Uuring esmase preventsiooni tasandi riskivältimiskoolituse"Selge Pilt...!?" põhjal
Väitekiri doktorikraadi omistamiseks Reinimaa Fridrich-Wilhelmsi ülikoolis Bonnis.
Esitatud Gunnar Meinhard´i poolt
Bonn, 10.09.2019
Valim dissertatsiooni keskseimatest punktidest
1. Preventiivsete sekkumiste rahvusvahelised standardid ja riskivältimiskoolituse „Selge Pilt…!?“ vastavus neile
2. Uuring selgitamaks „Selge Pilt…!?“ koolituse efektiivsust
3. Kokkuvõte ja soovitused tuginedes analüüsi tulemustele
Liiklusõnnetustes hukkunute hulga vähenemine ühe miljoni elaniku kohta Euroopa Liidus (EL) ja Eestis (EE), (Europäische Kommission, 2018)
„Lähtepunkt“
Vaatamata üldisele hukkunute hulga positiivsele trendile otsustati 2007 a. joobes juhtide süül hukkunute ja vigastatute hulka analüüsides luua liikluspsühholoogiline esmase preventsiooni tasandi programm teemal „Alkohol ja liiklus“, milleefektiivsust tuli hakata teaduslikult tõestama.
G. Meinhard koostas „Selge Pilt...!?“ riskivältimiskoolituse mudeli. Koostöös Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga hakati koolitusmudelit üle-eestiliselt läbi viima ning efektiivsust uurima.
1991 2001Vähenemine1991–2001
2010Vähenemine2001–2010
2017Vähenemine2010–2017
EU 161 113 –30% 63 –44% 49 –29%
EE 313 146 –53% 59 –60% 36 –39%
Riskivältimiskoolituse „Selge Pilt...!?“ ülesehitus
Moodul 1Grupitöö. Töölehtede abil avatakse osalejate igapäevased liiklusõigusrikkumised (sh fikseeritud).Gruppide esindajad teevad ettekanded, kursuse juhendaja annab tagasisidet ning toimub diskussioon õigete ja valede liikluskäitumiste osas.
Moodul 2 Alkoprillidega takistusriba läbimine, kommentaarid sooritajatelt ja pealtvaatajatelt. Kursuse juhendaja selgitab power-point´i ja töölehti kasutades „Alkoholi tarbimisest (bioloogilises vedelikus) tekkivat promillimäära ja psühhomotoorseid hälbeid“. Isikliku kogemuse modereeritud diskussioon. Kursusejuhendajaerialane tagasiside.
Moodul 31. Vormiriietes politseinik: power-point´i toel standardiseeritud ettekanne liiklusõnnetuse tekkepõhjustest.
Diskussioon erialasele kogemusele tuginedes, vastused osalejate küsimustele.2. Vaegliikujast liiklusõnnetuse ohvri ettekanne oma kogemusest lähtuvalt.
PASS ja EMCDDA ning preventiivsete määratluste ühisosa
Preventsiooni tasemed mudeli PASS* järgi, Allhoff-
Cramer et al. (2007)
Tertiary level
of prevention
suspension of
driving privileges
Primary level of prevention
Traffic participants who act conformed to traffic laws
Secondary level of preventionTraffic participants who have retained their driving
privileges after deviating from traffic regulations
STOP
**European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction
Esmatasandi preventsioon
(universaalne võiselektiivne)
Kolmanda tasandi
preventsioon(varane võiregulaarne)
Teise tasandi preventsioon
Verhaltensprävention
PASS-imääratlus
EMCDDA** seos PASS mudeliga, VIVID (2017)
*Psychological and medical assistance for safe mobility
Wirksamkeitskriterien für
erfolgreiche Programme
Ausgewählte Präventionsprogramme
Psych. Gruppen-gespräch
der Mehrphasenausbildung
(§ 13c FSG-DV)
BOB
(VIAS, 1996)
Schutzengel
(Kreisverwal-
tung Güters-loh,
2008)
Motivational Interviewing
(Rollnick, Miller & Butler,
2008) mit und ohne
Feedback
eChug (Moyer et al., 2004, eChug-D,
weiterentwickelt durch Laging et al., 2016)BASICS (Dimeff et al., 1999)
Zielgruppen Fahranfänger 18-24-Jährige 16-24-JährigeCollege-Studenten, Vieltrinker,
19,8 Jahre im DurchschnittStudierende
College-Studenten, Vieltrinker,
18-24-Jährige
Zielbeschreibung
Unfallzahlen senken,
individuelle Risikobetrachtung
von z.B. Selbstüberschätzung,
Auslebenstendenzen und.
Alkohol- oder
Suchtmittelmissbrauch
Unfallzahlen
senken; Fahrer
bleibt ohne Alkohol
Unfallzahlen
senken; Peers
sollen
Alkoholfahrten
aktiv verhindern
Veränderung problematischen
Trinkverhaltens
Verantwortungsvollen Umgang mit
Alkohol fördern; risikoreiches
Trinkverhalten erkennen und reduzieren
Schäden durch Alkohol
verringern
Vorliegen wissenschaftlicher
EvaluationsstudieGatscha, M., und Brandstätter,
C., 2008
Röser, Hamburger
& Knauff, 2012
(Mühlenbruch, H.
& Hilke, D.,
2016)
Walters et al., 2009u.a.
Laging et al., 2016
Maryland Collaborative to
Reduce College Drinking and
Related Problems, 2013
Design
Befragungen
(Trainingsteilnehmer und
representative Umfrage),
Statistik über
Personenschaden, Daten aus
Führerscheinregister,
2006
Befragungen
Analyse,
Unfallzahlen 2006-
2011
3 Teilstudien: 1.
Online Befragung
post
2.Unfallanalyse
prä-post
3.Kontrollraumve
rgleiche
2002-14
Dismantling-Studie 2006- 2007 RCT-Studie 2013 - 2016
Meta-Analyse 2003 – 2009
Ausgewählte
Evaluationsergebnisse
deutliche Reduktion von
Unfallbeteiligung von
Fahranfängern.
Fahrsicherheitstraining soll
früher stattfinden.
Keine Veränderung der
Selbsteinschätzung.
u.a. Senkung der
Unfälle um 44 % in
BOB-Region (vgl.
27 %
Referenzregion) in
5 Jahren
u.a. Senkung der
Getöteten um 36
% in 6 Jahren
Signifikante Reduktion des
Alkoholkonsums nach 6 Monaten
im Vgl. zu Kontrollgr. ohne
Maßnahme
Signifikante Veränderungen: Anzahl
Getränke, Höhe BAK, Anzahl
Rauschtrinkgelegenheiten
Signifikante Reduktion des
Alkoholkonsums bei
Vieltrinkern: Anzahl Getränke,
Trinkanlässe,
Rauschtrinkgelegenheiten
Vermittlung korrekter
Informationen über Wirkung
von Substanzen
unbekanntz.B. BAK, Drogen
Grenzwerteunbekannt unbekannt ja ja
Kritische Bewertung der
Wirkung von Substanzenunbekannt ja unbekannt ja, des eigenen Konsums ja ja
Förderung der
Selbstwirksamkeit,
verantwortungsvoller
Konsument zu bleiben oder zu
werden
unbekannt
eigenes
Konsummuster
reflektieren
unbekannt
Förderung der Selbstwirksamkeit,
verantwortungsvoller Konsument
zu werden
ja
Förderung der
Selbstwirksamkeit,
verantwortungsvoller
Konsument zu werden
Theoretisch begründetes Modell
zu Methoden und Wirksamkeitunbekannt unbekannt unbekannt ja ja ja
Logischer Zusammenhang
„Problemanalyse – beinflussbare
Faktoren – Ziele – Zielgruppen –
Methoden“
unbekannt unbekannt unbekannt ja ja ja
Materialien/Manuale verfügbarunveröffentlicht, gemäß
gesetzlicher Vorschriftenunbekannt unbekannt ja ja ja
Schulungen für Trainer
verfügbarja ja, regional unbekannt unbekannt ja für Offline-Peer-Berater ja
Instrumente für die
Qualitätskontrolle verfügbarja unbekannt unbekannt unbekannt unbekannt unbekannt
Esmatasandi preventsiooni-kursuste võrdlus lähtudes rahvusvahelisest kvaliteedi standarditest (Bühler & Kröger, 2006; Landespräventionsrat Niedersachsen, 2011).
CTC kriteeriumid, millele peaksid rakendatavad (preventiivsed) kursused vastama:
- Kursuse efektiivsuse selgitamiseks on vähemalt üks teaduslik uuring läbi viidud
- Tugineb teoreetilistel alustel kirjeldatud mudelil, mille põhjal rakendatakse meetodeid ja abivahendeid
- „Probleemianalüüsi“ loogilised seosed – mõjufaktorid, eesmärgid, sihtgrupp, meetod(id)
- Programm käsitleb (lähtuvalt analüüsi tulemustest) riski- ja kaitsefaktoreid
- Sihtgruppide ja eesmärkide täpne kirjeldus
- Materjal/manuaal on kättesaadav ja aktuaalne
- (Koolitajate) ettevalmistus ja koolitus(ed) on kättesaadavad
- Toimiv tugisüsteem on loodud
- Hind on läbipaistev
* Communities That Care, USA.
CTC * soovitab programme noorte vägivallaga, kriminaalsusega, alkoholi- või narkootiliste ainete kuritarvitamisega, varase õpingute katkestamisega, noorukite rasestumisega, depressioonide või hirmudega töötamiseks.
Efektiivse programmi kriteeriumid „Selge Pilt...!?“
Sihtgrupi kirjeldus Eesti koolinoored vanuses 17 kuni 19 eluaastat
Eesmärgi püstitus Vähendada liiklussüütegusid, rõhuasetus joobes juhtimistel
Läbiviidud teaduslik uuring Käesolev töö
Uuringu disain Kontrollgruppide kordusmõõtmised
Kõnealuse uurimuse tulemus Kursusel osalejatel on aasta möödudes vähenenud liiklussüütegude hulk
Ainete mõju kohta sisulise info edastamine Teadmiste edastamine moodulis II (ptk. 4.6)
Ainete mõju kriitiline hindamine Teadmiste edastamine moodulis I ja II (ptk. 4.6)
Enesekontrolli- ja vastutustundliku tarbija kujundamine või selleks jäämine
Süsteemne edastamine alkoholi mõjust ja riskidest vesteldes
Teoreetiliselt kirjeldatud mudel, meetodid ja efektiivsus
Ptk. 4.2.
Loogiliselt kirjeldatud seosed: probleemi analüüs; mõjutavad tegurid; eesmärgid; sihtgrupid; meetodid
Ptk. 4.1.
Aktuaalsed materjalid/ manuaalid on kättesaadavad Manuaal ptk. 4.6., materjalid lisas
Pakutakse koolitajate ettevalmistust Kokkuleppel
Pakutakse toimivat tugisüsteemi Kokkuleppel
„Selge Pilt…!?“ programmi vastavus EMCDDA kriteeriumitele (Bühler & Kröger (2006) jaLandespräventionsrat Niedersachsen (2011) järgi)
1: Kas kursus „Selge Pilt…!?“ vähendab osalejatel politsei poolt registreeritud joobes juhtimistehulka?
2: Kas kursus „Selge Pilt…!?“ vähendab osalejatel politsei poolt registreeritud liiklussüütegude (v.a.joobes juhtimised) hulka?
3: Kas kursus „Selge Pilt…!?“ vähendab osalejatel politsei poolt registreeritud süütegude hulka, mis pole seotud liiklusega ega alkoholiga?
4: Kas AUDIT – testil 8 või enam punkti kogunud isikutel on suurenenud risk süütegudeks? Kui suurelhulgal osalejatest on AUDIT – testi tulemuseks 8 või enam punkti? Kas kursus „Selge Pilt…!?“avaldab mõju vaid AUDIT – testiga kuni 7 punkti kogunud TG liikmetele?
Uuringu eesmärk, uurimisküsimused
Uuringu ülesehitus, esmased sammud
2013 a. viiakse üle-eestiliselt läbi „Selge Pilt…!?“ koolitused.
Koostöös koolide esindajatega pakutakse kursusel osalejatele (edaspidi TG) ja nende paralleelklassi õpilastele (edaspidi KG) võimalust osalemiseks teadusuuringus.Soovijad annavad enne online-küsimustiku täitmist vastava nõusoleku.Küsimustiku täitnud ja nõusoleku andnud õpilaste kohta õigusrikkumiste saamiseks pöördutakse politseisse.Selleks on saadud Politsei- ja Piirivalveameti vastavalt komisjonilt luba nr. 1.3-13/15684, mille aluselPolitsei väljastab soovitud andmed.
Politseist saadud registreeritud õigusrikkumised analüüsitakse järgnevalt:- Liiklusalased süüteod- Väljaspool liiklust toimepandud süüteod
Eelnevalt nimetatud küsimustest kujunevad hüpoteesid
Uuring, valimi kujunemine
- 2013 a. sügisel viidi läbi 16 kursust, 16 koolis sh 10 Gümnaasiumi, 6 kutsekooli
- Osalejate vanus 17–19 eluaastat
Uuringus osalejad Hulk %
(321 TG, 663 KG) 984 100 %
Online-vastajaid 422 43 % 984-stMD1 (mitte analüüsitav) 134 32 % 422-st
Online-küsimustiktäitnuid
(109 TG, 179 KG)288 29 % 984-st
Kasutatavaid TG 109 34 % 321-st
Kasutatavaid KG online 179 27 % 663-stMD2, tagasiside politseist 9
Kasutatavaid KG 170 26 % 663-st
Uuringus kasutatavaid osalejaid 279 28 % 984-st
Valimi kujunemine (Drop-Out üldvalimist)
„Selge Pilt…!?“ koolituste toimumiskohad märgitud kollasega.
„Selge Pilt…!?“ koolitused olid läbi viidud manuaalis (ptk. 4) kirjeldatud meetodite
alusel.
Riskivältimiskoolituse „Selge Pilt…!?“ efektiivsuse selgitamiseks viidi läbi
prospektiivne, kahe mõõtepunktiga uuring.
Alljärgnevalt käsitletakse uuringu valimit, sõltuvaid muutujaid, uuringu disaini ja
statistilisi protsesse kontrollimaks püstitatud hüpoteese.
Uuring
H 1: Koolitusprogrammis „Selge Pilt…!?“ osalejatel (TG) on aasta peale koolituse toimumist fikseeritudvähem joobes juhtimisi kui KG liikmetel.
Gruppi kuuluvuse ja mõõteaegade erinevuste võrdlemisel, lähtudes registreeritud joobes juhtimistest, ilmnes statistiliselt oluline interaktsioon (p = .001)
Joobes juhtimine, arvestades kahte mõõtmishetke,
eraldi TG ja KG (N = 279)
Uuringu tulemused
Pre Post
Joo
be
s ju
hti
min
e
AVa: Joobes
juhtimine
TG
(n = 109)
KG
(n = 170)
p-väärtusb
T0 0.09 (0.02) 0.01 (0.01) .003
T1 0.03 (0.02) 0.04 (0.02) .923
Interaktion
(Mõõteaeg × gruppi
kuuluvus)
-0.06 (0.02) 0.02 (0.02) < .001
Hüpoteesi 1 tulemused (joobes juhtimine)
Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test fselgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.
H 2: Koolitusprogrammis „Selge Pilt…!?“ osalejatel (TG) on aasta peale koolituse toimumist fikseeritudvähem liiklussüütegusid (v.a. joobes juhtimine) kui KG liikmetel.
Liiklussüüteod, arvestades kahte mõõtmishetke,
eraldi TG ja KG (N = 279)
AVa:
Liiklussüüteod
TG
(n = 109)
KG
(n = 170)
p-väärtusb
T0 0.18 (0.05) 0.12 (0.03) .539
T1 0.03 (0.02) 0.14 (0.04) .112
Interaktion
(Mõõteaeg × gruppi
kuuluvus)
-0.15 (0.05) 0.01 (0.04) .022
Gruppi kuuluvuse ja mõõteaegade erinevuste võrdlemisel, lähtudes registreeritud liiklussüütegudest, ilmnes statistiliselt oluline interaktsioon (p = .001)
Hüpoteesi 2 tulemused (liiklussüüteod)
Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.
Liik
luss
üü
teo
d
PostPre
Uuringu tulemused
Süüteod väljaspool liiklust, arvestades kahte mõõtmishetke,
eraldi TG ja KG (N = 279)
Gruppi kuuluvuse ja mõõteaegade erinevuste võrdlemisel, lähtudes registreeritud süütegudest väljaspool liiklust, ilmnes statistiliselt oluline interaktsioon (p = .036)
Uuringu tulemused
H 3: Koolitusprogrammis „Selge Pilt…!?“ osalejatel (TG) on aasta peale koolituse toimumist fikseeritudvähem süütegusid väljaspool liiklust kui KG liikmetel.
AVa: Süüteod
väljaspool liiklust
TG
(n = 109)
KG
(n = 170)
p-väärtusb
T0 0.15 (0.05) 0.06 (0.02) .079
T1 0.00 (0.00) 0.01 (0.01) .259
Interaktion
(Mõõteaeg × gruppi
kuuluvus)
-0.15 (0.05) -0.05 (0.02) .036
Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.
Hüpoteesi 3 tulemused (süüteod väljaspool liiklust)
Süü
teo
d v
älja
spo
ol l
iiklu
st
PostPre
Uuringu tulemused
H 4 selgitus: Süütegusid (liiklusalaseid ja väljaspool liiklust) isiku kohta absoluutarvudes ja eraldi kummaski AUDIT-grupis (TGja KG liitgrupis)
AUDIT < 8
(n = 231)
AUDIT ≥ 8
(n = 48)Liiklussüüteod (sh. joobes juhtimised)
SagedusIsikuidb 41 17
Rikkumisi 235 98Rikkumisi isiku kohta 1.02 (4.34) 2.04 (5.19)
p-väärtusa .007
Süüteod väljaspool
SagedusIsikuidb 43 15
Rikkumisi 111 45Rikkumisi isiku kohta 0.48 (1.28) 0.94 (1.67)
p-väärtusa .033aWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised
erinevused (p < .05) on avaldatud boldis. bSüütegusid isiku kohta (koos standardhälbega)
Uuringu tulemused
H 4 selgitus: TG süütegusid (liiklusalaseid ja väljaspool liiklust) isiku kohta absoluutarvudes AUDIT-grupis
AUDIT < 8
(n = 89)
AUDIT ≥ 8
(n = 20)Liiklussüüteod (sh. joobes juhtimised)
SagedusIsikuidb 16 10
Rikkumisi 51 80
Rikkumisi isiku kohta 0.57 (0.22) 4.00 (1.64)
p-väärtusa ˂0.001
Süüteod väljaspool
SagedusIsikuidb 16 7
Rikkumisi 42 23
Rikkumisi isiku kohta 0.47 (0.12) 1.15 (0.45)
p-väärtusa .082aWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised
erinevused (p < .05) on avaldatud boldis. bSüütegusid isiku kohta (koos standardhälbega)
AUDIT testi tulemuste ja registreeritud süütegude vahel ei esinenud statistiliselt olulist interaktsiooni (p = .087).
H 4: Koolitusprogrammi „Selge Pilt…!?“ mõju (tulemus AUDIT < 8 ja AUDIT ≥ 8) TG osalejate süütegusidarvestades
AVa:
Registreeritud
süüteod
AUDIT < 8
(n = 89)
AUDIT ≥ 8
(n = 20)
p-väärtusb
T0 0.23 (0.080) 0.60 (0.245) .032
T1 0.01 (0.011) 0.10 (0.069) .030
Interaktion
(Mõõteaeg ×
gruppi kuuluvus)
-0.21 (0.081) -0.50 (0.224) .087
TG liikmetel registreeritud süütegusid AUDIT skoori (< 8 ja ≥ 8) aluseks võttes (N = 109).
Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.
Registreeritud süüteod AUDIT < 8 punkti ja ≥ 8 punktiTG-s, (N=109).
Uuringu tulemusedSü
üte
od
ko
kku
PostPre
Kokkuvõte ja soovitused
1. Riskivältimiskoolituse „Selge Pilt…!?“ keskseks eesmärgiks seati noorte joobes juhtimiste vähendamine ja alkoholi ohtudest informeerimine. Käesoleva töö tulemused näitavad, et esmatasandi preventiivne sekkumine avaldab mõju kuni ühe aasta möödudes. Kursusel osalejatel väheneb statistiliselt oluliselt politsei poolt registreeritud joobes juhtimiste hulk.
2. Samuti registreeriti politsei poolt vähem süütegusid väljaspool liiklust. Seega tehti kindlaks, et aasta möödudes riskivältimiskoolitusest „Selge Pilt…!?“ pannakse toime vähem süütegusid, mis viitab sotsiaalse hoiaku paranemisele ja normide aktsepteerimisele. Lisaks vähenes ilma alkoholita toime pandud liiklussüütegude hulk. Seega saab väita, et riskivältimiskoolitussuurendab liiklusohutust. Samas ei selgunud, millised valimi määratlused (nt. varasem joobes juhtimine, haridustase või sugu) võisid tulemust mõjutada.
3. Riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ toimub interdistsiplinaarse koostööna, milles osalevad spetsiaalse ettevalmistuse saanud politseinik ja liiklusõnnetuse ohver. Seeläbi võib toimuda noorte suhtumise muutus politseisse. Politseid võidakse hakata sanktsioneeriva riigivõimu asemel tajuma uues rollis – koolitussüsteemi osana. Avatuks jääb siiski küsimus, milline oleks kursuse efektiivsus teiste kursuse läbiviijate koosluse puhul. Nimetatud efektiivsust käesolevas töös ei otsitud.
Kokkuvõte ja soovitused
4. Euroopa efektiivsete preventsiooniprogrammidega nagu ka CTC-efektiivsuskriteeriumitega võrreldes selgus, et riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ täidab avaldatud kriteeriumid.
5. Tervishoiuküsimustiku AUDIT tulemused näitavad, uuringus osalejatel, kellel ilmnes skoor alates 8 punkti (tervist kahjustav alkoholi tarbimine), esineb rohkem süütegusid kui väiksema punktihulgaga osalejatel. Saadud tulemus viitab asjaolule, et liigselt alkoholi tarbivatel noortel esineb suurenenud riskikäitumine nii liikluses kui väljaspool liiklust.
6. Riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ vähendas mõlemas grupis (tulemus AUDIT < 8 ja AUDIT ≥ 8) statistiliselt oluliselt süütegude hulka. Üle 8 punktiga osalejaid oli „vaid“ 18%.
7. Uuringus osalejatel AUDIT skoori tulemuse ilmnemine viitab, et poliitiliselt seatud alkoholi tarbimise keeld alaealistele ei täida suuresti oma eesmärki. Riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ pakub võimalust noortelealkoholi tarbimist varases faasis enesekriitiliselt reflekteerida.
Esitasin valimi dissertatsiooni keskseimatest punktidest...
Käesolevas ettekandes kasutatud kirjandus
Allhoff-Cramer, A., Krohn, B., Laub, G., Nickel, W., Rohlfing, C., Rothenberger, B., Schubert, W., & Stephan, E. (2007). PASS: Ein interdisziplinäres Modell zur Förderung und Sicherung der Mobilitätskompetenz in
Europa. Zeitschrift für Verkehrssicherheit, 53(1), 5-8. Zuletzt aufgerufen am 10.06.2017 unter http://www.p-a-s-s.eu/
Bühler, A. & Kröger, C. (2006). Expertise zur Prävention des Substanzmissbrauchs. (BZgA, Hrsg.) Forschung und Praxis der Gesundheitsförderung, 29, 9. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter
https://www.bzga.de/botmed_60629000.html
Europäische Komission (2010). Ein europäischer Raum der Straßenverkehrssicherheit: Leitlinien für die Politik im Bereich der Straßenverkehrssicherheit 2011-2020. Brüssel. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/DE/TXT/PDF/?uri=CELEX:52010DC0389&from=DE
Dimeff, L. A., Baer, J. S., Kivlahan, D. R. & Marlatt, G. A. (1999). Brief Alcohol Screening and Intervention for College Students (BASICS). A Harm Reduction Approach. New York: The Guilford PressFSG-DV (2015).
Führerscheingesetz-Durchführungsverordnung. Österreich. Zuletzt aufgerufen am 04.10. 2017 unter https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Bundesnormen/NOR40169662/NOR40169662.pdf
Landespräventionsrat Niedersachsen. (2011). Grüne Liste Prävention, Auswahl und Bewertungskriterien für die CTC Programm-Datenbank. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter http://www.gruene-liste-
praevention.de/communities-that-care/Media/Grne_Liste_Bewertungskriterien.pdf
Laging, M., Heidenreich, T., Ganz, T. & Braun, M. (2016). Online-Prävention substanzbezogener Störungen bei Studierenden. BMG-Sachbericht im Rahmen der Förderlinie „Prävention von riskantem
Substanzkonsum unter Studierenden“ des Bundesministeriums für Gesundheit, 11. Zuletzt aufgerufen am 24.11.2017 unter
https://www.bundesgesundheitsministerium.de/fileadmin/Dateien/5_Publikationen/Drogen_und_Sucht/Berichte/Abschlussbericht_eCHUG.pdf
Moyer, R., Rikard, J., Van Sickle, D., Walters, S. T., & Wilson, L. (2004). The electronic CHECKUP TO GO. San Diego, CA: Sand Diego State University.
Mühlenbruch, H., & Hilke, D. (2016). Wirkungsanalyse des Verkehrssicherheitsprojektes „Schutzengel“ im Kreis Gütersloh. (TÜV Media, Hrsg.) Zeitschrift für Verkehrssicherheit Heft 2/2016, S. 78-87.
Rollnick, S., Miller, W. R., & Butler, C. C. (2008). Motivational interviewing in health care. London: The Guilford Press.
VIAS Institute. (1996). BOB. Zuletzt aufgerufen am 04.10.2017 unter http://www.bob.be/
VIVID. (2017). Österreichische Fachstelle für Suchtprävention.. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter http://www.vivid.at/wissen/suchtpraevention/
Top Related