ees-märk. “Kuna ühiskonnas on valmisolek selle ees-märgi nimel pingutada, on ka valitsusel ja Rii-giko-gul olemas olulised eeldused vajalikud otsused langetada,” ütles riigipea.

Kohtumisel tõdeti, et kuidagi ei saa nõustuda nendega, kes arvavad pessimistlikult nagu euro-tsooniga ühinemise nimel ei ole mõtet pingutada ja selle võiks lükata edasi kaugemasse tulevikku.

Kaidi Aherpresidendi kantselei avalike suhete osakond

Kadriorus 17. aprillil 2009

4 “MEIE KODU” 22. aprill 2009

ÜEKN esimees Jaak Juhansoo: “Ostke ESTO 2009 pass, kas olete sellele sõitmas või mitte!”Intervjuu ÜEKN juhatuse esimehe kohale tagasivalitud Jaak Juhansooga (elab Bostonis)

ÜEKN täiskogu ja sümpoosion: Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu debüteeris kodumaal ja saavutas püstitatud eesmärgid

Kuigi ÜEKN pagulaseestlastest asutajad rääkisid sageli vabast Eestist ja vajadusest meie vabadus uuesti kätte võita, ei osanud keegi neist ilmselt oodata, kui nad organisatsiooni rajasid aastal 1955 - vaid 10 aastat pärast Teise Maailmasõja lõppu - et ühel heal päeval suunduvad ÜEKN liikmesmaade esindajad nii läänest kui idast Tallinna lennuväljalt ja reisisadamast Viru hotelli välismaal elavate eestlaste keskorganisatsiooni täiskogule ja sümpoosionile. Nüüd sai see teoks 3.-4. aprillil, mitte unes, vaid ilmsi. Seega: päris- elus võib esineda ootamatumaid asju kui unenägudes.

Skeptilisemad lehelugejad kes pole kunagi viibinud ÜEKN täisko-gul võivad teha igasuguseid oletusi. Näiteks, et käisid koos min-gisugused bürokraadid, või et Tallinnas söödi ja joodi hästi. Ent nii arvata oleks tegelikkuse moonutatud variant. Tõepoolest toimus õhtusöök viimasel õhtul, ja Viru hotelli kvaliteedile ei saa erilisi etteheiteid teha, kui mõned koridorides sinka-vinka koperdavad hõimuvelled välja arvata. Tänapäeva Viru hotell Sokosel on nor-maalsed hotellitoad puhaste linade ja rahvusvahelise standardiga kõikides mõõtmetes, erinevalt sellest, kuidas allakirjutanu mäletab esmakohtumist selle KGB pesaga aastal 1979, kui väljas ulus külm sügistuul, hotelliaken külma õhku sisse laskis, ja all tänaval kriuk-susid trammirattad.Peamiseks kõneaineks väliseestlaste minevik, olevik ja tulevikSissejuhatuseks piisagu konstateeringust: mina nägin sümpoo-

sionil ja täiskogul seda, mida mäletan vanast ajast kui elasin keset lääneeestlaste globaalset ühiskonda : mitukümmend inimest kes olid tulnud kaugelt ja tegid vabast ajast vabatahtliku ning tasusta-mata tööd Eesti ja kaasmaalaste heaks. Kogesin hästi korraldatud üritust kus peeti kinni päevakorrast, esineti asjalike kõnedega, ja oldi efektiivsed.

Jüri Estam

Küsisid ÜEKN-i teisel töö- päeval delegaatidelt, kes harg-nesid kolme töögruppi selle arutamiseks: “kas väliseestlas-tel ja ÜEKN-il on tulevikku?” Kui nad uuesti suurde saali ko-gunesid, kuidas nad vastasid?

Jaak Juhansoo: Et me ei tarvit-se kahelda selles tulevikus. Mina ise olen küll vahepeal muret-senud. Minu arust ei olnud va-hepeal midagi väga olulist meie organisatoorses elus toimunud. Paigaltammumine ei meeldi mulle. Mulle tundus mingil mää-ral pärast Vilniuse aastakoosole-kut, et saadi kokku ja mindi jälle aastaks ajaks laiali. Seega tuli küsida liikmesmaade esindaja-telt otse: “Teie oletegi ÜEKN. 11 liikmesmaad. Tihedam koostöö Eesti valitsusega ei saa toimuda ilma teieta. Kuidas jääb? Milline oli siis nende vastus

konkreetsemalt? Sinule isikli-kult oli aastakoosolek usaldus-hääletuseks, tähenduses, et sind valiti tagasi esimehe ko-hale, kusjuures vastaskandi-daate ei esitatud.

Kõik arvasid, et ÜEKN-i on jät-kuvalt vaja. Ja on siiski midagi aasta jooksul toimunud. Oleme saanud hästi toimiva ÜEKN esin- duse paika Rahvastikuministri juurde, oleme integreeritud rahvuskaaslaste programmi, käib töö võõrsil elavate eestlas-te arhiivides. Millega mina rahul ei ole on meie kommunikatsi-oonikett.Aga nüüd on olemas selline

innovaatiline eestihõnguline sidevahend nagu Skype.

Vanasti oli nii, et kaugel asu-vaid liikmesmaid pidid esindama Ameerikas ja Kanadas elavad isi-kud, sest vahemaad on suured. Põhja Ameerikasse korduvalt Euroopast ja Austraaliast lenna-ta oleks olnud liiga kallis. Praegu on mõnede maade esindajad ja osa juhatuse liikmetest juba ka-sutanud Skype’i konverentsikõ-ne võimalust. On liikmeid kes ei ole veel järele jõudnud, pisut kardetakse ka arvutikaamerat. Minu elu läheks küll kergemaks, kui rakendaksime kõik seda va-rianti. Ei oleks vaja iga kord 300 miili koosolekule sõita.

Eduka ürituse kriteeriumid said täidetud Tallinnas. Kõ-nelesid president, meedia oli kohal, ja sümpoosionil viibis pidevalt rahvastikuminister Urve Palo. Ja täiskogu viis läbi kõik üldkoosolekult oodatavad administratiivsed-halduslikud tegevused.

President pidas hea kõne. Mit-te nii, et kuidagi pro forma, või pinnapealselt tervitades. Too-mas Hendrik Ilves, kes on olnud ameerika eestlane, andis aja-loolise ülevaate eestlusest. Ta jäi pärast kuulama rahvastiku-ministri kõnet ja toredaid Kihnu saare lauljaid, kes andsid ürituse algusele meeldiva jume.

Meedia osas: meeldis see, et saime oma suu läbi tutvustada Eestis neid asju, mida viimase 50 a. jooksul teinud oleme.

Sümpoosioni ettekanded olid täpsed, kõnedega oldi rahul. Kõnelejateks olid valitud õiged inimesed. Paneeldiskussioon jäi ilmselt lühikeseks.

Aastate eest ei tahtnud meie mehed naistele ohjasid käest ära anda. Nüüd on 6 esindajat 11 liikmesriigist naised ja täisko-gu koosoleku juhatajateks olid Marju Rink Abel ning Külli Sulg. ESTO 2009 on meil praktili-

selt ukse ees. Vähem kui kolme kuu eest oodatakse eestlasi kõikjalt Münsterisse.

ESTO tekitab muret. Mitte, et Saksamaa eestlased ei oleks tublid olnud, aga kogu maailm elab majanduslanguses ja ESTO passe on vähe müüdud. Paljud sponsorid on loobunud spon-soreerimisest. Seal on suured augud sees, vaatamata sellele, et ÜEKN ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on andnud ESTO korraldajatele 50 000 dollarit laenuks. Minu palve kõikidele eestlastele: Ostke Esto pass, kas olete sellele sõitmas või mitte! ESTO organiseerijad Saksamaal vajavad väga ja väärivad konk-reetset toetust meilt! Oleks ine-tu neid üksinda rappa jätta.ÜEKN on seotud ESTO-de tra-

ditsiooniga esmajoones Rah-vuskongressi institutsiooni kaudu. Kuidas on lood tänavu-se Rahvuskongressiga?

See on veel orastel, aga otsus tuleb lähiajal. Võimalik, et aru-tatakse poliitilisi teemasid nagu Eesti julgeolek ja rahvusvaheli-ne majanduskriis, võimalik ka, et antakse ülevaade idapoolse-te eestlaste küladest. Pole vä-listatud, et teeme kahes osas. Näiteks idaeestlaste küladest ja gaasitoru probleemist.Väliseesti ajalehed ei ole just

kõige paremas seisundis.Seda arutati küll Tallinnas.

Probleemi olemasolu on võima-tu eitada, meil on neid lehti vaja, ja mingil tasandil on see ÜEKN mure ka, ometi on need liikmes-maade ajalehed mis on pealegi veel reeglina erakätes.ÜEKN on jõudnud etapini,

kus tahab oma lugu ja saavu-tusi raamatukaante vahele jäädvustada. Teoksil on ÜEKN ajalooraamatu kirjutamine. Praegu on see küll veel varaja-ses faasis.

Tead ise väga hästi, millest jutt käib. Projekt on heaks kiidetud. Kõik kuulsid projekti ülevaadet sinu käest ja leidsid, et nii on vaja teha. Projektile pandi üldi-se heakskiidu alus.Jah, loodan et inimesed kes

teavad midagi ÜEKN-ist ja selle tekkeloost on valmis minu kü-simustele vastama, kui hakkan otsima fakte ja mälestusi ÜEKN ajaloo kohta. Fotod ja olulise-mat sorti alusdokumendid on samuti alati teretulnud raa-matut kirjutades. Aga sellest pikemalt juba tulevikus! Mil-liste tunnetega sa ÜEKN süm-poosionile ja täiskogule tagasi vaatad?

Minu jaoks oli selles aastakoos- olekus midagi väga isiklikku. Et see toimus Tallinnas. Olime jälle kodumaal, kust me kunagi lahkusime. Aga see pole kõik. Antud üritusel oli mõnus vilja-koristamise maik küljes. Tuled Eestisse. Kuuled, kuidas mõned inimesed julgevad valitsuse te-gevust ja tegematajätmisi ava-likult kritiseerida. See on vaba maa tunnus. Väga hea on tulla 20 aastat pärast taasiseseisvu-mist ja hinnata selle aja vältel tehtud töö tulemusi. Tõdesin Tallinnas: ÜEKN-i aastatepikku-ne töö pole olnud ilmaasjata. Lähen koju õnnelikuna ning ra-hulolutundega.

Küsitles Jüri EstamFoto: Eesti Elu, www.eesti.ca

Teleintervjuu Jaak Juhansoo ja ÜEKN esindajaga Tallinnas Aho Rebasega:

www.reporter.ee/2009/04/04/esto-tuleb-suvel-igatahesVabariigi Presidendi tervitus Ülemaailmse Eesti Kesk-

nõukogu sümpoosionil on lugemiseks vaadatav aadressil: www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=126718

ESTO passi on võmalik osta ESTO 2009 esindajalt

Austraalias Sulev Kalamäe(M) 0414 601050

PO Box 9 Balmain NSW 2041

Email: sulev@ozemail.com.au

Uus postmark – Lennart Meri

Täna esitlesid Eesti Post ja Vabariigi Presidendi Kantselei Lennart Merile pühendatud postmarki, mis on kolmas see-riast “Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018”.

President Ilvese sõnul on tal hea meel tähistada Eesti ajaloo suurkuju sünniaastapäeva selli-se väärika sammuga. “Hindame Lennart Meri kui inimest, kes suutis viia Eesti võrdse ja vää-rika riigina tagasi Euroopasse,” lausus riigipea.

Eesti Posti juhatuse esimehe Ahti Kallaste sõnul on postmar-

gid erilised, sest tegemist on miniatuursete kunstiteostega, millele on jäädvustatud riigile olulised sündmused, isikud, hooned ja loo-dus.

Esitlusel kõneles ka Mart Meri. Esimese margi tembeldasid presi-dent Ilves ja Helle Meri.

Sarjas “Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018” antakse Eesti Vaba-riigi 100. aastapäevaks välja postmargid kõigile iseseisvuse esime-se sajandi Eesti riigipeadele. Lennart Meri oli Vabariigi President 06.10.1992-08.10.2001. Sel nädalal möödub Lennart Meri sünnist 80. aastat.

Postmark Lennart Meri nominaalväärtusega 5.50 on trükitud trü-kikojas Vaba Maa, margi tiraaž 100 000. Postmargi kujundas kunst-nik Lembit Lõhmus.

Postmargi kujutise leiate http://www.post.ee koduleheküljelt.Kaidi Aher

presidendi kantselei avalike suhete osakondKadriorus 26. märtsil 2009

5“MEIE KODU” 22. aprill 2009

Co-op Histor y

How did the Co-op begin?The Estonian cultural society ‘Eesti Kodu’ was formed on 17

April 1925 and the society ‘Linda’ was formed on 19 June 1927. They combined to form ‘Eesti Kodu Linda’ on 9 October 1927. The new Society wished to erect a building for holding Estonian social events. They had been using hired rooms in Goulburn Street. Since ‘Eesti Kodu Linda’ was not legally able to own property, a new soci-ety had to be founded to construct and own the building.

So the Estonian House Co-operative Society was established on 8 April 1938 under the Co-operative Community Settlement Cred-it Act of 1923. It had £175 ($350) to begin with. It aimed to raise £5,500 ($11,000) to buy a site at 141 Campbell Street to erect Esto-nian House.

Work was soon under way supervised by builder Anton Trumm, a former Director who resigned from the Co-op to oversee construc-tion. Estonian Consul Arvid Mielen laid the foundation stone on 13 April 1940 just two years after incorporation. The building was opened on 17 August 1940 with a formal ball. The Estonians of Syd-ney were the first Estonian group outside Estonia to build its own cultural centre.

With the influx of many Estonians after World War Two, the origi-nal house was becoming too small. On 23 August 1953, the Co-op decided at its AGM to fund an extension to the older building at the cost of £20,000 ($40,000) to be funded by the sale of addition-al shares. Plans were drawn up by architect Hans Mitt and struc-tural engineer Felix Sarapu. The foundation stone of the extension was laid on 24 August 1957 and the work was done by builder W G Hutchison Pty Ltd. It opened on 6 April 1958. This is essentially what is known as Estonian House today.

Talgud Eesti Maja juurdeehitusel (1960).

Eesti Maja koos kõrvalhoonetega enne juurdeehitust.

VÄLISMAAL EESTI KEELT JA KULTUURI ÕPETAVATELE LEKTORITELE JA ÕPETAJATELE

2009. a suveseminar toimub 2.-5. augustil Rooste puhkekü-las (http://www.roosta.ee/) umbes 50 osalejaga.

Korraldajateks on Eesti Instituut ja Tartu Ülikool. Siduvaks teemaks on EESTI KESKKOND ja LOODUS (kõik, mis sellega seondub). Tõenäoliselt toimub ka reis Osmussaarele.

Kuna kava on veel lahtine, siis võiks soovijad end esialgu registreerida Tiiu Salasoo juures, salasoo@ihug.com.au , et neile saaks edaspidiseid teateid saata.

Munade koksimine ThirlmeresÜlestõusmise pühad Thirlmeres lõppesid esmaspäeval, 13. aprillil Huviringi poolt korraldatud

toreda munade koksimise peoga. Seks puhuks oli ringi juhatus värvinud 4 tosinat mune, mis kirjude kuhjakestena kaunistasid laudu. Peo avas Huviringi abijuhataja Tiina Kase, lugedes ette pühadeteemalise Irene Haldma‒Eelma luuletuse. Siis rääkis oma sõduripõlvest lookese Edgar Siimpoeg, kus ka tegemist näljasolevate sõdalaste ja munadekorviga. Kuulutati välja munade võistlus - kaunimate publiku poolt toodud munadereas võitis särav Maie Dicki kreatsioon. Laudades käis samal ajal äge munade koksimine ja lõbus tuju. Finalistide hulgast tuli lõpuks võitjaks Ellen Ups kangelaslikult kõva munaga.

Laudadele toodi koksitud munade kõrvale sobiv leib, heeringas ja hapukoor. Kehakinnituse vahel nägime muusika dvd-d Pärnus peetud lõbusast kontserdist, kus nii eesti kui ka rahvusvahelisi rahvaviise, kreeka muusika tõmmates nooremaid tantsima. Aga Kihnu rahvariietes naiste laulugrupp oli oma kirevuse ja kihnumurdeliste laulude poolest eriti populaarne. Meile oli tore peaaegu nagu viibida suvise Pärnu rohunõlvakul, kaasas sel hoogsal rahvakontserdil. Pidu lõppes kohvi ja austraalia ja itaalia pühadepäraste saiadega.

Ü.S.

Barbara Einmann Eesti Elu, 20.03.2009

Tallinna kunstigalerii Vaal alustas oma kodulehel Inter-netis rubriigiga „Kunstist pa-guluses“, mis vahendab välis-eesti ajakirjanduses ilmunud kunstiteemalisi artikleid. Ajali-selt hõlmab rubriik vahemikku 1945-1990, kui paguluse kuns-tielu püsis aktiivne ja eestikeel-ne ajakirjandus püüdis seda energiliselt kajastada. Eestile oli see samas kõige suletum aeg, nii olemegi olukorras, kus võõrsil aastkümnete jooksul sündinud loome kohta on ko-dumaal piinlikult vähe teada.Ligi kümme aastat pärast

Eestist lahkumist kirjutas Juhan Viidang Austraalias ilmunud ajalehes Meie Kodu: „Ajalugu tõendab, et rahvas püsib vaid niikaua, kui püsib elujõulisena tema rahvuskultuur. Kui peaks võõrsil hääbuma eesti kirjan-dus, kujutav kunst ja muusika, siis läheb paratamatule hävin-gule vastu ka eesti rahvas. Är-gem unustagem praegust traa-gilist olukorda meie kodumaal. Seal juuritakse sotsialistliku sisu ja rahvusliku vormi sildi all halastamatu järjekindlusega välja eesti omakultuuri. See tõ-siasi paneb meile ‒ pagulastele omad kohustused.“Füüsilise kodumaa kaotanud

põgenikud seadsid endale üle-sandeks hoida elus vaimset ko-dumaad ‒ kogu rahva loova in-telligentsi tööd ‒ eesti kultuuri. Tõsi, omariikluse taastamiseni elasid vaevalt pooled sõjapa-gulased, kuid võõrsil alalhoitud eestlus kujunes sellele oluliseks aluseks.Taasiseseisvunud Eesti rii-

gis on välis-eesti kirjandusest ja muusikast saanud lühikese ajaga meie kunstikultuuri la-hutamatu osa. On kahetsus-väärne, et nüüdseks pea kahe kümnendi jooksul ei ole me suutnud samavõrd väärtustada paguluses loodud kujutavkuns-ti. Eesti kunstnike tegevuse kohta võõrsil napib siiani süste-matiseeritud infot, veel enam, pagulaskunsti teemat ei käsit-leta ka kunstiajaloo stuudiumi raames.

Selle taustal oli Vaal galerii ettepanek hakata toimeta-ma pagulaskunsti alast rub-riiki mulle kui Tartu Ülikoolis kunstiajalugu õppivale tuden-gile äärmiselt intrigeeriv. Iga nädala alguses uue artikli võrra täieneva rubriigi eesmärk on aidata täita tühimikku meie kunsti lähiloos. Allikateks on kättesaadavad arhiivid Eestis, aga samuti galerii kunstimatka-del Rootsi, Kanadasse jm kaas-maalaste poolt lahkelt pakutud väljalõiked, tähelepanekud, üleskirjutused jms kultuurkiht. Pean galerii algatust igati kii-duväärseks, seda enam, et põh-jalikum kunstiteaduslik uurimi-ne on selles vallas jäänud siiani tagasihoidlikuks.Tänaseks on galerii kodulehel

(www.vaal.ee) lugeda esime-ne valik 1940ndatest, sh mitu põhjalikumat käsitlust 1946. a Stockholmis Liljevalchsi kunsti-saalides toimunud näitusest (faktitäpsuse huvides olgu öeldud, et see oli eesti ja läti kunsti ühisnäitus), mida loetak-se võõrsile paisatud kunstnike esimeseks etteasteks. Juba il-munud artiklite autorite hul-gas on Endel Kõks, Lilli Kaelas, Rain Rebas, Hanno Kompus, Paul Reets, avaldamist ootavad Ilmar Laabani, Juhan Viidan-gu, Harri Asi, Ivo Iliste, Hellar Grabbi jt artiklid. Arusaadavalt

ei saanud paguluses ükski ees-tikeelne leht endale lubada palgalist kunstitoimetajat, seetõttu on autoriteks sageli kirjanikud, kirjanduskriitikud, kolleegid kunstirahva seast jt vaimunimesed, mis teeb need kirjutised veelgi huvipakku-vamateks, sisaldades head ja nauditavat mõttevoolu. Vaal kui Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud eragalerii (asutatud 1990) näeb alustatud rubriigi-ga tegevust mitmeks aastaks, kavas on koondatavat ainest tutvustada ka muudes kanali-tes peale interneti ja ergutada teisigi kultuuriloo huvilisi koos-tööle. Soovijaile olgu lisatud, et galerii poole saab pöörduda e-posti aadressil galerii@vaal.ee või telefonil +372 6810 871.

Õnneks võib tõdeda, et ka meie kunstiteadus on viima-sel ajal toimekam. 2007. aastal käivitus Eesti Kunstimuuseu-mi, Tartu Kunstimuuseumi ja Kunstiühingu „Pallas“ ühispro-jekt „Eesti kunst paguluses“, mis tipneb näitusega 2010. aastal. Olgugi, et uurimispro-grammiga on jäädud hilja pea-le, vähendab see natukenegi võlakoormat nende väliseesti kunstnike ees, kelle tööd pole seni leidnud kohta Eesti muu-seumide püsiekspositsioonides või muud väärilist tunnustust.

Rubriik pagulaskunstist

Kunagise pallaslase Erich Pehapi õlimaal “Moemaailmas” (1957)

6 “MEIE KODU” 22. aprill 2009

Viido veerg - Teateid Võrumaalt

ERIK HOLM

Lahkus hea sõber ja rahvuskaaslane

Avaldame kaastunnet Leale ja sugulastele Eestis

Elli ja Peeter Treffner

ENDLA SULAKATKU - LEIS

Peale rasket haigust lahkus igavesele unele meie armas õde ja tädi

Mälestame leinas ja avaldame kaastunnet Ingridile ja Lindale abikaasadega

Naomi Pilt perega

Paul Goble

Vienna, April 5 ‒ Moscow hopes to use all those who trace their ancestry to Russia but who are now living abroad as its al-lies in its efforts to influence the peoples and governments of the countries in which such “compatriots” are now living, according to a senior Russian foreign ministry official.

Last week, Deputy Foreign Minister Grigory Karasin told the Federation Council’s Council on Questions of Support of Com-patriots that Moscow wants to convert “the Russian diaspora into a positive factory of inter-state relations of Russia with foreign countries and [form] a global [non-ethnic] Russian ethno-cultural field” (www.ia-centr.ru/expert/4293/).

The Russian foreign ministry, he said, seeks “the creation of a firm structure of Russian com-munities and organizations of compatriots.” To that end, it supported 65 country-specific and seven regional conferences of compatriots in 2007 and 78 country-specific and eight re-gional conferences in 2008.

Such meetings, which will culminate in the next world conference of such bodies in December of this year, Karasin continued, not only allows Mos-cow to have a better idea about the concerns and attitudes of the diasporas but also helps “in a consolidated fashion to define [for these groups] common in-terests and tasks.”

In addition, the deputy for-eign minister said, Russian embassies and other agencies abroad are actively involved in supporting the Russian World Foundation and in providing compatriots with special in-formation support via special publications and Internet sites, including one journal each for the Baltic States, Central Asia, and the “Far Abroad.”

According to Karasin, the staffs of Russian embassies and consulates general are involved with the diasporas “practically everywhere where there is a significant Russian community” and distribute “significant fi-nancial means” for the support of the activities of various com-patriot organizations.

Among these efforts, he con-

tinued, a particularly important place concerns the develop-ment of links between regions and nationalities inside the Russian Federation with groups abroad linked to them, includ-ing not just the two capitals but also Tatarstan and although Ka-rasin did not mention it in this presentation Circassian regions as well.

Such programs are extremely effective, he said, but stressed that “it is important that the regions closely coordinate their work with the Russian Ministry of Foreign Affairs within the framework” of the Russian gov-ernment’s program for work with compatriot groups, a re-mark that may indicate some problems between Russian and non-Russian groups.

Moscow has ramped up its fi-nancial support for the support of what Karasin and other offi-cials say are approximately 30 million compatriots. In 2000, it spent 50 million rubles (2 million US dollars). Last year, it spent 407 million rubles (12 mil-lion US dollars). Unfortunately, because of the crisis, Karasin said, that figure will fall 10 to 15 percent this year.

But for work with compatri-ots to go forward, he added, the Russian legislature needs to amend the 1999 law on com-patriots in two important ways. On the one hand, he suggested, a new edition of the law should introduce a better definition of just who is a compatriot and who is not. And on the other, it should drop some bureaucratic elements of the current legisla-tion.

The existing law defines as a compatriot any person who was a citizen of the USSR and/or its previous state formations. But, as Karasin points out, “this does not completely correspond to present-day realities and thus in practice makes work directed at compatriots more difficult.”

Karasin said “compatriot” should be expanded include not only citizens of Russia living abroad who are that by defini-tion but also to include “per-sons living beyond the borders of Russia who have made a free choice in favor of a spiritual and cultural tie with Russia and, as a rule, are related to nationalities which have historically lived on

the territory of Russia.”And he suggested that the

provision in the 1999 law sug-gesting that Russian compatri-ots be given a special document should be eliminated. Efforts to provide such documents fre-quently infuriate foreign gov-ernments and thus are not only a waste of resources but coun-terproductive in the extreme. Rather than worry about that, Moscow should assist these people in other ways. (Ka-rasin’s comments on this point are intriguing given his own ministry’s continuing effort to hand out Russian passports to people in the former Soviet re-publics ‒ it has given out more than 2.5 million so far ‒ without taking into account the laws of these countries or the attitudes of their populations about this practice.)

He concluded his remarks with the following words: “The consolidation of the Russian world abroad and its conversion into an influential and authori-tative form of ‘soft power’ will give compatriots the opportu-nity to more effectively defend their ethno-cultural interests and lead to a qualitatively new level of ties between them and their historical Motherland.”

Window on Eurasia: Moscow Hopes to Use Russian Diasporas to Influence Other Countries

Maal elades tuleb juua ka maapiima. Üle päeva toob seda mulle naabritüdruk Kristi, kelle vanemad Aivar ja Kaie Hera pea-vad talus lehma. Talu ise kuulub Aivari isale Villule, kes töötab Tallinnas insenerina. Villu sai Nõukogude ajal medali oma leiutise eest, milleks oli valgu-se ja värvide filter. Patenti talle Vene ajal ei antud, küll aga sai ta selle siis, kui Eesti taastas oma iseseisvuse. Villu rääkis mulle, et ta töötab firmas, mille omanik on sakslane. Seal on ametis veel kümme pensionil teadlast, nad töötavad välja tooteid, mida müüakse üle maailma. Mina ei ole teadlane ja ei saa tehnilistest nüanssidest aru, küll aga näen ma, et Eestil on ajusid, mida kasutatakse suurepäraselt ära. Villult kuulsin ka, et nendel töö-puudust karta ei ole. Eesti nu-putab praegu kõvasti selle üle, mida saaks eksportida, ometi on siin tohutu potentsiaaliga

inimesi, kes praegu omadega vaevalt toime tulevad. Ma mäle-tan, kuidas 1990-ndatel aastatel polnud üle 35-aastastel inimes-tel võimalik tööd leida, sest otsi-ti neist nooremaid. Tänaseks on asjaolud küll muutunud, kuid ikkagi on tuhandeid vanemaid inimesi, kes oleksid võimelised töötama, kuid kes on kõrvale jäetud. TV-uudistes näidati isegi seda, kuidas politseikoerad, kes on juba aastaid ametis olnud, vahetatakse välja väiksemate koerte vastu, ikka selleks, et raha kokku hoida. Väike koer võib küll hea olla narkootikumi-de väljanuhkimisel, aga kui on vaja kurjategijat kinni püüda, siis neist pisikestest loomadest palju abi ei ole. Tallinna linna-pea Edgar Savisaar tuli lagedale umbes samasuguse rahasääst-mise mõttega. Algul pidasin tema mõtet isegi naljaks, aga siis selgus, et tal on tõsi taga. Nimelt on pealinn jätnud eelar-vesse 25 miljonit krooni selleks, et õpetada välja kasse, kes olek-sid pimedatele juhiks. Uudistes näidati pimedat naist, kes kõn-diski kassi juhtimisel. Asja nõrk külg on see, et koer pole pime-dale mitte ainult juht, vaid ka kaitsja, kui vaja, aga kassist küll rünnaku korral abi ei ole. Mis juhtub siis, kui pimedat kassi näeb mõni suur hulkuv koer ja otsustab tema kulul nalja teha? Siis ei lõpe kogu see lugu sugu-gi mitte naljakalt. Minu meelest saaks Tallinna linn seda 25 mil-jonit küll paremini kulutada.

Villu lapselaps Kristi astub koolist tulles alati minu juurest läbi, sest meie talu jääb bussi-peatuse ja tema kodu vahele. Kristi on üheksa aastat vana ja õpib koolis inglise keelt. Et teda

aidata, laulame me kahekesi ingliskeelseid laule. Mina män-gin klaverit, tema seisab minu kõrval ja jälgib teksti, kuni laulu sõnad on nii selged, et ta võib juba üksinda laulda. Üks laul, mida me õppisime, oli Leonard Coheni „Hallelujah!“. „See on „Shreki“ laul!“ hõiskas Kristi. „Shrek“ on tõlgitud eesti keelde ja seda näidati siin televisioonis.

Mulle meenus, kuidas mina õppisin lapsena eesti keelt ‒ kõige parem oli seda teha lau-lude kaudu. Nüüd ma loodan, et Kristil on samast meetodist palju abi. Siinsetel lastel on seda parem teha, kui oli meil omal ajal. Nemad puutuvad inglise keelega igal pool kokku, olgu see siis internet, filmid, raadio või TV. Meie ei kuulnud eesti keelt mujal kui kodus, Eesti Ma-jas või kirikus, aga skaudilaagris meid sunniti rääkima ainult ees-ti keeles.

Kristi rääkis mulle, et tal on nüüd väikesed tallekesed. Ma ei pööranud algul ta jutule suu-remat tähelepanu. Aga siis ühel päeval ta küsis, kas ma tahaksin teda saatma minna, siis on tal lõbusam ja mina saan tühjad pii-manõud tagasi viia. Kui me Kristi kodutallu jõudsime, siis näidati mulle ka tallekesi. Kristi ema Kaie seletas, et nad ei kasvata lambaid mitte villa jaoks, vaid li-haks. Et Kristi on maatüdruk, siis saab ta sellest aru ja ei nukrutse nii kurba uudist kuuldes, sest see on elu loomulik osa.

Jah, elu Kurenurmes Võrumaal läheb edasi. Ja mul on väga hea meel, et mina olen osa sellest.

Viido PolikarpusEEsti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Kristi sel kevadel sündinud tallekesega. Foto: Viido Polikarpus

7“MEIE KODU” 22. aprill 2009

Ootamatult tabas Austraalia eestlaskonda suur kaotus: Erik Holmi lahkumine 27. märtsil, 2009. Tema ärasaatmisele Lep-pingtoni krematooriumisse 7. aprillil oli kogunenud kaugelt üle 100 leinaja igast Austraalia nurgast, alates Lääne-Aust-raaliaga ja lõpetades Queens-landiga. Pastor Meelis Rosma mälestamisest ja arvukatest järelhüüetest taipasime, miks see mitmekülgne mees nii suurt viimset austust vääris. Oli ta ju kaasalööjaks ja peamiselt algatajaks paljudes Austraalia eestlaste ettevõtmistes. Noorpõlv oli tal nagu teis-

telgi 1927. a. sündinutel: õn-nelik lapsepõli koos õe Arega alul Tondi sõjaväe kasarmutes, kus ta isa töötas sõjaväerätse-pana, hiljem Hiiul, kus valmis perele uus kodu; koolipõlv Hiiu algkoolis ja Nõmme Pro-gümnaasiumis, kus parimateks sõpradeks olid samuti hiljem Austraalias maandunud klas-sikaaslased Tom Huuk ja Nony Salasoo; sõjasuvedel kooliõpi-lasena maale tööle saadetuna. Lapsepõli lõppes 1944. a.

kesksuvel tema aastakäigu mobilisatsiooniga lennuväe abiteenistusse ja selle kaudu transpordiga Saksamaale 20. septembril 1944 laeval “Min-den”, mida teel kõvasti pommi-tati, kuid mis siiski koos paljude haavata saanutega jõudis 22. septembril Gotenhafenisse. Noormees viidi koos kaaslas-tega Egerisse õppustele, kus haigestus alul difteriiti ning hiljem Jenas lastehalvatus-se. Intensiivne ravi haiglas tõi siiski paranemise ja kosumise Lõuna-Saksamaal Auerbachis koolivenna vanemate Huukide pool, kuhu ta isegi hiljem peale evakueerumist tagasi pöördus, kuid kust ta peale sõja lõppu pahaaimamata Plaueni sõja-vangilaagrisse sattus. Õnneks transporditi kümned

tuhanded Plaueni karjamaal asuvad sõjavangid inglise tsoo-ni, enne kui Plauen venelastele üle anti. Kuigi Erik Holm sund-dieedi tagajärjel ainult 47 kilo kaalus, liitus ta siiski ühe sõbra-liku sakslasest allohvitseri põ-genemisplaaniga, mis neil ka õnnestus. Uus sõber viis ta oma väikeses külas asuvasse koju ja hankis talle Ida-Euroopast saabunud sõjapõgeniku doku-mendid, kellena ta asus talus puuvilja korjama. Kuuldes juhuslikult eestlas-

test Hannover-Mündenis asu-vas põgenikelaagris, seadis noor idapõgenik omagi sam-mud sinnapoole ning võeti lahkelt vastu. Oma võimeid palliplatsil näidanud, sai veel kasvueas noormees töölise kaardi ja suurema toiduportsu, kuid tõeliselt kosuma sai ta ha-kata alles peale Ameerika sõja-väe lennuväljal köögipoisina

töö leidmist. Laagris aga jätkus pallimäng Mündeni meeskon-nas, kes võitis kõiki teisi eesti laagrite meeskondi Briti tsoo-nis. Kui Mündeni laager kolis

1946. a. augustis Göttingeni, käis Erik Holm mõnda aega sealses eesti gümnaasiumis, kust siirdus 1947. a. jõulu pai-ku Fürthi eesti vahimeeskonda ameeriklaste laoruume valva-ma. Peale paari kuud Mann-heimi õppelaagris sai ta selga mustaks värvitud Ameerika sõjaväevormi ning nende kom-panii hakkas tööle Nürnbergis Ameerika sõjaväe bussiliinil. Kui kõik põgenikud hakka-

sid Saksamaalt lahkuma, üritas Erik Holm esiteks Kanadasse pääseda, kuid teda ei peetud metsatööliseks sobivaks. Aust-raaliasse võeti ta aga lahkelt vastu. Teekond läks läbi Itaa-lia, kust laev “Svalbard” lahkus Genova sadamast 12. detsem-bril 1948. Saabunud Bathursti läbikäigulaagrisse kesksuvises läitsakus jaanuaris 1949 ja ol-les kohustatud, nagu teisedki, tasuks prii reisi eest töötama kaks aastat paigus, kus kõige rohkem tööjõudu vaja, võttis noor “uus-austraallane” vastu esimese pakutud töökoha fos-foriidivabrikus Port Lincoln’is Lõuna-Austraalias, kus ta oma sundaja raske füüsilise tööga välja teenis, samal ajal aga ka nädalalõppudel taludes tööta-des. Liisitud sportauto tahtis maksmist ...Peale seda siirdus seiklushi-

muline noormees terveks su-veks merele haikalu püüdma. Kui sügisel püügiretked harve-nesid ja auto makstud, otsustas ta oma uue masinaga läbi kivi-se ja inimtühja Nullabori kõr-be üle 2000 km pika teekonna Lääne-Austraaliasse ette võt-ta, et sõbrale Mart Kulasalule Manjimup’i isameheks minna. Peale pulmi aitas ta pool aastat sõbral eukalüpte telefoniposti-deks langetada. Suurlinn Perth oma eestlas-

te kogukonnaga aga meelitas. Kui katsetus veoäriga loodetud tulemusi ei andnud, algas Erik Holmi aktiivne tegevus eest-lastega ja ilmnes tema kaasa-kiskuv organiseerimisvõime, esialgu tema tugevaimast kül-jest - spordist. Juba 1952 asutas ta korvpallimeeskonna “Kalev” ja oli aastaid selle kapteniks. Ta ise kirjutab: “Korvpalli taseme tõusuga nõudis kohalik liiga, et igal A-kraadi meeskonnal oleks ka meeskond madala-mas kraadis. Seda nõudmist ei suutnud meie täita kaasmaa-laste puudumisel ja “Kalev”, kui korvpalliklubi, mõni aasta hiljem kadus. Jõudsime siiski regulaarselt esineljaku hulgas püsida, kahel meeskonna liik-mel, minul ja Viido Narustran-gil avanes võimalus esindada

Lääne-Austraaliat. Olin ka osa-riigi naiskonna treeneriks kolm aastat. Kuid mehed jatkasid võrkpalli mängimist kuni 1972. aastani, võites esikoha osariigi meistervõistlustel kolmel kor-ral, siis juba Harald Pallo ju-hendusel. Mina sain võistelda ka osariigi võrkpalli koondises mitmed aastad.”Perthi eestlaste hulgast leidis

Erik Holm ka elukaaslaseks noo-re õe-õpilase Lea Ohtra, kellega õnnelik abielu 1953. aastast peale kestis 56 aastat. Olles omandanud vajaliku

bioloogiliste teadmiste ta-gapõhja tervishoiu inspektori õpingutel, õnnestus teaduse-himulisel noormehel saada Perthis tehnikuna tööle riikliku teaduslike uurimuste keskuse (Commonewealth Scientific and Industrial Research Orga-nisation - CSIRO) entomoloogia osakonda. Ta kirjutab ise: “Meie uurimuste alaks oli putukate biotõrje, kasutades röövlesti (Acari). Lestateadus (akaroloo-gia) oli sellel ajal veel lapsekin-gades ja igasugused uuringud kirjastamata. Seega, meie tööd järgneva 10 aasta jooksul olid uusavastused mitte ainult Aust-raalias, vaid terves maailmas. Huvitavaks kujunes neljakuune uuring risti-põiki piki Austraa-lia lõunapoolset rannikuala ja Tasmaanias, kus peatusime iga 80 km tagant, võttes proove taimestikust ja putukatefau-nast. 1964-67 olin kaastegev sobivate röövlestade leidmisel Hollandis ja Prantsusmaal.” 1976 toimus elukoha vahetus komandeeringuga CSIRO pea-korteri juurde Canberrasse. Selle kohta ta kirjutab: “Seal lai-enes röövlestade uurimus üle terve Austraalia mandri, mille kestel olin kaastegev 35 eriliigi leidmisel, nendest kaks kanna-vad minu nime Austrolocheles holmi ja Macrocheles holmi. Lisandusid kaks tulemusrikast tööperioodi Prantsusmaal ja Indoneesias, viimases otsides röövlesti puukide ja buffalo-kärbeste arvu vähendamiseks Austraalia põhjaterritooriumil ja Queenslandis. Trükis olen avaldanud 8 teadustööd akaro-loogia alal, ühega neist esine-sin akaroloogia rahvusvahelisel konverentsil Edinburgh’is.” Mä-letame veel praegugi mitmeid huumoriga vürtsitatud loen-guid, mida ta pidas oma erialalt ka Metsaülikoolile Austraalias. Paralleelselt teadusliku töö-

ga elavdasid Holmid igal pool eestlaste elu. Kui nad abikaasa Leaga Canberrasse saabusid, töötas seal ainult veel eesti luterlik kogudus. Nii kirjutas pikaaegne canberralane Juku Pärn: “Holmide seltskondlik ettevõtlikkus nakatas kaas-maalasi Canberras ... See oli nende ühemõttelisuse ja tahte vili - panna “vanker” liikuma,

aidates ise kaasa, kas eestveda-jana või tagantlükkajana - aga mitte kunagi mugavalt “vankril” istujana või eemalt arvustajana ... Juba juunis 1976 asutati Erik Holmi algatusel Canberra Eest-laste Koondis (CEK) - esimees Erik Holm. Samal ajal organisee-riti võrkpalli meeskond “Viru” - kapten/treener Erik Holm. Sel-lisel moel, lühikese ajaga, Can-berrasse tekkisid mitmed huvi-ringid: käsitööring ja näitering Lea eestvedamisel, segakoor ja meeskvartett Eriku algatusel .... tähistati rahvuslikke sündmusi, korraldati kirjandus-, teatri- ja muusikaõhtuid, teaduslikke ettekandeid, väljasõite teistes-se Austraalia eestlaste keskus-tesse ja Toronto ESTO’le 1984.”1987. a. saabus erruminek ja

kolimine Sydneysse. Seal mui-dugi valiti Erik Holm kohe Syd-ney Eesti Seltsi juhatusse, kus ta tegutses kultuurialal, orga-niseerides tähtpäevade tähis-tamist ja mitmete Eesti muu-sikute turneesid Austraaliasse. Aastatel 1995-2005 oli ta Syd-ney Eesti Seenioride Koondise tegevuse koordineerija, leides selle kokkutulekutele huvi-tavaid esinejaid. Asutas 1996 Estonia Seltsi osakonna Aust-raalias, mis töötas kuni 2002. aastani, korjates toetusi “Esto-nia” Rahvusteatri heaks. 1997. a. asutas ta praegugi tegutseva Austraalias sündinud nooreest-laste muusika- ja lauluansamb-li “Lõke”, mida juhtis 8 aastat. Lisaks oli ta teiste Sydneys tegutsevate eesti organisatsi-oonide liige, nagu näiteks Ees-ti Meeskoor Austraalias, mille auliikmeks ta hiljem nimetati. Tema tähelepanuväärset pa-nust Austraalia eestlaskonnas hindas EV president Arnold

Rüütel Valgetähe 5. klassi orde-niga aastal 2005.Kõige selle kõrval olid Hol-

mid agarad maailmarändurid, külastades lisaks Eestile veel peaaegu kõiki maailmas esine-vaid riike. Heade fotograafide-na jagasid nad sageli oma rei-side vaatamisväärsusi ka teiste kaasmaalastega ettekannete ja artiklite näol. Päev enne jää-davat lahkumist käisid nad just oma järgmise reisi pileteid ära toomas ja Erik rääkis pooleli- olevast viimasest peatükist oma trükki minevas reisiraa-matus. Et omada pikkade reiside ajal

turvakindlat kodu, kolisid Hol-mid 2005. aastal Sydneyst um-bes 100 km asuvasse eestlaste puhkekodusse nn Eesti Külla Thirlmere’is. Seal muidugi ra-kendusid nad jälle täie jõuga kohalikku seltskondlikku ellu: Erik Holmist sai kord nädalas koos käiva huviringi juhataja, Lea Holmist üks puhkekodu majandava Eesti Abistamise Komitee direktoritest, mõlema-test agarad segakoori lauljad.Nüüd on Erik Holmi viljakas

elu lõpule jõudnud. Paari näda-la eest tervislikul läbivaatusel ei leitud tal ühtegi haigust olevat. Lahkunu leiti oma tugitoolist, rahulik ilme näol. Nii tuli lah-kumine järsku ja loodetavasti valutult, mis aga kõigile maha-jäänutele - ning kõige rohkem muidugi abikaasa Leale - suu-reks ehmatuseks oli. Aitaks Taevaisa tal sellega toime tul-la! Kõigile aga jääb kestev mä-lestus ja suur tänutunne Erik Holmile tehtud töö eest.

Tiiu ja Inno Salasoo

Erik Holm - In memoriam22.12.1927 Tallinnas - 27.03.2009 Thirlmere’is

8“MEIE KODU” 22. aprill 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetuse sekretär/küljendaja: Aune VetikToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 17.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St., Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 30. aprillil:SESKi peakoosolek kell 11.00 Eesti Majas. Peale koosolekut kavas hiljuti saabunud video Eestist.Laupäeval, 2. mail:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Laupäeval, 9. mail:Sydney Eesti Seltsi korraldusel emadepäe- va tähistamine kell 14.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd-ney SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 97.7 algusega kell 17.00

THIRLMERENeljapäeviti:Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Esmaspäeval, 4. mail: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. DVD ”Vastutuulesaal” (Tõnu Kaljuste kontsertsaal Naissaarel.)Esmaspäeval, 11. mail: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. Emadepäeva tähistamine.Esmaspäeval, 18. mail: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. Hans Ots - Ümbeer Austraalia ”Darwi-ni Princess’il”.

Laupäeval, 23. mail:TES ”Koit” Segakoori kontsert-pidu kell 16.00 Eesti küla saalis. Ettekanded, õhtu-söök, loterii, tants. Kohtade ettetellimine: Auli tel. 4683 0358 või Silvia 4683 0448.

CANBERRALaupäeval, 16. mail:Rahvusgrupi kokkutulek Astrid Bowleri kodus 35 Brophy Place, Fraser kell 14.00. Astrid Bowler esitab sõnas ja pildis oma reisimuljeid ”Turistina Vietnamis”.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00

BRISBANEEestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 15.00

MELBOURNEKolmapäeviti: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Endised ja uued lauljad te-retulnud. Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157.Laupäeval, 2. mail:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 3. mail:Emadepäeva tähistamine kell 15.00 Ees-ti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.

ADELAIDEEsmaspäeval, 4. mail: Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 6. mail:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas. E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUS

KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 3. mail kell 11.00, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 10. mail kell 13.30. KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 17. mail kell 11.00, järgneb kohvilaud. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSTaevaminemise püha jumalateenistus toimub pühapäeval, 17. mail kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Leinapäeva jumalateenistus toimub pü-hapäeval, 14. juunil kell 15.00 läti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Mar-garet Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Emadepäeva jumalateenistus pühapäe-val, 3. mail kell 14.00 St. John kirikus. Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb emadepäeva pühitsemine Eesti Majas, korraldatud MEÜ ”Kodu” poolt..Järgmine armulauaga jumalateenistus on pühapäeval, 7. juunil kell 14.00 St. John kirikus Teenivad õp. Meelis Rosma ja õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Esmaspäeval, 11. mail: Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 11. mail: AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Reedel, 15. mail: Eurovision Pub Night #5 kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 17. mail: Nelipühade jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikus.Kolmapäeval, 20. mail:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

PERTHLaupäeval, 9. mail: Eestlaste koosviibimine kell 15.00 River-vale Community Centre’s, Francisco St ja Norwood Rd nurgal, Rivervale’is. Kõik kaasmaalased nii kaugelt kui kohapealt on teretulnud kaetud laua juurde.Eestikeelsed raadiosaated on igal nel-japäeval kell 15.00-16.00 lainepikkusel FM 96.9.

______________

SBS eestikeelseid raadio-saateid on võimalik ka internetist kuulda.

Aadress: www.sbs.com.au/radio Sealt valida „select language“. Peale selle on samal aadressil võimalik kuulda ka varem tehtud intervjuusid „on-line“

1 2 3 4 5 6 7

8 9

10 11 12 13

14

15 16 17

18 19 20 21

22

23 24 25

26 27

28 29 30

31 32

RISTSÕNAD nr 2376

PAREMALE: 1. Ringlema 5. Koer 8. Poeg v. tütar; ema; isa13. Eitus14. Ametliku analüüsi kohaselt16. Pöia osa18. Vanajuudi teatud usulis-poliitilise voolu esindaja20. Saaremaa asula22. Suge; koostisosa23. Löga24. Söödav juurikas26. Ettejõudmine27. Piirits, hui29. Puhasolek31. Sama maja elanik32. Isiklik asesõna

ALLA: 1. Finaali sissejuhatus, 4, 5 2. Varrukateta üleriie 3. ..lähe ära, vaid..... 2, 5 4. Rõuk, hunnik 6. Kala 7. Madal koht maastikul 9. Õlleteod10. Soerd, värdjas11. Sudak12. Sõnatust13. Deklamatsioon15. Istutustaim16. Süvend vee äravooluks17. Silmama19. Kasvama, täienema21. Kaan, om.23. Mõnus25. Kõige uuem28. Okas30. Leib

LAHENDUS NR 2375

PAREMALE: 1. Galopp 5. Oksik 8. Alune10. Pere12. Unetus13. Kelluke14. Osi15. Muute17. Praak20. Kael22. Kaua24. Soo26. Alle27. Emma28. Ihuma29. Maski31. Aer33. Katarri35. Isatul37. Aist38. Tramm39. Ulaan40. Aumees

ALLA: 2. Aleks 3. Orel 4. Palukas 5. Onn 6. Keerukam 7. Ilumeel 9. Uuem11. Reipuma14. Ohke16. Talaari18. Raas itta19. Koi21. Leer23. Ammusel25. Ohatama30. Ikla32. Eiste34. Raim36. Urn