Post on 10-Jan-2016
description
9. september 2009
Jõgevamaa
Maaparandusühistute ja riigi esindajate infopäev
MAAPARANDUSÜHISTUTE INFOPÄEV
Maaparandusühistu on eriline
&
Riik maaparandusühistus
&
Maaparandusühistud kui meetme 1.8 toetuste kasutajad
Maaparanduse toimimiseks peavad kõik ühiselt pingutama!
Maaparandusühistu on eriline Maaparandusühistu on maaparandusühistu, kui
tema põhikirjaline tegevus vastab “Maaparandusseadusest” tulenevatele nõuetele
maaparandusühistu saavad asutada mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras ühistu tegevuspiirkonnas asuvad kinnisasjade omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 ühiseesvoolu pikkusest
Ühistu liikmed on kohustuslikud liikmed Ühistu liikmeks võib astuda kinnisaja omanik, kelle
kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu ühistu põhikirjalisest tegevusest
Maaparandusühistu on eriline
Maaparandusühistu põhikiri- ühistu põhikirjas peavad olema määratletud lisaks
mittetulundusühingute seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele järgmised asjaolud:
Osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste maksete määramise alused
Tegevuse avalikustamise kord Häälte jagunemine üldkoosolekul
Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut
Maaparandusühistu on eriline
osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste maksete määramise alused
Maaparandusseaduse § 60 kehtestab nõude, et osamaksu suurus ühistu varas on võrdeline tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala suurusega ja ühiseesvoolu pikkusega
Seaduse tegija nägi ette, et osamaks on ühekordne ehk ühistu algkapital
Osamaksu suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek Tegevuse avalikustamise kord Juhatuse tegevus Üldkoosoleku otsuste tutvustamine Majandusaasta aruande avalikustamine enne selle kinnitamist Häälte jagunemine üldkoosolekul Igal ühistu liikmel üks hääl Sõltuvalt ühistu liikmele kuuluvate kinnisasjade arvust või
maaparandussüsteemi maa-ala suurusest võib ette näha teistsuguse häälte arvu (ühel liikmel ei või olla mitte üle kahe viiendiku häälte üldarvust)
Maaparandusühistu on eriline
Tegevuspiirkond Tegevuspiirkond on maa-ala, millel paikneb
vähemalt üks maaparandussüsteem Tegevuspiirkond on määratletud vastavalt
maaparandusbüroo poolt väljastatud õiendile ja tegevuspiirkonna kaardile
Selguse mõttes peaks tegevuspiirkond olema kirjeldatud ka põhikirjas
Ühistu oma tegemistega ei saa väljuda tegevuspiirkonnast
Maaparandusühistu on eriline
Kohustusi ja õigusi võib teisele isikule üle anda
Kinnisasja omanik võib valdajat (hoonestusõiguse omanik/ kasutusvaldaja/ rentnik) volitada täitma ühistu liikme õigusi ja kohustusi (“Maaparandusseadus” § 58 lg 3)
Riigi esindaja juhindub õiguste ja kohustuste üleandmisel “Riigivaraseaduse” ja “Riigi eraõiguslikes juriidilistes osalemise seaduse” nõuetest
Riik maaparandusühistus
Riik osaleb ühistus üksnes kohustusliku liikmena Riik ei saa olla maaparandusühistu asutaja Kohustusliku liikme määrab Vabariigi Valitsus
Põllumajandusministeeriumi ettepanekul Riigi esindaja esindab kõiki riigivara valitsejaid, kelle
valitseda olevad maad on ühistu tegevuspiirkonnas Riigi esindaja ≠ riigivara valitseja Riigil on ühistus kõik seadusest tulenevad ühistu
liikme õigused ja kohustused Ühistu koosolekul võib riiki esindada kas
liikmeõigusi teostav isik (maavalitsus, ministeerium) või tema poolt selleks volitatud isik
Maaparandusühistu liige
Maaparandusühistu asutamine maaparandusühistu asutavad ühistu tegevuspiirkonnas asuvad
nende kinnisasjade omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 ühiseesvoolu pikkusest
asutajad peavad teavitama asutamise kavatsusest ja asutamiskoosoleku toimumisest kohustuslikke liikmeid kirjalikult vähemalt kümme tööpäeva enne asutamiskoosoleku toimumist
asutamiskoosolekul sõlmitakse asutamisleping, millega muuhulgas kinnitatakse ühistu põhikiri
riik ei ole asutaja, kuid asutamiskoosolekule tuleb ta kutsuda (“Maaparandusseadus” § 56 lg 3)
ühistu õigusvõime tekib tema mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega
Maaparandusühistud 1. jaanuaril 2009 oli 111-s maaparandusühistus 4600 liiget 1.septembril 2009 on vähemalt 140 maaparandusühistut, kus
tinglikult on 5600 liiget Maaparandusühistute tegevuspiirkonnas on
ca 100 000 ha reguleeriva võrgu pinda ning ca 2000 km ühiseesvoolu
1. septembril 2009 on riik esindatud 62-s maaparandusühistus (46%-s maaparandusühistutest)
sh maavalitsused 53-s ühistus Keskkonnaministeerium 9-s ühistus
Maaparandusühistute, kus riigi esindaja määratud, tegevuspiirkondades on
52 000 ha reguleerivat võrku, sh riigi omandis 10 400 ha 750 km ühiseesvoole, sh riigi omandis 150 km
MaaparandusühistudMaakond Maaparandusühistud
registrisMaaparandusseadusega kooskõlas
seisuga 01. 01. 2009Registreeritud
2009.aRiigi esindajad
määratud
Harju 18 4 4 4
Jõgeva 20 8 5 7
Järva 7 6 - 5
Lääne 12 6 1 6
Hiiu 2 1 - 1
Põlva 6 3 - 2
Pärnu 22 10 4 3
Rapla 24 18 1 8
Saare 10 1 1 -
Tartu 23 12 - 8
Valga 10 9 - 4
Viljandi 24 13 3 2
Lääne-Viru 16 9 2 10
Ida-Viru 8 4 2 2
Võru 14 6 4 -
KOKKU 220 111 27 62KKM 9
Maaval-d 53
Maaparandusühistud meetmes 1.8
2007. ja 2008. a on olnud kaks taotlusvooru Eelarve 250 miljonit krooni Taotleti toetust 294 miljonit krooni Taotlusi rahuldati 249 miljonit krooni,
sellest maaparandusühistud 206 miljonit krooni Toetuse saajaid on 145 taotlejat,
kellest 58 on maaparandusühistud, s.h 14 kahest taotlusvoorust
Välja on makstud 95 miljonit krooni
sellest maaparandusühistutele 72 miljonit krooni
Maaparandusühistu liige
Liige peab täitma oma kohustusi ja saama rakendada oma õigusi
Kohustused ja õigused tulenevad ühistu põhikirjast ja seadusest
Osamaksu ja teiste maksete tasumine on liikme kohustus
Kui liige ei täida oma rahalist kohustust, on tegemist võlgnikuga, kellelt ühistu vastavuses “Võlaõigusseadusega” saab võla sisse nõuda
Räägi ja suhtle oma liikmetega
TEIE TEGEMISED ON VÄÄRT
TUHAT TÄNU !
TÄNUD KÕIGILEHEA KOOSTÖÖ EEST!
Helve HuntPõllumajandusministeerium
Maaparanduse ja maakasutuse büroo6256 51153301261
helve.hunt@agri.ee