Uuring esmase preventsiooni tasandi riskivältimiskoolituse"Selge Pilt...!?" põhjal

Väitekiri doktorikraadi omistamiseks Reinimaa Fridrich-Wilhelmsi ülikoolis Bonnis.

Esitatud Gunnar Meinhard´i poolt

Bonn, 10.09.2019

Valim dissertatsiooni keskseimatest punktidest

1. Preventiivsete sekkumiste rahvusvahelised standardid ja riskivältimiskoolituse „Selge Pilt…!?“ vastavus neile

2. Uuring selgitamaks „Selge Pilt…!?“ koolituse efektiivsust

3. Kokkuvõte ja soovitused tuginedes analüüsi tulemustele

Liiklusõnnetustes hukkunute hulga vähenemine ühe miljoni elaniku kohta Euroopa Liidus (EL) ja Eestis (EE), (Europäische Kommission, 2018)

„Lähtepunkt“

Vaatamata üldisele hukkunute hulga positiivsele trendile otsustati 2007 a. joobes juhtide süül hukkunute ja vigastatute hulka analüüsides luua liikluspsühholoogiline esmase preventsiooni tasandi programm teemal „Alkohol ja liiklus“, milleefektiivsust tuli hakata teaduslikult tõestama.

G. Meinhard koostas „Selge Pilt...!?“ riskivältimiskoolituse mudeli. Koostöös Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga hakati koolitusmudelit üle-eestiliselt läbi viima ning efektiivsust uurima.

1991 2001Vähenemine1991–2001

2010Vähenemine2001–2010

2017Vähenemine2010–2017

EU 161 113 –30% 63 –44% 49 –29%

EE 313 146 –53% 59 –60% 36 –39%

Riskivältimiskoolituse „Selge Pilt...!?“ ülesehitus

Moodul 1Grupitöö. Töölehtede abil avatakse osalejate igapäevased liiklusõigusrikkumised (sh fikseeritud).Gruppide esindajad teevad ettekanded, kursuse juhendaja annab tagasisidet ning toimub diskussioon õigete ja valede liikluskäitumiste osas.

Moodul 2 Alkoprillidega takistusriba läbimine, kommentaarid sooritajatelt ja pealtvaatajatelt. Kursuse juhendaja selgitab power-point´i ja töölehti kasutades „Alkoholi tarbimisest (bioloogilises vedelikus) tekkivat promillimäära ja psühhomotoorseid hälbeid“. Isikliku kogemuse modereeritud diskussioon. Kursusejuhendajaerialane tagasiside.

Moodul 31. Vormiriietes politseinik: power-point´i toel standardiseeritud ettekanne liiklusõnnetuse tekkepõhjustest.

Diskussioon erialasele kogemusele tuginedes, vastused osalejate küsimustele.2. Vaegliikujast liiklusõnnetuse ohvri ettekanne oma kogemusest lähtuvalt.

PASS ja EMCDDA ning preventiivsete määratluste ühisosa

Preventsiooni tasemed mudeli PASS* järgi, Allhoff-

Cramer et al. (2007)

Tertiary level

of prevention

suspension of

driving privileges

Primary level of prevention

Traffic participants who act conformed to traffic laws

Secondary level of preventionTraffic participants who have retained their driving

privileges after deviating from traffic regulations

STOP

**European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction

Esmatasandi preventsioon

(universaalne võiselektiivne)

Kolmanda tasandi

preventsioon(varane võiregulaarne)

Teise tasandi preventsioon

Verhaltensprävention

PASS-imääratlus

EMCDDA** seos PASS mudeliga, VIVID (2017)

*Psychological and medical assistance for safe mobility

Wirksamkeitskriterien für

erfolgreiche Programme

Ausgewählte Präventionsprogramme

Psych. Gruppen-gespräch

der Mehrphasenausbildung

(§ 13c FSG-DV)

BOB

(VIAS, 1996)

Schutzengel

(Kreisverwal-

tung Güters-loh,

2008)

Motivational Interviewing

(Rollnick, Miller & Butler,

2008) mit und ohne

Feedback

eChug (Moyer et al., 2004, eChug-D,

weiterentwickelt durch Laging et al., 2016)BASICS (Dimeff et al., 1999)

Zielgruppen Fahranfänger 18-24-Jährige 16-24-JährigeCollege-Studenten, Vieltrinker,

19,8 Jahre im DurchschnittStudierende

College-Studenten, Vieltrinker,

18-24-Jährige

Zielbeschreibung

Unfallzahlen senken,

individuelle Risikobetrachtung

von z.B. Selbstüberschätzung,

Auslebenstendenzen und.

Alkohol- oder

Suchtmittelmissbrauch

Unfallzahlen

senken; Fahrer

bleibt ohne Alkohol

Unfallzahlen

senken; Peers

sollen

Alkoholfahrten

aktiv verhindern

Veränderung problematischen

Trinkverhaltens

Verantwortungsvollen Umgang mit

Alkohol fördern; risikoreiches

Trinkverhalten erkennen und reduzieren

Schäden durch Alkohol

verringern

Vorliegen wissenschaftlicher

EvaluationsstudieGatscha, M., und Brandstätter,

C., 2008

Röser, Hamburger

& Knauff, 2012

(Mühlenbruch, H.

& Hilke, D.,

2016)

Walters et al., 2009u.a.

Laging et al., 2016

Maryland Collaborative to

Reduce College Drinking and

Related Problems, 2013

Design

Befragungen

(Trainingsteilnehmer und

representative Umfrage),

Statistik über

Personenschaden, Daten aus

Führerscheinregister,

2006

Befragungen

Analyse,

Unfallzahlen 2006-

2011

3 Teilstudien: 1.

Online Befragung

post

2.Unfallanalyse

prä-post

3.Kontrollraumve

rgleiche

2002-14

Dismantling-Studie 2006- 2007 RCT-Studie 2013 - 2016

Meta-Analyse 2003 – 2009

Ausgewählte

Evaluationsergebnisse

deutliche Reduktion von

Unfallbeteiligung von

Fahranfängern.

Fahrsicherheitstraining soll

früher stattfinden.

Keine Veränderung der

Selbsteinschätzung.

u.a. Senkung der

Unfälle um 44 % in

BOB-Region (vgl.

27 %

Referenzregion) in

5 Jahren

u.a. Senkung der

Getöteten um 36

% in 6 Jahren

Signifikante Reduktion des

Alkoholkonsums nach 6 Monaten

im Vgl. zu Kontrollgr. ohne

Maßnahme

Signifikante Veränderungen: Anzahl

Getränke, Höhe BAK, Anzahl

Rauschtrinkgelegenheiten

Signifikante Reduktion des

Alkoholkonsums bei

Vieltrinkern: Anzahl Getränke,

Trinkanlässe,

Rauschtrinkgelegenheiten

Vermittlung korrekter

Informationen über Wirkung

von Substanzen

unbekanntz.B. BAK, Drogen

Grenzwerteunbekannt unbekannt ja ja

Kritische Bewertung der

Wirkung von Substanzenunbekannt ja unbekannt ja, des eigenen Konsums ja ja

Förderung der

Selbstwirksamkeit,

verantwortungsvoller

Konsument zu bleiben oder zu

werden

unbekannt

eigenes

Konsummuster

reflektieren

unbekannt

Förderung der Selbstwirksamkeit,

verantwortungsvoller Konsument

zu werden

ja

Förderung der

Selbstwirksamkeit,

verantwortungsvoller

Konsument zu werden

Theoretisch begründetes Modell

zu Methoden und Wirksamkeitunbekannt unbekannt unbekannt ja ja ja

Logischer Zusammenhang

„Problemanalyse – beinflussbare

Faktoren – Ziele – Zielgruppen –

Methoden“

unbekannt unbekannt unbekannt ja ja ja

Materialien/Manuale verfügbarunveröffentlicht, gemäß

gesetzlicher Vorschriftenunbekannt unbekannt ja ja ja

Schulungen für Trainer

verfügbarja ja, regional unbekannt unbekannt ja für Offline-Peer-Berater ja

Instrumente für die

Qualitätskontrolle verfügbarja unbekannt unbekannt unbekannt unbekannt unbekannt

Esmatasandi preventsiooni-kursuste võrdlus lähtudes rahvusvahelisest kvaliteedi standarditest (Bühler & Kröger, 2006; Landespräventionsrat Niedersachsen, 2011).

CTC kriteeriumid, millele peaksid rakendatavad (preventiivsed) kursused vastama:

- Kursuse efektiivsuse selgitamiseks on vähemalt üks teaduslik uuring läbi viidud

- Tugineb teoreetilistel alustel kirjeldatud mudelil, mille põhjal rakendatakse meetodeid ja abivahendeid

- „Probleemianalüüsi“ loogilised seosed – mõjufaktorid, eesmärgid, sihtgrupp, meetod(id)

- Programm käsitleb (lähtuvalt analüüsi tulemustest) riski- ja kaitsefaktoreid

- Sihtgruppide ja eesmärkide täpne kirjeldus

- Materjal/manuaal on kättesaadav ja aktuaalne

- (Koolitajate) ettevalmistus ja koolitus(ed) on kättesaadavad

- Toimiv tugisüsteem on loodud

- Hind on läbipaistev

* Communities That Care, USA.

CTC * soovitab programme noorte vägivallaga, kriminaalsusega, alkoholi- või narkootiliste ainete kuritarvitamisega, varase õpingute katkestamisega, noorukite rasestumisega, depressioonide või hirmudega töötamiseks.

Efektiivse programmi kriteeriumid „Selge Pilt...!?“

Sihtgrupi kirjeldus Eesti koolinoored vanuses 17 kuni 19 eluaastat

Eesmärgi püstitus Vähendada liiklussüütegusid, rõhuasetus joobes juhtimistel

Läbiviidud teaduslik uuring Käesolev töö

Uuringu disain Kontrollgruppide kordusmõõtmised

Kõnealuse uurimuse tulemus Kursusel osalejatel on aasta möödudes vähenenud liiklussüütegude hulk

Ainete mõju kohta sisulise info edastamine Teadmiste edastamine moodulis II (ptk. 4.6)

Ainete mõju kriitiline hindamine Teadmiste edastamine moodulis I ja II (ptk. 4.6)

Enesekontrolli- ja vastutustundliku tarbija kujundamine või selleks jäämine

Süsteemne edastamine alkoholi mõjust ja riskidest vesteldes

Teoreetiliselt kirjeldatud mudel, meetodid ja efektiivsus

Ptk. 4.2.

Loogiliselt kirjeldatud seosed: probleemi analüüs; mõjutavad tegurid; eesmärgid; sihtgrupid; meetodid

Ptk. 4.1.

Aktuaalsed materjalid/ manuaalid on kättesaadavad Manuaal ptk. 4.6., materjalid lisas

Pakutakse koolitajate ettevalmistust Kokkuleppel

Pakutakse toimivat tugisüsteemi Kokkuleppel

„Selge Pilt…!?“ programmi vastavus EMCDDA kriteeriumitele (Bühler & Kröger (2006) jaLandespräventionsrat Niedersachsen (2011) järgi)

1: Kas kursus „Selge Pilt…!?“ vähendab osalejatel politsei poolt registreeritud joobes juhtimistehulka?

2: Kas kursus „Selge Pilt…!?“ vähendab osalejatel politsei poolt registreeritud liiklussüütegude (v.a.joobes juhtimised) hulka?

3: Kas kursus „Selge Pilt…!?“ vähendab osalejatel politsei poolt registreeritud süütegude hulka, mis pole seotud liiklusega ega alkoholiga?

4: Kas AUDIT – testil 8 või enam punkti kogunud isikutel on suurenenud risk süütegudeks? Kui suurelhulgal osalejatest on AUDIT – testi tulemuseks 8 või enam punkti? Kas kursus „Selge Pilt…!?“avaldab mõju vaid AUDIT – testiga kuni 7 punkti kogunud TG liikmetele?

Uuringu eesmärk, uurimisküsimused

Uuringu ülesehitus, esmased sammud

2013 a. viiakse üle-eestiliselt läbi „Selge Pilt…!?“ koolitused.

Koostöös koolide esindajatega pakutakse kursusel osalejatele (edaspidi TG) ja nende paralleelklassi õpilastele (edaspidi KG) võimalust osalemiseks teadusuuringus.Soovijad annavad enne online-küsimustiku täitmist vastava nõusoleku.Küsimustiku täitnud ja nõusoleku andnud õpilaste kohta õigusrikkumiste saamiseks pöördutakse politseisse.Selleks on saadud Politsei- ja Piirivalveameti vastavalt komisjonilt luba nr. 1.3-13/15684, mille aluselPolitsei väljastab soovitud andmed.

Politseist saadud registreeritud õigusrikkumised analüüsitakse järgnevalt:- Liiklusalased süüteod- Väljaspool liiklust toimepandud süüteod

Eelnevalt nimetatud küsimustest kujunevad hüpoteesid

Uuring, valimi kujunemine

- 2013 a. sügisel viidi läbi 16 kursust, 16 koolis sh 10 Gümnaasiumi, 6 kutsekooli

- Osalejate vanus 17–19 eluaastat

Uuringus osalejad Hulk %

(321 TG, 663 KG) 984 100 %

Online-vastajaid 422 43 % 984-stMD1 (mitte analüüsitav) 134 32 % 422-st

Online-küsimustiktäitnuid

(109 TG, 179 KG)288 29 % 984-st

Kasutatavaid TG 109 34 % 321-st

Kasutatavaid KG online 179 27 % 663-stMD2, tagasiside politseist 9

Kasutatavaid KG 170 26 % 663-st

Uuringus kasutatavaid osalejaid 279 28 % 984-st

Valimi kujunemine (Drop-Out üldvalimist)

„Selge Pilt…!?“ koolituste toimumiskohad märgitud kollasega.

„Selge Pilt…!?“ koolitused olid läbi viidud manuaalis (ptk. 4) kirjeldatud meetodite

alusel.

Riskivältimiskoolituse „Selge Pilt…!?“ efektiivsuse selgitamiseks viidi läbi

prospektiivne, kahe mõõtepunktiga uuring.

Alljärgnevalt käsitletakse uuringu valimit, sõltuvaid muutujaid, uuringu disaini ja

statistilisi protsesse kontrollimaks püstitatud hüpoteese.

Uuring

H 1: Koolitusprogrammis „Selge Pilt…!?“ osalejatel (TG) on aasta peale koolituse toimumist fikseeritudvähem joobes juhtimisi kui KG liikmetel.

Gruppi kuuluvuse ja mõõteaegade erinevuste võrdlemisel, lähtudes registreeritud joobes juhtimistest, ilmnes statistiliselt oluline interaktsioon (p = .001)

Joobes juhtimine, arvestades kahte mõõtmishetke,

eraldi TG ja KG (N = 279)

Uuringu tulemused

Pre Post

Joo

be

s ju

hti

min

e

AVa: Joobes

juhtimine

TG

(n = 109)

KG

(n = 170)

p-väärtusb

T0 0.09 (0.02) 0.01 (0.01) .003

T1 0.03 (0.02) 0.04 (0.02) .923

Interaktion

(Mõõteaeg × gruppi

kuuluvus)

-0.06 (0.02) 0.02 (0.02) < .001

Hüpoteesi 1 tulemused (joobes juhtimine)

Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test fselgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.

H 2: Koolitusprogrammis „Selge Pilt…!?“ osalejatel (TG) on aasta peale koolituse toimumist fikseeritudvähem liiklussüütegusid (v.a. joobes juhtimine) kui KG liikmetel.

Liiklussüüteod, arvestades kahte mõõtmishetke,

eraldi TG ja KG (N = 279)

AVa:

Liiklussüüteod

TG

(n = 109)

KG

(n = 170)

p-väärtusb

T0 0.18 (0.05) 0.12 (0.03) .539

T1 0.03 (0.02) 0.14 (0.04) .112

Interaktion

(Mõõteaeg × gruppi

kuuluvus)

-0.15 (0.05) 0.01 (0.04) .022

Gruppi kuuluvuse ja mõõteaegade erinevuste võrdlemisel, lähtudes registreeritud liiklussüütegudest, ilmnes statistiliselt oluline interaktsioon (p = .001)

Hüpoteesi 2 tulemused (liiklussüüteod)

Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.

Liik

luss

üü

teo

d

PostPre

Uuringu tulemused

Süüteod väljaspool liiklust, arvestades kahte mõõtmishetke,

eraldi TG ja KG (N = 279)

Gruppi kuuluvuse ja mõõteaegade erinevuste võrdlemisel, lähtudes registreeritud süütegudest väljaspool liiklust, ilmnes statistiliselt oluline interaktsioon (p = .036)

Uuringu tulemused

H 3: Koolitusprogrammis „Selge Pilt…!?“ osalejatel (TG) on aasta peale koolituse toimumist fikseeritudvähem süütegusid väljaspool liiklust kui KG liikmetel.

AVa: Süüteod

väljaspool liiklust

TG

(n = 109)

KG

(n = 170)

p-väärtusb

T0 0.15 (0.05) 0.06 (0.02) .079

T1 0.00 (0.00) 0.01 (0.01) .259

Interaktion

(Mõõteaeg × gruppi

kuuluvus)

-0.15 (0.05) -0.05 (0.02) .036

Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.

Hüpoteesi 3 tulemused (süüteod väljaspool liiklust)

Süü

teo

d v

älja

spo

ol l

iiklu

st

PostPre

Uuringu tulemused

H 4 selgitus: Süütegusid (liiklusalaseid ja väljaspool liiklust) isiku kohta absoluutarvudes ja eraldi kummaski AUDIT-grupis (TGja KG liitgrupis)

AUDIT < 8

(n = 231)

AUDIT ≥ 8

(n = 48)Liiklussüüteod (sh. joobes juhtimised)

SagedusIsikuidb 41 17

Rikkumisi 235 98Rikkumisi isiku kohta 1.02 (4.34) 2.04 (5.19)

p-väärtusa .007

Süüteod väljaspool

SagedusIsikuidb 43 15

Rikkumisi 111 45Rikkumisi isiku kohta 0.48 (1.28) 0.94 (1.67)

p-väärtusa .033aWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised

erinevused (p < .05) on avaldatud boldis. bSüütegusid isiku kohta (koos standardhälbega)

Uuringu tulemused

H 4 selgitus: TG süütegusid (liiklusalaseid ja väljaspool liiklust) isiku kohta absoluutarvudes AUDIT-grupis

AUDIT < 8

(n = 89)

AUDIT ≥ 8

(n = 20)Liiklussüüteod (sh. joobes juhtimised)

SagedusIsikuidb 16 10

Rikkumisi 51 80

Rikkumisi isiku kohta 0.57 (0.22) 4.00 (1.64)

p-väärtusa ˂0.001

Süüteod väljaspool

SagedusIsikuidb 16 7

Rikkumisi 42 23

Rikkumisi isiku kohta 0.47 (0.12) 1.15 (0.45)

p-väärtusa .082aWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised

erinevused (p < .05) on avaldatud boldis. bSüütegusid isiku kohta (koos standardhälbega)

AUDIT testi tulemuste ja registreeritud süütegude vahel ei esinenud statistiliselt olulist interaktsiooni (p = .087).

H 4: Koolitusprogrammi „Selge Pilt…!?“ mõju (tulemus AUDIT < 8 ja AUDIT ≥ 8) TG osalejate süütegusidarvestades

AVa:

Registreeritud

süüteod

AUDIT < 8

(n = 89)

AUDIT ≥ 8

(n = 20)

p-väärtusb

T0 0.23 (0.080) 0.60 (0.245) .032

T1 0.01 (0.011) 0.10 (0.069) .030

Interaktion

(Mõõteaeg ×

gruppi kuuluvus)

-0.21 (0.081) -0.50 (0.224) .087

TG liikmetel registreeritud süütegusid AUDIT skoori (< 8 ja ≥ 8) aluseks võttes (N = 109).

Märkused. a Sõltuvad muutujad, bWilcoxoni astak-märgi test selgitamaks gruppidevahelist erinevust. Statistiliselt olulised erinevused (p < .05) on avaldatud boldis.

Registreeritud süüteod AUDIT < 8 punkti ja ≥ 8 punktiTG-s, (N=109).

Uuringu tulemusedSü

üte

od

ko

kku

PostPre

Kokkuvõte ja soovitused

1. Riskivältimiskoolituse „Selge Pilt…!?“ keskseks eesmärgiks seati noorte joobes juhtimiste vähendamine ja alkoholi ohtudest informeerimine. Käesoleva töö tulemused näitavad, et esmatasandi preventiivne sekkumine avaldab mõju kuni ühe aasta möödudes. Kursusel osalejatel väheneb statistiliselt oluliselt politsei poolt registreeritud joobes juhtimiste hulk.

2. Samuti registreeriti politsei poolt vähem süütegusid väljaspool liiklust. Seega tehti kindlaks, et aasta möödudes riskivältimiskoolitusest „Selge Pilt…!?“ pannakse toime vähem süütegusid, mis viitab sotsiaalse hoiaku paranemisele ja normide aktsepteerimisele. Lisaks vähenes ilma alkoholita toime pandud liiklussüütegude hulk. Seega saab väita, et riskivältimiskoolitussuurendab liiklusohutust. Samas ei selgunud, millised valimi määratlused (nt. varasem joobes juhtimine, haridustase või sugu) võisid tulemust mõjutada.

3. Riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ toimub interdistsiplinaarse koostööna, milles osalevad spetsiaalse ettevalmistuse saanud politseinik ja liiklusõnnetuse ohver. Seeläbi võib toimuda noorte suhtumise muutus politseisse. Politseid võidakse hakata sanktsioneeriva riigivõimu asemel tajuma uues rollis – koolitussüsteemi osana. Avatuks jääb siiski küsimus, milline oleks kursuse efektiivsus teiste kursuse läbiviijate koosluse puhul. Nimetatud efektiivsust käesolevas töös ei otsitud.

Kokkuvõte ja soovitused

4. Euroopa efektiivsete preventsiooniprogrammidega nagu ka CTC-efektiivsuskriteeriumitega võrreldes selgus, et riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ täidab avaldatud kriteeriumid.

5. Tervishoiuküsimustiku AUDIT tulemused näitavad, uuringus osalejatel, kellel ilmnes skoor alates 8 punkti (tervist kahjustav alkoholi tarbimine), esineb rohkem süütegusid kui väiksema punktihulgaga osalejatel. Saadud tulemus viitab asjaolule, et liigselt alkoholi tarbivatel noortel esineb suurenenud riskikäitumine nii liikluses kui väljaspool liiklust.

6. Riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ vähendas mõlemas grupis (tulemus AUDIT < 8 ja AUDIT ≥ 8) statistiliselt oluliselt süütegude hulka. Üle 8 punktiga osalejaid oli „vaid“ 18%.

7. Uuringus osalejatel AUDIT skoori tulemuse ilmnemine viitab, et poliitiliselt seatud alkoholi tarbimise keeld alaealistele ei täida suuresti oma eesmärki. Riskivältimiskoolitus „Selge Pilt…!?“ pakub võimalust noortelealkoholi tarbimist varases faasis enesekriitiliselt reflekteerida.

Esitasin valimi dissertatsiooni keskseimatest punktidest...

Käesolevas ettekandes kasutatud kirjandus

Allhoff-Cramer, A., Krohn, B., Laub, G., Nickel, W., Rohlfing, C., Rothenberger, B., Schubert, W., & Stephan, E. (2007). PASS: Ein interdisziplinäres Modell zur Förderung und Sicherung der Mobilitätskompetenz in

Europa. Zeitschrift für Verkehrssicherheit, 53(1), 5-8. Zuletzt aufgerufen am 10.06.2017 unter http://www.p-a-s-s.eu/

Bühler, A. & Kröger, C. (2006). Expertise zur Prävention des Substanzmissbrauchs. (BZgA, Hrsg.) Forschung und Praxis der Gesundheitsförderung, 29, 9. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter

https://www.bzga.de/botmed_60629000.html

Europäische Komission (2010). Ein europäischer Raum der Straßenverkehrssicherheit: Leitlinien für die Politik im Bereich der Straßenverkehrssicherheit 2011-2020. Brüssel. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/DE/TXT/PDF/?uri=CELEX:52010DC0389&from=DE

Dimeff, L. A., Baer, J. S., Kivlahan, D. R. & Marlatt, G. A. (1999). Brief Alcohol Screening and Intervention for College Students (BASICS). A Harm Reduction Approach. New York: The Guilford PressFSG-DV (2015).

Führerscheingesetz-Durchführungsverordnung. Österreich. Zuletzt aufgerufen am 04.10. 2017 unter https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Bundesnormen/NOR40169662/NOR40169662.pdf

Landespräventionsrat Niedersachsen. (2011). Grüne Liste Prävention, Auswahl und Bewertungskriterien für die CTC Programm-Datenbank. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter http://www.gruene-liste-

praevention.de/communities-that-care/Media/Grne_Liste_Bewertungskriterien.pdf

Laging, M., Heidenreich, T., Ganz, T. & Braun, M. (2016). Online-Prävention substanzbezogener Störungen bei Studierenden. BMG-Sachbericht im Rahmen der Förderlinie „Prävention von riskantem

Substanzkonsum unter Studierenden“ des Bundesministeriums für Gesundheit, 11. Zuletzt aufgerufen am 24.11.2017 unter

https://www.bundesgesundheitsministerium.de/fileadmin/Dateien/5_Publikationen/Drogen_und_Sucht/Berichte/Abschlussbericht_eCHUG.pdf

Moyer, R., Rikard, J., Van Sickle, D., Walters, S. T., & Wilson, L. (2004). The electronic CHECKUP TO GO. San Diego, CA: Sand Diego State University.

Mühlenbruch, H., & Hilke, D. (2016). Wirkungsanalyse des Verkehrssicherheitsprojektes „Schutzengel“ im Kreis Gütersloh. (TÜV Media, Hrsg.) Zeitschrift für Verkehrssicherheit Heft 2/2016, S. 78-87.

Rollnick, S., Miller, W. R., & Butler, C. C. (2008). Motivational interviewing in health care. London: The Guilford Press.

VIAS Institute. (1996). BOB. Zuletzt aufgerufen am 04.10.2017 unter http://www.bob.be/

VIVID. (2017). Österreichische Fachstelle für Suchtprävention.. Zuletzt aufgerufen am 03.10.2017 unter http://www.vivid.at/wissen/suchtpraevention/