LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 20 (2931) Kolmapäev, 3. juuni 2009

Sydney Eesti Majas korraldasid Europarlamendi valimiste eelhääletamist Eesti aukonsul Perthis Anu van Hat-tem (vasakul) ja endine aupeakonsul Malle Tohver Tinni. Oma kodanikukohust on parasjagu täitmas ning täidetud valijakaarti valimiskasti asetamas Tiiu Kroll-Simmul (paremal). Foto: Marilin Ilp

Kõigepealt küsitles Marilin Ilp endist aupeakonsulit dr Malle Tohver Tinnit, kes jagas meel-sasti infot valimisega seonduva kohta.

Milline on sel aastal olnud valimisaktiivsus? Kui palju on sel aastal Austraalias olnud europarlamendi valimistel va-lijaid?

Valijate arv läheb aastatega järjest väiksemaks, kuigi saab tõdeda, et sel aastal on valinud peaaegu 200 kodanikku. See on koos kirja teel hääletanutega. Hääletamas on käinud nii noo-red, vanad kui keskealised. Vä-hemalt 15% valijatest on olnud noored, kuna Austraalias viibib tööviisadega palju Eesti noori.

Räägitakse, et noortel ei ole huvi hääletamise vastu, kuna Eestis pole valimine kohustuslik. Kuid on meeldiv näha, et noored on tulnud valima. Ma loodan, et see muutub aastate jooksul har-jumuseks, et nad käivad valimas. See ongi vastutustunne oma kodumaa suhtes, see on Sinu panus Eesti demokraatia heaks, et sa võtad osa valimistest.

Euroopa Parlamendi valimine on seekord lihtne, sest valitakse erakonda. Mulle küll isiklikult ei meeldi, et mõne erakonna liid-rid on kirjas vaid selleks, et hääli koguda. Viis aastat tagasi hääle-tati siiski konkreetse kandidaadi poolt. Samas on erakonna järgi meil ‒ väliseestlastel, lihtsam valida. Teame ju ikka, mille eest konkreetne erakond seisab.

Ei tea, mis tulevik valimisak-tiivsuse suhtes toob. Järgmine kord on väliseestlastel võimalik osa võtta Riigikogu valimistest. Vanem generatsioon kahaneb iga aastaga. On tõesti oluline, et ka nooremad inimesed osalek-sid aktiivselt valimistel.

Euroopa Parlamendi valimised Sydneys

Kas valijad, eelkõige vanem generatsioon, on teadlikud kandidaatidest? Või tuleb mõni valija ja ütleb, et tal pole kan-didaatidest ega erakondadest aimugi, kuid samas kodaniku kohusetunne ajab valima?

Enamalt jaolt valijad siiski tea-vad. Kui nad kedagi muud ei tea, siis Tunne Kelamit nad teavad küll. Enamus on ikkagi kursis erakondade ja nende tegevuse ning seisukohtadega.

Kahju on aga sellest, et väga vähe pakutakse erakondade kohta inglisekeelset tutvusta-vat materjali, et ka need Eesti kodanikud, kes ei räägi eesti keelt, saaksid sellega tutvuda. Nad peavad seda ise otsima. Eestis pannakse nii vähe rõh-ku välis-eesti häälele. Ainsana, tõesti ainsana, on konsulaati inglisekeelset materjali saatnud Isamaa ja Res Publica Liit. Kui palju europarlamendi va-

limiste tulemused mõjutavad siinseid eestlasi?

Ma arvan, et valijad on uhked selle üle, kui nad on valimas käinud. Nad jälgivad kindlasti valimistulemusi. Jälgivad euro-parlamenti pääsenud kandidaa-tide saatust.

Peaasi, et see Eestit hästi mõjutab. Peaasi, et valitud par-lamendiliikmed oskavad Eestit hästi esindada.Kui palju on olnud Austraa-

lias valijaid varasemate vali-miste ajal?

Esimeste Riigikogu valimiste ajal võttis Austraalias osa 1200 valijat. Kui toimus referendum, kas astuda Euroopa Liitu, siis hääletas üle 400 inimese. Eel-mise europarlamendi valimistel osales valijaid 200 ümber. Nii et nüüd näeb, kuidas langus on toimunud.

Eestis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised 7. juunil, mil Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget ametiajaga viis aastat. Ka Austraalia eestlastel oli võimalik osaleda kogu Euroopa tuleviku kujundamises ja oma hääl anda 23. ja 25. mail Sydney Eesti Majas.SBS Raadio eestikeelsete saadete Sydney reporter MARILIN

ILP viibis Sydney Eesti Majas esmaspäeva õhtul, 25. mail, kui hääletamise lõpuni oli jäänud napilt tund.

„Valimine on vastutustunne oma kodumaa suhtes“

Järgmisena vestleb Marilin Ilp valija Tiiu Kroll-Simmuliga.

Miks Te tulite valima?Sellepärast, et mul on õigus

valida ja ma tahan oma kohus-tusi täita. Ja oma sõna öelda selles, kes meid esindab euro-parlamendis. Ja eelkõige tulin valima seetõttu, et toetada Eesti inimesi, kellel on nüüd õnneks hääl Euroopa Liidus.Kui palju mõjutab Teid see,

mis toimub Euroopas?Võib-olla otseselt mitte palju,

aga kaudselt siiski. Sest ma olen eestlane ja ma tahan, et Eesti saaks Eurooopa Liidust maksi-maalselt tuge ja abi. Kaudselt see aitab muidugi ka meie tege-vust siin.Kui palju Te ennast eelnevalt

europarlamendi valimistega seonduvaga kurssi viisite? Kui kerge või raske on siit Austraa-liast nö kodutööd teha?

See ei ole raske, kui on inter-netiühenduse võimalus. Minul see võimalus on ja seega oli mul võimalus uurida kandidaatide ja erakondade kohta. Ja kuna ma üldse hoian end asjadega kursis, siis mul ei olnudki vaja väga pal-ju eeltööd teha.

Ajalehes Meie Kodu oli samuti

piisavalt informatsiooni.Ma arvan, et kõik, kes tulevad

valima, peavad siiski eeltööd te-gema. Sellest on kahju, kui valija tuleb ja ei tea, keda valida. Kuidas te suhtute sellesse,

et sel aastal valitakse suletud nimekirjade alusel, mis tähen-dab, et hääli saab anda erakon-nale ning valituks osutuvad erakonna esinumbrid?

Mulle see ei meeldi. See tä-hendab näiteks seda, et ma ei saa hääletada selle kandidaadi poolt, keda ma tahaksin näha europarlamendis. Vaid ma hää-letan erakonna poolt ja erakond ise otsustab, millise kandidaadi kasuks. See võtab minult selle valimisõiguse teatud määral ära ning ma pean pimesi usaldama erakonnna juhtkonda, et euro-parlamenti määratakse õiged inimesed. Mulle meeldis eelmi-ne süsteem rohkem.

Näiteks Europarlamendis on tähtis, et inimene on mitmekeel-ne. Sageli juhtub nii, et asjad olenevad sellest, kui hästi või halvasti tõlk tõlgib. Olen olnud olukordade juures, kus ma kuu-len, kuidas tõlk tõlgib. Tundes mõlemaid keeli, pole see alati olnud väga korrektne. Eriti nii-sugustes küsimustes, nagu Eu-

roopa Parlamendis, kus on kee-rulised poliitika, majandus- ja kultuuriküsimused, oleks siiski väga tähtis, et see parlamen-disaadik tunneb ise seda keelt. Mina näiteks valiksin inimest, kes mitmeid keeli tunneb. Kuidas te jääte rahule senis-

te Eestit esindavate kuue euro-parlamendi liikmega?

Ma kõikide tegevust ei ole uu-rinud, aga mõningate tegevuse-ga olen ma väga rahul. Ma olen eriti rahul sellega, et nad on eu-roparlamendis üles tõstatanud kommunismiohvrite küsimuse. Ja et nüüd tehakse otsus (või on juba tehtudki), et Molotov-Rib-bentropi pakti all kannatanud riigid ja rahvad saavad mäles-tatud ja nende kannatused saavad kirja pandud. Sest seni on tähelepanu pööratud ainult natsismiohvritele.

Samuti ma olen väga rahul sellega, et nad ikkagi majandus-küsimusi meie eest seal rahul-davalt ajavad, samuti kultuurili-si küsimusi.Suur äitäh!

Intervjuu kõlas SBS eesti-keelse raadiosaate eetris nelja-päeval, 28. mail 2009

Intervjueeris Marilin IlpToimetas Katre Ulmas

„Mul on õigus valida ja ma tahan oma kohust täita“

Aukonsul Anu van Hattemi kommentaar valimiste kohta lk 4

2 “MEIE KODU” 3. juuni 2009

Alates 29. juunist lisanduvad reisidokumendi taotlusele sõrmejäljed Käesoleva aasta 29. juunist

hakatakse reisidokumenti kand-ma digitaalseid sõrmejäljekuju-tisi. See tähendab, et alates 29. juunist tuleb reisidokumendi taotlemisel pöörduda isiklikult Kodakondsus- ja Migratsioonia-meti (KMA) teenindusbüroosse ning reisidokumendi taotlust posti teel esitada ei saa. Ühtlasi palub KMA kontrollida reisido-kumendi kehtivust ning esitada uue dokumendi taotlus piisava ajavaruga.

Varakult palume oma taot-lus esitada eelkõige neil, kes plaanivad dokumendi vahetust kiirkorras juuni lõpus või juuli alguses, sest kiirdokumentide välja andmine võib dokumen-tide trükiliini ümberseadistami-sest tingituna ajutiselt häiritud olla. Võimalike probleemide vältimiseks tuleks kiirkorras rei-sidokumendi saamiseks esitada taotlus enne 26. juunit.

Euroopa Nõukogu määruse nr 2252/2004 kohaselt pea-vad Euroopa Liidu liikmesriigid hakkama kandma reisidoku-mentidesse sõrmejälgi. Seoses sellega hakkab KMA käesole-va aasta 29. juunist kõikides teenindusbüroodes üle Eesti reisidokumendi taotluse esita-misel digitaalsel kujul hõivama sõrmejäljekujutisi. Sõrmejälgi

võetakse taotlejatelt alates 6 - eluaastast. Sõrmejäljekujutisi ei hõivata neilt dokumendita-otlejatelt, kelle tervislik seisund seda ei võimalda.

Taotluse esitamiseks ja sõr-mejälgede andmiseks peab rei-sidokumendi taotleja isiklikult tulema KMA teenindusbüroosse ning välismaal viibides Eesti Va-bariigi välisesindusse. Muuda-tus puudutab kõiki KMA poolt väljaantavaid reisidokumente: Eesti kodaniku pass, diplomaa-tiline pass, välismaalase pass, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus, ajutine reisidokument ja pagulase rei-sidokument.

Varem välja antud reisidoku-mendid kehtivad dokumenti märgitud kehtivusaja lõpuni ning nendesse täiendavalt do-kumendi kasutaja sõrmejälgi ei kanta. Dokumentide väljaand-mise aeg ega riigilõivud ei muu-tu. Nagu praegugi, väljastatakse dokument tavakorras 30 päeva jooksul.

KMA sõlmis 1. septembril 2006. aastal biomeetriliste rei-sidokumentide väljaandmiseks vajalike teenuste ostmiseks le-pingu Gemalto OY-ga. Vastav leping sisaldab ka sõrmejäl-gede dokumenti kandmisega seonduvaid töid ja teenuseid.

KMA annab biomeetrilisi rei-sidokumente välja alates 22.05.2007 ja käesoleva aasta 4. mai seisuga on biomeetriline reisidokument 169 889 isikul.

Täiendavat informatsiooni saab lugeda KMA kodulehekül-jelt .

Tekkivate küsimuste korral saavad kliendid informatsiooni KMA infotelefonilt 666 2722 (E-R 8.00 ‒ 18.00).

Katrin RohtlaAvalike ja välissuhete osakond,

28.05.2009Kodakondsus- ja

Migratsiooniamete-post katrin.rohtla@mig.ee

Eesti kodaniku pass.Foto: www.pass.ee

Uuring lubab europarlamenti neli erakonda

Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt võidab Eu-roparlamendi valimised Keskerakond, kes saab kuuest kohast kaks; samuti osutub valituks üks üksikkandidaat, kirjutab Postimees.

Postimehe tellimusel mais tehtud arvamusküsitluse põhjal otsus-tades lähevad juunis Euroopa Parlamenti kaks keskerakondlast, üks reformierakondlane, üks Isamaa ja Res Publica (IRL) esindaja, üks sotsiaaldemokraat ning üks üksikkandidaat.

Ajaleht märgib, et suletud nimekirju ja avaldatud kavatsusi ar-vestades saavad parteipoliitikuist europarlamendi liikmeteks Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ja Ivari Padar.

Postimehe uuring ei ütle midagi, kes on võimalik edukas üksik-kandidaat. Esmaspäeval avaldatud rahvusringhäälingu (ERR) küsit-luse järgi on selleks Indrek Tarand.

Samas märgib ajaleht, et kui hääled hajuvad erinevate üksikkan-didaatide vahel, võtab Keskerakond kolmanda mandaadi - riigiko-gu aseesimehe Jüri Ratase jaoks.

Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt saab Keskerakond europarlamendi valimiste 23 protsenti häältest, Re-formierakond 15, üksikkandidaadid kokku 14, IRL 13, Sotsiaalde-mokraatlik Erakond (SDE) 10, Rahvaliit ja rohelised võrdselt 3 ning Vene Erakond, Ühendatud Vasakpartei ja Kristlikud Demokraadid ühe protsendi häältest. Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogu toe-tuseks kujuneb uuringu kohaselt null protsenti.

Turu-uuringute ASi tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul näitavad küsitlustulemused, et Keskerakonnale peaks kaks europarlamendi kohta olema kindlad. Stamberg ei välistanud, et olukord võib veel tõsta sotsiaaldemokraatide või isegi IRLi reitingut võrreldes küsit-lusega.

Kokku 942 küsitletust lubas 27 protsenti kindlasti ja 27 protsenti tõenäoliselt valima minna. Stambergi hinnangul tuleb reaalne vali-misosalus kindlasti väiksem.

ERR-i uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlusese kohaselt toetab Keskerakonda 22 protsent hääleõiguslikest kodanikest, mis annaks parteile europarlamendis kaks kohta. Parlamendierakondadest saaks ühe koha nii Reformierakond, IRL kui sotsiaaldemokraadid. Viimane kuuest Euroopa Parlamendis Eestile eraldatud saadikuko-hast läheks üksikkandidaat Indrek Tarandile, kelle poolt hääletaks 14 protsenti valimisealistest kodanikest.

Mais läbi viidud küsitluse järgi lubab europarlamendi valimistel osaleda 36 protsenti valimisealistest eestimaalastest. 2004. aastal osales europarlamendi valimistel 27 protsenti hääleõiguslikest ko-danikest.

BNS, 26.05

Uuring näitab Reformierakonna toetuse olulist vähenemist

Kahe valitsemisaasta järel on eelmistel riigikogu valimistel teiste ees rahva mäekõrguse usalduse teeninud Reformierakond suutnud kaotada sellest peaaegu poole, selgub Turu-uuringute AS-i enne valitsuskriisi korraldatud küsitlusest.

Kui riigikogu valimised toimuksid eesseisval pühapäeval saaks Keskerakond 21 protsendi, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 12 prot-sendi, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) kaheksa ning Reformie-rakond 15 protsendi valijate toetuse. Reformierakond on võrreldes aprilliga kaotanud 5 protsenti potentsiaalsetest valijatest ning nen-de langustrend on kestnud üsna stabiilselt viimased pool aastat.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip nimetas kü-sitluse tulemusi ootuspäraseks ja lisas, et need numbrid kinnitavad käimasoleva valitsusremondi vajalikkust.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Reformierakonna olukor-da nii paratamatuks ei pidanud ning leidis, et inimesed ei usu enam juttu ülemaailmsest majanduskriisist, mis on ka Eesti kaasa tõm-manud, ning inimesed on peaministriparteis lihtsalt pettunud.

BNS, 25.05

TLÜ sõlmis Moskva riikliku ülikooliga koostöölepingu

Tallinna ülikooli (TLÜ) rektor Rein Raud ja Lomonossovi-nimelise Moskva riikliku ülikooli (MRÜ) rektor Viktor Sadovnitši allkirjastasid neljapäeval raamlepingu, mille eesmärk on arendada teadus- ja hari-dusalast koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Koostöölepingu tingis vajadus tugevdada ja edendada eesti ja vene õpetlaste koostööd ning arendustööd uurimustööde ja õppekavade valdkonnas, hoogustada kahepoolset informatsiooni, professorite, tead-laste, administratiiv- ja tehniliste töötajate ning tudengite vahetust.

Edasist koostööd lepinguosaliste vahel täpsustavad koostööpro-grammid, mis luuakse konkreetseks perioodiks pärast koostöötingi-muste, teemade ja osalejate kindlaks määramist. Leping sõlmiti esial-gu kolmeks aastaks, tähtaja möödudes saab seda pikendada.

Lisaks raamlepingule sai allkirjad ka koostööleping ka TLÜ Katarii-na kolledži, TLÜ slaavi keelte ja kultuuride instituudi ja MRÜ üliõpilas-nõukogude vahel.

BNS, 29.05

Rahvaliit pole nõus pensionide ja toetuste kärpimisega

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) koalit-sioonikõnelusi kavandav Rahvaliit pole nõus pensionide ja toetuste vähendamisega. “Rahvaliidu hinnangul on oluline tagada kogu sot-siaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkus tervikuna. Sellest tulenevalt oli ka Rahvaliidu eeltingimus konsultatsioonidel, et pensione ja teisi toetusi ei kärbita ning tulumaksuvaba miinimumi ei langetata,” ütles erakonna riigikogu fraktsiooni liige Tarmo Mänd.

Männi sõnul oli eelmise nädalani tegutsenud valitsusliidul ehk Re-formierakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja IRL-il kokkule-pe vähendada pensione ja toetusi kümme protsenti ning langetada tulumaksuvaba miinimumi.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas reedel, et pensione pole vaja vä-hendada. Tema sõnul oli aastaid tagasi teada, et paljude aastate jook-sul ei kata sotsiaalmaksu laekumised täielikult kulutusi riikliku pensio-ni maksmiseks. Ent samas jätkub peaministri sõnul valitsuses töö, et leida võimalusi valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks.

Eesti Panga asepresident Märten Ross viitas eelmisel nädalal vaja-dusele reformida pensionisüsteemi ja teisi sotsiaaltoetusi, kuna need ei vasta majanduskeskonna muutustele.

Tänavu aprillis kasvas keskmine vanaduspension viis protsenti ligi 4800 kroonini.

BNS, 25.05

Eelarvetulude kasvatamiseks on taas jutuks käibemaksutõus

Sotsiaaldemokraatide valitsu-sest lahkumine on riigieelarve tulude suurendamise vahendi-na uuesti aktuaalseks muutnud käibemaksu tõstmise.

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Rah-valiidu läbirääkimistel on ühe võimaliku uue tuluallikana kaa-lumisel käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra, mis peaks riigieelarvesse tooma tänavu 800 miljonit lisakrooni.

Rahandusministeeriumi ava-like suhete osakonna juhataja Kristi Jõesaar märkis, et kui võt-ta aluseks ministeeriumi keva-dprognoosi riskistsenaarium, tooks käibemaksumäära tõus 20 protsendile 1. juulist kaasa inflatsioonikriteeriumi täitmise nihkumise kuu võrra hilisemaks. “Seega võimalikku euro kasu-tuselevõtu kuupäeva [2011. aastal] ei tohiks see mõjutada,” lisas ta.

Jõesaar ütles, et käibemaksu tõstmisel kahe protsendipunkti võrra suureneb tarbijahinnain-deks hinnanguliselt 1,6 prot-senti ning see jaguneks võrd-selt 2009. aasta ja 2010. aasta peale.

“Siinkohal on eeldatud, et käibemaksumäära tõus kan-dub kogu ulatuses kaupade ja teenuste hindadesse,” lisas ta.

BNS, 26.05

Välisminister Paet kohtus Eesti-Vene Ettevõtjate Koja esindajatega

20. mail toimunud kohtumisel arutati võimalusi Eesti ja Venemaa ettevõtete vahelisele koostööle kaasa aitamiseks.

Välisminister Urmas Paet rõhutas, et üks Eesti välispoliitika oluline ülesanne on ettevõtluse toetamine Eestis. „Üks välisministeeriumi eesmärke on Eesti majanduse toimimisele kaasa aitamine. Selleks teeb välisministeerium koostööd ja toetab infovahetust nii Eesti kui välisettevõtjatega,“ ütles Paet.

Kohtumisel Eesti-Vene Ettevõtjate Koja esindajatega oli jutuks ka koostöö arendamine Venemaa ettevõtlusorganisatsioonidega.

Välisministeeriumi pressitalitus, 20. mai 2009

3“MEIE KODU” 3. juuni 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Statistikaameti teatel langes keskmine brutokuupalk 2009. aasta esimeses kvartalis võrrel-des mullu sama ajaga 1,5 prot-senti 12.147 kroonini. ❖ Tallinna linnapea Edgar Savi-saar teatas esmaspäeval, et um-bes kuu aja eest avastati tema kabinetist väljuv tundmatu sig-naal. ❖ Kuressaare kunstinõukogu leidis esimesel koosolekul, et lin-na avalikus ruumis on liiga pal-ju lilli ning nende paigutamise põhimõtted ebaselged, kirjutab Oma Saar. Nõukogu soovitab linnavalitsusel kallite lilleampli-te peale raha kulutamise asemel panustada konteinerhaljastusse ja hoopis merepäevade kujun-dusse üle kogu linna. ❖ Analüütikud prognoosi-vad, et keskmise palga langus tänavu jätkub ning järgnevate kvartalite jooksul süveneb; esi-mese kvartali palgalangus ei vas-tanud rahandusministee-riumi teatel ootustele. ❖ Eesti Ametiühingute Kes-kliidu (EAKL) juhatus otsustas korraldada 3. juunil Toompea lossi ees protestimeeleavalduse ja 16. juunil streigi valitsuse po-liitika vastu. ❖ Kokkuhoiuvõimalusi otsiv vä-lisministeerium otsustas müüki panna Suurbritannias Londonis asuva korteri, mis oli mõned aa-stad tagasi kasutuses suursaa-diku residentsina. ❖ Eesti Energia kontserni kuu-luv Eesti Põlevkivi ühendab endaga tütarfirma Põlevkivi Raudtee. ❖ Keskpanga teatel suure-nes aprillis kommertspankade enam kui 60-päevase viivisosa-ga laenude maht 5,2 protsen-dini portfellist. ❖ Vabariigi valimiskomisjon kavatseb kontrollida kauban-duskeskuste juurde pandavate ning e-hääletamist võimaldava-te Keskerakonna telkide vasta-vust valimisseadusele. ❖ Elanikud kardavad enim töö-puudust, samal ajal kui näiteks tegelemist integratsiooniga peetakse praegu ebaoluliseks, selgus Postimehe tellitud uu-ringust. ❖ Eurobaromeetri poolt mais läbi viidud uuringu kohaselt kavatseb eurovalimistel kind-lasti osaleda 42 protsenti Eestis küsitletuist, EL-i keskmine on 43 protsenti. ❖ Neljapäeval algab europarla-mendi valimiste elektrooniline hääletamine. ❖ Välisminister Urmas Paet tänas kohtumisel Kasahstani välisministeeriumi kantsleri Rapil Žoshibajeviga Kasahstani viisalihtsustuse eest ning kut-sus üles tihendama kahe riigi majanduskoostööd.❖ Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi osaleb neljapäeval ja reedel Leedus Marcinkonyses toimuval kolme Balti riigi kesk-konnaministri kohtumisel, kus muu hulgas on kõne all Nord Streami gaasijuhtme keskkon-namõju hindamise aruannete-ga seonduv.

(Allikas: BNS, 23.05.-26.05)

❖ Eesti Islami Kogudus saatis Tallinna linnapeale Edgar Sa-visaarele kirja, milles palus üle vaadata võimaluse eraldada mošee rajamiseks krunt. ❖ Venemaa kavatseb tugevda-da oma õhudessantvägesid, üks loodav üksus lisandub Eesti piiri läheduses. ❖ Valitsus kinnitas neljapäeval riigi eelarvestrateegia aastateks 2010-2013. Strateegia kohaselt on valitsuse peamisteks ees-märkideks eelarvepoliitika jät-kusuutlikkus, lihtne ja stabiilne maksusüsteem, paindlik riigieel-arve struktuur, investeeringute mahu kasv ning avaliku sektori ümberorganiseerimine. ❖ Valitsus andis neljapäeval siseministeeriumi ettepanekul Eesti kodakondsuse 169 inime-sele. Määratlemata kodakond-susega isikuid oli Eestis 30. aprilli seisuga 108.543. ❖ Ajakirjade Kirjastus ühendab alates septembrist oma naiste-ajakirjad Anne ja Stiil. ❖ Eesti ehitusettevõtted ehi-tasid tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võr-reldes ligi kolmandiku võrra vä-hem, teatas statistikaamet. ❖ Soome statistikaameti and-meil on aasta algusest tundu-valt kasvanud alkoholi ja suitsu viimine riiki välismaalt, eelkõige Eestist.❖ Valimiste keskkomisjoni esi-mehe Heiki Sibula sõnul võib Keskerakonna eesmärk valimis-telkides e-hääletuse võimalust pakkudes olla selle hääletamislii-gi usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ja selle vaidlustamine. ❖ Rahvusvaheline inimõigusor-ganisatsioon Amnesty Interna-tional (AI) süüdistab 2008. aastat puudutavas raportis Eestit vähe-muste ja migrantide keelelises diskrimineerimises. ❖ Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta aprillis 34 prot-senti väiksem kui eelmise aasta aprillis, teatas statistikaamet. ❖ Statistikaameti andmetel oli kaupade jaemüük tänavu ap-rillis mulluse aprilliga võrreldes 15-protsendises languses.❖ Neljapäeval alanud europar-lamendi valimiste e-hääletusel oli reedel kella 15.30 seisuga interneti teel oma hääle andnud 17.065 inimest.❖ Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste labor kinnitas reedel esimese tõenäolise uue gripiviiruse A(H1N1) juhu Eestis. ❖ Töötukassa registreeris viima-se nädala jooksul 1426 töötut ehk märgatavalt vähem võrrel-des viimaste nädalatega. ❖ Eesti analüütikute sõnul on enamiku Rootsi pangaanalüüti-kute prognoos, nagu oleks Balti riigid suure tõenäosusega selle aasta teisel poolaastal sunnitud oma valuutat devalveerima, vä-hetõenäoline ja ülepingutatud. ❖ Tallinna börsil liikusid reede ennelõunal aktsiahinnad pigem allapoole, ehkki Euroopa börsid olid tugevas plussis. Indeks OMXT alanes 0,21 protsenti 313,95 punktini, kokku 256 tehingu käi-ve oli 6,16 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 27.05-29.05)

Uuring: valitsuskriis on suurendanud IRL-i populaarsustValitsuskriis on kõige rohkem suurendanud valijate toetust Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL), kuid en-

diselt on populaarseim partei Keskerakond, selgus Eesti Rahvusringhäälingu tellimusel valminud Emori uuringust.

Eesti Televisiooni uudistesaate “Aktuaalne kaamera” teatel toetab Keskerakonda 30 protsenti valijaist, mida on siiski kolm protsendipunkti vähem kui aprillis.

Populaarsuselt järgnevad Keskerakonnale Reformierakond, kelle toetus on langenud 26-lt 25 protsen-dini, ning IRL, kes on suurendanud oma toetust kuu ajaga 14-lt 17 protsendini. Oma populaarsust on veidi kasvatanud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle poolt hääletaks nüüd 14 protsendi asemel 15 protsenti valijaid. Eestimaa Roheliste toetajate arv on langenud kuuga üheksalt kuue ning Rahvaliidul kolmelt kahe protsendini.

Emori suunajuhi Aivar Voogi hinnangul võib Rahvaliidu toetus valitsusse minnes siiski tõusma hakata. Valitsusest lahkuma sunnitud sotsiaaldemokraatide populaarsus võib tema sõnul aga nii tõusta kui lan-geda, olenedes nende edasisest käitumisest.

“See oleneb nende aktiivsusest. Kui sotsid suudavad avalikus meediaruumis oma sõnumeid edastada, siis võib nende toetus tõusta. Kui neist saab aga väike virisev opositsioonipartei, siis toetus langeb,” ütles Voog rahvusringhäälingu uu-disteportaali teatel.

Emori uuringus osales ligi 800 valimisealist kodanikku, kellelt küsiti, millise partei poolt nad hääletaks, kui homme toimuksid riigikogu valimi-sed. Uuringus on andmed vaid nende vastanute kohta, kes oma-vad erakondlikku eelistust.

BNS, 27.05

Reformierakonna volikogu kiitis koalitsioonileppe heaks

Reformierakonna volikogu toetas reede õhtul Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Rahvaliidu koalitsioonilepet, milles kolme partei delegatsioonid neljapäeval kokku leppisid.

Erakonna aseesimees Jürgen Ligi ütles BNS-ile, et volikogu toetas lepet valdava häälteenamusega.

Erakonna teatel tähendab see heakskiitu 2009. ja 2010. aasta eelarveplaanile, mis näeb ette eelarve-defitsiidi hoidmise kolme protsent piires.

“Pidasime oluliseks volikogu kiirendatud korras kokku kutsumist, et anda selge sõnum, et soo-vi-me Eestit nõrgestava ebamäärasuse perioodi lõpetamist. Meie ei otsi ettekäändeid määrama-tuse pikendamiseks,” ütles volikogu esimees Rain Rosimannus.

Ta lisas, et arutelu oli väga tõsine, sest otsused, mis paratamatult tuleb langetada, on väga valu-sad. “Eriti raske otsus on Reformierakonna jaoks käibemaksu ja töötuskindlustusmaksu tõstmine,” ütles Rosimannus. “Aga teist valikut ei ole, kui ta-hame säilitada Eesti rahandusliku usaldusväärsuse ja tuua Eesti sellest kriisist kiiremini välja.”

Ta avaldas lootust, et ka IRL-i ja Rahvaliidu voliko-gud suudavad leida sisemise üksmeele ja annavad juba järgmise nädala alguses oma heakskiidu uue koalitsiooni sünniks.

Rahvaliidu esimees Karel Rüütli on BNS-ile öelnud, et erakonnad soovivad tõsta juba sel aastal käibemaksu 18-lt 20 protsendini. Rüütli põhjendas otsust sellega, et praegu ei ole võimalik hoida ee-larvet tasakaalus ainult kärpimisega, nii et teatud maksutõusud peavad tulema.

Nii jõudsid kolm erakonda tema sõnul kokku-leppele käibemaksu, aga ka elektri- ja gaasiaktsiisi tõstmises. Riigikogule eelmise valitsuse poolt esi-tatud 3,4 miljardi kroonine negatiivse lisaeelarve eelnõu näeb ette ka tubaka- ja kütuseaktsiisi tõst-mist.

Kokkuleppe kohaselt saab Rahvaliit valitsusse minnes varem sotsidele kuulunud rahandus- ja si-seministri koha, rahvastikuministri koht kaob.

Lisaks ministriportfellidele hakkab Rahvalii-dule kokkuleppe järgi kuuluma riigikogu esimese ase-esimehe koht, kus praegu töötab Euroopa Parla-menti pürgiv Kristiina Ojuland.

Kokkuleppe kohaselt saab Rahvaliit ka riigikogu sotsiaal- ja maaelukomisjoni esimehe posti, mis praegu kuuluvad valitsusest vabastatud sotsiaal-demokraatidele. Samuti sotsiaaldemokraatide käes oleva kultuurikomisjoni juhi koha saab Refor-mierakond ning väliskomisjoni esimehe oma IRL. IRL-i ja Rahvaliidu volikogu arutavad koalitsiooni-lepet esmaspäeval.

BNS, 29.05

Rasmussen ja Ojuland on eri meelt eurole mineku asjus

Euroopa Sotsialistliku Partei esimees Poul Ny-rup Rasmussen ning riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland on vastupidistel seiusukohtadel Eesti üle-minekust eurole.

Rasmussen hoiatas kolmapäeval Tallinna üli-koo-lis peetud loengul, et kui Eesti valitsus kärbib kulutusi sotsiaalsüsteemis ja töötute koondamis-hüvitisi olukorras, kus aasta lõpuks võib töötute arv ulatuda 15-20 protsenti, siis pikendab see Eesti majanduskriisi. “Kui valitsus vähendab sotsiaaltoe-tusi ja koondamishüvitisi, siis vähendab see Eesti majanduse sisenõudlust,” hoiatas Taani endine peaminister. “Ükski tark valitsus Euroopas seda ei tee, sest see pikendab majanduskriisi olukorras, kus välisnõudlus niigi väheneb.”

Rasmusseni hinnangul on mõistlik maksutõus majanduskriisi ajal palju arukam lahendus kui jät-kuv avaliku sektori kulude kärpimine. “Maksutõusul on sisenõudlusele väiksem mõju kui sotsiaalkulude kärpimisel. Sotsiaaltoetuste ja koondamishüvitis-te kärpimine tähendab erinevalt maksutõusust sisenõudluse vähendamist saja protsendi võrra,” ütles ta. “Nii poliitiliselt kui majanduslikult on mak-sutõus sotsiaalkulutuste kärpimisest mõistlikum.”

Ojuland on vastupidisel seisukohal. Tema sõnul ei saa tõsiselt võtta Rasmusseni mõttesähvatust, et Eesti peaks europüüdlustest loobuma. “Ka välismi-nistri ametis olles tuli mul kokku puutuda toonaste juhtivate sotside, näiteks Saksamaa lii-dukantsleri Gerhard Schröderi valitsusliikmete hoiakutega, et milleks Eestile NATO-t üldse vaja on,” ütles Oju-land. “Isegi Euroopa Liitu astudes oli tunda vasak-poolsete vastuseisu. Selle taustal on eurole ülemi-neku mahategemine sotside-marksistide tüüpiline käik.”

Ojuland küsis, et kui Eesti ei oleks saanud ei NATO-sse ega Euroopa Liitu, kas Eestit oleks oo-danud samasugune saatus kui Gruusiat.

“Rasmusseni seisukohavõtt on isegi diskusiooni-ainena vastuvõetamatu,” lisas reformierakondla-ne. “Eesti seab oma eesmärke ise, Euroopa sotside vastuseisule vaatamata.”

Ta meenutas, et Euroopa sotside vastuseisu-le vaatamata saavutati kommunismi kuritegude hukkamõistmine. “Euroopa sotside vastuseisule vaatamata teeme me kõik, et Eesti oleks valmis minema üle eurole lähiaastatel,” lisas varemgi sot-siaaldemokraate kritiseerinud Ojuland.

“Kinnitan, et Reformierakond valitsusjuhina ei lase end mõjutada sotside vildakatest ja Eesti ini-meste heaolu ohustavatest avaldustest. Me jätka-me ettevalmistusi liitumiseks euroga.”

BNS, 28.05

Armsad lehelugejad!Mina olen “MEIE KODU” ja tahaksin rännata kõigi eestlaste postkasti.

Tellige mind kingituseks oma lastele, lastelastele, sõpradele ja tuttavatele.

4 “MEIE KODU” 3. juuni 2009

Juuni lõpus Saksamaal toimu-vale kümnendale ESTOle on 11 kuuga suudetud müüa vaid 63 passi. Selline kasin müügiedu paneb korraldajad kukalt kratsi-ma ning tunnistama, et tegu on tõeliselt halva üllatusega.

Tänavu Saksamaal Münsteris toimuva ESTO 2009 ettevalmis-tused käivad täie hooga, kuid esialgu on korraldajate kurvas-tuseks jäänud kasinaks üritu-se passide eelmüüginumbrid - praegu on müüdud pisut üle 60 passi.

ESTO kultuuriprogrammi juht Meeli Bagger ütles, et vaene aeg annab tunda festivali passi-de müügis, mida on ostetud üle ilma praegu vaid 63.

“Inimesed hoiavad raha väga kokku ja enamus plaanib osta pileteid kohapeal valikuliselt kassast,” tunnistas ta ja nimetas vähest passide müüginumbrit lausa piinlikult väikseks.

ESTO passi hinnaks on 100 eurot, kuni 6-aastased lapsed saavad üritusele tasuta.

Esinejaid on kümnendal Estol üle 400, nende seas ka 3 rahva-tantsurühma Münsterist.

“Vestlesin reedel nende grup-pide juhatajaga ja ta ütles, et proovid käivad täie hooga. Meie rahvatantsud ei pidanud neile keerulised olema, probleemiks on vaid polka tantsimine üle va-saku õla,” sõnas Bagger.

Tema sõnul on tore ka see, et Münsterisse tulevad Ida-Vi-rumaa koorilauljad ning grupp eakaid pensionäre Tartust - Rah-vatervise ja Loodusravi Ühingu rahvapillimuusika ansambel.

Samuti Tallinna Tehnikaüli-kooli rahvatantsurühm Koidu-puna, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor koos profes-sor Kuno Arenguga. Tulevad ka rockmuusikud - ansambel Tarvas Tartust ning Tallinna

Muusika-keskkooli sümfoonikud Aavo Otsa juhen-damisel.

“Põnev tuleb kindlasti ka To-ronto Eesti Rahvusteatri eten-dus “Kurat proovib hammast”,” märkis Bagger.

Tüki on kirjutanud Arnold Sepp 1947. a Saksamaa DP laag-ris, lavastajaks on vanaproua Endla Komi (90.a.) ning peaosa-täitja on 88-aastane.

“Teised osatäitjad on loomu-likult nooremad. Et neil kõigil särtsu ja tahet jätkub!” rääkis Bagger.

Balti-sakslased esinevad ESTOl fotonäitusega nende ülesaksamaalise ühenduse esimees dr. Neander esineb ter-vituskõnega.

Täpsemalt programmist ESTO 2009 veebilehel www.esto2009.de.

Maaleht, 25.5.2009

Üle maailma on müüdud vaid 63 ESTO 2009 passi

Reedel, 22. mail kell 13 toimub Tallinnas Jaan Poska majas raa-matu „75 aastat Eesti tantsupi-dusid“ esitlus.

Lõpuks ometi on juba mitu aastat tagasi UNESCO maail-mapärandi hulka arvatud Eesti tantsupeod jäädvustatud vääri-lisel viisil ka raamatus. Raamat annab täpse ülevaate tantsu-pidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni 2004.

Iga peo kohta on raamatus eraldi peatükk, mis sisaldab ettevalmistuse ja peo enda kir-jeldusi, kava, ohtralt fotosid ja ajaleheväljalõikeid, ka tant-sujooniseid. Samuti on teoses ülevaade tantsupidude eelsest ajast ning pidude tähendusest meie kultuurikontekstis. Raama-tu lisades on ülevaade kõikide pidude repertuaarist ning nime-kirjad nii üldtantsupidude kui

Eesti tantsupidude ajalugu sai kaante vahele

noortepidude juhtidest (üldju-hid, liigijuhid, assistendid, muu-sikajuhid, kunstnikud jne).

Raamat „75 aastat Eesti tant-supidusid“ on enam kui kolme aasta pikkuse uurimistöö tule-mus, mida ajendas tõdemus, et meie üldtantsupidude kulgu ja arengut seni talletatud ei olegi.

Raamatu koostajateks ja autori-teks on Anneli Ammas ja Kadri Valner (tekstide autorid), Kadri Tiis, Ülle Feršel, Lille-Astra Arras-te, Ilma Adamson ja Juris Žigurs, kes kõik on kas tantsijate või juhtidena ka ise pidudega seo-tud. Raamatu kunstnik on Päivi Palts.

Raamat on rikkalikult illustree-ritud fotode ja põnevate arhiivi-materjalidega. Raamatu maht on 346 lehekülge, sisaldab 400 fotot, tiraaž on 3000.

Raamat on eesti, saksa, vene ja inglise keeles ning tegemist on sisulise järjega 2002. aastal ilmunud raamatule „130 aastat Eesti laulupidusid”.

Teose annab välja Eesti Rah-vatantsu ja Rahvamuusika Selts, kirjastab Varrak.

ERR, 22.05.2009

HM Weißer Saal, kell 10.00-15.30Programm

10.00 Kameeleonid - toimetulek posttraumaatiliste sündroo- midega (Mai Madisson, Melbourne, Austraalia)10.30 Põhja Ameerika eestlaste identsus Jaak Rakfeldt, New Haven, USA)11.00 Ema ja isa põlvkonna müsteeriumid - elu hirmudega (Anu Kasmel, Tallinn, Eesti)11.30 Raamatu ”When the Noise had Ended: Gieslingen’s DP Children Remember” esitlus (Mai Madisson, Melbourne, Austraalia)12.00 Lõunapaus13.00 Eestlaste kohandumine ja identiteedi muutused Siberis (Astrid Tuisk, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu, Eesti)13.30 Kogemuste värvilised jäljed - loovuse rakendamisest toimetulekul mälestustega. Interaktiivne sessioon. (Victoria Scotti, Valencia, Hispaania)15.00 Küsimused, mõtted, arutelu.

On Saturday 23 May voting in person be-gan at the Sydney Eesti Maja for the 6 Estonian candidates in the 2009 European Parliamenta-ry Elections. This is the largest trans national election ever held. Faci-litating the vote were Dr Malle Tohver-Tinni, Mr Aivo Takis and Mrs Anu van Hattem. (Because Malle and Aivo’s terms changed over during the election period Anu has been organising the registration of postal vo-ters and was in Sydney for the election.)

The total number of votes were calculated on Tuesday. Initially there was a sense of disappointment that numbers were lower than previous elections but a source from the Ministry of Foreign Affairs said “Compared to those numbers we have at the moment from some of our Embas-sies, your 198 is huge. For example in Finland where we have sup-posedly around 20 000 citizens, only 98 of them decided to vote...”The final vote from Australia was 198 - that was made up of 85

voting in person in Sydney and 113 voting by mail (another 25 had registered to vote by mail but their votes did not arrive in time.)

The breakdown of who voted is interesting. 50% were the older Estonians or those born in Estonia who came to Australia during the post war migration or before. 25% were the next generation born in Australia to Estonian parents and the last 25% divided equally between the second generation Australian born and those of the

younger generation born in Eesti. (Of course that demographic is the one most likely to vote electronically and we will not get those numbers for Australia separately).

The make up of the electoral roll is changing. In the past it was largely those born in Estonia, now anyone who has applied for an Estonian passport is eligible. Dr Malle Tohver-Tinni encourages the new Estonian passport holders to vote. “There should be a respon-sibility to understand the politics of a country that gives you the advantage of an EU passport.”

Anu van HattemHonorary Consul of Estonia in Perth

Comment by Mrs Anu van Hattem, Honorary Consul of Estonia in Perth, about European Parlamentary Elections and voting in Australia

Anu van Hattem, Honorary Consul of Estonia in PerthPhoto by Marilin Ilp

Kuuldavasti matsid paljud eestlased, kes Teise Maailmasõ-ja ajal oma kodudest lahkuma pidid, erinevaid asju maa alla lootuses, et ühel päeval naase-vad nad koju ja saavad need üles kaevata. Lisaks väärisasja-dele kuulus perekonna aarete hulka sageli ka asju, mida pee-ti kalliks muudel põhjustel kui eseme majanduslik väärtus. Seni teadaolevatel andmetel on levinuimateks mahamaetud esemeteks serviisid. Võõrsil elanutele on lugude rääkimine mahamaetud aaretest üks viise, kuidas kodu meeles pidada ja säilitada kojunaasmise lootust. Peale Nõukogude Liidu lagune-mist tulid inimesed tõepoolest

koju tagasi ja mõned perekon-nad leidsid oma mahamaetud aarded ka üles.

Sellised kaasaegsesse folk-loori kuuluvad aardelood on mõningatel juhtudel faktide ja reaalsete leidudega tõendatud.

Stockholmi Ülikooli profes-sor Mats Burström juhib uut uurimisprojekti, mis keskendub Teise Maailmasõja ajal maha maetud Eesti perekondade aa-retele. Projekti eesmärgiks on uurida esemete ja mälu vahe-list suhet ning seda, kuidas on erinevate perekondade lood seotud ametliku ajalookäsitluse ja ‒pildiga. Projekti raames oo-datakse lugusid perekondade

Oodatakse lugusid ja meenutusi maasse peidetud aaretest

aarete kohta ‒ sõltumata sel-lest, kas aardeid on võimalik lei-dudega tõendada või mitte. Kui Teie perekonnal on oma aarde-lugu, või kui Te olete kuulnud mõne teise perekonna lugu, võtke palun Mats Burströmiga ühendust ‒ ta oleks Teile väga tänulik!

Mats Burströmile on võimalik kirjutada e-posti aadressil

mats.burstrom@ark.su.sevõi postiaadressil: Mats Bur-

ström, Department of Archa-eology and Classical Studies, Stockholm University, SE-106 91 Stockholm, ROOTSI.

Telefon: +46 8 162095.

5“MEIE KODU” 3. juuni 2009

21. mail vabastas vabariigi president Toomas Hendrik Il-ves kolm sotsidest ministrit. Erimeelsused valitsuses olid tingitud töölepinguseadusest, parandused selles lubaksid tööandjal töötajaid kergemini koondada või vallandada. Et sot-side vabastamine ei meeldinud ametiühingutele, siis ähvardab ametiühingute liider Harri Tali-ga kutsuda inimesed tänavale algul miitingule, aga juunikuus juba ka streikima.

Mina olen ühe väikeettevõt-te omanik. Minu eesmärk ei ole töötajaid vallandada või neist lahti saada, vaid neile tööd anda ja äri edendada, kuid vahel, kui kulud ületavad sissetuleku, siis tuleb vähendada ka tööliste arvu. Kui seda ei teeks, siis tu-leks ettevõte sulgeda ja kokku-võtteks kaotaksid kõik.

Ametiühingute üleskutse tun-dub väga tuttav: kõigi maade proletaarlased, ühinege! Eesti

sotsid tahavad praegu valijate hääli püüda loosungiga, et ne-mad seisavad tööliste eest ‒ ise-gi nüüd, kui maailm on muu-tunud. Kas me tahame astuda tagasi sotsialismi? Kas me ole-me unustanud, et see süsteem kukkus alles hiljuti kokku? Väga kiiresti kipume me unustama, et protektsionism on olnud Sak-samaa ja Prantsusmaal nagu veskikivi kaelas. Kui me lähe-mal ajal ei paku välja nähtavaid lahendusi, ei ole varsti kellelgi enam töökohta.

Streik ei saa olla lahendus. Probleem on selles, et eestlased ei ole oma loomult sellised, et lähevad tänavale ja hakkavad aknaid sisse peksma ja maro-dööritsema. Kuid kes kaitseb meid provokatiivsete väljaas-tujate eest, nende eest, kes ai-nult ootavad, et tulla tänavale ja hakata lõhkuma? Kas ame-tiühingud? Kui raadioreporter esitas Harri Taligale sarnase

KupongTervitus Meie Kodu juubeliksTervituse summa $ ...........................

Tervitaja nimi (trükitähtedega).......................................................................................................................

Elukoht (linn, osariik)........................................................................................................................................

Tšekid palume kirjutada Meie Kodu nimele ja tagastada hiljemalt 15. juuliks 2009 aadressil Meie Kodu, PO Box 147, Darlinghurst, NSW 1300

Ühendatud Balti Komitee korraldusel

KÜÜDITAMISAASTAPÄEVAMÄLESTUSAKTUS

pühapäeval, 14. juunil 2009 kell 14.00Sydney Läti Majas, 32 Parnell St. Strathfi eld

Aktusekõne: Ginta Viliunas, Leedu juristKavas: Ansambel „Lõke”,

Läti ja Leedu segakoorid, solistidBalti kunstinäitus ja muud väljapanekud

Kõik teretulnud!

Viido veerg - Kuidas jääda ellu

küsimuse, vastas ta, et ärgu va-litsus siis võtku töötajate õigusi ära. Niisugusest vastusest võib järeldada, et täiesti teadlikult õhutatakse tänavatele tulema neid, keda peab politsei jõuga vaos hoidma.

On päris hirmutav, et keegi ei oska praegu inimestega nor-maalsel viisil rääkida. Meedia paistab võtvat kinni igast või-malusest, et konfl ikte üles kütta oma uudiste müümiseks. Igaüks on kiire õigustama oma vaate-nurka ja ei kuula vastaspoolt milleski.

Nagu ütles Mart Laar ‒ kui ikka raha ei ole, siis seda ei ole, me peame saama hakkama sel-lega, mis meil on. Riigi tasandil kehtivad ju samad reeglid mis perekonnaski ‒ hakkama peab saama sellega, mis sul rahakotis on, ja tegema vastavad valikud.

Maal Kurenurmes meie talus panin ma sel kevadel maha va-rase kartuli ‒ kuus kolmekümne-meetrist vagu. Naabrimees Aivar ajas vaod sisse vastastikuse abi korras, sest ta saab oma kom-baini meie heinaküünis hoida. Kui kartulid olid mul maha pan-dud, siis selle asemel, et kutsuda Aivar vagusid kinni ajama, nagu ta mul käskis, tegin seda ise. Lükkasin mulla kartulite peale ja tasandasin maapinna, sest nii tundus mulle ilus ‒ mullapind jäi ühtlane. Kui Aivar tuli ja seda nägi, ei saanud ta naeru pidada. Ta küsis, kuidas ma mõtlen kar-tuleid mullata ja hiljem nad üles leida, kui vagusid ei ole. Lõpuks ta siiski halastas mu peale ja üt-les, et kui kartulipealsed oma nina välja lükkavad, siis ta tuleb, ajab vaod sisse ja päästab mu kartulisaagi ära. Olen küll alga-ja põllumees, aga mul on plaan kasvatada meie talus kõik oma perele vajalikud juur- ja köögi-viljad. Seegi on nagu valmisolek kõige halvemaks, et majanduse tõelise kokkukukkumise järel vähemasti toit laual oleks. Ka talvepuud on meil oma metsast võetud ja külma kätte pole see-ga hirmu jääda. Praegu aga oo-tan, et meie uus naaber Michael, kes kolis Kurenurmele Austraali-ast, alustab oma tuuleenergia projektiga, siis saame ka elektri oma jõududega majapidamisse sisse tuua.

Lõpetuseks tahaksin ma öel-da, et alati on kergem saaki kori-stada, kui seda maha panna või külvata.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Lp. Meie Kodu tellija, lugeja ja sõber!Võime uhkuse ja heameelega tõdeda, et Meie Kodu ‒ Austraalia

eestlaste häälekandja ‒ tähistab 19. augustil oma 60ndat sünni-päeva.

Lehe ilmumine on siiani olnud võimalik Austraalia Eesti Seltside Liidu, Abistamis Komitee ja paljude tellijate heatahtlikul toetusel. Loodame, et see kestab veel mõned head aastad, kuigi tellijate arv kahaneb järjekindlalt. Uusi tellijaid tuleb juurde aga väga harva.

Saabuva tähtpäeva puhul ilmub Meie Kodu 60. juubelinumber. Toetage lehe jätkuvat ilmumist oma toetus-/tervituskuulutusega juubelilehes.

Pöördume kõikide organisatsioonide poole palvega tervitada meie häälekandjat toetustervitusega. Loodame ka isiklike toeta-jate lahkele abile.

Tervituskuulutuse hind oleneb organisatsiooni poolt esitatud kuulutuse suurusest ja vastavast tekstist (koos logoga). Isiklikud tervitused on $5.00.

Teie lahkele abile lootma jäädesPeeter Muttik, vastutav väljaandja

Helle-Mall Risti, peatoimetaja

Eesti saatkond Londonis kinkis Glasgow ülikoolile eestikeelseid raamatuid

27. mail andis Eesti suursaadik Margus Laidre saatkonnas Glasgow ülikoolile üle ligi sada eestikeelset raamatut. Suurbritannia autorite eestikeelsed tõlked võttis vastu Glasgow ülikooli eesti keele ja kul-tuuri õppejõud Lea Kreinin.

Raamatud on eelkõige mõeldud õppetööks, kuid neid saavad lu-geda ka Šotimaal elavad eestlased.

Suursaadik Margus Laidre sõnul on eesti kultuuri kandjaks ilus emakeel ja selle konkreetseks väljenduseks raamat. „Loodetavasti aitab saatkonna raamatukink kaasa nii eesti keele ja kultuuri tutvus-tamisele kui ka meie emakeele õppele Šotimaal,“ sõnas Laidre.

Raamatud leiavad endale uue asukoha ülikooli ruumides, kus hak-kavad edaspidi toimuma kohaliku eestlaskonna, kümnete Šotimaal õppivate Eesti tudengite ning Glasgow ülikoolis eesti keelt õppivate kohalike üliõpilaste koosviibimised ja fi lmiõhtud. Kõik soovijad või-vad neid lugemiseks ka laenutada.

Lea Kreinin õpetab Šotimaal Glasgow ülikooli Kesk- ja Ida-Euroopa osakonnas eesti keelt ja kultuuri alates 2006. aasta sügisest. Kolme aasta jooksul on Šotimaal eesti keelt šotlaste ja inglaste kõrval õp-pinud ka huvilised Saksamaalt ja Soomest.

Järgmisest aastast hakatakse Glasgow ülikoolis eesti keelt esma-kordselt õpetama ka eraldi tänapäeva Euroopa keelena kooli keel-tekeskuses.

Raamatud sai saatkond kinkida tänu hiljuti Londonis raamatumes-sil osalenud Eesti kirjastajatele ning heale koostööpartnerile Andrew Nurnberg Associates. Lahke annetuse tegid kirjastused Varrak, Eesti Raamat, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tänapäev, Tiritamm, Punane Raamat, Ersen, Ilo, Sinisukk ja Skarabeus.

Välisministeeriumi pressitalitus, 27. mai 2009

Suursaadik Margus Laidre andis Glasgow ülikooli esindajale Lea Kreininile üle kingitud raamatud. Foto: Välisministeerium

Heategevuslik pealelõunatee Sydneys Heategevuslik pealelõunatee Sydneys Austraallasi peetakse maailma kõige lahkemateks annetajateks ja

heategevus on siin laialt levinud. Aasta suurimad kampaaniad nagu „Pink Ribbon Breakfast“, „Biggest Morning Tea“, „Daff odil Day“ jne leiavad meedias suurt kajastust ning nendesse kaasatakse tuhandeid eraisikuid.

Eelmise aasta novembris korraldasime Sydney Eesti kirikus esma-kordselt eestlaste heategevusliku aiapeo rinnavähi vastase võitluse toetuseks. Kuna üritus oli edukas ja sai osalejatelt positiivset tagasi-sidet, siis soovime sellised koosviibimised muuta traditsiooniks. Järg-miseks ettevõtmiseks ongi laupäeval, 13. juunil kl 14.00-17.00 toimuv pealelõunatee, millega kogume annetusi Cancer Council Australia kampaaniale „Biggest Morning Tea“. Kohvi ja tee kõrvaseks pakume traditsioonilisi inglise teevõileibu, pirukaid ja iseküpsetatud kooke.

Ühtlasi lükkame käima liikuva raamatukogu lastele - kõigil lastel ja lastevanematel on võimalik koju laenutada eestikeelseid lasteraama-tuid. Lastele kohapeal ka lugemisnurk ja lastepärane tegevus.

Oma osavõtust palume kindlasti teatada Kadrile tel. 0400 986 866 või e:post: kadrio21@hotmail.com.

Ootame rohket osavõttu!Kadri Stamos, Imbi SemmelweisKadri Stamos, Imbi Semmelweis

6 “MEIE KODU” 3. juuni 2009

Nõmme turg taas avatud

16. mail avati Nõmme turg uuendatud kujul. Päikselisel laupäeval kogunes avatseremooniale tuhandeid inimesi. Kohaletulnuid tervi-tas Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander ja turu direk-tor Vello Lokk. Rainer Vakra ütles, et Nõmme linnaosavalitsuse soo-viks oli luua Tallinna parim turg, kus pakutakse eelkõige Eestimaist kaupa, mis on hea kvaliteedi ja soodsa hinnaga. Nii ostjale kui ka müüjale püüti luua soodsad tingimused kauplemiseks. Turu uuen-dustööd läksid maksma 20 miljonit krooni.

Avamispäeval mängiti turul puhkpillimuusikat ja lastele jagati õhupalle. Arvatavalt oli esimesel päeval turul uudistajaid kokku li-gemale 15 000.

Varem erakätes olnud Nõmme turg oli räämas ja seal olid suu-red probleemid sanitaartingimuste täitmisega. Kala- ja lihamüügi kohta võis juba kaugelt haistmismeelega tajuda ja saadud signaa-lid ei meelitanud kaugeltki sinnapoole lähenemisele. Turul käiku võeti nõmmekate poolt kui ühte eluks vajalikku harjumuspärast toimingut, mitte kui naudingut. Muidugi ei tekkinud mingit taht-mist sinna külalisi viia. Vanade putkade lammutustöödega alustati 2009. aasta alguses ja tänaseks on kõik tõepoolest põhjalikult muu-tunud: vanad lobudikud on kadunud, kogu territoorium on saanud uue kivisillutise ja kanalisatsiooni, püstitatud on uued nägusad katusealused müügiletid vabas õhus lillede, istikute, juur- ja puu-viljadega kauplemiseks, samuti kõikidele sanitaarnõuetele vasta-vad soojustatud majakesed, kust saab aastaringselt osta liha, kala, piimatooteid, köögivilja ja muud söögikraami. Majakeste vahele moodustunud tänavad on isegi kaubavalikust inspireeritult nimed saanud: Karikakra, Merihärja, Marmelaadi, Piima, Pagari jne. Turu keskel kõrges mastis lehvib uhkelt Nõmme rohetriibuline lipp ja vu-liseb purskkaev. Ümbritsevat turuatmosfääri võib nautida väikeses välikohvikus värskeid saiakesi proovides.

Uuel turul tunneb ära mitmedki vanad müüjad, kuid juurde on tulnud ka palju uusi kauplejaid, eriti liha- ja kalaga. Värsket kala ja erinevaid kalatooteid pakutakse lausa neljas erinevas kioskis. Üks neist, Peetri Lõheäri, on keskendunud lõhe ja forelli müügile kõi-kvõimalikes vormides: värskena, soolatuna, suitsutatuna, supina... . Saaremaa Kalakaubad ning Kala ja Kaasnev Kaup pakuvad kalu värskena vastavalt püügihooajale, lisaks suitsukala, soolakala ja ka-lakonserve suures valikus. Ka lihatooteid on erinevatelt pakkujatelt. Müüjad ise kiidavad oma kaupa ja annavad seda lahkesti proovida. Aastast 1993 Lüganuse vallas pereettevõttena tegutsev Sigwar peab 3000 siga, kasvatades neile sööta 300 hektaril ja kontrollib seega ka oma toodete toorainet algusest lõpuni. Sigwari sink on saanud ikka tõelist suitsu ja liha on selles olnud vähemalt viis tundi ‒ maitse tundub tõepoolest kui lapsepõlves maal talus suitsutatud singil. Ka vorstid maitsevad vanamoodsalt ja hästi, kui puudusid veel tänapäeval vorstitootmisel kasutatavad põhikomponendid kanalihamass ja modifitseeritud tärklis. Nõmme turul Sigwari poolt pakutavad viini vorstid sobivad oma maitseomadustelt hästi isegi pidulauale. Kahes kohas on saadaval ka lahtine talupiim. Enam ei müüda Nõmme turul Hiinast pärinevat riidekaupa, jalanõusid ja muud träni, küll aga pakutakse paaris kioskis Nõmmel valmistatud kunsti ja käsitööd: vaipu, linikuid, susse, akvarelle jms.

Algust on tehtud ka Nõmme turu suure puithoone restaureeri-misega. See on kultuurimälestisena kaitse all ja siin tuleb kõik vana võimalikult säilitada. Turuhoone projekti autoriks on omaaegne lin-naarhitekt Robert Natus ja see valmis 1930. aastal. Turu peahoone restaureerimine peaks plaanide järgi lõppema käesoleva aasta 30. septembriks.

Nõmme turg võtab vastu külastajaid kõikidel nädalapäevadel kella kaheksast hommikul kuni kella kuueni õhtul. Tere tulemast!

Nõmme turul käisPeep Pillak

Kui leitakse, et mu eesti kirja-keel olevat veel üsna rahuldav, siis ei saa ma au enda arvele pan-na. Selle asemel lendab mõte kaugele minevikku, aastasse 1947, kus mul oli õnn lõpetada viimase lennu koosseisus Blom-bergi Eesti Gümnaasium Saksa-maal.

Eesti koolid Saksamaal said al-guse kohe peale 2. Maailmasõja lõppu, 1945. a. suvel, kui läänet-soonides ‒ Briti, Ameerika ja Prantsuse ‒ koondati eesti pa-gulased, nn. DP-d (Displaced Per-sons), laagritesse. Neid laagreid oli väga mitmes suu-ruses. Ameerika tsoonis oli rida suurlaagreid nagu Geislingen (ligi 4000 inimest), Augsburg-Hochfeld (1700) jt. Briti tsoonis (Põhja-Saksamaal) kujunes suu-remaks keskuseks Lübeck, kus (vist) seitsmes laagris elas kokku ligi 2000 eestlast. Peale nende leidus üle kogu Lääne-Saksamaa arvukalt väiksemaid laagreid, kus eestlaste arv oli mõnesaja või isegi mõnekümne piirides. Sõjas purustatud Saksamaal polnud kerge leida elamispinda ja põ-genikud majutati saksa sõjaväe kasarmutesse, barakk-laagrites-se, koolimajadesse, tööstushoo-netesse ja sakslastelt rekviree-ritud eramajadesse. Neidki tuli vahel jagada teiste rahvustega ‒ lätlased, leedulased jne. Hea ülevaate tollest ajastust annab Ferdinand Kooli suurteos “DP kroonika - Eesti pagulased Sak-samaal 1944-1951”, Eesti Arhiiv Ühend-riikides, Lakewood, NJ, 1999; 893 lk.

Kohe alguses asuti laagrites emakeelsete koolide rajamisele ‒ nii alg- kui keskkoolid. Õnneks polnud eesti pagulaskonnas puudus kutselistest õpetajatest. Lisaks nendele aitasid koolides kaasa ka rida mittepedagooge ‒ eriteadlased oma aladel. Puu-dus oli aga kõigest muust ‒ so-bivad klassiruumid, pingid-lau-ad, õppevahendid ja eelkõige õpikud. Ega olnud rohkelt isegi vihikuid, pliiatseid ja sulepäid. Tänapäeva gümnaasiumiõpi-lasel, kelle kasutada on arvuti, igasugused raamatud ja teatme-teosed, põhjaliku varustusega laboratooriumid ja õppevahen-did, on raske ette kujutada, et tookordsetes tingimustes mingi õppetöö üldse võimalik oli. Ja ometi… Mõtlen seepärast tänu-tundes põgenikelaagrite kooli-dele, mis primitiivseid tingimusi trotsides suutsid meile noortele siiski anda korraliku hariduse.

Nüüd lugejale väike ülevaade minu omapärasest haridusteest aastatel 1945-47 ‒ tüüpiline tollele ajastule. See oli 30. mail 1945 kui ma koos vanematega saabusin Lübecki Schwartauer Allee laagrisse, kus saime ühes barakis väikese toa. Olime seal peaaegu esimesed. Hiljem kas-vas laager ligi 600-pealiseks. Juba juuni teisel poolel rajati eesti alg- ja keskkool. Koolikat-seks nõutud kirjandi alusel arvati mind keskkooli 2. klassi. Komp-lekteeriti peaaegu kõik (!) õppe-ained, kaasa arvatud inglise ja

Nõmme turg oli avamispäeval siginat-saginat täis.

Üks tänuavaldussaksa keel, botaanika jm. Eriti on meelde jäänud eesti keele, laulu ja matemaatika tunnid. Esimest andis kirjandusteadlane Juhan Viidang. Võtsime põhjalikult läbi eesti kirjanduse ajaloo ‒ õpe-taja jutustas ja meie kirjutasime üles. Raamatuid ju polnud. Kui suurt lisatööd pidi see õpetajale tähendama!

Laulutunde meenutab tänini elavalt lauluviis “Sind surmani küll tahan”. Laulmist õpetas Au-gust Ruut (hiljem New Yorgis), kes ka juhatas laagri segakoori, kus minagi kaasa laulsin. Ma-temaatikat ja füüsikat õpetas G. (Georg?) Kuldvere ‒ hallpäine, suursuguse olemisega mees. Tema ei “säästnud hobuseid”. Klassi tulles jagas ta lehed algeb-ra ülesannetega, istus laua taha ja laskis meil tund aega higista-da. Ja nii me töötasime nädal nä-dala järele. Tulemuseks aga oli, et ma võin tänini, kasvõi une pe-alt, lahendada igasugust algeb-ra probleemi! Küllap määras see ka mu edaspidise elukutse. See tubli pedagoog puhkab juba ligi 60 aastat ühel Long Islandi kal-mistul. Veelkord tänu talle!

Nii möödus suvi. Oktoobris 1945 kolisime isa-emaga Det-moldi ligidal asuvasse Hiddeseni laagrisse (u. 150 eestlast). See asus endises sanatooriumihoo-nes, looduslikult kaunite Teuto-burgi mägede jalamil. Laagris tegutses algkool, kuid keskkoo-liks pidime sõitma Detmoldist u. 10 miili (16 km) idapool asuvasse Blombergi laagrisse. Maalilises väikelinnas Blombergis olid rek-vireeritud (ei mäleta mis põhju-sel) suur hulk sakslaste eramaju ja nendesse paigutati ligi 300 eestlast, lisaks u. 1200 lätlast ja leedulast! Minu koolitee Blom-bergi gümnaasiumis algas 3. septembril 1946, seekord 4. klas-sis (jah, kuidagi olin 3. klassist üle hüpanud, vist vanuse tõttu). Esmaspäeva hommikuti viis ve-oauto meid (8-10 noort) Hidde-senist Blombergi. Seal elasime “internaadis”, pead-jalad koos, kuni reedeni, mil auto meid jälle tagasi tõi. Nii primitiivne kui see kõik väliselt oli, tehti klassitun-dides ometi tõsist tööd ‒ jälle tänu meie tublidele õpetajate-le. Meil oli isegi Eestis tuntud tööõpetuse tund, kus esimeseks projektiks oli ühe vana käia töö-korda seadmine.

1946/47 õppeaasta lõppes mai alguses. Seega ei erinenud ta ajaliselt tavalisest õppeaastast Eestis. Tookordsetele 5. klassi lõpetajatele korraldati pidulik aktus. Aga taevasse olid kerki-nud esimesed tumedad pilved. 1947. aastal avas Inglismaa vära-vad balti põgenikele. Alul kutsuti noori naisi (“Balti luiged”) Inglis-maa haiglatesse tööle, kuid pea-gi võeti vastu kõiki töövõimelisi. Pole ime, et aastaid põgenikena virelenud inimesed sellest kinni haarasid, nende hulgas paljud gümnaasiumiealised noored. Ei saa samuti hukka mõista, et ise-gi mõned eesti koolitegelased õhutasid noori emigreeruma, väites idealistlikus lootuses, et

“avame Inglismaal jälle eesti gümnaasiumi”. Nii jäi mõnelgi eesti kool pooleli.

Kuna senise DP elu lõppu oli ette näha, siis otsustas Blomber-gi gümnaasium (juhatajaks Mih-kel Varrik) kohe õppetööd jätka-ta, et vähemalt meie klass saaks veel kooli ametlikult lõpetada. Ma ei mäleta, kas alamad klassid ka käigus hoiti või ei, tõenäoliselt mitte. Ja nii algas 20. mail 1947 meile neljale ‒ Arnold Klement (Torontos), Ain Mölter (surnud), Liina Reigna (NJ-s) ja mina ‒ vii-mane aasta eesti gümnaasiumis. Läbi suve kestis intensiivne töö. Jälle “ei säästetud hobuseid”. Eriti range oli eesti keele õpetaja pr. Ilse Tults (tema suri mõned aastad tagasi Austraalias). Selles klassis oli meil ainus õpperaa-mat: vist Rootsis trükitud õhuke grammatika õpik. Kahjuks pole see säilinud. Mu arhiivis on aga rida käsitsi kirjutatud, koltunud vihikuid, küll eesti grammatika, küll kirjandusajaloo märkmete-ga, lisaks üks kirjand, kus ma vä-itsin, et just põgeniku seisundis on hariduse omandamine erilise tähtsusega…

Kirjanduse alal said läbi võetud eesti klassikud (Tuglas ja Under, näiteks), aga ka ku-jud maailmakirjandusest. Mä-letan kuidas pr. Tults jutustas detailselt Shakespeare’i “Ham-leti” sisu ja kuidas me siis seda analüüsisime. Eesti grammati-ka ja ortograafia reeglid peksti meile sügavale pealuusse. Kui ma novembri alguses toimunud küpsuseksami kirjandis kogema-ta ühe “t” asemel kirjutasin “d”, ütles pr. Tults, et ta pidi saama südamerabanduse! Mis siis veel rääkida raskematest vigadest.

See oli 7. novembril 1947, kui meile aktusel kätte anti gümnaa-siumi lõputunnistused. Olime muidugi rõõmsad, et suur vaev on lõppenud. Aga - ei osanud siis veel hinnata, kui suure kingi osalisteks olime saanud. Alles nüüd on silmad avanenud. Olen surmani tänulik inimestele, kes rasketes tingimustes neid koo-le organiseerisid ja seal oma parima andsid, et eesti noorte katkenud haridusteed uuesti edasi viia. Need tublid mehed ja naised puhkavad ammu mana-las, kuid nende töö ja panus elab edasi. Püstitan nende ridadega neile mälestusmärgi.

Raul PettaiVaba Eesti Sõna, 18.5.2009

SBS eestikeelseid raadiosaateid ja varem tehtud intervjuusid on

võimalik kuulata ka internetist. Aadress:

www.sbs.com.au/radio

7“MEIE KODU” 3. juuni 2009

Evelin Ilves: andkem üheskoos liikumispuudega lastele võimalus jälle oma jõul liikuda

Evelin Ilves osales pressikonverentsil, kus tutvustati Tallinna Las-tehaigla Toetusfondi liitumist eraalgatusliku heategevusprojektiga „Aitame liikumispuudega lapsi kõndima“, mille raames tuuakse lastehaiglasse seni Eestis puuduv 4-12-aastastele liikumispuudega lastele mõeldud kõnnirobot.

Evelin Ilves tunnustas Tallinna Lastehaigla Toetusfondi sammu, panustada miljon krooni esimese laste kõnniroboti Eestisse toomi-seks: “Me teame, kui oluline on lastele liikumine ja kui kurb on see, kui see võimalus on neilt võetud. Tänan kõiki neid, kes annavad oma panuse, et need lapsed saaksid kõnniroboti abil jälle omal jõul liiku-da”.

Kodanikualgatuse korras ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhtimisel selle aasta alguses käivitunud projekti „Elisabet“ ees-märk on Eestis kasutusele võtta Šveitsi päritolu kõrgtehnoloogiline kõnnirobot Pediatric Lokomat, millega saab abistada liikumispuu-dega lapsi kõn-nioskuse oman-damisel või taastamisel. Kõn-niroboti maksu-mus on ligi 3,5 miljonit krooni, hinnangul iselt vajab selle abi mitusada last.

Projekti „Eli-sabet” selgitav ning annetustest ülevaadet andev internetilehekülg asub aadressil http://www.elisabet.elil.ee/.

Vabariigi Presdendi Kantselei avalike suhete osakondPiret Arukaevu, Piret.Arukaevu@vpk.ee

Tallinnas 25. mail 2009

Ärge matke sugulasi ümber Eestisse!Rootsi Eesti Päevalehes (13.05.2009) kirjutas üks lugejatest järgmist:Lugesin huviga artiklit eestlaste matusepaikade kaardistamisest EPL 15. aprillil. Elan

nii Stockholmis kui ka lühemat aega Tallinnas.Minu ainukesed sugulased Eestis põgenesid Lõuna-Eestist Rakvere rajooni, kus nad

maeti Rakvere Tsentraalselt asuvale surnuaeda:Anna Rohtla (Roth), 1893-1986 ja ta abikaasa Konrad Rohtla (Roth) 1883-1959.Olen nende haudu kaks korda aastas külastanud, aga oma vanaduse tõttu ei ole

seda viimase 8 aasta jooksul saanud teha. Haual oli suur mälestuskivi. 2008. aastal, kui hauda käisime otsimas, polnud seda ega ka mälestussammast, ka mitte kabeli ääres prügihunnikus.

Rakvere Linnahoolduse OU on minu kirjadele vastanud, et omaste haudu, kelle su-gulased välismaal elavad, nad ei säilita ega hoolda. Minu tädile ja tädimehele on kaks uut surnut peale maetud ‒ üks 1997 ja teine 2007.

Nii et ärge laske omakseid Eestisse ümber matta!S. Karis-Klaassen

HELMUT LIIV

Lahkus armas abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Leinavad kurbusesPeeter ja JillAlaana ja AaronNicola ja BenDeanIvoKean

Ivi, Lembit ja MaijaTale ja JasonTobyn ja AnnalieseInge ja GarethAnnika

sünd. 28.09.1923 Viljandissurn. 25.05.2009 Beenleigh QLD

Oma 79. aastapäeva tähis-tanud Kaitseliidu allorganisat-sioon Noored Kotkad pühitses laupäeval Põlvas sisse ühendu-se üldlipu ning Põlva, Sakala ja Valga piirkondlike organisatsi-oonide lipud.

Tseremoonia algas pärgade asetamisega Põlva kiriku kõrval asuva Vabadussõja mälestus-märgi jalamile. Seejärel pühit-seti Põlva kirikus Noorte Kot-kaste üldlipp ning Põlva, Sakala ja Valga malevate lipud. Üldlipu vardasse lõid aunaelad kaitse-minister, Kaitseliidu peastaabi ülem, Kodutütarde peavanem, Noorte Kotkaste peavanem ja üks noorkotkas.

Piduliku jalutuskäiguga suun-dusid osalejad Põlva kultuuri-keskusesse, kus pidasid Noorte Kotkaste 79. aastapäevale pühen-datud piduliku aktuse.

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm rõhutas aastapä-evakõnes noortejuhtide panuse suurt väärtust organisatsiooni arengusse ja toimimisse. “Pal-ju tähtsam kui väljaõppe kor-raldus, õppekava või õpetamise meetodid, on vaimsus, millega õpetust antakse. Kogu noorte juhendamise võlu ja ime seisneb selles, et tuleb äratada noortes

Põlva kirikus pühitseti neli Noorte Kotkaste lippu

huvi ja uudishimu, millele järg-neb soov seda rahuldada ja see toob kaasa tahte omandada uusi oskusi ja teadmisi,” sõnas Tamm.

Noorte Kotkaste organisatsi-ooni õnnitlema tulnud kaitse-minister Jaak Aaviksoo tõdes, et kuni kogunevad noorkotkad värskelt õnnistatud Noorte Kotkaste lipu alla ning hoiavad selle au kõrgel, seni võib kindel olla, et igal päikesetõusul tõu-seb sinimustvalge ka pika Her-manni tippu. “Kasvatage käed

tugevaks, süda armastavaks ja mõistuse teravaks, sest siis saa-vutate oma eesmärgid,” ütles minister.

Aktusel tunnustati tublimaid Noorte Kotkaste rühmajuhte, toetajaid ja abistajaid.

Noored Kotkad on Kaitse-liidu juures tegutsev skautlik noorteorganisatsioon, mis on asutatud 1930. Noorte Kotkaste taasloomisest möödub tänavu 20 aastat.

BNS, 24.05

Hetk lipupühitsemise tseremooniast Põlva kirikus. Foto: Kaitseliidu kodulehelt.

Tudengid süütasid kõrghariduskärbete vastu küünlaid

Tallinna kõrgkoolide tuden-gid süütasid täna õppehoonete ees küünlad valitsuse poolt pla-neeritud kõrghariduskärbete vastu.

Üliõpilaskonnad süütasid täna kell 22.00 kõrgkoolide juu-res kalmuküünlad juhtimaks tähelepanu, et haridusse tuleb panustada, sest see on Eesti rii-gi edu alus.

Üliõpilased esitasid eelmisel nädalal riigikogus esindatud erakondadele, kes lisaeelarvet järgmisel nädalal arutama hak-kavad, neli nõudmist.

Esiteks ei nõustu nad valitsu-se kavaga kaotada õppelaenu osaline kustutamine lapse sün-ni ja kasvatamise puhul.

Teiseks soovib liit, et õppe-toetuste süsteem muudetaks vajadusepõhiseks. Kolmas nõudmine on, et doktorantide

õppetoetusi ei vähendataks.Riigi ja kohalike omavalitsuse

töötajate õppelaenu kustutami-se lõpetamine tuleb liidu palvel edasi lükata uue avaliku teenis-

tuse seaduse rakendumiseni.Tudengid süütasid küünlaid

ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaü-likooli peahoonete juures.

ERR, 27.05.2009

Protestiaktsioon Tallinna Ülikooli ees. Foto: Priit Simson

Teadusuudiste kodulehekülg uuendatud - www.teadus.ee

Hiljuti sai meil kasutamiseks valmis keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.

Regulaarseid teadusuudiseid e-kirjadega laiali saatev uudiski-ri teadus.ee muutis oma kodulehekülje www.teadus.ee nõnda, et kõik ilmunud materjalid alates 2005. aasta aprillist on süstemati-seeritud nii teadusvaldkondade kui ka rubriikide kaupa.

Jaotust näete vasakus tulbas.Oleme küll uutnud oma kodulehekülje, ent teadus.ee numbri

saatmisega on veel tehnilisi probleeme. Seepärast palun vaadake uut, 111. numbrit, minnes www.teadus.ee.

Tiit Kändler, toimetaja

Mõelge oma pärandis ka Eesti Abistamiskomiteele

8“MEIE KODU” 3. mai 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St., Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Laupäeval, 6. juunil:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Neljapäeval, 11. juunil: SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Pühitsetakse Eesti lipu 125. aastapäe-va, millega seoses ettekanne Toomas Pillilt. Neljapäeval, 11. juunil: Eesti Sõjaveteranide Liidu korraline kuu koosolek kell 11.00 Eesti Maja klu-biruumis. Juhatus loodab heaarvulist osavõttu.Laupäeval, 13. juunil:Eestlaste oma ”Biggest Morning Tea” ehk heategevuslik pealelõuna kell 14.00-17.00 Eesti kiriku saalis. Pakume klassikalisi inglise teevõileibu, pirukaid ja kooke. Pilet $20, lastele tasuta. Oma osavõtust teatada Kadrile 0400 986 866 või kadrio21@hotmail.com Pühapäeval, 14. juunil: Ühendatud Balti Komitee korraldamisel küüditamisaastapäeva mälestusaktus kell 14.00 Sydney Läti Majas, 32 Parnell St. Strathfield. Kavas koorid, solistid j.m. Kõik teretulnud.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd-ney SBS saatejaama kaudu igal neljapä-eval lainepikkusel FM 97.7 algusega kell 17.00

THIRLMERENeljapäeviti:Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Esmaspäeval, 1. juunil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. Videoseriaal ”Õnne 13”.Esmaspäeval, 15. juunil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis.Video Austria mägedest.Laupäeval, 20. juunil:Võidupüha tähistamine küla saalis kell 13.00.

CANBERRAPühapäeval, 28. juunil:Jumalateenistus St. Petersi kirikus. Armulaud. Teenib õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast jumalatee-nistust kohvilaud kiriku saalis.

MELBOURNEKolmapäeviti: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157.Laupäeval, 6. juunil:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 11. juunil: Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 14. juunil:Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 21. juunil:Võidupüha-Jaanipidu kell 14.00Eesti Majas.Neljapäeval, 25. juunil: Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSKIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 7. juunil kell 11.00, teenib dr. Inno Salasoo. Järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 14. juunil kell 13.30. KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 21. juunil kell 11.00, järgneb kohvilaud. CANBERRAS St. Peters’i kirikus armu-lauaga jumalateenistus pühapäeval, 28. juunil kell 14.00. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler. Peale jumala-teenistust kohvilaud kiriku saalis.KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 5. juulil kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 12. juulil kell 13.30. KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 19. juulil kell 11.00, järgneb kohvilaud.KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSLeinapäeva jumalateenistus toimub pü-hapäeval, 14. juunil kell 15.00 läti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Mar-garet Palm.Kolmainu püha jumalateenistus toimub pühapäeval, 19. juulil kell 15.00 eesti ki-rikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus armulauaga toimub pü-hapäeval, 7. juunil kell 14.00 St. John kiri-kus Teenivad õp. Meelis Rosma ja õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvi-laud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 5. juulil kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.

ADELAIDELaupäeval, 13. juunil:Küüditamispäeva pärjapanek kell 14.00 Migration Muuseumis.Pühapäeval, 14. juunil: Küüditamispäeva jumalateenistus kell 15.00 läti kirikus.Kolmapäeval, 17. juunil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 28. juunil:Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine, kell 14.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 1. juulil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. juulil:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

1 2 3 4 5 6

7 8

9 10 11 12

13

14 15 16

17 18 19

20 21

22

23 24

25 26 27 28 29

30

31 32

33

RISTSÕNAD nr 2382

PAREMALE: 1. Sama päritoluga 7. Tihti erinema 8. Asula Tartumaal 9. Nurud10. Asula Virumaal12. Mõju (millessegi)14. Hüüd16. Väin Eesti vetes17. Kanga põhikude v. (puu) aastarõngas20. Peksma22. Võrseid ajama23. Rinnalaps25. Sobimatult käituv26. ..sõna28. Seltsiline30. Virk31. Unelm33. Viga

ALLA: 1. Plaanipärane 2. Või nii! 3. Meduus 4. Abiteoreem, mat. 5. Täidan eluga 6. Karumurakas11. Alevik Järvamaal13. Pulbitsema15. Kergats, kõnek.18. Mõnuma, (mõnulema)19. Naha pinnamuster21. Õõnes olek23. Mittevaimulik24. Reputatsioon27. Õunapuu. murdes29. Tossike30. Puhkus32. Tantaal

LAHENDUS NR: 2381

PAREMALE:

1. Tarduma 5. Mõrkjas 9. Au10. Klops11. Tuim12. Aimus13. Egas15. Tsoon17. Tähelepanu19. Amman20. Esmaabi24. Peenar25. Kolu26. Ihnus27. Maja29. Olema31. Meski32. Nobe33. Kuumav34. Kruss35. Loivates

ALLA: 2. Alles 3. Dipsomaania 4. Aamitäis 6. Õdus 7. Kime 8. Aara11. Tulema14. Gaas15. Trampimine16. Leib18. Uhtuma20. Erinevus21. Monokkel22. Ass23. Ikalduma28. Jabur30. Maage33. Koi